1917. aastaks tundus, et sõda Euroopas kestab igavesti. Mõlemad vaenupooled võtsid kasutusele uusi relvi ja taktikaid ja ideid, et lõpetada patiseis, mis Euroopat hävitas. Saksa valitsuses torkas väikesele grupile pähe hiilgav mõte: miks mitte külvata veel enam segadust juba niigi kaootilisel Venemaal, saates Vladimir Iljitš Lenini, tol hetkel turvaliselt Šveitsis redutava kurikuulsa äärmuslase, kodumaale tagasi.

Catherine Merridale'i «Lenin rongis» taaselustab Lenini ebatavalise rongireisi Zürichist, kus ta ohutuna eksiilis viibis, läbi sõjast laastatud Saksamaa kaugele põhja, Lapimaa piirile ja sealt edasi Petrogradi Soome vaksalisse, kus teda tervitas juba ekstaatiline rahvahulk.

Merridale põimib oskuslikult ja asjatundlikult rongi ja selle eriskummaliste reisijate loo kaasakiskuva ülevaatega nüüdseks pooleldi unustuse hõlma vajunud Vene revolutsioonist ning näitab, kuidas need kaks kokku said. Paljud pidasid Leninit kasulikuks idioodiks, paljud arvasid, et ta arreteeritakse ja hukatakse niipea, kui kodumaale jõuab, paljud, et tal oli vähe järgijaid ja veel vähem mõjuvõimu. Nagu selgus, eksisid nad kõik rängalt.

«Ahela ots …» koondab hulka väikesi inimesevaatlusi.

Saame teada, et inimese ebakompetentsus ei küüni looduse geniaalse ebakompetentsuseni, samuti seda, et inimene on ainus liik, mis saab naudingut kurjusest, jälgime arutlust massihüpnoosi fenomeni üle jne.

Rakuteadlasest autor ei piira end inimese ebatäiuslikkuse tõestamisel erialaste tööriistade ja metoodikaga, vaid laseb aimuda ka oma tugeval humanitaarsel eruditsioonil, mis hõlmab teadmisi antiikmütoloogia, 20. sajandi filosoofia jm kohta.

Raamat on terav, täpne ja vaimukas ning erutab intelligentse lugeja maitsemeeli.

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud.
Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.

Sirpa Kähköse romaan «Graniitmees» («Graniittimies», 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks.

Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.

On aasta 1869. Šoti mägismaa kolkakülas pannakse toime jõhker kolmikmõrv, mille eest vahistatakse Roderick Macrae nimeline noormees. Kohtualuse seletuskiri ei jäta tema süüs kahtlust, kuid läheb vaja Šotimaa helgeimaid seadusetundjaid ja psühhiaatreid, et selgitada, mis sundis teda nii halastamatult ja julmalt tegutsema. Kas ta oli hull? Või külmalt kaalutlev? Roderick Macrae ja ootevalmis võlla vahel on üksnes tema advokaadi veenmisjõud.

Graeme Macrae Burnet jutustab ülimalt kaasahaaravalt sellest, kuidas tõde võib olla tinglik, isegi kui tõsiasjad näivad klaarid. Romaani «Tema verine sepitsus» tegevus toimub armutus keskkonnas, kus võimu kasutatakse meelevaldselt.

Graeme Macrae Burnet on üks šoti kirjanduse eredamaid tähti. Tema esimene romaan «Adèle Bedeau kadumine» pälvis Šoti raamatuühingu debüüdiauhinna ja kujunes väiksemat sorti kultusteoseks. «Tema verine sepitsus» oli 2016. aasta Man Bookeri auhinna kandidaat.

Kuningas Joffrey käsul Kuningalinnas hukatud Ned Stark ei öelnud oma lastele suusoojaks, et tali on tulekul. Hilissügise viimased lehed langevad sama hoogsalt kui kuningad ja rüütlid. Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna «surm». Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega.

Rahu on habras ka Talitundrus, kus Roose ja Ramsay Bolton ootavad viimast isehakanud kuningat, sõjaväe eesotsas liikuvat külmetavat Stannis Baratheoni, et tolle pea maha lüüa. Boltonid püüavad ohjata liitlasi ja reetlikus segaduses otsib oma võimalust Tõhk, keda tunti varem Theon Greyjoyna.

Theoni vend purjetab samal ajal kiirelt Essose suunas, kus Daenerys Targaryen vajab hädasti lojaalseid liitlasi. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu.

Kuningalinn ootab aga kohtumõistmist kahe kuninganna üle, aimamata, kui suur oht maabus enne talve tulekut Westerose rannikul.

Käesolev raamat, «Eesti kirurgiast läbi aegade II», valgustab enamjaolt kirurgia lähiajalugu ning tänapäeva läbi kaasteeliste mõtete, mälestuste ja kogemuste. Eesti kirurgia-alane mõte on sellel ajaloosegmendil kiiresti edenenud. Tähtsateks verstapostideks selles arengus on kõrgetasemelise kirurgilise ravi regionaliseerimine, minimaalinvasiivsete tehnikate omandamine ja kasutamine, rahvusvahelise erialakirjandse laialdasem kättesaadavus ning kirurgiliste residentuuriprogrammide loomine.

Raamatu lugeja täheldab, et Eesti kirurgia haare on muutunud globaalsemaks, kaasatakse moodsaid ravivõimalusi ja haridusprogramme ning teaduslikke ambitsioone. Meie kirurgia tuleviku vundament on rajatud raamatusse kirjutanute poolt, aga tulevikku loovad tänased kirurgiliste erialade residendid, üliõpilased ja doktorandid, kelle parima koolituse vastutus lasub meil kõigil, kes oleme jätnud jälje Eesti kirurgia ajalukku.

Tänan dr Padrikut ja autoreid ajaloolise tähtsusega töö eest ning kutsun meid kõiki parema tuleviku nimel panustama meie haigete parimasse ravisse ja varustama tulevasi kirurge tarkade teadmiste ja vajalike oskustega.
Peep Talving, MD, PhD, FACS

Diana Regisel oli vapustav välimus – ja siniseks löödud silm. Kuid asjad, mida tal ei olnud, olid veelgi huvitavamad. Näiteks ei olnud tal kasuka all midagi peale õhukese kitli – kus iganes ta ka ei olnud, oli ta sealt ilmselt rutuga lahkunud.

Ja siis leidsid Perry Mason ja Della Street laiba – ning puutusid peagi kokku terve hulga inimestega, kes pakkusid paraku huvi ka leitnant Traggile ja seersant Holcombile. Nende hulgas oli kaevandusmagnaat, kes veetis oma aega minevikus tuhnimisega, tema minia, kes teda vihkas, tema kasupoeg, kes oli veendunud, et kui naisele korralik kolakas anda, langeb ta sinu käte vahele, tema sõber ja kõigetegija ning veel üks kaunis blondiin.

Kui vana kuulus nõiamoor Nösperi Nönn siit ilmast lahkuma peab, jääb suurde sohu inimeste avitajaks tema tütar Natuke.

Vesikupust loodud tüdruk pole eriti hakkaja nõianippe õppima, kuid on see-eest nutikas. Nii annab ta noorele kuningale mitut puhku head nõu. Kui too soovib teada, kuidas enda kõrvale troonile sobivat kuningannat leida, soovitab Nösperi Nönni Natuke tal kuulata oma südant.

Lisaks nimiloole on raamatus jutud «Kaapekakuke», «Kuningatütar Kadekopsik ja Printsess Päikesekiir», «Suur mäng» ning «Väike värvitu».

«Vaheaja loogikaülesanded» on mõeldud 7–14-aastastele õpihimulistele lastele. Tähelepanu ja loogikat arendavad ülesanded aitavad kaasa kujundliku mõtlemise lihvimisele ja matemaatiliste teadmiste kinnistamisele. Sellest vihikust leiad peamiselt ülesanded, mis põhinevad ruumilisel mõtlemisel, arvutamisel ja nähtuste üle loogilisel arutlemisel.

Vihiku teine raskuspunkt on nuputamisel: mõistatuste ja «krutskitega» küsimuste vormis esitatud ülesanded aitavad mõelda raamidest väljaspool. Mõned ülesanded on parajad pähklid, mille koore purustamine eeldab kannatlikkust ja süvenemist.

Kui väljas jooksmisest on isu täis ja aju vajab mõtlemise maiuspalu, siis on see vihik just Sulle.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on möödunud terve inimpõlv.

Millised on nüüd, enam kui veerandsada aastat hiljem meie unistused ja ideaalid? Kui kaugel me kunagi seatud eesmärgist – saada Põhjala riigiks – täna oleme? Miks on kümned tuhanded eestlased hääletanud jalgadega ning valinud oma elukohaks just mõne Põhjamaa? Mida tuleks teha, et Eesti inimesed oleksid oma kodumaal õnnelikumad?

Kogumikus analüüsivad Põhjala ja Eesti tippteadlased Põhjamaade identiteedi kujunemist ning arutlevad, kas Eesti kuulub või võiks kuuluda Põhjala riikide hulka. Mida kujutab endast paljukõneldud Põhjamaade heaoluühiskonna mudel? Millisesse väärtusruumi kuulub Eesti uuringute põhjal?

