Kaltsuvaipu on Eesti kodudes kootud sellest ajast peale, kui rehetaredesse hakati ehitama nn puhaskambreid, mille laudpõrandad vajasid kaitset ja kaunistamist. Värviline triibumaagia põrandal loob ka tänapäeval tuppa hubasust, mis on tuttavlik ja samas alati kordumatu.
Raamatu autor on kogemustega kangakudumisõpetaja Veinika Västrik, kes on lühidalt ja selgelt kirja pannud praktilise õpetuse nende jaoks, kes tahavad kududa oma elu esimese kaltsuvaiba või õppida juurde mõne lihtsa nipi. Koos paljude selgitavate fotode ja joonistega on raamatus kirjas kõik oluline – alates kaltsuribade lõikamisest ja lõime käärimisest kuni kanga rakendamise, siduse tegemise ja kudumiseni.

Koome koos kaltsuvaiba – sellest võib saada sinu uus hobi!

See on sarja «Saara käsitöökool» teine raamat. Väike ja praktiline raamatuke mahub hõlpsalt käekotti ning sellega on mugav kasvõi kangastelgede alla ronida.

Oskused, keskendumine, sihikindlus, raske töö ja sportlaslik suhtumine on Pikne McQueeni eduka karjääri pant. Senine võidusõiduradade kuningas on endiselt kiire, kuid nüüd astuvad talle vastu lihvitud tehnikaga uue põlvkonna autod.

Esimest korda küsib legendaarne äss endalt, kas ta ikka on parim. Kas talle on kohta uues kõrgtehnoloogilises võidusõidumaailmas? Võidu peale sõitmiseks peab ta omandama uued trikid. Ühine Pikne McQueeniga ja sea end valmis – ees ootab peadpööritav seiklus!

Häiriv ja salakaval. Peter Swanson viib hirmu täiesti uuele tasemele. – Goodreads

Kõik ohud ei pesitse ainult sinu peas…

Kate Priddy on kogu elu olnud pisut neurootiline ja kaldunud ärevusele. Kui Kate'i Bostonis elav nõbu Corbin Dell teeb talle ettepaneku ajutiselt kortereid vahetada, jääb Londonis kunsti õppiv neiu nõusse, lootes, et uus keskkond aitab tal üle saada hiljuti kogetud traumast.

Üsna varsti pärast saabumist Corbini uhkesse Beacon Hilli korterisse teeb Kate ehmatava avastuse: tema naaber Audrey Marshall on tapetud. Kui politsei Corbini kohta aru pärib, on vapustatud Kate'il neile vähe vastuseid, küll aga palju küsimusi, ning tema uudishimu süveneb, kui ta kohtab Alan Cherneyt, kena vaikset meest, kelle üürikorter asub teisel pool sisehoovi. Alani sõnul käis Corbin korduvalt Audreyl külas, ometi väidab too, et isegi ei tunne neiut. Pärast kohtumist Audrey endise peigmehe Jackiga, kes on veendunud, et mõrvar on Corbin, hakkab ka Kate kahtlema.

Ajavahest uimase ja emotsionaalselt tasakaalutu Kate'i kujutlused on täis minevikuõuduse põhjustatud koledust ning ta ei suuda iseennastki lõpuni usaldada… Kuid Kate'i fantaasiates keerlev õudus pole kaugeltki nii väärastunud ja surmav kui see, mis teda tegelikkuses ees ootab. Sest kõik tema hirmud saavad tõelisuseks. Ja on palju-palju lähemal, kui ta arvatagi oskab.

«Kõik tema hirmud» on põnevusest särisev romaan, mida iseloomustab Peter Swansoni kõhedust tekitav oskus maalida meile pilt inimpsüühika pimedaimatest soppidest ning tema suurepärane anne luua selgelt eristuvaid süžeesid, mis on ta komeedina põnevuskirjanike eliidi sekka lennutanud.

Riimituid ja korrapäratuid hambajälgedega tükke inimestest, hingedest, siin- ja sealpoolsusest, äras- ja edaspidisusest.

Eelnevalt hõljunud ka Facebooki-avarustes.

Palju ponilahedaid mõistatusi ja nuputamisülesandeid. Haara pliiatsid või vildikad ja säti end mugavalt laua taha ja las seiklused alata. Koos armsate ponidega on nuputamine lust ja lillepidu!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Selle raamatu lehekülgedelt leiad palju põnevat, mis aitab sul end tunda spiooni või hoopis kurikaelana.

Raamatu lehekülgi värvides või joonistades saad kirjutada päris oma loo ja läheneda loovalt värvimisülesannetele.

Lisaks sellele ootab sind 25 ägedat ajutist tätokat!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad.

Nüüd on aeg otsida välja kõik värvipliiatsid ja kõik värvid. Mitte ainult kollased! Värvimisraamat on tulvil sinu lemmiktegelasi ja mustreid -, aga seal on ruumi ka sinu enda joonistustele.

Kaasas pliiatsid!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

«Rohtaed» on meditatsioon palverännust Vrindavanasse – India pühapaika, mille elanikud kummardavad sinaka jumega karjapoissi Krišnat ja tema igavest kaasat Radhat. Raamat mõtiskleb, mida palveränd protsessina tähendab ja milliste katsumustega tuleb inimesel teekonnal silmitsi seista, millega leppida. Autor ütleb: «Pühapaik ei tee meist üleöö vaimseid hiiglasi. Aga sellel on oma eriline kvaliteet, oma eriline lihtsus. Vaatad oma mõistuse kaevu ja otsid.»

Satsvarupa dasa Goswami oli üks A.C. Bhaktivedanta Swami esimesi õpilasi läänemaailmas. Ta on avaldanud hulgaliselt sisekaemuslikke mõtisklusi ning akadeemilisi uurimusi India bhakti filosoofiast, niisamuti kui ka A.C. Bhaktivedanta Swami ametliku biograafia (eesti keeles 2013).

Pikne McQueen on noor võidusõiduäss, kes unistab Kolvikarika meistrivõistluste võitmisest. Kui ta aga kogemata satub väikesesse Radikaribi linna, saab talle selgeks, et elus on tähtsamaidki asju kui võit.

Sellesse mahukasse juturaamatusse on kokku kogutud viisteist vahvat lugu, milles seiklevad tuttavad tegelased Autode filmist. Põnevust jätkub nii Radikaribi linna kui ka maailmakuulsatele võidusõiduradadele. Võta pöörded üles ja kihuta lugema!

«Anti-Oidipus» (1972) on esimene köide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) mõjukast kaheköitelisest teosest «Kapitalism ja skisofreenia».

Autorid kritiseerivad siin psühhoanalüüsi, mis käsitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja näitavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja lõikeid. Nad kirjeldavad ühiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis kõik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib. Prantsuse filosoof Michel Foucault on nimetanud «Anti-Oidipust» sissejuhatuseks mittefašistlikku ellu.

Elevus tõuseb, kui mootorid tuurid üles võtavad – ühine Pikne McQueeni ja Cruz Ramirezega, kes valmistuvad Kolvikarika võistlusteks. Läbi ring ringi järel koos kõige vingemate võidusõidumeistritega.

Sind ootab tõeline sõit Ameerika mägedel. Peamurdmist nõudvad mõistatused ja põnevad seiklused – haara pliiats ja anna hoogu! Hoia ainult kõvasti kinni, sest rada on kiire ja käänuline!

See on Gerald Durrelli Korfu-triloogia teine raamat, kus jätkub esimesest raamatust «Minu pere ja muud loomad» tuttavaks saanud perekonna elu Vahemere saarel.

Kes loeb neid koomilisi episoode noore Gerry elust, sel tuleb kindlasti nõustuda tema vanema venna Lawrence'i sõnadega – nii juhtubki teismelise poisiga, kel lastakse vabalt ringi uidata ja täiskasvanute jutte-tegemisi pealt kuulata. Eriti veel, kui sel poisil juhtub olema vankumatu missioon läbi uurida terve maalilise Korfu saare floora ja fauna ning see koju kaasa tassida.

Nii ongi Durrelli perekonna maja ühekorraga loomaaed, lahkamisruumlaboratoorium ja surnukuur. Muidugi pole Gerry ainus, kel Durrellite maja lustaka ja hullumeelse õhustiku loomises oma roll. Kahtlemata annavad oma panuse ka perekond ja Larry ekstsentrilised sõbrad.

Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud kolm raamatut – «Minu pere ja muud loomad», «Linnud, loomad ja sugulased» ning «Jumalate aed».

Korfu-triloogia põhjal on valminud ka telesari «Durrellid», mille esimene hooaeg jõudis ekraanile 2016.

