Kaunite piltidega põnevad jutud ühe väikese tragi poisi seiklustest linnas ja maal, kohtumisest spanjeliga Reti ja lehmaga Punik, sõprusest kuke, konna ja puudega jõe ääres. Poiss saab teada, millest räägivad koerad ja kus talvitab päike. Poiss proovib järele, kuidas oleks lennata vihmavarjuga, sest «mõnikord tundub meile, nagu suudaksime elus kõike, mida suudavad meie sõbrad. Tarvitseb vaid tahta.»

Raamatu autor: «Paljud lapsed tänapäeval enam ei loe raamatuid. Nad on ninapidi kinni nutitelefonis ja käivad pimesi ringi. Mul on hea meel, et «Šokolaadijänesed» ilmub nüüd eesti keeles. Tahaksin väga loota, et see raamat jõuab lasteni, kes veel loevad, ja et nad leiavad siit midagi, millest nad unistavad, mis neile rõõmu toob.»

ALEKSEI OLGIN (sünd 1931 Peterburis) elab 1970. aastast Eestis, Tallinnas. Ta on Eesti kodakondsusega vene kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on kirjutanud luulet ja proosat, peamiselt humoristliku sisuga jutte. Tema sulest on ilmunud palju lasteraamatuid, mis võluvad oma lüürilise laadi ja südamliku sisuga. Nagu seda on näiteks ka käesolev jutukogumik, tõlge Eestis 1991. aastal ilmunud raamatust, mille toona andis välja kirjastus Kärp.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilaste looming sõnas ja pildis.

Need legendaarse eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoogi ja teatriteadlase Voldemar Panso 1960-1970ndatel kirjutatud teravmeelsed tekstid eesti kultuuritegelastest on hõrk kultuurilooline maiuspala ka kümneid aastaid hiljem.

Romaanis kohtuvad kaks meest, kunagised sõbrad, pärast 41-aastast vaheaega. Nad söövad koos õhtust, võõrustaja kandub mõtetes tagasi nende noorusesse ning püüab saada vastust küsimusele, mis teda kogu lahusoleku aja on painanud.

Marai jutustamisviis ja keel loovad muinasjutulise õhkkonna, selles on mingit ajatut võlu ning lugeja ette kerkib nüüdseks juba ammu kadunud maailm oma aukoodeksi, piiritletud suhete ja inimlike kirgedega.

Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule tähelepanu ei pööra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel näitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike «maskide» taha. Näituste edu näib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas tähelepanu pälvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lõpeb veelgi ebameeldivama puändiga: kui Harriet oma maskid langetab, ei jää sugugi kõik teda kui autorit uskuma.

«Lõõmav maailm» on üles ehitatud kui salapärase kunstniku Harriet Burdeniga seotud tekstide kogumik. Burdeni lugu rullub lahti mitme allika kaudu, mille hulgas on tema enda (mitte täienisti usaldusväärsed) päevaraamatud ning ta laste, armukese ja hea sõbra tunnistused. Iga seletus on ometigi erinev ja saladusi tuleb järjest juurde.

Burdeni loo kaudu arutleb USA kirjanik Siri Hustvedt kunsti ja loominguga seotud küsimuste üle, sh selle üle, kui võrdsed ikkagi on nais- ja meesloojate võimalused ennast teostada.

Peppal ja George'il on täna poes väga palju tegemist! Aita neil poes käia ja mängi vahvate kleepsudega.

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

OKASPUUD

Saaremaal Rannametsa arboreetumit külastades üllatusin sealset harilikku kuuske 'Inversat' nähes. Pika tugiteiba najal oli puu sirgunud umbes viie meetri kõrguseks ja tema juhtoks keeras või kaela kahekorra, et aga uut «selgroogu» leida. Matsakast 'Inversast' oli saanud sihvakas kuuseleedi. Nõtke küpressi mitme rippoksalise sordi kõrval tundub 'Inversa' aga ikkagi selgelt ülekaalulisena.

LEHTPUUD JA –PÕÕSAD

Mida positiivset peaks olema selles, et taim otsustab lehtedest loobuda juba enne suve lõppu, sügisest rääkimata? Ega olegi! Põõsa raagus võra oleks ju talvel piisavalt aega silmitseda. Aga iludustele antakse nii mõndagi andeks. «Te olete mind juba küllalt saanud imetleda! Aitab küll! Ma olen väsinud ja lähen puhkama.» Ning Paawi hobukastan lasebki lehed maha, et uuel kevadel fööniksina tuhast tõusta.

PÜSIKUD

Viigikaktuste kasvatamine on hasartseks väljakutseks igale rohenäpule. Kui saad hakkama, on preemiaks kenasti õitsevad kaktused. Läheb untsu, siis on alati võimalik proovida uuesti mõne teise liigi või sordiga. Ja igal sügisel saad aias etendada Hamletit: «Katta või mitte katta – see on küsimus!»

«Ei maksa arvata, et kogumik pakub vaid kireva kimbu eripäraseid fakte aiataimede kohta. Siit leiad tarvilikku teavet, kui otsid aeda pilkuköitvat solisti, kes oma eripärase olekuga silma torkaks. Tuttavamaks saavad mitmed uued sordid ja põhjendamatult varju jäänud vanad kultivarid. Oleks ju väga häiriv, kui vasakpoolse naabri aiast paistaks kätte sama taim, kes sinu aias esiplaanile sai sätitud, ja parempoolse üleaedse juures kullendaks taimesammas, nagu endalegi soetasid.

Troopilist lopsakust saad aeda lisada, kui oskad üles leida võimalikult suurte lehtedega taimed. Hooldusvaeva vähendavad aia asukad, kes omatahtsi kenasti hakkama saavad.

Iga tutvustav lugu lõpeb praktilise nõuandega: kuhu istutada, kuidas hooldada, millele tähelepanu pöörata. Lisaks leiad täpsed juhtnöörid, kuidas koduste vahenditega hinnata aiamulla happesust ning panna paika tõhusat toestust vibalikele puudele. »

– Jüri Annist

Tarkade valikute tegemine on põhjapanev eluoskus, mis on vajalik igaühele: ärimeestele, arstidele, juristidele, õpetajatele, õpilastele, nende vanematele, noortele, vanadele. Teie otsused vormivad teie professionaalse karjääri kursi ja isikliku elu kvaliteedi. Ent vähesed inimesed õpivad otsuste tegemise tõelisi oskusi. Seetõttu läheneme oma valikutele katsetavalt või isegi kartlikult ning väldime otsuste tegemist, mida aeg ja olukord vajaksid selleks, et valikud meile parimaks osutuksid. Raamat pakub kergesti järgitavat moodust, kuidas teha mistahes otsust, et jõuda oma eesmärkideni.

Autorid Hammond, Keeney ja Raiffa, maailma tuntuimad eksperdid keeruliste otsustamisprobleemide lahendamise alal, on loonud kasutajasõbraliku tehnikatekomplekti, et hinnata oma valikuid selgemalt ja tõhusamalt, võimaldamaks teil lõpuks paremaid otsuseid teha. Nende samm-sammult tehtud protseduurid kombineerivad tugeva uurimistöö praktilise kogemuse ja kaine mõistusega, et aidata teil defineerida oma eesmärgid, kindlaks teha loomingulised alternatiivid, jõuda arukatele kompromissidele, määrata ebakindlust ja hinnata riske. «Targad valikud» ei ütle teile, mida otsustada, vaid ütleb, kuidas otsustada. Kui järgite «Tarkade valikute» suuniseid, muutute enesekindlamaks oma võimes teha häid otsuseid ja selgitada neid teistele. Veelgi tähtsam, te teete paremaid otsuseid.

Olge ennetav. Ärge oodake, kuni otsus on teile peale sunnitud – või tehtud teie eest. Langetage selliseid otsuseid, mis edendavad teie pikaaegseid eesmärke, väärtusi ja põhiuskumusi. Võtke vastutus oma tuleviku eest, tehes «Targad valikud» igapäevaseks harjumuseks.

Roger Zelazny «Varjude Jacki» (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, «Valguse Isanda» lugejasõbralikuks versiooniks, sammuks «Needuste allee» juurest «Amberi kroonikate» varjumaailmade manu. Ja kõik need hinnangud on omal kombel õiged. Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance'i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.

9. sünnipäeval juhtub Frankiga midagi, mis muudab ta elu: poisist, kes kardab üle kõige maailmas koletisi, endast saab KOLETIS! Ta kattub koheva karvaga ja tal on nüüd neli jalga. Ja kõige rohkem tahab ta, et keegi talle pai teeks. Miks inimesed teda ometi kardavad??? Kas kuskil on keegi, kes tema sõber tahaks olla?

Eha Veemi esimesest krimiloost «Leskede klubi. Armulauamõrv» (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi.

Aastad, jah... Aastad on järsku nii kiiresti möödunud ja aina kiiremini edasi rühivad, mida rohkem neid sulle turjale koguneb. Räägitakse ometi, et aeg on alati ühesugune, et sekund ega minut pole täna pikem või lühem kui eile, kuid ometi on Siinale juba pikemat aega tundunud, et aeg käib praegu sootuks kiiremini kui tema lapsepõlves või nooruses.

Elan ja tunnen elust rõõmu ega ihaldagi muud kui see, mis minule antud. Just see elu! Need tükid kirevas kõverpeeglis, kus iga killuke on täpselt omal kohal.See kõik oleks palju lihtsam, kui laual poleks üht valget ümbrikku. Siina peidab selle sahtlisse, et miski ei segaks teda rõõmustamast tütretütrekese rahuliku nohina ja kuuseokste piduliku lõhna üle.

Homme. Homme teeb ta ümbriku lahti.

Ivi Leps on varem avaldanud romaanid «Perihveerija päev» ja «Öö perihveerijas».

«Laulmisõpetuse töövihik» on tekkinud tegelikust vajadusest.
Jätkuna eelmiste õppeaastate töövihikuile esineb ka käesolev sisuliste kommentaaridega süstematiseeritud kujul. See tahab võimaldada õpilasele vaatluse teel läbitöötatava õppeosa kordamist ja seega veelgi edukamat iseseisvat tööd.

