Peetri muinaskihelkonna aluseks on enam kui 3000 aastane maaviljeluse ajalugu, mis on tõestatud rohkete arheoloogiliste leidudega kohapealsetest kivikalmetest – tänu nimekatele arheoloogidele Harry Moorale, Artur Vassarile ja Evald Tõnissonile – alates aastatest 1921/22 - 1934/36. Esimesed ulatuslikumad kirjalikud tõendid pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast aastaist 1212, 1217, 1220 ja 1226 Kareda küla kohta, mis oli krooniku kirjelduses väga ilus ja suur ja rahvarohke. Põllumajandusajastu enam kui 200 põlvkonna kestel on elanud siin järvalased, kellest püüame anda oma albumis kronoloogilises järjestuses lühiülevaate. Muinaskihelkonda kuuluvad Koigi, Kareda, Roosna-Alliku ja Paide vald püsiasulatega, mis eeldab kõikide külade inventariseerimist, nagu see toimus Nurmsis 1996. aastal. Sisu: Järva-Peetri muinasajast 2000 a. e.m.a. - XII sajand Rahvapärand Mõisad, vakused, külad Järva-Peetri kirik, kihelkonnakohus, kihelkonnakoolid ja Mäo lastekodu Muinaskihelkonna staatuse rakendamise põhjendus

Kokaraamat tutvustab Tallinki laevade peakokki ning laevadel pakutavaid gurmeeroogasid ja nende retsepte.

Ülevaade Võimlemise Instituudi tegevusest, võimlemise tähtsusest, erinevatest harjutustest, mälestusi suurematest välisesinemistest, suvematkadelt ja rahvatantsupidudelt.

NB! Raamatu eeslehel on Pärnu Jahtklubi pühendus. See raamat ei ole ajalooline uurimus ega mälestustekogumik, kuigi sisaldab mõlemast midagi. Autorid nimetavad seda Pärnu Jahtklubi sajandipikkuse tegevuse ülevaateks.

Enne tervisespordiga alustamist on mõttekas läbi teha mõned testid. Need annavad teavet, millised on kehalised võimed ja tervis ning motiveerivad neid parandama. Samuti aitab testmine püstitada reaalseid eesmärke edaspidiseks tegevuseks. Sisu: Lihtsad tervisetestid igaühele Testid enne arsti juurde minekut Kehalise võimekuse testid Spordiarsti juures

«Kohala kool läbi aegade» kätkeb endas mitmete inimpõlvede hariduslugu. Rakvere kihelkonna maakoolidest on ta pikima minevikuga õppeasutus. Oma üle kahesaja-aastases arengus hõlmab ta kõiki läbielatud aegu. Oleme väikerahvas, suurest inimkonnast vaid kild. Peame tundma oma arenguteed, oma juuri. Kohala rahvahariduse esimesi sädemeid võib täheldada juba varakult – 18. sajandi lõpul, täpsemalt 1786. aastast Kohala mõisakooli nime all.

Kogumik annab ülevaate graafik Concordia Klari (1938-2004) elust ja loomingust. Kogumikku on võetud ka valik kunstniku luuletusi, näituste nimestik, teoste nimestik ning valik reprosid.

Soomes ilmunud Debora Vaarandi luulevalimik on välja antud tõlkevõistluse jaoks. Kogumiku kõik luuletused on valinud autor ise. Kogumik keskendub Debora Vaarandi hilisele loomingule.

Raamatus on neli mõistu- ja muinasjuttu.

24. veebruaril 2006 tähistas Eesti Vabariik Estonia teatrimajas piduliku kontserdi ning Vabariigi Presidendi ja proua Ingrid Rüütli vastuvõtuga riigi 88. aastapäeva. Teatrimajja oli kutsutud 900 külalist, seega oli vastuvõtt vabariigi ajaloos suurim. Brošüür annab täieliku fotoülevaate vastuvõtu külalistest.

Sari «Rahvused Eestis» tutvustab Eestis elavaid teiste rahvuste esindajaid, nende ajalugu, kultuuri, rahvuskööki, sidet Eestiga, rahvakombeid ja vaatamisväärsusi. Käesolev brošüür tutvustab Venemaa ajalugu ja kultuuri.

Raamatus on 12 filosoofilist kirjutist erinevatest riikidest ja rahvustest. Lähemalt vaadeldakse Inglismaad, Prantsusmaad, Hispaaniat, Saksamaad, Itaaliat, Ungarit, Šveitsi, Madalmaid, Rootsit, Baltikumi, Balkanit ja Euroopat üldiselt.

Käesoleva raamatu aluseks on eestlaste põgenikelaagris Augustdorfis ja naaberlaagrites peetud piiblitunnid. Lisaks pühapäevastele jumalateenistustele, leeriõpetusele ja muudele kiriklikele üritustele koguneti paar korda nädalas kooliruumi ka piiblitunniks. Käesolev raamat on ühe pagulase pöördumine kodumaal elavate mõtte- ja usukaaslaste poole.

Autori doktoritöö «Kohalike elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel» käsitleb Eesti maapiirkondade maastikke nähtuna läbi kohalike elanike väärtushinnangute, eelistuste ja tõlgenduste. Ühest küljest on töö ajendatud toimuvatest maastikumuudatustest, mida sageli peetakse negatiivseks: maapiirkondade tühjenemine, põldude söötijätmine, võsastumine ja hoolimatu suhtumine maastikupärandisse. Teisalt on töö ajendiks selgitada, kuidas kohalikud elanikud maastikku ja maastikumuutusi tõlgendavad ning kaasata neid arutellu teemal, millised võiksid olla neid ümbritsevad maastikud tulevikus.

