Suupistete raamat on käepäraseks abiliseks kõigile neile, kellele meeldib külalisi võõrustada ja kellel kipub vahel nappima ideid, mida lauale panna. Selleks et teha maitseküllane ja värvikirev suupistelaud, ei pea tundideks kööki sulguma või muretsema kiire rahakoti tühjenemise pärast.

Ideid ja põnevaid kooslusi leiab siit raamatust nii selleks puhuks, kui külaliste saabumiseni on jäänud vaid loetud minutid, kui ka olukorraks, mil on aega ja võimalust veidi põhjalikumalt nokitseda. Loodetavasti leiab igaüks siit raamatust inspiratsiooni ja innustust ning maitsvad suupisted aitavad nii mõnegi vahva õhtu veel meeleolukamaks muuta.

Sven Kullerkupp on eesti muusik – klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida kõike veel. Aga peale selle on Sven ka osav sõnaseadja ja lugude jutustaja.

Humoorikad lapsepõlvepildid, elumuutvad kohtumised ja uskumatud seiklused alates sügavast stagnaajast, konservatooriumis õppimisest ja muusikutee käänakutest kuni hullude üheksakümnendateni on kaante vahele saanud nõnda, et raamatut on raske käest panna. Oma koht on neis lugudes Lilian Semperil, Bruno Lukil, Sergei Manukjanil ja Onu Bellal ning ka Gruusial, Armeenial ja Viru hotellil.

Raamatu katkend pälvis Loomingus 2016. aastal ilmumise eest ajakirja debüüdi aastaauhinna.

Ira Lemberi 22. romaan annab lugejale võimaluse heita pilk teatri võlumaailma, Melpomene kuningriiki.

Loviisa Hiielaiu eluks on teater ja teater on peaaegu kogu tema elu, kuid ometigi langevad tema osaks üksnes teisejärgulised rollid... kuni ükskord, juba pensionile saadetuna, mängib Saatus talle ette tõelise suurrolli, ning ta saab kehastada laval omaenda vanaema, juba oma eluajal legendiks kujunenud tõelist sõnateatri primadonnat.

Kuulsate inimeste mõtteterad elust ja õnnest koos Kamille Saabre lillemaalidega.

Kogumik «Kingitud lood» on pühendatud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva Jutukooli 25. tegevusaastale. Kõik lood on saadud jutuvestjatelt, kes on olnud jutukooli külalised. Olen püüdnud raamatuski järgida vestmisele omast stiili – väike sissejuhatus jutustajalt loo ees, otsesed pöördumised lugeja poole ja jutu kulgemiseks vajalikud kommentaarid.

Raamatust leiab lugusid nii täiskasvanutele kui ka väiksematelegi lugejatele. Iga jutu lõppu on kunstnik Katrin joonistanud omalaadsed «mustripaberid», kust võib otsida vihjeid eelnenud loole.

Raamatu koostaja Piret Päär on Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist, lugude jutustaja, Jutukooli ja MTÜ Jutumaja eestvedaja.

Raamatu lood on vestnud:

• András Berecz
• Dovie Thomason
• Colin McAllister
• Anja Stefan
• Guntis Pakalns
• Jan Blake
• Jack Lynch
• Martin Ellrodt
• David Ambrose
• Marie Chiffmine
• Markus Luukkonen
• Éva Fábián
• Kriszta Tóth
• Inger Lise Oelrich
• Dan Yashinsky
• Piret Päär

Ignace Lepp (1909–1966), Eesti soost seikleja ning hiljem katoliku vaimulik, kes sai maailmakuulsaks Carl Gustav Jungi õpilasena psühhoanalüüsi viljelemisel, on kirjutanud üle kahekümne raamatu, mille trükiarv koos ingliskeelsete tõlgetega ületab miljoni eksemplari piiri.

Lepa kirjutatud biograafiliste sugemetega teos «Moodsa ateismi psühhoanalüüs» avab ateistlikku maailmavaadet ootamatutest külgedest, nagu näiteks neurootiline, marksistlik, ratsionalistlik või eksistentsiaalne ateism, ega jäta kõrvale teemat nn usklike uskmatusest.

Raamatu lisasse paigutatud Katrin Lauri essee «Ignace Lepp – ecce homo» näol on tegemist ühe põhjalikuima eestikeelse käsitlusega Ignace Lepa elukäigu kohta.

John le Carré põnevusromaan «Öine administraator» viib lugeja imepärasesse maailma, kus üksainus vale sõna võib maksta elu, mis võetakse võikal kombel.

Nõukogude Liidu lagunemise järel särama löönud globaalse haardega Ladina-Ameerika narkokartellid ja samaväärsed kuritegelikud võrgustikud Ameerikas ja Euroopas ei kõhkle, kui mängus on nende maapealne paradiis. Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama ka võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper.

Tema teele satub aga hoopis teistsuguste tõekspidamistega noor mees, endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, kes töötab nüüd öise administraatorina ühes väärikas Zürichi hotellis. Pine on valmis aitama briti agente, et Roper tabada. Kuid kõik pole siin päris must-valge. Kõigil on tunded, isegi kõige kõvemast puust mänguritel kummalgi pool mõttelist rindejoont. Noor Jonathan Pine teab seda omast käest, kui astub teele, kust tagasivaatamist ei ole.

Muistse vabadusvõitluse suurim välilahing peeti 1217.aasta 21.septembril Sakalas. Eesti maakondadest kogunenud 6000 sõdalast (koondmalev) läks sellel päeval ristisõdijate rahvusvahelise eliitväe vastu. Ordumeeste Liivimaa vanem riimkroonika teatab: «Nad ei tahtnud põgeneda. Väga uhkelt alustasid eestlased nendega taplust. (...) Lühikese ajaga sai neist neliteist sada surma.»

Eesti jaoks tähtsa lahingu toimumise koht ei olnud seniajani teada. Seda on otsitud mitmelt poolt üle saja aasta. Käesolev raamat annab lühikese ülevaate lahinguvälja otsingutest, käsitleb põgusalt seniseid seisukohti ning osutab uutele järeldustele. Nüüdseks teadaolevad faktid, hinnangud ja arheoloogiliste välitööde tulemused viitavad loogilises koostoimes Sakala lahingupaiga asukohale ja 1000 Eesti sõdalase matmispaigale.

Raamatu autor Jaan Laas (snd 1938) on filosoofiadoktor (PhD), kauaaegne Eesti Teaduste Akadeemia majanduse instituudi töötaja, teadusökonoomika sektori juhataja ja juhtivteadur, kes on uurinud teadusorganisatsiooni ja teadlaskaadri evolutsiooni ja arengut, teaduse finantseerimist, korraldust ning poliitikat.

Kaunilt kujundatud märkmeraamatus on küsimused vanaema lapsepõlve ja noorusaja, perekonna, abielu, laste, sõprade, tööelu, saavutuste, hobide, lemmikmuusika, -filmide, -toitude jne kohta, samuti võimalus lapselastele elutarkusi jagada ning jäädvustada oma parimad hetked vanaemana. Seda raamatut meenutustega täites sünnib tõeliselt unikaalne vanaema autobiograafia.

«Vanaema meenutab» on väärtuslik kingitus igale vanaemale, kes soovib võtta aega, et oma mälestusi ja elukogemust tulevaste põlvedega jagada.

Värvimisvihik.

Värvimisvihik

Psühhiaater Aleksandr Aristarkhov tunneb, et ta on teinud revolutsioonilise avastuse, kui leiab viisi unehalvatuse kontrollimiseks. Aleksandr sukeldub pea ees oma teadustöösse, tehes kõik, absoluutselt kõik, et see oleks täiuslik. Isegi, kui see nõuab inimkatseid ja ohvreid. Tuuli Tolmov (s 1994) on varem avaldanud veebipõhistes väljaannetes lühijutte.

