Raamat annab juhendeid ja retsepte saiade, pirukate, kookide, tortide ja küpsiste valmistamiseks. Rohked joonised ning fotod selgitavad töövõtteid ja -vahendeid. Vajalik käsiraamat igale perenaisele.

Heatahtlikkus ja tähelepanelikkus kaaskodanike suhtes õilistab meid. Igas olukorras eetiliselt käitudes pakume võimalust vastata meile samaga. Laitmatu käitumine eeldab head lastetuba ja enesekasvatust. Selles valdkonnas oleme vähikäiku teinud, sest aastakümneid on meie ühiskonna tulevikuideaalid eeskätt elu materiaalse küljega seotud olnud. Needki pürgimused on liiva jooksnud. Alustagem uuesti. Igaüks endast ja oma lastest. Õppigem kena suhtlemist, harjutagem seda iga päev – olude ja olukordade kiuste.

Eesti Raadio kolmel programmil võib kuulata saateid varahommikust hilisööni. Kuidas saated sünnivad, kes on nende tegijad ning mida uut on oodata meie ringhäälingu töös, sellest annab raadiomehest autor huvitava ülevaate. Illustreeritud fotodega.

Autobiograafiline teos, milles Nõukogude Liidu rahvakunstnik, Eesti NSV teenekaim koorijuht jutustab oma noorus- ja kujunemisaastatest (vaadeldav periood hõlmab ajavahemikku 1908-1940). Autorile omane nõtke publitsistisulg annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika, tema esimestest sammudest koorijuhtimise ja heliloomingu vallas.

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

Autori isikliku elu läbielamisi kasutav jutustus. Autori (s.1937) lapsepõlv jäi II maailmasõja aega, seejärel algas kohe noorukiiga (sellist perioodi nagu «poisiiga» polnudki). Kooli lõpetamise järel töötas A. Bitov tehases, õppis Mäeinstituudis, töötas jälle tehases, teenis sõjaväes aega ning õppis uuesti Mäeinstituudis. Lisaks töötas ta ekspeditsioonidel Koola poolsaarel, Tadžikistanis ja Baikali taga. Kõik need sündmused kajastuvad ka käesolevas jutus.

Romaan vaatleb noorte elu 1920-ndate aastate Eestis. Raamatu peategelane Lea on äsja kahekümneaastaseks saanud noor neiu, kes õpib konservatooriumis klaverit. Iga päev konservatooriumist tulles märkab ta puiesteel väikest poisikest koeraga, kes näib teda ootavat. Kes on see kummaline poisike, kes talle esmakordsel kohtumisel niiskeil silmil vastu jooksis?

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi. Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis. Raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Teos pälvis 1990. aasta romaanivõistlusel ergutusauhinna. Romaan jutustab ühe õpetaja eluteest, tema suhetest õpilaste ja lähedaste inimestega. Autor on pädevalt ja teravalt kirjeldanud tänapäeva kooliolusid. Üks selle romaani tegelasi ütleb meid kui ümmarguse puu peal elavat. Elame, oleme kaua elanud ebakindluses ja teadmatuses, ettevaatuses ja enesepiiramises, ärevuses ja hirmudes, milles väärdusid hinged. Liiga palju oli ja on minu ümber inimesi, kellele astuti ja astutakse peale, liiga palju ja liiga lähedalt olen näinud pealeastujaidki. Olen ise nii üks kui teine. Mu vaevadest ja tasakaalutusest sündiski Juta Hiiblapuu lugu. Autor

Eesti silmapaistva romanisti M. Metsanurga kaks ajaloolist romaani - »Ümera jõel» (1934) ja «Tuli tuha all» (1939). Teosega »Ümera jõel» algas ajalooliste ainete viis aastat kestnud intensiivne esiletung eesti proosas. Romaan kujutab eestlaste muistse vabadusvõitluse algust. Maa ja rahvas elas alles sõltumatuses, kuid vabaduse kaotamise oht oli silmanähtavalt lähedal. Liivlaste ja latgalite maal olid sakslased end juba kindlustanud, oli alanud nende rünnak eestlaste vastu. Väga nappi ajaloolist andmestikku aluseks võttes kirjutas Mait Metsanurk mõttekujutusliku tegelaskonna ja intriigiga ning valdavalt ka mõttekujutusliku sündmustikuga romaani. Seejuures püüdis ta kõiges jääda võimalikult tõenäose piiridesse ning tuli sellega hästi toime. Nii sündis ka Mägiste vanem Vello, «väikese ja vaese kihelkonna poolenisti isehakanud käskija» (F.Tuglas), kes oma sisemist ebakindlust ja väliseid takistusi ületades tõuseb tõeliseks vanemaks, jõuab tekkinud poliitilise olukorra tunnetamiseni ning sellele vastava tegutsemiseni. M.Metsanurk kujutab romaanis ajalooallikate järgi tundmatut Mägiste kihelkonda ning selle samavõrra mitteajaloolist vanemat, kellel ta laseb siin juhtida selliseid 1210. aasta hilissuvel toimunud ajaloolisi sündmusi, nagu eestlaste vasturetk, Võnnu piiramine ja taganemisel toimunud võidukas Ümera lahing. «Tuli tuha all» elustab hoopis teist aega ja teist olukorda. Rahvas elas orjuses, võõramaiste vallutajate ikkes, ning vägivaldsele väljaastumisele ei saanud seada mingeid vähegi kaugemaleulatuvaid eesmärke. Romaani tegevus toimub aastatel 1695-1697, maad ja rahvast laastanud suure näljahäda ajal. Hukkus ligikaudu viiendik tolleaegsest maarahvast - umbes 70 000 inimest. Jutustus sellest, kuidas Laeva mõisa talupoeg Piiri Tõnu vankumatu visadusega oma peremeheväärikust ja õigusi kaitseb, kasvab laastava näljahäda ahistuses ühte võitlusega, mida rahvas peab oma olemasolu eest. Ülo Tonts

Ülevaade näitleja Hilda Gleseri elust ja teatrirollidest. Illustreeritud rohkete fotodega.

