- Valged öödShetlandil on valged ööd. Too aeg aastas, kus linnud laulavad ka keskööl ja päike ei lähegi looja. Kunstnik Bella Sinclair korraldab kõrvalises Biddista rannikukülas peo, et oma uut kunstiteost tutvustada.
Järgmisel päeval leitakse piirkonnast surnukeha, pea jämedast köiest silmuses. Laibale lähemale astunud, märkab Shetlandi uurija Jimmi Perez irvitavat klounimaski. Esimese hooga paistab poodu olevat klassikaline enesetapja. Perez tunneb ohvri ära – see on mälukaotusega võõras, kes oli eelmisel päeval toimunud peol häiriva stseeni korraldanud. Varsti mõistab Perez, et surm ei ole siiski saabunud poodu enda meeleheitliku teo tagajärjel, vaid otsida tuleb külmaverelist ja kaalutlevat mõrvarit. Kuid väike Biddista küla on otsustanud jätta oma saladused enda teada. Siis aga leitakse veel üks laip...
Perez mõistab, et ta peab jõudma lahenduseni enne, kui veel keegi elu kaotab. Kuid käes on meeletu suvi, mil öö ja päev sulavad kokku ja miski pole päris nii nagu paistab.
«Valged ööd» kuulub Ann Cleevesi «Shetlandi» sarja, kirjastuselt Varrak on varem ilmunud sarja esimene osa «Ronkmust». Raamatute põhjal on valminud populaarne BBC telesari «Shetland». Cleeves on avaldanud üle veerandsaja romaani, mida on müüdud üle miljoni eksemplari.2017 - Mesiniku tütarDorset, 1933: Suure mõisa mesiniku tütar Grace armastab kaht meest. Kas peale jääb üdini tuttav ja turvaline või erutav ja keelatud tunne? Kuidas edasi elada, kui tundub, et oled kaotanud mõlemad?
Massachusetts, 1973: Grace’i tütar Trixie armub rokklauljasse, kel terendab ees hiilgav muusikukarjäär, ent selgub, et noormees polegi see, kellena näis. Kas neiu armastus trotsib aastaid ja vahemaid? On’s õnn ikkagi võimalik või jääbki Trixie üksi?
Ema ja tütar kannavad kumbki oma koormat, ent nende taagal on kummaline ühisosa. Kui Trixie selle avastab, haarab ta ohjad enda kätte. Ema meelerahu õnnestub tal taastada, aga kuidas on lood tema omaga?
Kirjanik kannab lugeja Ameerika Tekanasseti saare tuulistelt randadelt Inglismaal Dorseti krahvkonnas asuva mõisa metsaradadele ja haljastele künkanõlvadele, kus tema tegelased saavad tunda nii kaotusvalu kui ka leidmisrõõmu.
Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’is. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga Londonis. Santa Motefiorelt on eesti keeles ilmunud mitmeid raamatuid, viimati «Tuletorni saladused» (Varrak, 2015) ja «Naine Pariisist» (Varrak, 2013).2017 - Võõrastemaja Punane Ristik (6. osa)Südamlik lugu armastusest, perekonnast ja oma kodu leidmisest...
Merearheoloog Charlotte Bennettile ei ole risk tundmatu, kuid tema sukeldumised uppunud laevavrakkidele on alati olnud hoolikalt planeeritud. Oma nõo Samantha pulmas Inglismaal pulmaemana viibimine annab uue suuna ta elule, mis seni on olnud romantikavaene. Kohtumine kelmika pulmavõõra Greg Rawlingsiga muudab ta südame rahutuks ning tegutsedes impulsi ajel, võtab ta vastu pakkumise olla koduhoidja Knights Bridge’i võõrastemajas Punane Ristik, kuni selle omanikud Sam ja Justin on oma pulmareisil.
