Kataloogis on toodud ülevaade näituse ajakavast, kohtunikest ja osalenud tõukoertest ning nende omanikest.

Kas oled valmis tapma oma armastatu pärast?

Ühel külmal talveõhtul kaob lühikesel teekonnal parlamendihoonest oma autoni jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse kuulsa Taani teletähe abikaasa nende Kopenhaageni luksusvillast julmalt mõrvatuna. Peagi avastatakse veel surnukehasid, kõigil puuduvad erinevad kehaosad. Kriminaaluurija Fabian Risk ja tema Taani kolleeg Dunja Hougaard peavad müsteeriumi kiirelt lahendama, kuid satuvad seda tehes veel suurema vandenõu keskele, kui keegi ette kujutada osanuks.

«Üheksas haud» on kaasakiskuv põnevik, mille tegevus toimub pool aastat enne romaani «Ilma näota ohver» sündmusi. See on Fabian Riski krimisarja teine osa, kuid on hea lugemine ka eraldiseisva raamatuna.

Ta vaikse elu asemel oli äkki segadus.

Rahulik ja asjatundlik – neid sõnu kasutati tavaliselt Francescast rääkides. Ta pidi paljude asjadega toime tulema, sest hoolitses oma kolme tädi eest, kellega koos ta elas, ja töötas ka kohalikus haiglas. Ta sai kõigega väga hästi hakkama ja arvas, et elul pole häda midagi, kuni saabus doktor Litrik van Rijgen.

Doktor otsis Francesca üles, kui neiu parajasti Hollandis puhkusel oli, sest Litrikul olid temaga teised plaanid. Aga kas neiu tõesti laseb mehel hakata oma elu ja võib-olla ka südame üle valitsema?

Igaühe jaoks leidub kusagil hingepaik – maastik, mis annab jõudu ning julguse olla vaba. Äravalitu on see, kes leiab üles oma koha ning mõistab, et õnnesaarel pole argipäevi, on vaid märkamise, kogemise ja taipamise hetked – pärlid, mida tahaks elu lõpuni imetleda, armastada.

Lihtsate poeetiliste mõtlustena kirja pandud reisikirja-päevaraamatu «unobarocco» saatelause kõlab nõnda: «maapind kasvatab tammed, teekond inimese».

Oma teekonnal ei otsi autor ilmatu sügavaid vastuseid. Ta otsib küsimusi, mis juhataksid väikese jõeni:

Mis saab laevadest, mis ei upu?
Kus on nende kodu, kellel pole kodu?
Millest kõnelevad väikesed koerad ja vaglad ja vanad mehed, kui nad ei kõnelegi?
Mida me teeme, kui meil pole millestki rääkida?
Kui vabadus ja armastus kokku liita, kas siis tuleb vabadusarmastus või vabadussurm?
Kuigi on moes kõiki kangesti armastada, miks me siis ei armasta?
Miks head emad on liivast?
Mis saab purunenud lainelaudadest, kuhu triivib uitplastikaat?
Kas printsess ostab uue püstoli või läheb ta ahvile mehele?

Head teed!

Unustatud kangelase tõestisündinud lool põhinev «Veripunase taeva all» on võimas lugu ühe noore mehe uskumatust vaprusest ja sitkusest ajaloo süngeimatel hetkedel.

Pino Lella ei taha ei sõjast ega natsidest midagi teada. Ta on tavaline Itaalia teismeline, kellele meeldivad üle kõige muusika, toit ja tüdrukud, kuid nooruspõlve süütud ja muretud mängud on lõppemas. Kui ta kodumaja Milanos liitlasvägede pommirünnakus hävib, ühineb Pino põrandaaluse võrgustikuga, mis aitab juutidel teisele poole Alpe pageda, ning armub endast kuus aastat vanemasse kaunisse leske Annasse.

Pino vanemad tahavad poega säästa ning sunnivad teda astuma Saksa armeesse – nende arvates pääseb ta niimoodi rindele saatmisest. Kui aga Pino haavata saab, võetakse ta pelgalt kaheksateistkümne aastasena Adolf Hitleri asemiku Itaalias ning ühe Kolmanda Reich'i kõige mõistatuslikuma ja võimsama väejuhi kindral Hans Leyersi isiklikuks autojuhiks.

Nüüd, kus Pinol on võimalik liitlaste hüvanguks Saksamaa kõrgema väejuhatuse järele luurata, suudab ta oma salajast võitlust pidades välja kannatada nii sõjakoledused kui ka natside okupatsiooni ning tema julgusele annab tiivad armastus Anna vastu ja unistus nende tulevasest ühisest elust. Raamatu põhjal on valmimas teleseriaal.

MARK SULLIVAN (snd 1958) on kirjutanud kaheksateist romaani, sealhulgas New York Timesi menuka sarja «Private», mida ta kirjutab kahasse James Pattersoniga. Ta on oma teoste eest saanud arvukalt auhindu, sealhulgas WHSmithi uue talendi auhinna, ning tema teostele on omistatud New York Timesi märkimisväärse raamatu ning Los Angeles Timesi aasta parima raamatu aunimetused. Ta kasvas üles Massachusettsi osariigis Medfieldsis ning lõpetas Hamiltoni kolledži. Seejärel töötas ta rahukorpuse vabatahtlikuna Lääne-Aafrikas Nigeris. Ameerika Ühendriikidesse naastes omandas ta Northwesterni ülikooli Medilli ajakirjandusinstituudist magistrikraadi ning hakkas tööle uuriva ajakirjanikuna. Sullivan armastab suusatada ning elab koos abikaasaga Montana osariigis Bozemanis.