Kolmas trükk. Piibel koosneb kahest osast – Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Siin raamatus leiduvad piiblilood on lühendatud ja lihtsustatud. Iga jutustuse lõpus on selle sisuga seotud Piibli kirjakohad. Rohkete illustratsioonidega.

Autori mõtted ja mälestused seoses esimese riigiduuma kokkutulekuga Venemaal.

Algselt TV-sarjana mõeldud humoristlik eneseiroonia ooperilauljate üle. Saatesari «Tiidu trillerdusi» teleekraanile ei jõudnud, 11 saate materjal on koondatud raamatusse.

SisukordStaroobrjatšeskaja eshatologija v kontse 20 – natšale 21 stoletija (namateriale popovtsev Rumõnii). Jekaterina Anastassova, BulgaariaGümnaasiumiõpilaste kõnekäändude-alasest teadmusest küsitluse põhjal. Anneli BaranMitmekülgne pärandmaastik. Raivo KalleSõnajärjemallid komi keeles. Nikolai KuznetsovPuujumalate aeg. Mare KõivaPärandi säilitamisest maastikul: looduslike pühapaikade näitel. Marju Kõivupuu TorpPoliitilised anekdoodid tänapäeva Eestis (Postsocialism and Humour:Political Humour in Contemporary Estonia). Liisi LainesteSuur valge pealik külastab põhjamaa šamaani ehk 30 aastat hiljem. Aado LintropKohanimed IVB bibliograafias. Karin Maria RooleidKoolipärimus Noarootsis ja Vormsil 2006. aasta kevadel. Linnulennul Eesti-Rootsi koostööprojektist «Skrattar bäst som skrattar mest». Piret VoolaidUsk ja elu. Ello Kirsi jutustajate tüüpe.Kristi Salve Tšuktši šamaanide ravimisriitustest. Ülo SiimetsEesti Põllumajandusmuuseum traditsioonimuutuste kajastajana. Ell VahtramäeVaba sõnaühendi ja kujundkõne vahekorrast EKFA näitel. Asta ÕimNii ei jõua mitte kusagile. 'Ebaõnne'-väljenditest. Katre Õim

Kogumikus on 50 jutlust, mis on peetud erinevatel kirikuaasta pühapäevadel ja kirikupühadel.

Ülevaade Eesti TA Raamatukogu ajaloost, kogude kujunemisest ja nende ajaloost, kogude jaotusest (kasutuskogu, vahetus- ja varukogu, arhiivkogu). Illustreeritud fotodega.

«Wallesmanni kantseleis ajavad kaks meest juttu. Wallesmann on vana mees, ja vana on ka ta võõras, Romakkaneeme Joosep, uudsetalunik kaugelt Moinajärve rannalt. Kevadest head teed tarvitades on Joosep nimismehe jutule sõitnud, kuulama, kuidas lood Romakkaneeme uudsetalu päriseks-nõutamise asjadega seisavad. Vana nimismees ja Romakkaneeme Joosep on head tuttavad. Nimismees on Joosepit alati tubli mehena tundnud ja sellepärast peabki ta teda heaks võõraks. /.../ Ja kui nimismehe kätte kord tuli Moinajärvele sõita uudsetalu ametlikult üle vaatama, siis oli Joosep alati venega vastas Alpaslahe rannas, kus rannamailt tulev teerada lõppes. Mullu suvel oli olnud viimate ülevaatamine ja seejuures oli tulnud ilmsiks, et talu oli igapidi seesuguses korras, et tema eest täit maksu võis maksta ja et talu päriseks võis lunastada.» Raamat on gooti kirjas.

Loobu jõgi algab Pandivere kõrgustiku põhjanõlvalt Jõepere karstiallikaist, läbib Kadrina ja keskjooksul Kõrvemaa kirdenurga ning suubub Vihasoo lähedal Eru lahte. Brošüür tutvustab Loobu jõele ehitatud vesiveskeid ja nende ajalugu.

Brošüür annab ülevaate kahest Eestis leiduvast orgaanikarikkast põlevast kivimist: graptoliitargaliidist ehk diktüoneemakildast ning kõigile teada olevast põlevkivist ehk kukersiidist. Lähemalt peatutakse laiema kasutusega põlevkivil: selle tekkel, levikul, Eesti maardlatel, põlevkivitootmise ajalool, samuti põlevkivi levikul mujal maailmas. Illustreeritud rohkete jooniste ja fotodega.

Miks valikuvõimalus takistab meid põhieesmärke saavutamast? Miks me ülehindame seda, mis meil on? Miks me ei suuda sundida end tegema seda, mida vaja? Miks sularaha meid ausamaks muudab? Miks me vahel maksame liiga palju, kuigi ei maksa midagi? Miks meile meeldib mõningaid asju teha, aga mitte siis, kui selle eest makstakse? Nendele ja paljudele teistele küsimustele, mis mõjutavad meie igapäevast ja tööelu, saab vastuse raamatust «Irratsionaalne inimene» Äri ei käi ümber raha. Äri käib ümber inimeste. Inimesed ei käitu alati nii, nagu juhtide laua taga joonistatud skeemid ette näevad. Eks seepärast, et see lahe psühholoogiaraamat aitab paremini inimesi mõista ja loodetavasti ka juhtida, valisime me «irratsionaalse» 2011. a Pärnu Juhtimiskonverentsi raamatuks. Toomas Tamsar Pärnu Konverentside juht

Ajalooline romaan Jüriöö ülestõusu sündmustest.

