Kui sul ei õnnestu saada sõpru, saa fänne! Olivia Warren elab vlogija unistuste elu. Tal on tuhandeid fänne, viimase peal poiss-sõber ja tema ukse taha saadetakse tasuta nänni – paremini ei saaks minnagi. Aga Olivial on saladus. Tüdruk vlogis ei ole tema. Kaua see kesta saab? Kas Olivia pettus tuleb ilmsiks? Ja kas Olivia kass lõpetab kunagi magamise ja teeb midagi piisavalt armsat, et massideni jõuda?

«Vlogija päevik» on humoorikas lugu ühe teismelise tüdruku teekonnast silmapaistmatust nohikust internetistaariks ... enam-vähem.

«Vlogija päeviku» autor Tim Collins on pärit Manchesterist, aga elab praegu Londonis. Tema sulest on ilmunud üle 50 raamatu, enamik neist laste- ja noorteraamatud, ning tema loomingut on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.

Tänapäeva üha tempokam maailm, kus kõike on liiga palju, peab väljakuulutamata sõda ... lapsepõlvega. Asjade ja valikute rohkus seab lapsed surve alla. Närvilisus, probleemid õppetöös ja sõpradega suhtlemisel ning käitumishäired saavad laste puhul paraku järjest tavalisemaks.

Raamatus «Lihtsus lastekasvatuses» õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud perenõustaja Kim John Payne vanematele, kuidas laste maailma lihtsustades survet vähendada, et tagada neile kasvamiseks ja arenguks vajalik ruum ja vabadus.

See raamat koondab endas Payne´i kahe aastakümne pikkuse nõustamistöö jooksul kogutud tarkused ja tähelepanekud, et lõpetaksite pideva laste pärast muretsemise ja valvel oleku ning tunneksite rohkem rõõmu.

Neile, kes soovivad laste elutempot vähendada, ent ei tea, kust alustada, pakub Payne nii inspiratsiooni kui ka konkreetsed tegevuskavad muutuste elluviimiseks, et lihtsustada kodust keskkonda, seada sisse kindlad rütmid ja rituaalid, vähendada meedia rolli ja ühtlasi vanemlikku liigsekkumist.

Vähem tehes ja rohkem usaldades saate lastele luua pelgupaiga, mis toetab igati nende arengut ja suurendab heaolu ajal, mil nad maailma alles tundma õpivad.

Värvi ja nuputa koos Ponilinna vahvate tegelastega! Kaasas kleepsud!

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Laura ja tema sõbrad ootavad pere kõige pisemaid värvima ja joonistama! Suuri selge joonega pilte on lapsel lihtne ja lõbus värvida!

Tee koos Finniga läbi galaktiline seiklus, kus ta võitleb kurja Esimese Ordu jõudude vastu! Varusta filmi «Jõud tärkab» kangelased ja kurikaelad rohkem kui 100 kleebisega – relvad, vormiriided, tähelaevad ja muu!

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Värvivihik, kus lisaks värvimisele saab lugeda ka vahvaid värsiridu masinate tegemiste kohta.

Kleepsudega värvivihik, mis sisaldab mõistatusi erinevate Aafrikas elavate loomade kohta.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. lämbumisoht.

Tutvustage lapsele seda köitvat vihikut, kuhu on kogutud huvitavad ülesanded ja toredad pildid. Laps saab siin lisaks värvimisele läbida labürinte, leida erinevusi, ühendada punkte, lihtsaid matemaatikaülesandeid lahendada ja esemete õigeid varje leida. Need ülesanded soodustavad lapse kujutlusvõime, loogika, tähelepanu ja peenmotoorika arengut.

See värvivihik on mõeldud väikelastele, sest juba varajases eas on laps vanemate abiga võimeline kleepse õigesse kohta kleepima ja jämedate joontega ääristatud pilte värvima. Selline tegevus köidab ja rõõmustab last, arendab tema intelligentsi, peenmotoorikat, ruumilist mõtlemist ning avardab silmaringi. Vaadelge koos lapsega joonistusi ja pakkuge välja, mida seal on kujutatud. Avage vihiku keskel olev vaheleht, valige koos välja sobilik kujund ja aidake see lapsel pildile kleepida. Nüüd on aeg joonistus ära värvida.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. lämbumisoht.

Mida paneksid selga kaunitarile ja koletisele? Lõika kaantel olevad tegelaskujud välja ja aita neil erinevate sündmuste tarbeks sobivad riided leida.

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. lämbumisoht.

Väikese Nicolas' teises raamatus saame muu hulgas teada, mis juhtub siis, kui Nicolas'le kingitakse pimedas helendav kell ja vinge fotoaparaat, kuidas Nicolas oma klassivendadega kunstimuuseumis ekskursioonil ja arsti juures läbivaatusel käib ning millega lõpevad õpetajale kingituse ostmine ja jalgpallimatš teise kooli poistega.

Veidi üleannetu ja liigutavalt naiivne Nicolas, tema ema-isa, õpetajad ja vahvad klassivennad on juba kuus aastakümmet olnud prantsuse laste ja nende vanemate suured lemmikud.

Raamatu teksti autor René Goscinny on lisaks väikesele Nicolas'le loonud surematud koomiksikangelased Asterixi ja Lucky Luke'i.

Goscinny teksti täiendab armastatud illustraatori Jean-Jacques Sempé ainulaadne marakrattide galerii.

Kas saabuv suvi lubab tärgata uutel lootustel? 

Kui Mattie oma vana sõbra Timi mõneks ajaks Dartmoori veerel asuvasse perekonna maamajja kutsub, tundub talle, et mees varjab tema eest midagi. Nõmmeäärse paiga toredaid asukaid lähemalt tundma õppides hakkab Tim end aga nende seltsis vabamalt tundma ning avastab, et saladusi on seal igaühel. Endine baleriin Kat igatseb tagasi lavale, noor Charlotte kasvatab mereväelasest abikaasa äraolekul jõudumööda pisipoega, William peab hoidma oma keerulist minevikku teiste eest varjul ja Mattie ise on Timi aastaid salamisi südames kandnud. Mida enam Tim end avab, seda sügavamalt Mattie temasse armub. Ja kui suvepäike Dartmoori metsikut maastikku soojendab, paisuvad lootusedki järjest suuremaks.

On 1815. aasta 15. juuni õhtu ja Inglismaa koorekiht on kogunenud Brüsselisse Richmondi hertsoginna ballile, millest saab ajaloo üks traagilisemaid piduõhtuid. Sest tegemist on ühtlasi Waterloo lahingu eelõhtuga ning järgmine päev jääb paljudele tantsupõrandal keerlevatele vapratele ja nägusatele kavaleridele viimaseks.

Wellingtoni hertsogi peavarustaja härra Trenchardi noore ja ilusa tütre Sophia elu muutub sel õhtul jäädavalt. Kuid alles kakskümmend viis aastat hiljem, kui sotsiaalselt edukad Trenchardid on asunud elama Londoni moodsasse ja nooblisse Belgravia linnajakku, hakkavad tolle õhtu järelkajad end tõeliselt tunda andma. Sest uuenevas maailmas, kus vana aristokraatia peab kohanema esiletõusvate rikaste kodanlastega, leidub küllaga neid, kes eelistaksid minevikusaladused igaveseks saladuskatte alla jätta.

Abby O’Brien Winters ei ole aastaid Chesapeake’i kallastele jalgagi tõstnud. Marylandis asuva linnaga, mille ta isa ehitas, seondub liiga palju kurbi mälestusi. Samuti ei jätku Abbyl lihtsalt aega, arvestades ta nõudlikku karjääri Wall Streetil, abielu lagunemist ja energilisi tütreid. Saanud aga paanilise telefonikõne oma noorimalt õelt, tormab Abby tagasi kodukanti, et aidata kaitsta Jessi unistust võluv Eagle Pointi külalismaja korda teha.

Aga külalismaja päästmine laenu katteks mahamüümisest tähendab silmitsi seismist mitte üksnes enda lahkukasvanud perekonnaga, vaid ka Trace Rileyga – mehega, kelle Abby kümme aastat tagasi maha jättis. Trace võib ta plaanid kas nurja ajada või ... olla elav tõend sellest, et elu võib kõige ootamatumal viisil uue võimaluse pakkuda.

«Sherryl Woods teab hästi, mida lugejad ta lugudest ootavad, ja pakub neile täpselt seda, mida nad soovivad.»

– RT Book Reviews

Annika sõitis üksinda Kreetale puhkama ja... kadus jäljetult. Teda otsiti. Päevadest said nädalad, siis kuud, kuid teda ei leitud. Siis tuli tema – poiss, kelle ta oli reetnud. Just tema leidis Annika ja mitmedki saladused said paljastatud.

Brasiilia modernistliku klassiku luigelauluks jäänud romaan jutustab autorile ainuomasel moel loo lihtsast ja vaesest Kirde-Brasiilia tütarlapsest Macabéast, aga ühtlasi on see lugu kõigist lihtsatest ja vaesuses vaevlevatest tütarlastest ning nende jalge alla trambitud süütusest. Erakordse ja intensiivse stiiliga teos esitab küsimuse kirjutamise ja kaastunde võimalikkuse kohta.

Eesti keeles on varem ilmunud autori esimene romaan «Metsiku südame ligi» (2016) Riina Roasto tõlkes.

Raamat annab ülevaate Eesti Diviisi võitlustest Narva rindel veebruarist kuni aprillini 1944, samuti sellest, kuidas Eesti ja eestlased sattusid peale kaheaastast pausi 1944. aasta algul uuesti Teise maailmasõja lahingute tallermaaks.

Lugeja saab vastused küsimustele:

• Mis on «Eesti väike talvesõda»?
• Kas Saksa väed olid tõesti valmis veebruaris 1944 Eestist lahkuma?
• Mille eest sai Harald Nugiseks teise eestlasena Rüütliristi?
• Miks oli Eesti Diviisis nõutust poole vähem mehi?
• Miks «eesti partisanid» eesti keelt ei osanud?
• Miks sai eestlasi tagalas surma sama palju kui rindel?
• Kas Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944 võis olla sõjaline eesmärk?