Omapärane võõrastemaja ei ole veel avatud ja Charlotte loodab seal veeta paar vaikset nädalat, et planeerida, mida ta edasi tegema hakkab. Samuti võib see anda talle võimaluse mõista, kuidas ta nõbu armastuse ja perekonnatunde leidis. Ent see rahu on otsekohe lõhutud, kui Greg võõrastemajja ilmub. Diplomaatilise turvateenistuse agent elab ohtlikku elu ja ka tema tahab koguda oma mõtteid enne järgmist määramist. Pendeldav töö, kahe teismelise lapse kasvatamine, haavatasaamine ja sellele järgnenud lahutus on meest pikalt kurnanud ning viimane asi, mida ta võiks soovida, on armumine tahtejõulisse Charlotte’i. Kui tunded nende vahel löövad lõkkele, peavad nad mõlemad otsustama, kas võivad oma armastuse esikohale seada, enne kui on hilja.
Eelmised raamatud: «Kaotatud suve saladused», «See öö Ohaka teel», «Siidrioja», «Kajajärv» ja «Kevad samblamäel»2017 - Ilus mõrdMeeletu kirg voodis ja pidev nälg teineteise järele ei tähenda kahjuks sugugi, et Chloe ja Bennetti suhe oleks lust ja lillepidu. Mõlemad on ambitsioonikad ja jäärapäised – kumb peaks olema esimene, kes järele annab ja on nõus teise nimel ohvreid tooma? Noored planeerivad aja maha võtta ja veeta romantilise nädalalõpu villas Lõuna-Prantsusmaal. Ettenägematud asjaolud keeravad aga plaanid pea peale, nii et armunäljas Bennett veedab mitu päeva ihuüksi suures häärberis, seltsiks vaid vein ja käeulatuses kaunid prantsuse neiud… Ootamatused aga sellega ei lõpe.
Chloe Millsi ja Bennetti Ryani tuline ja vastuolusid täis armulugu jätkub – «Ilus mõrd» jätkab sealt, kus «Ilus tõbras» pooleli jäi.2017 - LokaalravitsusMõistes, et meie tänane heaolupohmelus on märk kogu tööstustsivilisatsiooni sügavast ja tõenäoliselt letaalse lõpuga haigusest, on loomulik küsida, kas ja kuidas me saaks oma haigust ravida, olukorda muuta, arenguid paremuse poole suunata. Siin tuleb endile aru anda, et tegelikult on igasugune areng alati objektiivne, isereguleeruv ja iseorganiseeruv protsess, mis kujuneb lähtuvalt olemasolevatest eeldustest. Seega ei saa me muuta süsteemi arengut või olukorda – me saame muuta vaid arengu eeldusi viisil, mis suunaks meie olukorda muutuma meile võimalikult sobivamal moel. Selleks tuleb kõigepealt mõista eeldusi, mis meid käesoleva olukorrani on juhtinud. Teisisõnu: et koostada ravikava, tuleb kõigepealt mõista haiguse põhjuseid ja püüda märgata, milliseid tingimusi muutes saaks seda ravida. Valesti mõistetud haiguslugu ei saa viia õige ravi soovitamiseni. Seepärast on paljude refereeritud teadustööde abil raamatu I osas kokku võetud senisete arengute eeldused ehk haiguslugu. Lugejale jääb võimalus vaadata, kas see on ikka õigesti kokku võetud ja seega otsustada, kas raamatu II osas toodud ravikava võiks olla asjakohane.
«Lokaalravitsus» on mõtteline järg raamatule «Globaalpohmelus», mis bioloogia ja füüsika seaduspäradest lähtudes keskendus inimkonna tänastele muredele ja sellele, mida oodata paisuvatelt energia-, toorme-, toidu-, keskkonna-, majandus-, rahandus-, sotsiaalolude-, geopoliitika- jt globaalse naftatipukriisi koostisosadelt. «Lokaalravitsuses» on komplekssete (ehk põimsate) ühiskondlike süsteemide arengudünaamikast lähtudes püütud näidata, kuis oleks võimalik loodusseadustega vastuollu minemata teha plaane meie progressiepisoodi üleelamiseks – globaalpohmeluse lokaalravitsemiseks.
Mihkel Kunnus soovitab:«Lokaalravitsus» on järg praeguseks neli trükki läbi müünud, teenitult populaarsele «Globaalpohmelusele». Siin on põhjalikumalt lahti kirjutatud, miks üldse progress on miski, mis on vaja üle elada, ja antud juhiseid selleks, kuidas valmistada end ette protsessiks, mis praegu juba käimas on – lõputule (majandus)kasvule orienteeritud ühiskonna jõudmisele oma kasvu piiridele.
