See rahvaravi raamat sisaldab ligi 300 äraproovitud retsepti vene ravitsejate poolt, ravitsejatelt-geobalistidelt erinevatest maadest, arstidelt-naturopaatidelt ja teistelt spetsialistidelt.

Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest. Eestikeelne väljaanne ilmub kolme raamatuna.

Rikkalikult illustreeritud raamat tutvustab Tallinna Loomaaias elavaid loomi nii pildis kui sõnas. Sissejuhatusest saame teada loomaaia asutamisest ja ajaloost. Mõeldud eeskätt loomaaia külastajatele.

Aastail 1931-35 avaldas Gustav Suits ajakirjas «Looming» sarja Fr. R. Kreutzwaldi biograafiat käsitlevaid artikleid. Juba siis oli kavatsus need monograafiaks koondatult lugeja kätte saata. 1941. sõjatules hävis Suitsu Tiigi tänava korteris tema üliväärtuslik arhiiv ja raamatukogu, kuid õnnekombel säilis väikese kohvri täis kirju ja dokumente, mis olid hoiule viidud ülikooli raamatukokku, nendega koos ka «Noore Kreutzwaldi poolvalmis käsikiri. Eesti keeles monograafia autori elu ajal lugejani ei jõudnudki. Küll avaldati see Gustav Suitsu 70. sünnipäeva puhul soome keeles. Siinne tekst ongi trükitud Soomest saadud valguskoopia alusel. Sisu: Päritolu, sünnikoht, ümbruskond Kadrinas Asukoha vahetus Kaarli mõisa, sunnismaisusest vabanemine Varasemad õpiaastad Õpingute katkemine Rakveres. Isa Ohulepa mõisavalitsejaks, poja sobimatus kaupmehe õpipoisiks Kreutzwald Chr. v. Stackelbergi ja Tallinna Kreiskooli kasvandikuna Saksa algkooli õpetajana Tallinnas, Toa-Jaagupi õpilasena Ohulepal Noor Kreutzwald literaadilisandikuna Otsus arstiks õppida. Kreutzwald Peterburis Kreutzwald Tartus Kreutzwald Tartu ülikooli oludes Eestimaalise Landmannschafti liige. Arstiteaduslikud õpingud Kreutzwald ja rahvuslik esiärkamine Rahvuseepose idee käärimine. Koolera ja muude taudide vastu võitlemine Kreutzwaldi lõppeksam ja abiellumine Esiärkamine vastuoludes

Hispaania ja Ladina-Ameerika kirjanduste uurija ja tõlkija reisid Hispaaniasse (1985), Kuubasse (1979-1980), Mehhikosse (1986) ja Nikaraaguasse (1988) on aluseks tema esseeraamatule, kus vahetud rännuelamused põimuvad mõtisklusega nelja maa kultuurist, ühiskonnast ja ajaloost.

Raamat püüab esijoones selgitada püsilillede kasutamise üldreegleid.. Kõik näidetena toodud kavandid esitavad ainult selle rikkaliku taimmaterjali kasutamise üksikuid võtteid. Sisu: Sissejuhatus Taimmaterjali valik Istutuskavandi valmistamine Püsilillepeenra kujundamine Tähtsamaid püsilillepeenra tüüpe Püsilillepeenra rajamine ja korrashoid Püsilillepeenra hooldamine esimesel aastal Püsilillede paljundamine Püsilillede liigid ja sordid (tabel) Sibul- ja sibulmugul-püsililled Eestikeelne püsilillede nimestik Ladinakeelne püsilillede nimestik Venekeelne püsilillede nimestik

Sisu: Andrese elukäik Olga Nukrus Õpilane Valter Väino Lehtmetsa noorpõlv Esimesed sammud

Käesoleva jutustuse sündmustik vastab põhijoontes tõsioludele, ehkki kogu ainestik pole võetud teatud kindla laeva elust või üksikust reisist. Ka raamatu tegelased on leitud tõeliste meresõitjate hulgast. Kirjutamisel on kasutatud mootorlaeva «Loksa» laevapäevikuid, meeskonnaliikmete käsikirjalisi ülestähendusi ning suusõnalisi jutustusi. Ka minu enda mälestused ookeanisõitudelt olid mulle abiks. Olen siin püüdnud tõetruult edasi anda nõukogude laevaperele iseloomulikku töörõõmsat meeleolu, meremiljööd ning üksikute meeskonnaliikmete muresid ja rõõme, eriti aga kriipsutada alla seda, et iga inimene olgu teisele sõber, seltsimees ja vend. H. Sergo

Kas te tunnete Emiliat? Kui ei, siis anname tungivalt nõu temaga tutvuda! Ta on maailma kõige hämmastavam olend. Ärge laske end sellest segada, et ta on paljalt kaltsunukk: ta on nii kindlameelne ja iseseisev, et hoia alt! Emilia elab vanaema Benta majas ja tal on palju sõpru. Peale vanaema enese ja köögitüdruku, tädi Nastácia, kes Emilia kaltsudest õmbles, on ta sõpradeks lapsed - poiss Pedrinho ja tüdruk Nöpsnina. Lisaks on tal veel nii veidraid ja ebaharilikke sõpru, et selliseid pole arvatavasti kellelgi kogu maailmas. Kust need tulid ja kes nad on, saate teada, kui selle raamatu läbi loete. Siia on kogutud kõige uskumatumad ja huvitavamad juhtumused, millest lastele jutustab kuulus brasiilia kirjanik Monteiro Lobato.