Eesti keeles on Sullivanilt ilmunud «Puhtaks saamine» (2000) ja «Vaimutants» (2002) ning koos James Pattersoniga «Salamängud» (2012).

«Üks meist valetab» on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata. Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema.

Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast.

Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale'i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja.

Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad?

Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku.

Romaan «Üks meist valetab» on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas krimka – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu.

Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. Tõlkeõigused on müüdud enam neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta, tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. Karen McManuse teine romaan TWO CAN KEEP A SECRET ilmub eesti keeles 2019.

Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku ja asus elama paavstilinna Rooma. Tänapäeva inimestel võib olla raske mõista, kui provokatiivselt mõjus see, kui protestantliku Rootsi kuninganna pani oma krooni maha, et jätkata elu katoliiklasena, liiatigi paavstiriigi keskuses.

Rootsis oli kuninganna edukas ja särav, õpetatud ja ülistatud Põhjala Minerva. Pärast troonist loobumist on teda harilikult kirjeldatud kibestunud läbikukkujana, kes kaitseb edutult oma huvisid ja positsiooni ning vallandab ühe skandaali teise järel. Ja ometi koges Kristiina Rooma ajal kardinal Decio Azzolinoga eneselegi ootamatult isiklikku õnne. Marie-Louise Rodén portreteerib Kristiinat tervikliku isiksusena oma ajastu kontekstis, pöörates erilist tähelepanu tema elule küpse naisena Roomas.

Kordustrükk.

Fabian Riski krimisarja avaosa «Ilma näota ohver» on kriipiv põnevik ülimast kättemaksust.

Krimiuurija Fabian Risk on naise Sonja ja kahe lapsega Stockholmist ära kolinud, et alustada puhtalt lehelt mehe kodulinnas Helsingborgis. Mehe plaan veeta päikseline suvepuhkus enne uuele töökohale asumist nurjub, kui ta kutsutakse uurima jõhkrat mõrva. Ohvriks on Riski endine klassivend Jörgen Pålsson, kelle surnukehal puuduvad labakäed. Üsna pea leitakse veel klassikaaslasi mõrvatuna ning Risk peab ajaga võidu jooksma: kas nad suudavad mõrvari tabada enne, kui kõik klassikaaslased minevikupattude pärast surevad?

Reklaambrošüüris on näitlejate fotod, ettevõtete reklaam ning saali plaan.

Raamatus on 25 natsionaal-sotsialistliku partei programmipunkti, millest kujunes nende maailmavaateline alus.
Vahest annab see raamat aimu, kuidas sai üks partei, mis alustas 1920. a. paarikümne liikmega, paisuda 8,5 miljonini ja 13 aastaga haarata enda kätte absoluutse võimu kogu Saksamaal.

Raamat on tõlgitud nii vene- kui inglisekeelsetest väljaannetest.

Kommenteeritud eetikakoodeks.

Kurbade asjaolude tõttu peab pahura olekuga Mary kolima onu juurde Inglismaale. Kui alguses tundub tüdrukule kõik vastumeelne, siis varsti köidab tema tähelepanu lugu nõmmeveerul asuvast salapärasest aiast. Ühel päeval leiab Mary võtme, mis avab imede aia värava…
Kas soovid teada, milliseid imesid ta seal näeb?
Ava see raamat ning astu käsikäes Maryga salajasse aeda.

Maailmaklassikaks saanud romaani ümberjutustus nii suurtele kui väikestele.

Jüri Talveti luuleteisiku Jüri Perleri esimene iseseisev raamat «Oikumeeniline missa» on värss-kroonika sündmustest laiemas maailmas 2017. a. kevadest kuni 2018. a. suve lõpuni – ajajärgul, kui Eesti tähistas oma riigi 100. sünnipäeva.

Perleri kroonika üritab jäädvustada üht ajaloohetke selle õnnetuste ja ohtudega, millest osa on kosmilist laadi. Enamiku hädade väljakutsujaks on aga inimkonna enda ja eriti tema ideoloogilise, poliitilise, majandusliku ja sõjalise eliidi alp suurusehullustus ja ohjeldamatu saamahimu.

«Oikumeenilise missa» proloogiks on Juhan Liivi luuletus «Kella hääl» (1907).

Sukeldu suurlinna tuledesse ja võitle koos ämblikmehega kurjamite vastu! Võta pliiatsid või kriidid ja anna talle värvidega vunki juurde!

HOIATUS! Kaasas olev kingitus ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad.

Lauri Sommeri kureeritud «Võrumaa joogi julgustükid» on hoolikas valik Juhan Jaigi varjujäänud juttudest. Kuigi teoses saab ilmsiks Jaigi parim külg jutuvestjana, lisandub sellele vaikimisi ka portree temast kui Võrumaa ühest suuremast kirjanikust eelmise vabariigi aegu ja läbi ajaloo.

Kogumikku kannab Juhan Jaigi iseloomulik fantaasialend, mis sobib nii suurele kui väiksele. Lugude vahelduv iseloom liigub ikka sumedas Võrumaa õhus kuldsel eelajal. Suvel meenutab see pimedust, talvel valgust, kevad-sügiseti rõõmu elusolemisest. Lugejat aitavad ka arhiivifotod Jaigi eluajast ja Lauri Sommeri järelsõna.

