Triloogiasse kuuluvad romaanid a href="raamat?24255"«Inka»/a I, a href="raamat?173571"«Inka»/a II, a href="raamat?165616"«Inka»/a III. Triloogia räägib võimsa inkade impeeriumi viimastest päevadest. Kui sureb viimane vägev valitseja Huayna Capac, läidab vaen tema kahe erinevast hõimust poja vahel kodusõja. Seda kasutavad omakorda ära Hispaaniast saabunud vallutajad, kes erinevatel põhjustel on võtnud ette kurnava teekonna kaugele maale. Kõige selle keskel on kummaliste siniste silmadega tüdruk Anamaya – Päikeseprintsess – kes teab inkade suuri saladusi ning kellel on võime sündmusi ette näha.

Kadrina rahvamaja on vaieldamatult olnud rahva maja kõik oma 75 eksisteerimisaastat. Siia on leidnud tee sadu ja sadu inimesi, kõik osa saama nii andmis- kui ka saamisrõõmust. Maja on olnud paigaks kõigile Kadrina elu kesksematele sündmustele, nii rõõmsatele kui ka kurbadele. Brošüür annab ülevaate Kadrina rahvamaja 75 tegutsemisaastast.

Brošüür annab ülevaate vendi ja kambriumi ajastust ning selle perioodi kivimitest ja ladestustest Eestis ja Soome lõunaosas. Illustreeritud fotodega.

Andrei Anissimov sündis 1943. a. Moskvas. 1980. a. kolis ta Eestisse ning perestroika ajal avas Tallinnas autorikeraamika salongi. Samal perioodil avaldas ta esmakordselt oma proosateoseid venekeelsete kirjandusajakirjade «Vikerkaar» ja «Tallinn» väljaannetes. Mõnda aega hiljem ilmutas kirjastus «Aleksandra» Anissimovi põnevusromaani «Nudistid golfi ei mängi», mis Moskvas ilmus pealkirja «Kaksikud» all. Selle romaani järgi vändati ka teleseriaal, mida näidati mitu korda Venemaal ja teistes riikides. Elades Eestis, läks Anissimov vene raamatuturule, kus võib praegusel hetkel leida umbes kakskümmend tema romaani ja artiklikogumikku. Tema teoste tiraaž läheneb miljonile.

Jutlused sisaldavad igapäevaseid elujuhiseid kristlastele. Raamat on gooti kirjas.

Sisu: Eessõna Lummav reis Eestiga. Per Unckel, PMNi peasekretär Kuidas see kõik algas. Kalli Klement, PMNi Eesti esinduse direktor Kuidas meile paistab? Madis Tilga, PMNi Eesti esinduse infonõunik Põhjamaade jälg Eestis. Tõnis Arnover Eesti jälg Põhjamaades. Jüri Kahn, Eesti suursaadik Rootsis Küsime inimestelt. Madis Tilga PMNi Eesti esinduse töötajad alates 1991

Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (1776-1882), saksa kirjanik, fantastilise kirjandusliigi tähtsam esindaja, peaaegu selle looja. Tähtsamad teosed: «Kuradi eliksiir», «Kõuts Murr», »Ööpalad», «Preili Scrudery», nende seas ka siin avaldatud «Liivamees». «See on selles seerias juba neljas raamat, mis ilmub elostet o-dega. See näitab, et me veel sugugi pole loobunud ideest ja püüdest endisi o-sid uuesti jalale sääda. Vastopidi, me püsime ses kindlamini ja visamini kui enne.»

Käesolev jõululaulude kogumik on sündinud 50-aastase koorijuhina tegutsemise viljana. Kogumiku laulud on kõlanud paljudes kirikutes nii eesti kui ka inglise keeles. Estonia Koor on esitanud neid jõululaule Jeesuse sünnikiriku lävel Petlemmas, Iisraelis 1987. a., kus toimus rahvusvaheline kooride jõululaulude festival. Tehnilise nõudlikkuse ohjeldamisega avatakse väravad süvenemiseks sõnade sisusse ja mõttesse.

Rahvas suudab nii palju edasi elada kui palju suudab tagasi vaadata. Paikkond kust inimene pärit, peaks inimesele selge olema ning oma juured tuntavad ja armsad. Elus edasi rühkides peab ka tagasi vaatama. Kust muidu sa ammutad jõudu? Liidia Sillaots

Eesti aukonsuli Luigi Cecchini algatusel Firenzes ilmunud fotoalbum tutvustab Eestit maailmale teisiti kui tavaliselt. Siin vaadatakse Eestit itaallase silmade läbi ja see vaatenurk on erinev. Vahe on ilmselge kui käesolevat fotoalbumit Eesti autorite töödega võrrelda. Lisaks pildimaterjalile leiab huviline käesolevat raamatut sirvides arutelusid ajaloost, kultuurist ja uutest tehnoloogiatest, mille on kirjutanud oma ala asjatundjad. Jüri Seilenthal, Eesti Vabariigi suursaadik Itaalia Vabariigis.

Teabevihik sisaldab Eesti Statistikaseltsi 18. konverentsi materjale. Sisu: Eesti Statistikaseltsi 18. konverents. Eesti piirkondlik areng. Kava Üllar Vahtramäe. Järvamaa arengunäitajad Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo pöördumine Ene-Margit Tiit, Mare Vähi, Kristel Kutsar. Eesti siserändest 21. sajandi algaastail Jussi Sakari Jauhiainen. Rahvastik ja linnapoliitika: Eesti väljakutsed ja võimalused Siiri Silm, Rein Ahas, Anto Aasa. Valglinnastumise uurimine mobiilpositsioneerimise abil Yngve Rosenblad. Kultuurisektor: tööandja või rahakulutaja? Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Kristi Lehto. Mõõdikud arengukavades Inge Nael. Teemakaardid ja kaardirakendused statistikas Jüri Jagomägi. Statistikaandmestiku ruumiline käsitlemine Andres Klaus. suured ja väikesed põllumajanduslikud majapidamised Svetlana Šutova. Ettevõtluse demograafia, 2000-2003 Vello Kutsar. Asjaarmastaja mõtteid keskmisest palgast ja kohaliku omavalitsuse statistikast Tatjana Smõkova, Priit Potisepp. Regionaalne sisemajanduse koguprodukt Tõnu Kollo. Eesti riigistatistika rajaja Albert Pullerits Kroonika 2005