Tähistaevas on inimesi alati lummanud. Öine müstiline taevalaotus on tekitanud inspiratsiooni, et luua tähtedest imelisi lugusid. Mõni lugu pajatab kättemaksuhimulistest jumalatest ja jumalannadest, koletistest ning kangelastest. Teised püüavad mõtestada loodust või lahendada maailmaruumi mõistatusi.

Sellesse köitvasse raamatusse on koondatud legende maailma paljudest paikadest – Vana-Kreekast kuni Põhja-Ameerika, Aafrika, Hiina ja Vaikse ookeani lõunaosa saarteni. Imepärased illustratsioonid muudavad teose tõeliseks kunstiteoseks, mida on raske käest panna.

Tule ja vaata, mis lugusid tähed sulle pajatavad!

Kuigi Eesti taasiseseisvumise järel oli 1980. aastatele omase aktiivse punkliikumise hoog raugenud, ei tähendanud see kaugeltki veel pungi surma. 1990. aastatel loobus punk muusikalises väljenduses mõneti senisest teravast ja otsesõnalisest protestist ning rõivastus – suuresti küll Vennaskonna ja The Tuberkuloitedi eestvõttel – pigem koleilusa romantika rüüsse. Ehkki kesksemad punkbändid pälvisid kiiresti laiema kuulajaskonna tähelepanu, ei tähendanud see neile endile tingimata meinstriimistumist.

Sellest, kuidas kohalik punkrokk kujunes punkliikumise hääbumise kiuste just 1990. aastal ülemaailmses tähenduses millekski täiesti erakordseks, ja paljust muust saab täpsemalt lugeda käesolevast raamatust. Kõvakaanelist ja poole tuhande leheküljelist raamatut illustreerivad ligi viissada fotot.

Raamatust leiate kuusteist legendi, mille hulgas on nt legend maailma loomisest, esimesest lõkketulest, esimesest kängurust ja suurest üleujutusest. Lühidalt on kirjeldatud ka aborigeenide tantse, muusikat, pühasid ja kombeid. Imeväike killuke mitmekesisest ja huvitavast kultuurist.

Ei sobi alla 12-aastastele.

Oma arvamust hoia enda südames.
Sa ära pilluta pilkega pilades,
ükskõik, kuidas mõistus hinges ka
ihaleks:
ehk leidub mõni mõtegi.

Euroopa Liitu kuuluvate riikidega äri ajades ei piisa ainult EU- ja kohaliku riigi seaduse tundmisest, vaja on teada ka sealsete inimeste käitumistavasid, kultuuriiseärasusi ja ajalugu, mille tulemusena tänased riigid on välja kujunenud. Sellekohane informatsioon on kokku pandud käesolevas raamatus.

Ats saab teada, et tema vanemad pole abielus. Tema sõber arvab, et Atsi vanemad tegid nalja – kes siis ilma abieluta lapsi saab. Kui poisid oma sõprade käest küsivad, saavad nad teada, et vanemaid ja peresid on väga erinevaid. Kõik vanemad on natuke teistmoodi!

See kogumik on nendest meestest, kelle elutöö on olnud pühendatud merele – olgu see siis laeva ehitades, kala püüdes või kaptenisillal laevu juhtides. Need on mehed, kelle merele elatud aastad ja tehtud tööd on õigusega leidnud olulise koha nii Pühalepa kihelkonna, Hiiumaa kui kogu Eesti merendusloos.

See raamat on Läänemaa inimestest, nende endi poolt kirja pandud ning jutustatud meenutuste ja mälestuste kogum. Need meenutused räägivad lapsepõlvest, kooliajast, vanematekodust, inimsuhetest Eesti külas enamasti mitukümmend aastat tagasi. Need räägivad ka inimestest, kes neid enam ise kirja panna ei saa. Need räägivad ka sündmustest Läänemaal suure sõja ajal ning suure sõja järel. Need mälestused on ka ajast, mil eesti rahva tuhande aasta jooksul õpitud talupojatarkus osutus võimetuks võõra võimu vastu. Tuli hakata elama hoopis võõra rahva eeskujul ja käsu järgi. Kes sellega nõus ei olnud, see lasti maha või saadeti eluks ajaks vangilaagrisse. Kes sai, see põgenes kodumaalt, kes ei saanud või ei tahtnud, see pidi kohanema ja uutmoodi elu ja tööd seadma hakkama.
Siin saavad sõna põllumehed, õpetajad, arstid, metsakasvatajad, teadlased, ettevõtjad, kalurid, kultuuritöötajad, minister. Haridustasegi on erinev – põhikoolist kuni professorite ja akadeemikuni.

Siit raamatust saate põhjaliku ülevaate Kaljukitse tähtkujust: mis on selle tähemärgis sündinu tugevused ja nõrkused, kuidas käituvad nad tööl ja suhetes, millised on nende õnne toovad numbrid ja tähtsamad eluaastad.

Raamatus on ka tavapärastest ajakirjahoroskoopidest kolm korda täpsem dekaadide horoskoop, kus päikesemärk on jaotatud kolmeks osaks. Tänu seesugusele süsteemile saab inimese isikuomadusi ja iseloomu täpsemalt kirjeldada. Ka näitab see ilmekalt, et samas päikesemärgis sündinud inimesed võivad olla väga erinevad.

Leiate siit kaante vahelt põhjaliku suhtehoroskoobi, mis kirjeldab Kaljukitse armu-, pere- ja töösuhteid iga tähtkuju esindajatega.

See on kümnes raamat 12-osalisest sarjast. Iga järgmine raamat ilmub just selle tähemärgi esindajate sünnipäevakuul.

See fotoraamat kujutab endast autori subjektiivset kaleidoskoopilist kroonikat sotside viimaste aastate tegemistest. Autor on püüdnud tabada hetki, kui räägivad jäädvustatud inimeste olek, nende pilgud, nende kehakeel. Mil nad on vabad argipingetest, on nemad ise. Vaadake seda raamatut. Ja te näete: sotsid ei ole kuradist. Ei ole saba ja sarvedega.

Kasuperesse võetud Triinu elab väikelinnas ja saab peagi üheteistaastaseks. Seekordses raamatus viib ta meid aastasse 1973. Koduakendest välja vaadates paistab Triinule kaunis männimets. Tüdruk armastab seda metsa ja männipuid. Kui ta üle tee laiuvasse männimetsa astub, on tüdrukul tihti selline tunne, nagu astuks teise maailma. Männikate meeskonda kuuluvate sõpradega koos leiab Triinu ennast varsti võistlustules, kus tuleb Kasekate meeskonna poistega mõõtu võtta.

Olümpiavõitja Erika Salumäe teises lasteraamatus jätkuvad põikpäise Triinu sekeldused nii kodus kui koolis. Tüdruku visadus ja järjekindlus toob aga seegi kord talle edu mitmetes tegemistes.

20. sajandil on Venemaa (NSV Liit) viis korda teinud katse Eestit okupeerida, või siis Eesti Vabariigi okupeerinud ja sellele järgnevalt annekteerinud.

Kui Vabadussõjast ja esimesest okupatsioonist (1940-1941) on piisavalt kirjutatud, siis teist okupatsiooni (1944-1994) ei ole siiani tervikuna ja ammendavalt avaldatud. Antud teosega üritab autor seda ajaloo tühimikku täita, lootuses, et antud teemat tulevikuski täiendatakse.

Sisu:

• Teine Vabadussõda
• Eesti Vabariigi anneksioon tagati Nõukogude sõjalise okupatsiooniga
• 1991 - «kolmepäevane sõda» Eesti iseseisvuse taastamise nimel
• Aasta 1991 – anneksioon lõppes, okupatsioon jätkus
• Okupatsiooni lõpp
• Järelsõna
• Ingliskeelne lühikokkuvõte
• Raamatu autorist
• Lühendid, allikad, registrid

Esietendus 27. septembril 1996.

Teatrikava annab ülevaate ooperi sisust, ajaloolisest taustast ning lavastusest.

Kell 16.00 oli linn täiesti sakslaste võimuses. Nad aitasid ka ETK tehaseid kustutada ja karjatalli tule eest hoida. Kuningamäelt valgus sakslasi maanteed mööda linna nii mootorratastel, tankide kui kahuritel, aga ka jalgsi kõrvalteid mööda. Rahvas võttis neid sõbralikult vastu. Nõukogude võim oli 14. juuni küüditamisega rahva sügavalt ära hirmutanud.

23. juulil tulin ka mina linna tagasi. Esimene käik oli kiriku varemetesse. Istusin endise kantsli lähedale kivile, millele toetus varem üks koorisid kandev sammas, ja pisarad kukkusid põrandat katvale tuhale. Mõtlesin, et kui oleks hävinud kirikla, minu korter ja kõik mu asjad, oleks olnud see väike kaotus. Aga kirik! Kuhu läheb nüüd kogudus sõna ja sakramente vastu võtma? Hiljem on minult palju kordi küsitud, millal tuli mõte hakata kirikut üles ehitama. See mõte helises minus juba tookord kiriku varemetes kivil istudes...

Meie töö häiris teatud ringkondi ja see valmistas meelehärmi. Leidus inimesi, kes olid usuvastased. Need pahandasid, et kõike muud kästakse taastada, aga tagajärgi ei ole. Kirik on eraasi ja poliitilises mõttes üleliigne, koguni kahjulik, ja kirik kerkib! Kord tuli mul aru anda Põltsamaa valla partorgi ees, kord riikliku julgeoleku organite ees. Ütlesin, et ega tugeva konstruktsiooniga kirik ometi ei ähvarda riigi ja rahva julgeolekut. Küsiti ka, et millal kirik valmis saab. Vastasin, et kümne aasta pärast, kuid tegelikult kulus selleks 22 aastat.

«Tere, …!» õppekomplekti annab Maurus välja koostöös SA Innove Keelekümblusprogrammiga.