Põnevat lugemist ja kaasamõtlemist pakub ka kogumiku teine osa: arvamuslugude ja fotokonkursi «Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?» võistlustööd.

Meri on hallidest aegadest olnud nii otseses kui ülekantud tähenduses eestlaste toitja. Mõtleme siinkohal kalandust, laevaehitust, laevandust, sadamaid ja selle taustal olevaid sadu mitmesuguseid toetustegevusi. Ei saa unustada, et merendus on samasugune Eesti majandusharu nagu põllumajandus, tööstus ja teised.

Ühiskonna heaolu kasvades hakkab see viimasel ajal ununema ja paljud seostavad merd vaid puhkusega: liivane rand, sinised lained ja ergav päike. Puhkajal ei peagi meelde tulema, et auto, millega ta randa sõitis ja mitmed kaasasolevad asjad on toodud merd mööda, sest teisiti poleks see võimalik. Nii on see olnud ja nii ka jääb. Isegi tänapäevases kiirelt arenevas tehnikamaailmas on võimatu uskuda, et tulevikus suudaks miski asendada merevedusid.

Tõsi, automaatika ja digiarengute ajastul jääb meremehi vähemaks, nad vajavad suuremaid teadmisi ja oskusi. Kaugete maade ja linnadega pole tänapäeva meremehel aega tutvuda, sest laevade seisuajad piirduvad vaid mõne tunniga. Elu liigub aina enam mehitamata laevade suunas, kuid ka siis läheb vaja inimesi, kes asja tunnevad: masti ronimine ja purjede rehvimine asendub juhtimispultide ja automaatika järele valvamisega. Kuid see on juba kaugem tulevik.

Praegu on Eesti merendusel päevakorras EL Komisjoni eesistumisperiood, uued võimalused laevanduspoliitika arendamisel, keskkonnaproblemaatika, sadamate areng, väikelaevaehitus ja muu. Ei puudu meie aastaraamatus ka rida värvikaid mälestusi möödunud aegade mereelust.

Ja nagu ikka, on aastaraamatu lõpus kirjas ka värsked Mereakadeemia lõpetajad, kaptenid ning laevamehaanikud ja Eesti laevaregistrid 2017.

Võimas romaan kahe naise sõprusest, eneseohverdusest ja vapustavast saatusest Teise maailmasõja ajal.

Kui kuueteistaastane Noa on muutunud oma perele häbiplekiks, visatakse ta kodunt välja. Ta on Saksa sõdurist rase ja teda sunnitakse lapsest loobuma. Noa elab ühes väikeses raudteejaamas, mida ta koristab, et end ülal pidada... Kui Noa avastab kaubavaguni, täis kümneid juudi imikuid, kes viiakse koonduslaagrisse, tuleb talle meelde laps, kes temalt ära võeti. Ja sellel hetkel muutub ta elu – ta haarab ühe lapse sülle ja põgeneb.

Noa leiab peavarju ühes Saksa tsirkuses, aga peab selgeks õppima trapetsinumbri, et võiks sulanduda teiste hulka. Ent ta ei meeldi õhuakrobaat Astridile. Olles algul rivaalid, loovad Noa ja Astrid varsti tugeva ühenduse. Aga kui tsirkus, mis neid kaitseb, hakkab lagunema, peavad naised otsustama, kas nende sõprusest piisab teineteise päästmiseks või hävitavad nende saladused kõik.

Sebastian Bergmani sarja IV osas «Tüdruk, kes ei rääkinud» saab krimipsühholoogi proovikiviks koletut mõrvatööd pealt näinud vaikiv tunnistaja.

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.

Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.

Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.

Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.

Anna Ekbergi pseudonüümi taha peituvad kaks Taani meest, kirjanikud Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich. Koos on nad loonud ainulaadse armastustrilleri, kus alasti kistud emotsioonid on läbipõimitud psühholoogilise pingega.

Louise ja kirjanikuna leiba teeniv Joachim naudivad rahulikku elu väikesel saarel, kus Louise peab kohvikut. Ühel päeval ilmub sinna keegi Edmund, kes väidab, et Louise'i nimi on tegelikult Helene ja et neil on kaks ühist last. Pärast politsei sekkumist ilmneb, et Louise ei ole päris see naine, kelleks ta end peab. Ei mingit kahtlust - Louise on tegelikkuses Helene Söderberg. Ta on sunnitud lahkuma armastatud Joachimist ning otsima vastuseid küsimusele, mis tegelikult juhtus, kui ta kolm aastat tagasi kadus.

«Talumatu tõde» on pingeline lugu peresuhetest, rahaahnusest, mõrvast, pettusest, surmavast kunstist ja kõikevaldavast armastusest.

Ole tubli. Ole ilus. Ole väljavalitu.

Maailmas, kus tüdrukuid enam loomulikul teel ei sünni, aretatakse naisi spetsiaalsetes koolides. Kinnisest süsteemist pääsevad neiud alles siis, kui nad on välismaailma jaoks küpsed. Eriliste käitumisreeglite ja hindamiskriteeriumide põhjal edetabeli tippu jõudnud koolilõpetajatest saavad «kaaslased« – meeste väljavalitud, kellel lubatakse elu viljaka perioodi jooksul teenida abikaasat ja sünnitada poegi. Ülejäänute tulevik on sünge – nemad peavad leppima konkubiini- või õpetajarolliga.

Freida ja isabel on parimad sõbrannad, kes usuvad, et neistki saavad mõne mehe kaaslased – nad on alati olnud oma aastakäigu parimate seas. Aga kui viimasel kooliaastal pinge aina kasvab, juhtub isabeliga midagi mõeldamatut ja ta hakkab kaalus juurde võtma ... Päästa pole enam midagi, sest juba saabuvad innukad noormehed kooli pruuti valima. Freida peab võitlema oma tuleviku eest, kuid ainus viis seda teha on reeta oma tõeline sõber ja ainuke inimene, keda ta kunagi on armastanud.

Iiri kirjanik Louise O'Neill on õppinud ülikoolis nii inglise keelt ja kirjandust kui ka moekaubandust. 2010. aastal oli ta praktikal New Yorgis ajakirja Elle peastilisti assistendina. Iirimaale naasnud, asus ta kirjutama romaani «Igavesti vaid sinu«, mis ilmus 2014. aastal ja võeti erakordselt soojalt vastu. O'Neilli läbitungivat pilku ja oskust paljastada naistega seotud ühiskondlikke hoiakuid on tunnustanud mitmete kirjandusauhindadega, sealhulgas pälvis ta 2014. aasta parima iiri raamatu preemia. Kirjastuselt Varrak on ilmunud varem O'Neilli romaan «Sai mis tahtis».

Parim tänapäeva noorteromaanide autor.
The Guardian

Rinnavähist paranev ja abikaasa truudusetusest vapustatud Mia Landan põgeneb oma Charlestoni kodust Põhja-Carolinasse Asheville'i lähedale mägedesse ja leiab pelgupaiga hüljatud majakeses, mis kuulus kunagi Mia lendõngepüügi instruktori Belle Carsoni vanaemale, legendaarsele lendõngitsejale ja 1920. aastate ajakirjanikule Kate Watkinsile.

Kate'i elu muutus drastiliselt pärast seda, kui teda süüdistati oma armukese mõrvamises. See oli skandaal, mis rõhus perekonda paari sugupõlve vältel. Mia tunneb sundi leida Kate'i kohta midagi enamat, eriti veel siis, kui avastab tema päeviku.

Selle tähelepanuväärse naise inspireerivad sõnad kajavad üle aastakümnete. Mia on lendõngitsemise abil saavutanud enesekindluse ja teda ootavad uued väljakutsed. Kate'i targad sõnad, kus ta võrdleb elu jõega, kajavad temas sügavalt vastu. Kui Mia eraldab Kate'i juhtumis tõe valedest, tunneb ta tugevat hõimlust selle naisega, kes kannatas hirmude, reetmise ja südantlõhestava kaotuse käes, ent leidis ometi jõudu, kaastunnet ja viimaks andestust. Esile kerkib ajatu lugu kogu oma kütkestavuses ja jõus, tuues meelerahu ja tervenemist Mia, Kate'i järglaste ja kõigi jaoks Mia uues kogukonnas.

Muusikat teha ei ole sugugi keeruline! Selle armsate piltidega raamatu abil õpib väike muusik mängima viit tuntud lastelaulu.

Vajuta numbrite järgi klahve ja laula kaasa!

Mia ja Anett kaks täiesti tavalist Viimsi Keskkooli kaheksanda klassi tüdrukut, kelle tõeline kirg on kokkamine – kui nad parasjagu köögis pottide ja pannidega ei mölla, siis otsivad põnevaid ja ägedaid toiduretsepte. Kuna neid on aastate jooksul läbi proovitud väga palju, otsustasid tüdrukud välja valida kõige-kõige lemmikumad ja neid ka sinuga jagada.

Raamatust leiad ülilahedaid retsepte igaks päevaks – muu hulgas ideid, millega üllatada ema ja isa või mida võtta kaasa sõbra sünnipäevale. Kui sa veel ei tea, kuidas köögis julgelt toimetada, siis siit raamatust leiad mitmeid häid nõkse – nippe koos praktiliste retseptide-juhenditega. Igal juhul inspireerib see raamatuke sind kindlasti köögis rõõmsalt kokkama!