Laste loomaraamatute kuueosalise raamatusarja viies osa «Kahepaiksed ja roomajad» annab teavet mitmesugustest kahepaiksetest ja roomajatest eri vanuses lastele ja täiskasvanutele.

Eestis levinud kahepaiksetele ja roomajatele lisaks tutvustatakse ka mujal tuntud ja muidu huvitavaid kahepaikseid ja roomajaid. Fotodele paigutatud tekstikastides selgitatakse kahepaiksete ja roomajate peamisi funktsioone ja mainitakse huvitavaid detaile.

Raamatusarjas on ilmumas veel viimane osa: «Kodu- ja lemmikloomad».

Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – nende tööde algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde.

Raamatus ja selle lisades avaldatakse kõik Prantsusmaal ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid, mis kajastavad nii setode kui ka Petserimaa venelaste kultuuri 1930. aastate lõpul. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaade Setomaal tehtud välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest. Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad saateartiklid Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta. Raamat, millest on samasisulised versioonid ka vene ja prantsuse keeles, on valminud Inimese Muuseumi, Tartu Ülikooli, Venemaa Etnograafiamuuseumi ja Seto Instituudi koostöös. Eri maade uurijate kohati erinevad, kuid üksteist täiendavad lähenemised aitavad paigutada Leonid Zurovi ja Boris Vilde kogutud materjalid tänapäevasesse laiemasse teaduslikku konteksti.

Harriet Manners teab nii mõndagi.

• Kassidel on kummaski kõrvas 32 lihast.
• Sinilinnud ei suuda eristada sinist värvi.
• Keskmine inimene naerab 15 korda päevas.
• Maapähklid on dünamiidi üks komponente.

Aga ta ei tea seda, miks ta koolis kellelegi ei meeldi.

Nii et kui talle pakutakse võimalust end muuta, haarab Harriet sellest kinni. Kas tal õnnestub muutuda nohikust tšikiks tšikiks?

Teismelisena oli Holly Smale kohmakas, veidi nohiklik ja mõnevõrra häbelik ning veetis suurema osa ajast ennast riietusruumi tualettides peites. Kui ta oli viieteistaastane, märkas teda ootamatult üks tähtis Londoni modelliagentuur ja järgmised kaks aastat veetis ta moelavadel pikali kukkudes, näost tulipunaseks värvudes ja lõhkudes asju, mille hüvitamist ta endale lubada ei saanud.

Selleks ajaks, kui Holly oli lõpetamas Bristoli ülikooli bakalaureusekraadiga Inglise kirjanduse alal ja magistrikraadiga Shakespeare’i alal, oli ta modellindusest loobunud ja asunud täitma oma unistust saada kirjanikuks.

Tiit Aleksejev, P. I. Filimonov, Meelis Friedenthal, Andrei Hvostov, Jan Kaus, Indrek Koff, Kalle Käsper, Paavo Matsin, Ülo Mattheus, Enn Nõu, Olev Remsu, Peeter Sauter, Lauri Sommer, Urmas Vadi, Rein Veidemann ja Toomas Vint.

Mida tahavad Eesti mehed öelda elu ja kunsti, Eesti oleviku, tuleviku ja mineviku kohta? Kellele nad esitavad eksistentsiaalseid küsimusi? Mida vihkavad ja põlgavad, mida soovivad ja loodavad? Kas nendes kirjades väljendub meie praeguse elu läbilõige ja vaimuseis?

Kogumikku «Kuusteist Eesti kirja» võib pidada mõtteliseks järjeks varem «Loomingu Raamatukogu» sarjas ilmunud Eesti naiskirjanike kogumikele «Kaksteist eesti kirja» (1995) ja «Kolmteist Eesti kirja» (2016).

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.

SUVEPÄEVA SÜNDMUSED
siil ületab maanteed
koer lonkab poodi
üksik kitse jalg rohtund teel
väikse lokaalse raipehaisuga

Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat – sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt.

Käesolevas raamatus ühendamegi need kaks mõistet, nii et see võib mõnesid lugejaid üllatada ja mõnesid ehk ka vihastada, aga aitab terveneda kõigil.

Käsiraamatu-osas annavad mitmekülgset teavet vilja- ja karjakasvatuse, piimanduse, mesinduse, metsamajanduse jt teemade kohta vastava ala spetsialistid.

Läbipõlenud õpetaja August Schroeder on olnud kaine oma üheksateistkümneaastase poja surmast saadik. Igal aastal on ta suve veetnud ratastel, kuid sel aastal Yellowstone’i jõudmine tähendab talle kõike. Tal oli olnud plaanis reisida sinna koos pojaga, aga nüüd võtab August selle reisi ette hoopis Phillipi tuhaga. Ootamatu saatusekäänak toob Augustile kaks kaasreisijat: need on kaks pooleldi orbu, kel pole kuhugi minna.

Mida keegi neist ei tea, on see, kui kõikemuutvaks osutub nende reis ja määravaks omavahelised sidemed, mis ajendavad koos looma uut saatust.

Tõsielul põhinev «Auschwitzi tätoveerija» räägib mehest, kes seisis holokausti ühe kõige jõulisema sümboli – vangide käsivartele tätoveeritud numbrite – taga.

Slovakkiast pärit Lale Sokolov määrati Auschwitzis täto­veerijaks ja ta oli sunnitud päev päeva järel kustutamatu tindiga kaasvangide kehasid märgistama, mis inimesed vaid numbrikombinatsioonideks taandas. Lale taipas peagi, et ametikohaga kaasneb teatav vabadus. Ta kasutas laagriosade vahel liikumise võimalust, et mõrvatutelt pärinevaid kallis­kive ja raha toidu vastu vahetada ning teisi hinges hoida. Vahelejäämise korral oleks ta tapetud, kuid risk tasus end ära, tema hangitud toidupalad päästsid paljusid.

Lale mõistis selgelt, mis teda ja ta kaasvange ootab, kuid otsustas teha kõik, et põrgust eluga välja tulla. Mitte lihtsalt ellu jääda, vaid väljuda sellest puhta südametunnistusega ja häbita.

ma kirjutan sinule 

tätoveerimata inimene

mul pole midagi uut öelda 

sinu jaoks on see uus muster

Eesti murrete sõnaraamatu VI köide, 29. vihik (nisukene – nälpsama).

Luulekogu «Armastuse tähestik» on Kätlin Kaldmaa neljas luulekogu, mis ilmus esimest korda 2012. aastal. «Armastuse tähestik» on maailma käsitlus armastuse keeles. Kätlin Kaldmaa luulet on tõlgitud araabia, astuuria, galeegi, hispaania, inglise, jaapani, korea, ladina, rumeenia, saksa, serbohorvaadi, sloveenia, soome, tšehhi, türgi, uiguuri, ungari ja vene keelde. Lisaks paljudele antoloogiatele on Kätlin Kaldmaa luuletused ilmunud tervikliku luulekoguna araabia, hispaania, inglise ja soome keeles. Kätlin Kaldmaa on Eesti PENi president ja PEN Internationali välissekretär.


«Armukeste-luuletused on tundlikud reisikirjad, rahvaste ja nende iseloomude ülestähendused. Mul on selline tunne, et Kaldmaa sõna «armuke» on palju laiema tähendusega kui provokatiivne (salajane, keelatud, kirglik) armastuse jagaja – kirjutades ühest mehest kas Bosnias või Šveitsis, kirjutab ta tegelikult tervest sellest rahvast.»

- Andra Teede, Sirp


««Armastuse tähestik» on mitmes plaanis kosmopoliitne, rahvaslikku ja rahvusülest või -vahelist põimiv luulekogu- /.../ Kaldmaa luule lätted ei asu ainult eesti luule kihistustes, vaid sirutuvad võimsalt kaasaegsesse Euroopa (või siis hoopis Pan-Euroopa) luuleilma, ning armukeste geograafiast võikski otsida vihjeid tema luule koordinaatteljestikule.»

- Rebekka Lotman, Looming

Pekka Lilja (1943) on Soome kirjandusteadlane, Jyväskylä ülikooli emeriitprofessor. 

Ta on uurinud nii soome kui ka eesti kirjandust, esinenud mõlemas keeles aktiivse kirjanduskriitikuna ja olnud aastakümnete jooksul üks olulisemaid kahe maa vahelise kultuurisilla loojaid. Lilja väitekiri «Positiivisen sankarin tulo neuvostovirolaiseen romaaniin» (1980) avas täiesti uusi perspektiive Nõukogude Eesti kirjanduse tsensuurist sõltumatul käsitlemisel, üks osa sellest ilmub ka käesolevas köites. 

Ta on avaldanud mitmeid teoseid soome keeles, eesti keeles on Pekka Lilja ja Kulle Raigi ühistööna ilmunud raamat «Urho Kekkonen ja Eesti» (2007).

«Koos lahus» on Lilja esimene eestikeelne artiklikogu, mis sisaldab töid alates 1973. aastast ning annab läbilõike tema mitmekülgsest tegevusest.

Jüri Allik on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja psühholoogia instituudi juhataja. Ta on kolme – Eesti, Soome ja Euroopa – teaduste akadeemia liige. Jüri Allik on seni umbes 250 korral suutnud läbida eelretsenseerimise kadalipu ja avaldada – kas üksi või koos kolleegidega – artikli maailma parimates ajakirjades, kaasa arvatud Nature ja Science. Viimased kümmekond aastat on ta kuulunud psühhiaatria ja psühholoogia enimviidatud autorite 1% hulka, mis teeb temast Eesti ühe kõige mõjukama sotsiaalteadlase, kelle töödele on viidatud üle 16 000 korra. Lisaks teaduslikele artiklitele on ta kirjutanud esseid eestikeelsetes ajakirjades ja avaldanud mitu raamatut.

Matkides Juri Lotmanit, on selles raamatus Jüri Alliku mittememuaarid. Kuigi geenid lubavad kümneid tuhandeid aastaid ajas tagasi vaadata, on selle raamatu põhiraskus autori vaimsetel rännakutel väga mitmekesisel maastikul, mis ulatub Eesti mütoloogiast kuni selle kohani ajus, millega eestlane tunneb ära õ-hääliku.