Raamat sisaldab põhiteadmisi kodumaises meditsiinilises praktikas kasutatavate ravimpreparaatide struktuuri, farmakodünaamika ja kasutamisviisi kohta. Raamat on mõeldud arstidele, farmatseutidele ja meditsiiniliste ning farmatseutiliste instituutide üliõpilastele.

Raimond Kaugver sündis 25.02.1926. a. Rakveres kantseleiametniku perekonnas. Kirjanduslike katsetega alustas keskkoolipõlves, saades rea auhindu kooli kirjandusvõistlustelt. Avalikkuse ette astus 1956. aastal «Loomingu» novellivõistlusel II auhinna saanud jutustusega «Doktor Kollom». Sellest peale on avaldanud novelle, näidendeid, kuuldemänge ja luuletusi. «Keskpäevavalgus» on autori esimene iseseisev romaan. Romaan jutustab meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseerunud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja ka konarlik tee.

«Sinuga on täna midagi veidrat lahti,» ütleb üks kindral teisele. «Ahhaa, ma tean, milles on asi. Esimest korda, sest ajast kui sind tunnen, oled sa tulnud välja ilma medaliteta.» Teine kindral vaatab oma rinda ja karjatab: «Oh, ma unustasin need oma pidžaama külge!» Professorilt küsitakse, kui kiiresti ta õpiks ära hiina keele. «Noh, kolm aastat läheks ikka ära.» Sama küsimus esitatakse dotsendile. «Noh, aasta läheb vähemalt.» Lõpuks küsitakse ka üliõpilaselt. «Aga millal on eksam?» vastab tudeng küsimusele küsimusega.

Käesolev väljaanne on täienduseks «Eestimaa rekordite raamatule», mis ilmus 1992. a. Uues kogumikus on ligi kaks ja pool tuhat fakti samadest valdkondadest nagu loodus, majandus, ajalugu, rahvastik, sport jt, mis esitrükis ilmus. Parandatud ja täiendatud huvitavate andmetega. Illustreeritud värviliste ja mustvalgete fotodega. Esikaane fotol kõigi aegade raskeim eestlane Alvine Pedriks, kes kaalus 327,5 kg.

Linn vaevleb kuritegevuse küüsis: mõrvad, pommiplahvatused, inimröövid – tuttav pilt, eks ju? Politsei ei suuda või ei julge täita oma kohust, äraostetavad kohtunikud lasevad ka kinnivõetud kaabakad jälle lahti. Aus ning vapper mõrvarühma seersant Dave Bannion kaotab kannatuse ja otsustab omapead tegutsema hakata. Algul saab ta valusasti lüüa, kuid tema õiglane raev ei rauge. Tema võitlus annab terroriseeritud kaaslinlastele julgust, ning selgub, et ka kõige paadunumatest gangsteritest on võimalik jagu saada.

Autori meenutused oma elust ja erinevatest töökohtadest enne Teist maailmasõda. Riho Lahi jutustab oma elust Peipsiäärses Varnja vanausuliste külas, kus ta töötas 1930-ndate aastate algul õpetajana. Varnja-perioodile järgnevad meenutused kolimistest, tööst Võsul ning Tartus ja rasketest sõja-aastatest.

Suures kaubamajas hakkasid toimuma mõrvad. Ja millegipärast maniakaalse järjekindlusega just reedeti: igal reedel. Iga mõrvapäeva eelõhtul otsib politsei kaubahalli hoolikalt läbi, paneb välja valve, kuid ikka kavaldab kurjategija seadusesilmad üle. Kuidas teda teolt tabada? Kuidas ennetada uusi tapmisi?

Mario Puzot tuntakse ennekõike kui romaani «Ristiisa» autorit. «Neljas Kennedy» jutustab tolle andeka, võimuka ja rikka perekonna väljapaistvamate liikmete lennukast ja traagilisest saatusest. Kirjanik näitab võimu hiilgavate kulisside taga sepitsetavaid julmi intriige, mis tipnevad atentaatidega USA presidendile ja Rooma paavstile.

Kiirabiarsti poolt jutukestena kirja pandud juhtumid tutvustavad igaüks erinevat õnnetusjuhtumit ja esmaabivõtteid, mida sel puhul kasutada.

Selle raamatu peamine ilu ei peitu niivõrd tema kirjanduslikus stiilis kuivõrd tema lihtsas tõepäras. Siin jutustatakse sündmustest, mis on tegelikult aset leidnud. Jerome K. Jeromile kuulub inglise kirjandusloos võrdlemisi kõrvaline koht. Ometi on tema laialdasest loomingust vähemasti üks teos, «Kolm meest paadis», jäänud kindlalt püsima maailma huumoriklassikasse ja leiab tänapäevani rohkesti lugejaid paljudes maades. Raamat sisaldab selliseid inimeste argielu humoristlikke pärleid, mis jäävad nauditavaks igal ajal ja kaaluvad üles teose mõningase ebaühtluse.

Rootsis elava eesti kirjaniku teos, mis pajatab murdeealistest noortest lähimineviku Rootsi koolis.

Romaanis kirjeldatud linn on autori väljamõeldis. Rajoonide, tänavate ja tegelaste nimed on välja mõeldud. Ainult politseidetektiivide igapäevane töö ja kuritegude uurimise metoodika vastavad reaalsusele.