Mari Möldre muhedas toonis kirjutatud mälestustes meenutab näitleja oma paljusid lavarolle (sh. Tootsi rolli) ning elukäiku varasest lapsepõlvest peale. Sisu: Eessõna Gong. Eesriie. Ma algan Teine vaatus Minu esimene teater Esimese maailmasõja päevad Kaks hooaega «Estonias» Draamateatri tiiva all Tagasi Taaralinna Entusiastide ettevõte Pikem peatus Uue elu aasta Sünged ajad Teel sadamasse

Saksa kirjanik Irmgard Keun (sünd. 1910.a.) on tuntud oma fašismi vastu võitlevate teostega. 1935. aastal, pärast fašismi võimuletulekut Saksamaal, evakueerus Irmgard Keun välismaale. Emigratsioonis olles kirjutas ta oma tuntuma raamatu «Pärast südaööd», milles ta paljastab hiterlikku režiimi. Pärast fašismi purustamist kõndis Keun laastatud kodumaale tagasi, praegusesse Saksa Föderaalsesse Vabariiki. Ta asus elama sünnilinna Kölni, kus jätkas oma kirjanduslikku tegevust. Sellest perioodist on tuntum tema teos «Kui me kõik oleksime head». Käesolevas jutustuses räägib autor mõnusa huumoriga lapsesuu kaudu Esimese maailmasõja lõpu- ja sõjajärgsete aastate elust-olust Saksamaal. Keun piitsutab tüüpilist saksa «spiessbürgerlust» ja ründab kodanluse eluideaali. Pole seetõttu imestada, et tänapäeva väikekodanlus on teda mõnikord püüdnud tembeldada vulgaarseks. Keuni satiir on üllatavalt omapärane, sädelev ja vaimukas. Sellest annab ilmekalt unnistust ka käesolev teos.

Sisukord: Külalisteraamat Mona Lisa Siim Tegelemma õiglane viha Arve, palun! Sinilind Kaheksa isevärki juttu - Õnnesoov raadio kaudu - Lehm - Kiiver - Unenäod - Kingitus - Seletus - Tellimus - Mahajäetud majas Oma saar

Tuntud näitleja, Eesti NSV teenelise kunstitegelase mälestusteraamat karmidest sõja-aastatest, mil Nõukogude tagalasse evakueeritud kultuuri- ja kunstiinimestest loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Kaarel Toomi raamat jutustab peamiselt draamatrupi elust ja esinemistest, palju tähelepanu on pööratud Ants Lauteri tööle näitejuhina ja näitlejana, meenutatakse Paul Pinnat, Priit Põldroosi jt. Illustreeritud fotode ja sõbralike šaržidega.

Go Mo-Žo on silmapaistev hiina kirjanik, teadlane ja ühiskonnategelane. Tema loomingut iseloomustab sügav humanism, revolutsiooniline paatos ja eetiliste probleemide domineerimine, kusjuures autor oskab oma teoste kangelastes rõhutada just neid iseloomujooni, mis aitavad reljeefselt esile tuua antud teose eetilist põhikontseptsiooni. Viimatiöeldu avaldub küllalt selgesti ka käesolevas valimikus esitatud jutustuses ja ajaloolises draamas «Tiigrimärk».

Lastejutt vanaemadest, vanaisadest, emadest, isadest, onudest, tädidest ja teistest sugulussuhetest.

Raamat sajast laevast on kirjutatud noortele, kes unistavad kaugetest meresõitudest ja tundmatutest maadest, neile, kelle mõtteks on saada meremeheks ning keda ei hirmuta meresõidu raskused, tormid ega tuuled. Kokkuvõtliku ja illustreeritud ülevaatena laevaehituse ja meresõidu ajaloost peaks see huvi pakkuma ka vanemale põlvkonnale. Endistele merekarudele meenutab raamat aga nende nooruspäevade romantikat.

Lõbus jutustus Kukeleeguast - maast laste joonistusvihikus, tema elanike seiklustest nii vihikulehekülgedel kui pärismaailmas, kus lapsed neid aga näha ei tohi.

Raanatusse on koondatud suurem osa lühijutte, milles tegutseb Hercule Poirot. Osa neist on mitmes lühijutuvalikus eestikeelsena ilmunud, osa on aga uued, just selle kogumiku jaoks tehtud tõlked.

Väike purjekas lahkus Panama rannikult ja suundus avamerele. Laevukese pardal oli üksainus inimene. Ta kavatses purjetada üle Vaikse ookeani ja jõuda Austraaliasse. Tuhandeid kilomeetreid läbis jaht ääretutel ookeaniavarustel, palju ohte ja seiklusi elas läbi julge meresõitja, seistes korduvalt silm silma vastu surmaga. Tuulevaikus ja hea ilm vaheldusid puhanguliste tuulte ja tormidega; kalarikkaid piirkondi vahetasid välja «surnud» alad, kus polnud peaaegu mingeid elu tunnuseid. Meresõitja koges nii meeleheidet kui ka rõõmu võitluses loodusjõududega.

Vello Raigo rindepäevik pole kirjutatud mitte auditooriumile, vaid oma naisele, ning on seetõttu täiesti vahetu ja siiras. Raamatu lehekülgedel avaneb eesti rindemeeste sõjatee meile uudsest vaatenurgast. Päevikul on oma ühtlustav kandepind: sõjavastasus, kiindumus kodumulda, suur inimlikkus ja usk tulevikku.

Nimekas lääne-saksa lastekirjanik Otfried Preussler on sündinud 1923.a. Palju aastaid on ta töötanud koolijuhatajana. O. Preussleri lasteraamatud «Väike nõid», «Röövel Hotzenplotz», «Väike tont», «Krabat» ja mitmed teised on saksa laste hulgas väga populaarsed. Alates 1957.a. on kirjanikule nende eest määratud mitmeid auhindu. «Väikese nõia» peategelane on väike ning veel suhteliselt noor nõid (kõigest 127-aastane), kes üritab tulutult nõidumist õppida. Vanemad nõiad ei luba nii noorel Walpurgi ööle lennata, kuid väike nõid leiab siiski väljapääsu, kuidas teisi ninapidi vedada...

Valik tšehhi muinasjutte.

See rahvaravi raamat sisaldab ligi 300 äraproovitud retsepti vene ravitsejate poolt, ravitsejatelt-geobalistidelt erinevatest maadest, arstidelt-naturopaatidelt ja teistelt spetsialistidelt.

Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest. Eestikeelne väljaanne ilmub kolme raamatuna.

Rikkalikult illustreeritud raamat tutvustab Tallinna Loomaaias elavaid loomi nii pildis kui sõnas. Sissejuhatusest saame teada loomaaia asutamisest ja ajaloost. Mõeldud eeskätt loomaaia külastajatele.

Aastail 1931-35 avaldas Gustav Suits ajakirjas «Looming» sarja Fr. R. Kreutzwaldi biograafiat käsitlevaid artikleid. Juba siis oli kavatsus need monograafiaks koondatult lugeja kätte saata. 1941. sõjatules hävis Suitsu Tiigi tänava korteris tema üliväärtuslik arhiiv ja raamatukogu, kuid õnnekombel säilis väikese kohvri täis kirju ja dokumente, mis olid hoiule viidud ülikooli raamatukokku, nendega koos ka «Noore Kreutzwaldi poolvalmis käsikiri. Eesti keeles monograafia autori elu ajal lugejani ei jõudnudki. Küll avaldati see Gustav Suitsu 70. sünnipäeva puhul soome keeles. Siinne tekst ongi trükitud Soomest saadud valguskoopia alusel. Sisu: Päritolu, sünnikoht, ümbruskond Kadrinas Asukoha vahetus Kaarli mõisa, sunnismaisusest vabanemine Varasemad õpiaastad Õpingute katkemine Rakveres. Isa Ohulepa mõisavalitsejaks, poja sobimatus kaupmehe õpipoisiks Kreutzwald Chr. v. Stackelbergi ja Tallinna Kreiskooli kasvandikuna Saksa algkooli õpetajana Tallinnas, Toa-Jaagupi õpilasena Ohulepal Noor Kreutzwald literaadilisandikuna Otsus arstiks õppida. Kreutzwald Peterburis Kreutzwald Tartus Kreutzwald Tartu ülikooli oludes Eestimaalise Landmannschafti liige. Arstiteaduslikud õpingud Kreutzwald ja rahvuslik esiärkamine Rahvuseepose idee käärimine. Koolera ja muude taudide vastu võitlemine Kreutzwaldi lõppeksam ja abiellumine Esiärkamine vastuoludes

Hispaania ja Ladina-Ameerika kirjanduste uurija ja tõlkija reisid Hispaaniasse (1985), Kuubasse (1979-1980), Mehhikosse (1986) ja Nikaraaguasse (1988) on aluseks tema esseeraamatule, kus vahetud rännuelamused põimuvad mõtisklusega nelja maa kultuurist, ühiskonnast ja ajaloost.

Raamat püüab esijoones selgitada püsilillede kasutamise üldreegleid.. Kõik näidetena toodud kavandid esitavad ainult selle rikkaliku taimmaterjali kasutamise üksikuid võtteid. Sisu: Sissejuhatus Taimmaterjali valik Istutuskavandi valmistamine Püsilillepeenra kujundamine Tähtsamaid püsilillepeenra tüüpe Püsilillepeenra rajamine ja korrashoid Püsilillepeenra hooldamine esimesel aastal Püsilillede paljundamine Püsilillede liigid ja sordid (tabel) Sibul- ja sibulmugul-püsililled Eestikeelne püsilillede nimestik Ladinakeelne püsilillede nimestik Venekeelne püsilillede nimestik

Sisu: Andrese elukäik Olga Nukrus Õpilane Valter Väino Lehtmetsa noorpõlv Esimesed sammud

Käesoleva jutustuse sündmustik vastab põhijoontes tõsioludele, ehkki kogu ainestik pole võetud teatud kindla laeva elust või üksikust reisist. Ka raamatu tegelased on leitud tõeliste meresõitjate hulgast. Kirjutamisel on kasutatud mootorlaeva «Loksa» laevapäevikuid, meeskonnaliikmete käsikirjalisi ülestähendusi ning suusõnalisi jutustusi. Ka minu enda mälestused ookeanisõitudelt olid mulle abiks. Olen siin püüdnud tõetruult edasi anda nõukogude laevaperele iseloomulikku töörõõmsat meeleolu, meremiljööd ning üksikute meeskonnaliikmete muresid ja rõõme, eriti aga kriipsutada alla seda, et iga inimene olgu teisele sõber, seltsimees ja vend. H. Sergo

Kas te tunnete Emiliat? Kui ei, siis anname tungivalt nõu temaga tutvuda! Ta on maailma kõige hämmastavam olend. Ärge laske end sellest segada, et ta on paljalt kaltsunukk: ta on nii kindlameelne ja iseseisev, et hoia alt! Emilia elab vanaema Benta majas ja tal on palju sõpru. Peale vanaema enese ja köögitüdruku, tädi Nastácia, kes Emilia kaltsudest õmbles, on ta sõpradeks lapsed - poiss Pedrinho ja tüdruk Nöpsnina. Lisaks on tal veel nii veidraid ja ebaharilikke sõpru, et selliseid pole arvatavasti kellelgi kogu maailmas. Kust need tulid ja kes nad on, saate teada, kui selle raamatu läbi loete. Siia on kogutud kõige uskumatumad ja huvitavamad juhtumused, millest lastele jutustab kuulus brasiilia kirjanik Monteiro Lobato.

Raamat sisaldab põhiteadmisi kodumaises meditsiinilises praktikas kasutatavate ravimpreparaatide struktuuri, farmakodünaamika ja kasutamisviisi kohta. Raamat on mõeldud arstidele, farmatseutidele ja meditsiiniliste ning farmatseutiliste instituutide üliõpilastele.

Raimond Kaugver sündis 25.02.1926. a. Rakveres kantseleiametniku perekonnas. Kirjanduslike katsetega alustas keskkoolipõlves, saades rea auhindu kooli kirjandusvõistlustelt. Avalikkuse ette astus 1956. aastal «Loomingu» novellivõistlusel II auhinna saanud jutustusega «Doktor Kollom». Sellest peale on avaldanud novelle, näidendeid, kuuldemänge ja luuletusi. «Keskpäevavalgus» on autori esimene iseseisev romaan. Romaan jutustab meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseerunud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja ka konarlik tee.