Koostajate eesmärk on vastavalt riikliku õppekava ootustele lõimida aine- ja keeleõpet, toetades sealjuures erineva keeleoskusega õpilaste koostööd. Õppekomplektis pööratakse tähelepanu kõikidele esimese kooliastme õppeainetele, suurema rõhuga keeleõpetusele, loodusõpetusele ja inimeseõpetusele. Sari valmis õpetajate ja õpilaste koostöös.

Nii nagu õpikud ja töövihikud «Tere, kool» 1. klassile ja «Tere, sõber» 2. klassile, on ka käesolev väljaanne koostatud lähtuvalt riiklikust õppekavast. Õpikus on teemade kaudu integreeritud üldpädevuste arendamine, läbivad teemad ja seoste loomise võimalused teistes õppeainetes õpituga.

3. kooliaastal avastatakse maailma: Euroopat ja ka kaugemaid maid.

Raamat on mõeldud spordiga, eelkõige tennisega tegelevate laste vanematele. Nii neile, kelle võsukesed alles teevad esimesi samme, kui ka neile, kelle lapsed käivad juba pidevalt turniiridel võistlemas. Sporti tegeva lapse vanema teema on nii Eestis kui ka maailmas üldiselt väga aktuaalne. Kuidas olla parim vanem, millal kritiseerida, millal mitte, kuidas olla motiveeriv, kuidas saavutada seda, et lapsest kasvaks enesekindel, arukas, kaasamõtlev ja eesmärke saavutav inimene. Raamat sisaldab ka tennisetehnilisi ning psühholoogilisi nüansse. On mida markeriga alla kriipsutada ning ikka ja jälle uuesti lugeda ning meelde tuletada. Kuna lapsed on erinevad, vanemad on erinevad, siis on raamatus mitmeid erinevaid treening- ning käitumisstrateegiaid, mis on illustreeritud näidetega elust enesest. Raamat pole muidugi ainult lapsevanematele, vaid ka treeneritele, õpetajatele ja mängijatele enestele. Raamatust on saanud paljude tenniseakadeemia õpilaste ja treenerite hindamatu kaaslane ja käsiraamat USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Kohustuslik käsiraamat sportiva lapse vanemale. Sihtrühma kirjeldus: Sportivate laste vanemad, kitsamalt tennisega tegeleva lapse vanem, treenerid, õpetajad. Sihtrühm on keskmisest edasipürgivam, kõrge enesehinnanguga, jõukas laia tutvusringkonnaga eestlasest umbes 35-55 a linnaelanik. Tal on kaks või enam last.

Unetus? Unustatud. Ärevus? Kadunud. Ravimiteta. Vererõhku alandavate ravimite ebameeldivad kõrvalnähud? Läinud. Odav ja tõhus abivahend südame- ja veresoonkonna haiguste, immuunhäirete, ülekaalulisuse ja seljavaluga ning seedetrakti häiretega võitlemiseks? Jah. Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Ei ole. Hinga sügavalt sisse ja usu, et see toimib tõesti.

Tänapäeva teadlased kinnitavad seda, mida tervendajad on töö käigus juba mitusada aastat täheldanud: teadlik hingamine võib tugevdada keha loomulikku võimet ennetada ja ravida haigusi. Teadliku hingamise abil saab leevendada või koguni välja ravida vaimset ja füüsilist stressi, kõrget vererõhku, seksuaalelu häireid, seedeprobleeme ja immuunhäireid. Õige hingamine annab ühtlasi energiat, kiirendab paranemist, parandab kognitiivseid oskusi ja aitab saavutada paremat vaimset tasakaalu.

Dr Vranich õpetab lugejad tõhusalt stressi maandama ja haigustega võitlema ning elukvaliteeti parandama lihtsa igapäevase kümneminutise treeningu abil. «Hinga» ühendab anatoomia ning sportliku ja tervisliku eluviisi psühholoogia ja teadvelolekuga ning näitab lugejatele, kuidas ühe hingetõmbe haaval ravida end pealaest jalatallani lihtsate harjutuste abil, mis annavad energiat, suurendavad vaimuärksust ning toovad rahu ja rõõmu.

«Laulud lauldamatust» on armastatud eesti luuletaja Artur Alliksaare luule mahukas, põhjaliku saatesõnaga varustatud valikkogu.

Koostaja Margit Mõistliku sõnul püüab kogumik «ühendada Alliksaare luule tema eluga, sest lõpuks luuletab iga luuletaja oma elulugu, Alliksaare puhul ei saa aga elust väljaspool luulet üldse kõneleda. Ta oli tõeline ärklitoa ja katusekambrite poeet – kui teised elasid ja luuletasid ka, siis tema elas läbi oma luule».

«1968» on tunnustatud proosakirjaniku ja maalikunstniku Toomas Vindi esimene luulekogu. Sellest aastast pärinevadki kogus avaldatud luuletused ja reprodutseeritud maalid. Ajast, mil nõukogude okupatsioonivõimu kiuste kuulati biitleid ja vaimustuti lillelastest. Omavahel räägiti palju modernsest kunstist ja assotsiatiivsest luulest ning loomingulistes noortes pulbitses soov luua teistmoodi kui senini oli tehtud. Kuid eelkõige püüti enda vastu ausaks jääda. Maalimine ja luuletamine oligi tol ajal autori elu tõeliseks sisuks, ta hulkus mööda linna või linnataguseid tühermaid, sonides pidevalt värsiridu, mida ta kunagi kirja ei pannud.

Nende imekaunite lillemandalatega saad luua hetkega lahedaid kunstiteoseid. Mõned detailid on juba värvitud roosakaspunase sädelusvärviga, et värvimislust suurem oleks. Väikestele kunstnikele alates 5. eluaastast.

Mandalatest on palju rõõmu, eriti kuna mõned osad on juba türkiisi sädelusvärviga värvitud. Vaid mõne liigutusega lood tõeliselt lahedad, fantaasiarikkad mandalad. Tore kink tüdrukutele alates 5. eluaastast.

Mikk Sarve seniste ülipopulaarsete raamatute «Ilmasilmaja» ja «Sõna jõud» ning viimaste aastate artiklite parimad lood on ühiste kaante vahele kogunud Kristel Vilbaste. Tänavu kevadel lahkunud Mikk Sarv oli pärimuse mõtestaja, teeotsija manatarkuse juurde, sõnade sügavama tähenduse otsija. Tema loodud on eestikeelsed sõnad «elurikkus», «õuesõpe» ja «õhinapõhisus» jpt.

Meie maa=ilm koosneb sellest väikesest maast, millel elame ja hingame. See on meile püha. Vaid siin suudab meie keha vaimustuda. Ilm selle maa kohal ja all on meile meelepärane, siinne elurikkus loob võimalused hingestatud eluoluks.

Autor

Anu Jänes (snd 1948) on pärit Jõgevamaalt, omaaegsest Laiuse kihelkonnast. Kooliteed alustas ta Vaimastvere endises mõisamajas, mille kunagises viinaköögis nägi ilmavalgust näitekirjanik Hugo Raudsepp. Tartu ülikoolis omandatud ajakirjanduse eriala andis oskuse valitseda sõna ja keelt. Töötanud toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, keeletoimetajana noortelehes Meie Meel ning erakonna ajalehe peatoimetajana. Tema sulest on ilmunud romaan «Õuekummelist kaduvikku» (Rahva Raamat, 2018).

Luuletusi kirjutama on virgutanud emakeele väljendusrikkus ning kogu elu hinges ja meeles kantud kodupaik. Ürgsete metsade vaikuses veedetud mõtte- ja tundehetked ning iseendasse vaatamine on aidanud tunnetada nähtavat ja nähtamatut sidet loodusega ning kadunud sugupõlvedega, pannud tajuma inimelu ajalikkust siin lõputus universumis. Usutavasti leiab lugeja neist värssidest ainet mõtiskluseks olnu ja oleva, jääva ja kaduva üle.

«Neuhammeri nimekiri» on nimekiri eesti sõjameestest, kes pärast Saksa vägede Eestist lahkumist sügisel 1944 olid koondatud Neuhammeri väljaõppelaagrisse, et seal eestlaste väeosa 20. Eesti SS-Diviis uuesti formeerida. Nimekirja allikaks on 1944–1945 loodud ja pärast sõda ameeriklaste poolt mikrofilmile jäädvustatud nimekiri, mis on hoiul Ameerika Ühendriikide Rahvusarhiivis.
See Eesti ajaloo oluline dokument peaks huvi pakkuma, nii sõjaajaloo huvilistele, kui ka neile, kes otsivad oma sõja viimastel kuudel-päevadel kadunud lähedasi.

Samalt autorilt on ilmunud:

Nugiseks, Maitla, Riipalu, Rebane ja Sõjasurmad aastatel 1939-1945


Seda teost võib pidada peaaegu faksiimileteoseks, käsitsi ja trükitud arhivaalist, mille originaal asub USA Rahvusarhiivis. Originaal on saksakeelne ja kokku pandud Neuhammeri väljaõppelaagris aastavahetusel 1944-1945, kuhu Eesti sõdurid olid kogunenud pärast kodumaa mahajätmist.

Teose ilmumiseks on kolm peamist põhjust:

• perekonnalooline ehk genealoogiline;
• sõjaline – saame teada, millistes üksustes teenisid eestlased kuni aastani 1944;
• saada teada oma meeste kaotustest sõja viimastel kuudel ja Tšehhi põrgus.

Nimekirjas on enamikul meestest teada auaste, väeüksus ja tsiviilamet, mõnedel isegi armeekõlbulikkus.

KOOLIENTSÜKLOPEEDIA EESTIMAAST on mõeldud eelkõige põhikooli õpilastele, kuid ta on heaks abimeheks ka gümnaasiumi nooremas astmes ning annab täiskasvanutelegi Eestimaast, meie riigist, rahvast ja kultuurist ülevaatliku pildi.
Tegemist on 1-köitelise, suures formaadis ja rohkelt illustreeritud tänapäevase teatmeteosega, mille kaudu on lihtne ja huvitav Eestimaaga lähemat tutvust teha.