«Võrumaa joogi julgustükid» on lühendatud ja ümbertöötatud äsjailmunud täiskogumikust «Tundmata palu».

Iga soetatud raamatu eest istutab kirjastus Kaarnakivi selts Võrumaale ühe puu.

Põnevate liikuvate silmade, papist lehtede ja vahvate salmidega raamat kõige väiksemale lugejale.

Raamat räägib luulevormis loo ühes kauges rannakülas elavast kutsikast ja tema sõpradest. Trükitähtedes papiraamatu iga leht on erineva kujuga, andes nii kokku põneva terviku ja tehes soovitud lehekülje leidmise eriti kergeks.

See värviline muinasjutubrošüür sisaldab Hans Christian Anderseni muinasjutte Pöial-Liisist, väikesest merineitsist ja printsessist herneteral.

Tänane elu eeldab majandusalaste baasteadmiste omamist ka kunstnikult ning põllumehelt, kui nad soovivad edukalt toimida. Kasvõi eraeluliste pisiasjade ajamiseks peab inimene teadma, mida tegelikult tähendavad intress, liising või bilanss. Seega ei ole majandusalaste baasteadmiste õpetamise eesmärgiks kasvatada kõigist gümnaasiumiõpilastest majandusteadlasi või tähtsaid äritegelasi. Vastupidi – eesmärgiks on sisendada noortele julgust tegeleda sellega, mis neile tõeliselt meeldib. Sisendada kindlust, et tegutsedes ükskõik millises valdkonnas, on siiski võimalik õigeid tarkusi õiges kohas kasutades olla väga edukas ka aladel, mis eos ei tõota suuri väärtusi materiaalsel skaalal arvestatuna.
Andrus Ansip

Sisu:

• Junior Achievement
• Majandusministri pöördumine
• Kaubanduskoja peadirektori pöördumine
• Mis on majandusteadus
• Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
• Nõudlus
• Pakkumine
• Turu tasakaal ja -hind
• Tarbimine ja säästmine
• Ettevõtlus
• Ettevõtte rahastamine
• Tootmine ja tootlikkus
• Tööjõud
• Konkurents
• Valitsus ja riigieelarve
• Raha ja finantsasutused
• Majanduslik stabiilsus
• Rahvusvaheline majandus
• Maailmamajanduse mitmekesisus
• Sõnastik

Teine trükk

Raamat on gooti kirjas.

Ülevaade Vene keisri Paul I elust ja valitsusajast.

«KALENDRITÜDRUKU» ÜLIPÕNEV FINAAL

Teadsin juba siis, et temast saab minu lõpp. Aga ma ei teadnud, et ta on ühtlasi ka keskpaik ja algus. Ma ei tahtnud tunda maailma, kus Miat ei ole. Ta muutis sünged päevad valgeks, rasked päevad kergeks ja toredad päevad hunnituks. Ma oleksin teinud kõik selle naise heaks, kes minu poole astus. Võisin vaid loota, et ka mina olen kõik, mida tema vajab. Nüüd ja igal tuleval päeval.

Jätnud eskorttüdruku elu seljataha, valmistub Mia Saunders helgeks tulevikuks oma unistuste mehega, kellega ristus tema tee sellelsamal peadpööritaval aastapikkusel seiklusel. Mia on õnne tipul, kuid endiselt on lahendamata küsimusi, lahtirääkimata suhteid ja inimesi, kellega kohtumist ta paremal juhul väldiks. Suundudes kallimaga romantilisele väljasõidule talviselt võluvasse Aspenisse, pole Mial aimugi, milline taaskohtumine teda seal ees ootab. Kas Mial õnnestub leida tasakaal ja kauaigatsetud igavene õnn, kui ta ellu sajab sisse inimene, keda ta ei uskunud enam eales nägevat?

Seekordne on Ameerika kirjaniku Audrey Carlani «Kalendritüdruku» sarja viimane, pööreterohke ja meelierutav osa.

«Kes ma siis ikkagi olen, kuhu kuulun? Üks on minule selge, et Eesti on minu kodumaa ja ma olen selle üle uhke. Olen alati olnud ja olen Eesti patrioot. Kõik, mida olen töötades siin teinud, mida olen spordis saavutanud, kõik on jäänud Eestile. Samas ma tean, et Iisraeli riik on minu isade maa. Olen uhke selle üle, et Iisraeli riik on uuesti sündinud tänu kangelaslikele ning töökatele juutidele. See on demokraatlik riik ja eeskujuks Lähis-Ida rahvastele. Samal ajal on Iisrael rinderiik, mis kaitseb Euroopat ja kogu tsiviliseeritud ühiskonda muhameedluse leviku eest. Seda me näeme tänapäeva Euroopas!

Minule on selge, et olen oma olemuselt rohkem eestlane kui mõni tõeline eestlane. Kuid alati nimetan ma oma rahvuseks, et olen juut.»

Aavi Dobrõš

Üks keeldudest üleastumise öö… viib ootamatute abielutõotusteni!

Lesestunud leedi Charlotte Gregory usub, et ta ei abiellu enam kunagi pärast mehe sõjas kaotamist. Kuni ulja lord Andrew Pearce'iga kohtumine toob tema auväärsesse üksildasse maailma jälle tormilist elu! Jäänud ühel ööl kahekesi, annavad nad ihale järele ning leiavad, et nende salajane kirg põhjustab šoki, skandaali… ning toob kaasa kiire abiellumise, kuigi nad kavatsevad suhet jätkata vaid formaalselt!