«Sinuga on täna midagi veidrat lahti,» ütleb üks kindral teisele. «Ahhaa, ma tean, milles on asi. Esimest korda, sest ajast kui sind tunnen, oled sa tulnud välja ilma medaliteta.» Teine kindral vaatab oma rinda ja karjatab: «Oh, ma unustasin need oma pidžaama külge!» Professorilt küsitakse, kui kiiresti ta õpiks ära hiina keele. «Noh, kolm aastat läheks ikka ära.» Sama küsimus esitatakse dotsendile. «Noh, aasta läheb vähemalt.» Lõpuks küsitakse ka üliõpilaselt. «Aga millal on eksam?» vastab tudeng küsimusele küsimusega.

Käesolev väljaanne on täienduseks «Eestimaa rekordite raamatule», mis ilmus 1992. a. Uues kogumikus on ligi kaks ja pool tuhat fakti samadest valdkondadest nagu loodus, majandus, ajalugu, rahvastik, sport jt, mis esitrükis ilmus. Parandatud ja täiendatud huvitavate andmetega. Illustreeritud värviliste ja mustvalgete fotodega. Esikaane fotol kõigi aegade raskeim eestlane Alvine Pedriks, kes kaalus 327,5 kg.

Linn vaevleb kuritegevuse küüsis: mõrvad, pommiplahvatused, inimröövid – tuttav pilt, eks ju? Politsei ei suuda või ei julge täita oma kohust, äraostetavad kohtunikud lasevad ka kinnivõetud kaabakad jälle lahti. Aus ning vapper mõrvarühma seersant Dave Bannion kaotab kannatuse ja otsustab omapead tegutsema hakata. Algul saab ta valusasti lüüa, kuid tema õiglane raev ei rauge. Tema võitlus annab terroriseeritud kaaslinlastele julgust, ning selgub, et ka kõige paadunumatest gangsteritest on võimalik jagu saada.

Autori meenutused oma elust ja erinevatest töökohtadest enne Teist maailmasõda. Riho Lahi jutustab oma elust Peipsiäärses Varnja vanausuliste külas, kus ta töötas 1930-ndate aastate algul õpetajana. Varnja-perioodile järgnevad meenutused kolimistest, tööst Võsul ning Tartus ja rasketest sõja-aastatest.

Suures kaubamajas hakkasid toimuma mõrvad. Ja millegipärast maniakaalse järjekindlusega just reedeti: igal reedel. Iga mõrvapäeva eelõhtul otsib politsei kaubahalli hoolikalt läbi, paneb välja valve, kuid ikka kavaldab kurjategija seadusesilmad üle. Kuidas teda teolt tabada? Kuidas ennetada uusi tapmisi?

Mario Puzot tuntakse ennekõike kui romaani «Ristiisa» autorit. «Neljas Kennedy» jutustab tolle andeka, võimuka ja rikka perekonna väljapaistvamate liikmete lennukast ja traagilisest saatusest. Kirjanik näitab võimu hiilgavate kulisside taga sepitsetavaid julmi intriige, mis tipnevad atentaatidega USA presidendile ja Rooma paavstile.

Kiirabiarsti poolt jutukestena kirja pandud juhtumid tutvustavad igaüks erinevat õnnetusjuhtumit ja esmaabivõtteid, mida sel puhul kasutada.

Selle raamatu peamine ilu ei peitu niivõrd tema kirjanduslikus stiilis kuivõrd tema lihtsas tõepäras. Siin jutustatakse sündmustest, mis on tegelikult aset leidnud. Jerome K. Jeromile kuulub inglise kirjandusloos võrdlemisi kõrvaline koht. Ometi on tema laialdasest loomingust vähemasti üks teos, «Kolm meest paadis», jäänud kindlalt püsima maailma huumoriklassikasse ja leiab tänapäevani rohkesti lugejaid paljudes maades. Raamat sisaldab selliseid inimeste argielu humoristlikke pärleid, mis jäävad nauditavaks igal ajal ja kaaluvad üles teose mõningase ebaühtluse.

Faksiimiletrükk o/ü «Loodus» 1939. aasta väljaandest. Sisu: Hingi päästmas Jõulud Kulbul Õnnetu reede Vana Marksoni esimesed seiklused Atlandil Laevapoisi päevilt - Olen vana meremees - Minu lapsepõlve kodu - Kuidas minust sai meremees - Esimesed päevad laeval - Torm - Ristimine - Võõras linn - Uus reis ja «Suitsu» hukkumine - Kaks päeva paadiga lahtisel merel - Haigena Fraserburghis - Mõned päevad Saksa laeval - «Marsil» - Vahemerel - Matused merel - Jäätunud laeval koju Sõnaseletusi

Rootsis elava eesti kirjaniku teos, mis pajatab murdeealistest noortest lähimineviku Rootsi koolis.

Valik humoristlikke lühijutte.

Romaanis kirjeldatud linn on autori väljamõeldis. Rajoonide, tänavate ja tegelaste nimed on välja mõeldud. Ainult politseidetektiivide igapäevane töö ja kuritegude uurimise metoodika vastavad reaalsusele.

Lastekirjanduse kullafondi kuuluvad lood Karlssonist ja Väikevennast. Väikevend ja Karlsson katuselt Karlsson katuselt lendab jälle Karlsson katuselt hiilib jälle

Romaani tegevus toimub jõukas Kauri külas 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi kahekümnendate aastateni, asunikutalude jagamise ja mõisate riigistamise aegu. «Paari-kolme aasta pärast ei uskunud ka Kauri mõisa parun enam, et asunike majadele oleks rattaid vaja. Need istusid nii kindlalt oma kruntide keskel ja kuusehekid nende ümber olid nii seda nägu, et nende juured on sülla sügavusel ja nad on valmis oma peremehi kaitsma mitte ainult talvetuisu, vaid igaühe eest, kes neile kurja mõttega lähenevad. ... Jaanilaupäeval, see on Võidupüha hommikul, lehvib iga talu õuel lipuvardas sini-must-valge lipp. Parun Dietrich von Rosenthal tunneb, et ajaloos on möödas üks pikk periood, mille lõppu see rahvas siin on seitsesada aastat oodanud. Nüüd on see käes. See on üks vapper rahvas!» Aili Viitar, hariduselt filoloog, elukutselt koolmeister, ei loe end kirjanikuks, vaid ainult kirjanduse õpetajaks. «Kummelimuru» on elust enesest maha kirjutatud romaan. Peaaegu kõikidel tegelastel olid prototüübid ja peaaegu kõik sündmused on tegelikult aset leidnud. Ehk annab «Kummelimuru» mingisugusegi pildi meie lähemast minevikust ja ehk võrdleb meie tänane talurajaja oma rasket algust endise talu päriseksostjaga või asundustalu rajajaga, kelle juhtlauseks oli: Jumala abiga, o m a s t jõust, aga mitte mõne Soome või Rootsi hästi sissetöötatud suurtalu pidajaga. Siis ta ehk näeb, et raskeid päevi on ikka olnud ja meie praegused ehk polegi need kõige hullemad. Soovin, et «Kummelimurust» saaks Eesti lugejale biblioteraapia! Aili Viitar