Sisu: Bioloogia ja füsioloogia Aine- ja energiavahetus Südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi talitlus Tugiliikumisaparaat, selle aktiivne ja passiivne osa Lihaskoe struktuur ja talitlus Lihastegevuse energeetika, aeroobne ja anaeroobne töörežiim Lihase jõud, kiirus, võimsus ja vastupidavus Treeningu mõju lihasele ja abistruktuuridele Treeningukoormuste mõju teistele organsüsteemidele Treening ja toitumine Meditsiin Noortespordi meditsiinilised probleemid Lihaste düsbalanss ja terviseriskiga kehalised harjutused Ületreening ja ülekoormus Sportlase kehaline areng Pedagoogika Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis Treeneri rollid Sporditreeningu komponendid Sporditreeningu planeerimise tasemed Põhiliste kehaliste võimete liigid ja nende arendamiseks kasutatavad harjutused ja treeningumeetodid Spordipsühholoogia Grupitöö alused Noorte spordipsühholoogia Psühholoogilised oskused spordis Üldteadmised Erinevad ettevõtlusvormid, asutus, organisatsioon Töösuhteid reguleerivad õigusaktid ja kasutatavad põhimõisted Sponsorlus spordis Sporti reguleerivad seadused ja konventsioonid

Olümpiaajaloo seisukohalt on Stockholmis peetud viiendad olümpiamängud ühed tähtsamad. 1900. a. Pariisi, 1904. a. St. Louisi ja 1908. a. Londoni olümpiamängud kujunesid rohkem maailmanäituse osaks kui iseseisvaks spordiürituseks. 1912. a. olid olümpiamängud lõpuks maailmanäituse varjust vabad ja see kajastus kohe ka mängude suurepärases korralduses. Koostajad on püüdnud raamatusse mahutada kõik olulisema, mis Stockholmi mängude kohta on õnnestunud leida. Võistlusprotokollid on sajaprotsendiliselt toodud tähtsamate alade kergejõustiku ja ujumise puhul, ära on toodud kõikide Venemaa koondises võistelnud Eesti sportlaste nimekiri, pikemalt on jutustatud ka Rootsi spordist. Faksiimilena lisati raamatusse Oskar Kallase olümpiareportaaže ja Karl Luki võistluspäevik. Rikkalik on ka pildivalik, kusjuures osa fotosid olümpiarajatistest on tehtud alles kaasajal.

Valimik vaimulikku luulet.

Sisu: Sotsiaalne kapital oma võimsaimas vormis. Mall Hellam Kodanikuosavõtmatus tänapäeva Ameerika Ühendriikides. Robert D. Putnam Jänkuonu rahapada ja seda ohustavad tegurid. Aet Annist Nõiaringid ja hüveringid. Mikko Lagerspetz Väärtushinnangute ja ühiskonnakorralduse nihe. Rein Raud

Koguteos on kokku pandud arvestusega, et lugejal on kõrval ka eelmine väljaanne «Hiiumaa aastaraamat AD 1993». Seepärast siin mitte ainult ei korrata seal toodud materjali, vaid tervete eluvaldkondade – poliitika, haridus, meedia jne. – puhul tuleb kasutada nimetatud koguteost. Eesmärgiks on Hiiumaa elu võimalikult mitmekülgne kajastamine, samuti valgete laikude täitmine väljaandes. Koguteos koosneb paljude kaasautorite artiklitest ja esseedest. Teemad: Sotsiaalaasta Keskkonnaaasta Majandusaasta Kultuuriaasta

Eesti ajaloos pole just palju mehi, kelle elu langeks sedavõrd täpselt kokku Eesti rahvale kahekümnendal aastasajal osaks saanud võitude ja kaotustega. Aastasaja vahetuse ümber sündinud põlvkonnale langes osaks saatus kasvada rahvuslasteks tsaristlikul Venemaal, olla tunnistajaks tsaaririigi kokkuvarisemisele ning punase tulekahju puhkemisele, võidelda oma riigile Vabadussõjas kätte iseseisvus, elada koos kõigi oma rõõmude ja muredega vabas Eestis, näha oma elutöö hävitamist 1940. a. hääletu alistumise ajal, tunnistada okupantide vahetumist, võidelda, vastu panna, kannatada Siberis, näha reetmist, mugandumist, alistumist – ning ikka seejuures jääda oma rahva tulevikku uskuvaks veendunud rahvuslaseks. Just selline mees oli Hengo Tulnola. Tal jätkus nõukogude okupatsiooni rasketel aegadel julgust kirja panna oma mälestused. See oli seda julgem tegu, et isiklikest kogemustest oli Tulnolal hästi teada, millega katsed Eestis toimunut tõepäraselt kajastada nõukogude ühiskonnas tavaliselt lõppesid. Tulnola elas aga otsekui teises maailmas, kus nõukogude süsteemi reaalsused lihtsalt ei eksisteerinud. Ta kehastas elavat mälu ning suutis seda hoides ning edasi andes mälu oma õelaimaks vaenlaseks pidava kommunistliku totalitarismi põrmu paisata. Mart Laar

Ülevaade Eesti olümpiakoondisest 1992. a. Albertville'i taliolümpiamängudel.

Lauluraamat on koostatud lauludest, mida hiidlaste esivanemad on laulnud läbi aegade - nii rõõmu- kui murepäevadel. Laulik on välja antud «Ülemaailmsete hiidlaste päevade 90» puhul, mis toimuvad 2.-8.07. 1990 Hiiumaal.

Õpperaamatu on kirjutanud ja koostanud aateline jahimees-koertekasvataja, Eesti juurtega baltisakslane, oma sünnimaa innukas patrioot Hans von Stackelberg. Kogu raamat on kirjutatud tuginedes ühele tähtsamale jahinduse põhialusele – see on jahieetika. Jahieetikaga algab ja lõppeb jahipidamine. Selline teemakäsitlus erineb oluliselt meil kaua valitsenud stiilist, kus metsa mindi ette antud plaani järgi lihatükki krabama, endal tihtipeale seljas vatijope või õlised tunked. Kõige tähtsam on aga see, et nimetatud raamat täidab ühe olulise lünga meie kirjanduspõllul. Lõpuks oleme saanud endale jahikoerte kasvatamist ja õpetamist käsitleva teatmeteose. Teatmeteosele omase põhjalikkusega on käsitletud ja selgitatud jahikoera olemust, tema osa jahipidamises. Hans von Stackelberg on lähenenud oma teoses jahipidamisele loomakaitse seisukohalt, mis kogu meie jahinduspoliitikas on uus lähenemisviis. Kui uluk on haavatud ja lahkub laskekohalt, siis edasine tuleb juba lahendada loomakaitse seisukohti silmas pidades. Ilma korralikult välja õpetatud koerata on see aga võimatu. Andres Lillemäe, Eesti Jahimeeste Seltsi direktor

«Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011» projekti raames välja antud raamat tutvustab Tallinna vaatamisväärsusi ning kultuurielu, samuti kultuuriaasta programmi, ettevalmistustöid, kultuuriaasta eelarvet jm ettevalmistusega seotud külgi.