• üle 1300 foto ja illustratsiooni esitavad teavet atraktiivselt, dünaamiliselt ja nauditavalt
• üle 50 kaardi nii Eesti tänapäevast kui ka ajaloost aitavad leida erinevate paikade asukohta, saada head ülevaadet geograafiast, loodusest, rahvastikust, maavaradest, majandusest jpm.
• põhjalike ajalookaartide ja ajaloo lühikronoloogia abil saab hea ja täpse ülevaate minevikusündmustest
• kogu teave on esitatud lihtsas ja selges keeles, vajaduse korral on abiks seletused ja erinevat tüüpi illustratsioonid
  
• huvitava esituse kaudu julgustab noori lugejaid ka ise uusi nähtusi ja asju avastama
• õpetab eristama olulist infot vähem olulisest (rubriigid «Oluline teada» ja «Kas sa tead?»)
• abistab õppimisel ja muudab vajaliku informatsiooni leidmise viidete abil lihtsaks ja kiireks
• teose lõpus on aine- ja nimeregistrid ja need teevad otsitava leidmise hõlpsaks

KOOLIENTSÜKLOPEEDIA EESTIMAAST on iga õppuri eakohane ja vältimatu abiline nii tundideks ja eksamiteks valmistumisel kui ka referaatide ja muude kodutööde tegemisel.

KOOLIENTSÜKLOPEEDIA EESTIMAAST on ka selline teatmeteos, mis õppurit arendab, ise omal käel uurima kutsub ja maailma avastama suunab.

Kreeklasest kirjanik on kirjutanud rootsi keeles juba 50 aastat, siis aga tundub, et midagi pole enam öelda. Taaskohtumine sünnimaa ja emakeelega käivitab mõtiskelu migratsioonist nii geograafilises kui ka psüühilises mõttes: Kreeka inspireerib alustama uut teost, veel üht elu, sest kirjutamine ongi elu.

«Le Rhino» teine raamat jätkab peategelase Mirthi elukäigu ja tundeilma kirjeldamist. Mirth töötab endiselt Le Rhinos, kus kõik püüavad toime tulla kaotusvaluga lahkunud töökaaslase pärast, kelle rõõmsameelne vaim näib majas ikka veel ringi uitavat. Et aga Le Rhino töötajad on omamoodi armsate veidrustega, siis aitavad nad tahes-tahtmata üksteise kurbust leevendada. Värvikaid tegelasi lisandub veelgi ja üha uued sündmused ei lase mineviku külge klammerduda.

Liisi Õunapuu debüütromaaan «Le Rhino» leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka raamatuna, võludes lugejaid oma lustakuse ja mängulise stiiliga. Ka «Le Rhino» teine raamat hoiab ootamatutest pööretest tulvil süžeega lugejat põnevil, sümpaatsed tegelased aga lausa sunnivad oma rõõmudele ja muredele, kordaminekutele ja äpardustele kaasa elama. Ja nagu eelmises raamatus, mängivad siingi taustarolli kulinaarsed hõrgutised, mis võivad maiasmokkadel panna suu vett jooksma.

Peresaladused tulevad alati ilmsiks

«Mõtlesin, mis oli see, mille olin liikuma lükanud, ning kas ma lõpuks rõõmustan, et seda tegin.»

Lucy Jarrett on oma elus ristteel, teda painab endiselt isa salapärane surm kümne aasta eest. Teade, et emal juhtus õnnetus, toob ta tagasi kodulinna nimega Unenägude Järv. Ühel hilisõhtul, liikudes ringi perekonna suures järveäärses majas, avab ta aknaaluse istme luku ja leiab kummalisi asju. Esmalt tunduvad need lihtsalt põnevad, kuid peagi mõistab Lucy, et ta on komistanud hämarale saladusele. See juhib ta sügavale oma perekonna minevikku, jõulise ja edumeelse naise loosse, kelle veendumused ja tugevad küljed Lucyle sügavat muljet avaldavad. Vapustav tõde, mille ta päevavalgele toob, muudab teda ja ta peret alatiseks.

Täis lüürikat, osavõtlikkust ja põnevust, mis on iseloomulik ka Kim Edwardsi bestsellerile «Mälestuste talletaja tütar», on «Unenägude järv» võimas peredraama ja unustamatu lugu kaotatud ja leitud armastusest.

«Kaks punkt null» on stsenaristi, näitekirjaniku ja eesti luule imelapseks peetud Andra Teede kaheksas luulekogu.

«Kaks punkt null» räägib naistest nagu Andra ise. Naistest, kes jõuavad ja püüavad kõike, aga kellel jääb midagi ikkagi puudu. «Kaks punkt null» räägib riikidest nagu Eesti, kus ei olnud vanasti mitte midagi ja nüüd on liiga palju. «Kaks punkt null» on Andra Teede kõige parem luulekogu.

«Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018» on arhiiviallikatel põhinev monograafia.

Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.

Ülevaade on jagatud kolme perioodi:

Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.

Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.

Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.

Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Ants Jõe (1905–1987) mälestustes avanevad meie silmadele olud Eesti Vabariigi loomisel ühe õppursõduri vaatevinklist, Eesti Vabariigi aeg noore entusiastlikult eluteed alustava põllumehe pilgu läbi, vabadussõjalaste liikumine ja selle purustamine liikumises aktiivselt osalenud riigikodaniku vaatevinklist, 1940.-41. aasta sündmused juba juhtival ametikohal oleva ametniku vaatevinklist, 1944. aasta lõpu sündmused ohvitseri ja põgeniku vaatevinklist ning GULAG-i olud vangi pilgu läbi.

Ott Kiluski eelmise luulekogu ilmumisest on möödas juba 8 aastat. Kiluski luule toitub binaarsetest opositsioonidest, ühes tekstis võivad kokku saada ilus ja kole, õudne ja naljakas, siin- ja sealpoolsus.

«Elajas ja videvikumadu» on luulekogu, millel ei saa määratleda väga täpset vanuselist sihtrühma, vaid see sobib inimestele, kellele on omane sürreaalne maailmanägemine vürtsitatuna absurdi ja musta huumoriga.

Ott Kilusk on vabakutseline kirjanik, kellelt on varasemalt ilmunud kaks raamatut: luulekogu «Oktoobrikuine tuuker» ja romaan «Veidrikud ja võpatused». Lisaks on ta kirjutanud mitmeid näidendeid ja dramatiseeringuid ning avaldanud erinevates väljaannetes kirjandusteoreetilisi artikleid.

Illustratsioonid on loonud Margus Bamberg, kes on 14 aastat Tallinnfilmi nukufilmi osakonnas animaatori ja dekoraatori ametit pidanud

Kirjandus- ja teatriuurija Luule Epneri «Mängitud maailmad» vaatleb eeskätt kahe eesti kultuuri suurkuju loomingut: Madis Kõivu filosoofilisi, teatritõrksa poeetikaga näidendeid ning Mati Undi mängulisi teatrilavastusi. Raamat sisaldab ka peatükke Nikolai Baturini draamaloomingust ning Tiit Ojasoo esimestest lavastustest, sh teatri NO99 esimese hooaja töödest.

Liigutakse teatri ja (draama)kirjanduse vahel, püüdes välja valgustada nende omavahelisi seoseid ja suhteid. Monograafia keskseteks mõisteteks on fiktsionaalne maailm ja mäng. Arutluse all on ka küsimus, kuidas kujutluslikke maailmu teatrilaval mängu kaudu ehitatakse ja kuidas vaataja neid tajub. Huvipakkuv lugemine kõigile kultuuri- ja teatrihuvilistele, Kõivu ja Undi loomingu austajatele, hädavajalik teos kirjandus- ja teatriüliõpilastele.

Armas õpetaja, lapsevanem või lihtsalt huviline!

• On Sinu lapsed mõnikord kurtnud, et neil on igav või pole aega koolis õpitu harjutamiseks?
• On Sul mõnikord puudu headest mõtetest, kui märkad lapsi pausi vajavat?
• Oled Sa ise piisavalt energiline, et mõnikord koos lastega lustida?
• Soovid sa ideid, millega õpitegevust mitmekesistada?
• Oled ehk huvitatud õpitud teemade kinnistamisest läbi mänguliste tegevuste?

Kui jah, siis on see raamat just SULLE!

• Raamatusse on koondatud mängulised õpitegevused, mida autor on kasutanud nii emakeele, matemaatika kui ka loodusõpetuse tundides.
• Siit leiab iga õpetaja inspiratsiooni, kuidas muuta õppimine lapsele meeldivaks tegevuseks.
• Tundide sisustamisel kasutatakse aktiivõppe meetodeid, nii et lapsed ei peaks vaid tunnis istuma.
• Samuti kaasatakse õppimisse digivahendeid.

Raamatus on autori poolt läbiproovitud praktilised kogemused, et muuta tunnid vaheldusrikkaks ja huvitavaks.

Toredat lustimist koos lastega!

Mõnikord pole otsuste tegemine just kergete killast – eriti kui tusane õde Delia parasjagu üle minu KÕRGUB. Emal on suur soov TERVE kodu ära KORISTADA. Ta ütleb, et kui mina ei suuda otsustada, millest lahti saada, siis teeb ta seda ise. See oleks KATASTROOF. Õnneks päästavad FOSSIILID mu välja (rohkem kui üks kord). 

--

Tom Gates on meistervabandaja, ekspertjoonistaja, vaimustav koomiksikirjutaja – ja tõreda õpetaja hr Fullermani needus. Ja tema toredas kritselduste ja rumaluste päeviku uues osas leiad taaskord kõiksugu koomilisi juhtumisi, mis paneb sind kõht kõveras naerma!

Sarja I osa «Tom Gatesi äge maailm» võitis 2014.a. HEA LASTERAAMAT tiitli.