Raamat räägib Imre Aljase ümbermaailmareisist.

Paljud unistavad.
Imre Aljas võttis kätte ja tegi ära – purjetas oma väikese paadiga ümber maailma. See on raamat sellest, kuidas ka mees, kes pole purjesportlane ega meremees võib ümber maailma seilata. See raamat on julgustus igaühele, kes tahab midagi suurt ette võtta.

Otsustanud võita...

Põnev kihluslugu
Sel hooajal on kõigi pilgud kuulekal ja mõjukal leedi Belle'il. Ambitsioonika Benjamin Lovelli silmis on tegemist mõnusaks abieluks täiusliku abikaasakandidaadiga. Kõigepealt aga tuleb tal silmitsi seista naise äärmiselt kaitsva õe, leedi Amelia Summoneriga.

Amy on veendunud, et tema õe võib endale saada vaid sobiv mees ning nägus Benjamin pole seda kindlasti mitte. Mida too ka ei teeks, otsustab ta temast sammukese ees olla. Kuni need mängud käest lähevad ja Amy taipab, et on oma reegleid murdnud ning ise Beni armunud.

Agatha Raisinil ning tema naabril Paul Chattertonil palutakse tulla uurima maja, kus kummitab – vähemasti on seal kuulda salapäraseid sosinaid ja samme, mis omanikku häirivad.

Kuigi proua naabrid peavad seda kõike tähelepanuvajadusest tekkinud väljamõeldiseks, leitakse peagi majaomanik surnuna ja loomulikult kahtlastel asjaoludel.

Otto Strandman (1875–1941) on meie riikluse ajaloos teiste nimekate riigimeeste seas ehk üks vähem esitletud ja kirjeldatud kuju. Tema kaal õigusteadlasena ja riigimehena oli siiski määratu suur. Ta jõudis Eesti poliitilises elus tegutseda pea neli aastakümmet. Strandman oli esimesi, kui mitte kõige esimene Eesti poliitik, kes asus toetama riiklikku iseseisvust ning oli Maanõukogu esimees, kui see end Eesti kõrgeima võimu kandjaks kuulutas.

Strandmani peaministriks olemise ajal peeti Vabadussõja lahinguid, tema juhtimisel viidi ellu radikaalne maareform, mis andis kümnetele tuhandetele peredele võimaluse kodumaal elatist teenida. Tema jõupingutuste tulemusel hoiti Eestis ära hüperinflatsioon ning võeti suurima eksportturu kadudes majanduslik suund Lääne-Euroopale.

«Raha rusikas» sisaldab Strandmani poolt peetud kõnesid ja arvamusavaldusi aastaist 1919–1932, sel ajal jõudis ta olla mitmetel riiklikult olulistel ametipostidel. Mahuka saatesõna «Otto Strandman ja tema aeg» on kirjutanud raamatu koostaja M. Gortfelder.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Pank.

Lämmatava pingega kummituslik lugu, mis poeb su naha alla. – The Suspense is Thrilling Me

Keegi ei tea, kes ta tegelikult on…
Hattie Hoffman on kogu oma elu rolle mänginud: eeskujulik õpilane, eeskujulik tütar, eeskujulik kodanik. Aga Hattie tahab midagi enamat, midagi suuremat ja, nagu lõpuks selgub, midagi väga ohtlikku. Kui Hattie julmalt surnuks pussitatakse, rebib tragöödia tema väikese kokkuhoidva kodulinna ribadeks.

Peagi saab selgeks, et Hattiel oli vägagi kompromiteeriv salasuhe. Tekib küsimus, kes veel sellest teadis? Ja kui kaugele oleksid nad valmis minema, et suhtele lõpp teha? Hattie poiss näib tema surma tõttu lausa hullunud, aga võib-olla oli ta Hattiesse nii sügavalt armunud, et tüdruk oli muutunud tema jaoks kinnisideeks? Või sattus Hattie oma impulsiivse ja uljaspäise iseloomu tõttu lihtsalt valel ajal valesse kohta, mis viis lõpuks tema vägivaldse surmani kellegi võõra käe läbi?

Käänakuid ja ootamatuid pöördeid täis «Hattie Hoffmani viimane vaatus» taastab lugeja silme ees viimase aasta ohtlikult kütkestava noore naise elus, mille jooksul kerkivad pinnale väikelinna hämaraimad saladused… ning neiu ise liigub surmale üha lähemale.

Mindy Mejial on Minnesota ülikooli bakalaureusekraad ja Hamline'i ülikooli kaunite kunstide magistrikraad. Kui põgusad vahepeatused Iowa Citys ja Galways välja arvata, on ta elanud kogu oma elu Minneapolises, kus on pidanud palju ameteid alates õunakorjajast ja lõpetades müügijuhiga.

Võimas ja nugaterav «Hattie Hoffmani viimane vaatus» paneb lugeja mõtlema piiridele süütuse ja süü, tõelise olemuse ja pettuse vahel. Kas armastus viib eneseavastuse või enesehävituseni?

Suurepärane üllatusi täis romaan, lugejad avastavad rõõmuga, et see raamat on üks vähestest, mis ühe päevaga läbi loetakse.
Suspense Magazine

Maailmakuulus Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck on uurinud aastakümneid, mis on see, mis eristab edukaid ja õnnelikke inimesi mitte nii edukatest, ning on teinud läbimurdelise avastuse: mõtteviisil on tohutu jõud.

Võimed ja andekus on edu saavutamisel mõistagi olulised. Dweck aga selgitab, miks on oluline seegi, kas liigume oma eesmärkide poole kinnistunud või edenemismõtteviisiga. Ta teeb selgeks, miks laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õige mõtteviis võimaldab meil lapsi motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ühtlasi saavutada omaenda isiklikke ja tööalaseid eesmärke.

Dweck näitab, kuidas üks lihtne idee inimaju kohta võib tekitada tohutu huvi õppimise vastu ja elastsuse, millel põhinevad iga eluvaldkonna suured saavutused.

Carol S. Dwecki peetakse maailma üheks juhtivamaks teadlaseks isiksuse, sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia alal. Ta on töötanud psühholoogiaprofessorina nii Columbia kui ka Harvardi ülikoolis ja peab seda ametit praegu Stanfordi ülikoolis. Lisaks on ta Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. Dwecki tööst on andnud ülevaate sellised väljaanded nagu The New Yorker, Time, The New York Times ja The Washington Post ning teda on usutletud mitmes telesaates.

Tema murrangulisest raamatust «Mõtteviis» on pärast esmailmumist 2006. aastal ilmunud arvukaid kordustrükke ja siiani on tegu ühe enim müüdud psühholoogiaraamatuga.

Raamat annab põhjaliku ülevaate Saksa lennuväe (Luftwaffe) erinevat tüüpi lennukeist II maailmasõjas, mida Suur-Saksamaa sõjatööstus suutis toota kokku 106 000.

Käsitlemist leiavad ka vähem tuntud mudelid, mis II maailmasõjas väga olulist rolli ei mänginud, kuid mida toodeti põhiliselt sõja eel suurtes kogustes.

Kokku leiab raamatust andmed 61 pommi-, ründe-, hävitus-, transpordi-, luure-, torpeedo- ja õppelennuki, samuti dessantplaaneri kohta. Eraldi peatükk on pühendatud lennukirelvastuse kohta.

Minu nimi on Kristine Kuiv ja olen valmis saanud oma esimese raamatu. See on raamat minu luuletustest, mis on samaaegselt ka nagu väikesed lood paljust sellest, mis mulle korda on läinud. Sellest, kuidas loodus on nii eriline ja ilus, et muudab igapäevased tegemised lausa natuke muinasjutuliseks. Samuti sellest, kuidas muusika, inimesed või omapärased hetked meid inspireerivad. Ja sellega koos on natuke ka filosoofilist arutlemist nendel tähtsatel teemadel.

Luuletuste vahel on akvarellidega värvitud joonistused, mis on samuti natuke muinasjutulised ja inspiratsiooni andvad.

Loodan, et minu raamat on huvitav lugemine.
Kristine Kuiv

Ernst Jüngerit peetakse üheks vastuolulisemaks saksa kirjanikuks läbi aegade. Temas on nähtud sõdurit ja sõjateoreetikut, rahvuslast, metafüüsilist mõtlejat, botaanikut ja entomoloogi, poeeti ja müstikut, elu lõpul ka eremiiti.

Mõistujutu «Marmorkaljudel» kirjutas Jünger 1939. aasta kevadsuvel ja selle ilmumisel tõmmati paralleele tollase Saksamaaga. Teksti on tõlgendatud läbi aastakümnete, autorile endale aga oli ilmselt tähtsaim tõdemus: «Lillede värv ei tohiks meie silmis kahvatuda ka surmatooval mäeharjal.»