Laura ja tema sõbrad ootavad sind värvima ja joonistama! Mõnus suurus võimaldab pilte värvida nii kodus kui reisil. Suuri selge joonega pilte on lapsel lihtne ja lõbus värvida!

Kui minilohe Pan ennast Ericu koolikotti peidab ja kooli satub, lähevad lood üsna täbaraks! Kuid veelgi hullemaks läheb siis, kui Ericu vastik naaber Toby Pani ära varastab, pidades teda moekaks uueks mänguasjaks. Kas Eric suudab päästa minilohe, enne kui temast saab Toby kooli «Näita ja räägi» etteaste tõmbenumber?

Kui Eric leiab Hiina toidu karbist pisikese lohe, peab ta seda tasuta mänguasjaks. Kuid minilohe Pan on vägagi päris – ja toob Ericule suure hulga pahandusi kaela…
Kuidas suudab Eric seletada kogu seda hävitustööd, mille põhjustab olend, kes on sama suur kui kevadrull?

Hannes Varblase uus luulekogu hõlmab tema loomingut alates käesoleva sajandi esimese kümnendi lõpust. Üksinduses toimunud endassekoondumine toob kaasa sünkmusta plahvatuse, milles teravduvad vastuolud loojaga, suhtumine oma loomingusse ja lähedastesse. See pole enam hilisõhtune kauboi, vaid mustas mantlis laskur, kes seisab Tartu hämarduval tänaval kõige vastu, kaaslasteks paratamatu vanadus ja surm. Tema sõnad on valusad ja rasked, kuid kogu selle tumeduse alt kumab elumõistva elutarkuse helgust.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kes tegelikult tappis Hadlerite perekonna?

Luke Hadler suunab püssitoru kõigepealt oma naisele ja lapsele, seejärel iseendale.

Kiewarra farmerite kogukond seisab iga päev silmitsi valikutega, mis puudutavad elu ja surma. Kui üks nende endi seast pinge all murdub, siis…

Kui föderaaluurija Aaron Falk matusteks Kiewarrasse naaseb, kohtub ta vastu tahtmist inimestega, kes ta kahekümne aasta eest endi seast välja heitsid. Aga kui soovitakse tema kui uurija abi, panevad mõned Hadlerite juhtumiga seotud faktid teda kahtlema, kas tegemist oli mõrva-enesetapuga.

Samal ajal, kui Falk mõrvu lähemalt uurib, rebitakse lahti vanad haavad. Sest Falkil ja tema lapsepõlvesõbral Luke’il oli saladus… Saladus, mis oli Falki arvates ammu maha maetud, kuid mille Luke’i surm tasapisi päevavalgele toob.

Värviküllaste ja toredate illustratsioonidega raamatust saad teada palju uut ja huvitavat kuue maailmajao kohta ja õpid tundma nende kuulsaid paiku. Riigid, nende lipud ja neile iseloomulik saavad niimoodi kergesti selgeks!

Kui kuulus flöödimängija Sir Manuel Camargue upub pimedal talveõhtul jäises järves, näib olevat tegemist tavalise õnnetusjuhtumiga. Siis aga selgub, et kaugest Californiast on saabunud uppunu ainuke tütar, keda isa polnud aastaid näinud ja kes nüüd peaks olema rikka mehe pärija. Mitmel põhjusel hakatakse kahtlustama petuskeemi. Peainspektor Wexford võtab asja käsile ja pärast mitmeid ummikteele sattumisi leiab lahenduse, mis üllatab isegi tähelepanelikku lugejat.

«Surma jälgedes» («Put on by Cunning») on Ruth Rendelli kuulsa Wexfordi-seeria järjekorras 11. raamat, mis on kirjutatud aastal 1981. Seeria algas aastal 1964 teosega «From Doon with Death» ja lõppes aastal 2013 raamatuga «No Man’s Nightingale» (ee «Kurtide linna ööbik»).

Luuletusi nigeeria kirjanik Romeo Oriogunilt (tlk Marianne Lind), jutustus nigeeria-ameerika kirjanik Lesley Nneka Arimahilt (tlk Mirjam Parve).

Pardilinnas kummitab ja see on onu Roberti süü. Onu Robert ise ei lase end kummitustest kuigivõrd häirida, kuni need tema raha kallale ei kipu. Donald ja Jõnn peaksid Inimväliste Ohtude Taltsutuse agentidena sekkuma, aga kuidas õnnestub neil teha seda nii, et keegi nende saladusele jälile ei saa? 

Miki võistleb Mortimeriga telesaates, kumb on kangem naljamees. Oot, kas see on mingi nali? Kuidas Miki ometi sellisesse saatesse sattus? Keegi levitab Pardinetis kohutavaid valesid. Super-Part sukeldub küberruumi, et õigus ja õiglus taas jalule seada. 

Ka Superkupil on käed-jalad tööd täis. Maa tuleb päästa kohutava kosmoseeluka käest, kes tahab meie planeedi nahka panna.

Kes ei oleks rängas pohmellis tõemeeli vandunud: ma enam ei joo! Ausõna, mitte iialgi! Kuni järgmise korrani …

Selle raamatu kangelased on inimesed meie kõrvalt, kes võitlevad vapralt kehvade geenide, viinakuradi ja iseendaga. Nad on oma nahal järele proovinud erinevaid võimalusi: sensitiivi seansse, anonüümsete alkohoolikute rühma, 12 sammu programmile toetuvat kliinikut, psühholoogi nõuannet, joomatungi vähendavaid tablette, usku pöördumist, joomisvastast süsti või ampulli.

Mis siis lõppude lõpuks aitab?

Sellest raamatust võid leida abi.

***

«Ma ei saanud aru, milles asi on – ma olen pohmelliga poolsurnud, kardan ära surra, saan terveks ja siis hakkab seesama jama uuesti otsast pihta.»

«Poolunes olen näinud iseennast ja ümberringi toimumas asju, mida tegelikult ei ole. See on košmaar. See on päris põrgu!»

«Mida eestlane teeb, kui tal ei ole vaja tööd teha? Joob. Seal jõid kõik. Midagi targemat ei olnud teha.»

«Mõned inimesed elavad selleks, et olla kained. Meie mehega oleme kained selleks, et elada.»

«Noore naisena mõtlesin, et kui tuleb prints valgel hobusel, küll ma siis alles muutuksin. Aga miks peaks üks prints tahtma niisugust kriisis olevat joovat naist, seda küsimust ma endale ei esitanud.»

«Ma kartsin isegi mõnekümne meetri kaugusele viinapoodi minna, sest selleks pidi kõndima üle laia sõidutee. Kartsin, et äkki vajun keset sõiduteed kokku ja mul tekib hoog.»

«Lapsed alati ütlesid, ema, ära joo, aga minul oli ükskõik.»

«Mängisin sensitiiviga kaasa, et sugulased maha rahuneksid, et oi, kui vägev ja küll alles mõjub. Tegelikult ei tundnud ma mitte midagi.»

«Ema pani mind luku taha. Sidusin paar voodilina kokku ja laskusin aknast alla.»

«Inimesele, kes on elus olnud palju purjus, on kaine olemine omamoodi mõnuaine.»

Ilu pole iial olnud nii hirmuäratav…

Eraldatud villa juures asub kaunis aed, mis on koduks lopsakatele lilledele, varjupakkuvatele puudele… ja kallihinnalistele Liblikatele – noortele naistele, kes on röövitud ja märgistatud detailirohke tätoveeringuga, et nad sarnaneksid päris liblikatega.

Seda kollektsiooni valitseb Aednik – viltukasvanud mees, kelle kinnismõte on nende imeliste eksemplaride püüdmine ja säilitamine. Kui aed viimaks avastatakse, viiakse üks ellujäänuist ülekuulamisele.

FBI uurijate Victor Hanoveriani ja Brandon Eddisoni ülesanne on panna kild-killult kokku üks nende karjääri kõige jubedamaid juhtumeid. Aga tüdruk, keda teatakse lihtsalt Mayana, osutub ka ise parajaks mõistatuseks. Tema loo keerdudes ja pööretes tuuakse aegamisi valguse ette Liblikate elu Aias, kui Maya paljastab kohutava tõe mehest, kes on valmis tegema ükskõik mida, et hoida ilu vangis. Aga mida rohkem tüdruk räägib, seda enam peavad uurijad mõtlema, mida ta veel varjab… 

Dot Hutchison alustas kirjanikuteed 2013. aastal noortele mõeldud romaaniga «Wounded Name» («Haavatud nimi»). Tõeline menu saabus kolm aastat hiljem, kui ilmus pingest pakatav psühholoogiline põnevik «Liblikate aed», mille Goodreadsi lugejad valisid üheks aasta lemmikuks ja mille põhjal on valmimas ka film. Hutchison armastab äikesetorme, mütoloogiat, ajalugu ja filme.

Raadi kalmistu on Tartu suurim rahupaik. Alates XVIII sajandi lõpust on siin omavahel kokku kasvanud Vana-Jaani, Peetri, Maarja, Uspenski, Ülikooli, Sõjaväe, juudi ja muhameedlaste kalmistu.

Raadi on ka Eesti kõige põnevama kultuurilooga kalmistu. Raadil puhkavad Anna Haava ja Betti Alver, Otto Wilhelm Masing ja Jakob Hurt, Miina Härma, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Karl Ernst von Baer, Julius Kuperjanov ja sajad teised meie suured lahkunud.

Juhani Püttsepa ja Loone Otsa tekstide ning Ingmar Muusikuse fotodega mälestusalbum «Kultuurilooline Raadi» on koostatud lugupidamisega kõigi nende vastu, kes on tegutsenud enne meid.

Indrek Mustimets kirjutab raamatu saatesõnas nii: «Siin on lugusid, mis räägivad meile Eesti meestest ja naistest, kes on loonud meie riigi ja linna, aga ka nendest, kes on tulnud Tartusse üle maailma ja leidnud siin oma armastuse, oma koolkonnad ja eluväärtused, kirjaread ja kutsumused.»