NB! Raamatu tiilellehel on autori pühendus tuttavale. Olen nende kaante vahele koondanud valiku oma viimase paari aasta artiklitest ja Euroopa Parlamendis või rahvusvahelistel konverentsidel peetud kõnedest. Suurema osa raamatusse paigutatud lugudest moodustavad Pärnu Postimehe artiklid, mis on avaldatud rubriigi all «Pilk Brüsselist». Raamatus on ka kümmekond arvamuslugu ajakirjast «Anne». Marianne Mikko

F. Scott Fitzgerald (1886-1940) oli kolme romaani ja umbes viiekümne pikema-lühema jutustuse autor, kui ta asus oma neljandat romaani kirjutama. «Sume on öö» lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kui raamat 1934. a. lõpuks ilmus, sai romaani väga leige vastuvõtu osaliseks. Loomulikult ei ole «Sume on öö» ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. a. kirjutas ta oma ja Fitzgeraldi toimetajale Maxwell Perkinsile: «Kummaline on see, et tema «Sume on öö» muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks».

Saksamaal Heidelbergis aastatel 1947-1948 ilmunud ajakiri pakkus paguluses elavatele üliõpilastele võimaluse oma teadustöid avaldada. I köide. Introduction E.V. A Fight for the Future A. Zubras. Wo stehen wir? Alo Raun. The Present State of the World Language Problem Ernst Fraenkel. Der baltische Sprachstamm und sein Verhältnis zu den anderen indogermanischen Idiomen J. Balys. Volkscharakter und Volksbräuche der Litauer Stepas Zobarskas. The Monsignor's Footstool (Short Story) Ilmar Tammelo. Zum Problem des Unveränderlichen im positiven Recht Victor Terras. Bemerkungen zum Stil Leo Tolstois Ilmar Arens. «Kuningas» (König) als Herrscherbezeichnung in Estland und Lettland J. Orech. Über Verlängerung des Lebens Heimatlose Studenten Survey Academic Chronicle Aus der Tätigkeit der Veltstudentenhilfe Neue Bücher Doktorarbeiten IIIII köide: Vytautas Bieliauskas. Der Mensch am Scheideweg Albertas Zubras. Hoffnung Edward Bakis. Contribution of the Psychology of Refugees Willy Hellpach. Die völkerpsychologische Bedeutung der Tragödie Oskar Loorits. Estnische Geistigkeit im Lichte des Volksglaubens D. Tschizewskij. Einime Bemerkungen über den Volkscharakter der Ukrainer und über das Problem der Charakterologie der Völker und Stämme Pauls Jurevics. Die lettische Seele B. Bertelsons. Die Transzendenz der Idee Vladas Stanka. Existentialismus oder Koexistentialismus W. Szylkarski. Die Weltanschauung Dostojewskijs K. Inno. Wohin gehört das Baltikum Ivar Paulson. On the History of Civilisation of the Finno-Ugric-Uralian Peoples Aleksis Rannit. Eduard Wiiralt Survey Aus der Tätigkeit der Weltstudentenhilfe Neue Bücher Doktorarbeiten An Open Letter to the Fellow-Scholars of the New World

Kõrvemaa on A. H. Tammsaare aegadest palju muutunud, ent praegunegi Kõrvemaa on seda väärt, et võtta ette matk läbi soode ja metsade, üle väljamägede, piki lammil looklevaid jõgesid ja mööda kõrgeid oosiahelikke, tehes peatusi maalilises laugastikus või uinuva metsajärve kaldal. Kõrvemaa on saanud oma nime suurtelt inimasustuseta laantelt. Kaunis fotoalbum tutvustab sõnas ja pildis Kõrvemaa erinevaid loodusmaastikke.

Sisu: ÜHENDKOORID Koraal. Isamaa kogudus, astu F. Pacius. Eesti hümn M. Lüdig. Koit R. Tobias. Eks teie tea A. Kunileid. Mu isamaa on minu arm R. Eespere. Tee silmapiirile J. Hiob. Ärka üles M. Saar. Mis need ohjad meida hoidvad M. Siimer. Rõõmus läbi vaeva E. Aav. Me oleme Põhjamaa lapsed Ü. Vinter. Laul põhjamaast G. Ernesaks. Mu isamaa on minu arm NAISKOORID Eesti rahvalaul. Mu süda ärka üles K. Raid. Maarja kiituslaul L. van Beethoven. Kõik taevad laulvad F. Mendelssohn-Bartholdy. Ma tõstan oma silmad W. Åhlén. Suvelaul H. Backman. Pühapäeva hommik M. East. Elurõõm J. Kappel. Ööbik M. Saar. Tantsides E. Mägi. Kauge maa V. Tormis. Kolm liivi rahvalaulu

«Buddenbrookid» on lugu ühe Lüübeki kaupmeeste suguvõsa hiilgeajast ja langusest. Johann Buddenbrook senior, viljakaupmees, kes oma rikkusele aluse pannud Preisi sõjaväe moonamuretsejana, ostab suure maja Mengstrassel. Siin elatakse patriarhaalselt, pannakse erilist rõhku söömisele, joomisele ja seedimisele. Konsul Johann Buddenbrook junior, eelmise poeg, on jumalakartlik ja kainelt kaaluja mees, kelle ülimaks asjaks maailmas on firma. Konsuli poeg Toomas on kõhklev, seesmiselt tühi ja vara väsinud mees, kuigi püüab seda teiste eest varjata osava teesklemisega. Perekonna valulasteks on aga Tooma vend Kristjan ja õde Tooni. Autor on kõik selle kirja pannud ilma paatoseta, üksikasjaliste olu- ja miljööpiltidena, melanhoolse kriitika ja irooniaga.

Mõistujutt vaese mehe pojast, tema ristivanematest ja poisile osaks saanud kummalistest katsumustest.

Stiina keharaamat on järg raamatule Stiina iluraamat ning keskendub kõigile noore tütarlapse keha arenguga seotud teemadele. Raamat annab põhjaliku ülevaate murdeeas toimuvatest muutustest, keha eest hoolitsemisest ja keha kaunistamisest.

«Tartu Ülikooli Kammerkoori 35. aastapäevaks panime kokku väikese trükise kammerkoori ajast. Juubelitrükist kokku pannes sai selgeks, et vaatamata sellele, et eesti keeles on palju kauneid sõnu ja meie hulgas on palju mäletamisi, jäädvustusi, jäävadki väga paljud hetked oma õigesse kohta – südamesse, pilkudesse ja hetkedesse. Mõnele väikesele lavale, millel olemise hetk ja tähtsus võibki suure tähenduse saada alles aasta, kahe, aga võib-olla ka 35 aasta pärast. Seepärast lugege ja vaadakegi seda väikest raamatut kui sama väikest pidepunkti millegi isikliku ja südamest tuleva vahel.» Kammerkoori liikmed meenutavad eredamaid hetki ühistelt esinemisreisidelt, samuti on raamatus ülevaade koori repertuaarist, esinemistest ning liikmetest.