Väljaanne koosneb peamiselt ajalooürikutest.

Valik J. Stalini kõnesid ja sõnavõtte Suure Isamaasõja aastatel.

Kogumik sisaldab Tšehhis 2007. a. mais toimunud Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloori Ühingu (SIEF) konverentsil peetud ettekandeid.
Eestit esindas konverentsil Aado Lintrop.

Kogumiku artiklid on jagatud nelja suuremasse teemagruppi:

• The ritual year and history
• Transition and initiation
• The ritual year and folk religion
• The Czech and Slovak ritual year

Kogumi sisaldab Leedus 2009. a. juulis toimunud Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloori Ühingu (SIEF) konverentsil peetud ettekandeid.

Kogumik sisaldab Rootsis Gothenburgis 2006. a. juunis toimunud Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloori Ühingu (SIEF) konverentsil peetud ettekandeid.
Eestit esindas konverentsil Aado Lintrop artikliga Udmurdi küla kesksuve pidustustest.

Kogumiku artiklid on jagatud järgmistesse teemagruppidesse:

• Opening
• Midsummer
• Ritual theories
• The ritual life
• Whose rituals?
• Rituals in religious contexts
• Rituals in a changing world
• Hosts and places for the ritual year conferences
• Final words
• Photos from the Gothenburg conference
• The authors

Kogumik sisaldab näiteid 1960.–1964. ja 1974. aastal Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest ning pillilugudest.

Endisaegseid pulmalaule ja muid regilaule, aga ka uuemaid riimilisi rahvalaule kuuleme erinevatelt esitajatelt. Kõige rohkem laule on Tori kihelkonnas Ore külas elanud Liisa Kümmeli rikkalikust repertuaarist. Muistsed regilaulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. Plaadil leidub ka kandle-, lõõtsa- ja viiulipalu. Lõpetuseks kõlavad tantsulood Tõstamaa kapellilt, mis esindavad ajastu iseloomulikku rahvapärast ansamblimängu.

Tekstilisas rahvalaulude ja pillilugude kogumisest, laulude sisututvustused eesti ja inglise keeles.

Oma olemuselt erineb see raamat kõigist varasematest rahvariideraamatutest. Mannineni «Eesti rahvariiete ajalugu» läheneb eestlaste rõivastusele esemeliikide kaupa ja – nagu pealkirigi ütleb – analüüsib ühe või teise riideeseme kujunemislugu ning ajaloolist päritolu. Seevastu hilisemad rahvariideid käsitlevad väljaanded on valinud teistsuguse uurimusliku lähenemise ja esitavad rahvariideid kihelkondlike komplektidena, olles seega headeks käsiraamatuteks peamiselt rahvarõivaste valmistajatele ja neile, kes huvituvad oma kodukoha rahvariietest.

Raamatu 1927. a. ilmunud esmatrükk on muutunud niivõrd haruldaseks, et isegi ERM-i raamatukogus on vaid mõned eksemplarid. Käesolevas uustrükis on toodud illustratsioonid värvilistena ning keelekasutus kaasajastatud.

3. trükk.

Tegemist on Eesti Rahva Muuseumi «Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal» näituse kataloogiga, mis annab sellest hea ülevaate rikkaliku teksti- ja fotomaterjaliga.

Näitus «Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal» tutvustab meie rahvarõivaste rikkust. Ajutisel näitusel näeb rahvarõivakostüüme aastaaegade lõikes: kevad, suvi, sügis, talv. Igast kihelkonnast on väljas vähemalt üks rahvarõivakostüüm ning enamik esemeid on pärit Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Muuseumi kogud võimaldavad eksponeerida rahvarõivaid 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni.

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. «Detektiiv Luuker Leebesurm 6: Surmatooja» on kuues lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.

Surmatooja on tõusnud. Leebesurmal ja Valküürial on aega seitse päeva, et paljastada Surnumanajate saladus enne, kui on hilja. Kell tiksub. Lord Julm on liikvel. Ja selle järel pole enam miski iial endine.

Saaremaa on meretagune maa, kus Õ asemel ütlevad mõned inimesed Ö ja kus päikest on rohkem, kui mujal Eestis. Kes teeb siin sporti, kes käib spaas sulistamas, kes käib mere ääres loodust ja tuletorne imetlemas, aga igalühel on oma Saaremaa südames.

Killuke Saaremaad on ka värviraamatus.

Mine vaata ise, mis värvi on vesi ja millised on veskid ning värvi oma värvidega oma Saaremaa!

Kaunis pappraamat jutustab loo väiksest Mõmmikust. Kõik karud on maiasmokad, aga sellele karule siin on mesi kohe eriti mokkamööda.

Siis aga näppavad kaks pisikest mesimummu ta meepurgi ja see kukub vette. Nüüd sukeldub Mõmmik kuhugi, kus ta pole kunagi varem käinud – sügavale sinise mere põhja. Teda ootab ees põnev seiklus!

«Minu esimesed kleepsud ja sõnad» pakub lastele kahte armastatud tegevust – kleepimist ja värvimist.

Lapsel on lõbus sobivatele kleepsudele kohta otsida ja pilte värvida. Ta õpib sõnu ära tundma ja laiendab oma sõnavara.

Selle raamatu lehekülgedel voogab tavaliste inimeste natuke ebatavaline elu. Kaks blogisaurust – Konn ja Kaamos – lasid voolama pikka aega tammi taha kogunenud loominguoja.

Heatahtlik ja siiras «ikkagi vana kooli mees» Armand ja kriuksuga muinasjutte, legende ning taevaste lugude tõlgendusi, sekka hingelt äraütlemist vajavaid luulelullasid.

Konn (lendavkonn.blogspot.com)
Kaamos (kevatulebikkagi.blogspot.com)

Jürgen Rooste «Onerva ja Eino Leino igavene armastus läbi seinasisaliku läbi kodutu kassi silma» sündis suuresti Mazzano Romanos, Itaalias.

Raamatut läbib mitu põhiliini, mitu lugu ja lauluviisi, mis omavahel põimuvad: päeviklik enese- ja ümbritseva vaatlus, einoleinolik sümbolistlik armastusluule, ühe eestimehe elu ja hinnangud maailmale, lisaks veel mitu pisemat liini: sisalikud, kassid ja söök. Ja jumal. See on Rooste tänini mastaapseim ja stilistiliselt kirevaim raamat, kus kogu arsenal välja käidud.

mu luule ongi üldrahvalikult mõistetav
seda õpitakse pähe kantakse ette
paremates seltskondades ja suurematel sünnipäevil
vanaemade matustel ja pisilaste katsikuil
kuldpulmades ja neitsisängide veeres kiimeldes
kooliaktustel – ai kui ilus
kui teismelistel tüdrukuil koolipluusi all
rind tõuseb ja langeb mu pikki ilusaid
iharaid ridu lausudes

laulupeol toovad mu pohmakavärsid memmedele
meeleliigutuspisara silma
sest ka neil on meeles kuidas sai nooruses
ärgatud pohmellis kallima kõrval

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 teadlase koostatud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 «Eesti rändeajastul» keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile.

Inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.
Aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Kolme ülikooli teadlaste koostöös valminud inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» toimetajate kollektiivi kuuluvad lisaks Tiit Tammarule (peatoimetaja) Raul Eamets (kaas-peatoimetaja), Kristina Kallas (kaas-peatoimetaja), Allan Puur (peatükk «Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas»), Rein Ahas (peatükk «Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine»), Anu Realo (peatükk «Sisseränne ja lõimumine»), Anna Verschik (peatükk «Ränne, identiteedi- ja keelemuutused») ja Marek Tamm (peatükk «Eesti kultuurimuutused avatud maailmas»).

Eesti inimarengu aruannet annab välja sihtasutus Eesti Koostöö Kogu. Inimarengu aruanne on tunnustatuimate teadlaste koostatud kogumik. Kahe aasta tagant ilmuv aruanne lähtub küll ÜRO inimarengu indeksist, kuid peegeldab Eesti sotsiaal-majanduslikku tegelikkust ja arenguvalikuid aina enam konkreetse teemapüstituse kaudu. Teema annab ette Eesti Koostöö Kogu nõukogu.

Raamatu «Jänki seiklused Hiiumaal» autor Douglas Wells sündis ja kasvas üles USAs Nebraska osariigis Omaha linnas sügavalt usklikus kuueteistlapselises peres. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta mitmel ametikohal, kuid vastukaaluks argirutiinile, tahtest olla kuskil mujal ja teha midagi muud, astus ta 1990ndate aastate alguses vabatahtlikult Rahukorpusesse.