Kogenud logopeedide loodud lugema õppimise raamat «Dino» sobib 4–7-aastasele lapsele, kes on omandanud lugemis- ja kirjutamisoskuste eeldused, eristab ja tunneb tähti, oskab nimetada ja hääldada tähele vastavat häälikut (ka topelttähte) ning kahte-kolme tähte kokku lugeda.

Raamat sisaldab:

• lihtsaid olukordi kujutavaid pilte,
• piltidele toetuvat lühikestest sõnadest koosnevat trükitähtedega teksti,
• soovitusi juhendajale,
• teksti mõistmist toetavaid küsimusi.

Raamatu juurde kuuluvad «DINO raamatu teksti mõistmist abistavad küsimused» saab skannida ruutkoodi lugejaga raamatu tagakaanelt otse nutiseadmesse.

Dinoga seigeldes saab laps muu hulgas selgeks häälikute «kokkulaulmise» ja kirjavahemärgid. Ta näeb, et lugemine on lihtne ja põnev ning õpib raamatuid armastama. Märkamatu teksti raskusastme kasv võimaldab lugeda üha pikemaid ja raskemaid sõnu ning lauseid. Raamatu lõpus loeb laps kokku sõna: DINOSAURUS!

«Vana Tallinn» keskendub käesolevas köites 20. sajandile. Selles lähedases, aga samas üha kaugemaks jäävas ajajärgus on palju veel uurimata või uuesti mõtestamist vajavaid teemasid. Ka linnaajaloole on jätnud oma jälje sõjad, revolutsioonid ja repressioonid; moderniseerumine, ülesehitamine ja poliitiline vabanemine.

Nende kaante vahelt leiab artikleid kirjandusest ja kunstist, transpordist ja tööstuse planeerimisest, muusikaelust ja muinsuskaitsest. Mitmekesine on ka autorite ainekäsitlus, millest nähtub, et Tallinna möödunud sajandi ajalugu on võimalik kirjutada nii mahuka arhiivitöö alusel kui ka memuaristlikumalt lähenedes.

Raamatu lõpus on ingliskeelsed lühikokkuvõtted.

Kui vaesunud Glentorrani hertsog Robert päästab kauni Viola Northcombe'i ja ta kaksikvenna Davidi laevahukust, taipab ta kohe, et on neid varem kohanud.

Viola on neiu, kellest ta oli Londoni ballil sisse võetud, kuid nende tärkav sõprus hävis toona arusaamatuse tõttu.

Hertsog kutsub nad oma Glentorrani lossi katsumusest taastuma, kuid tal pole aimugi, et pärast nende esimest kohtumist on Viola ja David saanud suure päranduse omanikeks.

David armub Megi, hertsogi õesse, ning soovib Glentorranidele rikkusest rääkida.

Kuid Viola soovib meeleheitlikult hertsogi sõprust säilitada ja satub valede rägastikku, millest pole enam võimalik pääseteed leida.

Kuidas Viola ja hertsog oma probleemid lahendavad ning koos oma unistuste lossiga õnne ja rõõmu leiavad, selgub juba tempokas romantilises jutustuses.

Austraalia suurimasse linna ja majanduskeskusesse Sydneysse tõi mind uitmõte: tulin 1990ndate lõpul siia vahetusõpilaseks. Nüüd elan ma Smaragdlinnas koos oma austraallasest ja Eesti-entusiastist abikaasa ning kahe tütrega. Roheluse ja loodusliku ilu poolest maailma tipus olev Sydney võrgutab külastajat oma pöörase fotogeensusega. Öeldakse, et Sydneys on peidus sada Sydneyt. Minu arust on neid rohkemgi. Siin on üle saja ranna, pisikeste ajalooliste nukumajade rajoonid, laheäärsed laevaehituskompleksid ja uhiuued korrusmajad. Mägine eeslinn ja Austraaliale omased võsametsad. Küpsete marjadega mooruspuud, kirkalt õitsvad bugenvillead ja käratsevad linnud. Kui maailmakuulsad postkaartidelt tuttavad ooperimaja ja sadamasild on ära nähtud, tuleks kindlasti harrastada linnaosaturismi ning avastada erinevaid omanäolisi mitmekultuurilisi Sydney paiku. Kas või jalgsi – üle seitsme silla!

Kate Reddy on tagasi!

Rahvusvaheline menuk «Kuidas ta seda suudab?» rääkis žongleerimisest töö ja perekonna vahel, millega tänapäeva naistel tuleb hakkama saada. Selle järjes «Kui raske see olla saab?» peab viiekümnendate künnisele jõudnud Kate maadlema nii oma teismeliste laste, eakate vanemate kui ka enda taaskehtestamisega tööturul. Iga lehekülg pakub lugejale mõnusat äratundmist, toob näole muige ja viib mõttele, et meis kõigis on olemas killuke Kate Reddyt.

Kate loendab suure juubelini jäänud päevi, kuid paraku mitte heas mõttes. Teda aheldab alanev hormoonide tase, teismelised lapsed vajavad teda, kuid keelduvad temaga suhtlemast, ning vanemad ei tule enam omapäi toime. Abikaasa Richard on oma ametist loobunud ja õpib teadvelolekukunsti ning Kate käib taas tööl, sest keegi peab ju leiva lauale tooma. Aga just siis, kui Kate on avastanud vajalikud nõksud, et uues töökohas toime tulla, ilmub välja tema endine klient – ja suur kirg – Jack, muutes tema elu keerulisemaks kui kunagi varem…

Teadus on maagia meditsiinist välja tõrjunud, aga meist, inimestest, mitte.