Lastekirjanduse kullafondi kuuluvad lood Karlssonist ja Väikevennast. Väikevend ja Karlsson katuselt Karlsson katuselt lendab jälle Karlsson katuselt hiilib jälle

Romaani tegevus toimub jõukas Kauri külas 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi kahekümnendate aastateni, asunikutalude jagamise ja mõisate riigistamise aegu. «Paari-kolme aasta pärast ei uskunud ka Kauri mõisa parun enam, et asunike majadele oleks rattaid vaja. Need istusid nii kindlalt oma kruntide keskel ja kuusehekid nende ümber olid nii seda nägu, et nende juured on sülla sügavusel ja nad on valmis oma peremehi kaitsma mitte ainult talvetuisu, vaid igaühe eest, kes neile kurja mõttega lähenevad. ... Jaanilaupäeval, see on Võidupüha hommikul, lehvib iga talu õuel lipuvardas sini-must-valge lipp. Parun Dietrich von Rosenthal tunneb, et ajaloos on möödas üks pikk periood, mille lõppu see rahvas siin on seitsesada aastat oodanud. Nüüd on see käes. See on üks vapper rahvas!» Aili Viitar, hariduselt filoloog, elukutselt koolmeister, ei loe end kirjanikuks, vaid ainult kirjanduse õpetajaks. «Kummelimuru» on elust enesest maha kirjutatud romaan. Peaaegu kõikidel tegelastel olid prototüübid ja peaaegu kõik sündmused on tegelikult aset leidnud. Ehk annab «Kummelimuru» mingisugusegi pildi meie lähemast minevikust ja ehk võrdleb meie tänane talurajaja oma rasket algust endise talu päriseksostjaga või asundustalu rajajaga, kelle juhtlauseks oli: Jumala abiga, o m a s t jõust, aga mitte mõne Soome või Rootsi hästi sissetöötatud suurtalu pidajaga. Siis ta ehk näeb, et raskeid päevi on ikka olnud ja meie praegused ehk polegi need kõige hullemad. Soovin, et «Kummelimurust» saaks Eesti lugejale biblioteraapia! Aili Viitar

Käesolev õigusterminite sõnastik on koostatud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning Glasgow Ülikooli õigusteaduskonna vahelise koostöölepingu raames. Sõnastik on mõeldud eeskätt üliõpilastele, kuid sobib ka praktiseerivatele juristidele ja teistele, kes õigusvaldkonnaga kokku puutuvad.

Lugu kolmest ameeriklannast, kes sõjajärgsetel aastatel on tulnud New Yorki õnne otsima: Anne – tütarlaps Uus-Inglismaalt, kena, kombekas, pealtnäha jahe kõigi vastu, peale ühe mehe... Jennifer – kaunitar, kelle uskumatult ilus välimus toob talle elus kätte kõik – või peaaegu kõik... Neely – vodevillitrupis üles kasvanud tüdrukutirts, kellest saab filmistaar – ja koletis. Tegevus toimub Hollywoodi ja Broadway «Babüloni aedades», kus kõik nad õpivad armastama, raha tegema, muljet jätma – ning, kus igaüks omal viisil jõuab selleni, mis noorusunistustes näis õnne tipuna...

Käesolev kogumik sisaldab üldmaterjali horoskoopidest üleilmses ulatuses. Sisu: Teadmiseks horoskoopia kasutajale Sünniaasta tabelid Hiina horoskoop Horoskoop Asteekide horoskoop Puude horoskoop India horoskoop Kirjandus Indeks

Lugu kolmest noorest ning kaunist naisest, kes olid liiga visad või liiga andekad, et mitte jõuda tippu... ja võimetud seda nautima, kui nad kord seal olid. Lugeja ees avaneb salapärane, sädelev, uimasteid neelav, armastust ihkav, seksist küllastunud kummituslik Broadway ja Hollywood, kus ilu on relv edu saavutamiseks ja naeratav mask ei tähenda veel armastust. See on maailm, kus pillid ehk «nukud» on võlupääsmed rahu ja unustuse maale...

Valik humoorikaid olustikukirjeldusi elust stagnaaja lõpu Eestis, samuti minavormis jutustus põgenemisest nõukogude turismireisilt Austrias, poliitilise varjupaiga saamisest ning ajakirjaniku kogemusi läänemaailmast.

Brošüür tutvustab seitsme põhjamaa (Taani, Eesti, Soome, Islandi, Norra, Rootsi, saamide) riigikorda, loodust, rahvastikku, ajalugu, majandust ning kuulsusi.

Raamatu kujundus matkib sarja «Seiklusjutte maalt ja merelt». Alla 16-aastastele keelatud! «Aitab mölast,» ütles George ja lõi kultuurimaja direktorile jalaga munadesse. «Aiaa,» oigas see ja kukkus põrandale kägarasse. «Noh, kuidas siis jääb?» julgesin nüüd minagi suud paotada. Kultuurimaja direktor ei ütelnud midagi, ainult oigas pisut, tahtis ennast vist suureks kannatajaks teha. «Nagu ma ütlesin, midagi erilist ei toimu -» sõnas George rahulikult, «mina, sõbrad ja mõned tibid...»

Kogumik sisaldab eesti ajakirjanike viimaste aastate parimat loomingut. Kahjuks aga praagib loll toimetaja head uudised ja originaalsed mõtted alati välja. Sellepärast ongi ajalehed igavad. Ära raiska oma aega ega raha, vaid osta kohe see raamat. Loe ja tunne elust mõnu.