Käesolev õigusterminite sõnastik on koostatud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning Glasgow Ülikooli õigusteaduskonna vahelise koostöölepingu raames. Sõnastik on mõeldud eeskätt üliõpilastele, kuid sobib ka praktiseerivatele juristidele ja teistele, kes õigusvaldkonnaga kokku puutuvad.

Lugu kolmest ameeriklannast, kes sõjajärgsetel aastatel on tulnud New Yorki õnne otsima: Anne – tütarlaps Uus-Inglismaalt, kena, kombekas, pealtnäha jahe kõigi vastu, peale ühe mehe... Jennifer – kaunitar, kelle uskumatult ilus välimus toob talle elus kätte kõik – või peaaegu kõik... Neely – vodevillitrupis üles kasvanud tüdrukutirts, kellest saab filmistaar – ja koletis. Tegevus toimub Hollywoodi ja Broadway «Babüloni aedades», kus kõik nad õpivad armastama, raha tegema, muljet jätma – ning, kus igaüks omal viisil jõuab selleni, mis noorusunistustes näis õnne tipuna...

Käesolev kogumik sisaldab üldmaterjali horoskoopidest üleilmses ulatuses. Sisu: Teadmiseks horoskoopia kasutajale Sünniaasta tabelid Hiina horoskoop Horoskoop Asteekide horoskoop Puude horoskoop India horoskoop Kirjandus Indeks

Lugu kolmest noorest ning kaunist naisest, kes olid liiga visad või liiga andekad, et mitte jõuda tippu... ja võimetud seda nautima, kui nad kord seal olid. Lugeja ees avaneb salapärane, sädelev, uimasteid neelav, armastust ihkav, seksist küllastunud kummituslik Broadway ja Hollywood, kus ilu on relv edu saavutamiseks ja naeratav mask ei tähenda veel armastust. See on maailm, kus pillid ehk «nukud» on võlupääsmed rahu ja unustuse maale...

Valik humoorikaid olustikukirjeldusi elust stagnaaja lõpu Eestis, samuti minavormis jutustus põgenemisest nõukogude turismireisilt Austrias, poliitilise varjupaiga saamisest ning ajakirjaniku kogemusi läänemaailmast.

Brošüür tutvustab seitsme põhjamaa (Taani, Eesti, Soome, Islandi, Norra, Rootsi, saamide) riigikorda, loodust, rahvastikku, ajalugu, majandust ning kuulsusi.

Raamatu kujundus matkib sarja «Seiklusjutte maalt ja merelt». Alla 16-aastastele keelatud! «Aitab mölast,» ütles George ja lõi kultuurimaja direktorile jalaga munadesse. «Aiaa,» oigas see ja kukkus põrandale kägarasse. «Noh, kuidas siis jääb?» julgesin nüüd minagi suud paotada. Kultuurimaja direktor ei ütelnud midagi, ainult oigas pisut, tahtis ennast vist suureks kannatajaks teha. «Nagu ma ütlesin, midagi erilist ei toimu -» sõnas George rahulikult, «mina, sõbrad ja mõned tibid...»

Kogumik sisaldab eesti ajakirjanike viimaste aastate parimat loomingut. Kahjuks aga praagib loll toimetaja head uudised ja originaalsed mõtted alati välja. Sellepärast ongi ajalehed igavad. Ära raiska oma aega ega raha, vaid osta kohe see raamat. Loe ja tunne elust mõnu.

Meil pole oma «Sada aastat kriminalistikat», ei ole ka kauaaegset Föderaalset Juurdlusbürood ega Scotland Yardi. Kuid ka Eestis on olnud ja on oma ala sügavalt tundvaid professionaale, kes on olnud või jätkavad oma raskel ja vastutusrikkal, kuid samas nii tänuväärsel uurija või kriminaalpolitsei inspektori ametipostil. Raamatus on avaldatud reaalse elu tragöödiad, dokumenteeritud kohtulood meie omast Eestist. Ohvri ja kurjategijate nimed on jäetud nimetamata, kuid tunnistajad ja uurijad ning inspektorid kannavad oma õiget nime. Autor

«Lend hädaohtu» on lugu Marple Leaf Air Charter'i lennust 714. Oma olemuselt on see tavaline, igapäevane, argiselt rutiinne lend, millega reisivad sel korral lõbusad jalgpallifännid, juues, lobisedes ja järgmise päeva mängu tulemuse peale ekstravagantseid kihlvedusid sõlmides. Ja siis äkki, täiesti ootamatult, kui lennuk läbi Kanada öö lääne poole lendleb, täidab kõike metsik õudus ja pöörab rahuliku õhtu verdtarretavalt kohutavaks luupainajaks. Maa peal, sadade kilomeetrite kaugusel Vancouveri lennujaamas ootavad aga sugulased, sõbrad, armsamad, armastavad inimesed abitult, vaikselt palvetades...

Keegi paneb toime esimese, teise, kolmanda mõrva, mis kõik tunduvad «juhuslike» surmajuhtumitena. Ainult Lavinia Fullerton mõistis, et need polnud õnnetused. Ta kõneles Luke Fitzwilliamile, et doktor Humbleby on järgmine ohver. Kuid ta eksis. Mõni tund hiljem sai Lavinia Fullertonist neljas ohver. Doktor Humbleby oli viies ohver. Niiviisi alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada õudne mõrvakett. Ta teadis, et oli võtnud endale ohtliku, ehk ka võimatu ülesande. Lavinia Fullerton oli ju öelnud, et mõrvar on «viimane isik, keda keegi kahtlustaks». Seepärast leidiski mõrvarlik hull, et kerge on tappa.

