- Minu võitlusNB! Raamatust on ilmunud 2019. a. ka uuem tõlge: «Minu võitlus».
Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine.
Hitler dikteeris raamatu Landsbergis vangis istudes Emil Maurice'ile ning pärast juulit 1924 Rudolf Heßile, kes selle koos mõne abilisega toimetas.0 - Käbi ja kändStepan Karja «Käbi ja känd» on juba kolmas raamat, mis viib meid taas autori lapsepõlveradadele temale nii armsal Setumaal. Siin toimuvad sündmused leiavad aset aastatel 1946–1948. Võim on vahetunud, paljugi on muutunud. Päris täpselt sellest veel aru ei saada, kuid võib juba aimata, et on asju, mis uuele võimule ei meeldi.
Külarahval tuleb seni lihtsalt tavalise igapäevaeluga toime tulla. Kolhoosidest pole veel midagi kuulda, on lootus, et vaese talupidaja elu läheb kergemaks. Küladest Siberisse viiduid on seni üksikuid, suur küüditamislaine 1949. aastal veel olemata. Peategelane Paul käib ikka koolis ja suviti karjas ning i-le paneb punkti tema pöörane rongisõit ja võitlus kotipoistega. Seda raamatut (ja ka kahte eelmist – «Eelkoolid» ning «Võõrad majas») võib jätkuvalt ja soojalt soovitada kui meie lähiajaloo suurepärast meeldetuletajat.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.2017 - Revolutsiooni küüsis«Revolutsiooni küüsis» on Helen Rappaporti meisterlik jutustus Vene revolutsiooni puhkemisest, nähtuna selle draama keskele sattunud välisriikide kodanike silme läbi.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Lenini bolševike oktoobripöörde vahelisel ajal oli Petrogradis vaevalt rahulikku päeva. Kõige rohkem oli segadust tunda moekal Nevski prospektil, mille hotellides, klubides, baarides ja saatkondades viibivad välismaa külalised ja diplomaadid ei saanud oma ukselävel ja akende all valitsevat kaost mitte märgata.
Selle kireva seltskonna hulgas olid ajakirjanikud, ärimehed, pankurid, guvernandid, vabatahtlikud põetajad ja võõrsil elutsevad seltskonnategelased. Paljud neist pidasid päevikut ja saatsid koju kirju: inglannast halastajaõde, kes oli pääsenud eluga Titanicult; Ameerika Ühendriikide suursaadiku mustanahaline teener, kes oli oma kodukandist Missourist päris kaugele sattunud; naisõiguslaste juht Emmeline Pankhurst, kes oli tulnud Petrogradi tutvuma kartmatu naiste surmapataljoniga.
Helen Rappaport on kasutanud seda rikkalikku dokumentide varamut, millest suur osa pole varem trükivalgust näinud, et viia meid otse tegevuse keskele – et näha, tunda ja kuulda revolutsiooni sellisena, nagu seda koges üks eripalgeline rühm inimesi, kes ühel hetkel avastasid, et nad on «punasesse hullumajja» lõksu jäänud.
Helen Rappaport (snd 1947) on briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud «Jekaterinburg» «Romanovite viimased päevad» (2009) ja «Neli õde» «Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud» (2016).
Vene revolutsiooni haarav, elutruu, eeskujulikul uurimistööl põhinev kroonika, mille jutustajaks on Petrogradis viibivate välismaalaste üllatavalt värvikas tegelaskond ning mille Helen Rappaport on põiminud võrratuks tervikuks.
– Simon Sebag Montefiore, raamatu «Romanovid» autor2017 - Rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu iluPille Õnnepalu päevikromaan, milles segunevad fiktsioon ja tegelikkus, räägib sellest, kuidas hea mainega koolis töötav kunstiõpetaja jõuab arusaamisele, et asutuses on võimust võtnud religioosne ajupesu. Kuidas väljendada nähtamatut rõhumist ja vaimset vägivalda? Kuidas end represseerivast ideoloogiast välja rebida? Kas diktatuurivaba religioon on võimalik?
Pille Õnnepalu päevikromaani keskmes on küsimus, mida tähendab end tunda Teisena rõhuvate ideoloogiate kammitsais. Ühiskonnakriitilisus seotakse isiklike teemadega nagu armastatu surm.
Pille Õnnepalu (1958) on varem avaldanud luulekogu «Õde» (2013).2017 - Tere, Ruby!Meie maailma juhivad aina rohkem arvutid. Aga kuidas bitid ja baidid arvuti sisse tekivad? Kuidas elektrist saab loogika, kuidas loogika ühtesid ja nulle loob? Selle looga püütakse lapsi arvutiga tuttavaks teha. Saa tuttavaks Rubyga – väikese tüdrukuga, kellel on tohutu kujutlusvõime ja nutikad sõbrad. Rubyl on igav, aga õnneks mõjub isa arvuti alati imeasjana. Ühel päeval ei hakka arvuti tööle – kes leiaks üles kadunud kursori? Ruby ja valge hiir kukuvad arvutisse ning kohtuvad uute põnevate sõpradega. Kes elab arvuti sees? Ja kes tegi isa töölaua jälgi täis?
Väikese Ruby maailmas tasub kindlasti seigelda nii lastel kui täiskasvanutel – see on värviline, põnev, täis uusi mõtteid ja sõpru.
Linda Liukas on programmeerija, jutuvestja ja illustraator Soomest Helsingist. Ta usub, et koodikirjutamine on kahekümne esimese sajandi kirjaoskus ja õige pea peavad inimesed programmeerimiskeeli oskama.
Tema esimest raamatut «Tere, Ruby!» (2016) on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.2017 - TulelapsKui Rachel abiellub tõmmu ja nägusa Davidiga, näib esialgu kõik laabuvat. Londonis üksi elanud naine asub elama Cornwalli kaunisse Carnhallow House'i, kus teda ootavad rikkus, armastus ja õrnahingeline võõraspoeg Jamie.
Ent siis Jamie käitumine muutub ning Racheli täiuslikus elus toimub pööre. Poiss teeb häirivaid märkusi, väites, et talle viirastub kadunud ema, Davidi eelmine naine. Kas Jamie teeb seda Racheli karistamiseks või painab teda sügavam trauma, kui Rachel aimatagi oskab?
Kui Rachel asub minevikus kaevama, kerkib temas abikaasa suhtes kahtlusi. Miks mees Jamie tundepuhangutesse tõrksalt suhtub? Ja mis ikkagi põhjustas tema esimese naise enneaegse surma vähem kui kaks aastat tagasi?
Kui suvi hakkab lõppema ja ees terendub detsember, tabab Rachelit hirm, et Jamie sõnad «Jõuludeks oled sa surnud» võivad tõeks saada.
S.K. Tremayne on Devonis sündinud ja võimalikult anonüümseks jääda sooviva autori kirjanduslik pseudonüüm. Ta on tegutsenud ajakirjanikuna ja kirjutanud (Tom Knoxi pseudonüümi all) arheoloogiat ja religiooni käsitlevaid thriller'eid. Tema esimene raamat S.K. Tremayne'i nime all oli «Külmakaksikud» (e k 2016), mis osutus väga edukaks; «Tulelaps» on Tremayne'i teine raamat2017