Sisu: Laulu eestvõtja - M. Saar Sinu aknal tuvid - G. Ernesaks Armastan sind, Eestimaa - R. Eespere Astuge ette! - V. Tormis Meelespea - G. Ernesaks Mu isamaa on minu arm - G. Ernesaks Tantsides - M. Saar Mu isamaa, mu õnn ja rõõm - F. Pacius Kus põhjalahe kohiseb - A. Läte Eesti lipp - E. Võrk Lahkumise laul - K. Türnpu Kaunimad laulud - Fr. Saebelmann Tartu etüüd - M. Ratassepp Laula mulle seda laulu - G. Sviridov

Laudpuule tehtud puulõiget nimetatakse puulõikeks, otspuule uurendatud trükiklotsi puugravüüriks. Puulõige on vanim kõrgtrükitehnika, mille esimesi näiteid Euroopas tunneme 14.-15. sjandi vahetusest. Aasias tegeldi sellega aga kindlasti juba 9. sajandil. Puugravüüri esimesi näiteid võib eestikeelsetest trükistest leida alates 1834. aastast, järgmisel aastal algas puugravüüride valmistamine ka Eestis. Käesolev näitus püüab Eesti Rahvusraamatukogu kollektsioonis olevate puugravüüriklotside põhjal anda linnulennulise ülevaate selles tehnikas teostatud illustratsioonide kasutamisest eestikeelsetes trükistes 1840.-1940. aastal.

Olga Terri (1916-2011) juubeli tähistamiseks eksponeeriti Eesti Kontserdi galeriis head valikut kunstniku loodud portreedest üheskoos tema kaasaegsete silmapaistvate eesti kunstnike portreedega. Olga Terri on väga kõrgelt hinnatud portreemaalija, kes mitmel aastakümnel on olnud meie kunstis esiportretistiks.

Kolm teost klaverile.

Õpetajaraamat on valminud projekti «Koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine» raames Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Käesolevas kogumikus on lisaks teoreetilistele materjalidele esitatud ülesandeid, mida saab kasutada nii õpetajakoolituses kui ka iseseisvaks tööks. Tärniga ülesanded on mõeldud eelkõige töötavatele lasteaednikele oma kogemuse jagamiseks ning järelemõtlemiseks.

Uued Eesti toitumissoovitused tuginevad 2004. a. publitseeritud neljandatele täiendatud Põhjamaade toitumissoovitustele. Soovituste eesmärk on arvestades kaasaegsete teadusuuringute tulemustega anda soovitused toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks ööpäevas ja juhised toidu koostamiseks. Soovitused on aluseks toidu planeerimiseks erinevatele elanikkonna rühmadele, tagamaks toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise saavutamiseks kogu eluea jooksul.

Sisu: Tööstusettevõtete asutamine, sisseseadmine ja nõuded eritööstuste kohta Üldseadused ja määrused Tööstusettevõtete asukohad, projekteerimine, sisseseadmine ja erinõuded Eritööstused Tehnilised nõuded tööjulgeoleku kaitseks ja tööstusehitiste projekteerimisel vajalikud tabelid ning andmed Töökaitse- ja sotsiaalseaduseid Kutseseadused ja -määrused Üldosa Keeleseadused ja -määrused Kutseesinduste ja eesti rahvusliku jõukomitee seadused Tollisoodustuste määrused

Äratrükk «Konjunktuurist» nr. 16. Statistiline ülevaade puuvillatööstuse ja villatööstuse kaupade müügist siseturul ning tekstiilikaupade siseturumahust.

Kogumikus on oma rahva- ja heliloojate laulude kõrval ka võõrsilt laenatud viise. Aegade jooksul on eestlane need laulud omaseks laulnud, teadmata nende päritolugi. Nii eesti rahvaviisid, eesti vanema põlve heliloojate laulud, rahvalikud laulud ja teiste rahvaste pärimuslaulud esinevad kogumikus põhiliselt kahehäälsetena. Lihtsa saatehääle lisamine viisihäälele teeb kooslaulmise alati nauditavamaks. Harmooniamärgid on abiks pillimehele.

Saarlasest sitkemat välja ei nuputa, sest tema ei põle, veeski ei uputa.

Käesolev rahvapillilugude kogumik püüab mõnevõrra täita üht olulist lünka meie traditsioonilise kultuuripärandi publitseerimisel ja rahvale tagastamisel. Kui rahvalauludest on ilmunud küll üldisemaid antoloogiaid, küll piirkondlikke väljaandeid – tõsi, sedagi ebapiisavalt, siis rahvapillilugusid on avaldatud hoopis vähem.

Loengud administratiivõigusest, selle seisukorrast Venemaal ja võrdlus teiste Lääne-Euroopa riikidega.

Käesolevas raamatus on kaks olulist arhitektuuri puudutavat teksti: Eesti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Arhitektuuripoliitika ja arhitektuurivaldkonna tegevuskava aastateks 2004-2008.

Brošüüris on kaks mõistujuttu kuningatest, kes õpivad elu tõelisi väärtusi tundma. «Nõnda sa peagi meeles, et kõige tähtsam aeg on praegune aeg; kõige tähtsam sellepärast, et üksnes praegusel ajal on meil võimus eneste üle. Kõige tarvilikum inimene on see, kellega sul praegusel ajal tegemist on, sest meie ei või teada, kas on meil võimalik mõne teise inimesega kokku saada, aga kõige tähtsam asi on heategu, sest ainult seks on inimesele elu antud.»

Brošüüris on toodud konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtted. Konverents oli pühendatud filoloogiadoktor Ingrid Rüütli 70. sünnipäeval.

Kogumikus on Kreutzwaldi kirjad nr. 1-36 ja Koidula kirjad nr. 1-28.

Õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist «1.-3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine». Sisu: Eessõna Sissejuhatus Korvpallitreeneri filosoofia Planeerimine korvpallis Kehaline ettevalmistus korvpallis Ründemäng Kaitsemäng Mängudeks valmistumine ja mängu juhtimine Lisad

Õppevahendis keskendutakse motivatsioonipsühholoogia võtmeküsimuste selgitamise järel nende rakenduslike meetmete otsingule, mis aitaksid taastada ja tõsta inimeste tööhuvi.

1870. aastal Eestisse jõudnud raudteeliiklusega on meie kultuurmaastikule tekkinud omanäoline arhitektuuripärandi kihistus. Seda väärtustades ja säilitades hoiame alles osakest meie ühisest ajaloost, rikastades nii kogu Eesti kultuuripilti. Käesoleva trükise eesmärk on anda nii põgus ülevaade kohaliku raudteearhitektuuri arengust läbi ajaloo kui esmaseid juhiseid hoonete hooldamiseks ja korrastamiseks.

Juta Pihlamäe (29.06.1927-19.04.2006) poeg on ema surma puhul välja andnud väikese mälestusteraamatu, kuhu on koondatud järelehüüe emale, Juta Pihlamäe elulugu, mis on ilmunud ka «Eesti elulugude» III osas ning Kati Murutari artikkel «Juta ja Olavi Pihlamägi kaksindlus – emakeel ja Eurovisioon Nõmme kullakallis kodus», mille lühendatud variant ilmus 2005. a. ajakirja «Eesti Naine» mainumbris.