Mõistujutt vaesest kingsepast.

Teine, parandatud trükk. Muudatused seisuga märts 2005. See raamat pole mõeldud ainult Eesti kodakondseile, s.o. mitte ainult neile, kellel on sünnijärgne või seaduse järgi omandatud Eesti Vabariigi kodakondsus. Seaduslikud õigused ja kohustused, mida siin tutvustatakse, kehtivad Eesti kõigi legaalsete alaliste elanike kohta. Selle erandiga, et seadusi teha – s.t. valida seadusandlikku kogu (Riigikogu) või olla ise valitud selle liikmeks – saavad ainult kodakondsed. Neile, kes seda sooviksid, aga pole veel kodakondsust omandanud, õpetab see raamat kõige muu hulgas ka seda, kuidas kodakondsuse taotlemine ja saamine käib. Paul-Eerik Rummo rahvastikuminister

Raamatus on pastorist autori mälestused ja meeleolupildid reisidest Eestisse alates 1988. aastast, kui Eestis algas ärkamisaeg ja rahvas hakkas kiriku vastu taas rohkem huvi tundma. Autori vanaisa oli Juuru kiriku pastor.

Vene keele grammatika põhialused. Raamat on gooti kirjas.

Kloostrimetsa kontrollbaas ehitati kaheks otstarbeks: 1) täpsete baasimõõdu aparatuuride jooksvaks kontrolliks, 2) 100-meetriliste teraslintide jooksvaks kontrolliks. Neist tingimusist lähtudes ehitati baas 600 meetri pikkune, kuna arv 600 on jagatav nii 24-ga kui ka 100-ga. Baasi asukohaks valiti 1938. a. metsasiht Kloostrimetsas.

Misjonijutt Lõuna-Aafrikast.

Kogumik meeskoorilaule eesti autorite tekstidele.

See on käsiraamat suhtlemisest. See on kirjutatud ennekõike kihlatud paaridele, kes näevad oma kihlumises tõsist otsustust, mis viib kõige sügavamate ja püsivamate inimsuheteni. Meie ühiskonnas kulutatakse loendamatuid tunde lahutusjärgsele nõustamisele, aga abiellumiseelsele nõustamisele kulutatakse aega kurvastavalt vähe. See käsiraamat on kristlastest paaridele, kus mõlemad pooled tahavad teha tõsiseid ettevalmistusi abieluks. Pühakirja valgusel suhtlemine ning aus ja avameelne suhe teineteisesse on tee kaunile abielule.

Laulikus on tuntumad jõululaulud koos viisidega.

Kogumiku autorid annavad ülevaate Eesti maaelu ja jätkusuutliku arengu probleemidest. Tutvustatakse rahvastiku taastamise regionaalprogrammi (ERARE). Majanduslike huvide tugev eelistamine, keskkonna haldamisel tehtava koostöö vähesus, võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja -kasutusest ning tehnika- ja loodushariduse komplekssel arendamisel ilmnevad puudused on muutumas Eesti arengu olulisteks piduriteks. Kas põllu- ja metsamajandusel on tänapäeval üldse eeldusi püsima jäämiseks, kas Eesti on veel mereriik, kuidas lahendada ummikusse jooksnud regionaalpoliitika probleeme? Kogumiku artiklid on koostatud Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liikmete poolt.

Album ei anna täielikku ülevaadet minu nelikümmend aastat kestnud loometeest. Pigem olen soovinud luua tervikliku tunnetusliku kogumi maalidest, mis ühel või teisel põhjusel on olnud olulised ja kannavad paremini mulle nii olulist värvimaagia kui niisuguse ideed. Veelgi täpsem oleks ehk öelda, et olen värvimaagia abil püüdnud minna nähtamatu ruumi sügavustesse. Kristiina Kaasik

Kogumik sisaldab Hans Hindpere uusi laule naisansamblitele nii saatega kui a capella, lisaks helilooja varasemate populaarsemate estraadilaulude uusi ansambliseadeid.

Kaunis fotoalbum tutvustab Järvamaa maastikku ja inimesi. Fotosid saadavad Tõnu Õnnepalu mõtisklused Järvamaa loodusest, selle saladustest ja rahustavast mõjust inimesele.

Raamatus on toodud protsentarvutuse tabelid 1-12 protsendini.

Pidutseda on inimestele ikka meeldinud. Ja miks mitte lubada endale nauditavaid puhkehetki, kui selle nimel on eelnevalt pisut pingutatud. See raamat on pidude ja ürituste korraldamisest. Algaja leiab siit kindlasti vajalikke näpunäiteid, kogenud tegijad ehk abi tehtu läbiseedimiseks ning mõtete korrastamiseks. Kui rongi juhtima ilma vastava koolita ei saa, siis ürituste korraldaja käest keegi diplomit ei küsi. Nõnda on tekkinud olukord, kus üritusturundus-, meelelahutus-, loov- ja muude haakuvate agentuuride vahel on elektrit täis konkurents. Nõndasamuti peavad etendusasutused, rahvamajad, seltsid, artistid ning peojuhid tegema pidevalt tööd mitte ainult käsitöölisena täna, siin ja praegu, vaid mõtlema tublisti ette. Inimeste ootused suurenevad ning traditsiooniline võrkpall suvepäevadel või rosolje pidulikul vastuvõtul paneb õlgu kehitama või lausa nina kirtsutama. Ega peokorraldusest kõikehõlmava käsiraamatu või õpiku koostamine pole naljaasi. Eestis polegi neid kunagi tehtud. Ka võõrkeelset spetsiifilist kirjandust leida on pea võimatu. Heal juhul on peokorraldusest juttu turundusalastes raamatutes. Üritusturundus on täna Eestis veel hoogsalt arenev ning äärmiselt kirev tegevusvaldkond.

