«Doktor Živago» on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Suurteoses esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes 1950. aastateni, mille märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks.

Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pingeid ja vaibumatut armastust oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal.

Oma lüürilis-eepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu on seda võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga».

Pasternak ise pidas «Doktor Živagot» täiesti eriliseks ja sellest pidi saama kogu tema eelneva loomingu kokkuvõte. Romaani järgi valmis 1965. aastal ka menukas film (režissöör David Lean), peaosas Omar Sharif.

Sa oled kannatanud valu juba pikemat aega, mitmeid kuid, võib-olla ka aastaid või isegi aastakümneid. Su valu peamine põhjus ei ole ehk selgunud või pole selle vastu tõhusat ravi leitud. Oled proovinud paljusid abinõusid, neelanud rohtusid, võimelnud, teinud tervisesporti ja puhanud. Sind on ehk opereeritudki, vähemalt korra, aga võib-olla ka rohkem. Oled võidelnud oma töövõime säilitamise nimel ja võib-olla selle valule kaotanud. Sul on oma valust kõrini. Vahetevahel valdab su meeli lootusetus: kas see ei lõpe siis kunagi? Ehk tunned ennast oma valudega ka väga üksildasena. See raamat on mõeldud just sinule. Kestev füüsiline valu mõjutab miljonite inimeste elu kõikjal maailmas ja see on nii isikliku kannatuse kui ka töövõimetuse peamisi põhjuseid. Valu-uuringud on viimase 10–15 aastaga tublisti edenenud ja arusaamad valu kohta on muutunud. Võib isegi öelda, et sel alal on toimunud väike teadusrevolutsioon.

Helena Miranda on Soome arst ja tegelenud pikka aega ka valu-uuringutega. Ta on kogunud sellesse raamatusse uued teadmised valdkonnast ja võtnud jutuks 18 erisugust valu võitmise vahendit. Autor jagab avameelselt ka oma isiklikku valuga toimetuleku lugu, et julgustada lugejaid uskuma ja tegutsema, sest ka valuga on võimalik elada elamisväärset elu, ehkki see ei ole alati lihtne.

Selles vahvas kleepsuraamatus saavad väikesed loodushuvilised teha ise värvilisi metsloomade pilte. Raamat sisaldab kaheksat numbrite järgi kleebitavat pilti ja palju põnevaid loomafakte pisikestele lugejatele. Kleepsutamine aitab arendada laste tähelepanuvõimet ja täpsust.

Kleepsutamis- ja avastamislusti jätkub pikaks ajaks!

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kas teid ootab ees hirmuäratav ülesanne: peate juhendama last arvutiõpetuse kodutöös?

Raamat aitab teid hädast välja! Varasemat kogemust ei ole vaja, sest alustatakse algtõdedest, tutvustatakse elementaarseid ning siis juba pisut keerukamaid ülesandeid, põhimõisteid, termineid ja töövõtteid. Programmeerimisest räägitakse siin lihtsas keeles ning õpitut kinnistavad joonised ja illustratsioonid. Programmeerimine saab selgeks nagu naksti ja teie aktsiad lapse silmis tõusevad.

Abiks nii lastele kui ka lapsevanematele.

Selles toredas kleepsuraamatus saad moetalu elanikel aidata valmistuda suureks kantripeoks, rokikontserdiks ja paljuks muuks. Raamatuga on kaasas üle 250 kleepsu, seega jätkub kleepsutamis- ja moelusti pikaks ajaks.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kes on heinapalli taga peidus? Kes on peitnud end vankrisse? Kes piilub kuudi tagant? Kelle silmad paistavad puurist? Uuri välja!

Selgete piltidega pappraamatus on käelist tegevust arendavad klapid, mille taga peidavad end taluelanikud. Selle raamatuga jätkub pisiperel avastamis- ja õppimislusti pikaks ajaks.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kes on puu taga peidus? Kes on peitnud end lehtede taha? Kes piilub kännu tagant? Kelle silmad paistavad koopast? Uuri välja!

Selgete piltidega pappraamatus on käelist tegevust arendavad klapid, mille taga peidavad end džunglielanikud. Selle raamatuga jätkub pisiperel avastamis- ja õppimislusti pikaks ajaks.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kes on kivi taga peidus? Kes on peitnud end kännu taha? Kes piilub seene tagant? Kelle silmad paistavad puuõõnest? Uuri välja!