Raamatus meenutavad kolleegid ühte andekamat ja töökamat Eesti hüdroloogia edasiarendajat Armin Kaske.

Õpetajaraamat on valminud projekti «Koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine» raames Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppematerjali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Raamat on müügil ilma töölehtedeta.

«Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu», mis toob lugejateni põhjaliku ülevaate kaplaniteenistuse algusaegadest kuni tänapäevani välja. Lisaks kiriklikule sõjaajaloole sisaldab raamat Eesti kaitseväe kaplanikombestikku, võrdluseks seejuures ülevaated teiste riikide relvajõudude kaplaniteenistustest. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi Vabadussõja päevil ning taastati 1995. aastal, aluseks Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides kasutusel olev oikumeeniline mudel. Raamatu lisades on ära toodud mitmeid ajaloolisi dokumente ning on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Sisu: V. Ignatjev. Vasta, meri! K. Kikerpuu. Üks laev jälle sadamast merele läeb... M. Salum. Võõra linna tuled M. Targo. Karikakar B. Kõrver. Istu, kuu, minu juurde kabiini R. Lätte. Pime august H. Zeiger. Kes merd teab P. Pihlap. Nagu meres V. Ojakäär. Sina, mina ja teised J. Jürisson. Maa hääl L. Veevo. Sukeldun merre A. Valkonen. Kedagi emad on saatnud... I. Must. Ma jään lootma sulle O. Ehala. Õiepisar H. Vaikmaa. Jää kauaks mu juurde G. Portnov. Ema G. Portnov. Kas tead, kuhu lähed? O. Strok. Mu viimane tango V. Matetski. Päikesemaa I. Korneljuk. Leia mind tuhandete seast V. Jara. Tulek S. Wiseman. Meenuta mind W. Scharf. Ben W. Shanklin. Shanson d'amour F. Loewe. Kui peaksin kord sind jätma

Sisu: Ortmann. Kuradivalss Poe. Ligeia

Atlases on toodud eri maailmajagude füüsilised kaardid, taevakaart ja Eesti kaardid.

NB! Raamatu tiitellehel on autori pühendus. Kahe sajandi vanuse minevikuga tööstusettevõtteid leidub Eestis üksikuid. Nende hulka kuulub siinmail suurim ja tuntuim kondiitritooteid valmistav ettevõte, AS Kalev, mis 2003/2004. aastal kolis Tallinnast Põrguväljale, Lehmja külla Harjumaal. Arvestades firma vanust esimeste Tallinna piires asunud eelkäijate rajamisest, ulatub tema minevik XIX sajandi algusaastatesse. Sisu: Vana aja lugu Kalevi eelkäijad XX sajandi algusest Kalevi moodustumine ja areng Kommipaberi kujunduse lugu Résumé Lisad

Käesolev kogumik sisaldab valiku Harri Haameri jutlustest. Umbes 500 tema jutlust on säilinud magnetofonilintidel, palju käsikirjadena ja ligi poolsada tema enese ümbertöötluses. See raamat sisaldab kümmekond Harri Haameri enese parandatud ja ümber töötatud jutlust. Ülejäänud on lintidelt maha kirjutatud sellistena, nagu nad pühapäeviti kantslist kõlasid. Harri Haamer kõneles selge diktsiooniga, emotsionaalselt ja ilma nn. kantsli paatoseta. Tema jutlused olid elavad, kaasahaaravad, loogilised, julged ja otseütlevad. Ta nimetas jutlustes, nagu eluski, asju nende õigete nimedega. Sageli suhtles ta jutluse ajal kogudusega neile küsimusi esitades, vastuseid oodates ja ka ära kuulates.

Käesolev Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassamblee dokumendikogu ja sellega kaasnev uurimus näitavad, mil viisil on assamblee tegevus aidanud kaasa Rooma lepingute ettevalmistamisele. See dokument ühendab endas ESTÜ ühisassamblee 25. märtsil 1957 Roomas tehtud otsused Euroopa Majandusühenduse ja Euratomi asutamise kohta. Mõnda neist dokumentidest ei ole varem avaldatud ja need on lisatud koos kahe muu dokumendiga, mis on juba avaldatud. Sisu: Ühtse parlamendi suunas – ESTÜ ühisassamblee mõju Rooma lepingutele Ühisassamblee ja ühenduse laiendamine Ühisassamblee ja ettevalmistused Rooma lepinguteks Ühisassamblee ja valitsustevaheline konverents Kokkuvõte Ühisassamblee mainimist leidud liikmed Mainimist leidnud dokumentide nimekiri Dokumendid (A-nimekiri). Originaalid on prantsuse keeles Dikumendid (A-nimekiri). Mitteametlik tõlge inglise keelde

Näidendi esimene vaatus toimub Kõrgemäe koolis, kus osalised on mõisa kooliõpetaja, tema naine ja koolilapsed ning teise vaatuse lastepidu leiab aset mõisaõue muruplatsil koos mõisahärra ja -prouaga.

Jim Ashilevi näidendiraamat «Nagu poisid vihma käes» on Kultuurkapitali näidendipreemia laureaat ja ilmub Värske Raamatu sarja kolmanda teosena. «Nagu poisid vihma käes» räägib kolmest noorest mehest, kes on vabatahtlikult läinud kinnisesse raviasutusse, alternatiivsesse neuropsühholoogiahaiglasse Nartsissimo, et vabaneda oma foobiatest. Igaüks seisab silmitsi hirmudega: hirm vägivalla ees, hirm naiste ees, hirm ühiskonna ja elu ees. Äärmuslike meetoditega ravi käigus selguvad ja segunevad nii patsientide kui ravijate tegelikud ja kujuteldavad kompleksid, teravduvad võimusuhted, tekib lähedus, sünnib vägivald.

Käesolev artiklikogumik ilmus 1999. a. Soome Vabariigi Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi väljaandena. Miks otsustas Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium selle tõlkida? Prostitutsioon on sotsiaalne ja väga mitmetahuline nähtus, mis on seotud vaesuse, töötuse, soolise ebavõrdsuse, inimõiguste rikkumise ja paljude muude probleemidega. Prostitutsioon on probleemiks rahvatervise seisukohalt suguhaiguste ning HI-viiruse ja aidsi leviku tõttu. Kogu maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et prostitutsioonist saavad tulu eelkõige kuritegelikud rühmitused. Kes on see salapärane seksi ostja? On ta veidrik, jõhkard, tossike või tavaline mees? Või äkki hoopis naine? Kuidas suhtub ta ise oma tegevusse, kuidas näevad teda seksteenuste pakkujad? Käesolev artiklikogumik püüabki veidi valgustada nõudluse olemust. Tegemist on esimese taolist infot sisaldava kogumikuga eesti keeles. 2006. a. valmib ka esimene uuring eestlastest seksi ostjatest, seni aga võime antud kogumiku põhjal tutvuda naaberriikide uurijate arvamustega.