Kuna just samal ajal hakkas lagunema Nõukogude Liit, sattus ta Rahukorpuse esimese vabatahtlike meeskonna liikmena Eestisse ja hiljem Hiiumaale. Esimese ehmatuse järel hakkas Douglas kiiresti omandama toonase Eesti elu põhitõdesi ja sukeldus sellesse mitmel rindel. Ka eesti keel sai talle kähku selgeks. Nii võitis ta eestlaste südamed poplaulude edetabeli tippu tõusnud lauluga «Kas sa räägid inglise keelt?» Üle maailma tuntuks sai ta aga aastakümneid maa sees peidus olnud Emmaste kiriku kella leidmisega.

Kõik need seiklused oma elust võõramaalasena iseseisvusaja algusaastate Eestis ongi Douglas talletanud raamatusse «Jänki seiklused Hiiumaal». Autor on andekas humorist ja hea jutustaja, kelle tagasihoidlik ja enesegi üle muigav huumor läbib kõiki temaga juhtunud lugusid. Tihti leiab lugeja end naermas koos Douglasega. Tema lood on tõepärased, sest ta elas Eestis tavaliste inimeste keskel, jagades nende rõõme ja muresid, õppis tundma Eesti ajalugu ja kultuuri ning püüdis anda endast parimat Eesti hüvanguks.

«See oli vaieldamatult minu elu parim aeg, nii imeline, et seda on isegi raske uskuda,» ütleb preagu taas Nebraskas elav Douglas. «Seepärast on mul hea meel, et kirjutasin selle raamatu. See aitab meeles hoida üht erilist perioodi nii minu kui Eesti ja muidugi Hiiumaa elus ja talletada seda aega, mis on nüüdseks igaveseks läinud.»

2., täiendatud trükk.

Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid.
Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida.

Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.

Siiri näütäs titarõividõ kastist lövvetüt luttu väikulõ-Ottolõ, kiä tuhn himoga titaasjo seen. Ku vällä ilmus väiku-Otto vana käro, taht Siiri vaäkulõ-Ottolõ titarõiva sälgä panda. «Kül om nunno tita,» ütles Siiri.

A mis juhtus, ku tita pakõ mängopargin ja keskmine-Otto, suur-Otto ja Siiri tedä takan ajasõ?

Kas tita lövvetäs Ameeriga mäki päält vai lindaja sivvu koobast, ja kas keskmine-Otto ja suur-Otto saava teedä, kiä hindä pitsimütsükese ala käknü?

Kõik selle rõõmsailmelise sarja raamatud arendavad lapse taiplikkust, keeleoskust, kaasaelamisvõimet, käeosavust ja loovust.

«Autodes ja veokites» pakuvad lapsele äratundmisrõõmu vahvad autopildid, mille kaudu õpib ta nii värve tundma kui ka näiteks ohutult liiklema.

HOIATUS! Väikeste osade tõttu lämbumisoht. Alla 3-aastastel kasutada koos täiskasvanuga.

2. trükk.

Tiiu Kirsipuu ja Ilmar Kruusamäe ühisnäitusel «Inimesed» on väljas skulptuurid ja portreed – mõlemalt kunstnikult 12 teost.

Kataloog sisaldab lühikest kunstnikke tutvustavat sissejuhatust kuraator Reet Margilt. Seejärel räägivad autorid portreteeritavatest: miks nad on valinud just need inimesed ja mis neid omavahel seob. Lisatud on ka kunstnike CV-d, tähtsamad auhinnad ning valik näitustest.

Näitus on avatud Eesti Rahva Muuseumis 4. juunist 17. septembrini 2017.

«Lennundusaasta 2016» on kokkuvõte Eesti lennunduses aasta jooksul toimunust, kajastatud on tähtsaid sündmusi ka mujalt maailmast.

Osaühing Aeropress annab alates aastast 2002 sellise kogumiku välja igal aastal.

Esimene raamat räägib kiindumusest ja armastusest, eneseohverdusest ja hoolivusest.

Meremees, kellel probleemid tervisega, läheb Setumaale taastuma ja puhkama. Peret tal ei ole, on lahutatud ja üksik, seepärast sobib talle õe ettepanek seada end sisse nende majja, sest ise nad kolivad ära Iirimaale. Ühes kohalikus väikepoes tutvub ta blondi sümpaatse noore müüjannaga. Tekib vastastikune kiindumus.

Naine elab lähedal Metsa talus pensionärist isa ja endast vanema vennaga. Ta on kihlatud ühe venna sõbraga, kes istub Venemaal vanglas, katses relvi üle piiri toimetada. Meremees ja naine saavad lähedaseks, nende vahel areneb armastus.

Ühel suvalisel ööl koputab Metsa talu uksele KAPO, et kontrollida kahtlusi, kas talus hoitakse salaja relvi...

Meie lasteaias käib palju lapsi. Paljud neist on pärit teistest riikidest ning nende kombed ja tavad on hoopis teistsugused kui meil. Põnev on neid tundma õppida!

Kas tead, kuidas Mehhiko peol maiustusi pakutakse? Miks kurdi uusaastapeol tuleb üle lõkke hüpata? Millised on Jaapani tüdrukutepeo traditsioonid? Millal Hollandis jõuluvana käib ja millega kohale sõidab? Mida kaasa võtta Iraani piknikule? Kui kõrged võivad olla Hispaania inimtornid?

Raamatus on kokku 20 lugu, mis jutustavad erinevate rahvaste tavadest ning räägivad, kui huvitavad ja erilised need kõik on.

Jutukoguga «Aja valvurid» (The Guardians of Time; 1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on omalaadne ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta.

Ajapatrulli esimese kogumiku jutud viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on välja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.

Raamat räägib sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud. Uus aeg ja moodne maailm panid meid kella järgi elama, õpetasid privaatsust ja muutsid individualistlikumaks.

Mõnigi asi sai siin harjumuseks üpris hiljuti: sanitaartopograafide 1920. aastail tehtud uuringud kinnitasid, et üldiselt elati vanal viisil ega teatud muuhulgas suurt midagi uuest hügieenist. Nägu ja ihu pesti kord nädalas, nagu see oli olnud talurahvale omane mujalgi Euroopas. Oma elamist puhastati veelgi harvem. Isegi põgus pilguheit kinnitab, et 20. sajand on eestlaste elu ja olemist põhjalikult muutnud.

Perereis peaks olema lõbus... Muidugi sel juhul, kui te ei ole Heffleyd, kelle reis algab lootustandvalt, kuid muutub üsna pea tõeliseks kannatuste rajaks.

Bensujaama tualetid, hullunud kajakad, plekimõlkimine ja põgenev siga – pole just Gerg Heffley kujutlus mõnusast ajaveetmisest. Aga isegi kõige hullem reis võib osutuda seikluseks – ja seda seiklust Heffleyd juba ei unusta.

Sisu:

• Muinasaeg
• Keskaeg
• Sõdade ajajärk
• Rootsi aeg
• Vene aeg I
• Kronoloogia

Põnev käsiraamat lapsevanematele, mis sisaldab lihtsaid nõuandeid lapse rinnaga toitmise ja lisatoidu ning ema toitumise kohta. Soovitusi annavad Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandad-imetamisnõustajad ja lastearstid.

Lisaks jagavad 15 Eesti naist enda lapsetoitmise eredaid lugusid, milles on nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi, pisaraid ja rõõmu.

«Kuidas toita titat?» kulub ära igale noorele emale, kuid pakub kindlasti avastamisrõõmu ka mitmendat korda sünnitanud naisele. Sobib hästi ka beebiperele kingituseks.

Raamatu autor Made Laas töötas kümmekond aastat ajakirja Pere ja Kodu toimetajana, praegu juhib lastevanemate portaali Minu Pere.

«Üldkeeleteaduse kursus» põhineb šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure'i (1857–1913) loengutel, mille tema õpilased 1916. aastal raamatuks vormistasid. Tegemist on ühe kõige tähtsama teosega keeleteaduse ajaloos, mis pani aluse strukturaallingvistikale, ent ühtlasi on see inspireerinud ja mõjutanud humanitaarteaduste arengut 20. sajandil üldiselt. «Üldkeeleteaduse kursusest» pärineb terve rida mõjusaid mõisteid ja mõtteid, sh keele ja kõne eristus, keele käsitamine märgisüsteemina, tähistaja ja tähistatava arbitraarne suhe jne.

Raamat on oluline nii Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kui ka prantsuse strukturalistliku ja poststrukturalistliku teooria mõistmiseks.