Selgete piltidega pappraamatus on käelist tegevust arendavad klapid, mille taga peidavad end metsaelanikud. Selle raamatuga jätkub pisiperel avastamis- ja õppimislusti pikaks ajaks.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Eestis on puhkenud kodusõda. Minategelane ei suuda jääda kõrvaltvaatajaks ja otsustab kaasa lüüa. Paraku on sõda väga ettearvamatu ja ebaõiglane. Nii satub kangelane nagu ta raamatu viimasel lehel ütleb, roosa põrgu eeskotta …

Inuiti legendil põhinev «Küti harpuun« jutustab loo Arktika põlisrahva elust ja maailmapildist enne valgete sisserändajate tulekut. Nooruke peategelane Kamik peab asjaolude sunnil rändama pikki päevi ihuüksi üle pimedate ja ohtudest tulvil jääväljade, leidmaks tagasiteed koju. See ränd on tema suureks saamise teekond, rännak läbi külma halastamatu looduse, teispoole omaenda sisemist pimedust.

Patsaugi 1970. aastal Kanadas esmailmunud teos oli üks varasemaid katseid tõlkida inuiti kultuuri ja pärimust tänapäevasesse kirjakeelde ning seda sel moel elus hoida. Raamatut saatvad järelsõnad avavad teost nii tõlkija kui ka etnoloogi pilgu läbi.

Pärt läheb koos isaga poodi. Kassajärjekorras tuleb isale meelde, et  pärm jäi ostmata. Ta jätab Pärdi koos ostukorviga sappa seisma ning  tõttab ise riiulite vahele. Järjekord liigub, Pärt nügib hirmrasket  poekorvi mööda maad muudkui edasi, isa aga ei tule ega tule... 

«Seisa siin, Pärt!» on teine raamat, mis räägib sellest, kuidas Pärt  satub täbaratesse olukordadesse.

Kui olete kunagi tahtnud selgeks õppida mõnd võõrkeelt või omandada pillimänguoskust, kuid eesseisvad raskused on teid ära heidutanud, siis siin võib peituda lahendus. Maailma üks juhtivaid psühholooge Anders Ericsson on oma teadlaskarjääri jooksul uurinud malesuurmeistreid, viiulivirtuoose, tippsportlasi ja mälugeeniusi. Koos teaduskirjanik Robert Pooliga kirjutatud «Tipp» võtab kokku Ericssoni kolmekümne aasta teadustöö ja koondab selle hämmastavalt tõhusaks õppimismeetodiks, mis erineb kõigist senistest. Unustage jutud kaasasündinud andest kui edu alusest, kõik sõltub õppijast endast – ja õppimismeetodist.

«Teadlik treening ei ole mõeldud üksnes lastele, kes alles alustavad treeninguid, et saada male suurmeistriteks, olümpiasportlasteks või maailmaklassi muusikuteks. See pole ka ainult neile, kes kuuluvad mõne suure organisatsiooni, näiteks USA mereväe koosseisu, mis saab endale lubada äärmiselt intensiivset koolitusprogrammi. Teadlik treening on kõigile, kes unistavad. See on neile, kes tahavad õppida joonistama, programmeerima, žongleerima, saksofoni mängima, romaani kirjutama. See on kõigile, kes tahavad parandada oma oskusi pokkeris, võrkpallis, müügis või laulmises. See on kõigile neile inimestele, kes tahavad ise oma elu juhtida ja täita isiklikku potentsiaali, aga mitte ennast veenda, et enam paremaks minna ei saa.» 

Anders Ericsson on Florida osariigi ülikooli professor ja maailma juhtivaid asjatundjaid meisterlikkuse alal. Ericssoni uuritavate valdkondade hulka kuuluvad eeskätt muusika, male, meditsiin ja sport. Tema läbimurdeline teadustöö on laialdast kajastust leidnud ka ajakirjanduses ja populaarteaduslikes väljaannetes ning ta on teinud koostööd suurte rahvusvaheliste organisatsioonide, meditsiiniasutuste, sõjaväe ja elukutseliste sportlastega.

Robert Pool on tunnustatud teadus- ja tehnoloogiakirjanik ja endine matemaatikaprofessor, kel on ette näidata kraad ajaloos, füüsikas ja matemaatikas. Pool on teinud kaastööd maailma mõjukaimatele teadusväljaannetele, sealhulgas ajakirjadele Science ja Nature. Käesolev raamat on tal neljas.

Raamat räägib karupojast, kes istub metsaserval ja nutab, sest ta ei oska koju minna. Talle tulevad appi teed juhatama kass, kutsikas ja tüdruk. Metsas ühinevad nendega ka siili-poeg, rebasepoeg, mägrapoeg ja jänesepoeg. Üheskoos leitaksegi karuema lõpuks üles, aga kus on karupoja abistajate kodutee?

Kolmas trükk.