Sisu: S. Aavik. Tegudeks on antud aeg S. Aavik. Ikka on tarvis seda maad T. Pihlap. Selgeks jääb taevakaar M. Targo. Kui sul on raske G. Kriik. Tilluke saar I. Garšnek. Aeg on nagu rong A. Valkonen. Oota mind H. Tarvo. Valge daami linn M. Salum. Taevas ja maa H. Hindpere. Omad mehed kõik V. Ojakäär. Emade maailm R. Lätte. Paadilaul H. Zeiger. Muinaslood N. Laanepõld. Kooli kokkutuleku laul G. Podelski. Kes kaluriks korra on olnud V. Kell. Paratamatus V. Vassiljev. Aeg lihtsalt olla alles I. Saruhhanov. Ikka jälle E. Kolmanovski. Lõputu laul R. Pauls. Peoleo Šoti rahvalaul. Öö meie järvel M. Yvain. Minu mees H. Warren. Melanhoolne serenaad L. Robin ja R. Rainger. Juuni jaanuaris C. Porter. Siis, kui vaikne on öö

Sisu: Rohumaaviljeluse ja rohumaateaduse areng ning edendajad Eestis Eesti tigimused rohumaaviljeluseks Heintaimed. Sordiaretus. Eestis aretatud sordid. Seemnekasvatus Rohundid looduslikel ja kultuurrohumaadel Heintaimede haigused ja kahjurid ning nende tõrje Produktsiooniprotsess rohumaal

Kirjutis käsitleb Venemaa maaküsimust ning töörahva viletsat olukorda, kes väikese palga eest peab maaomanike kasuks töötama.

2005 a. Brookeri auhinna võitja romaan «Meri» on kohustuslik kirjandus kõigile, kes võtavad tõsiselt raamatuid ja kirjandust: ikka ja jälle tahaks üle lugeda iga lauset, imetleda selle ilu, originaalsust ja elegantsi. «Meri» on mõistatus, mida Banville asub tükkhaaval lahendama. Imeliselt loomutruult kirjeldab autor täiskasvanuea künnisel olevate laste maailmanägemust. Banville ei paku meile õnnelikku viktoriaanlikku fantaasiat süütuse- ja rõõmuküllasest lapsepõlvest; selle asemel jälgib ta täiskasvanuid läbi noore poisi pilgu kainelt nagu Külma Sõja spioon. Sarnaselt Nabokovile kirjeldab Banville kõike teadlase täpsuse ja luuletaja keelega. Loo keskmes olev müsteerium, millest on möödas enam kui pool sajandit, mõjutab jätkuvalt jutustaja mõtteid ja tegusid ka täiskasvanueas. Tema äsjane lesestumislein kannab alateadlikult toonase traagilise sündmuse pitserit. «Meri» pakub lugejale ebatavalise mõtiskluse surelikkusest, leinast, surmast, lapsepõlvest ja mälestustest. See ei ole üksnes mõnusalt loetav romaan, vaid vaieldamatult geniaalne teos. Deirdre Donahue, USA Today

Brošüüri on erinevatest kogumikest koondatud valik K. A. Hermanni laule koos viisidega.

Eestlannast pagulane on ostnud Londonis väikese majakese ajutiseks eluasemeks – kuid ajutisest on saanud alaline. Samas elab inglise kirjanik, kes on sattunud olukorda, mida ta peab paratamatult lõplikuks. Ent sinna majja üüriliseks sattunud noor näitlejanna muudab põhjalikult ta elu. Eesti noorukist üliõpilane taas on samast lootnud püsivat ulualust, kuid lahkub sealt üleöö. Kirjanik näitab selles omapärases romaanis elu muutlikkust ülimalt veenval kujul, taustaks inimlikult pingsad vahekorrad.

2008. a. tähistab Ardu kodulooring oma 10. juubelit. Nende tegevusaastate jooksul on ringi liikmed kogunud ja jäädvustanud hulgaliselt materjali kodukandi elust-olust ja inimestest. Trükivalgust on näinud viis erinevat raamatut, mille autoriteks kodulooringi liikmed. Käesolevat raamatut võib pidada raamatute «Killukesi käidud teedelt» (2005) ja «Noppeid tallatud radadelt» (2007) järjeks. Kõik need raamatud jutustavad Kõue vallaga seotud olnud inimeste elust ja tegevusest. Inimesed on erinevad, erinevad on ka nende elujuhtumid, kultuurihuvi, haridustee, hobid ja tegevus ning saatus. Meenutustest kumab läbi ajastu ja olude hõngu, ilmneb, mida inimene oma elus on tähtsaks pidanud.

Midagi peent ja keerulist sellest salativihikust ei leia. Siin on lihtsus segatud värskuse ja vitamiinidega. Olen üritanud kirja panna oma katsetused maitsete segamisel. Alati midagi soolast, midagi magusat, midagi rohelist, midagi lihalist... Eelistatud kõik kodumaine ja hooajaline.

Selle raamatu lugejal tuleb ajas tagasi pöörduda. Eelkõige sunnib selleks muidugi aines, mis ulatub Vigala kihelkonna esiaegadesse ning avab üsna põhjalikke pilte just kihelkonna varasemast ajaloost. Teine põhjus ajas tagasi minna on aga veel – käsikiri, mis nii mahukana esimest korda trükivalgust näeb, on suuresti kirja pandud eelmise sajandi 30-ndatel aastatel. Tekstist leiab hulga ajalooliste paikade-objektide võrdlusi tänapäevaga, ent see tänapäev jääb siis käsikirja kirjutamise aega – autor fikseerib 1930-ndate aastate seisu. Samas on varasem ajalugu märksa detailsemalt üles tähendatud. Kõigil silme ees oleva kaasaja kirjeldustega näis ilmselt olevat rohkem aega.

Brošüür annab ülevaate soomerootslaste ajaloost, keelekorraldusest, asustusaladest ja ühiskonna- ning kultuurielust.

Kiirguskeskus alustas oma tegevust 1. jaanuaril 1996. Esimene ümmargune sünnipäev annab põhjuse korraks aeg maha võtta, vaadata minevikku ning meenutada kiirguskaitse algusaastaid. Lisaks sellele kajastatakse Kiirguskeskuse igapäevast tegevust kiirgusohutuse tagamisel ning vaadatakse ka tulevikku.

Sisu: 1905. a. sündmused sünnitasid Eestimaal ametiühingud Ametiühingute tegevus Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1924) Stabilatsiooniaastail (1925-1930) Majanduskriisi aastail (1931-1934) Ametiühingud «vaikiva oleku» esimestel aastatel (1934-1937) Töölisliikumine enne juunipööret 1940 (1937-1940)

Raamat on gooti kirjas.

Kogumikus on esimest korda tehtud põhjalikum ülevaade suhtlemistreeningu ajaloost Eestis, nii selle sünni juures seisnud Henn Mikkini (1947-2004) materjalide põhjal kui ka tema õpilaste ja kooleegide silmade läbi.