Väike osa Raadist on nüüd jäädvustatud. Iga lugeja võib selle raamatuga liita oma loo.

Raamatu väljaandmist on toetanud Tartu linn.

Autorid on koondanud siia kokaraamatusse nii vana, traditsioonilise vene köögi kui ka sellel põhineva tänapäevase vene köögi parimate ja tuntumate roogade retseptid. Vene köögile on väga iseloomulik metsaandide ja teiste naturaalsete toiduainete kasutamine, mille autorid oma suures kokaraamatus hästi on välja toonud.

Vene köögi suure kokaraamatu toitude valik hõlmab kõiki valdkondi:

• Eelroad ja klassikalised suupisted
• Supid ja külmad supid
• Pudrud ja pliinid
• Põhiroad (suur valik liha-, kala-, linnuliha- ja köögiviljaroogasid)
• Soolased ja magusad küpsetised
• Järelroad ja magustoidud
• Joogid (mõdu, kali jpm)

Iga toidu valmistamise viisi kirjeldatakse detailselt ja valmistamise eri etappe illustreerivad ülevaatlikud ja täpsed illustratsioonid, mis teevad selle kokaraamatu järgi toitude valmistamise väga lihtsaks. Igast valmisroast ja selle serveerimisest on foto. Vene köögi suur kokaraamat aitab oluliselt rikastada meie toidulauda tervisliku toiduga ning annab meile võimaluse uuteks meeldivateks maitseelamusteks.

Mälgu kuus uut lugu on teist laadi kui autori senine rikkalik toodang. Lähenedes science fictioni kujutlusviisile on see mõneti uus žanr meie kirjanduses. Igapäevase elu plaanilt realistlikult vaadelduna algavad, arenevad need aga visionäärsete, sageli tuleviku elu sündmustegi kujutamiseni. Oma uudsuse ning erakordsuse juures on need jutud sündmustikult kohati väga põnevad, mälgulikult esitatud, rikkaliku sõnavaraga, plastiliselt kujutatud ja peaksid kindlasti andma lugejale põhjust neis avaldatu üle ka lähemalt järele mõtlemiseks ja seisukoha võtmiseks.

Acta Semiotica Estica XIV number ei ole kitsalt ühe teemaderingiga piiritletud; esindatud on nii kultuuri kui sotsiosemiootika valdkonda paigutuvad lähenemised. Number sisaldab viite originaalartiklit ning sel korral tähelepanuväärselt mahukat märkamiste rubriiki. Traditsiooni kohaselt sisaldab number ka eelmisel aastal toimunud sündmuste kroonikat ning kaitstud magistri- ja doktoritööde nimekirja.

Sisu:

• Kadunud päike
• Uus hingekarjane
• Kurjal ajal
• Jumala linnud
• Kivi mere ääres
• Esimene maja

See on järg Mälgu eelmisele teosele «Hommikust keskpäevani» ja sisaldab autori elamusi koos elusündmustega alates asumisega Saaremaalt «Lagle» tallu a. 1938 ja sealt edasi kuni aastani 1974.
Kirjanik käib seega läbi pika ning vaheldusrikka teekonna nii isiklikus elus kui ka meie rahva saatuse mõttes: tegevus Riigikogus, reis Soomes, sõda ja okupatsioonid, põgenemine, poliitiline tegevus eksiilis, kokkupuuted kolleegide ja võõra ümbrusega, töö Stokholmi Draamateatris, reisid ja muljed, lisaks autori teoste sünniajendid ja mõtisklused nendest, inimestest ja elust. See on rikas raamat.

Janu, kõrvetav janu on meelekujutusele kõige erutavamaks kannustajaks. Kirjaniku romaanis januneb lootusetult haige noor tütarlaps klaasi vee kõrval veel palju muu järele – kõige selle järele, mis tal elus saamata jäänud. Ta janunevad kujutlused saavadki selleks psüühhiliseks tõukejõuks, mis murravad lootusetuse noores põdejas ja kannavad teda aegamisi paranemisele vastu.
Oleks ekslik arvata, et see oletavalt surmale määratu heitlus oma elu eest poleks tegeliku vaatevälja piiratusest hoolimata sündmusrikas ja põnev.

Raamatu tekstide ja piltide autorid on kunagised ja praegused lapsed ning nende lood on lugejani toodud käsitsi kirjutatuna. Valminud raamat on korraga vaade ajalukku ja pilguheit tänapäevase lapse maailma, sisaldades muuseumi arhiivkogus säilivate Mõnnaste algkooli kogumike väljavõtteid 1930. aastatest kõrvuti tänapäeva laste kirjutistega. Kuna Viljandimaalt on sirgunud palju eri valdkondades tuntuks saanud isikuid, on raamatusse kogunud ka üheksa nimeka täiskasvanu lapsepõlvemeenutused.

Kui Apple’i ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb, tunneb Apple end jälle terviklikuna. Lõpuks ometi saab ta vastuse teda aastaid vaevanud küsimusele, miks ema üldse ära läks. Ja nüüd on tal ka keegi, kes teismelist mõistab, mitte nii nagu Memm. Kuid täpselt nagu ema lahkumisel tormisel jõuluõhtul, on ka tema tagasitulekul mõru mekk juures ja peagi ei saa Apple enam arugi, kes tegelikult kelle eest hoolitseb. Alles siis, kui Apple kohtub inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui ta ise, hakkab ta nägema asju nii, nagu need päriselt on. See on lugu kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised. 

Sarah Crossan on iiri kirjanik, kelle noorteromaanid on pälvinud suurt tunnustust. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud romaan «Üks» (tlk Kristina Uluots), mis võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna, Carnegie medali.

Muinasjuturaamatute sarjas on 12 raamatut, igaks kuuks üks. Kokku on sarjas 365 muinasjuttu, nii jätkub muinasjutte aasta igaks õhtuks.

Ülo Alo ja Monika Järvekülje värsi- ja šaržiraamat «Õnne asupaik» kujutab endast järge samade autorite samalaadsele kogumikule «Kus külas kõndis Koidula». Esimesele oli pealkiri ja juhtmotiiv leitud Lydia Koidulalt, teisele Olga Bergholzilt. 

Ülo Alol on see 17. raamat. Kõik need on luuletuskogud, vaid neli neist – «Viiulivaikus», «Hüpassaare hüüe», «Kingitakse kristalli» ja «Näost näkku Eiaga» – sisaldavad mälestusi (John Porist, Mart Saares, Ella Kallasest ja Evald Reierist). Ülo Alo on saanud Minni Nurme ja Salme Ekbaumi koduluulepreemia. Ta on toimetanud nii kirjanduslikult, keeleliselt kui tehniliselt sadakond raamatut (luulekogud, lasteraamatud, õpikud, memuaarid jne). 

Monika Järvekülg on illustreerinud suure hulga värsikogusid ja lasteraamatuid. Ta on tuntud kui teravmeelne karikaturist. Temalt on ilmunud karikatuurialbum ja «Naerata ometi». Šarže hakkas Viljandi ajalehes avaldama pärast Evald Reieri (Eia) surma. Et Sakala tema loomingut uute peremeeste ajal enam ei trükkinud, hakkas Ülo Alo andeka kunstniku šarže kasutama oma raamatutes.

New Yorgis on pubi, mis on mitu põlvkonda kuulunud Finneganide perekonnale. Nüüd kuulub see Kieranile ja tema kolmele vennale. Kieran Finnegan on ka kriminaalpsühholoog – sobilik reaktsioon tema ebatäiuslikule teismeeale.

New Yorgi Teemandirajooni on tabanud vargustelaine. Keegi pole saanud surma – kuni praeguseni. Asja määratakse uurima FBI agent Craig Frasier. Nad kohtuvad Kieraniga juveelipoes keset röövi. Naine on seal, et tagastada veatu kivi, mille tema noorim vend oli võtnud kättemaksuks. Craig on seal, et peatada kurjategijad.

Aga politsei ja FBI hakkavad kahtlustama, et tegutseb kaks jõuku teemandivargaid, algupärased ja tapjatest järeleahvijad – kes näivad arvavat, et nende plaan on veatu nagu nende varastatud kivid.

Juhuslike asjaolude tõttu lähedaseks saanud ning vastastikust veetlust tundvad Kieran ja Craig mõlemad määratakse juhtumit uurima. Aga üha rohkem tõendeid viitab sellele, et pubi on asjaga kuidagi seotud. Sest Finnegan'sis käivad kõik…

Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk – ellu jääda.

Ivan Denissovitš on lihtne töömees, keda pikad vangla-aastad pole ometi palju muutnud. Mida aeg edasi, seda enam hoiab ta kinni põhimõtetest, mis on tema inimlikkuse mõõdupuuks. Nii ei ole Ivan Denissovitši õppinud sööma, müts peas, kuigi tükk leiba on vangidele vabadusestki kallim.

See raamat näitab jahmatava selgusega, mida tähendas elu okastraataia taga, ja paljastab stalinistliku režiimi kogu selle julmuses.

Sel korral saabub surm Wistingu enda naabruskonda.

Vaid kolm maja William Wistingu kodust edasi on üks mees neli kuud surnuna virvendava teleri ees istunud. Mitte miski ei viita sellele, et Viggo Hanseni surma taga võinuks olla midagi kriminaalset. Kuigi ta oli elanud teiste hulgas, polnud keegi talle tähelepanu pööranud. Tema surm ei too ajalehtedesse ainsatki pealkirja, kuid miski äratab selles juhtumis Wistingu ajakirjanikust tütres Lines uudishimu. Ta plaanib täiesti tundmatust inimesest kirjutada liigutava portreeloo. Peagi saab politsei teate uuest surmajuhtumist. Raiealalt leitakse pikaaegse väljas lamamise tunnustega tundmatu mehe surnukeha. Kõmulisest leiust saab alguse üks suurim inimjaht Norra kriminaalajaloos.