Milline jõud on headel ja halbadel mõtetel? Miks me armastame enesepettust? Miks ei aita päris operatsioon meid teha tervemaks kui simuleeritud operatsioon? Ja kui meil on nii palju võimalusi oma keha vaimu abil mõjutada – siis miks me teeme seda nii harva?

Ohtra huumoriga vürtsitatult näitab Eckart von Hirschhausen, kuidas langetada oma tervise suhtes paremaid otsuseid, mida saab igaüks enda heaks ise ära teha ja millest oleks targem loobuda. Tegemist on lepitava raamatuga, mis aitab aru saada sellest, mis on raviv võlukunst ja kust algab ohtlik silmamoondus.

Dr. med. Eckart von Hirschhausen (snd 1967) on õppinud Berliini, Londoni ja Heidelbergi ülikoolis meditsiini ja teadusajakirjandust. Juba lapsena vaimustus ta võlukunstist ja ta on Saksamaa Maagilise Ringi auliige. Üle 20 aasta on ta koomiku, kirjaniku ja moderaatorina astunud üles meedias ja kõigil Saksamaa suurtel lavadel. Tema leivanumber on meditsiinilise sisu humoorikas edastamine ja eluterve naeru ühendamine jätkusuutlike sõnumitega. Hirschhauseni raamatud on teinud temast ühe Saksamaa kõige edukama autori.

Raamatut «Imed teevad imesid. Kuidas meditsiin ja maagia meid terveks ravivad» on müüdud üle 560 000 eksemplari ja see oli üle 90 nädala Spiegeli bestsellerite nimekirjas. Eckart von Hirschhauseni isapoolsed esivanemad on pärit Eestist ja olid paljude põlvkondade jooksul kirikuõpetajad.

Iga rahva jaoks on eepos nii olemasolu märgiks kui ka sümboolseks kapitaliks, mis annab tunnistust rahvuslikust eneseteadvusest ning vastavate püüdluste küpsusest. Venemaa loodeosas elavate vepslaste arvukus on väike ja kahanev. 2012. aastal ilmavalgust näinud folklooripõhist autorieepost «Virantanaz» võib võtta üleskutsena vepsa keele ja kultuuri säilitamiseks ja edasiviimiseks ajal, kui väikerahvad on üksteise järel kadumas üleilmastumise neelu. Rahvapärast lugu jutustav värssteos vaatab tagasi vepsa möödanikku, metsarahva uskumuste ja kommete maailma, avades niiviisi rahvuse olemust ja saatust.

Eepose autor Nina Zaitseva on vepsa keeleteadlane, luuletaja ja tõlkija, kellel on suuri teeneid vepsa keele uurimisel ning vepsa kirjakeele taasloomisel ja propageerimisel. Vepslased on eestlaste lähedased keelesugulased ning vepsa ja eesti keele vahel leidub silmatorkavaid sarnasusi. Selles raamatus on eepose tekst esitatud paralleelselt mõlemas keeles, pakkudes lugejale võimalusi võrdlusteks ning sarnasuste ja erinevuste avastamiseks.

Romaani peategelaseks on noor abielunaine Constance, kelle mees jääb pärast sõjas haavata saamist alakehast halvatuks. Constance ei saavuta enam füüsilist lähedust mehega ning nad võõrduvad teineteisest ka hingeliselt. Juhuslik kohtumine metsavaht Mellorsiga äratab Constance'is iha ning ta mõistab, et ainuüksi vaimust ei piisa, täielikku elu ei saa ta kogeda ilma selle kehalise pooleta.

Lawrence'i raamatu peateema ongi vaimse ja kehalise kooskõla otsimine ning ta näitab, kuidas ühest teiseta ei piisa.

Raamat anti välja 1928. aastal Firenzes, selle esimene kärpimata väljaanne ilmus Suurbritannias 1960. aastal ning järgnes kohtuprotsess, süüdistuseks muidugi siivutus ja ebasünnis keelekasutus. Protsessil astusid üles mitmed tuntud kirjanikud ja kinnitasid, et tegu on tõepoolest märkimisväärse kirjandusteosega. Lõpuks siiski süüdimõistvat otsust ei tulnud ning selle tulemusena laienesid Suurbritannias avaldamiskõlbuliku kirjanduse piirid oluliselt.

Õpiringid on enesearendajate rühmad, kes on vabatahtlikult liitunud, et ühiselt korraldada enesearendustööd. Õpiringi sihiks on kujundada tublisid ja väärikaid isiksusi, ühiskonna liikmeid ja kodanikke.

Käsitsi pressitud taimepiltidega illustreeritud raamat viib sind meeleolukale retkele läbi looduse aastaringi: kevade, suve, sügise ja talve. Iga peatükk jutustab lugusid lindude, loomade, putukate ja taimede elust eri aastaaegadel. Neid ilmestavad kunstnik Helen Ahpornsiri tõetruud pildid, mis on eranditult valmistatud õitest, lehtedest, seemnetest ja muudest taimeosadest. Loe ja vaata, kuidas avanevad õied, tõusevad lendu linnud, turnib kõrrel pisihiir, võitlevad hirvepullid, veedab oma talve konn.
Iga hetk on väärt, et võtta aega selle imetlemiseks…

Poolmuinasjutulised mõistujutud.