Tõlke aluseks on Tullio de Mauro (1932–2017) kommenteeritud väljaanne, samuti on teos varustatud Ekaterina Velmezova pikema järelsõnaga.

Viikingiaeg kestis Eestis umbes aastail 800–1025. Seda on kirjeldatud võrdlemisi enesekeskselt, kaasates naabermaid vaid pealiskaudselt ning kaugemaid alasid peaaegu üldse mitte. See oli ka aeg, mil omavaheline läbikäimine muutus Läänemere maades ülitihedaks. Kaubateed, mis läbisid tänapäeva Eesti ala, tõid maailma esimest korda nii jõuliselt koju kätte ja innustasid ka siinseid inimesi mujal ringi vaatama.

Marika Mägi raamat kõneleb mitte üksnes uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest, vaid püüab näidata tollast elu erinevate inimeste seisukohast, kujutab viikingiaegset elu-olu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust – niivõrd, kuivõrd sellest teada on. Vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda.

On aegu, kus väikestele lastele huvitav tegevus leida on tõeline väljakutse isegi kõige loomingulisemale vanemale. See põnevusest pakatav igavuse peletamise käsiraamat on kõik, mida vaja, et muuta rõõmsaks vihmased pärastlõunad ja muud hetked, kui suunurgad on allapoole nii rüblikutel kui ka lapsevanematel.

Siit leiate nii loovtegevusi, mis vajavad ettevalmistusi vähe või üldse mitte, kui ka üksikasjaliku juhendiga miniprojekte. Nende lihtsate ja loominguliste ideede jaoks ei ole vaja kalleid ega keerulisi vahendeid ning midagi sobivat leiab raamatust nii siis, kui täitmist vajab vaid mõni minut, kui ka siis, kui tegevust peab jaguma mitmeks päevaks. Hiigelmullid, puulusikanukud, kuulikeste laskumisrada, õhupallitennis, putukajaht, ilutulestikupilt ja papptaldrikust loomamask – need on kõigest mõned siin peituvatest põnevatest tegevustest.

Mis tahes teie lapsele praegu kõige rohkem huvi pakub, midagi vahvat leiab raamatust kindlasti!

Fotoalbum «Eesti rahva rõiva ilu» tutvustab eesti rahvariiete rikkalikku traditsiooni. 20. sajandi viimastel aastatel pildistatud fotodel on inimestel seljas rõivad, millesarnaseid kandsid nende esivanemad 100–200 aastat tagasi. Kui 1869. aastal toimus esimene üle-eestiline laulupidu, oli selline riietus loomulik. Moodsatele aegadele vaatamata on laulupidude-tantsupidude traditsioon püsinud ja koos pidudega on püsinud ka komme kanda samasuguseid rõivaid nagu kord algusaegadel.

Sajandeid tagasi olid inimesed paiksed, põhjust kodust kaugemale minna oli vähe. Selline elu hoidis alal kohalikud tavad, kujundas ilumõiste ja rõivamoe. See ongi põhjuseks, miks nii väikesel maalapil nagu Eesti kujunes välja niivõrd rikkalik rahvariiete traditsioon.

Raamatus leidub ka lühike sissejuhatus rahvariiete ajaloo kohta ja valik vanasõnu eri paigust. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.

Teine trükk.

«Valge mehe lauaraamat» koondab autori rahvuskonservatiivseid esseid ja artikleid aastatest 2011–2017.

«Antud essee- ja artiklikogumik pole teaduslik uurimus ega süvasotsioloogiline tekst, pigem populaarteaduslik mõttekogumik. Siin on mõtted, mida olen aastaid endaga kaasas kandnud ja nüüd sõnadeks vorminud,» tutvustab autor.

See kleepsuvihik võimaldab lapsel mängides käelist tegevust arendada ja geomeetrilisi kujundeid tundma õppida. Vähem tähtis pole ka lõbusate piltide kaudu silmaringi arendamine.

Laps saab sobiva kuju ja värvusega kleepse valides ning kohale asetades ise pilte täiendada.

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele.

Selles vihikus ootavad last ees toredad luuleread,erinevad ülesanded ja küsimused piltidel kujutatu kohta ning võimalus kleepsude abil mosaiike kokku panna.

Vihik aitab edendada lapse tähelepanuvõimet ja käelist tegevust ning soodustab loogika, ruumilise mõtlemise ja visaduse arengut.

Lauri Kaldoja teist luulekogu võib pidada 2015. aastal ilmunud «Panoptikoni» järjeks, toonaste teemade käsitluseks uue rakursi alt. Kui «Panoptikonis» oli fookus vaatlusel – enesevaatlusel läbi kõrvalise pilgu, siis «Vessel» pöörab pilgu sissepoole, küündides veresoonte, luu ja üdini, sisemise sõjaväeni.

Ka siin on tajutav Teine, alati puuduv, ent oma puudumises kohalolev.
Rääkimise ja vaikimise, tõe ja vale paratamatud ühisused.

Sulge tihedamalt uks ja täida enesega praod,
et kaitsta oma küllastunud minapeegeldust
Üksi keset tühja välja ukseraamiga
hoiab tema sind
ja sina tema pidetust

Valmis koostöös Joonisfilmiga. Tööraamatu esimeses osas (mõeldud esimeseks poolaastaks) on põhirõhk arvude ja nendevaheliste seoste tundmaõppimisel. Arve, tehteid, loogikat, hulki, mõõtühikuid, geomeetrilisi kujundeid ja kehasid õpitakse mänguliselt.

Tööraamatus on palju pilte, mis õpetavad last otsima, nägema ja leidma seoseid õpitava materjali ning tegeliku elu vahel. Arvestatud on õpilaste erinevat taset: ülesandeid leidub nii edasijõudnutele, keskmisele tasemele kui ka õpilastele, kelle matemaatilised võimed alles arenevad.

Tööraamatus on huvitavaid fakte matemaatika kohta, mis seovad matemaatika ja arvud õpilase igapäevaga. Tööraamatu nädalateemad on viidud vastavusse eesti keele ja loodusõpetuse nädalateemadega. Paljusid ülesandeid saab lahendada ka paaris- või rühmatööna.

2. trükk.

Maria Treben on tänapäevase alternatiivmeditsiini üks tähtsamaid teerajajaid. Tema populaarseim teos, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse ja müüdud miljonites, on omandanud peaaegu kultusliku staatuse.

Ühe tuntuima rahvaravitseja ja taimetargana on Maria Treben kindlustanud endale ajaloos silmapaistva koha. Paljud austavad teda kui pühakut, tegelikkuses oli ta lihtne naine, kes enda lähedasi ravimtaimedaga aitas ja omandatud teadmisi ning kogemusi võimalikult paljudele inimestele püüdis edasi anda. Aastakümnete möödudes pole tema raamatutes kirjapandud ravivõtete populaarsus loodusravist lugupidavate inimeste seas mitte kahanenud vaid kasvanud.

Oma peateoses «Tervis Jumala apteegist» kirjeldab ta üksikasjalikult 31 ravimtaime ja annab põhjalikke juhiseid selle kohta, kuidas neist valmistavaid teesid, tinktuure, taimeputrusid, mahlu ning vanne paljude haiguste ravimisel kasutada.

3. trükk.

Seiklusmaa Ida-Viru oma pankranniku, pikima liivaranna ja tööstuse poolt moonutatud maastikuga pakub kontraste, mida lihtsalt peab nägema. Seiklusmaal toimub balletifestival ja võib turnida seikluspargis, igale maitsele leidub midagi!

Värviraamatus saad värvida ära Seiklusmaa põnevad kohad, kus kindlasti ära käia ning võrrelda tegelikku Sinu enda värvitud pildiga.

Oleme juurde pannud Seiklusmaa kaardi ja reisibingo, et midagi ei jääks kahe silma vahele.

Kui Euroopa kristlased olid Lähis-Idas ristisõdades moslemitelt enamasti peksa saanud, siis mindi nõrgemate vastaste kallale. Nii kuulutati ka Eestimaa vastane sõjategevus paavsti poolt ristisõjaks ning vallutatud ala pühendati Neitsi Maarjale.

Esimesena tegi seda juba piiskop Albert 1201. aastal, et saksa seiklejate eelseisvatele vallutustele ja pappide väevõimuga ristimistele ühe püha sõna abil tuge pakkuda. Sellest ajast hakati Eestimaad nimetama ka Maarjamaaks. Mis luulekeeles on tänaseni käibel. Selle nime kindlalt teada olev pärija Eestis ongi Märjamaa. Niisiis võiks väikelinna suurust Märjamaad Eesti nimepealinnaks kutsuda.
Miks mitte.