Toreda värvilise raamatuga õpib laps kujundeid tundma ja lõbusaid pilte joonistama. Iga leht tutvustab ühte kujundit, mille abil saab mudilane oma pilte luua. Raamatut on lihtne kasutada – pane paberileht šablooni alla ning joonista läbi šablooni pilt! Pärast saab pildi värvida ja kaunistada.

Raamat arendab lapse fantaasiat, aga ka kätt ja koordinatsiooni. Joonistamine on mõnus tegevus!

Vanusele 3+
Hoiatus! Lämbumisoht! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele.

Kui loed, saad teada: Mis on nepotism? Kuidas juhiti riiki Vana-Kreekas? Miks arvas Prantsuse kuningas Louis XIV, et ta on jumala and oma riigile? Kas on võimalik ka korruptsioonita? Kes ütles: «Hoidke sõpru lähedal ja vaenlasi vaesuses.»? Mida nimetatakse «Bostoni teejoomiseks»? Mida mõtles John Adams öeldes «Enamuse türannia!»? Mis vahe on sotsialismil, kommunismil ja fašismil? Kuidas sünnivad terroristid? Kus ja millal said naised esimesena maailmas valmisõiguse? Millega tegeleb liikumine Black Lives Matter? Kus on sõnavabaduse piirid? Kui paks või õhuke on riik? Kuidas sina saad poliitikat muuta?

Aga saad teada üht-teist ka enda kohta. Näiteks kas sa pooldad vasak- või parempoolsust? Oled sa idealist või pragmaatik, liberaal või konservatiiv, sotsialist või kapitalist? Või oled sa feminist? Või anarhist? Või hoopiski internatsionalist?

Oled sa laps või noor või täiskasvanu, kui sa veel ei tea, kuidas on sündinud ja kasvanud poliitika, ning kui sa veel ei mõista, kuidas poliitika ka sinu maailma muudab, on see raamat just Sulle. Ja see pole mingi igav heietamine ajaloost või valimistest või lohisevatest õigusaktidest… See on humoorikas, lihtne ning objektiivne pilguheit poliitikale, mis paneb kaasa mõtlema nii selle üle, mis toimub sinu riigis, sinu mandril, sinu planeedil kui ka selle üle, kus asud sina selle keskel.

«ÕNN JA KUIDAS SELLENI JÕUDA» näitab meile, et õnnelik olemine on seisund, mille poole me kõik püüdleme ja mis on ka kõigile kättesaadav, sest õnn on inimese põhiolemuses.

Raamatu autor Suryacitta Malcolm Smith alias «Õnnelik Buddha» uurib õnneni jõudmist läbi teadveloleku meditatsiooni. Tema sõnul aitab see ülimalt tõhus meetod meil näha kaasasündinud ilu ja õnne, mis on meis endis ootel.

Surayacitta on praktiseerinud meditatsiooni üle 20 aasta ning läbi viinud õnnekunsti kursuseid, töötube ja laagreid nii Ühendkuningriigis kui ka mujal Euroopas.

Romaan raamatute võluväest, armastusest ja lõunamaise valguse maagiast

Ta teab täpselt, milline raamat millist hingehäda leevendab: raamatukaupmees Jean Perdu müütab oma raamatulaeval La pharmacie littéraire – Kirjanduslik Apteek – romaane nagu ravimit elu tervendamiseks. Ainult iseennast ei mõista ta ravida, pärast toda ööd kakskümmend üks aastat tagasi, kui kaunis provanslanna Manon lahkus, sellal kui tema magas. Naine ei jätnud maha midagi muud peale kirja – mida Perdu lugeda ei julgenudki. Kuni selle suveni. Suveni, mis muudab kõike ja viib härra Perdu väikeselt Montagnardi tänavalt reisile mälestustesse, Provence'i südamesse ning tagasi ellu.

Päästetud erakliku võõra poolt…

Kihlatu poolt maha jäetud rikas pärijanna Penny Hindmarsh-Firth püüab ravida murtud südant, põgenedes linnast kõrgklassi seltskonnaelu eest. Aga äkki on ta kuskil sisemaal pärapõrgus tulvavee lõksus ja nägus võõras mees tuleb teda päästma.

Kui reetmine Matt Fraseri elu pea peale pööras, tõmbus mees maailmast eemale – aga ta ei suuda ära öelda Pennyle peavarju pakkumisest. Salajane miljardär on vastu tahtmist äkki huvitatud, kui selgub, et seltskonnaelu printsessis peitub rohkem, kui silmaga näha…

Siin raamatus on lugusid NummiPeal elavatest inimestest, kellest on varem juttu olnud «Väikeses veidras linnas».

Veel leiab siit ka peotäie limerikke. Limerik on väike jabur luuletus, millele sobibki väga hästi nimeks just limerik. Nimi on pärit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.

Raamatu illustratsioonid on teinud Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn.

London, 1919. Nooruke Louisa Cannon püüab meeleheitlikult leida pääseteed nii vaesuse ja viletsuse kui ka oma kurjade kavatsustega onu eest. Talle avaneb võimalus oma elu muuta, kui selgub, et Mitfordide aadliperekond otsib oma viiele tütrele lapsehoidja abilist. Louisa kohaneb peagi turvalise eluga Oxfordshire'is asuvas Asthalli mõisas ning temast saab oma hoolealuste sõber ja usaldusalune. Eriti lähedane sõprus seob teda Mitfordide vanima tütre, temperamentse ja terase 16-aastase Nancyga.

Samal ajal vapustab kogu Inglismaad jõhker mõrvajuhtum – päise päeva ajal tapetakse rongis teenekas halastajaõde. Kui ootamatult selgub, et tapetul oli mitmeid seoseid Mitfordide lähikondlastega, otsustavad Nancy ja Louisa anda oma panuse kurjategija tabamiseks, taipamata esiti, kui keerulistesse olukordadesse nad seetõttu sattuda võivad.

Jessica Fellowes on võtnud oma romaani aluseks tõestisündinud mõrvaloo, mille ohvriks oli halastajaõde Florence Nightingale Shore, kuulsa nimekaimu ristitütar. Politseil ei õnnestunud süüdlast välja selgitada ning Fellowes on loonud selle juhtumi alusel oma ilukirjandusliku versiooni. Mitmed tegelased, sealhulgas värvikas Mitfordide suguvõsa, on samuti reaalselt eksisteerinud, kuid raamatu tegevustik on autori fantaasia vili. Jessica Fellowes, kelle sulest on ilmunud muuhulgas mitu seriaali «Downton Abbey» ülevaateraamatut, pakub lisaks põnevusloole ka detailitäpseid kirjeldusi elust-olust Esimese maailmasõja järgsel Inglismaal.

Uus nõelterav kriminaalromaan «Maestro» autorilt.

Ajakirjanik Viljar Ravn Gudmundsson ja uurija Lotte Skeisvoll on just hakanud tasapisi toibuma sarimõrvar Maestro juhtumist, kui Haugesundi linna vapustab uus kriminaalne lugu. Pärast eramajas toimunud noortepidu leitakse majast surnud tüdruk. Uurimine toob päevavalgele tõsise probleemipuntra – paremäärmuslusest, eksperimentaalsest seksist ja uimastitest kokku segatud surmava kokteili. Loo keskmes on Viljari 17-aastane poeg Alexander. Ebakindla nooruki jaoks on taevas ja põrgu teineteisele ohtlikult lähedal ja iga samm võib olla viga.

Kui oled varsti lapsevanemaks saamas või äsja saanud, külvatakse sind üle heatahtlike nõuannetega raseduse ja vanemaks olemise kohta. Ja sa kuulad neid, sest kui asi puudutab sinu last, siis soovid sa kogu südamest talitada õigesti. Aga kuidas otsustada, mis on kõige õigem, kui paljud nõuanded on üksteisele risti vastu käivad?

Agnes Wold ja Cecilia Chrapkowska, kogenud Rootsi arstid ja teadlased, püüavad korda luua selles soovituste ja «tõdede» džunglis, alates sünnitusest, allergiatest, imetamisest ja vaktsineerimisest kuni alkoholitarvitamise ja kõhuvaludeni. Rootsis palju poleemikat tekitanud teos sisaldab ohtralt teaduslikke fakte, mõistlikke nõuandeid ja müütide purustamist, see on suunatud kõigile lapsevanematele, hoolimata soost ja perekonna koosseisust.

Autoritel on kahe peale kokku kaheksa last ja neli lapselast, nii et nad teavad, kui üksildaselt ja nõutult võib ennast tunda, kui tuleb hakata vastutama ühe väikese elu eest. Selle raamatuga tahavad nad peaasjalikult arstide ja teadlastena levitada teadmisi, milleni on nad jõudnud aastakümneid lapsevanemaks olemist uurides.

Chris Bickertoni «Euroopa Liidu kodaniku käsiraamatu» eesmärk on tutvustada Euroopa Liitu tavalugejale. Autor väldib akadeemilist keelekasutust ning kujutab elavalt nii mõnegi tähtsa otsuse tagamaid, maalides pildid tipp-poliitikute kokkusaamistest. Ta piilub Euroopa Liidu institutsioonide võimukoridorides suletud uste taha ja näitab meie endi poliitikute olulist rolli.Lääne-Euroopa sõjajärgsete meeleolude ja majanduse analüüs, üksikasjalik ülevaade riikidevahelistest suhetest nii poliitikute tasandil kui ka üldiste sündmuste taustal on huvitav ja nauditav.

Raamat kirjeldab põhjalikult Euroopa Liidu sündi, laienemist ja praegust seisu. Hüpe ajalukku aitab paremini selgitada tänapäeva Euroopa probleeme ja muresid: kuidas on üksikute euroskeptikute hoiakutest arenenud laialdane eurovastane liikumine, miks on populistidel nii palju poolehoidjaid.


Autor heidab ette otsuste tegemist salaja, väljaspool poliitiliste parteide mõjusfääri ja korraldamata avalikke debatte ja tunnistab, et salatsemise tõttu kaotavad traditsioonilised parteid rahva hulgas populaarsust.Kindlasti ei ole raamat igav ega vihane kriitika Brüsseli ametnike aadressil. See on ka tänuväärne lisalugemine neile, kes kandideerivad Euroopa Liidu asutustesse. Autor ärgitab kaasa mõtlema ning kutsub üles aktiivselt osalema oma kodukoha probleemidele lahenduste leidmises.