Meil pole oma «Sada aastat kriminalistikat», ei ole ka kauaaegset Föderaalset Juurdlusbürood ega Scotland Yardi. Kuid ka Eestis on olnud ja on oma ala sügavalt tundvaid professionaale, kes on olnud või jätkavad oma raskel ja vastutusrikkal, kuid samas nii tänuväärsel uurija või kriminaalpolitsei inspektori ametipostil. Raamatus on avaldatud reaalse elu tragöödiad, dokumenteeritud kohtulood meie omast Eestist. Ohvri ja kurjategijate nimed on jäetud nimetamata, kuid tunnistajad ja uurijad ning inspektorid kannavad oma õiget nime. Autor

«Lend hädaohtu» on lugu Marple Leaf Air Charter'i lennust 714. Oma olemuselt on see tavaline, igapäevane, argiselt rutiinne lend, millega reisivad sel korral lõbusad jalgpallifännid, juues, lobisedes ja järgmise päeva mängu tulemuse peale ekstravagantseid kihlvedusid sõlmides. Ja siis äkki, täiesti ootamatult, kui lennuk läbi Kanada öö lääne poole lendleb, täidab kõike metsik õudus ja pöörab rahuliku õhtu verdtarretavalt kohutavaks luupainajaks. Maa peal, sadade kilomeetrite kaugusel Vancouveri lennujaamas ootavad aga sugulased, sõbrad, armsamad, armastavad inimesed abitult, vaikselt palvetades...

Keegi paneb toime esimese, teise, kolmanda mõrva, mis kõik tunduvad «juhuslike» surmajuhtumitena. Ainult Lavinia Fullerton mõistis, et need polnud õnnetused. Ta kõneles Luke Fitzwilliamile, et doktor Humbleby on järgmine ohver. Kuid ta eksis. Mõni tund hiljem sai Lavinia Fullertonist neljas ohver. Doktor Humbleby oli viies ohver. Niiviisi alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada õudne mõrvakett. Ta teadis, et oli võtnud endale ohtliku, ehk ka võimatu ülesande. Lavinia Fullerton oli ju öelnud, et mõrvar on «viimane isik, keda keegi kahtlustaks». Seepärast leidiski mõrvarlik hull, et kerge on tappa.

Ma mõtlesin sellele, mida Owen Griffith oli öelnud. Varem või hiljem jõuab pimedas tulistatud lask sihile. See oli tabanud Mrs. Symmingtoni. Kõrvalt vaadates oli tema küll viimane, kellel võis saladusi olla. Tuleb tõesti tunnistada, et kogu oma terasuse juures ei olnud ta just kuigi sitke naine. Ta oli aneemiline ja niisugune klammerduja tüüp, kes kergesti kokku variseb. Joanna müksas mind ja küsis, mida mina sellest arvan. Ma kordasin, mida Owen oli öelnud.

On tapetud eduka turismifirma omanik Jelena Dudareva. Miilitsal õnnestub leida mõrtsukaga vestelnud peaaegu pime noormees Artjom. Mõrtsuka välimust Artjom kirjeldada ei suuda, kuid talle jäid hästi meelde mehe hääl ja muusika, mida too kuulas. Selle tellimusmõrva lahendamisel peab Nastja Kamenskaja langetama raske otsuse: kas tal ikka on õigust kaasata invaliidist noorukit riskantseisse mõrvariotsinguisse?

Patricia Cornwelli raamatute kangelannal, kohtumeditsiiniekspert Kay Scarpettal tuleb tegemist teha kurjategijate ohvrite jäänustega ning jõuda järeldusele, mis, miks ja kuidas oli toimunud. Paratamatult tähendab see ka süvenemist kurjategija hinge kõige sügavamatesse keerdkäikudesse ning seda tehes tuleb tal riskida mitte ainult oma eluga, vaid ka vaimse tasakaaluga. Cornwelli raamatutes seisavad tänapäeva linnamaastikul vastamisi hea ja kuri, ning tihti lahutab neid õrnõhuke vahesein. «Igal inimesel on geneetilised eeldused nii heaks kui ka kurjaks,» on Cornwell öelnud. Sedasama hea ja kurja vastuseisu vaagib ta raamatus «Ainus, mis jääb», kus tal tuleb lahendada kadunuks jäänud ja hiljem tapetuna leitud armastajapaaride saladus.

«Suursaadiku naiste» teises osas on mõlema pere lapsed juba suureks kasvanud ning peavad leidma oma tee elus. See ei ole sugugi kerge, kuid nii nende rõõme kui ka muresid jagavad endiselt juhuse tahtel sündinud sõpruskonna kõik liikmed.

Kaks last ootavat naist kohtuvad juhuslikult ühes Londoni pargis. Üks on pärit vanast inglise suguvõsast, teine mõjukast Ameerika perekonnast. Nende kohtumisest saab alguse sõprus, mis seob nende peresid pikkade aastate vältel. Nende kahe pere kaitse ja hoole alla jääb ka mõlemad vanemad kaotanud Olivia. Catherine Gaskin jälgib oma tegelaste elukäiku läbi aastate, kirjeldab nende rõõme ja õnnetusi ega lase sel mahukal raamatul kordagi igavaks minna. Catherine Gaskin, üks populaarsemaid inglise jutukirjanikke, sündis Iirimaal, kasvas üles Austraalias, veetis siis kaheksa aastat Inglismaal ning siirdus pärast abiellumist New Yorki. Kõik need küllaltki värvikad paigad, kus autor on lühemat või pikemat aega viibinud, on ilmselt andnud ainet ka tema romaanidele.

Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane Kuidas ilmneb kaasvestleja tõrjuv hoiak ja kuidas sellest jagu saada Kuidas mõjuda usaldusväärselt ja sümpaatselt Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni Kuidas äratada seksuaalset huvi enese vastu Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest

Unesümboolika sisaldab 2500 märksõna ligikaudu 7000 seletusega, andes põhjaliku ülevaate unesümboolikast nii kaasaegse psühholoogia (Freud, Jung) kui ka vana rahvatarkuse varasalvest. Antakse ka mõningad võtmed unesümbolite näol salapärase unemaailma saladuste lahtimõtestamiseks.

Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata. 1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on «Päike küla kohal» traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.

Kuigi igaüks on nõus, et mees ja naine on erinevad, jääb enamikule ebamääraseks, kui erinevad nad on. Üht sugupoolt on peamiselt vaadeldud kui teise ohvrit. On vaja täpset juhist mõistmaks, et terve mees ja terve naine on nimelt erinevad. Kõik põhiseisukohad selles raamatus on järele proovitud. Peaaegu 90% üle 25 000 küsitletutest on meelsasti end ära tundnud siinsetest kirjutistest. «Mehed on Marsilt, naised Veenuselt» toob esile suhete uue strateegia pingete maandamisel ning soodustab armastust tänu üksikasjalikele teadmistele naiste ja meeste erinevusest. Ta pakub praktilisi ettepanekuid, kuidas ravida frustratsiooni ja pettumust, kuidas suurendada õnnetunnet ja intiimsust. Inimsuhted ei pea olema nagu võitlus. Vaid siis, kui me ei mõista üksteist, on platsis pinged, vimm ja konfliktid. «Mehed on Marsilt, naised Veenuselt» on 90-ndate aastate armastussuhete käsiraamat. See toob esile asjaolu, et mees ja naine on erinevad igas eluvaldkonnas. Mees ja naine mitte üksnes ei räägi erinevalt, vaid ka mõtlevad, tunnevad, tajuvad, reageerivad, vastutavad, armastavad erinevalt, ning neil on erinevad vajadused ja väärtushinnangud. Näib, nagu oleksid nad erinevatelt planeetidelt, räägiksid erinevaid keeli ning vajaksid erinevat hooldust. John Gray

Romaan, mille aluseks on tõestisündinud lugu sellest, kuidas sakslane Oskar Schindler, vangilaagri direktor, kes sõjast osavalt kasu lõikas, päästis Teise maailmasõja ajal surmast gaasikambrites rohkem juute kui keegi teine. Selles holokausti kirjanduse tähtraamatus kasutab Thomas Keneally Schindlerjuden'i – Schindleri-juutide – tegelikke tunnistusi. Ta loob sõnulseletamatu kurjuse keskel tegutseva julge, kavala ja hea inimese särava portree.

See raamat räägib sellest, kuidas aastatel 1940-1990 eestikeelset raamatut keelustati. Kui tähendatud ajapiirist Saksa okupatsioon oma keelamistega välja arvata, on selge, et jutt tuleb sellest, kuidas just nõukogude võim oma tsensuuriaparaadi kaudu eesti raamatut hävitas. Ent laiemalt räägitakse siin sellest, mis juhtus päev pärast poliitilise ja järgmisel pärast majandusliku iseseisvuse kaotamist - räägitakse meie vaimsest allaheitmisest. Sest raamatute keelustamine oli suunatud just sellele. Aga mõeldes kultuuri all vaimuvara, mille oleme pärinud esivanemailt ja mille omakorda anname tulevastele põlvkondadele, on eesti raamatu hävitamine osa eesti kultuuri hävitamisest. Aga raamatute keelustamise peamise eesmärgi tutvustamisel tuleb selles raamatus juttu ka nõukogude ja eriti partei võimust üldse, sest just partei oli tsensuuri suunaja ja innustaja, ning üldjoontes ka eel- ja järeltsensuurist. Selles raamatus ei taheta rääkida abstraktsetes kategooriates, nagu tegi seda nõukogude ajalooteadus («Teeme nii,» ütlesid töölised. «Jah, just nii me teeme,» ütlesid talupojad. «Tõepoolest, nii me teeme,» ütles töötav intelligents); selles raamatus räägitakse üksikjuhuliselt sellest, kes mida tegi. Ja mis sellest välja tuli.

Üks väga omanäoline linnajagu Tallinnas on Kopli. Tänapäeval tunneme Kopli linnaosa kui kõige enam sovetiseeritud piirkonda Tallinnas. Paljudel takistab see asjaolu objektiivselt mõista Kopli linnajao ajaloo uurimise vajalikkust. Kopli näitel tajume praeguse ajaga analoogset olukorda. Nagu Vabadussõja järgsel ajal, nii tuleb ka praegu võõra mentaliteedi järgi ehitatud ning võõraste rüüstatud keskkond uuesti üles ehitada. Ka Vabadussõja järel näis see ülesanne teostamatu. Ometi suutis tollane Eesti neist raskustest üle saada ning muuta Kopli 1930. aastate teisel poolel igati eeskujulikuks eestipäraseks linnaosaks. Seni on Kopli ajaloost peamiselt ilmunud seal paiknenud tööstuste uurimusi, kus kahjuks on raskuskese seatud nõukogulikele pseudoprobleemidele. Kopli linnajao miljööst, olustikust ning kultuuriloost on seni ilmunud vaid lõike mingil teisel eesmärgil väljaantud kogumikes, lisaks mõned artiklid. Käesolev raamat käsitleb vaid üht sisukat, ent siiski väga lühikest perioodi Kopli ajaloos. Trükijärge ootavad veel käsikirjad Kopli ajaloo teistest perioodidest - Kopli vanemast ajaloost, s.o. keskajast kuni 1918. aastani, ning Kopli uusimast ajaloost, s.o. 1940. aastast tänapäevani.