2017 - Kuradil on lapse näguJaanipäeva eel toimub väikeses Põlvamaa külas tulekahju, mida asub uurima keerulistele juhtumitele spetsialiseerunud politseinik Hando Oras. Kui samas asulas lahvatab teinegi põleng, milles hukkub kohalik elanik, avaneb uurijale maaidülli taha peitunud segaste suhete rägastik.
Peagi ilmneb, et mitu hiljutist surmajuhtumit on kummalisel kombel seotud rootsiaegse nõiaprotsessiga, mille tagajärjel saadeti tuleriidale noor talupoeg. Kas politsei suudab müstilise kurjategija peatada, enne kui veel mõni inimene leekides elu kaotab?
Ajalooliste faktidega rikastatud põnevusromaan «Kuradil on lapse nägu» on järg raamatule «Seal, kus näkid laulavad» (2016), mis pälvis kirjanduskonkursil «Bestseller 2015» ilukirjanduse žanris esikoha.2017 - Toit loodusestSöögiks, raviks või toidu maitsestamiseks kõlblikke taimi on põhjamaa looduses sadu liike. Kultuurtaimedega võrreldes on neis rohkem tervislikke toimeaineid. Raamatus räägitakse üksikasjalikult, mida looduslikes toidutaimedes sisalduvaist toimeaineist teatakse ja kuidas need meie tervist mõjutavad. Seda aspekti ei ole teistes loodustoidutaimi käsitlevais raamatuis nii põhjalikult käsitletud. Lisaks uurimustulemuste ja toimeainete tutvustamisele käsitletakse ka taimede kogumist, säilitamist, kasutamist ja ravitoimet.
Sinikka Piippo on Helsingi ülikooli botaanikaprofessor. Samalt autorilt on eesti keeles varem ilmunud «Meelte ja tunnete taimed» (2007), «Taimede varjatud vägi» (2011) ja «Meele ja mõistuse toidud» (2016).2017 - Bard Beedle'i lood«Bard Beedle'i lugude» pealkiri peaks olema lugejatele tuttav juba raamatust «Harry Potter ja surma vägised», sest just see muinasjutukogumik aitas Harryl mõista, kuidas Voldemorti võita. Nagu muinasjuttudes ikka räägitakse siin ustavast sõprusest, mis annab inimestele jõudu, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis. Erilise võlu annavad raamatule aga professor Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore'i kommentaarid ja joonealused märkused. Need on vaimukad, valgustavad lugude tagapõhja ning lasevad lugejal heita pilgu võlurite maailma.2017
- Täiendatud ufopäevikud«Täiendatud ufopäevikutesse» on kogutud lood ja juhtumite kirjeldused, mis on pärit valdavalt 20. sajandi lõpust ja 21. sajandi algusest. Seda kõike võiks nimetada osaks uuest folkloorist, kuid tähelepanu! – sõjaväelaste ja ametnike raportid, radarvaatlused, ettekanded ja paljude vaatluste kirjeldused ei ole mitte ainult muistendid ega memoraadid, vaid midagi enamat, osake reaalsest modernsest maailmast.
Ajalugu on paradoksaalne, utoopiatel on kalduvus realiseeruda, nagu näiteks demokraatia, orjuse likvideerimine, naiste võrdõiguslikkus, lennud Kuule jne.
Astrofüüsik Carl Sagan on öelnud, et see oleks tohutu aja ja ruumi raiskamine, kui kosmoses ei oleks elu. Psühhiaater Carl Gustav Jung oli seisukohal, et inimühiskonna teadvus on osa kosmilisest teadvusest. Astronaut Edgar Mitchell rääkis Tallinnas, et kui ta naasis Kuult, siis ta tajus, et maailmaruum on elav, mõtlev ja toimiv kooslus. Kosmonautikateoreetik Konstantin Tsiolkovski oli veendunud, et oleme suure olemise osa ja meid juhib maailmaruumi tahe. Füüsikud Isaac Newton ja Albert Einstein on rõhutanud meie algelisust ja võrrelnud end vaimustunud poisikesega avastuste ookeani ääres.