«Nagu oivalist veini ei pakuta odavates savinõudes, sest tema sellise serveerimisega alahinnataks tema väärtust, nii nõuab sinult, kes sa tahad saada Vaimu templiks, juba aukartus Vaimu ees, et sind rahuldaks ainult kõige täiuslikum vorm! Kogu su eneseavaldamine välisilmas peaks pidevalt tunnistama sellisest aukartusest! Iseennast peaksid sa täiustama kõrgeimaks vormiks, ja kõik, mis saab sinu tegevuse kaudu teistele tajutavaks, peaks tunnistama nähtavalt sinu vormitäiusest!…»

Tahad oma unistusi ellu viia või isegi enamat? Tahad, et maailm muutuks paremaks? Tahad näha imet? Mida me siis ootame – miks mitte olla ise see «ime»?

Raamatu «IGAPÄEVASED IMED» autor Regina Brett julgustab meid just seda tegema. Imede kordasaatmiseks ei pea üleilmseid probleeme lahendama. Piisab väikesest muutusest, usust muutuse võimalikkusesse, kas või enda elutoas, töökohas, naabruskonnas või peres.

Inspireerivate esseede kogumik on mõeldud õppetunnina, mis aitab inimestel enda ümber tekitada muutusi. Õpetuste aluseks on Regina enda ja teiste kogemused, eriti nende, kellega ta kohtus 24 aastat ajakirjanikuna töötades. Iga peatükk on iseseisev õppetund, kuid ühiselt moodustavad lood käsiraamatu, märkamaks kõikjal muutuste imesid. Need rõõmsameelsed soovitused aitavad iseendaga leppida ja ennast hinnata, endale väljakutseid esitada, end muuta ja teisi paremini teenida.

Pulitzeri auhinna laureaat Ann Tyler toob lugejateni vaimuka ja hoogsa uusverisooni Shakespeare'i armastatud komöödiast «Tõrksa taltsutus».

Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Olukorda ei tee paremaks probleemid tööl – ehkki tema eelkooliealised hoolealused teda jumaldavad, pole nende vanemad sugugi rahul Kate'i ootamatute avalduste ja otsekohese maneeriga. Kate'i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Pärast aastatepikkusi pingutusi akadeemilisel rindel on läbimurre lõpuks ometi käeulatuses. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele. Kui poleks üht tüütut probleemi: tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Ja ilma Pjotrita kukuks kõik kokku. Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate'i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri! Kuid peagi vaatab Kate asja juba sootuks uue nurga alt.

Kirjastuse Hogarth julge ja ambitsioonikas sari toob lugejateni meie aja silmapaistvamate kirjanike tänapäevased tõlgendused Shakespeare'i teostest. Varem on samas sarjas ilmunud Howard Jacobsoni «Shylock on mu nimi» (2017, tlk Riina Jesmin) ja Jeanette Wintersoni «Sel pikal ajal» (2016, tlk Mihkel Mõisnik).

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.

Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist. Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla. Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.

«Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust» on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan «Mees nimega Ove».

Kuupaistes õrnas näha saad,
kuis loomakesed uinuvad.
Üksteise kaisus nõnda hea,
silm kinni vajub õige pea.

Toredad salmid ja uinumisrituaalid üheskoos lugemiseks ja matkimiseks. Niimoodi saab pere kõige pisemaid südamlikult magamajäämisele häälestada.

Väga eriline peitusemäng!

Porgand kosmoses, tindikala mägedes ja vann katusel?

Leia igalt pildilt 15 või rohkem peidetud eset ja värvi pöörased pildid ära. Lahendused leiad viimastelt lehekülgedelt.

Lastele alates 6. eluaastast.

Väga eriline peitusemäng!

Hai jäätisepoes, rakett aias ja kitarr merepõhjas?

Leia igalt pildilt 10 või rohkem peidetud eset ja värvi pöörased pildid ära. Lahendused leiad viimastelt lehekülgedelt.

Lastele alates 5. eluaastast.

«Jonah Berger uurib oma raamatus otsuste taga peituvaid märkamatuid mõjusid: mis suunab seda, mida me ostame, millise töö valime või mida sööme?

Enamasti arvame, et valikud ja käitumine tulenevad meie enda maitsest ja arvamusest. Kanname sellist pintsakut, sest see meeldis meile. Valisime sellise töökoha, sest see tundus huvitav. On ilmselge, et valikud tulenevad meie enda mõtetest ja arvamustest, eks ole? – Vale!

Ilma et sellest ise aru saaksime, mõjutab teiste inimeste käitumine meie tegemisi väga suuresti. Isegi võõrastel inimestel on meie hinnangutele ja arvamustele jahmatav mõju (näiteks meie suhtumine väljapakutud poliitilisse eelnõusse oleneb sellest, milline partei selle välja käis – isegi kui sisult on tegu täpselt sama asjaga).