Jõgeva vald on toiminud 140 aastat. Seda nime on ametlikult kantud alates 1867. aastast. Praeguse valla piirid kujunesid välja 1979. aastal. Jõgeva vald on oma pindala (458 km²) ja elanike arvu (ca 5200) poolest üks suuremaid Eestis. Juubelialbum annab kronoloogilise ülevaate olulisematest sündmustest valla ajaloos nii sõnas kui pildis.

Teine väljaanne Abja valla koduloost.

Sõnaraamat sisaldab märksõnu Piibli võõraste sõnade ja kõnekäändude kohta. Samuti annab raamat ülevaate hommikumaa rahvaste kultuurist ja usuelust, sisaldades Piibliga kaudselt seotud artikleid. Raamat on gooti kirjas.

Käesolev raamat on mõeldud kasutamiseks õpikuna Eesti Mereakadeemia meretranspordi juhtimise ja laevajuhtimise erialal õppeainetes «Meretranspordi kommertsekspluatatsioon» ja «Laeva kommertsekspluatatsioon».

Raamatus vaadeldakse võrdlevalt, kuidas erinevates usundites on kasutatud bioenergiat ja mida on sellest õppida inimesel, kes ei pruugigi traditsioonilises mõttes usklik olla.

NB! Raamatus on autori pühendus. Raamat on mõtteliseks järjeks raamatule a href="raamat?145828"«Tamba küla lugu»/a, kus puudutati peamiselt inimsaatusi, kuid küla elanike töid-tegemisi sai puudutatud möödaminnes. On viimane aeg nendest lähemalt kirjutada. See on killuke talurahva ajalugu, mis Tamba külas algas 1919. aastal mõisamaade jagamisega. Talude suuruseks arvestati 30-35 hektarit. 1919. a. alustasid Tamba küla asundustalude omanikud kõik praktiliselt ühelt kohalt. Küla elu ja arengu katkestas Teine maailmasõda. 25. märtsi 1949. a. küüditamine oli viimaseks tõukeks teel kolhooside poole. Kolhooside moodustamine tähendas ühe ajajärgu lõppu Tamba küla elus ja Eesti talurahva elus. Oma talude aeg Tamba külas kestis täpselt 30 aastat: 1919. a. alustati nullist ja 1949. a. lõppes kõik, lõppes kolhooside loomisega. On viimane aeg kirjutada talutöödest, talupere muredest ja rõõmudest, andekatest ja töökatest naistest, küla meistrimeestest. Autor mäletab ise veel kõiki talutöid, olles enamust nendest ise teinud. 1949. a., kui talunikud pidid minema kolhoosi, oli autor saanud 15-aastaseks. Temast vanematest pole enam kirjutajat, nooremad aga ei mäleta enam kõike. Autorit abistasid loo kirjutamisel ainsad Tamba küla alles jäänud eelneva põlvkonna esindajad Arnold Õismaa ja Anna Brand.

Meie oleme saadetud üht vildakat teed käima, et seda valgust, mis meie kätte on antud, temast läbi kannaksime. Ja kõik, mida me teha võime, on see, et selle tee peal teineteist aitaksime seda valgust kanda, aga meie tõukame ja peame üksteist kinni ja kustutame seeläbi oma ning ka teiste valguse ära. Elu eesmärk on õnnistus. Õnnistus seisab ainult Jumala teenimises. Jumala teenimine seisab aga armastuse kasvatamises maailmas. Armastuse kasvamist maailmas saame ainult seeläbi kätte, kui iseeneses armastust kasvatame ja ilmutame. Kui armastust eneses kasvatame, siis saame ka seda kõrgemat õnnistust kätte, mille poole me tõtata püüame.

Brošüür tutvustab Raplamaa ajalugu alates muinasajast, loodust ja vaatamisväärsusi piirkondade kaupa.

Raamatu eesmärgiks on Põhja-Eesti pankranniku (klindi) kui Eesti loodust sümboliseeriva maastiku tutvustamine nii omadele kui ka kaugemalt tulnutele ja kõike seda mitte üksnes kitsamatest maateaduslikest seisukohtadest lähtuvalt, vaid eeskätt meie kodumaad vääristava sümbolmaastiku seisukohalt. Kivid ja maa, mets ja meri, majandus ja asustuslugu, inimesed ja pärimused – kõigesse sellesse on Põhja-Eesti pankranniku astangud oma selgelt äratuntava jälje jätnud.

Käesoleva raamatu kokkukirjutamisele eelnesid kolm lugu, mis sündisid küll erinevatel aegadel, kuid said elumahla ühest ja samast piirkonnast. Need eellood – Pedaja kanal, Missomaa küsimused, projekt 2=1 – ja raamatu jaoks kogutud materjalid sundisid seda piirkonda nimetama Kolmikküngastikuks ning mõtisklema selle kujunemise üle.

Ametnike tähtsaim hool, et alles oleks laud ja tool. Ka arvuti on üpris trend, sest selgitab – sa tähtis vend.