«Kirjanduskultuur» on teine raamat August Annistilt (1899–1972) «Eesti mõtteloo» raamatusarja. Annisti elu kulges kahes plaanis: ta oli süvenenud sõnakunsti uurija ning samal ajal ka aktiivne ühiskonnategelane ja ideoloog vastloodud Eesti Vabariigis. Ta kuulus sugupõlve, kes kogu oma noorusjõu pühendas oma rahvusriigi ülesehitamisele ja saatuse kujundamisele. Annisti isikliku kirjanduskultuuri alusmüüris seisid ajaloolised asjad: «Kalevipoeg», «Kalevala» ning muidugi ka kõik antiikeeposed. Need teosed olid tema vaimsuse põhi.

Käesoleva köite sisu jaguneb kolmeks: esimene osa keskendub eesti oma kirjanduse omaaegsetele päevaküsimustele ning ka oma kirjandusloole alates Kreutzwaldist ja «Kalevipojast»; teine osa on pühendatud hõimurahva soomlaste kirjandusloole ja kirjandusvõitlustele; kolmas osa tutvustab Euroopat pisut laiemalt.

Armastatud lauljanna Heli Läätse mälestusteraamat sündis Hille Karmi vestluste põhjal Heli Läätsega. Seda teost võiks oma faktikülluse poolest nimetada ka dokumentaalromaaniks, kuna tähelepanu keskpunktis on nii Heli enda elu kui ka aeg, sündmused, inimesed ja ajastud. Ning kuigi «ei me ette tea, mis elu meil tuua võib», võib end samas ka turgutada mõttega, et «valsist saab kaugeisse aastaisse sild, kus naeru on palju ja nukrust vaid kild».

Pikka aega paljudele iidoliks olnud laulja Heli Läätse mälestusteraamatu lehekülgedel avanevad mõnedki suured saladused, siin on õnne ja armastust, kurbust ja naeru, ilu ja muusikat, põnevust ja seiklusi.

Lugeja saab teada:

• kus ja millal legendaarne laulja Tiit Kuusik trumme mängis
• kuhu sõitsid Heli ja Peeter Saul luksusautoga ZIM
• kes oli see Saul, kellel oli rätsepaäri Peterburis Nevski peal
• milline seos on Heli lauldud «Simmanipolka» ja «Kõrboja peremehe» vahel
• mitu Eurovisiooni laulu on Heli Lääts eesti keeles kuulsaks laulnud
• mida tähendavad lauluread: «Sellest, et ma tahtsin lennutada lohet, ilm et oli tuuletu, luuletasin kohe.»
• mis on viimasel leheküljel avaldatud Õnneretsepti valem. Ja palju muud.

Katkend raamatust: Heli Lääts: «Pärast Teist ilmasõda hakati Saaremaale ühtäkki raudtee jaoks tammi ehitama. Kuni 1940. aastani oli Kuressaare ja Roomassaare vahet tossutanud rongi moodi sõiduk, mida kutsuti suslaks ja mis vedas mudaravilatesse muda ja kus olid ka lahtised platvormid valgete korvtoolide ja heledates rõivastes suvitajatega, nemad läksid kuursaali ette patseerima. Aga 1950. aastate alguses ei saanud keegi aru, milleks nüüd veel raudteed vaja on. See ei saanudki valmis, sest sama äkki, kui nad tulid, olid liiprid ja rööpad kadunud, ehitajad samuti. Ajaarvamine käis sedasi, et kas see oli enne või pärast raudtee ehitust. Tekkisid legendid, et miski kindral oli segase peaga eksinud ja seetõttu ehitati raudtee Vaikse ookeani saare asemel ekslikult Saaremaale – apsaka olevat tekitanud Sahhalini saar, mis Moskvas oli Saaremaaga segi aetud. Maailma äärel ju mõlemad Ja nimed ka natuke sarnased. Ei ole talentide põuda Venemaal! See oli meie kõige armsam sentents. Nali muidugi.»

«Eikeegi» on ühe kadunud (lapsepõlve)maailma üleskirjutus, mälestuse mälestus maailmast, millest on jäänud vaid mõned jäljed – keisrikroonid kambriakna all, kiri kambrilaua peal, raudnõgesed toa taga, mustsõstrapõõsas ussaias.

Kokku üle 60 väikese nummerdatud pildi. Pole inimest, on ainult inimese mälestus. Kohati pole aga enam mälestustki, sest pole kedagi, kes mäletaks. Pole kedagi sellistki, kes mäletaks kedagi, kes võis mäletada. On vaid ebamäärane tunne, nagu oleks millestki (kallihinnalisest) ilma jäädud. Kuidas? Miks? Kas see oligi midagi väärt? Ja mida siis õigupoolest kaotati? Kes kaotas? Ei tea.

Aeg liigub rõõmsamast ja mängulisemast kevadest troostitu hilissügise nagu vääramatu huku poole, ja peatub.

Liidia Piilberg on ülivitaalne 100-aastane daam, keda tunneb terve Hiiumaa, aga peaks tundma terve Eesti. 4 riigikorda ja lugematul hulgal valitsusi üle elanud Liidia loeb prillita, käib kepita ning võtab kuulda ka kõige tasasemat juttu. See rõõmurull on terve oma elu tegelenud mesilastega ning jätkab oma mesitööd ka täna, sealjuures tegevust täiel rinnal nautides.

Raamatus räägib Hiiumaa Grand Old Lady oma elust, tegemistest ja tegemata jäämistest. Lisaks ütleb oma kaaluka sõna sekka ka Liidia sõber, kes sedapuhku polegi üldse inimene, vaid ...

Aga sellest juba täpsemalt raamatu ülimalt lõbusate lehekülgede vahendusel.

See lugu on keskeakriisis Punamütsikesest. Üksildane ja kibestunud Punamütsike on unustanud, et ta on muinasjututegelane – ei Ela ise ega lase ka teistel küpsesse ikka jõudnud muinasjututegelastel olla nemad ise.

Hunt on ketikoerana vangis, Tuhkatriinu orjastatud... Lumivalgeke ja Prints, merineitsi ja Pinocchio – kõik väärikas eas tegelased peavad Väed ühendama, et koos pokude-haldjatepöialpoistega tõeliselt elada ja hingata.

Selliseid lugusid ei mõelda välja. Nad tulevad taevast, otse Allikalt. Esimene kohtumine Südamesalu salaväega sündis autorite Saara ja Indira kodus Soone hobuloovustalu riituseplatsil koos lauluga Edelweiss. Teine valandumine oli Kuusiku Altveski sillal, kus kosega koos voolas kohale Lugu. Kolmas kirgas kogemus oli koos šamaan Evald Kotkasulg Piirisillaga Südamesalu pühitsedes, mil saabusid liikumised ja üksikasjad.

Näidend, millest saab meie suvi 2017 – aitäh, Heli Vahing, Brigita Murutar, Paul Neitsov, Liina Meta Kuuskman, Riina Joost, Emil Rutiku, Tenno Alamaa, Marge Järvi, Evald Piirisild, Robert Borodin ja kümned lapsed! – sai kirjutatud rööbiti Kuusiku Altveski puhastamisega sajandite taagast.

Raamat sündis juba koos esimeste kontsertide ja laagritega Altveski Loovuskosel.

Pärast selle Loo sündi pole miski enam endine. Muusa ja Muusik ootavad oma esimest beebit. Lumivalgeke ja Prints elavad koos. Südamesalu on pesitsevaid linde täis ning pokud õitsevad, sest Südamesalu salavägi on Armastus.

«Egiptlane Mooses» (1997) analüüsib Moosese kui omaette «mälufiguuri» retseptsiooni Lääne kultuuris Vana-Kreekast Sigmund Freudini, rõhuasetusega 17.–18. sajandil. Selle analüüsi käigus avab uurimus aga monoteistliku mõtlemise juuri ja loomust üldiselt. Autor nimetab monoteistlikku pööret inimkonna ajaloos, mis asus vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele, Moosese eristuseks, tuues välja selle olulised tagajärjed Lääne kultuurile. Uurimus liigitub autori sõnutsi mitte ajaloo, vaid mäluajaloo valdkonda: erinevalt tavapärasest ajaloost ei huvitu mäluajalugu mitte minevikust kui sellisest, vaid minevikust, nii nagu seda on mäletatud, mineviku faktuaalsuse asemel uurib mäluajalugu mineviku aktuaalsust.

Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja religiooniajaloolasi, kes on avaldanud suure hulga uurimusi nii Vana-­Egiptuse kultuurist kui ka selle retseptsioonist hilisematel sajanditel. Viimasel paarikümnel aastal on tema huvi fookuses olnud monoteismiuurimine. Assmann töötas alates 1976. aastast kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogiaprofessorina. Ta on valitud mitme ülikooli audoktoriks ja pälvinud palju hinnalisi tunnustusi.

«Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat» on kuues raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.

Romaani sündmused toimuvad Issanda aastal 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud ränk tulekahju. Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, aga ta saab temalt üpris kummalise läkituse. Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks ja kes võib ohustada Melchiori elu. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea.

Samal ajal palub surev kaupmees Duseborgh Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aidanud kedagi tappa ja ta vannutab oma surivoodil Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge. Ja vaevalt jõuab Melchior välja uurida, kust need sõled pärit on, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad. Kurjus ründab uuesti. Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda.

Romaani teine tegevusliin toimub Lübeckis, kus Melchiori pojast on saamas salamõrtsukate vennaskonna liige, ta võitleb oma armastuse eest ja jahib suguvõsa needuse saladust.

See 1886. a. ilmunud teos kuulub Friedrich Nietzsche (1844–1900) hilisemasse loomeperioodi.

«Nõnda kõneles Zarathustra» oli valmis saanud ning varasematest teostest üle jäänud materjali üle vaadates sündis täiesti uus, kultuurilis-inimkesksetest ja moraalsetest teleoloogiatest vabastav ning süütu kosmilise mängulisuse poole püüdlev tekst.

«Sealpool head ja kurja» koosneb üheksast peatükist ning selle temaatiline haare ulatub filosoofia põhiprobleemidest kuni rahvaste, isamaade ja naisteni. Teos algab väitega, et tõde on naine. Sellest lähtuvalt võib arvata, et naistest kõneldes filosoofiast siiski kuigi kaugele ei minda.

Raamatule on ülevaatliku ja allusioone loova järelsõna ning kommentaarid kirjutanud tõlkija Jaanus Sooväli. Tõlkes on arvestatud Nietzschele omaste lauseahelike ja tema mõtte tulise voolamisega üle igasuguste keele- ja meeledogmade.

Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu (1585–1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane.

«Richelieu rakendas oma võimu kõrgete ülesannete teenistusse. Prantsusmaa väline hiilgus ja sisemine tugevus olid ta taotluste eesmärgiks. Osavõtt 30-aastasest sõjast kindlustas riigile väärika koha Euroopa riikide peres. Ka majanduselus pidi Prantsusmaa saavutama esikoha. Richelieu püüdis arendada tööstust ja kaubandust, kitsendas sissevedu ja soodustas väljavedu. Tema algatusel asutati kaubaseltsid kaubavahetuseks meretaguste maadega.
Richelieu arvates Prantsusmaale pidi kuuluma esikoht Euroopas mitte ainult poliitilisel, vaid ka vaimsel alal. Tõsta Prantsusmaa selle tasemeni pidi olema valitsuse ülesandeks.
Kujundades absolutismi Richelieu määras Prantsusmaa riikliku arenemise suuna paariks sajandiks. Louis XIV ja ta riigimehed viisid ta süsteemi täiuseni. Richelieu mõju ulatus väljapoolegi Prantsusmaad. Piiramatu ainuvalitsuse õitseaeg oli seotud Prantsusmaa välisvõimu tõusuga.
Richelieu kui ajaloolise teguri tähendus on väga mitmekesine ja ulatuslik. Seda tingis osalt küll aeg ise, kuid suurel määral tuleb arvestada ometi ka Richelieu isikut, kes kõik suunas ühele eesmärgile ja kes kõik ära kasutas eesmärgi saavutamiseks.»

Sisu:

• Vene aeg II
• Omariikluse saavutamine (1917-1920)
• Eesti Vabariik (1920-1940)
• Eesti Teises maailmasõjas
• Nõukogude aeg. Eesti Vabariigi taastamine

Rabindranath Tagore on india tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse.
Käesolevas sarjas avaldatakse eesti keeles esmakordselt tervikuna kaks tuntuimat ja parimat säärast Tagore'i proosaluuletuste kogu, nimelt need, millega ta alustaski oma võidukäiku Euroopas: «Gitandžali» ja «Aednik». Neist esimene sisaldab usulist lüürikat, teine armastusluuletusi kevadest.

3. trükk.

Kristallide lummav ilu ja maagilised omadused on inimesi paelunud sajandeid. See raamat käsitleb kõiki levinumaid poolvääriskive ning tutvustab ka paljusid vähem tuntud kristalle. Teatmikus kirjeldatakse iga kivi füüsilisi, vaimseid, psühholoogilisi ja emotsionaalseid mõjusid ning kristallide kasutamist tervendamises.

Judy Hall on üle kolmekümneaastase kogemusega kristallide uurija ning mitme menuka raamatu autor.

Sisu:

• Sotsioloogia mõiste, sotsioloogilise ühiskonnakäsituse üldiseloomustus
• Lühiülevaade sotsioloogilise ühiskonnakäsituse arenguloost
• Ühiskond ja inimene I: Kultuur sotsioloogilisest vaatekohast
• Ühiskond ja inimene II: Sotsialiseerumine
• Sotsiaalne kihistumine ja mobiilsus
• Etnilised vahekorrad
• Sotsiaalsed institutsioonid
• Sotsiaalsed kooslused
• Sotsiaalne organisatsioon

Eesti Maanteemuuseumi esimene aastaraamat on loodud eesmärgiga anda võimalus erinevate teedeajaloo alaste uurimisteemade publitseerimiseks ning tutvustada muuseumi tegevussuundi ja arenguid.

Teemad:

• Maanteemuuseum 2008. aastal
• Maanteemuuseumi tegevusest teemavaldkondade kaupa
• Teedeajaloo päeva artiklid

Piibelehe-neitsi, veel pisem kui kõik pöialpoisid ja päkapikumehed, elas rahulikult ja rõõmsasti oma lillemajas, mille läve ees oli viis kellukest. Need kõlisesid ilusasti, kui keegi helistas. Ka Maasikmarja-õieneitsid teadsid seda ja käisid tal sageli külas.

Suur vihm ujutas aga väikse lillehaldja maja üle ja tal polnud enam kuhugi magama heita. Kuidas piibelehe-neitsi endale uue kodu leiab, loe juba raamatust.

Kataloogis on toodud OÜ Juveelis valmistatavate kuldehete tutvustused.

OÜ-le Juveel pani aluse väärismetallist asjade kujundamise ja valmistamisega 20. sajandi kunstnik ja meister-kullassepp Roman Tavast, kes 1923. a. asutas omanimelise väärismetalltoodete töökoja. Sõjajärgsetel aastatel kandis ettevõte Tallinna Juveelitehase nime. 1994. a. ettevõte erastati ning kannab nüüd nime OÜ Juveel.

Printsessid kutsuvad sind nuputama ja mängima.

Tule harjuta numbrite kirjutamist, loendamist ja arvutamist.

Hoiatus! Tootega kaasas olev kingitus ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Koolide õppematerjaliks mõeldud vihik annab ülevaate kolme Balti riigi ajaloost, keeltest ning kultuurist.

Mereäärse väikelinna ajaloolises häärberis ristuvad õige mitmest ajastust pärit inimeste, nii elavate kui surnute saatused. Häärberi nüüdisaegne omanik, Mari-Liisi kasuisa Ralf, ei taha kummitustesse uskuda, kuna elu on nendetagi keeruline – tema armastatu, Mari-Liisi ema Marelle, kes tüdrukupõlves lahke ja armas oli, kaldub aina enam nii seksuaalsetesse kui alkoholist tingitud liialdustesse.

Kuidas on häärberiga seotud Miralda-memm, kes Mari-Liisile kõige raskemal ajal toeks oli? Mis on see saladus, mille ta endaga siit ilmast lahkudes kaasa viib? Kas vastab tõele, et lahkuja hing elab edasi mõnes ta lahkumise hetkel sündinud lapses, nagu Miralda-memm ise uskus?
Selgus saabub alles viimastel lehekülgedel.
Anneli Sihvart, toimetaja

Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Igapäevastest tegemistest kirjutab blogis http://margitpeterson.blogspot.com

Nunnud loomakesed Yoohoo, Pammee, Roodee, Chewoo ja Lemmee kutsuvad sind armsaid pilte värvima!

Raamatuga on kaasas üle 70 kleepsu.

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Brošüür tutvustab 1980. a. olümpiamängude purjeregati toimumispaika - Pirita Purjespordikeskust, ettevalmistustöid regatiks ning Tallinna vanalinna.

Vinged autod ja värvimispildid! Kas oled valmis? Tähelepanu! Käivita mootor!

Kaasas Hot Wheels auto!