Sotsiaalne mõju ei suuna siiski meid käituma täpselt teiste järgi. Mõnikord me järgime või jäljendame teisi, teinekord aga väldime teatud valikuid just seepärast, et teised neid eelistavad. Me ei kuula enam seda ansamblit, sest see on muutunud nii populaarseks. Me ei osta minibussi, sest ei taha olla lapsi ringi kärutava pereema moodi.

Jonah Berger mõtestab äri-, psühholoogia- ja sotsiaalvaldkonna teadustulemused lahti, keskendudes valikute taga peituvatele märkamatutele mõjudele. Mõistes, kuidas sotsiaalne mõju toimib, saame otsustada, millal sellele vastu seista ja millal seda ära kasutada.

Liikumine on oluline ja mängimine tore.

Ole Könnecke tutvustab vahvaid spordialasid, sageli napisõnaliselt, vahel õpetlikult, aga alati vaimukalt. 

Spordialasid on palju ja igal neist on oma eelised: jalgpall on mõnus, välja arvatud muidugi siis, kui oma meeskond lööb väravast mööda ja kaotab. Ratsutamine on võluv, kuniks hobune teeb seda, mida ratsanik tahab. Tennis on suurepärane, sest oma väljakupoolel võib hoogsalt vehkida. Ka jooksmise, rattasõidu ja ujumise juures on vaja liikuvust ja püsivust. Seevastu iluvõimlemises ei ole asi mitte kiiruses, vaid hoiakus ja väljendusrikkuses. Ja golfis? Seal üritatakse pall elegantselt iga raja lõpus asuvasse auku tüürida. Kui see ei õnnestu, tehakse hoopiski tutvust veesilmade ja liivaküngastega. Igal juhul võib öelda: SPORT ON LAHE! 

Vahva ja vaimukas raamat süstib spordivaimustust nii suurtesse kui ka väikestesse lugejatesse.

«Lukuga Päevik» on Elina Naani esimene luulekogu, kuhu on kokku köidetud aastate jooksul peitu kirjutatud read. Intiimne, aus, vahetu.

Käesolev Tea ja Toimeta kogumik on 43. väljaanne sarjast, mille eesmärk on toetada lasteaiaõpetajaid lapse arengu kujundamisel ning õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel, tutvustada õpetajatele oma praktilisi kogemusi ja pakkuda nõuandeid lapsevanematele.

Kristiina Jurken on esitanud ülevaate puitmaterjali kasutamise võimalustest õppe- ja kasvatustegevustes 5–7aastaste lastega. Puitmaterjali kasutamine lasteaia lõimitud tegevustes toetab laste loovust, pakub lastele võimaluse meisterdamiseks ning toetab tööharjumuste kujunemist. Lastele saavad selgeks tööriistade nimetused ja õiged töövõtted. Tööprotsess pakub eduelamust. Kindlasti on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses omaette väärtuseks puidu kui loodusliku materjali kasutamine.

Puidutööd on valitud põhimõttel, et 5–7aastased lapsed saaksid nendega hakkama. Töid saab muuta lapse vanust ja võimeid arvestades kas lihtsamaks või keerulisemaks. Täiskasvanu ülesanne on pakkuda lastele sobivat turvalist keskkonda ja töövahendeid, panna paika reeglid, aidata tööd kavandada ja innustada lapsi meisterdamisel.

Ükski pidu ei toimu ilma tordita! Eesti 100. sünnipäevaks kogusid 100 Eesti tordimeistrit kokku 100 põnevat retsepti tortide, kookide, dessertide ja muude maiuste valmistamiseks ja kaunistamiseks. Ahvatlev magus sobib nii selle kui ka mistahes teise väärika tähtpäeva tähistamiseks ja on lihtsalt teostatav igas koduköögis.

Retseptides on au sees Eesti toorained ja kaunistused, mis on oskuslikult kombineeritud kaugemalt pärit koostisainetega ning kus uued ideed on põimitud traditsiooniliste maguspaladega.