«Väike raamat minust» hõlmab endas 0-7 eluaastat.

See on raamat, kuhu saab kirjutada lapse olulisemad sündmused, iseärasused ja saavutused. Jäetud on loomingulist vabadust nii kirjutamiseks kui ka piltide lisamiseks.

Raamat on jagatud kolme peatükki:

• 0-11 kuud
• 1-7 aastat
• Tähtsamad sündmused ja tegemised

Esimene peatükk on pühendatud beebi esimesele aastale, mil laps areneb ja avastab maailma kõige enam. See peatükk sisaldab lapsevanemate lehte ja sugupuud, ootusaega, beebi sündi, beebipidu ja 0-11 elukuud, esimest sünnipäeva ning kõige esimeste ajajoont. Teine peatükk on 1-7 aastase lapse argihetkede ülesmärkimiseks ja piltide kleepimiseks. Iga aasta juurde saab kokkuvõtlikult kirjutada, mis lapsele meeldib, ei meeldi, milline on tema sõnavara, lemmikud tegevused või mänguasjad, parimad sõbrad ja tervis.

Kolmas peatükk on jäetud oluliste arenguetappide kokkuvõtteks nagu lasteaed ja kool, huvitegevus ja saavutused. Kirjutada saab nii unest, hammastest kui ka iseseisvuse saavutamisest potitrennil ning millised on lapse lemmiktoidud ja söömisharjumused. Kõige lõppu saab joonistada või kleepida käe- ja jalajäljed.

Beebiraamatut «Väike raamat minust» on lihtne täita. Raamatu täitja saab ise otsustada, kas soovib lisada rohkem pilte või kirjutada mälestusi. Ruumi on jäetud mõlema jaoks.

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.



Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas «… kes pole kunagi söönud homaari» on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele «Viimane laev». Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.

JONATHAN CRANSTON ei ole sugugi tavaline loomaarst. Lisaks oma igapäevatööle Oxfordshire’I maaliliste metsade ja küngaste vahel lehmade, kitsede, kanade ja kasside seltsis on ta töötanud hämmastavalt paljude eksootiliste loomadega üle maailma, teiste hulgas näiteks sebrade, ninasarvikute ja hiidpandadega.

Oma patsientideni jõudmiseks on ta seigelnud Lääne-Aafrika rahvusparkides, kihutanud loomade järel helikopteriga ning jäänud lõvide maal laagrisse. Ta on pidanud maadlusmatše ärritunud luikedega, ravinud professionaalse näitlejana leiba teenivat eeslidaami ja osalenud väga ebavõrdses köieveos tigeda krokodilliga.

«Loomaarst ratastel» sisaldab naljakaid, pööraseid ja teinekord ka nukraid lugusid Cranstoni kõige meeldejäävamatest patsientidest.

Loomad, olgu nad peopessa mahtuvad või hiigelsuured, karvased, sulelised või hoopiski kõigusoojased, on täielikult vallutanud tema südame ja see kirg on nakkav.

Peaaegu ootamatult ilmub tumedasse öötaevasse kitsas hele viirg, mis järjest laienedes puudutab korraks tuhmuvaid tähti, enne kui puuokste tippu jõudes äratab magavad linnud. Loodus alustab uut päeva. Niisamuti paneb loojuv päike veel tasapisi hämarusse vajudes korraks taeva leegitsema, andes teed tähtede hõbedasele särale.

Seda analoogiat – päikesetõusu ja loojangut – olen proovinud luule kaudu viia inimhinges peituvate tunneteni.

Eesti on väike maa ja siin elab vähe inimesi. Siiski mahub siia sadu vanu losse ja linnuseid, mis on väidetavalt koduks väga paljudele kummitustele. Osa neist hoonetest on varemeis või kurvas seisus, teised kenasti korda tehtud.

Eriti palju leiab kummitusmõisaid Lääne-Virumaalt, aga ka teistest piirkondadest. Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam elabki ju hoopis Haapsalus. Muuseas, Must Daam on ka täiesti olemas ja tema koduks on juba mitu sajandit Sagadi mõis.

Tallinna vanalinn lausa kubiseb kummitusmajadest, nii et nendest on Jaak Juskelt ilmunud samas sarjas omaette raamat.

Võtke koos perega ette reis mõnda selles raamatus tutvustatud kummituslossi. Isegi kui salapäraste kummitustega ei kohtu, on need kõik huvitava ajalooga kaunid hooned, kus jagub muudki põnevat avastamist!

Jürgen Rooste «Meeleheite laulud» on poeetiline inimkatse, raamatusari-traktaat rumalusest, kannatustest, süüst, eneseületusest ja enesele allajäämisest, sõjast ja relvadest (nagu armastus, hullumeelsus ja viha). «Veider aeg» on neljast raamatust koosneva sarja esimene, vundamenti loov osa. See on valu ilu ja rõõmu algus. Me lubame, et lõpus ootab lunastus.

oli veider aeg
ühel kaugel väiksel valgel maal
vaieldi kirglikult selle üle
kas lugu-lookene-kirjakilluke
lastepiinamisest ja -vägistamisest
on porno või sõnavabaduse ülim akt
samal ajal oli üle väikeste valgete riikide
kaduma läind tuhandeid lapsi lõunast
kelle helepruunikaid beežikaid
peaaegu valgeid tagumikke hää hinnaga
müütasid kõigi maailma vabaduste kaitsjad
samal ajal surid ühel suurel valgel maal
säälsamas ligidal ikka veel vahel ajakirjanikud
nood kes kõnelesid või kirjutasid

Koduraamatud võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks neile, kes uut kodu planeerivad soetada, ehitada või olemasolevat remontida ja sisustada. Inimesed, kes Koduraamatu rida-realt läbi loevad, vaatavad kodu tegemise kunstile sootuks uuema ja aupaklikuma pilguga! Samuti julgeme kinnitada, et hoolsad lugejad päästavad end kümnetest probleemidest, mis kodu tegemise käigus teadmatusest ikka tekivad ning enamasti rahakotti ja hingerahu kahjustavad. Tarkust jagavad eriala tippspetsialistid.

Sisekujundusest: Sirje Kadalipp, Katrin Vaikla, Argo Vaikla, Ivi-Els Schneider, Lauri Nõmme, Aet Piel, Hannelore Kääramees, Ulvi Lõhmus, Riina Harik, Helen Kolks, Lilia Kristianson, Reet Helisabeth Karm, Viktoria Bankov jt

Õueruumi kujundusest: Merilen Mentaal, Edgar Kaare Insenerid: Linda Madalik, Tiiu Tamm, Toomas Kolk

Kujundaja: Anneliis Aunapuu ja Tiina Sildre

Triin Soometsa luule võib olla on seostatav selliste sõnadega nagu: haprus, võpatus, tardumus, julgus ja sügavus. Autori uus luulekogu «Armukesed» sisaldab kõiki neid omadusi ning pakub ka romantikat.

mees liigutas
mäge mägi liigutas jõge
jõgi liigutas merd
meri liigutas tuult
tuul liigutas kleiti
see liigutas meest

Lõpetanud Tartu ülikooli, töötas Aino Michelson eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Pärnu Suleklubi luuleharrastajate innustusel ja julgustusel ilmus talt 2013. aastal väiketiraažiline kogumik «Mõtlen päikese õunaks». Käesolevasse luulevihikusse on sellest võetud peamiselt loodus- ja armastusluulet.

Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse.

«Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut?

Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi» mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.

Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on seetõttu erilise väärtusega.

Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.

Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud.

«Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu» lisab Vunk.

Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte «Pääsuke». Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat «Säde filmist». Film «Nelli ja Elmar» pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film «Jätkusõja viimased sõdurid» sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film «Jüri – see mulk...» kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia.

Kui tähti Asta küpsetatud mõnusast, mahlasest Napoleoni koogist üks tükk üle jääb, ei suuda Pärt kuidagi leida sõnu, et see endale küsida. Nii püüab ta olla hea poiss ja teisi rõõmustada lootuses, et need ise tema suurt soovi taipavad. Olukord muutub veelgi täbaramaks, kui koogikarp äkki laualt kaob... Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää aga poiss ka seekord oma murega üksi.

«Seisa siin, Pärt!» on viiest raamatust koosneva sarja neljas raamat. Pärdi-raamatud räägivad sellest, kuidas poiss täbarate olukordadega hakkama saab. Samast sarjast on seni ilmunud «Pärt ei oska saltot», «Seisa siin, Pärt!» ning «Pärt ja ploomid». Tulekul on veel «Pärt läheb uuele ringile».

Kaisal on mure – tal ei ole vanaisa, kuigi mõnel lapsel on neid lausa kaks. Kas see pole ülekohtune... Kuidas saada üle häbelikkusest ja pimeduse pelgusest ilma vanaisa abita? Noh, Kaisa juba hätta ei jää! Uuri ise järele!

«Kaisa sada vanaisa» on tuntud lastekirjaniku Markus Saksatamme kolmeteistkümnes raamat, viies, mis ilmunud koostöös illustraator Anni Mägeriga.

Enamikku nn külmetushaigusi põhjustavad viirused. On üldteada, et tugeva immuunsusega inimene satub harvem viiruste ja tõvestavate bakterite meelevalda kui organismi nõrga kaitsevõimega inimene. Nii või teisiti on võimalik ise üsna palju ära teha selleks, et mõni külmetusviirus kallale ei tuleks või et sellest saaks kergemini võitu.

Populaarses Kodutohtri raamatusarjas ilmuv «Külmetushaiguste koduravi», täiendatud trükk pakub külmetushaiguste ärahoidmiseks ja leevendamiseks arstide ja apteekrite praktilisi nõuandeid nii täiskasvanute kui ka laste raviks. Lisaks leiad ohtralt loodusravisoovitusi ning ülevaate kasulikest immuunsuse tugevdajatest ja külmetuse kergendajatest: vitamiinid, mineraalained, toidulisandid, eeterlikud õlid jm.