Ma mõtlesin sellele, mida Owen Griffith oli öelnud. Varem või hiljem jõuab pimedas tulistatud lask sihile. See oli tabanud Mrs. Symmingtoni. Kõrvalt vaadates oli tema küll viimane, kellel võis saladusi olla. Tuleb tõesti tunnistada, et kogu oma terasuse juures ei olnud ta just kuigi sitke naine. Ta oli aneemiline ja niisugune klammerduja tüüp, kes kergesti kokku variseb. Joanna müksas mind ja küsis, mida mina sellest arvan. Ma kordasin, mida Owen oli öelnud.

On tapetud eduka turismifirma omanik Jelena Dudareva. Miilitsal õnnestub leida mõrtsukaga vestelnud peaaegu pime noormees Artjom. Mõrtsuka välimust Artjom kirjeldada ei suuda, kuid talle jäid hästi meelde mehe hääl ja muusika, mida too kuulas. Selle tellimusmõrva lahendamisel peab Nastja Kamenskaja langetama raske otsuse: kas tal ikka on õigust kaasata invaliidist noorukit riskantseisse mõrvariotsinguisse?

Patricia Cornwelli raamatute kangelannal, kohtumeditsiiniekspert Kay Scarpettal tuleb tegemist teha kurjategijate ohvrite jäänustega ning jõuda järeldusele, mis, miks ja kuidas oli toimunud. Paratamatult tähendab see ka süvenemist kurjategija hinge kõige sügavamatesse keerdkäikudesse ning seda tehes tuleb tal riskida mitte ainult oma eluga, vaid ka vaimse tasakaaluga. Cornwelli raamatutes seisavad tänapäeva linnamaastikul vastamisi hea ja kuri, ning tihti lahutab neid õrnõhuke vahesein. «Igal inimesel on geneetilised eeldused nii heaks kui ka kurjaks,» on Cornwell öelnud. Sedasama hea ja kurja vastuseisu vaagib ta raamatus «Ainus, mis jääb», kus tal tuleb lahendada kadunuks jäänud ja hiljem tapetuna leitud armastajapaaride saladus.

«Suursaadiku naiste» teises osas on mõlema pere lapsed juba suureks kasvanud ning peavad leidma oma tee elus. See ei ole sugugi kerge, kuid nii nende rõõme kui ka muresid jagavad endiselt juhuse tahtel sündinud sõpruskonna kõik liikmed.

Kaks last ootavat naist kohtuvad juhuslikult ühes Londoni pargis. Üks on pärit vanast inglise suguvõsast, teine mõjukast Ameerika perekonnast. Nende kohtumisest saab alguse sõprus, mis seob nende peresid pikkade aastate vältel. Nende kahe pere kaitse ja hoole alla jääb ka mõlemad vanemad kaotanud Olivia. Catherine Gaskin jälgib oma tegelaste elukäiku läbi aastate, kirjeldab nende rõõme ja õnnetusi ega lase sel mahukal raamatul kordagi igavaks minna. Catherine Gaskin, üks populaarsemaid inglise jutukirjanikke, sündis Iirimaal, kasvas üles Austraalias, veetis siis kaheksa aastat Inglismaal ning siirdus pärast abiellumist New Yorki. Kõik need küllaltki värvikad paigad, kus autor on lühemat või pikemat aega viibinud, on ilmselt andnud ainet ka tema romaanidele.

Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane Kuidas ilmneb kaasvestleja tõrjuv hoiak ja kuidas sellest jagu saada Kuidas mõjuda usaldusväärselt ja sümpaatselt Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni Kuidas äratada seksuaalset huvi enese vastu Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest

Unesümboolika sisaldab 2500 märksõna ligikaudu 7000 seletusega, andes põhjaliku ülevaate unesümboolikast nii kaasaegse psühholoogia (Freud, Jung) kui ka vana rahvatarkuse varasalvest. Antakse ka mõningad võtmed unesümbolite näol salapärase unemaailma saladuste lahtimõtestamiseks.

Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata. 1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on «Päike küla kohal» traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.

Kuigi igaüks on nõus, et mees ja naine on erinevad, jääb enamikule ebamääraseks, kui erinevad nad on. Üht sugupoolt on peamiselt vaadeldud kui teise ohvrit. On vaja täpset juhist mõistmaks, et terve mees ja terve naine on nimelt erinevad. Kõik põhiseisukohad selles raamatus on järele proovitud. Peaaegu 90% üle 25 000 küsitletutest on meelsasti end ära tundnud siinsetest kirjutistest. «Mehed on Marsilt, naised Veenuselt» toob esile suhete uue strateegia pingete maandamisel ning soodustab armastust tänu üksikasjalikele teadmistele naiste ja meeste erinevusest. Ta pakub praktilisi ettepanekuid, kuidas ravida frustratsiooni ja pettumust, kuidas suurendada õnnetunnet ja intiimsust. Inimsuhted ei pea olema nagu võitlus. Vaid siis, kui me ei mõista üksteist, on platsis pinged, vimm ja konfliktid. «Mehed on Marsilt, naised Veenuselt» on 90-ndate aastate armastussuhete käsiraamat. See toob esile asjaolu, et mees ja naine on erinevad igas eluvaldkonnas. Mees ja naine mitte üksnes ei räägi erinevalt, vaid ka mõtlevad, tunnevad, tajuvad, reageerivad, vastutavad, armastavad erinevalt, ning neil on erinevad vajadused ja väärtushinnangud. Näib, nagu oleksid nad erinevatelt planeetidelt, räägiksid erinevaid keeli ning vajaksid erinevat hooldust. John Gray

Romaan, mille aluseks on tõestisündinud lugu sellest, kuidas sakslane Oskar Schindler, vangilaagri direktor, kes sõjast osavalt kasu lõikas, päästis Teise maailmasõja ajal surmast gaasikambrites rohkem juute kui keegi teine. Selles holokausti kirjanduse tähtraamatus kasutab Thomas Keneally Schindlerjuden'i – Schindleri-juutide – tegelikke tunnistusi. Ta loob sõnulseletamatu kurjuse keskel tegutseva julge, kavala ja hea inimese särava portree.