Jørn Lier Horst on saanud nii Norra kui ka Põhjamaade parima kriminaalromaani auhinna. «Koopamees» võitis 2016. aastal parima ingliskeelse Skandinaavia kriminaalromaani Petrona auhinna.

2018. aastal alustatakse draamasarja filmimist Wistingu põnevike alusel. Esimese hooajal jõuavad ekraanile filmid «Jahipenide» ja «Koopamehe» alusel. Sarja näitavad Skandinaavia Viaplay, Norra TV3 ja Saksa kanal ARD Degeto. Loodetavasti jõuab sari ka Eesti teleekraanidele.

«Horst – endine politseinik, muide – suudab kirjutada nii, et südamlikkus domineerib ning kui raamat läbi, jääb hinge nukker, kuid helge tunne. Headus ei ole ilmast kadunud.»

Jaan Martinson «Üksindus ja armastus ehk Klaasvõtmeid niisama ei jagata»

«Värsked värsid» on aus ja otsekohene luuleraamat, mis sisaldab nii sügavat tundeluulet, kui ka lõbusamaid värsse.

Tegu on Veera Kasimova viienda luulekoguga. Alates aastast 2013 on produktiivne luuletaja ilmutanud igal aastal ühe luulekogu.

«See üks asi» on USA bestsellerite nimekirjades olnud enam kui 350 korral, sh on see olnud Wall Street Journali, NewYork Timesi ja USA Today nimekirjas esimesel kohal. «Üks asi» on võitnud 12 raamatuauhinda, see on tõlgitud 30 keelde ning hääletatud Goodreadsi kõigi aegade 100 parima äriraamatu hulka.

«Kui ajad taga kaht jänest korraga, siis ei saa sa kumbagi kätte» – vene vanasõna

Mis on üks asi, mille tegemine teeks kõik muu lihtsamaks või tarbetuks? Kui tahate midagi hästi teha, siis tuleb tegutseda väikselt. Kui kitsendate fookust nii palju kui võimalik, siis vaatab teile vastu ainult üks asi. Ja see ongi õige.

Väikselt tegutsemine tähendab, et jätate kõrvale kõik, mida võiksite teha, ja teete seda, mida peate tegema. Tihti arvatakse, et edu saavutamine on keeruline ja ajamahukas. Selle tulemusel võetakse ette liiga palju ja saavutatakse liiga vähe. Aja jooksul loobutakse unistustest ja lepitakse vähemaga.

Väikselt tegutsemine on lihtne lähenemine ning see toimib alati, igal pool ja kõige puhul. Miks? Sest sellel on ainult üks eesmärk – viia sihile.

«Ole nagu postmark – kleebi ennast ühe asja külge, kuni jõuad kohale» – Josh Billings»

Käesolev biograafia käsitleb esimest korda väliseesti ühe nimekaima lastekirjaniku Salme Raatma eluteed, tuginedes seejuures arvukatele seni avaldamata allikatele. On arvatud, et Raatma panust väliseesti lastekirjandusse võib võrrelda Heljo Männi ja Ellen Niidu omaga kodueesti mastaabis. Kirjaniku loomingust õhkub tundeküllust, hingesoojust, optimismi ja elurõõmu. Ka kogu tema elu peegeldub luuletustes ja päevikutes, millest saab lugeja aimu raamatus «Te juba olete meil nimekirjas».

Salme Raatma sündis Viljandimaal ja kasvas üles Eesti esimese iseseisvuse ajal. Huvi kirjanduse vastu saatis Raatmad juba lapsepõlves ja oma kirjanikuteed alustas ta kunstmuinasjuttudega. 1938. aastal pidi Salme oma kunstiajalooõpingutest Tartu Ülikoolis loobuma, sest abiellus noore kirikuõpetaja Herbert A. Rosensteiniga ja abielupaar kolis Noarootsi. Rahutud ajad tegid Raatmast ja tema abikaasast Molotovi-Ribbentropi pakti ohvrid, sest vaimuliku perekonnana «olid nad juba nimekirjas», nagu nõukogude ohvitser neile kindlalt teatas. Kuigi Salme ja tema abikaasa olid eestlased, kasutasid nad baltisakslaste ümberasumise aktsiooni, et Eestist põgeneda. Ka paguluses järgnesid ebakindlad ajad, kuni perekond, milles olid nüüdseks ka lapsed, emigreerus Soome. Juba teist korda satuti uude riiki, uue keele ja elu keskele. Salme Raatma teosed, nii tema lastekirjanduslik looming kui ka lüürika, käsitlevad poeetiliselt selle epohhi läbielamisi ja annavad sellele sügavalt läbitunnetatud kirjandusliku väljundi.

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein uurib alates 1990. aastast oma perekonnalugu, eeskätt ema kirjanduslikku loomingut. Salme Raatma ainulaadne ja liigutav elulugu on osa Eesti ja Saksamaa 20. sajandi kirjandusloost.

Kati ja Jane on kirglikud kodukokad, kes väärtustavad puhast toitu ja häid maitseid. Mõlemad on meile tuttavad telekraanilt: Kati osales saates «Eesti parim pagar 2015», kus jõudis oma tervislike retseptidega poolfinaali ning Jane osales edukalt saates «Parim maitse», jõudes samuti poolfinaali.

Tervislik eluviis ei tähenda rangeid reegleid ja lemmikutest loobumist, sest ükski äärmus ei ole hea. Elurõõmsate kodukokkade raamatust leiadki 50 lihtsat ja maitsvat retsepti, mille abil enese ja oma lähedaste kõhtude eest hõlpsamini ja tervisesõbralikumalt hoolt kanda. Rõõmsat kokkamist ja tervislikke katsetusi!

Õigus ei ole legitiimne pelgalt seetõttu, et see konkreetses situatsioonis legaalne on. Elame murrangulisel ajal. Maailmas käivad suured poliitilised ümberkorraldused, on tekkinud palju uusi struktuure, mis ületavad rahvusriikide piire, näeme segunemisi, lõpetamata arengusuundumusi, hierarhiate kadu erinevate kultuuritüüpide vahel ning üha süvenevat mitmekultuurilisust. Traditsiooniline elurütm on lagunenud, sotsiaalsed protsessid kiired, aeg on justkui kokku tõmbunud. Isegi keeled ja nende kasutamine muutuvad kiiresti koos tähendustega, mida neis väljendatakse. Nendel protsessidel on mitmeid negatiivseid külgi, mis on seotud nii riikide suveräänsus- kui ka identiteediprobleemidega. Tõde ja õigus on meie silme all murenemas. Kui modernistliku ühiskonna alusväärtused ja suured lood tõest, vabadusest ja progressist on kaotamas oma tähendust, mis saab siis tõest ja ühiskonna õiguskorraldusest? Kas positivistlikule õigus- ja tõekäsitusele on üldse alternatiivi? Laiem, filosoofiline lähenemine taolistele küsimustele muutubki aktuaalseks murrangulistel aegadel, mil üks ühiskonna- ja riigimudel on asendumas teisega.

Ene Grauberg (1944) on loogik ja filosoof, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Avaldanud kuus raamatut ja üle 60 artikli loogikast ja mõtlemisest ning tõest ja õigusest. Indrek Grauberg (1977) on õigusteadlane, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor. Avaldanud kaks raamatut riigist ja rahvusvahelisest õigusest ning teadusartikleid.

Kogumik sisaldab valiku artikleid (111) Eesti vanemast ajakirjandusest ajavahemikust 1867-1944. Nimetatud kolmveerandsajandisse mahub eestlaste iseteadvuse tõus ja selle kulmineerumine oma riigiks ning iseseisvuse kaotus teise ilmasõja tulemusena. Lugude valikul oli sihiks teemade paljusus, et raamat saaks kirev nagu Kört-Pärtli särk.

Oma kolmandas raamatus annab rahvusvaheliselt tuntud vabadusvõitleja ülevaatliku pildi oma poliitilisest, ühiskondlikust, ametialasest ja loomingulisest tegevusest läbi aastakümnete.

Autor on talle omaselt jätkuvalt teravalt kriitiline teda nõukogude ajal taga kiusanud KGB töötajate suhtes, heites samas EV võimudele ette viimaste vastutusele võtmisest hoidumist ning «värvivahetust».

Teos sisaldab hulgaliselt artiklid, kõnesid, mälestusi, avalikke pöördumisi, tõlkeid ja dokumente, mis annavad tunnistust Mart Nikluse tundlikust sotsiaalsest närvist ning raugematult viljakast ning kõrgetasemelisest loometegevusest (Ch. Darwini teoste tõlkimine eesti keelde).

Noorim, vallaliseks jäänud Taavet Paasi tütar Ksenia otsis elu lõpuni oma kohta maailmas, valmistas ennast ülikooli minekuks ette, läks siis näitlemist õppima ja kui venelased tulid – meditsiiniõe ametit, mis toitis teda pensionile minekuni. Varases nooruses oli ta isa usuraamatuid uurinud, huvi teoloogia vastu viis ta Usuasjade Instituudi nelja-aastastele loengutele, kus ta vaimustus Uku Masingu loengutest ja Jumal ilmutas talle. Noorest peast kartis ta aegade lõppu, vanemana seda oodates, lootes oma lähedaste ja õe juures Rio de Janeiros elamise ajal tutvunud ning muhamedi usku läinud lätlannast sõbrannaga kokku saada. Vaimuliku kirjanduse uurimine andis talle vastuseid inimese hauatagusest elust, kuid tekitas ka küsimusi.
Taavet Paasi tütardest vanim – Alice Lätti sündis 1900. aastal ja noorim – Ksenia suri 2009. aastal. Tema looga jõudis lõpule Paaside suguvõsa projekt – Eesti Wabariik 100. Ehk innustab eeskuju järgima. Raamatus on 203 fotot või dokumenti, üks kolmandik raamatust on värvitrükis.

Raamat põhineb Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse «Uurali kaja» materjalidel. Raamatukaante vahele koondatud tekstid annavad esmase ülevaate soome-ugri ja samojeedi rahvastest ning võimaldavad huvitavaid sissevaateid nende ühelt poolt eripalgeliste, kuid teisalt sarnaste kultuuride mõningatesse soppidesse.