Autoriteetsed spetsialistid annavad nõu organismi tõvekindluse suurendamiseks ning palaviku, nohu, köha ja kurguvalu ravimiseks. Erilisel kohal on lapse tervis – karastamine, põetamine ja haigusest taastumine.

Peaminister Holger Tramm annab parasjagu intervjuud, kui korraga hüppab rahvahulgast välja keegi noormees, tabab otse telekaamerate ees turvameest jalahoobiga pähe ning lööb oma hambad toimuvast justkui halvatud peaministrile unetuiksoonde. Veri pritsib joana.

Valitsusjuhi jõhkra tapmise jälgi ajades satub uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak varsti palju suurema saladuste puntra otsa – ja taipab ühtlasi, et sama pundart püüab temaga võidu lahti harutada ka keegi teine, temast palju võimsam... «Viimane kustutab tule» on korraga lugu võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest, eeskätt aga sellest, mille kõigega võivad inimesed oma põhimõtete kaitsel eneselegi ootamatult hakkama saada.

Rein Raua ootamatu otsus kirjutada poliitiline ulmethriller onandnud meile põnevaid ideid täis raamatu, mis paneb küsima,kas Eesti on saanud endale oma Stieg Larssoni?
DANIEL VAARIK, poliitilise kommunikatsiooni ekspert, endine peaministri pressinõunik


See raamat on haarav rännak, mitte lihtsalt põnevus või ulme,vaid mõistatus, mille igal killul on mitu tähendust. Kui ohtlikon ühiskond, kus pea iga inimest saab millegi eest karistada?Valmidus teiste elude ja saatustega omakasuliselt riskida juvõimusuhetest ei kao. Inimloomuse tumedam külg, vandenõudja usk neisse võtavad ses raamis uusi vorme. Aga äkki ongi elupalju salapärasem kui arvata oskame?
ÜLLE MADISE, Eesti Vabariigi õiguskantsler

Tugevate lehtede ja toredate piltidega raamat sobib väiksele lugejale. Siin tegutseb kiisupoeg Kaspar, kes tahab taluõuel mängida. Aga kus on tema sõbrad? Kaspar istub ratta selga ja sõidab sõpru otsima. Kui piilud klappide alla, leiad sealt vasika, tibud, lambatalled ja notsukese. Nad kõik tulevad kiisuga mängima!

Tugevate lehtede ja toredate piltidega raamat sobib väiksele lugejale. Pisike kiisupoeg Kaspar tuli loomaaeda mängima. Aga kus on tema sõbrad? Kui piilud klappide alla, leiad sealt elevandi, lõvikutsikad, sebrapere ja pandapreili. Kiisu kutsub nad kõik õue mängima!

Raamat annab ülevaate kõikide Põhjamaade ajaloost vanimatest aegadest tänaseni. See on ühtlasi esimene selle piirkonna ajalugu eesti keeles terviklikult käsitlev raamat.
Põhjamaade all mõeldakse Rootsit, Taanit, Soomet, Norrat ja Islandit. Vilksamisi on juttu ka Gröönimaast ja Fääri saartest.

Raamat sobib valikaine õpikuks ning ka teistele ajaloohuvilistele.

Vananev kirjanik Kilgore Trout, üks Vonneguti lemmiktegelasi avastab oma õuduseks, et keegi Kesklääne autokaupmees võtab tema väljamõeldisi tõena.

«Tšempionide eine» on tapvalt lustlik satiiriline lugu sõjast, seksist, rassismist, edust, poliitikast, Ameerika saastatusest ning meenutab lugejale, kuidas näha tõde.

Kurt Vonnegut sündis 1922 Indianapolises ja suri New Yorgis. Ta avaldas elu jooksul 14 romaani, millest «Tšempionide eine» on üks kuulsamaid.

Uues kujunduses ületoimetatud trükk.

«Kadunud vaadete» sarja kuues raamat hõlmab kolme Põlvamaa asulat. Kõik kolm on esmamainitud XV-XVI sajandil, kordamööda on nad olnud Põlvamaa alal suurimad. XX sajandi algul, enne I maailmasõda kuulus see au Võõpsule. 1920ndail sai suurimaks Räpina, 1950ndail Põlva.

Raamatus on 456 ajaloolise pildi kõrvale seatud 255 tänapäeval tehtud fotot. Tekstid piltide juures selgitavad toimuvat ning annavad teavet pildilolevate paikade ja ehitiste arenguloo kohta. 

«Kadunud vaadete» sarjas on varem ilmunud raamatud Tallinna, Tartu, Viljandi, Võrumaa ning Valgamaa kohta.

Kelmiküla asum on küll väike pindalalt, see sulandub Balti jaama ümbruses üheks Kalamaja ja Paldiski maantee kandis Kassisabaga, ent sellel on põnev ajalugu ja oluline roll Tallinna kujunemisel.

Kelmiküla nimi oli omal ajal väga otsekohene – rahvajutu järgi olevat sinna keskajal põgenenud all-linna ja Lüübeki õigusega pahuksisse läinud inimesed. Sarnane eeslinn oli naabruses asuv ja all-linnale kuulunud Pelgulinn, kuhu põgenesid Toompea kurikaelad. Nimelt olid Tallinn ja Toompea keskajal ja veel uusajalgi kuni 1878. aastani teineteisest halduslikult sõltumatud ning kummagi kelmid põgenesid teise asula eeslinna, kus nende vahistamine ja nende üle kohtupidamine oli raskendatud.

Ent Kelmikülas liikus ka sootuks teistsugune seltskond – suurel osal territooriumist, mida täna teame kauniste juugendmajade ja Lenderi-tüüpi majadega palistatud tänavate järgi, laius veel 19. sajandil aiand, kus ilupuude- ja põõsaste istikuid käisid ostmas nii mitmed mõisnikud ja mõisaaednikud kui ka Tallinna perenaised.

Jaak Juske võtab Kelmiküla kireva seltskonna ja kujunemise üheks Tallinna hinnatumaks piirkonnaks kokku koos arvukate fotodega nii arhiividest kui tänasest Kelmikülast.

Raamat jutustab loo Neeva Aleksandrist, tema elust ja ajastust XIII sajandi Venemaal.

Novgorodi vürst Aleksander kuulus Rjurikute dünastiasse, ja oli ka Kiievi ja Vladimiri suurvürst. 1240. aastal Neeva jõel saavutatud võidu auks rootslaste üle sai ta hüüdnime Aleksander Nevski.
Ta juhtis novgorodlasi võidukas 1242. aastal toimunud Jäälahingus Tartu piiskopkonna sõjasulaste ja Liivi ordu rüütlite vastu.
Oma aja poliitikuna ja osava diplomaadina oskas ta rahumeelselt konflikte lahendada erinevate mongolite valitsejatega. Aleksander suutis tagada maksude kogumise õiguse venelaste enda vürstidel tingimusel, et maksud toimetatakse edasi Kuldhordi ja venelased pääsesid kohustusest saata osa oma sõjamehi Kuldhordi sõjaväkke.

Auhinnatud ajakirjaniku David Baroni haarav lugu Colorado osariigi Boulderi linna jõupingutustest võimaldamaks inimestel oma metsikute naabritega koos eksisteerida.

Ühel hetkel ilmusid Boulderi majade ümbrusesse ja aedadesse leapordi suurused kaslased – puumad, kes olid naasnud oma esivanemate koju. Kui nad aga hakkasid murdma lemmikloomi ja nägema ka inimestes potentsiaalset saaklooma, puhkes poliitiline võitlus ja kogukond lõhenes, kuni esimese inimese surmaga lõppenud puuma kallaletungini.

Romaan räägib nelja mehe ja eri põlvkondade ristumisest ühel sügisel, kaasajal. Peategelasteks on kohalt vabastatud alkohoolikust vaimulik, tema kunagisest pinginaabrist ärimees ja nende pojad.

Vaimulik nutab taga oma mahajoodud kutsumust, ärimehel avastatakse raske surmahaigus, üks poegadest on narkomaan ja teine hüljatud luuletaja, kes ihub armastatule verist kättemaksu.

Romaanis on ohtrasti musta huumorit, päevakajalisi ja igavikulisi teemasid, isikute sisevaateid. Seisundid vahelduvad tempoka tegevuse (või tegevusetusega), on juhtumisi. Kõrvaltegelastena on esindatud kaasaegne, iseseisev naispersoon ja palju teisi.

«Ruumipilt koondab traditsiooniliselt Eesti sisearhitektuuri paremiku Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate nominentide näol. Valiku hulka kuuluvad peamiselt erineva funktsiooniga terviklikud avalikud ruumilahendused, töökeskkonnad, koduinterjöörid ja ka näitused.

Siin on ülevaade enam kui kahekümnest valdavalt möödunud aastal valminud tööst, mis tekitavad mitmekülgse pildi meie sisearhitektuuris tooni andnud kujundusideedest ja -keelest.


Ruumipilt traditionally surveys the best works of Estonian interior architecture by featuring the nominees for the Estonian Association of Interior Architects annual prizes.
The selection mainly includes integral public interior designs with different functions, work environments, home interiors and exhibitions. This is an overview of more than 20 works, most completed last year, which foster a multifaceted view of the design ideas and vernacular that set the tone in Estonian interior architecture.»

Diskotramm sõidab Lada kõrval postimajja,
Diskotramm sõidab tasaselt,
ma ise sõidan Diskotrammiga,
ma olen selle sees,
ma istun.

Lada on Diskotrammi kõrval rahutu,
Lada ei sõida tasaselt,
Lada paneb katusele vilkuri,
nüüd on ta Diskolada.
Diskolada sõidab trammiteele ette,
Diskotramm teeb diskoavarii.


Kirke Männik on noor luuletaja, kelle jaoks luule on viis enda ja maailma tõlgendamiseks. «See on ja jääb osaks minust ka siis, kui kõik muu mu ümber muutub,» kinnitab ta.