Faksiimile-väljaanne 1939. a. kirjastuselt «Loodus» ilmunud raamatust. Raamat on gooti kirjas. 1939. a. möödus viissada aastat sellest, kui see raamat esimest korda käsikirjana valmis. On ju palju vanemaid raamatuid, aga see on peale Piibli ainuke raamat, mida rahvas jagamata huviga pooltuhat aastat on lugenud ja mis on nüüdisajalgi loetavamaid usulisi raamatuid. Raamatu koostja Thomas Hammerken (Malleolus) elas 1379.-1471. a. Ta oli pärit Kempeni linnakesest Reini jõe ääres ja võttis enesele selle aja kombe kohaselt oma sünnilinna järgi nime Thomas a Kempis.

Ülevaade Sangaste vallas Restu mõisas tegutsenud Restu kooli (1919–1998) ajaloost ja kultuurielust.

Ehkki vähesed siin intervjueeritavad inimesed tunnevad üksteist nime- ja nägupidi, seisab selle raamatu taga kogukond. Neid ühendab tahe omakandi käekäiku mõjutavates otsustes kaasa rääkida, julgus ja südidus oma huvide eest seista ning veendumus, et meid ümbritsev keskkond on osa meist endist. Raamat ongi põhiliselt selleks, et kõik asjast huvitatud saaksid omavahel suhelda, kogemusi vahetada ja üksteisest rohkem teada. Arendajatele ja ametnikele võiks see olla hariv lugemine.

Brošüüris on ülevaade Torma valla Sadala kooli ajaloost ja tänapäevast, lisaks valik õpilaste omaloomingut.

Eesti näitekirjanduse varamusse kuuluvas draamas «Kauka jumal» keskendub autor rahaahnuse, ülbuse ja hoolimatuse hukkamõistule.

Kataloog tutvustab noorelt lahkunud graafiku Hando Mugasto (1907-1937) elu ja loomingut võrrelduna tolle aja eesti akvarelliklassikute loominguga.

«Abi ülevalt» koosneb reast teemade kaupa omavahel seotud olevatest kirjakohtadest. Jumala Sõna tuleb «ülevalt» ja on tõepoolest suureks abiks südameile, mis janunevad õiguse järele. Kui inimene parandab meelt, jätab patu, kutsub Issanda Jeesuse Kristuse oma südamesse ning usub kogu südamest Issandat Jeesust Kristust kui Päästjat, ilmutab Issand end talle ning annab ta südamesse oma rõõmu ja rahu. Watson Goodman

Käesolevasse raamatusse on jõudnud mõtte- ja mälestuskillud võimlemispedagoog Fernanda Tammest (1902-1985). Killud ühest põnevast inimesest, teotahtest pakatanud õpetajast, kelle käe alt on sirgunud kümneid eilseid ja tänaseid tublisid inimesi.

Raamatusse on kogutud Fr. R. Kreutzwaldi kirja pandud ning rahvasuust korjatud jutud Palmse mõisa ja sealsete mõisnike kohta. Sisu: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Palmse-jutud Rahvasuu pajatab Katked Rosenite perekonnaväljaandest

Käesolev raamat on abiks Viljandi turismipiirkonnaga tutvumisel. Koostajate eesmärk ei ole olnud kirja panna kõik ajaloolised faktid, küll aga üles tähendada mõni huvitav lugu või rahvapärimus, mis kohalikke vaatamisväärsusi avastades huvi võiks pakkuda. Kolmest osast koosneva raamatusarja esimene osa tutvustab Viljandit – Eesti kõige mägisemat linna.

See raamat on just selline nagu ta tundub olevat – avameelne jutt seksist. Selges ja otsekoheses keeles vastab ta tänapäeva seksuaalrevolutsioonist välja kasvanud probleemidele. Olles aus ja samal ajal siiski humoorikas, püüab Barry Chant leida vastuseid küsimustele alates kleidipikkusest, armastusest ja abielust abielueelse seksi, abordi, masturbatsiooni ja homoseksuaalsuseni. Ta kasutab elavalt anekdoote ja tõsielu juhtumeid, et vastata neile iga noore jaoks elutähtsatele küsimustele. Ajal, mil traditsionaalsed standardid on õhku lastud ja maailm kubiseb teadmatusest seksi ja abielu suhtes, leiad sa positiivsed vastused ja selged juhised raamatust «Avameelselt seksist».

See tagasihoidlik valimik on koostatud värssidest, mis on sündinud kord spontaanselt ja kergelt, kord põhjalikku süvenemist ja aega nõudes. Kuid neid kõiki ühendab see, et nende kangelased on isiksustena olnud mulle vägevaks inspiratsioonimootoriks. Soovisin jätkata Uno Kreeni loodud armsat tava – tervitada estoonlasi nende tähtpäevadel muhedate luuleridadega ning kolleegide pealekäimisel saigi koostatud käesolev värsivihik.

Käesolev kogumik on järjeks 2002. aastal avaldatud kogumikule «Teadusmõte Eestis. Tehnikateadused» ja sisaldab põhiliselt arengute kirjeldusi tehnikateadustes Eestis aastatel 2002–2006. Artiklite valikul oli eesmärgiks tutvustada Eesti tehnikateadlaste olulisemaid saavutusi ning anda lühiülevaade valdkonna uutest arengutest. Ükski taoline kogumik ei suuda oma piiratud mahu tõttu kirjeldada kõiki Eesti tehnikateadlaste tegemisi. Kavas on jätkata analoogiliste kogumike väljaandmist ka edaspidi orienteeruvalt 4-aastaste perioodidega. Rein Kütner

Käesolevas kogumikus näevad esmakordselt trükivalgust Cyrillus Kreegi «Taaveti laulud». Üheksa psalmi ei kujuta helilooja loomingus mingit iseseisvat tsüklit: koostajate valikukriteeriumiks oli teoste teksti tuginemine Piibli Psalmide kogule. Väljaandes on kasutatud Cyrillus Kreegi käsikirju.