Raamat sobib nii algajatele kui ka edasijõudnud tordimeistritele. 100 Eesti tordimeistrit on raamatusse jäädvustanud 100 põnevat retsepti, mille järgi valmistada

• lihtsaid ja mahlaseid kohupiima- ja toorjuustutorte
• suussulavaid šokokolaaditorte
• elegantseid peegelgasuuri ja veluurkattega vahutorte
• tervislikke gluteeni- ja piimatoodete vabasid torte
• veganitorte
• imepäraseid suhkrumassi ja martsipaniga kaetud torte
• erikujulisi torte (nt kohvikann, raamat, hobune jt)
• populaarseid desserte (pulgakoogid, tassikoogid, purgikoogid, minikoogid, ekleerid jne)

Raamatu teeb erakordseks see, et meie tordimeistrid avaldavad esmakordselt oma salajasemaid tortide-kookide kaunistamise nippe. Samuti leiab siit ka põhjalikud õpetused koos piltidega selle kohta, kuidas

• teha ilusat ja ahvatlevat torti
• teha populaarseid vahutorte ning kaunistada neid veluurkatte või peegelglasuuriga
• meisterdada šokolaadist kaunistusi
• voolida martsipanistsuhkrumassist kujukesi
• katta torti martsipani või suhkrumassiga
• teha erikujulist torti (nt köögikombaini)
• teha «vaba» või veganitorti
• ja miks on magus buffet nii populaarne

Gerhart Johann Robert Hauptmann (1862–1946) on saksa nobelistide hulgast eesti lugejale üks vähetuntumatest, peamiselt on tõlgitud tema draamasid, millest mõned on ka meie teatrilavadele jõudnud.

«Soana ketser» – lugu noore mehe, katoliku preestri heitlusest kristliku askeesi ja dionüüsosliku elujaatuse vahel, mis lõpeb kirikule selja pööramisega, oli oma ilmumisajal kahtlemata päris julge avaldus. Moraalijüngrid muidugi sajatasid seda, isegi kirjanik Thomas Mann väljendanud algul võõristust, kuidas kristlane Hauptmann «nii humoristlikult» Kristusega ümber käib, on aga hiljem võrrelnud seda teksti tunnustavalt oma novelliga «Surm Veneetsias».

Ajakirjanik, hiljem Hauptmanni biograaf Hans von Hülsen on aga novelli menu kohta kirjutanud: «Vastukaja, mida see teos leidis, oli tohutu – see kõlas nagu januste juubeldus, kes keset kõrbe äkitselt vett leiavad. Hoolimata viletsast ajast ja vaesunud publikust tõusis trükiarv lühikese ajaga sajale tuhandele.» Kuue aastaga pärast ilmumist sai sellest novellist Hauptmanni kõige menukam proosateos.

Nii-öelda lubamatu armastus ja sellest tulenevad meeletud teod on teemaks ka Gerhart Hauptmanni järgmises proosateoses, novellis «Fantoom. Endise vahialuse ülestähendused» (1923, Phantom. Aufzeichnungen eines ehemaligen Sträflings). Siin kogeb armastuse kõikevõitvat jõudu väikekodanliku elu perspektiivituses lämbuv noor mees, tühine ametnik; saatuse iroonia tahtel on tema ihaluse objekt alaealine. Ent võib-olla enamgi kui seksuaalselt ihkab ta tütarlast kui ilu, rikkuse, intelligentsi, turvalisuse ja muretuse kehastust, ning selle poole püüeldes kaotab ta lõplikult pinna jalge alt ja kaldub pääsmatult kuritegelikule teele.

Psühholoogilise täpsusega kujutab Hauptmann inimhinge heitlusi oma seniste tõekspidamiste (ja ühiskondliku moraali) vastu, sisemist võitlust iseendaga. Novelli «Fantoom» ekraniseeris ka kohe pärast ilmumist saksa legendaarne režissöör Friedrich Wilhelm Murnau ja see kuulub maailma tummfilmiklassikasse.

Kolme autori ühistööna sündinud raamat on teejuhiks põnevasse keraamikamaailma. Siit leiab ideid päris esimeseks katsetuseks, aga ka juba rohkem käteosavust ja oskusi nõudvaid töid. Igaüks saab valmistada savist midagi kaunist ja praktilist, kas oma koju või kingituseks mõnele erilisele inimesele. Savist voolitud ese kannab tegija käte soojust.

Vanal ajal arvati, et kooliküps on see laps, kes on kasvanud lillade õitega taime – põdrakanepi – pikkuseks. Tänapäeval peab kooliminev laps aga kindlasti lugeda oskama. Selle raamatu abiga saab laps kergesti lugema õppida. Aga ta saab ka teada, kuidas loomad räägivad ja mida metsas suhu pista. Kuidas ära tunda karvaseid ja sulelisi, rohelisi ja õielisi. Kuidas tuld teha ja kust joogivett ammutada.

See on raamat, mis õpetab lapsi lugema looduse tähti.

Ümbertöötatud mehaanika õpik arvestab gümnaasiumi uuendatud ainekava õppesisu, eesmärke ja õpitulemusi ning on loogiliseks järjeks gümnaasiumi esimese kursuse õpikule «Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika». Õpik on jagatud kolmeks põhiosaks:

• dünaamika;
• töö ja energia;
• perioodilised liikumised.