Washington Posti staažika ja ohtralt pärjatud ajakirjaniku Bob Woodwardi «Hirm» on seni kõige põhjalikum ülevaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega vürtsitatud jutustus põikpäise ja mitte kõige laiema silmaringiga mehe sattumisest maailma suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja võimuvõitlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja kahjude minimeerimisest.

«Särts» on töövihik, mis on mõeldud täiskasvanutele üheskoos lahendamiseks oma vanade vanematega. Vihik on Eestis esimene omasuguste seas. Vihiku on koostanud vanemaealiste õppimise ja arendamise eksperdid Anu Jonuks ja Tiina Tambaum, originaalillustratsioonid Tiina Oravalt.

Peeter Helme ja Urmas Vadi «100 aastat, 100 raamatut» ühendab ajaloo ja kirjanduse. Üksteise kõrvale ritta ja omavahelisse seosesse on pandud viimase aastasaja tähtsad ajaloosündmused ja kirjanikud, kelle teosed on Eestis või mujal maailmas suurt tähelepanu äratanud. Kõike seda on tehtud humoorikalt ja vaimukalt. Põnevat lugemist jätkub alates Karl August Hindrey «Lõhkiläinud Kolumatsist», Bret Easton Ellise «Ameerika psühhopaadist» kuni Vahur Afanasjevi «Serafima ja Bogdanini» välja.

Eesti 1941. Stalini halastamatu Punaarmee hävitab kõik oma teel.

Katarina ja tema pere on pääsenud üksnes seetõttu, et okupatsiooniväed vajavad nende kodutalu õunu ja villa. Kirglikult oma kodumaad armastav noor naine võitleb vanaema jäetud hinnalise pärandi eest – see on põlvest põlve edasi antav oskus kududa õhkõrnu pitssalle, mille peenekoelised mustrid kannavad endas esivanemate lugusid.

Samal ajal kui Katarina elu Eestis on täis rõhumist ja viletsust, tunneb Lydia Moskvas, kuidas elu mugavas kuldpuuris teda lämmatab. Kui ta taipab, et kõik pole kuld, mis hiilgab, otsustab ta põgeneda, hüljata oma privileegid ja naasta ema kodumaale – kaugele Eestisse.

Kaks noort naist kohtuvad. Üks neist võitleb selle nimel, et killuke minevikku jõuaks kohutava oleviku kiuste tulevikku. Teine teeb kõik selleks, et unustada oma perekonna sünge minevik ja alustada tundmatul kodumaal uut elu. Koos astuvad nad vastu nii Punaarmee kui ka silmapiiril ähvardava Hitleri natsirežiimi sõduritele ning võitlevad oma elu, vabaduse ja armastuse eest.

Austraalia kirjaniku Lauren Chateri debüütromaani «Pitsikuduja» tegevus toimub Teise maailmasõja aegses Eestis. Küsimusele, miks ta valis oma romaani tegevuspaigaks just Eesti, on kirjanik vastanud, et Eesti valis tema. «Mõned aastad tagasi tõstsin raamatukogus raamatuid riiulitele ja mulle sattus kätte teos Eesti pitssallidest. Asusin huviga lugema ja avastasin terve uue külje ajast, kui Nõukogude Liit Balti riigid okupeeris. Siberisse küüditamine ja Eestis toimunud massimõrvad pole kirjanduses palju tähelepanu pälvinud… Ja siis need imepeened, keeruliste mustritega sallid, mille kudumine oli üks kohalike naiste viise keelatud ja põlu alla sattunud kultuuri edasi kanda.»

Mureneb mõte mulda
eluvalmis on seeme
sügis sõrmitseb kulda
talveks segab taas leeme

Sisaldab olulist infot täheteadusest huvitatuile:

• Kuude tabelid
• Tähtsamad meteoorivoolud
• Planeetide nähtavus
• Heledamad asteroidid

Vironia Aastaraamatu teine number ilmub viis aastat pärast esimest. Möödunud ajavahemiku pikkuse tõttu on mõningad vahepealsed sündmused koondiste elus pealiskaudsemalt käsitletud kui see ühenduse pidamise seisukohalt oleks soovitav. Osa kirjutisi ilmub aga sobimatu hilinemisega.

Artiklid annavad ülevaade korp! Vironia tegevusest paguluses.

Vaimukas ja liigutav lugu ühe naise ristiretkest armastuse otsingutel

Leslie Anne Greene Carter on oma abikaasa Wesley pööraselt edukas Atlanta seltskonnaringis viimane esimene naine. Mehe semud on oma laste emad, keda nad kunagi hoida ja armastada lubasid – «kuni surm meid lahutab» – prinkide ja päevitunud noorte Barbie-pruutide vastu välja vahetanud.

Nagu oma seltsielu ja lähedaste sõprade kaotamisest veel vähe oleks, raputab rida tagasilööke tugevasti Leslie maailma ning ta tunneb, et on viidud viimase piirini. Tal on kõrini tubli naisukese rolli etendamisest abikaasale, kes enda meelest naist uuega mitte asendades osutab talle tohutu teene. Naine ei kavatse enam sekunditki oma ajast raisata inimestele, kes talle korda ei lähe. Nüüd kavatseb ta võtta aega vaid iseenda jaoks – tuttavlikult õdusa ja rabavalt kauni Charlestoni, oma kodulinna, õdususes. Ta loodab oma venna uhkes ajaloolises häärberis taas üles leida selle muretu piiga, kes oma esimese armastusega kuumi suudlusi jagades Sullivans Islandil raugeid suvepäevi veetis. Leslie naudib Charlestoni virgiinia tammede ja kääbuspalmidega palistatud munakivitänavatel, Lowcountry sillerdavsinise taeva all jääkülmi kokteile, sooja naeru, jumalikke kiusatusi ja mõrkjasmagusaid mälestusi. Ta julgeb viimaks oma sisemist häält kuulata ja taipab, mida tahab… ning avastab elu, millest on alati unistanud.

Läbi Lesi ja Wesi silmade edasi antud «Viimane esimene naine» on klassikaline Dorothea Benton Franki kirjatöö: nauditav lugu perekonnast, sõprusest, eneseavastamisest ja armastusest, soolakas nagu Lowcountry tuuled ning virgutav otsekui kerge suplus Carolina vetes kõrvetavkuumal suvepäeval.

Mis on see luuletaja proosa?
«Surm Tallinnas» on armastatud poeedi Jürgen Rooste esimene proosateos, novellikogu. Raamatus on pikemad ja lühemad lood, mis jutustavad elust Tallinnas, aga ka teistes Läänemere linnades.
«Surm Tallinnas» on segu linnaolmest, melanhooliast ja omamoodi idealismistki. Rooste lause on korraga lühike ja lööv, kuri ja aus, punk ja šikk. Rooste proosa on väga intensiivne, sest luule õpetab loobumist liigsest ning elu siinmail on vahel kiirem kui kiirabi.

Novell «Pornofilm ja pudel viina» pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna (2007).

Siim Pauklin on Oxfordi ülikoolis töötav molekulaarbioloog ja kolme luulekogu autor.

«Ellujääjad» on ta neljas raamat, millel on justkui kaks autorit: teadlane ja lüürik. Tulemusena sai põnev ilukirjanduslik eksperiment, kus lühikesed populaarteaduslikud tekstid on avaldatud kõrvuti samateemaliste luuletustega. See raamat lähendab kirjandust teadusega ning teadust kirjandusega. Hariv ja esteetiliselt nauditav lugemine.

Kristjan Haljaku luule on pidevas dialoogis prantsuse sürrealismiga. Nii ka vastses luulekogus «Verlaine-i revolver», kus Marseille-i ja Tallinna teed vaat et ristuvad. Haljaku luuletused on nagu pragunenud maal ning küsimuste küsimus on: kas lugeja peab pingutama, et kujutada maali ilma pragudeta või – vastupidi – uurima pragusid, sest need meenutavad tänavavõrgustikku?


marseille ei usu pisaraid temas on niigi
küllalt niiskust väljas lõõmab juuni
õhus lendavad usu pisarad oh
jumal seegi rõõm on määritud

varajasel ajal ajasin ma ringi sinitaeva
viimaseid rindu vabandust ridu read on
silmade rikutud ega saagi iial valmis
juttudeks ja väljas lõõmab juuni linnaplika

Rein Ahas (1966–2018) jõudis lühikese ajaga palju. Ta korraldas Tartu Ülikooli inimgeograafia professorina teadus- ja õppetööd, juhatas ühinguid, oli innukas uurija, laia silmaringiga kõneleja ning särav seltskonnahing. Teadusmaailmas teati ja tunnustati tema töid üleilmselt.
Selle kõige kõrval oli aga teinegi elu, mis avalikkuse ette nii sageli ei jõudnud. Rein oli laulusõnade autor, luuletaja ja salapärane armastuslüürik, kes jättis oma kirjapandud read ootama õiget aega, mil need oleksid rõõmuks ja lohutuseks nii tema sõpradele kui ka luule austajatele laiemalt.

Luulekogu «Ühepäevikute elu» koondab esmakordselt kaante vahele juba tuntuks lauldud lood ja tekstid hämaratest sahtlipõhjades.

Uuest klaveripalade kogumikust «Klaveriloomad. Elu muusikas» leiad Katri Rebase poolt samanimelisele EV100 kontsert-etendusele kirjutatud ning neljale käele seatud originaalmuusika, mängimiseks keskmisele ja vanemale muusikakooli astmele. Noodi juurde kuuluvad ka kõikide partiide salvestused, et saaks harjutada ansamblimängu ka siis, kui mängukaaslast käepärast ei ole. Samuti on võimalus kuulata, kuidas lood tervikuna kokku kõlavad.

Kunstnik ja kujundaja Kerstin Hallik on lisaks värvilistele illustratsioonidele kasutanud selles noodiraamatus etendusest pärit värsiridasid, mis avavad loo sündmustikku ja loovad muusika esitamiseks sobiva eelhäälestuse.