Õpetliku sisuga mõistujutt kolmest vennast - sõjamees Siimonist, paksmagu Tarassist, loll Ivanist ja nende tummast õest Melanjist. Kaks vanemat venda lähevad maailma õnne otsima, leiavad naise ning rikkuse, kuid ei oska seda hoida. Nad tulevad koju oma osa sisse nõudma. Talu koos õega pidama jäänud loll Ivan pole aga kade ja annab vendadele lahkesti nende jao. See ei meeldi aga Vanasarvikule ja tema sulastele – kuidas saab ikka nii olla, et vennad varanduse jagamisega riidu ei läinud, vaid rahus edasi elavad. Vaja oma sellid saata vendi riidu ajama...

Aastakäiku kuulub 11 ajakirja, nr. 7/8 on topeltnumber. Ajakiri sisaldab erinevaid aiandusalaseid artikleid – ülevaateid ilutaimedest, aiakavandeid, juhendeid koduümbruse kaunistamiseks, õpetusi viljapuude kasvatamiseks ja kärpimiseks, uute sortide tutvustusi, hoidiste valmistamise retsepte jpm.

Eriklassi laulikus on laulud, muusikateooria ning plokkflöödi õpetus. Neljas trükk.

Ameerikas ilmunud kogumik sisaldab poplaule, jõululaule ja nostalgilisi meenutuslaule Eestist.

Kogumik sisaldab üheksa ühehäälset klaveri- või akordionisaatega, nooremale koolieale mõeldud laulu autori enda, Juta Kaidla, Helgi Mulleri, Heljo Männi ja Ellen Niidu tekstidele. Ettekande elavdamiseks ning laste rütmitunde ja koordinatsiooni arendamiseks on autor varustanud laulud illustreerivate liigutustega, mille kirjeldus kulgeb paralleelselt laulutekstidega. Juhised dekoratsioonide valmistamiseks antakse raamatu lõpus.

Väljaanne sisaldab Muhust pärit rahvalaule, mis on valitud nii, et neid saaks laulda lastele või koos lastega. Kogumiku alajaotused sisaldavad hällilaule, mängituslaule, tantsulaule, lastelaule, lüürilisi regilaule, töö- ja kalendritähtpäevade laule ning laulumänge.

Must leib ehk rukkileib on eestlaste toidulaual olnud juba tuhatkond aastat. Keerulistel nälja-aastatel on ta päästnud nii mõnegi elu, olles pea ainukeseks toiduks. Eesti Leivaliit, mis ühendab endas 14 Eesti suuremat ja vanemat leivatootjat, on oma missiooniks võtnud edendada ja arendada rukkileivakultuuri. Selles raamatus räägime leiva valmistamisest eile ja täna, samuti leiva tervislikkusest ja vanarahva tarkustest, mis leivaga seotud.

Täiendatud kordustrükk 1872. a. ilmunud mag. jur. W. Greifenhageni kõnest.

Raamatus on rohkete illustratsioonide ja fotodega ilmestatud ülevaade Pärnu mineviku-meditsiinist alates linna asutamisest. Seega haarab raamat enam kui 760 aastat. Mis tõbesid on siinmail selle seitsme sajandi sees põetud ja kes on põdejaid ravinud? Millised raviasutused on siin olnud ja kus asunud? Küsimusi on palju ja paraku säilinud teavet varasema kohta väga vähe. Esitatav ülevaade ei ole pelgalt meditsiinialane – raamatus on kirjeldatud selle seost ajaloosündmustega, elutingimustega, sotsiaalsete probleemidega...

Piimandusühistu E-Piim on oma tegevuse põhieesmärgiks seadnud juustu valmistamise ja selle realiseerimise põhilises osas välisturule. Konkurentsi tingimustes suurenevad paratamatult nõuded juustu kvaliteedile, mis on omakorda paljuski sõltuv söötade kvaliteedist ja söötmise korraldamisest. Kuidas aru saada ja mõista antud probleemi sisu, millistele sööda ja piima omaduste näitajatele toetuda, et mõista seoseid piimatoodangu, selle toitainete sisalduse ja võimalike väärainete esinemise vahel – on antud brošüüri eesmärk.

Akadeemikud Ilmar Koppel ja Peeter Saari on sõnastanud raamatu saatesõnas kogumiku kõige laiema eesmärgi, kirjutades, et kogumikku kavandades ja autorkonda kaasates oli nende nägemuseks, et artiklid peaksid olema temaatika keerulisusse takerdumata kas või osati üldloetavalt kirjutatud, peaks leitama kuldne kesktee aruandestiili ja populaarteadusliku oopuse vahepeal, et tulemuseks oleks võimalikult laiale lugejakonnale arusaadavad ülevaated Eesti täppisteadustes tehtavast ja saavutatust.