Kes on lennukitädid ja mis on lennukinipid ja kuidas lennuk kosmosest tagasi õigesse kohta saab? Kes on kardinauss ja kes on mudakoletised? Kuidas meri sõnu sööb? Kuidas pilvi lugeda? Kuidas mängida välismaa poisiga, kes räägib ainult välismaa keeles? Mis saab, kui Leena viskab oma mütsi delfiinile või kui Anna ahvib ahvi? Kas Marta saab ploomikivi järgi teada, mis värvi ploomi võõras tüdruk sõi?

«Lennukiga lõunamaale» on lühilugude kogumik, mis räägib ühe pere talvisest reisist ühele soojale maale. Tegelased on juba tuttavad raamatutest «Marta varbad», «Anna hambad», «Leena peenar» ja «Kurru-Nurru vurrud».

Kõik inimesed peavad päevikut, ainult et selle päeviku nimi on mälu. Mälupäevik on ammendamatu, seda olen kas või selle raamatu küsimustele vastates kogenud. Mõni mälupilt, mis tundus alati olevat hetkega kättesaadav, mis alati tundus viivat mind hetkega mitmekümne aasta taha, minevikku, mis tunnetuslikult paistab juba sajandite kaugusel, see mälupilt hakkas nüüd sellesse süvenedes, seda oma vaimusilmaga pingsalt puurides, laienema, teravnema, mustvalge pilt muutus iseenesest värviliseks ja tummfilmist sai iseenesest helifilm. Mälupäeviku formaat on salapärasem kui mistahes vanaemadeaegne kalligraafilise kirjaga täidetud sametkaantega kirjaplokk või uuema ajastu digifail.

Kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt avab oma lapsepõlve, suguvõsa, kooli- ja hipiaastate, kirjanikuks kujunemise, poliitikuks saamise ja suursaadikuna eri maades Eesti riigi esindamise tagamaid. Mis, miks ja kuidas juhtus ning peamine – mida ta ise seejuures tundis. Elu(loo)raamatule lisavad dokumentaalsust ajastuhõngulised dokumendid ja fotod.

Viivi Luik soovitab: «Raamat , mis on nagu anfilaad, kus uksed avanevad üksteise järel ja kui nad kõik on avanenud, tekib perspektiiv, tekib vaade. Uksed avanevad 19.sajandisse, avatud ustest paistab purjelaevu ja kapteneid, kauneid noori naisi, sõjaväelasi ja kirjastajaid, kes kõik ehitasid üles iseseisvat Eestit. Kuid uste tagant pääseb valla ka okupatsiooniaja ängistust ja lootusetust, seal on 60.-ndate kohvik Pegasus ja lõppude lõpuks on seal Eesti iseseisvuse taastamise ärevad päevad ning ka see, mis pärast sai. Neid uksi avada oli mulle üllatav , sest raamat on kirjutatud elavalt ning haaravalt.»

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?

«Kao mu silme alt! Mis minusse puutub, David, siis oled sa surnud nii minu kui ka kogu suguvõsa jaoks!»

Nägusal Kenningtoni vikondil pole krahvist isaga kunagi häid suhteid olnud, aga ta armastab oma vanavanemaid ja nemad armastavad teda samuti.

Aga kui pärast vikondi markiist vanaisa ootamatut surma tuleb ilmsiks perekonna skandaal, muutuvad isa-poja suhted veelgi pingelisemaks.

Vikont otsib pelgupaika Devonis asuvas tohutu suures ja salapärases mõisas, mille vanaisa talle pärandas.

Samal ajal reisib orvuks jäänud kaunis neiu Luella Ridgeway tädiga koos mööda Prantsusmaad ja satub saatuse tahtel lõpuks vikondi ukselävele.

Neidu ajab visalt taga Frank Connolly, ühe vähetähtsa iiri lordi noorim poeg. Naine on talle juba kinnisideeks saanud ja ta üritab Luellat endaga abielluma sundida, ähvardades naise minevikust tuua päevavalgele skandaali. Luella kardab, et pärast seda ei pea enam ükski korralik mees teda endale sobivaks abikaasaks.

Kuid vikont kiindub peagi Luellasse ja kui Frank Connolly naise elu ohtu seab, kas tal õnnestub siis teda päästa ja veenda, et armastab naist vaatamata tema minevikule?

Ja kas ta lepib isaga ära?

Emily on oma eluga rahul just sellisena, nagu see on.

Tal on ämmaemanda töö, mida ta armastab, ning vallalise naisena naudib ta omapäi elamist. Samas on tal tunne, et muutused on möödapääsmatud ning käes aeg hingata sõõmuke mereõhku.

Ja nii juhtubki, et kui parim sõbranna Rebecca helistab ja küsib, ega Emily juhtumisi suve Šotimaa rannikuvetes «popsutaja» pardal süüa valmistades veeta ei tahaks, haarab ta võimalusest.

Kuid vaevu on ta jõudnud kambüüsi toimetustesse sisse elada, kui avastab, et lisaks sellele tuleb tal veel palju muuga rinda pista.

Rebecca rasedus on lõppjärgus ning ta tunneb rõõmu selle üle, et pardal on sõber, kes enamiku tööst enda kanda võtab. Emily elu ei muuda lihtsamaks ka võistlushimuline ja armukade köögiabiline, kes arvab, et hoopis tema peaks Emily asemel peakokk olema.

Lisaks on seal veel Alasdair, kena välimusega kohalik arst, kellest Emily püüab meeleheitlikult mitte välja teha.

Sest kui Emily peaks temasse armuma, nii nagu mees temasse armuvat paistab, siis kas ta üldse enam oma endist elu tagasi tahakski?

Mida arvate sellest, kui

• saaksite haiguse taganema sundida või õppida seda ära hoidma?
• vananemise asemel tunneksite end iga mööduva aastaga nooremana, tugevamana ja õnnelikumana?
• säilitaksite kogu eluks hea tervise?
• leiaksite oma jalataldadelt tervise ja pikaealisuse saladused?

Selle raamatu tarkusi on tuhandeid aastaid edasi antud õpetajalt õpilasele, kuid nüüd võite ka teie saada kasu võimsast Hiina refleksoloogia idamaisest praktikast. See iidne jalamassaaži teraapiakunst näitab, kuidas rakendada universaalset qi’d, tervendava energia piiramatut allikat, ning taastada tasakaal, harmoonia ja tervis.

Holistiline tervendaja ja refleksoloog Holly Tse heidab uut valgust sellele aastatuhandete vanusele praktikale ja tutvustab Hiina refleksoloogia tervistavat väge sõbralikul ja tänapäevasel viisil. Kasutades selgeid illustratsioone ja lihtsaid sammsammulisi juhiseid, julgustab ta seda erakordset meetodit kasutama ja viib teid rännakule läbi imelise tervenemise kolme käivitaja, mis hõlmavad nii meelt, keha kui ka hinge: meele muutmine, energiaga tervendamine ning oma südame ja hinge järgimine.

«Juhised jalatallal» on lõbus, elav ja kergestimõistetav juhend enese täielikuks muutmiseks. Õppige, kuidas kuulda oma seesmist juhendamist, leidke ühendus «draakonihingega» ja avastage lihtsalt oma jalgu masseerides, mida keha vajab tervenemiseks ja õitsenguks.

Kui Nikita kohtub Marilyniga...

Mis kätkeb endas tugevamat mõju kui aatomipomm? Vahest üks ehtne blond sekspomm.

Kui üha kasvavad pinged ähvardavad külma sõja tulikuumaks muuta, alustab Vene riigipea Nikita Hruštšov diplomaatilist visiiti Ameerika Ühendriikidesse, soovides selle käigus tutvuda kahe Ameerika ikooniga: Marilyn Monroe ja Disneylandiga. Lõbustuspark kujutab endast liiga suurt turvariski, kuid Marilyn on suurima rõõmuga valmis mehega kohtuma.

Ja samal ajal kui Marilyn näitab Ameerikat parimas valguses, komistab ta õelale vandenõule, mis kuluaarides luurab. Teatud seltskonnad näeksid rõõmuga mõlemat riiki tuumasõjas hävimas ja mis oleks parem võimalus viimnepäev kindlustada kui kõrgtasemel Vene ametnik Ameerika pinnal mõrvata?

Aga mitte Marilyni valvel olles...

Raamat on pühendatud Jakob Hurda 110 surma aastapäeva tähistamiseks, kes lasi Otepääl töötades korrastada kogu kihelkonna koolivõrgu. Kirjeldatakse Eesti arengut otepäälase pilgu läbi seotuses Euroopaga. Erilise tähelepanu all on hariduspoliitika Otepää kihelkonna näidete varal. Seejuures on välja toodud kihelkonna tuntuma kooli Vana-Otepää areng kuni kooli sulgemiseni. Välja on toodud Otepää Gümnaasiumi 100 lõpetaja lühielulood, kes tegutsenud edukalt erinevates Eesti piirkondades. On antud väike ülevaade Eesti talispordi aladest, mida arendatakse Otepääl. Teoses leiab materjali Otepää valla nii talude arengu kohta XX ja XXI sajandil kui tänapäeva koolielust, Otepää valla ettevõtetest, võimalustest maale elama asumisest, samuti kuidas tähistati Otepää 900ndat sünnipäeva. On ka mõned viited Eesti elu korraldamatusele.

«Austagem oma õigust olla ainulaadne ja käituda oma isikupära kohaselt;

Austagem teiste õigust olla unikaalne ja käituda unikaalselt, vabana naeruvääristamisest ja hukkamõistmisest.

Ärgem kunagi püüdkem oma veendumusi teistele peale suruda.

Sellised lihtsad tõed muudavad meie elu ja üldse elu planeedil.»

David Icke
«Mina olen mina, mina olen vaba»



Raamat «Põrgulikult esoteeriline raamat» sisaldab ajalugu, alternatiiv-ajalugu, kirjeldusi müütidest ja mütoloogiast, veidi filosoofiat ning loogikat. Raamat sobib laia silmaringiga esoteerikule ehk inimesele, kes soovib maailma uurida «teise nurga» alt.