Raamat on gooti kirjas.

Sarmikas naistemees Rory Randall sureb, kuid tal on varuks veel viimane trikk. Tema testamendis on kirjas kalkuleeriv klausel, mis nõuab, et tema erinevatest abieludest saadud tütred peavad veetma kogu suve koos, kui tahavad pärida tema uhket Nantucketi maja.

Kolme õe suhted on pikaleveninud armukadeduse, põlguse ja arusaamatuste tõttu halvad. Arden, kes on Bostonis edukas telesaatejuht, pole saarel käinud sellest saati, kui ta sealt teismelisena väga halva käitumise eest minema saadeti. Kolledžiõppejõud Meg loodab suvel valmis kirjutada ühe elulooraamatu ja vältida kolleegi, kes on temasse armunud. Salalik Jenny, arvutispetsialist, peab seisma silmitsi oma identiteeti puudutavate keeruliste küsimustega ning igatseb seda, et õed ta omaks võtaksid.

Kolm noort naist avastavad oma suureks üllatuseks, et neil on vastleitud õdesid usaldada lihtsam kui mehi, kes ilmuvad välja selleks, et nende elu keerulisemaks muuta. Lisaks tulevad saarele emad. Kui majja saabub veel üks külaline, kes räägib neile jahmatava uudise, laotuvad mineviku varjud nende kõigi peale. Poleks ime, kui Rory Randall saaks seal pilvepiiril hea kõhutäie naerda, nähes oma ookeaniäärse maja katuse all kõiki neid naisi ja vaadates, kuidas kogu see tormitsev draama lõpuks laheneb.

Nancy Thayeri romaan näitab hästi, kuidas perekonnatülid meid täiesti muudavad. Just nii õpivad õed Randallid andestama ja oma südameid armastusele avama.

Tõlkija Marta Sillaotsa mälestusteraamat annab huvitava ülevaate 20. sajandi alguse Tallinnast ja selle kirjanduselust, Esimese maailmasõja sündmustest ja Eesti Vabariigi algusaegadest.

Kunstnik Kustav-Agu Püümani ulatuslikku loominguloetellu kuuluvad teatriloo klassikaks saanud Ülo Vinteri muusikali «Pipi Pikksukk» lustlik ja teravmeelne lavakujundus ja kostüümid Estonia teatris, samavõrra legendaarseks kujunenud Tallinna Linnateatri kolme musketäri ja d'Artagnani seikluste kostüümid, aga ka nõukogudeaegsete pidulike aktuste, erinevate telesaadete, artistide loominguliste õhtute ja varieteelavastuste kujundused. Õppejõuna on ta jaganud teadmisi ja kogemusi lavamaailmade loomisest ning kuraatori ja kujundajana populariseerinud stsenograafiat Eesti teatrikunstnike näituste kaudu.

Seda raamatut võib käsitleda mälestusteraamatuna: elu ja loominguteemalises intervjuus (küsitleb Mai Levin) meenutab Kustav-Agu Püüman oma teatriteed, töös ette tulnud huvitavaid väljakutseid ja naljakaid seiku, ning mõtiskleb avaramalt lavakujunduse olemuse ja lavastuskunstniku professiooni üle.
Samas on see ka kunstnikuraamat, mille arvukate illustratsioonide detailidesse süvenedes joonistub välja ühe kunstniku loomemeetod: otsingute, visandite ja variantide kaudu lõpp- ja näitusekavanditeni.

Ühiskonnakriitiline satiirikogumik.

Teatmik annab lühiinfot linna ühissõidukite, lähiliinide, busside, maaliinibusside, rongide ning lennukite sõiduplaanist.

See raamat kõneleb inimeste hämmastavast võimest asju perse keerata. Sellest, kuidas iga saavutuse kõrval, mis paneb sind tundma uhkust, et oled inimene, on alati mõni teine, mis paneb sind hämmastusest ja pettumusest pead vangutama.

Sõltumata oma isiklikust arvamusest või poliitilisest eelistusest oled maailmas ringi vaadates kindlasti endamisi mõelnud: kurat küll, millega me oleme hakkama saanud?! Ära muretse, me oleme alati sellised olnud. Ja me oleme endiselt elus! Aga nii oli see siiani. Kuidas on nende vigadega, mida me teeme praegu või edaspidi? Millised tagajärjed võiksid olla meie tuleviku-eksitustel?

16. sajandi India «pimeda poeedi» Suradasa luule on särav näide pühendumuslikust hindikeelsest murdekirjandusest. Ebamaist Kanhi ehk Krišnat ülistavad värsid on äärmiselt tundeküllased ja ülevoolavad ja samas tulvil luuletaja sisekaemust.

«Elada, et olla ookean» on sedasi võrratu näide klassikalisest idamaisest luulest ning seni põhjalikuim kogu India kirjanduse klassikult.
Luuletused on tõlkinud Mathura, raamatut saadab pikk järelsõna.

Tähelepanuväärses romaanis «Mälestuste voogudes» väljendub Quindleni sügav arusaamine naise elu paljudest etappidest emotsionaalselt võimsas ja unustamatus perekonnaloos.