«Aristarkhovi meetod» on autori esimene täispikk romaan, see võitis kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel 3. koha.

Jelizaveta Aleksandrova-Zorina (1984) on vene kirjanik ja publitsist, Putini režiimi kriitik. Tema debüütromaan «Väike inimene», mis pälvis ka maineka Novaja Slovesnosti auhinna, on armutu pilguheit korruptsioonist läbinäritud Venemaa äärealade ellu.

Raamat räägib indiviidi ja kuritegeliku süsteemi vahelisest konfliktist – süsteemi ohvrist, lihtsast insenerist, kes peab ebaõigluse eest asotsiaalide ja saamide sekka põgenema, kuid kellest kujuneb ühiskonna äärealadel tõeline kättemaksja.

Raimo Aasa järjekordne raamat on neljaosalise koondteose «Nitševood ja aastaajad» II osa.

Autor jätkab oma nitševoode sarja temale omaselt sarkastiliste aforismide ja karikatuuridega.

• Millist häält teeb rohukonn?
• Kuidas suhtlevad omavahel siilid?
• Milline on rebaste pulmahüüd?

Kuulata ööhääli sellest imelisest raamatust, mis tutvustab loomi, kes tegutsevad sind ümbritsevas maailmas sel ajal, kui sina magad – vajuta vaid 12 nuppu!

Raamat peletab ära hirmud ööhäälte ees ja on suurepärane koguperelemmik, mis aitab loodushääli kuulata ja neid ära tunda. Kes seal on? Nüüd saad teada!

Raamatus on 7 marsruuti, mis tutvustavad Tallinna eri piirkondade moodsat arhitektuuri. Kokku tutvustatakse 70 uusehitist. Raamatus on 150 fotot.

Niipea kui mehed püsti said, tõmbas Evert rulaga ühendatud nööri ning luukere hakkas õpetaja laua poolt meeste poole vurama. «Appi,» kisendas Ohakas. «Kes see on? Koolimaja pidi ju tühi olema.» Karjudes jooksid mehed klassist välja koridori. «Isver, siin kummitab vist,» ohkis Takjas. «Nagu õudusfilmis,» sosistas Ohakas. «Kuule, see pole kindlasti kummitus,» arvas Takjas klassi ust uuesti lahti lükates, «lähme tagasi.» Elina ja Evert olid vahepeal aga korraks laua alt välja pugenud ning ukseesise kliistriga kokku määrinud. Niipea kui mehed uuesti uksest sisse tulid, prantsatasid nad jälle ristseliti maha.

Kui üle tee vanasse räämas majja veidrad naabrid kolivad, otsustavad Evert ja Elina asja uurida. Peagi selgub, et tegemist on pättidega, kellel on kuri plaan Metsaküla koolist uhiuued arvutid pihta panna. Nutikad lapsed otsustavad vargust takistada ning algab põnev seiklus, kus mängu tulevad veidrad õpetajad, naljakad juhtumused ning lõpuks ka politseiülem Peeter Pirn.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Triinu on viieaastane tüdruk, kellel on oma tuba, ema ja isa ning sõbrad Liisu ja Oliivia.

Triinule meeldib basseinis sulistada, saunas higistada ja suvel vanaema juures käia. Kui ta on terve aasta olnud viieaastane, saab ta kuueseks ning otsustab hakata põllumeheks.

Kui sa seda raamatut ei loe, ei saagi sa teada, mis sellest lõpuks välja tuleb.

Albumisse on kogutud Eesti suurima fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2017 tunnustatud tööd. Fotovõistluse traditsioon sai alguse 1990ndatel teise nime all ning jätkus Looduse Aasta Foto võistlusena, mis tänavu toimus 17. korda.

Konkursi üks eripärasid on see, et siin võistlevad täiskasvanute kõrval ka noored ja lapsed. Sel aastal osales 852 autorit 6202 tööga. Lisaks võistlesid esmakordselt eraldi kategoorias ka liikuvad looduspildid.

Raamat annab mitmekülgse ülevaate meie loodusfotograafia suundumustest ning Eesti looduse mitmekesisusest ja ilust.

See kaunis raamat on neile, kes tunnevad igatsust lapse- ja nooruspõlve tuttavate maitsete järele. Perenaise Pagariäris igapäevaselt torte küpsetav autor Eva Pärtel on siia kokku kogunud aastakümnete jooksul aegumatuteks muutunud nostalgilised küpsetised, nii nagu emad ja vanaemad neid mäletavad.

Trühvlitort, rummikoogid, Moskva saiakesed, kaneelirullid, juustukangid, šerbett, kihilised küpsised ja palju muud olid ning on pidulaudadele alati oodatud. Valik on piisavalt esinduslik ja võlub oma eheduses nii noori kui ka vanemaid küpsetajaid.

2016. aastal tähistati kogu maailmas paljude uustrükkidega suure inglise kirjaniku 150. sünniaastapäeva ja 70. surma-aastapäeva. Eesti keeles on võimalik lugeda hulka H. G. Wellsi fantastilisi romaane, kuid tema visiitidest Venemaale oleme siiani lugenud ainult ümberjutustusi ja kommentaare.

1920. aasta sügise vaatlused noorest nõukogude võimust Petrogradis ja Moskvas ning kohtumine «Kremli unistajaga» aga pakuvad kahtlemata huvi ka sada aastat hiljem.

Eesti juurtega Kati Jaakonen, üks esimesi ja populaarsemaid toidublogijaid Soomes, on oma blogis Hellapoliisi.fi jaganud inspireerivaid retsepte juba üle kümne aasta. Soomes on Katil ilmunud mitukümmend kokaraamatut. Tema esimene eesti keelde tõlgitud raamat «Leivad ja leivahõrgutised» ilmus 2016. aastal. Smuuti- ja mahlaretseptide kogumik on Kati teine eesti keelde tõlgitud kokaraamat, mille ta on kirjutanud kahasse oma tädi Marjo Kauppilaga, kes on Soomes samuti populaarne blogija.

«Supersmuutid mangost mustikani» on sündinud armastusest looduse kingitud toorainete vastu. Marjad ja muud viljad – imelised vitamiiniallikad, mida loodus meile kõigile pakub – lubavad ju tervislikult maiustada.

Imeliselt värvikad smuuti- ja mahlapildid on osalt üles võetud troopiliste viljade sünnimaal Indoneesias ja osalt koduses talumiljöös. Mõlemad paigad inspireerivad autoreid looma põnevaid maitseelamusi ja ühtlasi avavad meie silmad, et märkaksime ümbritseva looduse ilu.

Oskar Öpik (1895–1974) oli pärit perest, kus peeti au sees hariduse andmist lastele. Sellest perest kasvasid välja maailmakuulsad teadlased, astronoom Ernst Öpik ning geoloog Armin Öpik. Vend Paul Öpik oli majandusteadlane, Eesti Panga direktor 1925–1928, õde Anna Öpik-Kaškina tõlkis Homerose «Odüsseia» laule eesti keelde. Oskarist sai aga diplomaat, ta oli muuhulgas välisministri abi (tänases mõistes kantsler) ja viimane sõjaaegne Eesti Vabariigi saadik Pariisis, kes esitas oma volikirjad 6. juunil 1940.

Oskar Öpiku arhiivis sisalduv kirjavahetus räägib ühest 20. sajandi erakordselt kokkuhoidvast eesti perest, kelle sõda pillutas mööda ilma laiali – Ernsti Põhja-Iirimaale, Armini Austraaliasse, Oskari Norrasse, Anna Prantsusmaale. Ainult Paul jäi Eestisse. Öpikute perekonnale osaks saanud raskused ja mured, aga ka rõõmud ja kordaminekud on ajatud.