See raamat räägib sellest, kuidas aastatel 1940-1990 eestikeelset raamatut keelustati. Kui tähendatud ajapiirist Saksa okupatsioon oma keelamistega välja arvata, on selge, et jutt tuleb sellest, kuidas just nõukogude võim oma tsensuuriaparaadi kaudu eesti raamatut hävitas. Ent laiemalt räägitakse siin sellest, mis juhtus päev pärast poliitilise ja järgmisel pärast majandusliku iseseisvuse kaotamist - räägitakse meie vaimsest allaheitmisest. Sest raamatute keelustamine oli suunatud just sellele. Aga mõeldes kultuuri all vaimuvara, mille oleme pärinud esivanemailt ja mille omakorda anname tulevastele põlvkondadele, on eesti raamatu hävitamine osa eesti kultuuri hävitamisest. Aga raamatute keelustamise peamise eesmärgi tutvustamisel tuleb selles raamatus juttu ka nõukogude ja eriti partei võimust üldse, sest just partei oli tsensuuri suunaja ja innustaja, ning üldjoontes ka eel- ja järeltsensuurist. Selles raamatus ei taheta rääkida abstraktsetes kategooriates, nagu tegi seda nõukogude ajalooteadus («Teeme nii,» ütlesid töölised. «Jah, just nii me teeme,» ütlesid talupojad. «Tõepoolest, nii me teeme,» ütles töötav intelligents); selles raamatus räägitakse üksikjuhuliselt sellest, kes mida tegi. Ja mis sellest välja tuli.

Üks väga omanäoline linnajagu Tallinnas on Kopli. Tänapäeval tunneme Kopli linnaosa kui kõige enam sovetiseeritud piirkonda Tallinnas. Paljudel takistab see asjaolu objektiivselt mõista Kopli linnajao ajaloo uurimise vajalikkust. Kopli näitel tajume praeguse ajaga analoogset olukorda. Nagu Vabadussõja järgsel ajal, nii tuleb ka praegu võõra mentaliteedi järgi ehitatud ning võõraste rüüstatud keskkond uuesti üles ehitada. Ka Vabadussõja järel näis see ülesanne teostamatu. Ometi suutis tollane Eesti neist raskustest üle saada ning muuta Kopli 1930. aastate teisel poolel igati eeskujulikuks eestipäraseks linnaosaks. Seni on Kopli ajaloost peamiselt ilmunud seal paiknenud tööstuste uurimusi, kus kahjuks on raskuskese seatud nõukogulikele pseudoprobleemidele. Kopli linnajao miljööst, olustikust ning kultuuriloost on seni ilmunud vaid lõike mingil teisel eesmärgil väljaantud kogumikes, lisaks mõned artiklid. Käesolev raamat käsitleb vaid üht sisukat, ent siiski väga lühikest perioodi Kopli ajaloos. Trükijärge ootavad veel käsikirjad Kopli ajaloo teistest perioodidest - Kopli vanemast ajaloost, s.o. keskajast kuni 1918. aastani, ning Kopli uusimast ajaloost, s.o. 1940. aastast tänapäevani.

Rasedus, sünnitus ja imetamine tekitab igas naises vastakaid tundeid. Ühelt poolt rõõm ja tugev positiivne elamus, teiselt poolt hirm ja ärevus ning vastutustunne. Emaroll on naisele loomupärane, see on naise üks põhilisemaid funktsioone elus. Sünnitus ei ole täpselt plaanipäraselt kulgev toiming. Variatsioonid on erinevad. Kuidas sünnitust tajutakse, sõltub naisest. Autor kirjutab raamatus rasedusest, sünnitusest, imetamisest ning seda just naise seisukohalt vaadatuna. Lisatud on samuti mõningaid nõuandeid võimalike probleemide lahendamiseks.

Lasse Lindblomi ja Seppo Oja ühistööna on sündinud raamat, mida kõik koerasõbrad võiksid lugeda. Võid lugeda, kuidas Lasse hoolitseb koerte eest ning õpetab sind ennastki tegema sama - märkad äkki, et see polegi raske. Kirjutajad on toonud esile kõik olulise kodukoera kasvatamisest ning asju käsitletakse populaarteaduslikult ja arusaadavalt. Spetsialistidele näivad mõned asjad iseenesestmõistetavad, kuid loomaarstina olen tähele pannud, et põhiküsimused ei tohi ununeda. Kohtan peaaegu iga päev kliente, kes on alles algajad. Neile on kõik teadmiseterad kulla hinda väärt. Ja neid raamatus leidub. Toitumine on koera tervise A ja O. Õige toitumise üle vaieldakse teadlastegi hulgas. See raamat kritiseerib toitmist teravalt, järeldused on mõnikord tõepoolest äärmuslikud ning koeravorsti valmistajad saavad hurjutada - kuigi mitte põhjuseta. Jukka Marttila, loomaarst

Sujuva majapidamise alus on mõistlik elukorraldus. Püüa vältida üleliigseid askeldusi, sea sisse sobiv koristustööde graafik ja leia aega korrapäraste hooldustööde ning remondi tarvis. Käesolev raamat pakub hulganisti praktilisi lahendusi, ekspertide nõuandeid ja ammutuntud näpunäiteid, mis aitavad sul kodutöödega kiiresti ja hõlpsalt hakkama saada ning jätavad sulle rohkem aega kodusolemist nautida. Sisu: Koristustööd Plekkide eemaldamine Riided ja pesemine Hooldus ja parandamine Nägusam kodu Kodused hooldustööd Söök ja jook Majapidamine Tervis ja ohutus

Esimese jõulupüha õhtul on New Yorkis Central Parkis tapetud noor naine. Doktor Kay Scarpetta tunneb ära sadistliku tapja Temple Brooks Gaulti käekirja. Tundub aga, et ohver ei ole avaldanud mingit vastupanu. Ja kes üldse on see nii kurva lõpu leidnud naine?