Rända Skandinaavia imedemaa metsikus looduses ning värvi kauneid pärimuslikke mustreid ja illustratsioone. Traditsioonidest inspiratsiooni ammutanud Zeena Shah on loonud kaunid looduse ja metsamotiivid. Tema joonistustel võib näha nii lumehelbeid kui ka linde, liblikaid ja lilli. Zeena värvitavad pärimuslikud mustrid ja illustratsioonid elustavad looduse ja loomariigi traditsioonilised motiivid moodsa stiilse elegantsiga.

Värviraamatu «Pliiatsiga Kalamajas» autoripiltidelt vaatavad vastu Kalamaja avastamata ning kaduvad pärlid: ajahambast puretud puumajad ja vanad tööstushooned, sekka peegeldusi juba minevikku vajunud linnaruumist. Piltidel on juures aadressid, et arhitektuurihuviline värvimisfanaatik saaks ka ise pliiatsiga ringi jalutada ning majade õiget jumet tabada. Nii mõnestki majast, mis joonistamise hetkel veel uhkelt teiste kõrval seisid, on praeguseks saanud vaid mälestus, seega on pildid ka omamoodi ajaloodokument muutuvast linnast.

Martin Luther muutis oluliselt kogu kristlikku maailma. Noore mehena astus ta kloostrisse, täiseas raputas juurteni sedasma kirikut. 

Lutheri maailmavallutus lähtus lihtsatest mõtetest ja lauakõnedest, millest osa on koondatud sellesse raamatusse. Need mõtted portreteerivad kiriku suurt reformaatorit inimlikust küljest, kuid annavad ka aimu suurte ja oluliste ideede kujunemisest kirikus.

Noore kuid hirmutavalt teeneka eesti kirjanduse ingliskeelsesse maailma vahendaja Adam Culleni (tõlkinud autoreid: Mihkel Mutt, Rein Raud, Emil Tode, Indrek Hargla, Elo Viiding jt) esimene päris enda luulekogu, kirjutatud eesti ja inglise keeles, risti-rästi tõlgitud ja tõlgendatud.

Minneapolis meets Tallinn, Suur Järvistu lõimub Noa-Rootsiga, samblik ühendab, katab ja tervendab. Ridade vahelt aimdub Adami Iiri ning Lapimaa tausta ja verd, keelepagulase karmi ja kaunist saatust.

Hingepelg merel, / iidsete aegade laulud / kumisevad / kõrvus sel / ajastul, / mis oli siis ja mis on / nüüd. / Kas joiu / lained / liigutavad poid? / Sõnulseletamatud sügavused / seavad neid sõnule. // Solace on the sea, / songs of distant ages / ringing / in ears in this / time, / which is then and which is / now. / Do the waves of / yoik / stir the buoys? / Depths untold / hold them to their word.

Unenäod on võti meie teadvuse juurde. Stefan Klein jutustab arusaadavalt ja põnevalt, mida unenäod meie kohta räägivad, kuidas nad avavad meile uusi horisonte ning kuidas me saame neid kasutada inspiratsiooni ammutamiseks. See on ainulaadne avastusretk meie seesmisse tõelusse.

Magamine, nagu me oleme viimasel ajal teada saanud, tähendab peaaegu alati ka unenägemist. Und nähes veedate seega rohkem aega kui mis tahes muu tegevusega. Ent mis on unenäod? On aeg läheneda sellele fenomenile uuest vaatenurgast. Käesoleva raamatuga tahan näidata, et unenäod ei ole juhuslikud: nad on võti, et lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad reedavad meile, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena. Meie teadmised unenägemisest on viimastel aastatel tohutult laienenud. Ettekujutuse, nagu võiks unenägusid sellal, kui te magate, lugeda otse teie ajust, heidaksite te tõenäoliselt kõrvale kui teadusliku fantastika. Ent sellest on juba saanud reaalsus. Ja hiiglaslikud unenägude andmepangad annavad tunnistust selle kohta, kuidas meie elu unenäos peegeldub – ning kuidas me õpime unes tulevikuga toime tulema. Unenägude üksikasjalik käsitlemine aitab meil mitte ainult mõista iseennast, vaid laseb avastada ka meie olemise igas mõttes tundmatut külge. Kas poleks kahju, kui kolmandik teie eluajast läheks teist jälgi jätmata mööda?

Stefan Klein

See on lugu kahe noormehe elust, elust, mida täitsid lõputud peod, uimastid, raha, reetmised ja vägivald.

Nooruke Tuve kohtub juhuslikult narkoärikas Stefaniga, kellest saab mõneks ajaks tema mentor, iidol ning parim sõber. Mees, kes ta ühel hetkel reedab, kuid nad jäävad sõpradeks viimse hingetõmbeni. Stefan on mees, kellel on piisavalt autoriteeti, võimu ja kõike seda, mida saab osta raha eest, isegi armastust. Olgu või ühepoolset. Õnn ei kõnni koos temaga ühte sammu aga kaua... Tuve on sellest särast ja valehiilgusest pimestatud ja nii algabki tema allakäigu tee põrgu. Maapealsesse põrgu. Kergelt teenitud raha võim pimestab ja viib noormehe eksiteele, millelt tagasipööret enam ei ole. Tuve omastab suurema koguse kokaiini ja sattub risttule alla. Teda jahivad võmmid, allmaailm, kuid ka nende poolt palgatud kõrilõikajad. Tänavatel liigub uimastisõltlasi, kes on nõus ta uue annuse uimastite eest kõhklematult maha müüma. Tema asukoha avaldamise või kinnivõtmise eest on kurjategijad lubanud suurema summa raha. Elavalt või surnult. Esialgu tahetakse teda siiski elusalt ning see annab noormehele edumaa. Mõlemad noormehed olid sõltuvusse jäänud eelkõige rahast ning selle maagiline võim oli nad aheldanud ahnuse päratute lõugade vahele. Mis juhtub Stefaniga ja milline saatus ootab Tuvet? Kas raha võim on igavene? Kes kelle reedab ja miks?

Traditsiooniliselt on inimesed linde pidanud loomariigis pigem rumalateks isenditeks, kelle käitumist suunavad üksnes instinktid ning keerukamaks käitumiseks ei ole nad võimelised. See ei ole tõsi. Linnud on arvatust palju intelligentsemad, nad suudavad lahendada keerulisi ülesandeid, mäletavad varem toimunud sündmusi, suudavad nägusid meelde jätta ning isegi mõttestatult suhelda – kuigi enamasti on nende aju kõigest pähklisuurune. Selles raamatus antakse ülevaade paljude tuntud ja ka ülimalt eksootiliste linnuliikide võimetest, nende kavalusest, mängulisusest, sotsiaalsusest ja tehnilistest oskustest.

Jennifer Ackerman (snd 1959) õppis kirjandust Yale´i ülikoolis ning on kirjutanud palju populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. Tema artiklid on ilmunud mh ajakirjandes National Geographic, The New York Times Magazine, Scientific American jpt. Varem on ta kirjutanud raamatuid mh pärilikkusest, inimkeha omapäradest jt teemadel. «Geniaalsed linnud» valiti 2016 mitmete väljaannete poolt aasta kõige paremate raamatute hulka ja on ilmumas paljudes keeltes.

Põhjala müüdid jutustavad kõledast paigast, kus talveööd on pikad-pikad ja suvepäevad lõputud, need on rahva müüdid, kes ei usaldanud oma jumalaid täielikult ja kellele need jumalad täielikult isegi ei meeldinud, kuigi nad austasid ja kartsid neid. Nii paljud vanade põhjamaade lood on puudu, nii palju on teadmata. On vaid mõned müüdid, mis on jõudnud meieni rahvalugude kujul, ümberjutustatuna, luule või proosa vormis.

Ma püüdsin jutustada neid müüte ja lugusid ümber nii täpselt, kui suutsin, ja nii huvitavalt, kui suutsin. Ma loodan, et olen jutustanud need ümber ausalt, kuid nende jutustamises oli ikkagi rõõmu ja loovust. Just seda rõõmu müüdid pakuvadki. Tore on neid ise jutustada – ja seda soovitangi ma teil, kes te seda loete, soojalt teha. Lugege jutte selles raamatus, tehke need enda omaks ning mõnel pimedal ja jäisel talveõhtul või suveööl, kui päike ei taha kuidagi loojuda, jutustage sõpradele, mis juhtus, kui varastati Thori vasar, või kuidas Odin sai jumalate valdusse luulemõdu.

Neil Gaiman

Meie toidulaud on võrreldes saja aasta taguse ajaga tundmatuseni muutunud, nagu on muutunud ka toitumisharjumused, tehnoloogiad ja toorained. Toiduakadeemia algatatud konkursiga «Eesti uus rahvustoit» sooviti panna uuesti kirja vanad ja unustatud retseptid, kuid nüüdisaegses võtmes. Põnevatest kooslustest pälvib tähelepanu, et verivorst sobib suurepäraselt kokku rabarberiga, verikäkk suvikõrvitsaga, kilu hernepüreega ning meie armastatud must leib on leidnud tee ka magustoitudesse ja suppidesse. 

«Raamat koondab endas retsepte, mis on viimase kümne aasta jooksul Toiduakadeemias läbi kokatud. On lihtsamaid roogasid, on raskemaid retsepte, on koduperenaise kokandust ja tipprestoranide menüüpärleid. Loomulikult ei mahtunud siia kõikide Toiduakadeemia kokk-koolitajate retseptid ega ka kõik konkursi «Eesti uus rahvustoit» road. Valisime siia vaid parimatest parimaid ja kokku saime 100 retsepti, mis on Toiduakadeemia kingitus Eestimaa sajandaks sünnipäevaks.» 

Tarvo Kullama, Toiduakadeemia peakokk

Ühenda punktid numbrite järjekorras ja lõpeta autode pildid. Uuri välja, kes on Pikne McQueeni kõige kardetavam vastane võistlusrajal, ja saa tuttavaks Pikne McQueeni boksimeeskonna liikmetega. Otsi välja värvi- või viltpliiatsid, värvida on ülivahva!