Lisaks perekondlikule kirjavahetusele sisaldab käesolev raamat Oskar Öpiku kirju endisele välisministrile Karl Selterile, kunagisele välisministeeriumi protokolliülemale Elmar Kirotarile ja heale sõbrale, diplomaat Karl Pärlile. Aga ka usutlusi Ernsti pojapoja, Briti parlamendi endise liikme Lembit Öpikuga ja Oskari tütretütre Christa Elisabeth Kõressaarega.

Kui Henrietta sai päranduseks maja ühes Hollandi külas, asus ta rõõmsalt sinna elama, lootes endale kodu luua.

Talle meeldis Hollandis kõik – välja arvatud Marnix van Hessel. Lossihärrana käitus mees nii, nagu oleks ikka veel keskaeg! Ta oleks võinud oma pruudiga abielluda ja Henrietta rahule jätta…

Saage tuttavaks: William Wenton – maailma parim koodimurdja!

Ainult et ise ta seda veel ei tea …

11-aastane William on alati teada tahtnud, miks ta pereliikmetel on varjunimed. Ja miks ta vanaisa kaheksa aasta eest jäljetult kadus. Ent alles siis, kui William lahendab Võimatuse ehk maailma kõige keerulisema koodi, hakkab ta taipama, et on tõsises ohus. Ja et tal tuleb kiiremas korras vanaisa üles otsida.

«Lüriidiumivaras» on eesti keelde tõlgitud norra keelest. Norra lapsed valisid raamatu 2016. aastal nende lemmikraamatuks.

Bobbie Peers (s. 1974) on varasemalt olnud filmirežissöör ja stsenarist. Tema 2015. aastal ilmunud debüüt «Lüriidiumivaras» sai kohe laste lemmikuks üle kogu maailma. See on esimene osa William Wentoni seiklusraamatute sarjas, teine osa kannab pealkirja «Krüptoportaal», kus Williami seiklused lüriidiumi ja koodimurdmistega jätkuvad.

Rikkast perekonnast pärit noormees kohtub kinnisvarabüroos pealtnäha elurõõmsa ja malbe tütarlapsega. Noorte õnnele saab takistuseks noormehe ema, kelle abielu on karile jooksmas ja kes klammerdub oma poja külge.
Ta näeb tüdrukus konkurenti, kes ähvardab tema perekonna lõplikult lõhkuda.

Ajapikku tuleb välja tüdruku tumedam pool, tema salakavalus ja inimestega manipuleerimise oskus. «Poja pruut» on psühholoogiline põnevik, lugu katkistest suhetest ja klassikalisest konfliktist ämma ja minia vahel.

Michelle Frances töötab BBCs teledraamade produtsendi ja stsenaristina. «Poja pruut» on tema esimene romaan.

Ameerika Eesti Õpetatud Seltsi aastaraamatu käesolev number on pühendatud eesti kirjanikele ja eesti kirjandusele.

Contents:

• Foreword
• The windy journey of Henrik Visnapuu. Mall Jürma
• Karl Ast Rumor. Alfred Kurlents
• The perceptional wordl of Aleksis Rannit. Asta Willmann
• Indo-European prehistory and myth. Jaan Puhvel
• A literary quarrel: Zinaida Hippius versus Tatjana Manuxina. Temira Pachmuss
• Contributions of the Herrnhuters to the spiritual, educational and cultural life in Estonia. Arthur Võõbus
• Cooperative legislation in Estonia. Karl Inno
• The Estonian Learned Society in America
• Members of the Estonian Learned Society in America
• In memoriam

Mis on sõprus? Kes on sinu sõbrad? Kes olid su vanemate lapsepõlvesõbrad? Miks on sõprus tähtis? Mida arvavad sellest lapsed? Aga nende emad-isad, vanaemad-vanaisad? Mida on tore koos sõpradega teha? Mis on sõpruse sõnad? Ning lõpuks – mida ilusat ja teravmeelset ütlevad sõpruse kohta vanasõnad ja mõtteterad?

Imeline raamat sõprusest lugemiseks, kirjutamiseks ja oma lapsepõlvesõprade jäädvustamiseks.

Kriminaalpsühholoog Audrey Harte naaseb pärast seitse aastat kestnud eemalolekut taas koju. Ta peab silmitsi seisma sosinate ja kuulujuttudega, mis on tema perekonda kummitanud juba kaua enne ta lahkumist. Sest kui Audrey oli kolmeteistkümneaastane, tappis ta koos oma parima sõbra Maggiega tolle isa.

Juba esimesel õhtul satub Audrey Gracie kõrtsi ees sõnavahetusse purjus Maggiega. Kahjuks on sel ka mitmeid pealtnägijaid, teiste seas kõrtsi omanik ja Audrey kunagine silmarõõm Jake. Koju sõites arvab Audrey, et hullemaks asjad nagunii enam minna ei saa. Kuni järgmisel hommikul leitakse Maggie surnukeha. Audrey on nii peamine kahtlusalune kui ka ainus, kes oskaks seda juhtumit lahendada. Ta peab leidma mõrvari – enne, kui mõrvar leiab tema.

«Küll hunt hunti tunneb» on uue, kriminaalpsühholoog Audrey Harte'i töödest ja tegemistest pajatava põnevikesarja esimene raamat.

Lapsepõlves sattus Kate Kessler tihti pahandustesse, kuid nüüd eelistab varasem seaduserikkuja Kate neist pigem kirjutada. Ta veedab oma päevi, kirjutades inimeste tegude põhjustest. Ta elab koos abikaasaga Uus-Inglismaal.

Audrey on meeldiv raamatukangelane ning oma söakuse ja hea huumorimeelega saab ta peagi kõigi nende lemmikuks, kellele meeldivad mitte nii sünged ja trööstitud põnevikud.
Kirkus Review of Books

«See on raamat meie emast, kes on ligemale 170 lavastuskujundusega andnud suure panuse Eesti kultuurilukku. Ja see on ka väga isiklik raamat vahetute kirjeldustega tollest perioodist, mil kunstnik pidi võitlema kommunismimeelsete teatrijuhtide, olmemurede ja pidurdamatute teatrinatuuridega. Sellele vaatamata suutis ta luua, maalida ja olla ema kahele pojale,» tutvustab raamatut Hendrik Agur, kes koos vend Madis Aguriga raamatulehekülgedel ka ise kirjeldab lapsepõlve Ugala teatris.

Eesti legendaarsete teatrilavastuse looja, teatrikunstnik Ingrid Agur alustas oma kunstnikuteed end kunstnikuks luisates. Rääkides end 19-aastaselt kinoreklaamide kujundajaks tähendas pääsemist metsatööst taigas. Mida tähendab 10-aastaselt valgetes sokkides ja helesinises siidkleidikeses Siberi külma talve jõuda? Taguda 45-kraadises pakases kirvega lume alt saviklibu, et väikevennale hauda kaevata. Vedada 15-aastase tüdrukutena võrdselt mehemürakate, härgade ja hobustega kesk Vene talve välja seedripalke. Olla maani materdatud parteitöötajast lavastaja poolt, kes keset kunstniku elutuba teatab, et kui sa seda lavastust ära ei tee, lasen ma su lahti lasta. Julgeda vaatamata noorusele kogenud lavastajale öelda, et ära hakka mulle tükki ümber jutustama, ma tahan teada, MIS motiividel Juudit Olovernese telki läks.

Teatrikunstnik Ingrid Aguri raamat «Elu kolm vaatust» on ilustamata jutustus, põimudes isiklike ja teatrielu mitmekihiliste niitidega läbi kunstniku noorpõlve Tomskis legendaarse Ugala teatri tagatubadeni ja vahetute kirjeldusteni läbi nelja aastakümne toimunud lavastuste sünnist.