Siinne raamat jutustab Läänemerel aegade jooksul seilanud suurtest ilusatest purjelaevadest ja oma rasket tööd teinud suurtest võimsatest jäämurdjatest, millistest eestikeelne teave peaaegu puudub.

Eestist on pärit või siin elanud vähemalt veerand tosinat sakslasest laevajuhti, kes samuti juhatasid 19. sajandil venelaste ümbermaailmasõite: Adam Johann von Krusenstern, Otto von Kotzebue ja Friedrich Benjamin von Lütke, kellest samuti pikemalt juttu tehakse.

Eesti lastekirjanduse varasalve kuuluv Evald Tammlaane jutustus «Laevakoer Tuhk» räägib elurõõmsa loo peremeheta jäänud koerast, kes leiab, tänu heasüdamlikule kokale, laevas uue kodu.

Sellega aga seiklused alles algavad. Jõudes Aafrikasse, kohtub tubli laevakoer Tuhk ennenägematute loomadega ja leiab endale palju uusi sõpru.

Major Grant Barrett saab Afganistanis lähetuses olles kohutava teate – tema vend ja vennanaine on Granti unises kodulinnas, rahulikus Scarlet Fallsis mõrvatud. Sõjast emotsionaalselt haavatud sõdur tuleb tagasi koju, et ajutiselt oma vennalaste eest hoolitseda. Ent kui keegi üritab lapsi ja nende teismelist hoidjat röövida, saab Grant aru, et see pole juhus... ja ka mõrvad polnud juhuslikud.

Naabrite vägivaldsest surmast heidutatud Ellie Ross on sügavalt vapustatud, kui keegi üritab tema teismelist tütart röövida. Meeleheites pöördub ta abi saamiseks Granti poole. Koos ohtliku tõe väljaselgitamist alustades tuleb neil tegelda ka kasvavate tunnetega teineteise vastu ja Granti kohustusega peagi Afganistani naasta.

Ent aeg hakkab otsa saama. Mõrtsukas muutub aina jultunumaks ning Ellie ja Grant peavad ta leidma enne, kui lastest saavad järgmised ohvrid.

Selle raamatu on kirjutanud inimene, kes küll mitte kunagi pole tahtnud kuuluda nõrkade meeste kilda. Nende sõnade kõige otsemas tähenduses.

Mure oma musklite pärast viis teda treeningusaalidesse ja seal leidis ta oma kutsumuse rauaga rassijate hulgas. Tõstekang meelitas rekordite poole ning teel nendeni ei tulnud esimesi tähiseid silmist lasta.

2. trükk.

Pole need tekstid sõnumised, pole lausumised, pole luuletused ...
On need lühimuinasjutud või on autor loonud muistendeid, kui tegelasteks on Ürgema, Taevataat, Päike, Atlas, Muinasaeg jpt?

Ei üks ega teine, žanrilist vastet otsides võiks neid, lühemaid ja pikemaid jutukesi, nimetada miniatuurideks.

Ka raamat on miniatuurne ning mahub vaatamata 128 leheküljele kenasti taskusse. Väiksusele vaatamata on raamatus veel ka 53 Eesti eri paigust pärit kindamustrit, mis on kui ajasillad tekstidest aimduva muinasaja ja tänase vahel.

«Hingest» on Aristotelese suhteliselt lühike teos, mis käsitleb elusa organismi toimimise küsimusi. Üks peamisi on sealjuures keha ja hinge suhte probleem, mis on erinevate teaduste huvikeskmes olnud läbi sajandite ja pole kaotanud tähtsust ka tänapäeval. Aristotelese vaateviisi iseloomustab püüe siduda bioloogiline vaatenurk filosoofilise lähenemisega. See on andnud põhjust nimetada seda ka tema psühholoogia-alaseks tööks.

Üldise arvamuse kohaselt peetakse «Hingest» esimeseks psühholoogiaraamatuks üldse, mis jäi peamiseks, et mitte öelda ainsaks psühholoogia käsiraamatuks järgnenud kahe aastatuhande jooksul. Sealjuures on seoseid tänapäeva mõttes psühholoogiaga järk-järgult ikka leitud. Aristotelese analüüs sisaldab füsioloogiasse ja psühholoogiasse puutuvaid tähelepanekuid ja lähtub erinevate eluvormide eesmärgipärase toimimise printsiibist.

«Hingest» koosneb kolmest raamatust. Esimene on pühendatud varasemate arusaamade ja nende esindajate kriitilisele ülevaatamisele. Alates teisest raamatust esitab Aristoteles oma seisukohti tajuprotsesside kohta, mis moodustabki teose põhilise osa. Kolmanda raamatu peatükid tegelevad mitme teemaga ja jätavad rabedalt kiirustava mulje. Teose lõpp jääb lahtiseks ja seal korduvad juba varemöeldud seisukohad, mis viitab sellele, et tegu võib olla lõpetamata jäänud teosega.

Klotsidest ehitamine on nüüd lõbusam kui kunagi varem! Igaüks, kellel on kastitäis LEGO klotse, saab klotsimeister Warren Elsmore'i juhatusel ehitada need 40 loomakujukest.

Mitme klassikalise LEGO komplekti klotsidest loomad sobivad suurepäraselt ebaharilike ehitusmooduste katsetamiseks ja erinevatest komplektidest järele jäänud klotside uuel lõbusal viisil kasutamiseks. «Klotsiloomad» viib teid nende kujukestega uutele loomingulistele kõrgustele, ja tihti on selleks vaja vähem kui 100 klotsi.

Raamatus on:

• 40 uut kujukest
• Selged sammsammulised juhised iga kujukese ehitamiseks
• Hulk erinevaid naljakaid, karvaseid, soomuselisi ja sulelisi elukaid, nende hulgas kass, luik, jääkaru, piraaja ja nii edasi

Edukaks kauplemiseks läheb tarvis teadmisi, keskendumist ja distsipliini. Alexander Elderi käsiraamat aitab nii alustavat kui ka juba kogenud börsikauplejat kõrgemale tasemele tõusta, pakkudes klassikalist tarkust koos tänapäevaste kauplemistööriistadega.

Raamat õpetab, kuidas läheneda kauplemisele rahulikult ja distsiplineeritult. Tähelepanu on suunatud nii riskikontrollile kui ka enesekontrollile ning mõlema tarvis on esitatud selged juhised. Autor annab juhtnöörid, kuidas hinnata aktsiate väärtust, teha kauplemisplaane ja mõõta ka investori enda kauplemisvalmidust. Tõhusa kauplemissüsteemi väljaarendamiseks leiab lugeja vajalikud teadmised, perspektiivi ja tööriistad.

Elder annab vastused, kuidas:

• ületada takistused ja arendada välja tugevam enesekontroll
• ära tunda turu asümmeetrilised tsoonid, kus teenimisvõimalus on suurem ja risk väiksem
• hallata oma raha, määrates kindlaks sisenemiskohad, sihtmärgid ja tõkkepuud
• kasutada märkmearhiivi süsteemi, mis teeb igast kauplejast iseenda õpetaja

Selge lähenemisega, praktiliste illustratsioonidega ja oluliste oskuste lahke jagamisega on see raamat saanud üheks oma valdkonna alustalaks. Nii professionaalid kui ka erainvestorid hindavad siin jagatud põhimõtteid ja selget süstemaatilist lähenemist.

Autor Alexander Elder on Eesti juurtega Ameerikas tunnustatud professionaalne börsikaupleja, koolitaja, menuraamatute autor ja psühhiaater. Raamatu «Börsikauplemine kui elatusallikas» esimene trükk ilmus 1993. aastal ja on kujunenud kogu maailmas oma valdkonna klassikaks. Eesti keeles avaldatav väljaanne on selle raamatu 2014. aastal ilmunud põhjalikult täiendatud ja uuendatud versioon. Autor toob ajale vastu pidanud kontseptsioonid tänapäeva kiiresti muutuvate turgude konteksti ning käsitleb tänapäeva börsikauplejale vajalikke peamisi uusi uuringuid ja meetodeid.

«Klotsidest autod ja veoautod» on ainulaadne kogu toredaid sõidukimudeleid, mida saab ehitada levinumatest LEGO klotsidest. LEGO klassikalistes komplektides leiduvatest klotsidest on võimalik ehitada terve garaažitäis erinevaid sõidukeid.

Paljud neist projektidest kaasavad vähem kui 100 klotsi ja käesolev raamat annab juba seisma jäänud klotsidele täiesti uue elu.

Raamatus leidub 40 uut mudelit ja sammsammulised juhised igaühe jaoks neist.

Kogu meie elu on vandenõu vastsündinute vastu…

Iroonilises romaanis «Presidendi kass» kirjeldab autor poeetilise keele ja huumoriga huvitavaid ning sageli pikantseid lugusid, eksootilist loodust ning abhaaslaste olmeelu eelmise sajandi teisel poolel.

Kirjanduskriitikud nimetasid romaani kirjandussillaks gruusia ja abhaasia rahvaste vahel, sest raamatut loevad ühesuguse huvi ja äratundmisrõõmuga kõik, keda konflikt üksteisest distantseeris.

