Meie küla rahvas ehitab tarkuse riikiEesti vanasõnad on ammendamatu tarkuse allikas. Kui lugeda avatud ja taipliku meelega, siis elukoolis hätta ei jää.
Kirjastus SE&JS algatas 2015. aastal eesti vanasõnade väiketrükiste sarja «Meie küla tarkuseterad». Sarja algataja ja raamatute koostaja on Laine Randjärv, illustratsioonid teeb Ave Nahkur, kujundas Kadi Pajupuu.
Seni on sarjas ilmunud:
«Meie küla eided otsivad tarkuseteri », «Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid», «Meie küla loomad teritavad tarkusehambaid»(sisaldab ka Ivar Tröneri mahuka järelsõna «Eesti vanasõnad ajas ja ruumis»).
Neljas raamat «Meie küla rahva ehitab tarkuse riiki» on ilmselt kõige päevakajalisem, sisaldades vanade aegade tarkuse kõrval ka ehtsat tänase aja vaimu peatükkides Riik ja rahvas, Maa ja linn, Oma ja võõras, Oma kodu ja kodu leib; Vald, kihelkond ja küla; Kaugel ja ligidal jt. Selle raamatu vanasõnad räägivad millestki väga isiklikust ja samas üleüldisest, mastaapsest ja pisitillukesest, filosoofilisest ja samas ikkagi käegakatsutavast. Iga vanasõna juurde on märgitud selle päritolu.
Müts pään, hea sõna suun, siis saad läbi maailma.
Võru2016
Sink leiva vahelCharles Bukowski alter ego Henry Chinaski jutustab nukrast ja raskest poisipõlvest: trööstitu lapsepõlv Saksamaal, kooliaastad Los Angeleses ja jubedad vinnid, mis muudavad ta paljudele eemaletõukavaks. Ajades taga napsu ja naisi, jõuab Chinaski raamatukokku ja avastab David Herbert Lawrence'i proosa. Majandussurutise raskeid aastaid USA-s kirjeldab Bukowski jõhkruseni otsekoheselt ja lõikava irooniga.
Bukowski on kirjutanud hulga romaane, aga paljud peavad «Sink leiva vahel» parimaks ning teda oma põlvkonna eredaimaks ja jäljendatuimaks prosaistiks ja luuletajaks Ameerikas. Ta sündis ameerika sõdurist isale ja sakslannast emale Saksamaal Andernachis 1920. aastal. Kolmeselt jõudis ta Ameerikasse. Kasvas Los Angeleses, kuhu jäigi järgenavaks 50 aaastaks. Trükki pääses 24-aastaselt, luulet hakkas kirjutama kolmekümne viieselt. Bukowski suri 73 aasta vanusena Californias San Pedros. Ta oli just lõpetanud romaani «Pulp».2016
Mida kõike me leiameNew York Timesi menuautor Robyn Carr jutustab Colorado maapiirkonna tervendavast mõjust ühele naisele, kelle lugu on täis uusi algusi, tärkavaid suhteid ja viib lugeja kaasa teekonnale ammu kaduma läinud õnne otsingutel.
Keset Denveri linnakära ja stressirohket neurokirurgikarjääri on Maggie Sullivan justkui peaga vastu seina jooksnud. Kui erakorralise meditsiini osakonnas tuleb teha eriti riskantne lõikus, mille järel sureb teismeline nooruk, kaevatakse Maggie kohtusse ja ta hakkab kogema enneolematult suurt ärevust. Ta teab, et peab hoogu maha võtma, enne kui täielikult läbi põleb, ja parim koht lõõgastumiseks, mis talle pähe turgatab, on Sullivani ristumiskoht.
Colorado ja Continental Divide’i matkaradade ristteel asuv piirkond on saanud nime Maggie vanavanaisa järgi ja kohalik võluv esmatarvete kauplus, mida on põlvest põlve edasi pärandatud, kuulub nüüd Maggie veidrikust isale Sullyle. Kui tütar ette teatamata kohale ilmub, võtab isa ta avasüli vastu ja Maggie naudib võimalust isa lihtsatest eluviisidest osa saada.
Ent varsti pärast saabumist lööb Maggie maailm uuesti kõikuma ja ta peab võtma suurema vastutuse, kui oli algul plaaninud. Õnneks on üks tasane ja tõsise moega matkaja Cal Jones valmis talle abikätt ulatama, kuid Maggie on salapärase mehe abi suhtes umbusklik – kuni saab teada tegeliku põhjuse, miks mees vabatahtlikult üksinduses aega veedab.