Rasedus, sünnitus ja imetamine tekitab igas naises vastakaid tundeid. Ühelt poolt rõõm ja tugev positiivne elamus, teiselt poolt hirm ja ärevus ning vastutustunne. Emaroll on naisele loomupärane, see on naise üks põhilisemaid funktsioone elus. Sünnitus ei ole täpselt plaanipäraselt kulgev toiming. Variatsioonid on erinevad. Kuidas sünnitust tajutakse, sõltub naisest. Autor kirjutab raamatus rasedusest, sünnitusest, imetamisest ning seda just naise seisukohalt vaadatuna. Lisatud on samuti mõningaid nõuandeid võimalike probleemide lahendamiseks.

Lasse Lindblomi ja Seppo Oja ühistööna on sündinud raamat, mida kõik koerasõbrad võiksid lugeda. Võid lugeda, kuidas Lasse hoolitseb koerte eest ning õpetab sind ennastki tegema sama - märkad äkki, et see polegi raske. Kirjutajad on toonud esile kõik olulise kodukoera kasvatamisest ning asju käsitletakse populaarteaduslikult ja arusaadavalt. Spetsialistidele näivad mõned asjad iseenesestmõistetavad, kuid loomaarstina olen tähele pannud, et põhiküsimused ei tohi ununeda. Kohtan peaaegu iga päev kliente, kes on alles algajad. Neile on kõik teadmiseterad kulla hinda väärt. Ja neid raamatus leidub. Toitumine on koera tervise A ja O. Õige toitumise üle vaieldakse teadlastegi hulgas. See raamat kritiseerib toitmist teravalt, järeldused on mõnikord tõepoolest äärmuslikud ning koeravorsti valmistajad saavad hurjutada - kuigi mitte põhjuseta. Jukka Marttila, loomaarst

Sujuva majapidamise alus on mõistlik elukorraldus. Püüa vältida üleliigseid askeldusi, sea sisse sobiv koristustööde graafik ja leia aega korrapäraste hooldustööde ning remondi tarvis. Käesolev raamat pakub hulganisti praktilisi lahendusi, ekspertide nõuandeid ja ammutuntud näpunäiteid, mis aitavad sul kodutöödega kiiresti ja hõlpsalt hakkama saada ning jätavad sulle rohkem aega kodusolemist nautida. Sisu: Koristustööd Plekkide eemaldamine Riided ja pesemine Hooldus ja parandamine Nägusam kodu Kodused hooldustööd Söök ja jook Majapidamine Tervis ja ohutus

Esimese jõulupüha õhtul on New Yorkis Central Parkis tapetud noor naine. Doktor Kay Scarpetta tunneb ära sadistliku tapja Temple Brooks Gaulti käekirja. Tundub aga, et ohver ei ole avaldanud mingit vastupanu. Ja kes üldse on see nii kurva lõpu leidnud naine?

Selle raamatu on kirjutanud optimist, kes usub, et homme elatakse Eestis paremini kui täna ja ülehomme veel jõukamalt, ning et kõik maailma paremad joogid jõuavad kord siiagi ja et meile on tasku järgi neist rõõmu tunda. Selles külluse maailmas orienteerumiseks on raamatu lõpus register «1000 tuntumat jooki». Enne selleni jõudmist saab lugeja aga teada palju huvitavat ja kasulikku kõikvõimalike jookide kohta, tutvub kümnete retseptidega, kuidas erinevaid kokteile valmistada.

Saksa kirjanik Fritz Erpenbeck, proosaautor, esseist ja teatrikriitik, tegutses pikki aastaid eelkõige ajakirjanikuna ning kriitikuna, avaldades ka romaane («Emigrandid», 1939; «Austajad», 1940), milles keskseks teemaks on inimestevahelised suhted Saksamaal II maailmasõja eelses ühiskonnas. 60-ndatest aastatest alates pööras ta peatähelepanu kriminaalromaanile. Ilmusid «Boulanka kunstnikepansion» (1964), «Surmatoov bilanss» (1965), «Selja tagant» (1967), «Nõelad heinas» (1968) ja «Surnu troonil» (1973). Eesti keelde on seni tõlgitud «Fatima juhtum» (1969, e.k. 1974). Kui Erpenbeckilt päriti, miks ta nimme kriminaalromaane kirjutab, vastas ta: «Sellepärast, et saan sel juhul kujutada inimesi eriti teravates konfliktisituatsioonides. See ei paku üksnes põnevust, vaid valgustab eredalt ka nende inimeste vahelisi sidemeid ja nende kohta ühiskonnas.» 1956. aastal autasustati F. Erpenbecki tolleaegses Saksa DV-s Lessingi preemiaga. Rita Tasa

«Väike maja suures metsas» viib lugeja taas Laura lapsepõlveradadele – looduslähedasse, imelihtsasse, kuid terviklikku maaellu, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna.