«Presidendi Kass« mahub hädavaevu nüüdiskirjanduses tuntud žanrite raamidesse. Pigem on see avangardistlik teos, mis on kirjutatud igasuguseid stereotüüpe eirates. See raamat on nagu toost, nagu meenutus, nagu naer ja nagu valu. Autor jätab lugeja kujutlusvõimele piiramatu vabaduse. Guram Odišaria on üritanud taastada endisaega, et kõnelda meile eksootilisest, mõnede jaoks aga väga kodusest Abhaasiast. Kaksteist aastat kannustas teda soov jutustada, kuidas ahnus, harimatus ja julmus selle paradiisliku maanurga laostasid. Autor on valgustanud sündmusi, mis eelnesid ideoloogia raskuse all kokkuvarisenud tohutu suurriigi lagunemisele.

Kuulus Gruusia poeet, kirjanik ning ühiskonnategelane Guram Odišaria sündis Abhaasias Gruusia külas, mis asub Estonka küla läheduses. Pärast Abhaasia sõda oli ta sunnitud kodumaalt lahkuma. Praegu elab ja töötab ta Tbilisis ning tegeleb aktiivselt Gruusia ning Abhaasia suhete reguleerimisega.

Kui maailm tundub hall ja stress tapab ...

Värvipliiatsid, glittervärvid ja neoonmarkerid – selles täiskasvanutele mõeldud värviraamatus saad kasutada kõiki vikerkaarevärve. Kappa suursuguste ükssarvikute kaunisse värvimaailma ja tantsi koos nendega vikerkaarel. Lase end kanda ükssarvikute võlumaailma ja päästa valla endas peituvad värvid.

Haapsalu pitside kudumise ajalugu ulatub paari sajandi tagusesse aega. Selle vältel on kudumise ja pitsimustrite lummusesse nakatunud palju Haapsalu käsitöölembelisi naisi. Pitsimeistrite sarja kolmas raamat toob teieni Haapsalu sallimeistri ja koolitaja Siiri Reimanni loodud rätid.

Raamatus on 21 imekaunist kolmnurkset rätti koos õpetuste ning mustritega. Kõik rätid on seda tüüpi, mille puhul on kudumist alustatud servapitsist, mistõttu pole vaja seda eraldi kududa ja külge õmmelda. Et kolmnurksete rättide kirjad on üsna suured, siis kuuluvad raamatu juurde suured mustrilehed, kust muster hästi näha on ja mida on kudujal kohe hea kasutada. Raamatus on lisaks toodud põhimustrite skeemid, mille järgi võib kududa nii Haapsalu salle kui ka muid esemeid.

Siiri loodud rätid on selles raamatus pildistatud 20. sajandi alguse fotode taaslavastusena.

Haapsalu pitsi kudumine on üks maailma toredamaid hobisid!

Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest.

Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte aastatuhandet hõlmavate sündmuste jadas.

«Lux Gravis» on lugu ajast, mis oleks võinud kulgeda teistsugust rada pidi. Ajalookroonika ja ulmemüsteeriumi elemente kombineeriva romaani tegelased ja sündmused on reaalsed, heites hoopis uut valgust mitmele Euroopa ajalugu mõjutanud otsusele.

Šotimaa Hebriidi saarte elanikud – põlluharijad ja meremehed –, saadavad oma päevi õhtusse kauneid lugusid rääkides, palvetades ja maheda häälega lauldes.

«Keldi palvete» raamatusse on kogutud hommiku-ja õhtupalved, tänupalved, palved rännakuks ja õnnistussoovid, mis näitavad, kuivõrd on keldi mõtteviisis seotud igapäevane ja igavene.

nemad ehivad sind kulinatega, eredate lintidega kummardavad sinu oksi, kallistavad tüve riputavad külge kingitusi, teevad sinust pildikesi

nende iha kaalu all nad lõpuks sinu murravad ja sinu ümber ümmardades juured laiaks tammuvad

vahel vaid et orav jookseks, võtaks kingiks kaasa tõru või et homme vihm su kataks, kangas märg ning võlu

see kõik, mis tahad
see kõik, see kõik

• Tallinna ringristmike skeemid ja juhised
• Ringteede skeemid on kujundatud seisuga 01.mai 2017

7. muudetud trükk.

Hiiumaa on meretagune maa, kus ei ole paljud eestimaalasedki käinud. Hiiumaa oma rahu, vaikuse ja inimestega on eriline koht.

Värvivihikus saab värvida Hiiumaa kaardi, tuletorne, lambaid, sadamaid ja teisi toredaid kohti, kus issi-emmega koos ära käia .

Avasta Hiiumaad koos värvivihikuga!

Island. See peaaegu inimtühi saar kaugel keset Atlandi ookeani on ilmselt Euroopa kõige eksootilisem kant. Keeleliselt on Island otsekui külmkapp, kus on aastatuhandeid alal hoitud Põhjala keelt kõige ürgsemal kujul. Ürgne on ka loodus, mille pärast turistid Islandile enamasti lähevad, otsima kirkaid mägijärvi, põlvekõrgusi kasemetsi, vulkaanilise muda vikerkaarevärve. Vahel on see loodus ääretult võimas – maavärinate, vulkaanipursete või tapvate lumetormide ajal.

Muusik ja muusikaõpetaja Tarvo Nõmm on kirjutanud ausa raamatu üheksast Islandil veedetud aastast. Lugeja saab tundma õppida nii islandlaste jubedaid (enamasti mädandamise ja hapendamise teel valmistatud) rahvustoite kui ka uhket ja siirast rahvast ennast, kes ei vaevu tänase päevani koduuksi lukustama.

Uues epiloogis räägib autor sellest, mis edasi sai. Lahvatas majanduskriis, purskas vulkaan. Kuid Island on kosunud – tundub, et ta väljub igast olukorrast võitjana.

«Laul Eestimaast» on pikk lasteluuletus Eestimaa looduse ilust, mida illustreerivad Regina Lukk-Toompere maalilised pildid. Aastaaegade vahelduv rütm teeb meie looduse eriti nauditavaks ja laste jaoks on see puhas rõõm. Kogu see ilu, hoog, vaheldus ja rõõm on pandud ka sellesse pikka luuletusse. Raamat on trükitud leporello ehk voldikraamatuna, nii et luuletust lugedes avaneb lugeja ees pikk värvikirev pildirida.

«Laul Eestimaast» on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäevale ja sobib suurepäraselt kinkeraamatuks.

«Sinu kaitseinglid on sinuga ka praegu. Nad on puhta jumaliku valguse olendid, kes on üdini usaldusväärsed ja tahavad sind aidata kõigis sinu elu aspektides.»
Doreen Virtue

Inimesed, kes regulaarselt oma inglitega suhtlevad, ütlevad, et nende elukvaliteet on palju parem. Nad on õnnelikumad, rahulikumad ja enesekindlamad ning tunnevad vähem hirmu tuleviku ees. Värviraamat, mida sa käes hoiad, toob sinuni inglite lohutavad, toetavad ja lootusest tulvil sõnumid. Nende ilusate piltide värvimine aitab sul oma inglitega sügavamat kontakti saavutada ning seda lõõgastavat ja meditatiivset tegevust nautides end tervendada ja oma südant avada.

Inglid ootavad, et sa nendega ühendust võtaks. Nad tahavad jagada sulle oma armastust ja toetust!

Populaarne ameerika seikluskirjanik Arthur D. Howden Smith kirjutas 1923. aastal eelloo Jim Hawkinsi, doktor Livesey ja skvaier Trelawney seiklustele Aarete saarel, loo sellest, kuidas kapten Flinti varandus üldse saarele jõudis. Et saada luba Stevensoni tegelaste kasutamiseks, pöördus Smith kirjaniku kasupoja ja kirjandusliku pärandi haldaja Lloyd Osbourne'i poole, kellele Robert Louis Stevenson 1881. aastal «Aarete saare» ju õieti kirjutaski. Osbourne'ile meeldis Smithi «Portobello kuld» väga ning ta andis lahkesti loa nimetada romaani «Aarete saare» ametlikuks eellooks.

Nüüd saab ka eesti lugeja esmakordselt teada, kust oli õieti pärit saarele maetud varandus – inkade kullakangid, Hispaania dubloonid, Inglise ginid, Prantsuse luidoorid, Portugali moidoorid ja Veneetsia tsekiinid –, mille Ben Gunn üles leidis ja piraatide eest ära peitis. Kohtume uuesti ka värvika mereröövlite seltskonnaga, kuhu kuuluvad ühe jalaga laevakokk John Silver, õudusjudinaid tekitav pime piraat Pew, pootsman Billy Bones, nooruke Darby McGraw ja loomulikult ka hirmuäratav kapten Flint ise, keda kartis ka legendaarne Edward Teach ehk Musthabe.

Lisaks neile on selles merelahinguid, piraatide veriseid arveteõiendamisi ja seikluslikku aardejahti täis põnevas romaanis veel ohtralt uusi ja värvikaid tegelasi nagu džentelmen-piraat Andrew Murray, Põhja-Ameerika karusnahakütt Peter Corlaer, piraatide poolt röövitud Šoti jakobiitide järeltulija, nooruke Robert Ormerod ja hispaanlaste teenistuses olev Iiri kolonel O'Donnell oma imekauni tütre Moiraga, kes samuti piraadilaevale satuvad.