Sarnaselt teiste gümnaasiumiõpikutega valmib ka uuendatud «Mehaanikast» paberõpikuga paralleelselt e-õpik, kuhu on koondatud lisaks põhisisule ka teemakohane interaktiivne materjal.

Indrek Peil on Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetaja-metoodik ning mitmete füüsikaõpikute ja õppematerjalide autor.

Kas te kannatate magamata ööde all ja peate tõrjuma tervet laviini südametuid nõuandeid, kuidas lapsel tuleb lasta end magama nutta?

Elizabeth Pantley raamat «Nututa uni» näitab teile, kuidas on täiesti võimalik aidata oma lapsel rahulikult uinuda – ja magada terve öö.

Seni oli unetute ööde küsimuses vaid kaks valikut: kas lasta lapsel end magama nutta või kehastuda magamatuses vaevlevaks märtriks ja pidada vapralt vastu ehast kuni koiduni. Lõpuks ometi on tänu kasvatuspedagoogile ja nelja lapse emale Elizabeth Pantleyle leitud ka kolmas – praktiline ja tõhus – viis.

Tema kümnest sammust koosnev programm juhib teid päevhaaval läbi kogu protsessi:

• heites uut valgust teie lapse unetsüklile ja aidates teil seada realistlikke eesmärke;
• näidates teile, kuidas analüüsida, hinnata ja parandada oma lapse unerežiimi unepäevikute abil;
• pakkudes mitmesuguseid unelahendusi, mis sobivad igasuguste kasvatusviisidega;
• aidates luua pisaravaba unekava, mis teeb nii teie kui ka teie lapse une paremaks.

«Nututa uni» annab teile vahendid, mis aitavad tõhusalt ja samas leebelt jõuda oma eesmärgini – kõigi magusa uneni.

UUS TRÜKK! Vastupidavas kõvaköitelises ja käepärases formaadis, 33 erinevat teemapeatükki sisaldav vestmik on heaks abimeheks neile, kel vajadus ja huvi omandada elementaarne vestlusoskus suhtlemiseks ingliskeelses keskkonnas. Vestmik sisaldab piisava valiku igapäevaseid sõnu ja üldlevinud väljendeid koos raskemate keelendite hääldusega ning selle kasutamine on jõukohane ka algajale keelehuvilisele.

Viies, täiendatud trükk. Juurdetrükk.

Ela uuesti läbi «Viiekümne tumedama varjundi» kiremaailm Christian Grey tõlgenduses, tema piinavad mõtted, muljed ja tunded ta enda sõnadega. Armastuslooga, mis on paelunud miljoneid inimesi üle kogu maailma, külastab E L James jälle «viiekümne varjundi» maailma tumedamat külge.

Christian Grey ja Anastasia Steele'i tuline sensuaalne armulugu lõppes südamevalu ja vastastikuste süüdistustega, aga mees ei suuda Anat oma peast ja südamest välja saada. Ta on otsustanud naise tagasi võita, püüdes alla suruda oma kõige süngemaid ja tumedamaid soove ning vajadust täieliku kontrolli järele – et armastada Anat nii, nagu naine seda soovib. Ent lapsepõlveõudused kummitavad Christianit endiselt ja Ana intrigandist ülemus Jack Hyde tahaks naist endale.

Kas Christiani usaldusalune ja terapeut doktor Flynn aitab tal deemoneid võita? Või tirivad ta kunagise võrgutaja Elena omandihimu ja endise alistuja Leila kiindumus ta tagasi minevikku? Ja kui Christian võidabki Ana tagasi, siis kas nii rikutud ja süngeid saladusi varjav mees võib üldse loota, et suudab naist hoida?

Teesil on õnnestunud prostituudina töötatud aeg minevikku jätta. Naine otsustas, et ei räägi sellest kellelegi.
Nüüd on ta abielus meeldiva ja jõuka mehega ning kogetud õudused ilmuvad veel ainult unenägudes.
Ootamatu kohtumine lükkab Teesi sündmustesse, mis viivad väljapressimise ja mõrvani. On vaid üks tee tõestada, et Teesi pole tapja – noor abielunaine peab ise tegeliku mõrvari leidma ning temalt tunnistuse saama.

Rammsteini klahvkamees Flake on tuntud isegi selle bändi show's välja paistvate trikkidega, kunsttükiga, mis tavaliselt pillide taga varju jäävatel klahvpillimängijatel ei õnnestu. Kui Rammstein tegi esimest korda 20 aasta jooksul tuuritamisse veidi pikema pausi, ei teadnud Flake, mida vaba ajaga peale hakata. Kitarrist Paul Landers soovitas: «Kirjuta raamat.» Ja siin see ongi, meeldivalt irooniline mälestusteraamat nii tõenäoliselt kuulsaima Saksa bändi juhtumistest kui ka kahvkamehe isiklikust elust.