Millerid on põlvkondade kaupa elanud Ameerika väikelinnas Miller's Valleys, mis seisab tohutu muutuse lävel. Mimi Miller räägib oma elust 1960ndatest tänaseni, isiklikult ja ausalt, nagu jagaks seda parima sõbraga, keda tal polegi kunagi olnud. Vanemate vestlusi pealt kuulates ja vaikselt ümbritsevaid inimesi jälgides saab ta üha rohkem teada sellest, kui mürgised on peresaladused, ohtlikud kuulujutud, ebatäiuslikud abielud, ebavõrdsed sõprussuhted, riskantsed kired, truudus ja armastus. Mimi hakkab mõistma, et kodu võib olla «paik, kus on ühtviisi lihtne tunda end nii eksinuna kui rahulolevana».

«Mälestuste voogudes» on meisterlik uurimus perekonnast, mälust, kaotusest ning eelkõige oma tõelise olemuse leidmisest ja uuest vaatenurgast kodule. Mimi sõnul ei lahku tegelikult keegi iial linnast, kus ta üles kasvas, isegi kui ta ära läheb. «Mälestuste voogudes» tuletab meile meelde, et koht, kus me üles kasvasime, võib kaduda, nagu ka inimesed selles, aga meie südames elab kõik igavesti.

Kas teadsid, et arvutimängudes on peidus salamärgid, mis juhivad tagausteni? Läbi tagaukse minekut ei ole võimalik kirjeldada, see lihtsalt juhtub. Alles oled sa ühes arvutimängus … ja juba maandud teise, astudes läbi ei-tea-mille ja jõudes ei-tea-kuhu. Ja pole sugugi kindel, et sa jõuad kohale iseendana. Aga mida teha siis, kui oled kõndinud vikerkaarel, juhtinud ufot, põgenenud Puumadude kuninga eest, sõbrunenud merihobukesega ning tahaksid pärast kõiki seiklusi lihtsalt koju tagasi jõuda? Kas õnnestub leida õige salamärk, et mängumaailmast välja pääseda?

Teatmik sisaldab kõige vajalikumat infot Tallinna transpordi kohta (trammid, trollid, bussid).

Ülevaade hõimuliikumisest, hõimupäevadest ning «Fenno-Ugria» asutuse tegevusest.

Eesti keel on eestlaste eneseteadvuse alus. Nii on ka Eesti riik ja eesti keel ikka toetanud teineteist. Iseseisvas Eesti Vabariigis on eesti keel saanud areneda riigikeelena. Rasketel aegadel on aga keel olnud eesti kultuuri järjepidevuse hoidja.

Raamat räägib eesti keele erinevatest ülesannetest ja arengutest viimasel sajandil. Vaatluse all on eesti keele asend Eesti ühiskonnas, iseloomustatakse kirjakeele ja rahvakeele muutumist, antakse ülevaade eesti keele uurimisloost ning püsiva jälje jätnud keeleteadlastest ja -uuendajatest. Koha on raamatus leidnud nii normikeel kui ka murdekeeled, et olla koos oma maa suur keel.

Selle raamatuga jõuab kaante vahele esimene eestikeelne sotsiaalpsühholoogia mõistesõnastik. Teaduskeele mõisteid võiks võrrelda tunnetushoone akendega. Isegi ilma sotsiaalpsühholoogia kursust läbimata teritab kümnete sääraste sõnade nagu enesetõhusus, haloefekt, sotsiaalne soodustamine, altruismi kuluanalüüs, tunnetuslik ebakõla, fundamentaalne omistamisviga või ja-see-pole-veel-kõik-meetod tähendusega tutvumine pilku ühiskonnas ja inimsuhete maailmas toimuvast arusaamiseks. Väljaandes antakse seletus ja ingliskeelne tõlge ligi seitsmesajale mõistele. Tagakaanel originaalne skeem probleeme arutleva rühma võimalikest rollidest.

Pole just lõbus, kui sind ajab taga krokodill. Probleemiks võivad muutuda ka kärarikkad makaagid ja hiiglapikk õgardist püüton. Seega ei ole loomaaed hoopiski selline koht, kuhu väike lambakoerakutsikas ja pisike punnsilmne ruuge kassipoeg hirmsasti tahtnuksid sattuda. Ometi pakkus see päev neile tohutult palju seiklusi, mille peale meie sõbrakesed on alati eriti maiad. Pealegi õnnestus neil üles leida oma tuttav karupoeg.

Sellest, kuidas mõmmik loomaaeda sattus ja kuidas tal sealt pageda õnnestus, unistajast papagoist, ülemäära erudeeritud Somaali eeslikesest, maiasmokk-kaamelist, väga kaunist, kuid äärmiselt rumalast paabulinnust ning paljudest teistest loomaaia asukatest, kellega kutsikas ja kassike oma peremeest otsides kokku puutusid, jutustabki teile see raamat.

Värvivihik, kus lisaks värvimisele saab lugeda ka vahvaid värsiridu erinevate robotite kohta.

Ankeet tütarlastele, mille abil saad sa rohkem teada nii enda kui ka oma sõbrannade kohta, lugeda mõtteteri armastusest ja õpid, kuidas poistele meeldida.

Kleepsudega värvivihik kõigile loomasõpradele. Loomade juures on kirjas ka nende nimetused.          