Siin kogumikus leidub 20 ulmejuttu veebiajakirjast Reaktor – teaduslikku fantastikat, fantasy't, kõhevikke ja ka jutte, kus meie maailm toimib teisiti, kui me hetkel seda teame.

Mitmed kogumiku jutud küsivad: «Mis on elu?» ja «Kus algab ja kus lõpeb inimeseks olemise piir?», «Mis saab, kui meie vaikne Eesti internatsionaliseerub või lausa interplanetariseerub?», «Kas maailmu on üks või mitu?» – need on vaid osa juttudes esitatud küsimustest ja mitte kõigile neile ei pakuta vastuseid. Lisaks on siin ehk veidi rohkem võimalusi muiata kui eesti ulmes tavaliselt.

Vapustav lugu prantslaste keisri Napoleoni ja tema Suure Armee Venemaa sõjakäigust ja selle piinarikkast taandumisest läbi külma Venemaa talve, mida võimendas vilets sõjaväeline juhtimine ja üks vale otsus teise
järel.

Loo on kirja pannud Napoleoni alluvuses teeninud ohvitser, kes avab meile vahetu ja isikliku kogemuse ühest sõjaajaloos kõige ebaõnnestunumast kampaaniast, mille tagajärjel pöördus Prantsusmaale tagasi vaid 30 000 meest Venemaa retke alustanud 600 000-st.

Teatrikavas on ooperi sisuseletus, osatäitjate nimekiri, ülevaade Eduard Tubina ja Aino Kalda elust, samuti ooperi saamisloost ja ajaloolistest ürikutest.

NB! Raamatu eeslehel on pikem pühendus väliseestlastelt.

Romaanivormi valatud dokumentaalteos esitab vähetuntud ja erakordset lõiku eestlaste saatusest võõrastel maadel. Raamat kirjeldab nimelt omal ajal Brasiiliasse kohviistandustesse tööle siirdunud eestlaste elu. Värvirikkalt ja eksootilise haardega kujutatakse niihästi uustulnukate saabumist kui pettumusterikast kohanemist uutes oludes ja viimaks hajumist Brasiilia suurlinnade sülle. Peategelasteks valitud isikute lugu nende saatustiine käekäiguga on antud kaasakiskuvalt ja tugeva sisemise pingega. Autori kinnitusel raamatu eessõnas on romaan koostatud otse rahvuskaaslaste suust kogutud materjali põhjal. See asjaolu annab teosele suure eluehtsuse, millega kaasub erakordne ja huvitav miljöökirjeldus, hoides lugejat algusest lõpuni oma kütkes.

Sisu:

• Unenäod
• Kolle ja kaugus
• Ristid
• Kaugekõne
• Ristteel
• Südamed

Käesolev raamat tahab olla üheks abimeheks ja toeks eriti meie põgenike hulgas. Kuigi meil on eksiilis olleski ilmunud vähesel määral koolikirjandust ja ilukirjanduslik looming näitab rõõmustavat elujõulisust, on meie kodumaatul laialipillatud perel veel tuhat vajadust kultuuriliseks eneseteostamiseks, vaimse sideme saavutamiseks ja kasvõi vaba aja hästi sisustatud täitmiseks. Seesugune valimik, sisaldades hoolikalt koostatud kogu luulet ja proosat, jaksab kindlasti aidata neid, kes korraldavad meie pere liikmete koosviibimisi, ja aitab ka neid, kes sellesse paigutatud palasid ise loevad või kuulevad, sest peaaegu kõik selles teoses leiduv materjal on pärit meie omast kirjandusest, omast elust ja vaimust.
August Mälk

Jaapani klassiku Okakura Kakuzo esseistlik teos «Teeraamat» kuulub kirjastuse Penikoorem nn. jaapani seeriasse. Nimetatusse kuuluvad veel «Zen vibulaskmiskunstis», «Varjude ülistus» ja «Bushido – Jaapani hing». Nagu kirjutab Tõlkija Maret Nukke kirjutab oma eessõnas, et «Teeraamat» on üks parimaid sissejuhatusi Aasia kultuuri.

Lisagem veel, et kõik ülalmainitud olulised jaapani kultuuri maailmale tutvustavad raamatud kinkis president Ilves Jaapani keisrile Akihitole viimase Eesti visiidi ajal 2007. aastal.

Pühendatud nende mälestusele, kes ei jõudnud koju tagasi.

On kummaline – mind ei ole lastud maha'
ma samutigi süüta süüdlane just nagu;
Ehk plaani järgi täis sai sedapuhku jagu
ja oma järge ootama jäin traadi taha.

Lõbus ja hariv raamat aitab lastel teha tutvust erinevate joonte ja tähtedega.

Raamatus on mitmeid jõukohaseid ülesandeid, mida lahendada ja palju kleepse, millele tuleb leida õige koht. Ning muidugi saab siin harjutada pliiatsiga erinevate joonte tõmbamist. Sellest raamatust leiab laps pilte, mida tuleb hoolikalt uurida.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

«Eesti Münt» on üles ehitatud kataloogina, milles leiab müntide noteeringud vastavalt säilivusastmetele. Noteeringud on esitatud USD-des.
Seni Eesti oma mündikataloog puudus. Kuni seniajani oli kollektsionääride ainukesteks, raskesti kättesaadavateks abimaterjalideks Matto ja Feodorovi raamatud. Võrreldes kahe eelpoolnimetatuga on siinne käsitlus pisut erinev. Nimelt on «Eesti Münti» koondatud kõik praeguse Eesti Vabariigi territooriumil vermitud mündid.
Raamat on kasulikuks käsiraamatuks mitte ainult kollektsionääridele, vaid ka neile, kes mündikorjamisega ei tegele.
Kataloogi lisas on toodud Läti ja Leedu Vabariigi (1918-1940), samuti Venemaa väärismetallist müntide noteering ajavahemikust 1826-1917.
Vana Liivimaa müntide vermimise kohtadeks olid Tallinn, Riia, Tartu, Võnnu, Haapsalu, Kuressaare ja Narva. Kataloog ei noteeri aga Võnnu ja Riia verminguid.

Eesti asub Läänemere kaldal ja me oleme mererahvas. Meremänge mängides saab nii aktiivselt puhata, liikuda kui rahvapärimust tundma õppida. Mängu käigus kujundatakse väärtushinnanguid ja lihvitakse koostöö- ning suhtlemisoskust, tekib aukartus vee ees.

Meremänge võib mängida nii pere kui sõpruskonnaga. Sobiva mängu leiab endale igas vanuses mängija.

Kui tahate lastega ühiselt midagi toredat ette võtta, aidata neil silmaringi laiendada, areneda ning maailma ja inimkonda paremini tundma õppida, siis reisimine välismaal pakub selleks suurepärase võimaluse. Reisimine lastega ei tähenda küll suurt luksust, lõõgastust ega rahu, kuid annab teile unustamatuid ühiseid kogemusi. Ja mis veelgi parem, süstib rännupisiku ka teie lastesse. Nad on teile selle eest igavesti tänulikud.

Lonely Planeti sarja raamatust saab asjalikku nõu, kuidas teha perega reisimisest nii endale kui igas vanuses lastele meeldejääv elamus. Raamatu autorid on lapsevanematest rännumehed, kes oskavad anda ideid reisisihi valimiseks, soovitusi reisiks valmistumiseks ja kohvri pakkimiseks – kõik selleks, et reisida mugavalt ja turvaliselt. Saame usaldusväärse ülevaate elamistingimustest, transpordivõimalustest ja vaatamisväärsustest sihtkohariikides. Riigid on grupeeritud mandrite kaupa ja neid mahub raamatusse rohkem kui 80.

Reisijuht teeb lastega reisimise lihtsamaks, olgu plaanis siis jõuluvana külastamine Lapimaal, visiit Patagoonia pingviinide juurde või Laose templite vaatamine.

Raimond Valgre tuntumate lööklaulude tekstid ja noodid.

Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli «Blond Aleksandra». Kokku on ta loonud ligi sada laulu.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu «Planeerimisseadus ja selle rakendamine» eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Värvitrikiga vanniraamatust saab laps lugeda vahvaid luuletusi maa-, vee- ja õhusõidukitest, aga see pole kaugeltki kõik.

Kui kasta raamat vannivette, basseini või kas või vihmaveelompi, muutuvad selle pildid värviliseks, kuivamisel värvid kaovad. Rõõmsat lugemist ja veega sulistamist!

Värvitrikiga vanniraamatust saab laps lugeda toredaid luuletusi metsaelanike tegemistest, aga see pole kaugeltki kõik.

Kui kasta raamat vannivette, basseini või kas või vihmaveelompi, muutuvad selle pildid värviliseks, kuivamisel värvid kaovad. Rõõmsat lugemist ja veega sulistamist!

Tegemist on rohkem kui 30 aastase anatoomia õpetamise kogemusega õpetaja koostatud õpikuga. Õpik on varustatud kunstniku poolt joonistatud värviliste illustratsioonidega ja peatükkide lõpus kordamisküsimustega õpitava paremaks omandamiseks.