Hoiatus. Tootega kaasas olev kingitus ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

«Mõnikord juhtub mõndagi» on mu kahekümne neljas ja tõenäoliselt viimane raamat. Enam kui poole sajandi pikkuse kirjandusliku tegevuse lõpul riiuleid koristades jäid need lood mulle pihku. Osa neist on kunagi ajakirjanduses ilmunud, mõned on välja pudenenud valikusõelast, teisi pole kunagi avaldamiseks pakutudki.

Siit on puudu üht-teist, mida enam ise avaldamisvalmiks ei pea ja ka paar mu parimat lühiproosapala, mis aegade tuules on kaotsi läinud. Et siinsetega sama ei juhtuks, koondasin need ühiste kaante vahele. See pole kavakindlalt komponeeritud kogu, vaid läbilõige mitme aastakümne tegevusest. Siiski ühendab neid teatav mõtteline telg, mida lugeja kindlasti märkab. Aga eelkõige on need lihtsalt oma aja lapsed.
Aarne Biin

Meie teadmised Universumi ja vaimude kohta on puudulikud. Pühitsetud vaimude kõrge teadlikkusega meie, maised inimesed, end võrrelda ei saa. Ma hoidun argumenteerimast detailselt neid imelisi, kuigi uskumatuid kogemuslikke sündmusi, mis on aset leidnud minu elus seoses kehaväliste kokkupuudetega siit ilmast lahkunute lähedaste vaimudega ning nendelt oluliste sõnumite saamisega.

Olles varasemalt läbinud pimestava valgusega kirgastumisseisundi, hakkasin enda omadustele rohkem tähelepanu pöörama ning neid hindama. Minu vaimse arengutasandi teadvustatust tõstsid ja kinnistasid ka koolitused Rahvusvahelise Informatsioloogia Akadeemias Riias ja samaväärsetes koolides Sankt- Peterburis, Kiievis ja Moskvas.

Sellesse raamatusse olen koondanud luuletused, mille abil ma edastan sõnumid vaimude olemasolu ja vaimu surematuse kohta nendele, kelle jaoks on see teadmine oluline.

Tegemist on valikuga Kodutohtri ristsõnadest ja sudokudest, mis on mõeldud arendama inimeste vaimset võimekust ja pakkuma ajule mõttetööd.

Pealinnas elav tõlkija Sven saab päranduseks Lõuna-Eestis asuva talu, kus ta on vaid korra elus käinud. Esialgu näib see talle ning ta abikaasalegi igati sobivat nii suvekoduks kui ka rahulikuks kirjanduslikuks tööks.

Kuid varsti selgub, et koos pärandusega on Sven saanud enda kanda ühe talu minevikuga seotud mõistatuse, mille pärandaja on talle justkui edasiseks lahendamiseks ja kirjapanekuks usaldanud. Ent see pole veel kõik – talul on ka kaasajal üllatusi varuks. Ja need tulenevad tõsiasjast, et Savimäe talu asub otse järve ääres, kust kulgeb riigipiir Venemaaga.

Kassipoeg ja hiireke mängivad peitust.

Aita kassil hiireke üles otsida. Liiguta papist klapikesi ja sa näed missuguseid loomi kassike hiirt otsides kohtas.

Kas sulle meeldivad leidlikud detektiivilood ja parasjagu rasked peamurdmisülesanded?

Siis meeldib sulle kindlasti ka LasseMaia suveraamat!

«Kunstlikud paradiisid» koondab ühtede kaante vahele 1860. aastal ilmunud uurimuse hašiši ja oopiumi hukutavast mõjust inimese mõistusele, hingele, tahtele ja loomingulisusele ning lisaks ka 1851. aastal avaldatud võrdleva essee hašišist ja veinist.

Baudelaire'il endal oli kogemusi kõigi nimetatud ainete tarvitamisega, aga ka veendumus, et olemise tõelistesse kõrgustesse suudab inimvaim tõusta vaid visa ja loomingulise tööga.

Väike varblane osib endale pesa, kuid igal pool elab juba keegi sees, aga kus siis on tema kodu?

Liiguta papist klapikesi ja sa näed kelle juures varblane käis!

Väike vasikas jaluab ringi. Igal pool on jälgi teistest loomadest. Kes seal küll käisid?

Nuputa koos vasikaga! Liiguta papist klapikesi ja sa saadki teada missuguseid elukaid vasikas kohtas.

Mõnda asja teavad pereliikmed vahel kõige paremini...

Karm ärimagnaat Richard Carlton kahtlustab, et tema tädil Destinyl ei mõlgu mõttes üksnes äriasjad, kui ta nõuab, et vennapoeg kohtuks käpardist suhtekorraldaja Melanie Hartiga. Melanie võib olla tark ja ilus, kuid Richard keeldub oma südant ühelegi naisele avamast, kui tahes kiiresti too ka seda põksuma ei pane.

Ja ometi, kui ajakirjandusse satub ekslik uudis, et nad on paar, veenab Richard Melaniet teesklema, et nad on kihlatud – selle eesmärk on oma head mainet kaitsta ja kosjasobitajakalduvusega tädile korralik õppetund anda. Aga kas nende suhe on tõepoolest üksnes näitemäng või võivad vastandid ikkagi tõmbuda – kusjuures jäädavalt?

Õdede Donne ja Ginny Geeri kunagisest küünekunstikirest on saanud elulaad. Nende küünesalong Hey, Nice Nails! Long Beachil Californias on omamoodi paradiis kõigile, kes otsivad tavapärasest maniküürist enamat, ja fännid väljaspool Californiat saavad oma annuse kätte õdede blogiõpetusi uurides või nende igapäevaseid Instagrami pilte jälgides.

Noored küünekunstnikud on teinud kaastööd sellistele väljaannetele nagu Allure, Marie Claire, StyleList ja MTV's Style Blog ning neid on ülistatud kogu trendika küünekunsti blogosfääris.

Selle duo elegantsetest kuni pööraste ja lausa naljakateni ulatuvad küünedisainid on maiuspalaks tervele tüdrukutepõlvkonnale.

Noore Saaremaalt pärit poetessi esimene luulekogu, kus on mõtlemisainet pakkuv tundeluule armastusest, valust, igatsustest ja maailmatunnetusest.

Autoril on eriline anne panna sõnad põnevat ja filigraanset mõttetantsu tantsima.

Dimitri Demjanov, Eesti kokakunsti maestro, on ammukord öelnud, et etnograafilise eesti köögi (mitte talupojaköögi, mida on põhjalikult käsitlenud Aliise Moora oma uurimuses «Eesti talurahva vanem toit») taasloomine ei ole keeruline.

Meie oma looduses leiduvate maitse- ja toiduainete suupäraseks sidumine on hõlbus ja meeldiv. Paraku ihalesid meie moodsamad kokanduse edendajad pikka aega pitsat, burgerit, lasanjet ja nõukogudeaegsete köökide nostalgiat. Ürgsele ja ehedale eesti köögile polnud ühiskondlikku tellimust.

Nüüd moodi läinud Põhjala köögis pole eestlase jaoks iseenesest midagi uut. Maitsepuhtus ja selgus selles on eestlastele omane ning siia võiks lisada veel vaid eesti muinasmaitsest kõnelenud Valdur Mikita ütlemise, et meie suhtumises oma toidukultuuri võiks reaalsus natukene nihkesse minna.

Nüüd lugeja ees avanev, puhastverd eesti mehe Jaan Koore kokaraamat näitab erakordselt ilmekalt kui läbiimbunud oli 130 aasta eest euroopa kokandusest eestimaine aga mitte meie päris oma kokakunst.

Jäägu käesoleva väljaande lühitutvustuse lõpetuseks autori enese sõnad:
Austatud eesti perenaised ja neiud! Õnnelikku teed raamatule ja palju tulu tarvitajatele soovib Jaan Koor.

Villem Reiman ja Jaan Tõnisson olid nn. Tartu renessansi suurmehed, kelle tegevus pani aluse paljudele rahvuslikele ettevõtmistele ja Eesti ühiskondlikus elus edaspidi olulist rolli kandvatele ühingutele ning seltsidele. Seejuures tuleb märkida ka asjaolu, et nad mitte ainult ei algatanud uusi ideid, vaid viisid need ka peaaegu alati lõpuni.

Raamat sisaldab 209 kirja aastatest 1891–1917, kus peamisteks teemadeks on Postimehe ostmine K. A. Hermanni käest ning tema ja ta vennaga kemplemine, lubade taotlemine, kaastööliste värbamine ning asukoha otsimine (Katariina majast ehk praegusest Tartu Linnamuuseumi majast Rüütli tänavale kolimine).