Myriam ja Paul, edumeelsed pariislased, otsustavad palgata oma kahele lapsele ideaalse hoidja. Peamine, et too ei oleks mingi paberiteta ja «kaetud näoga» illegaal. Nad ei suuda oma õnne uskuda, kui leiavad Louise'i – viisaka ja pühendunud prantslanna, kes korraldab lastele imelisi sünnipäevapidusid, ei nurise kunagi ning võtab koristades ja süüa tehes kanda ka teenijanna rolli. Peagi on Louise asendamatu. Tal on oma võtmed, ta tuleb aina varem ja lahkub aina hiljem ning teab perekonna elust kõike ...

Kuid varsti, vastastikuse sõltuvuse süvenedes, hakkavad veatusse pealispinda tekkima praod. Maad võtavad armukadedus ja kahtlused ning lapsehoidja täiuslikus käitumises ilmnevad üha häirivamad pisiasjad, millest ometi ei aimu traagiline lõpplahendus.

Leïla Slimani (snd 1981) on Maroko päritolu prantsuse kirjanik. «Hällilaul» on tema teine romaan, mis pälvis oma stiili ja ühiskonnakriitikaga ohtralt kiitust, oli Prantsusmaa 2016. aasta loetuim romaan ja võitis samal aastal riigi tähtsaima, Goncourti kirjanduspreemia.

Eesti spordi aastaraamat 2017 jätkab Eesti-kesksete sporditeaberaamatute traditsiooni. Tavapäraselt on kajastatud Eesti sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning Eesti meistri-, karika- ja maavõistluste tulemused Aastaringi rubriigis on kronoloogiliselt ritta seatud spordiaasta tähtsündmused.

Tunnustatud käsitöömeistri Helga Kogeri «Heegeldamine» on sarja «Õpipoisist meistriks» teine raamat. See annab põhjaliku ülevaate heegeldamise töövahenditest ja materjalidest ning sisaldab erineva keerukusega tehnikaid ja mustreid koos selgete tööjuhistega.

Heegeldada saab kõike, alates ääre- ja vahepitsidest, mütsidest, sallidest, kampsunitest, kodutekstiilidest kuni mänguasjade ja eheteni. Heegeldatud ese võib olla õrnõhuke ja peen, aga ka paks ja soe. Kõik oleneb materjalist. Kuigi heegeldatud esemed on veidi vähem elastsed kui kootud, oleneb nende pehmus või puisus heegelnõela valikust ja heegeldustugevusest.

Raamat on mõeldud eelkõige lastele ja huvilistele täiskasvanutele. Siin on ligi 300 fotot ja üle 280 skeemi, mis teevad heegeldamise lihtsaks ja nauditavaks.

Andy ja Terry elavad hämmastavas 13-korruselises puuonnis, milles on näiteks keeglirada, läbipaistev ujumisbassein, inimsööja-haide tünn, hiiglaslik katapult, salajane maa-alune labor, limonaadipurskkaev ning vahukommimasin, mis järgneb sulle ja tulistab automaatselt vahukomme suhu, kui oled näljane.

Andy ja Terry loovad koos väga naljakaid raamatuid: Andy kirjutab sõnad ja Terry joonistab pildid. Nende uue raamatu kirjutamine osutub aga peaaegu võimatuks, kuna seda takistavad muuhulgas kolmteist lendavat kassi, koletisest merineitsi, hiigelgorilla ja röhitsusgaasiga täidetud nätsumull. 

«13-korruseline puuonn» on Austraalia lastekirjaniku Andy Griffithsi ja illustraatori Terry Dentoni ülimenuka lasteraamatusarja esimene osa.

Ääretult põnev romaan valedest, kaotusest ja allasurutud ihast – hüpnotiseeriv lugu abikaasast ja emast, kes ühel hilisööl oma voodist haihtub.

Kui Annalee Ahlberg kaob, kardavad tema lapsed halvimat. Annalee on kuutõbine, kelle tõbi ilmutab end ühtaegu nii laastaval kui ka väga veidral moel. Kord ta lihtsalt hävitas ühe hortensiapõõsa oma Vermonti koduaias. Tunduvalt hirmutavam oli aga öö, mil tema vanem tütar Lianna kiskus ta eemale Gale'i jõe sillarinnatiselt. Annalee kadumisele järgneval hommikul kammib otsimismeeskond esmalt läbi ümbruskonna metsi. Annalee abikaasa Warren lendab koju tööreisilt. Liannat küsitleb noor pruunisilmne detektiiv Gavin Rikert. Ja Lianna väike õde Paige läheb Gale'i jõkke sukelduma, et ise võimalikke juhtlõngu leida. Kui politsei avastab puuoksal rippumas Annalee öösärgist rebitud väikese riideriba, paistab olevat kindel, et Annalee on surnud, kuid miskipärast jätkab politseiuurija helistamist ja Ahlbergide viktoriaanliku maja külastamist.