Ingrid Aguri kunstnikukäe all sünnivad Eesti teatri legendid «Kihnu Jõnn», «Juudit», «Rahva sõda», «Põhjas» koostöös kümnekonna tuntud lavastajaga Ugala tõusu- ja kuldajastul. Kunstniku karmid tagasivaated nõukogude aja teatrile, tööle ja eluviisile ilmestavad tema kaasaegsete kirjeldused elust ja armastusest. Veelgi isiklikumalt üllatab raamat teatrielu taustal põimuva isikliku perekonnalooga, kus pojad kasvasid üle sõna otseses mõttes teatris ning eesti naise mehelikud omadused koos mulgi jonniga tegid võimalikuks luua kujundused ligi 170 lavastusele. Raamat on varustatud rohke fotomaterjaliga ning võiks olla ühtaegu õpikuks tulevastele lavastuskunstnikele.

Kui aeglaselt tigu liigub? Kas putukad kardavad pimedust? Miks sipelgad reas käivad? Sellest imeliste illustratsioonidega raamatust leiad vastused neile ja paljudele teistele huvitavatele küsimustele putukate kohta. Muu hulgas saab selgeks, miks putukatele meeldib samuti toas elada.

Tutvustatakse lendavaid mardikaid, sumisevaid mesilasi ja vilkalt sibavaid põrnikaid kogu maailmast, ent ka kõikvõimalikke teisi tegelasi, nagu tigusid, ämblikke, sajajalgseid ja vihmausse.
Igal lehel on ka väike otsimismäng.

Maakera kuklapoolel asub manner nimega Austraalia. Seal elab palju toredaid loomi, kellest mõned on nii haruldased, et neid ei kohta looduses mitte kusagil mujal maailmas. Selles vahvas raamatus tegutsevadki sellised Austraalia loomad-linnud nagu koaala ja vombat, kuukabarra ja lüürasaba, bilbi ja taipan, känguru ja nokkloom, sipelgasiil ja dingo, kes satuvad ühtelugu naljakatesse ja õpetlikessegi seiklustesse.

Känguru Kalle on nii hajameelne, et unustab ära, mida ta poodi ostma läks. Nokkloom Niina kipub alatasa kõiki õpetama, koaala Karla aga oskab imehäid kooke küpsetada – ja kardab natuke pimedat. Vombat Villu otsib endale sõpra ja dingo Taunol on suured plaanid tulevikuks – iseasi, kas need ka täide lähevad.

Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on kaitsekiht eriti õhuke.

Ja ometi on ses julmuses mure, masenduses lootus, vägivalla kujutamise varjus eluarmastus, usufanaatikute pilkamises usk inimesse. Õunapuu väsimatus raevukas võitluses on kerge märgata, mille vastu ta on – aga ta on ka paljugi poolt. Meelelise maailma ilu ja salapära poolt, inimtahte ja inimloomingu vägevuse poolt... Hoiatades: kui inimene ei ole enda ega lähedaste elu sisust ja väärtusest täielikult teadlik ega oska seda hoida, on ta kerge saak ilmalikule ja vaimulikule võimuihale, vahetades oma eksistentsi müsteeriumi välja etteluisatava petukauba vastu.

Jah, muidugi on ta novellid ka mäng – kunst, teater, poeetiline ulm, mis lõpuni lahtiseletamatu autorilegi. Sellesinase seletamatuseta oleks kirjanduski ju vaid pelk jutlustamine. Aga kui ka Õunapuu viskab nalja või manab esile ainukordset ilu, ei säästa ta lugejat jälestusest – sest ehk vaid inimeses põhjani pettunu võib välja rabelda ülima usuni inimese suurusesse ja inimelu võimalustesse.
Berk Vaher

Võta välja lemmikpliiatsid, sea end mugavalt sisse ja lase kujutlusvõimel pegasuse kombel lennata! Lisa piltidele kauneid värve ja armsaid kleepse.

Sõbrad ponid juba ootavad sind!

Mängi vahvate pusledega ja loe oma lemmikautost Pikne McQueenist!

Nende viie 30-tükilise puslega jagub toredat tegevust pikaks ajaks.

Rikkaliku fotomaterjaliga paeluv mälestusteraamat, kus autor kirjeldab elu Tallinnas Eesti vabariigi ajal enne Teist maailmasõda, sõja ajal ja Nõukogude okupatsiooni alguses.

Värvikalt on kujutatud tollase Tallinna ärielu, kuid et autor liikus ka kultuuriringkondades, siis võib raamatust leida huvitavaid seiku Marie Underi, Artur Adsoni, Johannes Aaviku ja teiste tolleaegsete kultuuriinimeste elust. See haaravalt kirja pandud raamat äratab ellu tükikese jäädavalt kadunud maailmast.

Teine trükk.

Jõehobutüdruk hüppab vette, et end jahutada. Kleebi tema ümber palju ilusaid vesiroose! Mis on ahvipoisi lemmiktoit? Muidugi banaanid! Kleebi talle mõned pildile.

Need armsad, selged ja värvilised pildid meeldivad kindlasti kõige pisematele. Suuri kleepse on väikeste kätega lihtne võtta ja kleepida. Pilte kleepides õpivad lapsed tundma loomi ning areneb nende tähelepanuvõime ja peenmotoorika.

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Kaa-kaa-kaa-kaa! Kanaema munes palju mune. Kleebi need kõik pildile. Lehm kõnnib aasal ja imetleb lilli. Kas kleebid kõik lilled tema ümber? Need armsad, selged ja värvilised pildid meeldivad kindlasti kõige pisematele.

Suuri kleepse on väikeste kätega lihtne võtta ja kleepida. Pilte kleepsudega täiendades õpivad lapsed tundma loomi ja areneb nende tähelepanuvõime ja peenmotoorika.

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Kataloog tutvustab filmifestivalil linastuvaid filme.

Enne on reaalse elu nähtus, mille osaliseks või tunnistajaks antud inimene või grupp inimesi on ning millele järgneb sümboliloogikast tulenev neid endeid puudutav sündmus.

Sisu:

• Sissejuhatus
• Ende mõistest
• Noppeid ajaloost
• Eesti ennete taust
• Näiteid endetüüpidest
• Lõppsõna

Raamat koos mälupulgaga sisaldab Eesti animafilmi tippude loodud joonisfilme, mis valmisid ERMi püsinäituse «Uurali kaja» jaoks ja lugudest, mis mängivad soome-ugri naiste ja meeste igapäevaste tegemiste ja maailmamõistmise erinevustega. Lood on seotud soomeugrilaste erilise maailmapildiga, mis on ühteaegu nii tuttavlik kui ka mõistatuslik.

Oma mõtteid lugudest ja nendega seotud tunnetest jagavad raamatus näituse kuraatorid ja filmide autorid. Vepsa, udmurdi, saami, komi, ersa, vadja, mari, handi ja mansi keeles kõlavad lood on varustatud eesti-, inglis-, vene- ja soomekeelsete subtiitritega.

Väljaandesse on koondatud valik uurimusi, mis põhinevad noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverentsil «Noorte hääled» aastail 2013–2016 peetud ettekannetel. Esindatud on valdkonnad folkloristikast, etnoloogiast ja kunstiteadusest sotsiaal- ja kultuurantropoloogiani. Artiklites käsitletakse humanitaarteaduste rakenduslikku tulevikku, Komi identiteeti, Eesti mustlaste ja Venemaal elavate eestlaste eluolu, Eesti külaelu hääbumist, eestlaste laulupidude traditsiooni ning naise kujutamist muinasjuttudes.

Kaheksateistkümnenda «Pro Folkloristica» pealkiri «Ristteel» märgib kergemaid ja raskemaid valikuid, millega on pidanud silmitsi seisma nii noored uurijad oma teemaga tegeldes kui ka inimesed, kes on olnud nende huviorbiidis.