Tartu Kunstimuuseumis 17.novembrist 2006 - 25. märtsini 2007 toimunud ülevaatenäituse kataloog annab põhjaliku ülevaate kunstniku elust ja loomingust. Illustreeritud fotodega. Sisu: Saateks Mare Joonsalu. Johannes Saal ja tema looming Tiiu Talvistu. Johannes Saal ja tema aeg Vaino Vahing. Johannes Saalist psühhiaatri pilguga Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu. Teosed Johannes Saali elu ja tegevuse kroonika Johannes Saal enesest ja teistest Teised Johannes Saalist Esinemine näitustel Väljavõtteid kunstikriitikast

Karusloomakasvatuse eesmärk on toota naturaalset ja eksklusiivset karusnahka. See loomakasvatusharu on levinud põhjamaades, kus jahe kliima sunnib kasutama soojemaid kehakatteid, milleks sobib suurepäraselt karusnahk. Ka Eestis kasvatatakse karusloomi, küll mitte nii palju nagu näiteks Soomes, Taanis ja Norras. Kuid muudatuste tuultes on karusloomakasvatus siiski ellu jäänud ja on lootust, et nende loomade kasvatamine võtab pisut teise vormi, kui ta oli senini. Juba praegu kasvatatakse meil taludes nii tšintšiljasid kui küülikuid, farmerid tunnevad huvi karusloomade aretuse, nahastuse ja toodangu realiseerimise vastu. Seni on kõige suurem puudus olnud kvalifitseeritud arstiabist. Kahjuks ei ole praegused loomaarstid saanud tudengipõlves õpetust karusloomade haigustest. Käesolev raamat on esimene eestikeelne karusloomade haigusi käsitlev väljaanne ja loodetavasti leiavad sellest vajalikku erialast infot nii üliõpilased kui praktiseerivad loomaarstid.

Raamat tutvustab lastele, kuidas ennevanasti taludes leiba küpsetati ja milliseid töid tuli leiva saamiseks teha. Samuti tutvustatakse leivaga seotud uskumusi ja rahvakombeid, aga ka Eesti Põllumajandusmuuseumi.

Romaan käsitleb 1930. aastate Põhja-Eesti rannaküla argipäeva, keskendudes peamiselt kahele tegevusliinile – noore kaluri ja laevakapteni naise armastuse loole ning salapiirituse vedamisele.

Vestmik on abiks eestlastele, kes külastavad Rootsit ja tahavad rääkida rootsi keelt. Sõnad ja väljendid on jaotatud teemade järgi ning neid saab kasutada tüüpilistes igapäevastes situatsioonides. Vestmiku alguses on lühike rootsi keele häälduse kirjeldus. Vestmiku kasutamine eeldab siiski mõningaid teadmisi rootsi keelest.

Masinaehitus on omaette ja pikkade traditsioonidega tööstusharu. Kuna ta varustab kõiki teisi tööstusharusid konstruktsioonide, seadmete, mehhanismide jm. tööstuslike lahendustega, avaldab ta ühtlasi mõju ka teiste majandusharude arengule. Masinaehitus on kiiresti arenenud tööstusharu Eestis. Sisu: Eessõna Eesti majanduskasv ja Euroopa Liidu arengutrendid Ettevõtte konkurentsivõime tugevdamise aspektid Eesti Masinatööstuse Liit 1991-2006 TTÜ mehaanikateaduskonna roll Eesti masinatööstuses Kodutandrilt kosmosesse - AS Vertex Estonia lugu Julgus muutuda ja areneda tõi meile edu ASi Tarmetec tee autotööstusesse Kokkuvõte artiklitest inglise keeles Lisad

Cyrillus Kreegi loomingus on kesksel kohal vaimulikud rahvaviisid (koraalide rahvapärased variandid), mis Eestis olid eriti levinud maa lääneosas ja saartel. Väga rohkesti on helilooja kasutanud ka eestirootslaste vaimulikke rahvaviise, mis on üles kirjutatud Noarootsi poolsaarel, Vormsi ja Pakri saartel. Siin avaldatavad kaks C. Kreegi kaanonit eestirootsi vaimulikel rahvaviisidel on helilooja esimesed sellelaadsed teosed ja põhinevad tema enda poolt 1921. a. Noarootsis üleskirjutatud rahvaviisidel.

Sisu: Maailma ajaloo homne päev - V. Tormis Laul rõõmule - A. Läte Mu isamaa on minu arm - A. Kunileid Astuge ette - V. Tormis Muusikale - G. Ernesaks Ärkamise aeg - R. Eespere Koor ooperist «Nabucco» - G. Verdi Kõndisin mina vainulla - P. J. Hannikainen Isamaa mälestus - K. A. Hermann Eesti mullad - A. Ratassepp Virumaa ja Pandivere - V. Tormis Eesti mees ja tema sugu - V. Tormis Kalamehe jutt - E. Mägi Kevad ja kenad neiud - A. Ritsing Pottsepp ja savi - E. Aav Oh, kodumaa! - M. Saar Süda, mis sa muretesed - seadn. C. Kreek Varas - R. Tobias Sind surmani - A. Kunileid Lahkumise laul - K. Türnpu Kevade käes - A. Thomson

Kaunis fotoalbum tutvustab Eesti suuremaid saari ja nende vaatamisväärsusi.

2006. a sügis on Tallinna Majanduskoolile eriline aeg. Möödub 100 aastat Gustav Narusbecki Kaubanduskooli ja 95 aastat Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli asutamisest. Mõlemad õppeasutused olid oluliseks alusepanijaks majandusalasele koolitusele Tallinnas. Läbi aegade on neid koole peetud praeguse Tallinna Majanduskooli õiguspärasteks eellasteks, kuigi nad on kandnud ajaloo jooksul erinevaid nimetusi ja asunud mitmes paigas Tallinnas ning mujalgi. Tänaseks on saatuse tahtel nende koolide järglased ühinenud ning seetõttu on käesolev juubel kõikide vilistlaste, endiste ja praeguste õpetajate ning töötajate ühine pidulik sündmus. Käesolev ülevaade Tallinna Majanduskooli ja tema eelkäijate sajandipikkusest ajaloost on valminud tänu nende koolide kasvandike ja õppejõudude meenutustele.

Kogumikus on harjutused hääle arendamiseks, koori häälestamiseks, lauluseaded, kaanonid ning valik Alo Ritsingu laule.