Eesti rahvas on alati olnud nalja- ja naeruhimuline. Naljad ja anekdoodid on teda saatnud läbi kõikide aegaede, ka siis, kui kurnav töö, kesine toidlaud, ülekohus ja rõhumine poleks nagu pidanud naerumuskleid ergutama. Aga mine tea, võib-olla saadi just sellest jõudu ja võib-olla oli just naer see, millele toetudes kõige kiuste edasi elati. Käesolevasse kogumikku on koondatud osake nendest naljadest ja pilapiltidest, mis ilmusid Eesti esimese iseseisvuse ajal, aga samuti sellele eelnenud aastatel.

Jules Verne'i (1828-1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes «Le Temps», jutustab ühest suurest kihlveo peale sooritatud ümbermaailmareisist ja sellel reisil juhtunust, osalisteks härra Phileas Fogg, tema teener Passepartout, agent Fix ja nendega teel ühinenud kaunis proua Auda. On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale, küll aga reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel üks ta sõpru kunstnik L. Benett, kelle eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus. Romaan ilmus esmakordselt eesti keeles 1924. a.

Austraalia päritolu kaasaegse USA naiskirjaniku Colleen McCullough'i (s. 1939) kõige menukam romaan «Ogalinnud» (1977, ka ekraniseeritud) jutustab kolme põlvkonna Clearyde elust 20. sajandi alguskümnenditest kuni kuuekümnendate aastate lõpuni nende perekonnamõisas Droghedas ja mujal laias maailmas, kuhu saatus neid pillutab. Seda romantilist ning laiahaardelist perekonnasaagat läbib peategelase Meggie ja vaimulikutõotusega seotud Ralph de Bricassart'i armastuslugu, nõnda et teost on peetud ka Margaret Mitchelli kuulsa romaani «Tuulest viidud» austraaliapäraseks analoogiks.

«Rasmuste raamatusse» on koondatud kolm Astrid Lindgreni populaarset, südamlikku ja põnevat jutustust, mille peategelaseks on Rasmus. Tähelepanu väärib seejuures, et tegemist on kolme erineva ja eri vanuses poisiga. Ometi ühendavad neid mõned üsnagi sarnased jooned nagu ausus, vaprus ja õiglusetunne, mis aitavad Rasmustel auga välja tulla igasugustest katsumustest. Et nad kõik juhtumisi sama nime kannavad, selle kohta ütleb autor ise: Rasmus on ju meil Rootsis nii levinud nimi, või kuidas?

Sellesse raamatusse on tuntud loomajuttude autor James Herriot kogunud viiskümmend lühilugu mitmesugustest koertest, kellega tal on oma loomaarstipraksises kokku puutuda tulnud. Need südamlikud ja humoorikad palad pakuvad lugemisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele loomasõpradele.

James Herriot on küllap kogu maailmas tuntud mees, inglise loomaarst, kelle muhedad ja südamlikud omaenda elukäigust ja arstipraksisest ning kõikvõimalikest loomadest pajatavad lood köidavad sooja huumoriga, oskusega näha äpardustes ja probleemides eelkõige just nende naljakat külge. Tema raamatutes pole ainsatki halba inimest, loomadest rääkimata.

Raamat jutustab Tallinnas ja Tallinna ümbruses paiknenud, tsaariaja lõpus rajatud Imperaator Peeter Suure merekindlusest: patareidest rannikul ja saartel, kindluseraudteest, maarinde positsioonidest, samuti patareide taassünnist Eesti Vabariigi ajal. Lühemalt on käsitletud väljaspool seda ala paiknenud kaitseehitisi. Teos on illustreeritud skeemide ja fotodega. Esimene osa a href="raamat?21623"«Tallinna vanemad merekindlused»/a ilmus 1994. a.

See on teine raamat, milles inglise kirjanik James Herriott meenutab oma teenistust Kuninglikes Õhujõududes. Seegi sisaldab mõnusat huumorit ning südamlikke ja vürtsikaid tagasivaateid aega, kui kirjanikul oli loomaarstipraksis Yorkshire Dalesis.

«Oska olla» on käsiraamat, mis valgustab käitumiskultuuri ja kombeõpetuse küsimusi, eelkõige neid, mida peaksime järgima suhtlemisel väliskülalistega või ise välismaal olles. Käsikirja koostamisel on esmaallikatena kasutatud Skandinaaviamaade sellealaseid teoseid.

Valimik nõukogude rahvaste lühijutte õpetaja raskest ja vastutusrikkast tööst.

Ajakirjanik N. Makarova brošüür on määratud lastevanemaile, eelkõige isadele. Autor jutustab õnnelikest ja õnnetutest perekondadest, vanemate ja laste, mehe ning naise suhetest jne. Eluliste juhtumuste kaudu püüab autor näidata, missugune peab olema isa, et ta võiks kasvatada oma lastest tõelisi inimesi ja kommunistliku ühiskonna ehitajaid. Raamat veenab meid selles, kui palju läbimõeldud pingutusi nõuab perekonnaõnne säilitamine ja hoidmine.