Lisaks kalendriosale on raamatus ka ajaviitejutte, reklaami ning majapidamisalaseid nõuandeid perenaistele, ametiasutuste aadressid, mõõtühikute tabelid jm. vajalikku.

Lapsevanemal lasub tohutu vastutus ja selle kandmiseks on talle antud ka mitmesuguseid õigusi. Tihti juhtub aga, et inimene ise ei ole oma võimalustest teadlik. Ta vajab kinnitust: sa oled õigel teel, sa oled vajalik, sinust hoolitakse. Ta vajab nõu, abi, toetust. Käesolevaga püüame seda pakkuda.

Selle raamatu autor on ülemöödunud sajandi lõpus ja möödunud sajandi alguses elanud Joogi Ramatšaraka, kodanikunimega William Walker Atkinson. Olles sündinud Ameerikas, õppis ta põhjalikult tundma idamaade kultuure, eriti India õpetust joogidest. Ta on kirjutanud sel teemal palju raamatuid, millest suur osa on ka eesti keelde tõlgitud.

Selles väikeses brošüüris räägib ta sellest, kuidas suhtuvad surma idamaade inimesed, eriti joogid. Võib-olla on selline suhtumine «teispoolsuesse» mõistlikum kui lääne kultuurist pärit inimeste suhtumine sellesse.

Värvimisraamat koduloomadest.

«Mitte et ma teile survet tahaks avaldada, härrased, kuid see raamat võib olla võtmeks, mis aitab teil meid kõiki lunastuse ja harmoonia poole juhtida.»
Alanis Morissette

Maailmakuulsa suhteeksperdi John Gottmani kuulsas Armulaboris teostatud uuringutest on koorunud uskumatu tõsiasi: mehed on need, kellest sõltub, kas suhe õitseb või jookseb karidele. See käsiraamat räägib meestele, kuidas meeldida naisele, kuidas talle läheneda ja temaga kontakti saavutada, kuidas teda voodis rahuldada ja mille põhjal otsustada, kas suhe on õigel teel ning kuidas luua elukestev suhe.

Siit raamatust leiab teaduspõhise vastuse küsimustele, mida naised meestes otsivad. See raamat on väga huvitav ka naistele, sest siit on võimalik palju enda kohta teada saada ja õppida. Ka aitab loetu mõista, millised suhteaspektid meestele kõige enam probleeme valmistavad.

Raamatu väärtus seisneb ka selles, et tegemist pole ühe või kahe inimese isikliku arvamusega, vaid raamatu väited põhinevad 40 aasta jooksul tehtud suure hulga (ja ka väga pikaaegsete) uuringute tulemustele, millele on viidatud ja mida kirjeldatakse. Ka on siin palju antropolooglisi paralleele ja mõtisklusi, mis aitavad meil kergendusega mõista, et paljud asjad on, nagu nad on, sest mingid mustrid on juba meie DNA-s.

Omaette väärtus on austus, millega autorid inimestesse, nii meestesse kui naistesse, ja suhetesse suhtuvad. Käsiraamat «Mida naised tahavad?» on kindlasti palju huvitavam ja elu muutvam lugemine kui mistahes käsiraamatud, mida oma hobide ja tehnikaga seoses lugenud olete.

NB! Kaantel ja sisus on võidunud plekke.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Varasel hommikutunnil võtab üksik mees ette rännaku mäe tippu. Seal üleval, maailma serval kivi peal istudes on tal ees kümme tundi valget aega. Sellest peab piisama, et panna tundmatule lugejale mõeldes kirja elusündmused, mis on toonud ta siia kaljuservale, jättes talle vaid tühjad käed. On ta mõrvar? Või üksnes aitas sihikindlalt inimesi, kes olid talle lähedased? Kui päev loojub, jääb teha veel vaid üks viimane samm.

Kõik karate põhireeglid algasid sõnaga hitotsu – esiteks … Kõik olid samavõrd tähtsad, ükski polnud olulisem, ükski polnud vähem oluline kui teised. Ka täna, kui ma istun siin Bocksbergil ja kirjutades minevikku meenutan, märkan, kuidas mu elu hetked üksteise alla mattusid ja kõik omandas tähenduse alles kogusummana. Vaid tagantjärele muutuvad selgeks seosed, mis ühendasid kõiki mu elu hitotsusid.

Alpi mägede keskel üles kasvanud, kuid erinevais maailma paigus elanud mitmekülgselt andekas austerlane Hans Platzgumer (1969) kogus juba enne kirjutamisega alustamist tuntust helilooja ja muusikuna ning on harrastanud erinevaid stiile alternatiivrokist ja pungist elektroonilise ja teatrimuusikani. Ta on olnud Grammy nominent ja mängib mitmeid pille, tema arvel on 60 albumit ja üle 1000 kontserdi üle maailma.

Alates 2005. aastast on ta olnud haaratud kirjutamisest ning suurima menu tema romaanidest on saavutanud just 2016. aastal ilmunud «Serval» (Am Rand). Kirjanikuna huvitavad Platzgumerit eksistentsiaalsed teemad ja äärmuslikud olukorrad: hall tsoon elu ja surma vahel, vastutuse võtmine, valikute eetilisus, piirsituatsioonid, milles avaldub inimese tõeline olemus. Tema kirjutamisstiil on napp ja peaaegu lakooniline, ent lummav oma lihtsuses. Ka keeruliste teemade käsitlemisel ei kaldu Platzgumer ilustustele ega sentimentaalsusele; ta ei moraliseeri kunagi, vaid jätab hinnangu andmise lugeja hooleks.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Margaret Mitchelli «Tuulest viidud» Mammy romaan

Enne Tarat, enne Scarlettit ja Rhetti, enne sõda, mis lõhestas rahvuse, oli olemas Mammy.

Tunnustatud kirjaniku Donald McCaigi menuk, mille on autoriseerinud Margaret Mitchelli pärandvara hoidjad, elustab suurepäraselt ühe armastatud kirjandustegelase.

Saint-Domingue'i saarel, Prantsuse asumaal, kus möllab revolutsioonituli, jääb ühes mõttetus rünnakus ellu üksainus inimene – ilus väike mustanahaline tüdruk nimega Ruth. Kapten Augustin Fornier viib lapse oma koju ja näeb rõõmuga, et ta naine Solange kiindub temasse silmapilk. Ruthist saab Solange'i kaaslane, lohutaja ja ori, ta põgeneb koos perekonnaga saarelt kihavasse Ameerika sadamalinna Savannah'sse. Seal on ta Solange'i tütre Elleni Mammy ja pärast seda, kui Ellen abiellub lihvimatu iirlasega ning läheb elama Tara puuvillaistandusse, saab Ruthist uue tüdrukutepõlvkonna, O'Harade Mammy.

Paljude autasudega premeeritud kirjaniku Donald McCaigi kätes hakkab Ruthi jõuline lugu kõlama omaenda häälega. Ta kogeb armastust, abielu, lapse sündi ja kirjeldamatut kaotusvalu, seda kujutatakse paralleelselt Ameerika kujunemisega, kui noor riik liigub edasi lõhestatud hinge ja verise saatusega. Kaasakiskuv romaan tugevusest, südamemurdumisest ja igikestvast tahtejõust on iseseisev lugu, kuid heidab ka uut valgust Margaret Mitchelli kaua vastu pidanud klassikalisele teosele.

NB! Tagakaas on plekiline.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Oma Maja raamat on vajalik kogumik kõigile, kel plaanis või käsil kodu ehitamine või remont, aia kujundus või interjööri värskendamine. Sealt leiab näpunäiteid, mida ehitamise ja remontimise juures silmas pidada, milliseid lahendusi valida, lisaks rohkelt ideid. Olulisel kohal on kodu energiasäästlikkuse temaatika, alates küttesüsteemi valikust, lõpetades nutimaja lahenduste tutvustamisega.