Selle raamatu on kirjutanud optimist, kes usub, et homme elatakse Eestis paremini kui täna ja ülehomme veel jõukamalt, ning et kõik maailma paremad joogid jõuavad kord siiagi ja et meile on tasku järgi neist rõõmu tunda. Selles külluse maailmas orienteerumiseks on raamatu lõpus register «1000 tuntumat jooki». Enne selleni jõudmist saab lugeja aga teada palju huvitavat ja kasulikku kõikvõimalike jookide kohta, tutvub kümnete retseptidega, kuidas erinevaid kokteile valmistada.

Saksa kirjanik Fritz Erpenbeck, proosaautor, esseist ja teatrikriitik, tegutses pikki aastaid eelkõige ajakirjanikuna ning kriitikuna, avaldades ka romaane («Emigrandid», 1939; «Austajad», 1940), milles keskseks teemaks on inimestevahelised suhted Saksamaal II maailmasõja eelses ühiskonnas. 60-ndatest aastatest alates pööras ta peatähelepanu kriminaalromaanile. Ilmusid «Boulanka kunstnikepansion» (1964), «Surmatoov bilanss» (1965), «Selja tagant» (1967), «Nõelad heinas» (1968) ja «Surnu troonil» (1973). Eesti keelde on seni tõlgitud «Fatima juhtum» (1969, e.k. 1974). Kui Erpenbeckilt päriti, miks ta nimme kriminaalromaane kirjutab, vastas ta: «Sellepärast, et saan sel juhul kujutada inimesi eriti teravates konfliktisituatsioonides. See ei paku üksnes põnevust, vaid valgustab eredalt ka nende inimeste vahelisi sidemeid ja nende kohta ühiskonnas.» 1956. aastal autasustati F. Erpenbecki tolleaegses Saksa DV-s Lessingi preemiaga. Rita Tasa

«Väike maja suures metsas» viib lugeja taas Laura lapsepõlveradadele – looduslähedasse, imelihtsasse, kuid terviklikku maaellu, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna.

Eesti rahvas on alati olnud nalja- ja naeruhimuline. Naljad ja anekdoodid on teda saatnud läbi kõikide aegaede, ka siis, kui kurnav töö, kesine toidlaud, ülekohus ja rõhumine poleks nagu pidanud naerumuskleid ergutama. Aga mine tea, võib-olla saadi just sellest jõudu ja võib-olla oli just naer see, millele toetudes kõige kiuste edasi elati. Käesolevasse kogumikku on koondatud osake nendest naljadest ja pilapiltidest, mis ilmusid Eesti esimese iseseisvuse ajal, aga samuti sellele eelnenud aastatel.

Jules Verne'i (1828-1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes «Le Temps», jutustab ühest suurest kihlveo peale sooritatud ümbermaailmareisist ja sellel reisil juhtunust, osalisteks härra Phileas Fogg, tema teener Passepartout, agent Fix ja nendega teel ühinenud kaunis proua Auda. On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale, küll aga reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel üks ta sõpru kunstnik L. Benett, kelle eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus. Romaan ilmus esmakordselt eesti keeles 1924. a.

Austraalia päritolu kaasaegse USA naiskirjaniku Colleen McCullough'i (s. 1939) kõige menukam romaan «Ogalinnud» (1977, ka ekraniseeritud) jutustab kolme põlvkonna Clearyde elust 20. sajandi alguskümnenditest kuni kuuekümnendate aastate lõpuni nende perekonnamõisas Droghedas ja mujal laias maailmas, kuhu saatus neid pillutab. Seda romantilist ning laiahaardelist perekonnasaagat läbib peategelase Meggie ja vaimulikutõotusega seotud Ralph de Bricassart'i armastuslugu, nõnda et teost on peetud ka Margaret Mitchelli kuulsa romaani «Tuulest viidud» austraaliapäraseks analoogiks.

«Rasmuste raamatusse» on koondatud kolm Astrid Lindgreni populaarset, südamlikku ja põnevat jutustust, mille peategelaseks on Rasmus. Tähelepanu väärib seejuures, et tegemist on kolme erineva ja eri vanuses poisiga. Ometi ühendavad neid mõned üsnagi sarnased jooned nagu ausus, vaprus ja õiglusetunne, mis aitavad Rasmustel auga välja tulla igasugustest katsumustest. Et nad kõik juhtumisi sama nime kannavad, selle kohta ütleb autor ise: Rasmus on ju meil Rootsis nii levinud nimi, või kuidas?

Sellesse raamatusse on tuntud loomajuttude autor James Herriot kogunud viiskümmend lühilugu mitmesugustest koertest, kellega tal on oma loomaarstipraksises kokku puutuda tulnud. Need südamlikud ja humoorikad palad pakuvad lugemisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele loomasõpradele.

James Herriot on küllap kogu maailmas tuntud mees, inglise loomaarst, kelle muhedad ja südamlikud omaenda elukäigust ja arstipraksisest ning kõikvõimalikest loomadest pajatavad lood köidavad sooja huumoriga, oskusega näha äpardustes ja probleemides eelkõige just nende naljakat külge. Tema raamatutes pole ainsatki halba inimest, loomadest rääkimata.

Raamat jutustab Tallinnas ja Tallinna ümbruses paiknenud, tsaariaja lõpus rajatud Imperaator Peeter Suure merekindlusest: patareidest rannikul ja saartel, kindluseraudteest, maarinde positsioonidest, samuti patareide taassünnist Eesti Vabariigi ajal. Lühemalt on käsitletud väljaspool seda ala paiknenud kaitseehitisi. Teos on illustreeritud skeemide ja fotodega. Esimene osa a href="raamat?21623"«Tallinna vanemad merekindlused»/a ilmus 1994. a.

See on teine raamat, milles inglise kirjanik James Herriott meenutab oma teenistust Kuninglikes Õhujõududes. Seegi sisaldab mõnusat huumorit ning südamlikke ja vürtsikaid tagasivaateid aega, kui kirjanikul oli loomaarstipraksis Yorkshire Dalesis.

«Oska olla» on käsiraamat, mis valgustab käitumiskultuuri ja kombeõpetuse küsimusi, eelkõige neid, mida peaksime järgima suhtlemisel väliskülalistega või ise välismaal olles. Käsikirja koostamisel on esmaallikatena kasutatud Skandinaaviamaade sellealaseid teoseid.