Oleme kui väike Villiam Tabasalu pangal, kes näeb midagi, kuid kellel seisab ees pikk mõistmiseni jõudmise tee. Isa hoolitseb, et me ei kukuks kaldast ega jääks saavutatud mõistmisele pidama. Järjest süveneva refleksiooni idee on üks fundamentaalsetest olemasolu vektoritest.2017 - Vareste kuus (1. osa)Noorukesele meisterkurjamile Kaz Brekkerile pakutakse tasu, mis ületab kõige meeletumadki unistused. Selle välja teenimiseks peab ta aga toime tulema pealtnäha võimatu ettevõtmisega:
- tungima kurikuulsasse Jäälinnusesse (sõjaväebaasi, kuhu veel kellelgi pole õnnestunud sisse hiilida), tooma sealt kaasa pantvangi (kes suudaks võluvõimu abil terve maailma pahupidi pöörata), piisavalt kauaks ellu jääma, et väljateenitud tasu kätte saada (ja ära kulutada).
Leigh Bardugo on ameerika noorte- ja fantaasiakirjanik, kes sai tuntuks ülimenuka «Griša» triloogiaga. «Vareste kuus» on Leigh’ teine, kahest raamatust koosnev auhinnatud noortesari, milles põimuvad võluvalt tegelikkus ja üksikasjadeni läbi mõeldud fantaasiamaailm. Leigh on sündinud Jeruusalemmas, aga kasvas üles ja elab siiani Los Angeleses. Ta on lõpetanud Yale’i ülikooli. Praegu veedab ta oma päevi uusi põnevaid raamatuid kirjutades ja aeg-ajalt oma bändiga lauljana üles astudes.
Sarja järgmine osa: «Kõver kuningriik».2017 - Ei iial enamLily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Ta on saavutanud päris palju: kolinud lapsepõlvekodust, Maine’i väikelinnast, Bostonisse, õppinud ülikoolis ja avanud endanimelise lillepoe. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla. Ryle on enesekindel ja kangekaelne, vahest isegi veidi ülbe. Ta on romantiline ja särav ning kahtlemata Lilyst sisse võetud, aga tõsisemale suhtele on ta kategooriliselt vastu. Lilyt vaevavad ühtaegu nii uue suhtega seonduvad küsimused kui ka mõtted Atlas Corriganist. Atlas oli tema esimene armastus, ühtlasi side seljataha jäänud minevikuga. Atlas oli tema hingesugulane ja kaitsja. Ning kui too ootamatult välja ilmub, satub ohtu kõik, mille Lily ja Ryle on rajanud.
Julges ja sügavalt isiklikus romaanis «Ei iial enam» näitab Colleen Hoover end kirjanikuna sootuks uuest küljest, tuues lugejate ette südantliigutava ja unustamatu loo armastusest, mille eest tuleb maksta liiga kallist hinda. Colleen Hoover on mitme New York Timesi menuki autor. Ta elab koos abikaasa ja kolme pojaga Texases. Eesti keeles on temalt varem ilmunud noorteromaan «Lootusetu».«Ei iial enam» on julge ja südamlik romaan, mis haarab sinust kinni ega lase lahti … Colleen Hoover on emotsionaalsete lugude kirjutamise tõeline meister.
– New York Timesi menuki «Pärast» autor Anna Todd2017 - Tüdruk rongisIga päev üks ja sama…
Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet. Ta teab, et hommikuti peatub rong ühes ja samas kohas punase signaaltule taga, kust avaneb vaade ridaelamute tagaõuedesse.
Rachelile hakkab juba näima, et ta tunneb inimesi, kes ühes sealses kodus elavad. Ta kutsub neid Jessiks ja Jasoniks. Nende elu – nagu Rachel seda näeb – on täiuslik. Kui ta vaid ise saaks nii õnnelik olla …
…kuni tänaseni
Ühel päeval näeb Rachel šokeerivat pilti. Rong peatub ainult minutiks, kuid sellest piisab. Nüüd muutub kõik. Rachelil on võimalik osa saada eludest, mida ta on seni eemalt jälginud. Nüüd selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis…
***
Paula Hawkins töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui hakkas ilukirjanduses kätt proovima. Ta on sündinud ja üles kasvanud Aafrikas Zimbabwes. 1989. aastal kolis ta Londonisse, kus ta elab siiani. «Tüdruk rongis» on tema esimene põnevik. Raamatu avaldamise õigused on kogu maailmas müüdud juba 52 riiki ja USA filmikompanii DreamWorks on valmis saanud samanimelise filmi, mis linastub 7. oktoobril 2016.