Töövihik «Avastusretk Euroopasse» koondab aktiivõppe viise ja meetodeid eesmärgiga anda pedagoogidele võimalus aidata õpilastel efektiivsemalt nii ennast kui ka ümbritsevaid inimesi eurooplastena, Euroopa Liidu elanikena identifitseerida ning rõhutada iga inimese tähtsust ja rolli Euroopa demokraatliku identiteedi toetamisel. Kogumikus leiduvate õpilaste aktiivsele suhtlusele ja osalusele suunatud õppemeetodite mitmekesisus – õppimine kujutlusvõimet kasutades, töö tekstiga, ajurünnak, joonistamine, diskussioonid, debatid, projektitöö, rollimängud, töö paarides, infootsing, ümberjutustus, valikvastustega testid, diagrammide modelleerimine, töö kaardiga, ülesanded kriitilise mõtlemise arendamiseks, otsustusstrateegiad, ristsõnad jne – annab lootust Baltimaade õpilaste headele tulemustele Euroopa kodanikuhariduses. Sisu: Informatsioon Osalemine Tulevik Identiteet

Sisu: Meeskoorile Oktoober Eesti mullad Mälestusi isast Lausumissõnad Ämm Saunas Lõpulugu Vaikus Kalevipoeg isa haual Metsamehe loits Naiskoorile Saarepiiga laul Liblikas Oh, mu hella eidekene Võidulaulmine Segakoorile Saarele Carpe diem Laena mulle kannelt, Vanemuine Vaenu vastu

Brošüüris on Leo Tolstoi kirjeldus suurest ühiskondlikust ebavõrdsusest - kas on tõesti tarvis, et kaevurid, kiviraidurid ja talupojad peavad hommikust õhtuni 16 tundi päevas ränkrasket tööd tegema, samas kui mõisnikud võivad niisama põldude vahel lusti sõita?

Keeleteaduslikus uurimuses vaadeldakse läti laensõnade kasutamist liivi keeles. Inhalt: Einleitung Über das Alter der jungen lettischen Lehnwörter Lautliche Besonderheiten Entsprechungen der lettischen Laute Morphologie Die Angleichung der Lexik lettischer Herkunft ans Livische Aus der lettischen Schriftsprache oder aus den Dialekten? Aus dem Deutschen oder Lettischen? Schlussbetrachtung Belegmaterial

«Ta ei taha mulle tegelikult haiget teha – ta lihtsalt kaotab enesevalitsuse.» «Ta oskab olla väga armastusväärne ja viisakas.» «Ta on mulle küll paaril korral hirmu nahka ajanud, aga ta ei puuduta kunagi lapsi – ta on suurepärane isa.» «Tal on tõesti raske olnud.» «Ta palub alati pärast andeks.» Ta ütleb, et ta armastab sind. Aga... miks ta siis seda teeb? Paljud naised on pidanud endale selle küsimuse ikka ja jälle esitama. See raamat pakub võimalust vaadata vihaste ja kontrollivate meeste mõtetesse - ja muuta elusid. Raamatu autor Lundy Bancroft on meesterapeut, kes on spetsialiseerunud vägivallateemale ja praktilisele tööle vägivaldsete meestega. Siit saate teada: Varajased ohumärgid Kümme vägivaldset isiksusetüüpi Narkootikumide ja alkoholi mõju Mida teie saate vägivaldses paarisuhtes muuta ja mida mitte Kuidas paarisuhet ohutult lõpetada «Bancroft on avanud akna vägivaldsete meeste mõtlemisse ja käesolev raamat aitab avada ukse vägivaldsetest paarisuhetest välja pääsemiseks.» Gavin de Becker, bestselleri «Kuidas tajuda ohtu» autor

Söö ennast terveks! Sellest raamatust leiad Sa: häid ja tervislikke retsepte (kui neid toite juba teha oskad, ei murra sul konti ka kõik maailma ülejäänud retseptid) kokapoisi tarkuseteri (tänu neile mõistad, et on vaja vaid veidi harjutada, et söögitegemine oleks lihtne ja lõbus) huvitavat lugemist toidu ja toiduainete kohta (armastatakse ju ikka seda, mida tuntakse)

Käesolev õpperaamat on määratud esijoones tehnikaüliõpilastele käsiraamatuna kaasavõtmiseks tegelikku ellu. Õppetöö piiratud aeg ülikoolis ei luba küllalt põhjalikult käsitella kõiki puitehituse küsimusi, milledega tuleb ehitustel tegelda: nii peab siin appi tulema käsiraamat. Raamatu koostamisel on aga arvestatud ka seda, et teda ühtlase eduga kasutada saaks iga ehitaja – nii ehituspuusepp ja -meister kui ka põllumees ja üksikehitaja. Teos toob alguses lühikese ülevaate puidu üldomadusist, millest oleneb tema õige tarvitamine ja käsitsemine ehitistes, ja toob siis õpetusi ja jooniseid tähtsamate puittarindite tegemiseks. Nii on siin käsiteldud kõik olulisemad puidust tehtavad ehitiste osad, nagu seinad, laed, katused, trepid, uksed, aknad, raketised jne. Lisaks meil seni tarvitusel olnud ehitusviisidele on seletatud ka mõned moodsamad Rootsi ja Ameerika ehitusviisid, mis on vanadest otstarbekamad ja võimaldavad senisest suuremat puidu ja tööjõu säästu. Arvo Veski

Brošüüris on Lev Tolstoi mõtted enesearengust, armastuse kasvatamisest endas ja teiste aitamisest.

Üheksas anne. Vihikus on kirikulaulud nr. 416-463 lehekülgedel 495-550.

Sisu: Sissejuhatuseks Ilukirjandus kirikuõpetajate hoolel Ilukirjandus köstrite ja kooliõpetajate hoolel Vaated tagasi ja edasi

Kirglik armumine võib muuta elu metsikuks ja pööraseks. «Sajandi segadus» on see, et kirglikku armumist ja kiindumust on pikka aega segamini aetud. Kasulik on teada, et kirg põhineb instinktidel. Kiindumine kogu eluks on aga inimelu võimsamaid tundeid. «Miks me armastame?» räägib sellest, et nii nagu kire möödumine on loomulik, võivad kiindumussuhted olla igavikulised. Ka mitme inimese samaaegne ent eriviisiline armastamine on täiesti loomulik ning biokeemiliselt seletatav. Raamatusse on koondatud kaasaegsete aju-uuringute tulemused, mis pakuvad mõtlemisainet ja võivad olla abiks armastuse keerulise olemuse mõistmisel. Mare Pork, Tallinna Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, juhtimiskonsultant

Eestis on leitud erakordselt palju meteoriidikraatreid. Siin on head geoloogilised eeldused teatud vanusega kraatrite säilitamiseks. Kuid kindlasti on siinmail olnud väga suur huvi kraatrite otsingute ja uuringute vastu. Kaali järve kui oletusliku meteoriidikraatri uurimine algas juba 1920-ndate aastate alguses, esimesena Euroopas. Brošüür annab ülevaate kosmilistest katastroofidest ja meteoriidikraatritest, Kaali kraatritest, Ilumetsa kraatritest, Tsõõrikmäe kraatrist, Simuna ja Kärdla kraatrist, Neugrundi kraatrist ning Eesti meteoriitikakomisjonist.

Sisu: Stilistika ja rhetorika põhjusõpetused Praktilised ülesanded Jutustused ajaloost Sisu kokkuvõtted Eesti kauniskirjandusest Kirjeldused, kujutused Mõistete ja vanasõnade seletused Harutused Karakteri kirjeldused