Sisu: L. Veevo. Millest vestles lill Ü. Vinter. Lõpulaul K. Kikerpuu. Mu maja kaskede all V. Ojakäär. Mu koht on siin H. Jõgioja. Eesti rahvusvärvid V. Lipand. Koduväljade vahel H. Hindpere. Veel üks päev P. Selis. Tundelaev A. Siirak. Sõdurid V. Ignatjev. Pääsuke ja rukkilill K. Tomingas. Aeg E. Lindström. Vanad palgid L. Ehala. Meie kool P. Vähi. Konveier ju käib A. Zaiski. Roosid ja sinililled V. Joung. Nukker kitarr P. Hammel. Tuvi pea kohal J. Vonddracek. Kes meist lennata ei tahaks! K. Svoboda. Sa-ba-du-ei G. Presser. Miks ei proovi te veel kord? P. Zelenay. Elurõõm

Teine trükk. Trükitud Hermann'i trükikoja kirjadega. «Ülema Trükivalitsuse luba selle näitendi etendamiseks annab ainult Hermann'i trükikoda, mille eest iga etenduse päält 2 rubla maksta on.» (Märkus tiitellehe pöördel) Näidendi tegelasteks on rikas vanapoiss, toapoiss, toatüdruk ja üks teener.

Kogumik luuletusi armastusest, kodust, merest, loodusest, mõtetest.

Tallinna rikkuseks on loodus, mida inimene aastasadade vältel on mõjutanud. Album «Tallinna pargid» võimaldab veelgi rohkem teada saada Tallinna parkidest. Täna on linnas üle 60 pargi ja roheala, mis laiuvad kokku pea 40 ruutkilomeetril ning rikastavad oluliselt meie elukeskkonda. Nad rõõmustavad silma looduseiluga, olles üha enam linnaelanikele puhkekohaks. Raamatust saab lugeja teada mitmeid huvitavaid andmeid nii linna ajaloo kui ka linnalooduse kohta ja see on heaks abiliseks kodulinna tundmaõppimisel.

Naistelehe ja Electroluxi retseptikonkursi parimad palad. Raamatusse on kogutud 101 lihtsat retsepti, mida argiõhtul perele pakkuda. Toidud on lihtsad, odavad ja kiiresti valmivad – seega geniaalsed igapäevased kaaslased.

Sisu: Marksismi-leninismi alused Filosoofilised kujutlused maailmast ja selle tunnetamisest Õpetus ühiskonna arenemisest Kapitalism ja selle loojang Sotsialism ja kommunism Sotsialismi majanduslik kord Sotsialismi sotsiaalpoliitiline kord Tee kommunismile Uue inimese kasvatamine Partei on meie juht Kapitalismilt sotsialismile revolutsioonilise ülemineku ajastu

Teine trükk. Euroopa Liidus on pooled imetajate ning kolmandik roomajate, kalade ja lindude liikidest inimtegevusest ohustatud. Taimede hulgas on 3000 ohustatud ja 27 hävimas. Sellise dramaatilise olukorra on põhjustanud paljude liikide looduslike elupaikade hävimine. Loodussõbralike majandamisviiside hülgamisel kaovad ka maastikud ja seal elavad liigid. Euroopa Liit on loonud loodushoiualade võrgustiku Natura 2000. Käesolev raamat tutvustab Natura 2000 alade võrgustikku ja programmi ning loodusdirektiive, lisaks antakse ülevaade Eestis ohustatud liikidest.

Sisu: Kihnu kalamehe lugu Hiidlase labajalavalss Kihnust Vana polka Kihnust Anna polka Matsi labajalavalss Kiltri-Kaarli polka-masurka Kutemaise eide taevaminekuvalss Kraapsupolka Lukkari-Heikki polka

Sisu: Karin Hallas-Murula. Arhitektuurimuuseum ja muutunud arhitektuurimaastik Karin Hallas-Murula. Tagasivaade arhitektuurimuuseumi näitusetegevusele Eesti Arhitektuurimuuseumi näitused 1991-2006 Maarin Ektermann. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos Kunstimuuseumi näituseprogramm soolalaos 1996-2005 Kristel Valk. Arhitektuurielu Saksa okupatsiooni aegses Eestis aastatel 1941-1944 Ehitusvalitsuse projektide register 1941-1944 Karen Jagodin. Modernistlik ruumikontseptsioon ja nõukogude ideoloogia kohtuvad Viru hotellis Mihkel Karu. Projekteerimisinstituudi Tsentrosojuzprojekt Tallinna Filiaal Jaan Poom. Eesti Arhitektide Selts Rootsis 1990-2002 English

R. Roht'i «Kahuriliha» Maailmasõja ainetel ei ole vaid ajalooline mälestusraamat – see raamat puudutab ainestikku, mis on käesolevail päevil kõige raskemaks ja hirmsamaks probleemiks kogu maailmale. Nagu paarkümmend aastat tagasi, relvastub ka nüüd maailm uueks suureks tapatalguks. Rahvaste juhid valmistavad uut sööta, uut liha kahuritele. Ent kas toob see õnne rahvastele – see hirmus ebainimlik ohver? Maailmasõja tulemused näitasid, et ei. Rahvas – kahurliha – läheb tapalavale auahnete juhtide saadetuna. Ja tulemuseks on verine hullumeelsus, häving, mis ühes kahurilihaga tabab ka juhte endid.

Raamat on koostatud autori loengute järele, mis on peetud Tallinna Tehnikaülikoolis 1939. a. kevadel. Raamatus on kokkuvõtlikult kirjeldatud elektri tugevvoolu mõõtmiste teooriat ja tugevvoolu mõõteriistade töötamispõhimõtteid. Ühtlasi on siia koondatud vajalikke praktilisi andmeid mõõteriistade kohta. Raamat on masinakirjas.

Kogumik kaasaegseid inglise ja ameerika lühijutte on mõeldud vanematele keeleõppuritele. Raamatus on nii lugemispalu kodus lugemiseks kui ka klassis kõneoskuse arendamiseks.

Valik tudengilaule.

Valik lühijutte.