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Eradetektiiv Denno Silm koos kihlatu Hedvigiga sõidavad pulmareisile Galápagose saartele. Samaaegselt avab proua Mary Smith oma Londoni korteris ümbriku, millest leiab eestikeelse kirja ja tunneb ära hirmsa ähvardussõnad «katastroof Galápagosel». Proua Smith mõistab, et keegi eestlane plaanib mingil viisil hävitada nii tema elutöö kui ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad saared.

Sündmused hakkavadki hargnema Londoni, Galápagose ja Eesti vahel. Denno Silm peab selle hävingu ära hoidma. Teda toetavad Eestis sensitiivsete võimetega ema Maie ja õde Õnne, Londonisse sõidab asja uurima politseiuurija Villu Mäeots. Tuttavad tegelased juba kahest eelmisest krimiromaanist «Täiskuu, reede 13.» ja «Silm sihikul».

Unihiir ärkab igal hommikul üles erinevas voodis. Kord Jänese porgandikastis, siis Leevikese lipsusahtlis ja isegi Hirve sarvede vahel. Miks küll Unihiir oma voodis ei maga?

«Suur-Haapsalu sõnas ja pildis» on pühendatud Haapsalu 740. sünnipäevale. Koosneb 90 lk. tekstist ja 38 lk. piltidest Teose mõte on populariseerida paikonnas elamist, et mõnes mõttes aidata kaasa Suur-Haapsalu elanikkonna kasvule või püsimajäämisele. On välja toodud inimeste arvamused Haapsalu elu-olust ja võimalustest siin elada, eriti oluline on noortele peredele lastehoiu kohad ja laste õppimisvõimalused ja ka huviharituse võimalused, milleks kõigeks on Haapsalus head võimalused, nagu ka looduslikel tingiustel. Puuduseks on kõrgepalgaliste töökohtade nappus, samuti ebaoluliste reeglite rohkus põllumajanduses. Vaatamata teatud raskustele, võib siiski kinnitada, et Haapsalus on hea elada.

Teose tutvustavas osas antakse 12 leheküljel ülevaade Haapsalu erinevate aegade minevikust (muinasaeg, ordu aeg, rootsi aeg, vene aeg, iseseisvusaeg, nõukogude aeg). Teos on keskendutud peamiselt siiski peale taasisesisvumist viimasele ajajärgule. On antud ülevaade Suur-Haapsalu tööstusest (19 ettevõttest), muuseumidest ja galeriidest (15 asutust), vaatamisväärsustest (18 objekti), haridusest ja huviharidusest (14 haridusettevõtet), majutus- ja toitlustusettevõtetest (30 ettevõtet), põllumajandusest ja kalandusest (14 majandit), sadamatest, kaubandusest, raviasutustes, lasteaedadest, spordist ja korraldatavatest üritustest.

Öökull Liina unistuseks on leida toredad kaaslased, kellega koos mängida ja lustida. Oma kurvastuseks ei kohta ta ööpimeduses kunagi kedagi, kellega koos lõbusasti aega veeta. Ühel ööl saab Liina soovituse, mis aitaks tal palju sõpru leida. Öökullitüdruk võtab nõuannet kuulda, ning seiklusi täis päevad saavad alguse.

Loe, kuidas Liina kohtub sportliku orava, kaunitiivalise kiili, vigastatud lambatalle, ohus oleva mägikitse, kaugelt tulnud kure ja lume alla mattunud känguruga.

Sellesse toredate piltidega raamatusse mahub täpselt nii palju tegelasi, seikluseid ja lugusid, kui on nädalas päevi – 7.

Kedagi või midagi oodata ja igatseda. Ilusat, imelist, intelligentset, inspireerivat, igavest. Uskuda sellesse, et midagi suurt on veel ees, ja tegutseda. See pole elujanu, vaid ainuke võimalus elada. Olla nii, et ei kaoks isu oodata homset, veeta iga päev kas või üks tund unistuste rännuteedel.

Luulekogu koondab viimastel aastatel kirjutatud tunde- ja armastusluuletusi.

Sisu:

• Eesti nõukogude kirjandus esimesel aastal pärast nõukogude võimu taaskehtestamist ja Suure Isamaasõja perioodil
• Eesti nõukogude kirjandus sõjajägse ülesehitustöö aastaist tänapäevani
  • Eesti nõukogude kirjandus sõjajärgsel perioodil
  • Kaasaegse eesti nõukogude kirjanduse arengust (Aadu Hint, Juhan Smuul, Debora Vaarandi)
  • Teiste kaasaja eesti nõukogude kirjanike loomingust
  • Tagasivaateks

Põltsamaa haigla loeb oma alguseks aastat 1766, mil Põltsamaale tuli doktor Peter Ernst Wilde ning Kuningamäele asutati haigla, apteek, ravimtaimeaed ja meditsiinikool. See, et Kuningamäe haigla avamisest saab 2016. a. täis 250 aastaringi, on innustanud autoreid kogu Põltsamaa tervishoiu lugu ühtede kaante vahele koondama.

Raamat annab ülevaate esimesest eestikeelsest perioodilisest väljaandest «Lühhike öppetus», millest saab lugeda 18. sajandi ravimeist ja ravimeetodeist.

Põltsamaal on töötanud palju tunnustatud arste, nad lõid agaralt kaasa ka ühiskonnaelus.

Rohkelt fotodega illustreeritud raamat annab ülevaate ka viimaste aastate ja aastakümnete muutustest meditsiinivaldkonnas. Selle trükisega meenutame ja täname kõiki inimesi, kes on andnud oma panuse 250-aastases Põltsamaa meditsiiniloos.