Ehkki nii Cal kui ka Maggie võitlevad kaotusvalu ja üksildustundega, annab ühiselt veedetud aeg Maggiele lootust, et silmapiiril terendab midagi ilusamat... kui nad ainult oskaksid teineteises leida rahu,tervenemislootust – ja võib-olla ka armastust.
Sarja järgmised raamatud: «Kohe hakkab juhtuma», «Pere kokkutulek».2017
Mõõkade ässHanna uues koolis ei teata midagi tüdruku varasemast elust. Sellest elust, kus ta oli veel rõõmsameelne ja seltskondlik. Nüüd hoiab süsimustaks värvitud juuste ja näoneetidega tüdruk omaette ning aeg-ajalt tabavad teda kontrollimatud paanikahood. Pool aastat tagasi juhtus Hannaga midagi hirmuäratavat, aga tüdrukul on võimatu sellest traumast üle saada, sest ta mäletab toimunut vaid üsna uduselt.
Kui klassivend Jakob hakkab Hanna vastu üha suuremat huvi ilmutama, on tüdruk sunnitud järk-järgult oma kookonist välja tulema. Inimesi uuesti usaldama õppida polegi aga niisama lihtne, sest ta pole ainus, kel on saladusi. Jakob varjab kiivalt, milliste fotolavastustega ta vabal ajal tegeleb. Hanna kunagine sõbranna Olivia, kes tunneb huvi tarokaartide vastu, on aga valmis ükskõik milleks, et saada kätte oma unelmate poiss. Hanna soov ennast maailmast ära lõigata ei saagi täituda, sest suhete keerdkäigud on ta teistega lahutamatult kokku liitnud. Kõhedust tekitava põnevusloo kõrval räägib «Mõõkade äss» ka soovist leida enda kõrvale see õige ja sellest, kuivõrd raske on valikuid tehes enda vastu ausaks jääda.
Reeli Reinaus on viimaste aastate viljakaim ja tunnustatuim eesti noorteromaanide autor, kes pälvis romaani «Verikambi» (Varrak, 2016) eest ka 2016. aasta Tallinna Keskraamatukogu Järje Hoidja auhinna, mis antakse aasta loetuimale Eesti autori laste- või noorteromaanile. Kokku on Reeli Reinausilt ilmunud 12 noorteromaani ja 9 lasteraamatut, lisaks luuletusi ja täiskasvanutele mõeldud romaane.2017
MurdumineMenuki «Suletud uste taga» autorilt!
Kui sa ei saa usaldada iseennast, siis keda sa üldse usaldada saad? Ühel tormisel ööl võtab Cass abikaasa hoiatusest hoolimata vastu otsuse sõita koju mööda käänulist ja eraldatud metsateed. Läbi paduvihma sõites näeb ta tee ääres peatunud autot. Autot, milles istub naine. Selle asemel et abi pakkuda, sõidab Cass edasi. Ja nüüd on metsas nähtud naine tapetud.
Alates tollest saatuslikust ööst hakkab ka ta enda elu koost lagunema. Ta ei mäleta, kuhu parkis poodi minnes oma auto või miks ta ostis lapsevankri, kui tal pole last. Ja kas ühel õhtul köögilaual nähtud nuga oli tõeline või pelgalt viirastus. Cass ei suuda vabaneda süütundest – mõttest, et oleks saanud naise päästa – ega vaikivatest telefonikõnedest. Nagu ka tundest, et keegi jälgib teda …
Prantsuse-Iiri taustaga B. A. Paris sai 2016. aastal tuntuks oma debüütromaaniga «Suletud uste taga», millest sai kiiresti ülemaailmne menuk ja mida on nüüdseks tõlgitud 40 keelde. «Murdumine» on tema teine romaan, järjekordne maiuspala psühholoogiliste põnevike sõpradele. B. A. Paris on üles kasvanud Inglismaal, aga elab praegu koos abikaasa ja viie tütrega Prantsusmaal.2017
ÖökullSandefjordi rikkaim laevaomanik lamab surivoodil. Tema vanem poeg pärib hiigelvaranduse tingimusel, et perekonda ei satu võõrast verd. Poeg ei tohi abielluda kellegagi, kellel on juba lapsed, aga tema väljavalitul on kaheaastane poeg ja nelja-aastane tütar. Lapsed saadetakse ära ja noored pannakse vaikselt paari, aga abielu jääb lühikeseks ja lõpeb süngetel asjaoludel.
Mitu aastat hiljem pöörduvad õde ja vend koju tagasi. Kui metsast leitakse tapetuna noor naine, kes lebab linnusulgedel kummalises asendis, ümbritsetud küünalde pentagrammist, lill suus, näeb nii mõnigi seost minevikuga. Uurijad Holger Munch ja Mia Krüger ei ole valmis kurjuseks, millega juhtum neid kokku viib.