Raamatu peamised teemad on:

• Kinnisvara
• Ehitus
• Renoveerimine
• Energia
• Viimistlus
• Aed
• Turva
• Sisustus

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

«Liivalaia» on minu algkoolipõlve mosaiik. Mõtlen sageli sellele ajale ja oma kodutänavale, kus elasin kakskümmend kuus aastat. Tallinnas Liivalaia tänaval käisin Tiigiveski lasteaias ja Kaasani algkoolis, samuti keskkoolis ja veidike teatriinstituudiski. Seal läksin ma mehele ja seal sündisid mu kolm last. Neljas, pesamuna, nägi ilmavalgust juba Nõmmel. Mul on olnud kolm kohahaldjat, kes on mind sügavalt mõjutanud. Need on Sompa, Liivalaia ja Nõmme.

Ent just Liivalaia on ühiskondliku tähendusega. Seal nägin inimeste kihistumist rikasteks ja vaesteks ning sain jälgida erinevaid inimtüüpe. Kõiki mälestuskilde olen näinud läbi Liivalaia silmade. Läbi Liivalaia akna, mis oli selge ja puhas ning näitas mulle inimesi, kellega ma kokku kasvasin. Ja alles nüüd, lõplikult täiskasvanuks saades, mõistan ma, et Liivalaia minevik on mu enese elulugu.
Heljo Mänd

Kust algab ja kus lõpeb lugu? Kes on pea- ja kes kõrvaltegelane? Kas lugusid tuleb minna otsima kusagilt kaugelt või tulevad need ise sinu juurde, nii nagu tuleb lugude jutustaja juurde kuulaja, kellest saab pikkamööda raamatu keskne tegelane?

«Päikesevõimaluse» lugude kuulajaks on jutustaja sõbratar Eha. Tema välismaareisilt naasnud lennuk hilineb, ta ei jõua Tartust edasi sõitva bussi peale ning palub võtta end öömajale. Harutades ühist mälestusniiti, hakkab jutustaja kõnelema tüdrukutest, kes sõjajärgsel karmil ajal haigeks jäid. Hiiu mändidealuses tuberkuloosihaiglas, Narva-Jõesuu mereäärses ravilaks kohandatud villas ja Tartu kesklinna sanatoorses koolis käivad otsekui röntgenikiirte alt läbi kolme tüdruku kinnisideed, iseloomujooned ja lootused. Kuna streptomütsiini ei olnud saada, venis raviaeg pikaks ning nõudis kannatust. Ajapikku saadakse haigusest jagu, kuigi jäävad tagajärjed – need aga ei takista pöidlaküüdiga Leedus seikluste otsimist, seljakott seljas mägedes matkamist ega ka kodus laste kasvatamist.

Jutustatud lugudest kumab läbi ähmane lootusekiir, et ükskord peavad algama ajad, mil võib unustada sõjaväemaasturi jäljed piiritsooni rannaliival, KGB «lutikad» ühikatoas, tsiviilkaitseeksami koos ründemürkidega ning hirmu meelsuse pärast Siberisse saatmise ees.

Jutustajal jätkub lugusid kauemaks kui üheks ööks ja üheks pikaks meenutuseks; need teevad ajas ja ruumis keerdkäike ning ootamatult saab Ehast veel ühe avaneva loo peategelane.

Koos kolme tüdruku – Ruti, Hanna ja Gertaga – mineviku ja oleviku vahel rännates ning päikest otsides jääb lugejale teadmine, et mitte kunagi ei tohi lasta lootusel lootusetult kaotsi minna – saatusel võib üllatusi varuks olla.
Tiina Ann Kirss

NB! Raamatus on märkmeid tehtud, kaaned määrdunud ja võidunud.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Kleepimine on uus värvimine. Kleepimine on sarnaselt värvimisele suurepärane viis lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks.

Avasta end imeliste lilleõite ja erksate, rahulike aedade maailmast, kus kihab looduslikust ilust. «Imepärane lilleaed» on interaktiivne raamat, mis ühendab oivalised taustad juveelilaadsete kleepsudega, millel on kujutatud botaanilisi lehti, õisi ja kroonlehti. Nende abil saad luua tibatillukeste detailidega omaenda imepärase maailma.

Iga illustratsiooni jaoks on umbes 100 kleepsu, mis võimaldavad sul muuta iga stseeni isikupäraseks, valides oma äranägemise järgi putukaid, õisi, taimi ja muid detaile.

Raamat on mõeldud täiskasvanutele.

Hoiatus! Lämbumisoht. Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele lastele.

NB! Sisus on märkmeid tehtud, kaaned plekilised, tagakaane serv ära rebitud.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

NB! Raamatus on märkmeid tehtud, samuti on niiskusplekke ja võidumisi.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Kõhedusttekitav ja tempokas põnevik, milles kaks uurijat peavad leidma kättemaksuhimulise tapja ja paljastama saladuse, mis seob ka neid kuriteoga.

Norras leitakse metsast kuueaastane kummalistesse nukurõivastesse riietatud tüdruk, kes on elutult puu otsa riputatud. Tema kaelas ripub silt «Ma reisin üksinda». Politsei eriuurimisrühm kutsutakse taas ellu ja seda asub juhtima kogenud politseiuurija Holger Munch. Tema esimene ülesanne on saada enda meeskonda tagasi geniaalne, kuid vaimselt kurnatud uurija Mia Krüger. Viimati nimetatu on tõmbunud elust tagasi üksikule saarele, et saada üle mineviku painavatest mälestustest. Tegelikult on ta valmis elust lahkuma.

Kui Mia näeb mõrvafotol numbrit «1», mis on kraabitud surnud tüdruku küünele, mõistab ta, et see on alles algus. Mia naaseb teenistusse eesmärgiga tabada kättemaksusoovist ajendatuna halastamatult tegutsev intelligentne tapja. Kuriteo lahendamiseks peab ta mõistma mõrvari motiive ja tulema samal ajal toime oma isiklike painavate mälestustega.
Kas mõrvar on kuidagi seotud kuus aastat varem röövitud lapsega, keda Munch tollal ei suutnud leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas? Peagi kaob ka teine, seejärel kolmas ja neljaski tüdruk. Kõik nad leitakse tapetuna.

Kui kaob Munchi enda kuueaastane lapselaps, saab Mia aru, et tapja võikal mängul on isiklik tagapõhi.

Samuel Bjørk on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Øieni pseudonüüm. «Ma reisin üksinda» on esimene raamat Mia ja Munchi seeriast. Rahvusvaheline bestseller on ilmunud juba 30 tõlkes.

NB! Raamatus on märkmeid tehtud, samuti on sisus ja tagakaanel plekke.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

Brošüüris on tabelkalender ja laatade toimumisajad.

«Meie igapäevase elu» keskmes on üks märkimisväärsemaid vene luuletajaid, Marina Tsvetajeva, ja tema tütar Alja. See on hingekriipiv portree perest, mille hävitas Stalini terror. Kirglik ja kummaliselt lummav lugu inimlikkusest, armastusest ja kirjutamise vältimatusest.

Romaan võitis 2013. aastal Soome tähtsaima, Finlandia kirjandusauhinna.

Riikka Pelo (snd 1972) on kirjanik ja stsenarist. Tema 2006. aastal ilmunud esikromaan «Taevakandja»(«Taivaankantaja») sai väga palju positiivset vastukaja ning võitis Tiiliskivi-auhinna.

Kaunilt kujundatud kinkeraamatusse on koondatud enamik varasemates kogumikes «Ajatud lood» ja «Kuldsed lood» ilmunust.