Õpik on sobiv õppematerjal kõigile erialadel õppijaile, kus eeldatakse inimese kehaehituse tundmist, kuid on ka hea ja huvitav lugemisvara kõigile, kel huvi inimkeha ehituse vastu.

• Millal leiutati suhkruvatt?
• Millal leiutati televiisor?
• Millal põletati Jeanne d'Arc?

Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui väikeseid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale küsimusele ajaloo kohta, et rahuldada laste uudishimu. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: isikud ja monumendid, ajalugu ja teadus, kultuur ja sport, igapäevaelu.

Vanusele alates 4. eluaastast.

X märgib kohta, kuhu on maetud aare! Või kas ikka märgib…?

Esimese septembri tõehetk: mis tegelikult suvevaheajal juhtus? tahab uudishimulik õpetaja teada. Järgneb poisi seletus: kuidas rahulikust päevast rannas sai ülemaailmne aardejaht enneolematute seikluste, kentsakate karakterite ja ühe üleannetu linnuga. Vähemalt nii väidab õpilane. Kuid kas see jutt ka vett peab või on tõde hoopis mujale maetud?

«Ma ei teinud oma kodutööd sellepärast, et…» ja «Teel kooli juhtus üks kummaline lugu …» autorite Davide Cali ja Benjamin Chaudi pöörane suveseiklus on nii uskumatu, et see võib vabalt tõsilugu olla!

Helle Helle (s 1965) on tänapäeva Taani üks omapärasemaid prosaiste. Tähendusrikas on juba tema kirjanikunimi: tegelikult võikski see olla ta pärisnimi, sest Helle on Taanis kasutusel nii ees- kui ka perekonnanimena. Kirjanik sündis siiski Helle Olsenina ja avaldas esimese novelli aastal 1987 Helle Krogh Hanseni nime all, alles hiljem võttis ta endale ühe oma vanaema perekonnanime, lootes selle kõlavusele ja meeldejäävusele, ning esimene raamat «Näide elust» («Eksempel på liv», 1993) ilmuski juba Helle Helle nime all. Suurem läbimurre kirjanikuna tuli romaaniga «Rødby-Puttgarden» (2005), mis pälvis niihästi kriitikute auhinna kui ka lugejate tähelepanu.

Helle Helle stiil on napp ja minimalistlik, tähendused leiab lugeja ridade vahelt, ütlematajätmistest ja argielu pisiasjadest. Tema tegelased on tavalised väiksed inimesed, kes elavad provintsis ja elu serval, nad viibivad kapseldunult oma maailmas, neil on raskusi enda avamisega, teiste inimestega suhtlemisega; neis lugudes nagu ei juhtukski õieti midagi ja ometi on need kaasahaaravad oma üksikasjalisuses ja oma vaoshoitud huumoriga. Sõnu on vähe, ent iga neist on oluline.

Öeldu kehtib täielikult ka siinse romaani «Kui tahad» kohta: kaks tervisejooksjat eksivad ära puhkekoha lähedases Jüütimaa metsas, veedavad koos kaks ärevat ööd, osutuvad kaunis abituiks looduses, suhtlevad hädapäraselt, kuid ei jõua ometi teineteisele kuigivõrd lähemale.

Maailmas kasutatakse järjest rohkem keemilisi taimekaitsevahendeid. Sedasi aga kujundame ise mürgikindlaid kahjureid, hävitame nende looduslikke vaenlasi ja taimede tolmeldajaid, saastame keskkonda ja ohustame oma tervist.

Koduaia taimekaitses võiks kindlasti appi võtta looduslikud ja vähemmürgised putukatõrjevahendid. Taimedes sisalduvad ühendid võivad putukaid nii meelitada kui ka peletada, takistada söömist ja munemist, mõjutada nende arengut ja ka mürgitada. Luule Metspalu raamat selgitab, kuidas kõiki neid mõjusid kahjureid tõrjudes ära kasutada. Saate teada, kuidas rajada segu-, riba- ja ridakülve, kasutada elusmultši ja püünistaimi, rakendada peleta-meelita tõrjestrateegiat ja viljavaheldust. Õpite tegema taimeekstrakte, saate ülevaate putukaid peletavatest taimedest ning aias ja põllul tegutsevatest tähtsamatest kasuritest ja kahjuritest.

Luule Metspalu on putukate ja taimede suhteid aastaid uurinud, algul tegi ta seda TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis, hiljem Eesti Maaülikoolis tudengeid õpetades. Ta on juhendanud ligi 50 kraadiõppurit ja kirjutanud u 350 artiklit. Luule Metspalu on mitme raamatu kaasautor ja rahvusvahelise teadusajakirja «Agronomy Research» asutajaliige.

Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed võtavad endalt elu erinevatel hirmuäratavatel viisidel. Kõik vabasurma läinud noored fännasid muusikut nimega Nälg ja kõikide surnukehade juurest leitakse vanamoodne pleier ja kassett. Juhtumeid hakkab uurima triloogiast «Victoria Bergmani nõrkus» tuttav politseikomissar Jens Hurtig.

Kunstnikust sõbra Iisaku kaudu satub Jens vabaajakeskusse, kus noored Nälja fännid koos käivad. Nende seas ka sõbrannad Maarja ja Vanja. Vanja on lapsendatud ega saa oma kasuvanematega eriti hästi läbi. Oma varasest lapsepõlvest on tal vaid üks foto. Sel pildil istub ta Pärsia vaibal. Tuleb välja, et samasugune vaip on omal kohal ka Nälja lapsepõlvemeenutustes…

Sünge põnevik «Klaaskehad» kõneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kättemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jälgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsüühika tumedatesse soppidesse ja näitab, kui kaugele võib kunsti nimel minna.

«Klaaskehad» on Erik Axl Sundi kurvameelsusetriloogia esimene osa.

«Härra Huu kolib ära» on järg raamatutele «Härra Huu» ja «Härra Huu saab naabri».

Härra Huu on tänapäeva Soome lastekirjanduse armastatuim tegelaskuju. Üksi oma hütis elav mustakuueline väike mees hirmutab öösiti lapsi ja teeb vanaisalt õpitud nõiatempe. Ometi vajab ta mõnikord ka ise laste abi ja seltsi.

Sarja kolmandas raamatus sunnitakse Härra Huu oma koduhütist välja kolima, sest see jääb ette uue tee ehitusele. Kui Härra Huu lõpuks mõistab, et ta ei näegi und, tuleb tal silmitsi seista hirmutava linnaelu ning linnakorteri arusaamatute mugavustega. Õnneks kohtab Härra Huu uues elupaigas ka mõnd vana sõpra ja tuttavat.

3. trükk.

Kui raamatu peategelased on marakratt Maša ning suur ja sõbralik Karu, siis on oodata kärtsu, mürtsu ja vahvaid seiklusi! Seekord saab vaene Karu kõvasti vatti.

Esimeses loos sunnib Maša teda hauduma metsast leitud hiiglaslikku muna ja teises loos peab vaene Karu lisaks Mašale hakkama saama ka Dašaga, kes näeb välja täpselt nagu Maša. Aga kolmandas loos tuleb oma «issile» külla esimeses loos välja hautud armas pingviinipoeg.

Käesolev õpik käsitleb kõige levinumaid süütegusid – varavastaseid. Põhitähelepanu on pööratud nende kahele põhiliigile – vargusele ja kelmusele kui süütegudele omandi ja vara vastu. Seepärast võibki õpiku tinglikult jaotada kahte suurde ossa – süüteod omandi (II–V) ning vara vastu tervikuna (VI–VIII). Nimetatud kahe põhiliigi analüüsi juurde on lisatud ka väike võrdlev-õiguslik ülevaade mõnede välisriikide seadustikest. Materjal on süstematiseeritud KarS 13. ptk alusel. Põhitähelepanu on pööratud süütegude põhikoosseisudele, kuna kvalifikatsioonide problemaatika on jäetud KarS kommentaari hooleks.
Õpik on üles ehitatud eelkõige süstemaatilis-induktiivsel meetodil, seega toetudes analüüsitava materjali sisulisele loogikale. Sellest lähtub ka enamik kasutatavast kirjandusest.

Samas ei ole kõrvale jäetud ka kaasusel põhinevat deduktiivset meetodit. Õpik sisaldab rohkesti kaasusi, mille analüüs moodustabki olulise osa tekstist. Kaasused on nummerdatud peatükkide kaupa, nt kaasuse II.1 korral tegemist II peatükis asuva kaasusega nr 1.

4. täiendatud ja muudetud trükk.

• Milline oli esimene arvuti?
• Millised olid esimesed mänguasjad?
• Miks juustus on augud?

Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui väikeseid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale küsimusele leiutiste, teadusavastuste ja põnevate nähtuste kohta, et rahuldada laste uudishimu. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: leiutised, Maa, kosmos ja igapäevased nähtused.

Vanusele alates 4. eluaastast.