Tule armsate loomakestega mängima! Kõigepealt anna igaühele neist tagasi tema kaunid värvid! Kaasas kingitus!

Hoiatus! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Otsi nüüd kiiresti-kiiresti välja rõõmsavärvilised pliiatsid või vildikad, sest Minni, Daisy ja nende sõbrad juba ootavad, et keegi nad kenasti ära värviks! Kaasas kingitus!

Hoiatus! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Õigusteadlane ja endine tipp-uurija Ando Leps analüüsib oma monograafias olulisi ühiskondlikke probleeme ning annab hinnangu senistele lahendustele.

Vaatluse all on ajaloolised sündmused ja isikud nii Eestis kui ka ümbritsevates riikides.

Iga juht teab, et maksud ei ole asi, millega iga päev tegeleda. Kuid kui midagi läheb valesti, siis on väga raske millegi muuga tegeleda.

- Joel Zernask, KPMG Baltics OÜ partner, maksuvaldkonna juht


2018. aasta algab suure hulga seaduse- ja maksumuudatustega, milles on raske orienteeruda isegi kogenud finantsistidel. Äripäeva ja KPMG koostöös valminud teatmik «Ettevõtja maksugiid 2018» annab ülevaate 2018. aasta olulisematest maksumuudatustest, mis mõjutavad nii ettevõtjaid kui ettevõtteid tervikuna. Tegu on eeskätt ettevõtte juhtidele suunatud vajaliku infoga, mis aitab langetada mõistlikke otsuseid ja maandada riske.

Olulisemad teemad on:

• Dividendide maksustamine
• Laenud seotud osapooltele
• Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine
• Sõiduautode ja kaubikute maksustamine
• Teekasutustasu Majutus, transport, spordikulud,
• Optsioonid ja erisoodustus
• Töötajate lähetamine
• Krediidiasutuste avansiline tulumaks
• Eluruum äriühingus
• Juhatuse liikme töötuskindlustus
• Läti maksureformi olulisemad punktid

Teatmikus on elulised ja selged näided, mis on kujundatud nii, et neid oleks hõlbus lugeda ja pilguga haarata. Iga teema juures on kokkuvõte kõige olulisematest punktidest, millesse juht või ettevõtja peaks suurema tähelepanuga suhtuma, olgu või näiteks nüanss, et teatud juhtudel on võimalik optsioone maksuvabalt realiseerida ka kolmeaastase perioodi jooksul või et ettevõtte tulumaksu tasumise kohustus tekib Lätis dividendide väljakuulutamisel.

Teatmiku autorid on KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask ning maksunõustajad Einar Rosin, Mikk Tereping, Mart Tatrik, Ave Rego ja Merike Oja.

MIS ON VÄÄRTUSTE PUU?

See on vahva puu, mille saab kasvama panna igaüks. Selleks ei ole vaja suurt aeda, isegi lillepotti mitte. Selleks, et väärtuste puu saaks juurduda, on tarvis väärtuste alged oma hinge külvata. Lapsed õpivad jäljendades, võttes omaks vanemate hoiakud ja käitumismustrid. Suur osa väärtustest kujuneb välja lapsepõlves, seepärast on hea arutleda lastega väärtuste üle ning rääkida neile maailma asjadest mõistetavas keeles.

Raamat on mõeldud abistavaks materjaliks vanematele ja õpetajatele, et selgitada lastele väärtuste olulisust. Selles vaadeldakse läbi Simmo ja Sanne silmade järgmisi väärtusi: sõbralikkus, sõprus, sallivus, ausus, abivalmidus, hoolivus ja headus, koostöö, julgus, kohusetunne ja vastutus. Need väärtused kooruvad välja kahe lapse toimetustest. Simmo ja Sanne tegemiste, eluliste lugude varal on lihtsam nende tähendust avada. Peale õpetlike lugude leidub raamatus teemakohaseid vanasõnu, mänge ja meisterdamisülesandeid ning lugemise, kirjutamise ja nuputamise töölehti. Kõik selleks, et uusi teadmisi mängu kaudu paremini omandada ja kinnistada.

«Liigu, mängi, arvuta» on raamat, kus eelkooliealised ja 1.kooliastme lapsed õpivad matemaatikat, eesti keelt ja teisi õppeaineid mängu abil. Mängudel on kindlad reeglid, mille täitmine on oluline.

Mänge võib mängida igal pool, nii toas, õues kui ka looduses. Mängud aitavad kujundada isiksust, õpetavad arvestama kaaslaste huvidega, ennast pidurdama ja teistega suhtlema. Mängude kaudu saavad lapsed matemaatikast aru ja leiavad, et see on põnev.

Matemaatilises mängus õpib laps mõistma ümbritsevat maailma ning arendab oma tähelepanu ja mälu. Mängides lahendavad õpilased ülesandeid endale märkamatult. Mäng vähendab tunnis pinge ja annab vaimule puhkust, et lapsed suudaksid keskenduda õppetööle. Õpetaja saab mängude sisu ja/või raskusastet muutes kasutada neid erinevates vanuseastmetes ja erinevate ainelõikude käsitlemisel. Näiteks muuta liitmise ja lahutamise treenimiseks mõeldud mängud korrutamise ja jagamise mängudeks või kasutada lasteaialastele mõeldud mänge 1.klassis, muutes selleks vajalikke arve. Kogumiku teeb eriliseks see, et kõik ained on omavahel lõimitud.

Siin on olemas kõik õppeained: eesti keel, lugemine, sõnavara õppimine, matemaatika, loodusõpetus, liikumine ja lisaks sotsiaalsete väärtuste arendamine. Kogumikus on käsitletud järgmised teemad: loendamine; arvude võrdlemine; arvude asend arvureas; liitmine ja lahutamine; korrutamine ja jagamine; geomeetrilised kujundid; mitmesugused muud mängud.

Ühiskonnateadlase, filosoofi ja õpetaja Ülo Vooglaidi teine raamat «SÕNA on JÕUD» sisaldab kaheksat tema poolt Raadio Ööülikoolis peetud loengut aastatel 2001–2017.

Loetleme need: Milleks teooria, metodoloogia, metoodika; Laps ja maailm; Vanaisa ja õnn; Kas ja miks on mõtet käia ülikoolis?; Väikese inimese suur rõõm; Mis on demokraatia?; Ööülikooli rännakud Loonel; Pealisülesanne.

Ülo Vooglaidi räägitud õpetusest Ööülikooli loengutes leiab igaüks endale elu tähtsaima iva: tarkus ja armastus on omavahel tihedasti läbi põimunud. Selles raamatus on palju tarkust ja armastust. Unistusi ja rikastavaid teadmisi. Kuid ka valusaid elukogemusi. Vooglaid paneb halastamatult paika poliitikuid, naeruvääristab demagoogiat selle kõikides avaldumisvormides, lõhub pettekujutelmi. Paraku elame stressitekitavas maailmas. Infotulva ja sotsiaalvõrgustike meelevallas oleval inimesel on tihti raske orienteeruda, kus on tõde või mis on jama. Ülo Vooglaid aitab meil vahet teha. Õpetajana ta teab õnneliku elu saladust ja avab seda lahkesti ka meile. Vooglaidi loengud on värske õhu saamise koht.

Öeldud sõnal on vägi ja see vägi on Ülo Vooglaidi uues raamatus hästi tajutav, sest sõna seob inimest teda ümbritseva aja ja tema sees oleva maailmaga. Ükski püüdlus pole kunagi asjatu, sest rännak õppimise ja kogemise teel kannab alati väärtusi ja ideaale. Vooglaidi arutlused vabaduse ja hariduse, kultuuri- ja ajaloomälu tähenduse, nooruse ja vanaduse ilu üle rikastavad meid.

––Ivar Tröner, koostaja

Sõnaline täpsus lisab alati vaate avarust, ütleb Vooglaid. Ma pean teda õpetlaseks, kelle loengud on harukordsed, sest kui ta kõneleb, on selles ühekorraga olemas nii sõna kui ka vaikus.

––Sirje Endre, kirjastaja

Lammas Lolal on erakordselt ilus vill. Pärast kevadist villapügamist on ta endast aga täiesti väljas, kui märkab, et tagasikasvanud kasukas on pulstis ja takune.

Auhinnatud Inglise illustraatori Gemma Merino järjekorras juba teine lasteraamat näitab, et sõprus on välimusest tähtsam ja häid sõpru võib leida sealt, kust sa neid oodatagi ei oska!

Pildiraamat «Lammas, kes haudus muna» läheb hinge ja soojendab südant ning sobib kõige paremini 3-5 aastastele lastele.

Ema poolt inglise ja isa poolt India päritolu Karim on Londoni äärelinnas elav teismeline, kes januneb seikluste ja seksi järele. Rahuliku pereelu pöörab pea peale isa, kellest saab äärelinna Buddha, imetlevate jüngrite ebajumal. Kui Buddha ühte oma jüngrisse armub, satub Karim ootamatult hoopis teistsugusesse maailma täis reeturlikke teatraale, punkrokistaare, glamuurseid pidusid ja seksuaalseid ahvatlusi.

Briti kirjaniku Hanif Kureishi «Äärelinna Buddha» (1990) pälvis Whitbreadi auhinna aasta parima debüütromaani eest ning jõudis 1993. aastal BBC ekraanile miniseriaalina, millele lõi muusika David Bowie.

1970. aastate Londonis hargnev kirev ja vaimukas «Äärelinna Buddha» on jäänud värskeks ja ootamatult ajakajaliseks ka nüüd, kus järjekordne teismeliste põlvkond segases maailmas oma kohta otsib. Käesolev väljaanne on 1996. aastal avaldatud tõlke parandatud versioon. Eesti lugejatelt sooja vastuvõtu leidnud Kureishi loomingust on varem ilmunud ka «Gabrieli and» (2003) ja «Midagi sulle öelda» (2009).

«Kõik peab muutuma!» otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon.

Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid «Teisipäevanaised» (e.k 2012) ja «Seitse päeva söömata» (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.