Koorides kihthaaval maha saladusi, mis ümbritsevad ema kadumist, leiab tütar Lianna end tundmas naiselikku tõmmet uurija Gavini vastu, samas peab ta endalt siiski küsima, miks teab detektiiv tema emast nii palju? Miks lahkus Annalee oma voodist ainult siis, kui abikaasa ära oli? Ja kui ta uneskõndimisel tõesti surma sai, kus on siis surnukeha?

Kujutades kuutõves viibija kummalist ja salapärast maailma, kohta kusagil magamise ja ärkveloleku vahel, on «Uneskõndija» meisterlik romaan ühe hinnatuima jutuvestja sulest.

Sii koande vahel oo nüüd masu seitsme voasta tüö, mis muhulased oo omas kieles kirja pannud ja murdevõistlustele soatn. Sii oo mälestusi omadest esivanambatest, eludest-majadest, kalapüist ja kangetest muhulastest, ja sellest, mis elu sii kuloosiaal elati, ja mõned luod sellest koa, mismuodi oo Muhus eluilmal kiisikast tehtud ja poslori aetud. Kõik kokku oo üks igavene vägev tüikk lugemist ja ajalugu ja kieleajalugu koa.

2013. a. sügisel seisis äsja Muhu Põhikooli 8. klassi juhatajaks saanud Anu Kabur oma kabinetis akna all ja mõtles murega sellele, et kes uurimistööd ei tee, see klassi ei lõpeta... Tema pilk libises aknast välja ja jäi peatuma kooliga kokku ehitatud, kuid selleks ajaks üsna räämas majal, kus kunagi oli olnud Muhu kooli söökla ja käsitööklassid, enne seda sidekontor, kino ja arstipunkt, veelgi varem aga oli seal asunud pastoripere ja tegutsenud Muhu kirikumõisa rahvas.

Kollektiivse uurimistöö teema oli leitud ja selle tulemusi saate lugeda siinse raamatu kaante vahelt. Muhu pastoraadile on tema lugu tagasi antud. See pole aga veel kaugeltki lõppenud – selle eest kavatseb hea seista ka Muhu Pärandikool.

Värvi oma lemmiktegelasi multifilmidest ja lahenda mõnusaid mõistatusi, mis neil sinu jaoks varuks on! Kaasas kingitus! 

Hoiatus! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Tule loomakestega seiklema ja lahenda ära kõik selle raamatu mõistatused! Sind ootavad lahedad labürindid, ristsõnad ja veel palju toredat peamurdmist! Kaasas kingitus!

Hoiatus! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Eesti riigikaitse sajandipikkune, kuid okupatsioonide tõttu tegelikult vaid viiskümmend aastat kestnud arengulugu avaneb raamatus üheksa sõjamasina loo kaudu. Huviline saab nende terasratsude paberist mudelid lõikelehtedelt ka välja lõigata ja kokku voltida-kleepida.

Vaba Eesti kaitseks eri aegadel tegutsenud sõjamasinatest on raamatusse valitud:

• soomusautod Estonia ja Arsenal-Crossley M 27/28, millega võideti Vabadussõda ja hoiti iseseisvust Teise maailmasõjani
• taasiseseisvumise järel soetatud Mercedes-Benzi maastikusõidukid Unimog ja G-Wagen, mis võimaldavad kaitseväe ja Kaitseliidu üksustel liikuda kõikjal Eesti maastikul
• soomustransportöörid BTR-80 ja Sisu XA-180 EST, mis õpetavad ajateenijaid, elukutselisi sõdureid ja kaitseliitlasi liikuvat sõda pidama
• moodne lahingusoomuk CV9035EST , mis võimaldab meie skautidel liikuda kõikjale koos liitlaste tankidega
• liikursuurtükk K9 Thunder, mida ootame lähiaastatel tugevdama meie tuletoetusüksuste võimekust
• ning liitlaste tank Abrams M1A2, mis pärast iseseisvuse taastamist tuli esimesena näitama meile NATO liitlaste solidaarsust

Kaitseliidu 100. aastapäeva auks valminud raamat on mõeldud kõigile riigikaitsehuvilistele poistele ja plikadele, ükskõik kui vanad nad praegu on.