Raamatus on kaks paralleelset maailma. Maapealne maailm – see on lugu väikesest aednikust karuotist, kes unistab sellest, kuidas suur ja imekaunis roos hakkab õitsema. Ja ta mitte lihtsalt ei unista, vaid ka püüab kõigest väest roosi aidata ja ei saa kuidagi aru, milles siis on asi? Midagi on siin valesti! Roos ei taha mitte kuidagi õitseda! Kuid mis siis on valesti?!

Teine maailm – maa-alune – see on lugu küülikute seltskonnast, kes leidsid tohutu suure porgandi ja korraldavad selle puhul vägeva peo! Te küsite, et kuidas porgand asjasse puutub? Aga otseselt, sest aednikust karuott ajas kõik segamini, tema aias ei kasva sugugi lill, vaid kõige ehtsam porgand.

Heasüdamlik ja naljakas lugu kõige ehtsamast arusaamatusest. Ühest küljest paneb see lapse kogu südamest naerma, aga teisest küljest – näitab suurepärast eeskuju töökusest ja visadusest oma eesmärkide saavutamisel. Ja samal ajal võib selgitada, miks porgand ei õitse, kas küülikud käitusid hästi või halvasti, kas aednikust karuotil on õigus ja mis asi on positiivne pilk maailmale. Sest iga olukorda saab vaadata erinevatest külgedest. See on heasüdamlik ja naljaks lugu – suurepärane eeskuju lapsele, kes tõestab, et mõnikord võib porgand olla ilus roos.

• Kuidas seda raamatut lugeda?
  
  Iga vastaklehekülg (leheküljed asetsevad vastamisi) raamatus – see on suurepärane ajend lapsega vestluse pidamiseks. Esitage talle küsimusi ja õppige koos arutlema. Kas aednik oleks võinud kohe taibata, et midagi on valesti? Mille poolest erinevad roosid porganditest? Kas küülikute jaoks tohib porgandit võtta? Kas küülikud käitusid hästi? Mis asi on hoolitsus? Aga mis asi on töökus?
  
  
• Kellele on see raamat mõeldud?
  
  Kõige noorematele aednikele ja nende vanematele. Neile, kes austavad tööd ja visadust. Kõigile küülikutele, kes ei tea, et võõrast porgandit ei tohi süüa.

Pärast kohutavat õnnetust, milles hukkusid tema ema, isa, õde ja nende koer Tulikas, näeb kuueteistkümneaastane Ever Bloom inimeste aurasid, kuuleb nende mõtteid ja teab neid puudutades nende tervet elulugu. Ta poeb kasvõi nahast välja, et otseseid kontakte vältida ja oma võimeid maha suruda. Koos kahe sõbraga on ta oma uues keskkoolis veidrikuks tembeldatud – kuid kõik muutub, kui ta kohtab Damen Auguste'i.

Damen on imeline, eksootiline ja rikas. Ta on ainus, kes suudab Everi peas müra ja juhuslikku energiat vaigistada, kasutades sedavõrd jõulist maagiat, nagu suudaks ta otse Everi hinge piiluda. Kui Ever on sügavamale Dameni ahvatlevasse saladuste ja mõistatuste maailma kistud, on tal rohkem küsimusi kui vastuseid. Ja tal pole aimugi, kes Damen tegelikult on või mis ta on. Ainus, mida Ever teab, on see, et ta on Damenisse sügavalt ja paratamatult armunud.

«Igavesti» on Alyson Noëli ülipopulaarse Surematute sarja esimene raamat. Sisenege lummavasse uude maailma, kus tõeline armastus ei sure kunagi... Alyson Noël on paljude raamatute autor. Surematute sarja seniilmunud raamatud on olnud nädalaid New York Timesi bestsellerid.

2. trükk.

Vinged autod ja vinged ülesanded! Kas oled valmis? Tähelepanu! Käivita mootor! Start!

Kaasas kingitus!

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Viieteistaastane Amber ihkab põnevust ja seiklusi. Koolis on teda aga juba pikemat aega taga kiusatud, sest tal on kaks isa, ja koduski ei näi elu kuigivõrd parem. Saanud inspiratsiooni oma lemmikkirjanikult Oscar Wilde'ilt, mõistab Amber, et miljonite londonlaste hulgas peab ometi olema teisigi, kes mõtlevad samamoodi nagu tema – teisi unistajaid, kuuvalgel unistajaid.

Juhus toob Amberi teele kolm pealtnäha väga erinevat tüdrukut, Maali, Sky ja Rose'i, ning peagi kutsub ta nad enda asutatud Kuuvalgel Unistajate salaseltsi. Tüdrukud avastavad, et neil on rohkem ühist, kui arvata võis. Neil on kõrini sellest, et neile kõik ette dikteeritakse: kuidas välja näha, mida mõelda ja kuidas käituda. Kas sõpradeks saamine annab neile julguse olla nemad ise?

Siobhan Curham on auhinnatud briti kirjanik ja nõustaja, kelle sulest on ilmunud hulganisti noorteraamatuid. Muu hulgas on Siobhan Zoe Suggi rahvusvahelise menuki «Tüdruk Online» kaasautor ja oma loomingu eest on ta pälvinud Young Minds Book Awardi peapreemia. Siobhanile meeldib aidata kirjutamisega seotud unistusi ellu viia – selleks on ta loonud programmi «Dare to Dream» (Julge unistada).

«Mis see siis lõpuks ikkagi oli?» küsis Rein.

«Eks ta armastus oli,» ütles psühholoog.

Kas see oli armastus noore kolleegi Rika vastu? Või tütre vastu, kes ei jõudnudki sündida? Või mõlemat? Või lahtilaskmata lein?

Rein on elupõline õpetaja. Mees, kes armastab kõiges selgust ja kellel on kõik alati kontrolli all. Väga maine ja kaine väljakujunenud harjumustega inimene. Ent kindel raamistik, millele Rein on oma elu ehitanud, ei aita, kui kooli saabub uus õpetaja, kes teda, nüüdseks juba elatanud pedagoogi, seletamatu väega enda poole tõmbab. Nende suhe on algusest lõpuni äärmiselt korrektne ja vaoshoitud, ent asi lõpeb Reinu jaoks ikkagi halvasti. Nii halvasti, et ta ei tule juhtunuga omapead toime ning peab abi otsima psühholoogilt ja koguni teadjanaiseltki.

Kuidas ma ka püüdsin juhtida asjade käiku, et vähemalt selle loo lõpp oleks olnud ilusam, ikka läks kõik teisiti. … Kas tõesti karma on olemas? Aga mille alusel saan ma väita, et ei ole? Mida teie sellest arvate?

See on raamat autori neljajalgsetest sõpradest, kes on neljakümne aasta jooksul temaga oma elu jaganud.

Erdelterjer Eti on õrna hingega perekonna kooshoidja, aga Rotveiler Bella võimsa keha ja vägevate kihvade varjus on peidus hoopis midagi sinna mittekuuluvat. Saksa lambakoer Reti terava nina käest ei ole võimalik pääseda. Kas ka siis mitte, kui kasutada vahepeal jalgratast ja peita jälgi veekogus sumades? Ja veel üks hundikoer, kes peremehe kaitseks võõra käe hammastesse haarab. Koerad on tihti vigurivändad.

Keiti Vilms on suurepärase keeletunnetusega Twitteri-kirjanik, «meie aja Aavik», raamatute ja lugemise propageerija ning vanade sõnade elluärataja, kes 2017. aasta märtsis pälvis Keeletegu 2016 rahvaauhinna. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu.

Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Imearmsate piltidega pappraamat jutustab väikesele lugejale loo öökullipojast.

Öise metsa hääled ja varjud on natuke hirmsad, aga kui öökullipoeg neid lähemalt tundma õpib, saab ta teada, et karta polegi vaja.

Vahvate piltidega pappraamat jutustab loo siilipojast, kes tahaks olla pikk nagu kaelkirjak, väle nagu tiiger ja osav hüppaja nagu känguru.

Siilipojal on palju soove, aga kõige rohkem soovib ta, et tal oleks palju sõpru.

Kõik, mis õnneks vaja, on meist igaühes olemas. Sellest hoolimata on alati midagi justkui puudu, olgu siis töö, suhete, tervise, raha või mõnes teises eluolulises valdkonnas.

Oma hitt-teoses «Tere tulemast külluseriiki» näitab Robert Betz, kuidas puudused elust kõrvaldada, luua edu, küllust ja õnne ning kuidas seda kõike nautida. Sealjuures ei piirdu Betz ainult mõttetasandiga, vaid kaasab ka emotsionaalse ja vaimse aspekti: meie südame tarkuse. Kes õpib kuulama oma südant ning jääb enda südamehäälele truuks, sellel on võimalus üllatuse ja tänuga kogeda suurepäraseid muutusi nii iseendas kui ka oma elus.

Diplomeeritud saksa psühholoog Robert Betz on sündinud 1953. aastal Reinimaal. Juba aastaid on ta kuulunud saksa keeleruumi edukaimate seminari- ja loengupidajate hulka. Oma eluliste ja humoorikate ettekannetega vaimustab ta igal aastal rohkem kui 50 000 inimest mis tahes vanuses. Tema raamatud, mida on nüüdseks ilmunud kümmekond, on kõik olnud Saksamaa eneseabiraamatute müügitabelite tippudes.