«Tüdruk rongis» on vallutanud kõikide raamatuedetabelite müügitopid ja filmi linastumise eel müünud üle 15 miljoni koopia.Aeg-ajalt sünnib raamatute maailmas mõni põnevik, mis vallutab näilise kergusega kümnete maade lugejate südamed, mida tõlgitakse poolesajasse keelde ja mille autorid (kui nad seda juba varem ei ole) lendavad nagu trampliinilt kirjandusmaailma tippude hulka. Sellised teosed, kus peaosas on mõni «paha tüdruk», on näiteks kadunud rootslase Stieg Larssoni «Millenniumi»-raamatud (millele on uuelt autorilt sügisel taas järge oodata), lähemast minevikust ameeriklanna Gillian Flynni raamat «Kadunud» (eesti k 2012). Värskeim neist on 2014. aasta lõpus ilmunud «Tüdruk rongis».
Priit Hõbemägi, Eesti Ekspress 17. juuni 20152018 - Imeline KessevelonVikerkaarekülas paksu metsa sees elavad päkapikud. Nende kodud on puuõõntes ja juurte vahel. Ühel päeval leiab Karvajalg koopast imelise siiruviirulise kivi, mille ta veeretab külaplatsile. See on aga hoopis muna, millest koorub imeline olevus – Kessevelon –, kes hakkab pidama Karvajalga oma emaks.
Südamlik lugu imekaunite piltidega nii suurtele kui väikestele muinasjutumaiatele lugejatele.
Varem on Vikerkaareküla lugude sarjas ilmunud «Savipoti-Tobi soovikaev» ja «Karvajala tore mõte».2017 - Ferrari kleepsuraamatRaamatust saad uusi teadmisi Ferrari võimsate võidusõiduautode kohta alates 1950. aastal debüteerinud 375 F1-st ja lõpetades 2007. aastal alustanud F2007-ga. Peale võidusõiduautode lühikirjelduse on ära toodud ka pilootide nimed ning andmed võidusõitude kohta. Raamatuga on kaasas ka palju kleepse, millega pilte täiendada.
Vaata ka «Ferrari kleepsuraamat» «Võimsad sõiduautod».2017 - Ferrari kleepsuraamatRaamatust saad uusi teadmisi Ferrari võimsate ja ilusate sõiduautode kohta alates F12Berlinettast ja lõpetades 288 GTO-ga. Peale sõiduautode lühikirjelduse on ära toodud ka andmed auto tühimassi, maksimaalse kiiruse ja võimsuse ning kiirenduse kohta. Raamatuga on kaasas palju kleepse, millega pilte täiendada.
Vaata ka «Ferrari kleepsuraamat» «Võimsad GP võidusõiduautod»2017 - Juhuslik kohtumine (2. osa)Lugu sellest, kuidas kudumine kolme naise elu muudab. Koht, mis on tulvil soojust ja külalislahkust, uusi ja vanu sõpru.
Lydia Hoffmanile kuulub Blossom Streetil pood A Good Yarn, millel on aasta jooksul pärast avamist hästi läinud – nagu ka Lydial endal. Paljuski on sel tegemist Brad Goetziga. Aga kui välja ilmub Bradi eksnaine, kardab Lydia korraga oma vastleitud õnne kaotada.
Lydia uue kursusega liitub kolm naist. Elise Beaumont, pensionil ja lahutusest kibestunult, saab teada, et tema kunagine abikaasa on taas tema ellu sisenemas. Bethanne Hamlin on seismas silmitsi palju hilisema lahutuse mõjudega. Courtney Pulanski on masendunud ja ülekaaluline teismeline, keda tema vanaema otsustab suunata eakate ujumistundidesse ja kaasata A Good Yarnis toimuvale kudumiskursusele.
Eelmine raamat: «Kauplus Blossom Streetil»2017