Naljamängu tegelased on naabritest rikkad taluperemehed, nende lapsed ja kohalik rahvas. Raamat on gooti kirjas. Kolmas trükk.

Tallinn kandideerib 2011. a. Euroopa kultuuripealinnaks, sest Euroopa kultuuripealinnade statuudis püstitatud eesmärgid kattuvad Tallinna arengueesmärkidega ning toetavad Tallinna pikaajalisi sihte. Raamatus on toodud kultuuripealinnaks pürgimise eesmärgid, eeldused, Tallinna arengusuunad aastatel 2006-2015, kultuuriprogramm, rahvusvaheline ning Eesti-sisene koostöö, eelarve ning investeeringud, turundus ja kommunikatsioon ning tegevuskava eesmärkide täitmiseks.

Jutustuse peategelane Kornei on edukas kaupmees. Pikemalt kaubareisilt naasnuna kuuleb ta külamehe käest, et ta naine on endale vahepeal armukese võtnud. Koju jõudnud, ei suuda mees end taltsutada ja peksab oma naise ja lapse läbi ning põgeneb.

Meie aja suurima maadeuurija ja maailmaränduri Sven Hedini teostest on senini eesti keeles ilmunud vaid paar tööd. Seega on suur osa selle uurija ning osava kirjamehe teostest jäänud kättesaamatuks meie lugejaskonnale, kelle hulka kuulub esijoones noorsugu. «Noor-Eesti» kirjastus pidas kohaseks noorsooraamatuna välja anda lühendatud ja noorte huvidele ning arusaamisele vastav teos Hedini kuulsusrikaste reiside üle Aasias. Neil põhimõtteil valmiski käesolev raamat.

Sisu: J. Jürisson. Hellus jääb M. Salum. Sügise kirjad H. Hindpere. Lenda Pärnusse, laul H. Zeiger. Kodumajakas P. Raik. Pääsusilmad G. Kriik. Rütmis V. Ojakäär. Põllumehe põli V. Ignatjev. Tähtis päev R. Lätte. Sõbrad L. Kvint. Minu maailm T. Kõrvits. Kodutunne H. Jõgioja. Kodusadam Pärnu B. Kõrver. Mišiin Möguda M. Siimer. Kindakiri N. Laanepõld. Laanesauna Mari A. Kalvarski. Vana kassett J. Ptitškin. On nüüdki muusika meil aus A. Obuhhov. Väraval M. Kažlajev. Valss teile N. Kalogjera. Sel ööl sa laula G. Nemeth. Kuhu on kõik sõbrad jäänud H. Arlen. Kurjad ilmad R. Markkula. Kaks õhtut G. Gerschwin. Vaid Strauss M. Johansson. Kaunid tunded M. Grever. Kuu, mis läinud looja

Väljaanne sisaldab materjale esmaseks keskkonnaõpetuseks lasteaedades ja algklassides. Vihikus leidub juhendeid vahvateks meisterdusteks ning põnevaid keskkonnateemalisi ülesandeid nuputamiseks.

Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. «Väike metsanduskursus» püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema. Sisu: Saateks Üldist metsast Metsa majandamine Metsa säästmine Kes majandab Eesti metsi ja kes seda tegevust kontrollib?

Mitte keegi ei tea, kui palju on seksuaalselt väärkoheldud lapsi, kuid selle tragöödia kohta avaldatud statistilised väärtused on pidevalt kasvanud. Väärkohtlemise tagajärjed kummitavad ellujääjaid jätkuvalt ka täiskasvanueas, tekitades süü- ja häbitunnet, depressiooni ja ärevust, söömishäireid, hirmu suhete ees ja seksuaalprobleeme. Raamatu autorid on kliinilised psühholoogid, rahvusvaheliselt tunnustatud lapsena seksuaalse väärkohtlemise all kannatanute ravimise eest, toetusid selle raamatu kirjutamisel nii enda kui paljude ellujääjate kogemustele. Raamat sisaldab informatsiooni laste seksuaalsest väärkohtlemisest ja selle tagajärgedest ning praktilisi soovitusi väärkohtlemisest ülesaamiseks. Selle raamatu uus väljaanne, mis on juba praegu aidanud tuhandeid inimesi, sisaldab lugusid mees-ellujääjatelt ja nendelt, keda on väärkohelnud naised, ja puudutab «võltsmälu sündroomi» teemat, mille üle on palju vaieldud. See hõlpsasti loetav ja informatiivne raamat on väga kasulik ellujääjaile, kes on kogenud nii füüsilist ja emotsionaalset kui ka seksuaalset väärkohtlemist, ning samuti nende sõpradele, sugulastele ja spetsialistidele, kes töötavad väärkoheldud inimestega: sotsiaaltöötajatele, politseinikele, vabatahtlike gruppidele, psühholoogidele, nõustajatele, meditsiiniõdedele ja arstidele.

Eesti Maaviljeluse Instituut kui põhiliselt rakendusuuringuid tegev instituut on oluliselt mõjutanud Eesti taimekasvatusteadust ja selle kaudu põllumajanduse arengut Eestis. Käesoleva raamatu eesmärk on esitada lühiülevaade instituudi ajaloost, instituudis töötanud ja töötavate teadurite biobibliograafiast, kõigist instituudis aastail 1946-2006 uuritud erialade uurimistulemustest, kaitstud dissertatsioonidest, trükis avaldatud raamatutest, brošüüridest, infolehtedest, autoritunnistustest jms.

Brošüüris on valik jõulu- ja aastavahetuse laule koos nootidega.