Saa tuttavaks imeliste loomade, lindude ja putukatega, kes eelistavad sooja ja niisket elupaika. Raamatus on üle 170 kleepsu, millega looduspilte elavaks muuta.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Retk imeolevuste vabastamiseks.

Avantia kuningriiki on tabanud suur õnnetus – kuri võlur Malvel on ära nõidunud seni kuningriiki kaitsnud Imeolevused ja ainult tõeline kangelane suudab nad nõidusest vabastada.

Kas võlur Aduro valitud noor Tom tuleb eluohtliku ülesandega toime? Esimesena peab ta nõiduse kütkest päästma tuleohe Ferno.

Retk imeolevuste vabastamiseks.

Avantia kuningriiki on tabanud suur õnnetus – kuri võlur Malvel on ära nõidunud seni kuningriiki kaitsnud Imeolevused ja ainult tõeline kangelane suudab nad nõidusest vabastada.

Kas võlur Aduro valitud noor Tom tuleb eluohtliku ülesandega toime? Esimesena päästis ta nõiduse kütkest tulelohe Ferno, nüüd on kord hirmsa meremao Seproni käes.

Harjuta tähtede kirjutamist ja värvi autopilte!

Raimond Kaugveri romaan «Viimse meheni» pole kunagi ilmunud raamatuna, see on ilmunud järjejutuna ajakirjas Haridus 19907–199110. Kaugveri autoriõiguste pärija, tütar Katrin Kaugver on huvitatud käsikirja välja andmisest raamatuna. Randvelt Kirjastus OÜ peab oluliseks, et Eesti ühe tuntuima kirjaniku pärand ka trükis ilmunud raamatuna säilitada ning soovib selle välja anda. See on lugu, mille Raimond Kaugver 1950ndail sahtlisse kirjutas ja mille käsikirja ta alles 40 aastat hiljem sõprade õhutusel sahtlist välja võttis. See on tõestisündinud lugu.

1940. aasta hilissuvel tuleb ühes Eesti väikelinnas, mis äratuntavalt sarnaneb Rakverega, salaja kokku salgake koolipoisse – Rasmus Tombak, Lennart Adar, Kristjan Mollat ja Valmen Rajala –, et asutada ei midagi vähemat kui põrandaalune rühmitus. «Tarvis on midagi ette võtta, kurat! Mina ei kannata seda enam välja! Hea küll, käid õhtul mööda linna ja rebid mõne loosungi maha. Aga see on ikkagi sihuke juhuslik temp, rohkem poisikeste ulakus. Tahaks teha midagi konkreetsemat, asjalikumat! Näete ju ise — üks ja teine astub komnooreks, annavad seinalehti välja, propageerivad enamlust! Niimoodi jääb ju mulje, et kõik on korras, elu läheb edasi, vaata et juubeldame koguni kaasa!» pahvatab noorim sõpradest, seitsmeteistkümneaastane Rasmus. Poistel on tõsi taga. Nad vannuvad sealsamas, et ei reeda üheski olukorras, sündigu nendega mis tahes, üksteise nimesid. Rühmituse nimeks saab «Viimse meheni».

Nagu kirjutab Katrin Kaugver raamatu eessõnas, siis jutustusse «Viimse meheni» – autor ise nimetas seda kooliromaaniks – tuleks suhtuda kui ilukirjandusse. Sündmustel on küll tõepõhi all, tegevuspaigad on reaalsed, aeg ja koht selgelt määratletud, tegelastel kindlasti prototüübid, ent tegemist ei ole puhtakujulise dokumentaaljutustusega. Autor on mitmeid koolikaaslasi ja õpetajaid jutustuses küll päris nimepidi maininud, ent loo peategelased on siiski üdini kirjanduslikud kujud. Ka ei ole sellenimelisest salaühingust kusagilt lugeda. Rakverelased teavad küll rääkida, et mõned aastad hiljem oli kooliõpilastel tõesti üks põrandaalune organisatsioon.

Ja mööngem – eks sõltu ühe salaühingu käekäik ju sellest, kui salajas seda suudetakse hoida. Kui poisid pidasidki oma sõna? Viimse meheni? Üks autentne dokument oli autoril jutustust kirjutades siiski käepärast: tema enda kooliaegsed päevikud. Mingi uskumatu ime läbi on need tänaseni säilinud.

Printsess Krista, kes elab Asjademaa Roosas Lossis, tüdineb küllusest ja astub mäest alla lihtrahva lastega mängima.

Ta vahetab ajutiseks mängimiseks suure kotitäie uhkeid ja kalleid Barbie-nukke üheainsa kaltsunuku – Juta vastu. Jutale õmbleb ta omaenda kätega uhked riided selga, hoolitseb tema eest ja lõpuks kiindub Jutasse niivõrd, et hakkab nukku endale päriseks tahtma.

Juta ärkab sellise hoolitsuse peale ellu ja soovib mänguasjaks olemise asemel hoopis sõbrannaks hakata. Kristale meeldib mõte uuest sõbrannast ja kui tuleb aeg nukud tagasi vahetada, leiab, et tal on tegelikult kogu aeg palju sõbrannasid olnud. Printsess ja külalapsed jäävad sõpradeks ja mängivad edaspidigi koos.

Tee Roosa Lossi ja mäejalamil laiuva külakese vahel muutub märkamatult lühemaks.

W. Timothy Gallwey SISEMINE MÄNG: TENNIS on tennisemängu klassikaks saanud programm, mis on abiks ebakindluse, närvilisuse tekkimise ning kontsentratsiooni ja eneseusu kaotuse korral. Psühholoogilisi nõuandeid nende ja mitmete teiste takistuste ületamiseks, mis tihtilugu ei lase mängijal võita.

Raamatus on detailselt lahti võetud mänguolukorrad, millega puutub kokku iga tennisist, olgu ta asjaarmastaja, liigamängija või proff.

Saatesõna spordipsühholoogia nõustajalt Snežana Stoljarovalt. Konsultant ja toimetaja Redt Reimal.

Raamatust leiab ülevaate kaasaegsest värviteooriast ning selle kujunemisest:

• värviteooriad ja diagrammid
• terminoloogia
• värvisüsteemid ja -mudelid
• valgustaju ja nägemismeel
• tajuefektid ja illusioonid
• värvide vastastikmõju
• värviharmoonia
• kolorimeetria

«Mine ja kõnni mere pääl» räägib meie tänapäeva elust, meie katsumustest ja meie püüdlustest.

Aga ka kogu inimkonna käekäigust ja ohtudest, mis võivad meid sel teel paratamatult ees oodata.

Kataloog tutvustab oksjonil pakkumisele tulevaid eesti kunstnike teoseid.

Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng «Säärane mulk» ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub «Kooli kirjavara» sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).

Gregor Elm on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie anderikkamaid lüürikuid, «Sinine ahv» ühendab endas Juhan Liivi ja Ilmar Laabani parimad omadused.

LIHTNE
me kõik jääme kiilaks
ja muutume hapraks
pakseneme
ja inimesed – kellel
on keelatud näha meid alasti –
näevad meid alasti

Kui on valida, kas veeta mõned päevad Edinburghis või Glasgow's, siis kui paljud valivad viimase? Glasgow on sümpaatne, humoorikas, rikas, mitmekesine ja avatud linn, mille võludest arusaamine vajab väikest sissejuhatust.

Sellest raamatust loete linna ülikoolielust, aga ka näiteks sellest, kuidas spordimängude võõrustamisse on Glasgow's kaasatud kõik, sh puudega inimesed, koerad ja kodutud. Saate teada, kuidas Glasgow'
politseinikud ja sümfoonikud on seotud Eestiga, kummad joovad rohkem, kas glasvegianid või meie, ja kuidas paistab Robert Burnsi õhtu eestlasest osavõtjale.

Glasgow' lipukiri on «People make Glasgow». Tulemus on muhe!

Triinu ja Taavi on kaksikud. Neil on kahe peale üks sünnipäev. Neil on ka üks ema, üks isa, üks kodu ja üks perekonnanimi – Tammik. Mõnikord teevad Triinu ja Taavi ühesugust koerust, mõnikord kahesugust.

Nii kuidas tuju on.

Aga mõnikord juhtub, et nad teevad korraga kumbki kahesugust koerust. Siis teevad nad ühtekokku neljasugust koerust.

Värvivihik printsessidest, kes armastavad autosid.

Üks tore värvivihik mudilastele leludest, mis teda iga päev ümbritsevad.

Värvimisvihik.

Laulukogumik «Rõõmus päev koos lauluga» sisaldab erineva iseloomuga laule, salme, laulumänge ja sõrmemänge 4–7 aastastele lastele. Mitmed lood on sündinud vajaduspõhiselt- peo või ürituse jaoks.

Kõikide minu varem ilmunud lauluraamatute märksõnaks on olnud laul, mäng ja luule. Sõrmemängude abil on lapsi tore innustada kaasa mõtlema ja rääkima. Samuti on sõrmemängude mängimine tore tegevus esinemisjulguse arendamisel. Kui otsida koosveedetud päevadest üles õnnekillud, mis armsalt säravad, siis polegi lasteaiast lahkumine väga kurb. Rõõmsa päeva väravad võivad avatud olla igal ajal!