Pärimuslikust hoovusest kantud vanade ja uuemate metafoorsete lugude toime inimesele pole lõpuni seletatav. Nad mõjutavad meid oma kummalise väega ning osutavad hinges uinuvale tõele, aidates leida sisemist rahu. Just sellepärast kasutatakse seesuguseid lugusid psühhoteraapias ja hingeabis. Need lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases idanevad ja vilja kannavad.

Kauem ei või see enam kesta. Koer Pipo valetab alalõpmata! Iga päev mõtleb ta üha uusi lugusid välja.

Esmaspäeval väidab ta, et on kuulus laulja, teisipäeval, et eradetektiiv Lõpuks otsustavad Pipo sõbrad, et räägivad talle ka maad ja ilmad kokku, et õpetada teda tõtt rääkima.

Richard Branson on 40 aastat Virgini ettevõtet vedanud ega ole kunagi kohkunud tagasi pealtnäha ulmeliste ettevõtmiste ees, mida teised (sealhulgas tema enda kolleegid) on sageli pidanud täiesti hullumeelseks. Ta on astunud selliste hiiglaste vastu nagu British Airways ja võitnud ning selliste koletiste vastu nagu Coca-Cola ja kaotanud.

Selles raamatus pakub Branson võimalust heita seestpoolt pilk oma iseäralikule uljale juhtimisstiilile. Lust, perekond, kirg ja kaduv kuulamise kunst on need võtmeelemendid, mille tema ülemaailmne töötajate pere on kerge muigega koondanud ühisnimetaja alla «Virgini viis».

Richard Bransoni vaatenurk on unikaalne. Ta on mees, kes tuli 16aastaselt koolist ära, kes kannatab düsleksia all ega ole kunagi töötanud kellegi teise heaks peale iseenda. Ta on kuulus selle poolest, et mõtleb väljaspool raame, kuid ta ise ütleb: «Te ei peagi mõtlema väljaspool raame, kui pole lasknud endale üldse raame ümber ehitadagi.»

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud.

Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni.

Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma.

«Kus pingviinid ei laula» on Tiigisoone esikromaan.

Brošüür tutvustab maailma suurima kivivillatootja Rockwool'i toodetavaid isolatsioonimaterjale ning nendega maja soojustamist.

Äratuskella helin ühel laupäevasel hommikul ning moosi ja saia puudumine, sunnivad Kasparit ette võtma jalutuskäiku poodi. Õnneks osutub see teekond poisi jaoks küllaltki üllatusterohkeks.

Kuidas saab Hiina tarkus aidata terveks jääda ja kauem elada.

On palju tervist puudutavaid moeröögatusi, mis tulevad ja lähevad, kuid Hiina meditsiinis on sajandite jooksul välja töötatud hea tervise saladused ja need on põlvkonniti edasi pärandatud.

See raamat toob teie ette paljud neist lihtsatest, ent tõhusatest saladustest. Need võimaldavad tagasi saada meelerahu, terve keha ja sisemise leidlikkuse.

Leiate juhatust oma eluviisi paljude aspektide kohta, mille hulka kuuluvad:

• organismi hea seisundi tagamine
• kõige efektiivsemate toitumispõhimõtete järgimine
• emotsionaalse vastupidavuse kujundamine
• töö, puhkuse ja liikumise tasakaalustamine
• mõistmine, kuidas keskkond meid kõiki mõjutab

Raamatus toodud saladusi kasutades toidate ja kaitsete oma energiat, saate jagu haigustest ning naudite suuremat heaolu- ja õnnetunnet.

Väikesel haldjatirtsul Kräsupeal ei tule miski nii hästi välja nagu teistel ja nagu ta isegi sooviks. Ta ei oska vihmapiisku võluda ega taevasse vikerkaart maalida ning jääb lillede õitsema panemisega hätta. Kräsupeal on hea süda ja tema energia kulub pigem sõpradele. Sõprus tasub end aga kuhjaga iga-aastasel haldjate ballil, kus väikestel haldjatel oma oskused proovile tuleb panna. Sõprade toel täidab Kräsupea hiilgavalt kõik ülesanded ja ta pälvib auga printsessikrooni.

Väikelastele mõeldud pildiraamatu teksti on eesti keelde tõlkinud ja luulevormi seadnud Riina Turi.

Nimekiri Raekojas eksponeeritud arhivaalidest, trükistest, ürikutest, hõbeaaretest, fajansist, mööblist, gravüüridest ning muudest esemetest.

Kaks naist, kes põgenevad oma meeste juurest, põrkavad autodega udusel maanteel kokku. Surmavas õnnetuses ellujäänu peab lappima nii enda kui ka hukkunud naise vapustatud mehe ja haiglase poja elu. Nende kolme elu segunedes esitab raamat küsimuse: kui hästi me ikka tunneme armastatud inimesi ja kuidas me avame oma südamed, et anda andeks andestamatut?

«Maagiliselt kirjutatud, südantlõhestavalt aus… Caroline Leavitt on üks neid imetabaselt mõtteteravaid kirjanikke, keda lugedes küsid endalt, kus ma küll varem olin.»
Jodi Picoult

Lisaks tavapärastele kalendriandmetele leiab «Sirwilaudadest» ka Vene Keiserliku suguvõsa ülevaate, laatade ajakava, pikkus- ja raskusmõõtude tabeli.
Kalendri teine pool on pühendatud artiklitele erinevatel teemadel.

Aleksander Suuman (1927–2003) on tuntud luuletaja ja maalikunstnikuna. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid, tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Käesoleva kogu «Et valgusest vestelda» saatesõnas kirjutab raamatu koostaja Tõnu Õnnepalu: «Pole palju neid, kes alustavad luuletamist kolmekümneviieselt, aga veel vähem on neid, kes ka seitsmekümneviieselt rütmi käest ei lase.»

Suumani luuleraamatutes on nähtud tema elujutustust, tuleb välja, et nii mõistis neid ka autor ise. Nii võib kindlasti lugeda ka käesolevat raamatut, mis koostatud kronoloogilisel põhimõttel, luulekogude ilmumise järjekorras – autori biograafilise romaanina.

Lisaks tavapärastele kalendriandmetele leiab «Sirwilaudadest» ka Vene Keiserliku suguvõsa ülevaate, laatade ajakava, pikkus- ja raskusmõõtude tabeli.
Kalendri teine pool on pühendatud artiklitele erinevatel teemadel.

Eesti ohvitseride saatusest Norilski vangilaagritest ja autori isiklikud kogemused sõjavangina Norilskis.

Ühed hülgerahvad elavad vee all, teised saartel ja rannakülades. Suurt sõprust pole nende vahel kunagi olnud. Esimesed on pea igal kohtumisel teisega oma elust ilma jäänud.

Lennart Meri tuletab meelde orotšide jumala Temu sõnu: «Hülgeid võite tappa vaid nii palju, kui teil endal ellujäämiseks vaja läheb.» See on üks mõtlema panev lugu pärimustest ning kaasaegsest hülgeteadusest, samuti inimeste saamahimust ja selle taltsutamisest. Ja ka sellest, kuidas veealusel hülgerahval on õnnestunud ellu jääda.

Raamatu koostas Mark Soosaar. Oma lood rääkisid Mart Jüssi, Gustav Vilbaste, Kaido Haagen, Juhan Vesik, Mihkel Vesik, Mihkel Lilles, Mihkel Oad, Arne Vahkel ja Raigo Tšetšin.

Raamat on gooti kirjas.

Luuletusi aastast 1902.


Kolm wärwukest

Minu räästas kolmi warblast,
Kolmi wäikest wärwukest,
Kolmi päter-poisi jõnglast,
Häbemata sirtsukest.