SAMUEL BJØRK on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Øieni pseudonüüm. «Öökull» on teine raamat Munchi ja Krügeri lugude sarjast. Sarja esimene raamat, 2017. a kevadel eesti keeles ilmunud «Ma reisin üksinda», on saanud rahvusvaheliseks menukiks ja ilmunud juba enam kui 30 keeles.2017
Sallijaskond versus väärtuskonservatiividEhmatavalt ajakohane kirjeldus väärtusmaailmade kokkupõrkest tänapäeva Soomes! Nii algab käesoleva esseekogumiku soomekeelne tutvustus. Teos ilmus 2015. aasta märtsis pealkirjaga «Mitä mieltä Suomessa saa olla. Suvaitsevaisto vs. arvokonservatiivit».
Ühel või teisel viisil on meil Eestiski aktuaalsed sellised teemad nagu liberalism klassikalises mõttes ja uustõlgenduses versus väärtuskonservatism, vasak- ja parempoolsus poliitikaskaalal, mitmekultuurilisus, immigratsioon ning feminism. Kogumikus on arutletud ka muudel teemadel. Oluliseks kujunevad küsimused, mis üldse on konservatism, mis on põhjustanud väärtuskonservatismi uue tulemise ja kuidas väärtusliberalismist on saanud autoritaarne relativism. Autoreid on ajendanud kirjutama mure Euroopa oleviku ja tuleviku pärast. Artiklitest selgub, et kirjutajad esindavad üpris mitmesuguseid – ka poleemilisi – vaateid. Sellest hoolimata on autorite sõnul neile kõigile ühine aususe põhimõte. Nad peavad ennast lääne kultuuri niisuguse vabadusideoloogia pärijateks, mis on valitsenud nii Edmund Burke´i konservatismis kui ka John Stuart Milli liberalismis.
Kogumiku koostajatest ja ühtlasi autoritest on eesti lugejale varasemast tuttav professor Timo Vihavainen, kelle raamat «Äratuskell õhtumaadele» ilmus eesti keeles aastal 2010. Nüüd on lugejal võimalik lähemalt tutvuda ka teiste autoritega.
Teose lisaväärtuseks on konservatiivi sõnastik.2017
Hiir püksisAh et kuidas hiir püksi sai? Eks ikka kass püüdis…
Epp Petrone kasvas üles Lõuna-Eestis, loomahullust ema ja loomaarstist vanaisa kõrval, ta elus oli palju kasse, hamstreid, kanu, sigu, mitu koera ja jänest, lisaks ka seiklusi hiirte, kukkede, tuvide ja hobustega.
Need tõestisündinud lood on mõnusad lugeda kõigile loomahuvilistele alates koolilastest kuni täisealisteni.
Samast sarjast: Kerttu Soansi «Inimene puudlinahas»2016
Vesi minu veskileKaie Bergmanni esikraamat «Ära veni, vanaema!» ilmus 2016. aasta algul ja sisaldas kolme juttu. Käesolevas raamatus on kaks köitvat ja mõnusa huumoriga vürtsitatud elulist lugu «Vesi minu veskile» ja «Täna on pühapäev».
Esimene neist on 100% fantaasiavili, kus autor pidi end ajaloolistes faktides täiendama ja palju juurde uurima. Teises loos on autori mälestused ja unistused. Ta on neid kirjutades meenutanud oma lapsepõlve- ja kooliaastaid, teekaaslasi koolidest, laulukooridest, ansamblitest, töökohtadest, kunagisi naabreid jt. Enda vigadest ja tegemistest on ta kirjutanud ausalt, niisugune ta ongi.2016
Kuidas mägrapoiss mesilasi üle lugesKassipoja ja kutsika seiklused jätkuvad metsas.Kassipoeg ei tahtnud sugugi siia sõita. Mida tal metsas teha? Ja kodus on alati parem! Selgub aga, et elu metsatalus pole ei halvem ega parem – see on lihtsalt TEISTSUGUNE.
Nad sõbrunevad karupojaga, kes on muidugi üks tõeline memmekas, kuid oskab ometi välja mõelda selliseid tempe, et oi-oi-oi. Veel saavad nad tuttavaks näppajast mägrapoisiga, kelle nina tuleb neil koguni üle värvida; riiukukkedest metsseapõrsastega; kavala, kuid rumalavõitu rebaseplikaga ja paljude teiste loomalastega. Ning nagu ikka, tuleb kassipojal ja kutsikal koos nendega ette igasuguseid põnevaid juhtumisi.
Samast sarjast on juba ilmunud «Kuidas karta, kui üldse hirmu pole» ja «Mutijahi päev»2017
Otsi raamat