Üks on kõrge kõhetuke,
Tihti saba nokitseb;
Teine wäike rüwetuke,
Tarka wiisi sepitseb;

Kolmas paks ja madal junu
Mökitades waterdab,
Pugu õieli kui punu
Muda rennis paterdab.

Kui nad kõik mu räästa alla,
Kodu kokku tulewad,
Siis on sidsin, sädsin walla –
Kõrwad imet kuulewad!

Kui sureb maailmakuulus ja pururikas ülemaailmse virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, läheb üle kogu maailma lahti tohutu kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kuskile sellesse reaalsusse. Miljonid inimesed tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et «kuldmuna» üles leida. Varanduse jahil on ka suurkorporatsioon IOI, kes ei kohku millegi eest tagasi, et vaid võistlus võita.

Kui tädi treileris elav Wade Watts poolkogemata komistab esimese vihje otsa, muutub tema elu täielikult ning ta satub munajahi hullumeelsesse keerisesse, kus keegi pole see, kellena ta paistab, ja kus kedagi ei või usaldada. Ja Wade teab – kui ta peaks kõigest hoolimata võitma, siis seisab tal ees veelgi suurem väljakutse – tagasipöördumine reaalsesse maailma, millest ta on kogu oma elu põgeneda püüdnud.

«Õpime koos» on mõeldud 3–5-aastastele mudilastele.

See töövihik aitab Sinu lapsel kinnistada matemaatika algteadmisi: õppida numbreid 1–10-ni, tutvuda kujundite, ruumimõistetega jm.

Kuigi enamik selles vanuses lapsi ei oska küll veel lugeda, tunnevad nad maailmas toimuva vastu erakordselt suurt huvi. Seetõttu on väga suur roll just koosõppimisel – olgu siis isa-ema, vanema õe-venna või vanavanemate abil.

Nagu paljudes Cum Laude teisteski raamatutes, aitab ka selles vihikus teadmistel lõbusamalt pähe lennata vahva Mõttelind. Temaga koos on tervel perel tore – nii väikesel tarkuse tagaajajal kui ka õpetajatel.

1, 2, 3 – hakkame pihta!

Noore serbia kirjaniku tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena.

Lugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Danil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on «Lühimärkmeid laostumisest» omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.

Käsiraamatus on lugejaga jagatud edukaid personalijuhtimise praktikaid, millel on pikk ajalugu ning mida on tulemuslikult rakendatud erinevat tüüpi organisatsioonides. Samas on välja toodud ka uuemaid personalijuhtimise trende, mida on vaja tunda kiiresti muutuvas ühiskonnas toimetulemiseks ja erinevate generatsioonide ootustega kaasaskäimiseks. Julgen öelda, et «Personalijuhtimise käsiraamat» on vaat et kohustuslik kirjandus kõigile personalijuhtimise valdkonnas alustajatele. Kindlasti saavad käsiraamatust abi ka pikema kogemusega praktikud, kelle jaoks raamat on kompaktne ülevaade olulisest, mida on aeg-ajalt hea meelde tuletada.
Cerli Pesti, Rahandusministeeriumi nõunik.

Ettevõtte suurim vara on tema töötajad. Selleks et endale saada pühendunud ja lojaalsed töötajad, tuleb teha õigeid asju õigel ajal. «Personalijuhtimise käsiraamatus» leiab kajastamist kõigi personali töö valdkondade parim praktika, mille on kirja pannud igapäevaselt personalitööd tegevad inimesed. See on raamat, mida soovitan lugeda nii kolleegil, tudengil kui ka väikeettevõtte juhil, kes peab personalitööga enda ettevõttes ise hakkama saama.
Indrek Sarjas, PARE juhatuse aseesimees, G4S personali- /värbamisjuht.

Leitnant Kuperjanovit ja Paju lahingut on varemalt käsitletud üsna ühekülgselt. Teemat on puudutatud mitmetes väitekirjades (1937, 1939), kuid tollase vaikiva ajastu kombe kohaselt jäeti teadlikult kahe silma vahele üliolulised faktid, millest veel 1933. a. julges kirjutada nt. kapten A. Kuusental.

Möödunud sajandi 40-ndate lõpus hävitasid marksistid enamiku meie väärika sõjaajaloo kunstiteostest, mida koguti muuseumides, sõjaväeosades või kodudes. Arhiivid suleti, et rahvas võõrduks nii Eesti Vabariigist kui ka meie rahvuskangelastest.

See raamat õpetab teile, kuidas ennast armastada, elada kooskõlas kõrgema eesmärgiga ning avastada oma elueesmärk. Te õpite, kuidas kiirata välja armastust, olla kaastundlik, tolerantne ja andestav; kuidas tunda sisemist rahu ning sooritada kvanthüpe, saavutada selgus ning avaneda uutele asjadele ja olukordadele; kuidas õppida usaldama oma sisemist juhtimist, muuta negatiivne positiivseks ning avaneda vastuvõtmisele. Te õpite tõstma sagedust, suurendades oma võimet armastada; te õpite suurendama oma eneseväärikust, looma harmooniat, selgust ja rahu. Võitlemise ja pingutamise asemel võite te elada rõõmus.

See raamat on antud Sanaya Romanile Orini – ajatu valguse ning armastuse olendi poolt. See tark ning armastav õpetaja, kes elab vaimsetel tasanditel ning on oma õpetustega avanud juba miljonite inimeste jaoks tee neis peituva kõrgema potentsiaali juurde, esitab neis raamatutes targalt ülesehitatud kursuse vaimse kasvu edendamiseks, et aidata teil muuta oma elu, avastada isiklik vägi ning ärgata enese tõelisele olemusele. Koos Jane Robertsi ning Edgar Cayceiga on Sanaya Roman üks meie aja andekamaid vahendajaid kõrgemate dimensioonide tarkusele.

4. trükk.

Kihnu Roosi on tuttav paljudele eesti käsitööhuvilistele, tema käsitöökogu vastu tuntakse huvi nii Eestis kui ka välismaal. Roosi käsitöökogu on eelkõige killuke Eesti lähiajaloost, kus ühe inimese elu ja saatust on mõjutanud nii omanäoline kohalik kultuuripärand kui ka 20. sajandil toimunud pöördelised ja traagilised ajaloolised sündmused. Raamat toetub Roosi isiklikele mälestustele ja õpetustele, mis on seotud tema lapsepõlve, nooruse ja küpse eaga. Eriline rõhk on käsitööl, käsitöös kasutatavate märkide ja värvide tähendustel, rahvapärastel kommetel ja uskumustel, mis on seotud kihnu käsitööga. Kogumikus on ligi 1300 fotot ja illustratsiooni.

Raamat on sündinud kirjavahetusest Roosiga, mille alusel ilmus 2005. aastal Kihnu-teemaline peatükk autori ingliskeelses doktoriväitekirjas, mille ta kaitses Helsingis kõrgeimale akadeemilisele hindele laudatur. 2010. aastal ilmus see uurimismaterjal täiendatud kujul raamatus «Minu ajalugu». Kuna raamatud müüdi hämmastava kiirusega läbi, on Eesti Kultuuriministeeriumi programmi «Kihnu Kultuuriruum 2015-2018» toel valminud uus väljaanne «Loomise vägi».

Raamatu autor, kunstidoktor Kärt Summatavet on ehtekunstnik, graafik, disainer. Ta on esinenud paljudel näitustel ja tema loomingut on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste innovatsioonipreemiatega. Ta töötab õppejõuna Eestis, Soomes ja Hiinas ning on külalislektor mitmetes välisülikoolides. Tema akadeemiline töö on seotud pärandtehnoloogiate sügavamate tähenduste sidumisega kaasaegse tootearenduse, ettevõtluse, loovuse ja innovatsioonitegevustega.