Kolmas trükk

Raamat annab pildi Lääne-Euroopa rüütelkonna ja suurfeodaalide ristisõdadest 11.-13. sajandil Väike-Aasias, Süürias, Palestiinas ning Egiptuses. Need sõjad toimusid kristliku religiooni muhameedlaste eest kaitsmise õilsa ettekäände varjus. Raamat toetub rohkele kroonikatest, juriidilistest dokumentidest, ilukirjandusest ja uuemast teemakohasest kirjandusest pärit faktilisele materjalile. Huvitav lugemisvara neile, keda paelub ajalugu.

Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.

Romaan käsitleb randlaste elu möödunud sajandi lõpul, keskendudes ühe noore perekonna kodutalu rajamise loole väikesel inimtühjal Sarviku laiul ning uusasukate suhetele naabersaare Aruka rahvaga. 1985. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel III auhinna saanud teos.

Ateistlikus kirjanduses ei ole eriti palju raamatuid, mis veenvalt ja samal ajal eredalt ning teravmeelselt ümber lükkaksid juudiusuliste ja kristlaste peamise «püha» raamatu – piibli totrusi. Üheks niisuguseks eredaks ja haaravaks raamatuks on «Lustakas piibel», mille on kirjutanud tuntud prantsuse ajakirjanik-ateist Léo Taxil (1854-1907). Ammendamatu huumoriga paljastab ta piibli absurdsusi ja vasturääkivusi. Raamatu väärtuseks on ka see, et autor analüüsib üksikasjalikult piibli legende. Propagandist, kes teeb usuvastast tööd, leiab autori raamatust rikkalikku materjali. Raamat on illustreeritud suure hulga satiiriliste joonistustega.

Kogumikus on kuus juttu, mis on kostnud «Mikriveski» raadiosaadetes. Kui Leho Männiksoo jutud on täis põnevust ja seiklust, siis Reet Made puudutab noorte omavahelisi suhteid, nende tundemaailma.

8. Eesti Laskurkorpuse ohvitseri Valter Paluvere sõjaaegsed värvilised joonistused. Tartus Treffneri gümnaasiumi lõpetanud ning viie aasta vältel kunstnik Eduard Ole käe all joonistamist ja maalimist õppinud Valter Paluvere oli 23 aastat vana, kui algas Suur Isamaasõda. Leitnandist sõjaväetopograafina alustas ta 22. Eesti Territoriaalkorpuse 614. suurtükipolgu koosseisus sõjateekonda, mis kestis 1418 ööd ja päeva. Juhan Peegel talletas oma sõjamälestused kirjasõnas, aga Valter Paluvere tegi seda rindejoonistustes. Nelja aasta jooksul kasvas sellest välja omapärane sõjaajaloo album, mis peegeldab naljatlevalt ja täiesti realistlikult sõja argipäeva. Peale «Suure Sõja loo» joonistamise tegi Valter Paluvere pidevalt ka rindejooniseid, mis äratasid sõjameeste seas suurt huvi. Artur Rätsep endine suurtükiväelane Eesti NSV teeneline ajakirjanik

Raamat meie nimeka rahvatantsupedagoogi, Eesti NSV rahvakunstniku Ullo Toomi (sünd. 1902) elust ja loomingulisest tegevusest. Illustreeritud fotodega.

Publitsistikavõistlusel auhinnatud raamatus on autor värvikalt kirjeldanud Eestimaa mehe Karl Ruiso eluteed.

Sõbra eest – läbi tule ja vee! Daša Vassiljeva tormab ülepeakaela otsima jultunud naist, kes julges solvata tema sõpra polkovnik Degtjarjovi. Poissmees Aleksandr Mihhailovitš, kinnitab tädike, on abielus ja jättis maha abikaasa, kes poputas ja hellitas teda. Daša on nördinud. Kas tema ei peaks teadma, et Degtjarjov on puhas nagu pisar.Polkovniku nimekaimu süütu otsimine muutub kriminaaljälituseks, mida Dašutka, nagu teada, armastab väga. Asjade käigus selgub, et teine Degtjarjov on endine vang. See vangilaagri donžuan hoiab endiste armukeste sukasääres oma kuritegelikke aardeid. Nüüd on tema armastatud juba eidekesed ja nad tahavad ohtlikust kullast vabaneda, minevikku unustada.Kuidas võiks Daša Vassiljeva sekkumata jätta, kuidas mitte aidata! Ega nad pea siis nooruse patukeste eest igavesti maksma!Neid vabastas probleemidest, aga ise oleks peaaegu elu jätnud. Erajälituse kirglik armastaja osutus liiga kergeusklikuks...

Eesti Vabariigi aegse Rakvere ajakirjaniku Peep Kärbi mälestusteraamat jutustab sellest, kuidas ta pärast Saksa okupatsiooni metsa läks, kuna kartis kättemaksu Saksa ajal Rakvere ajalehe toimetaja koha vastuvõtmise pärast. Meenutused loovad värvika pildi tema kinnivõtmisest ja ülekuulamistest, poliitvangi kohtlemisest Eesti NSV vanglates ning sisaldavad eriti masendava kirjelduse stalinlikest vangilaagritest.

«Mäeküla piimamees» (esmakordselt ilmunud 1916) on Eduard Vilde üks viimaseid töid ning erineb oma üldilmelt üsna tugevasti teistest Vilde teostest. Kirjanik kujutab siin manduvat mõisnikku von Kremerit, kes tunneb esiisade võimu käest ära libisevat, kuid kes seepärast ei ole veel sugugi oma «õigustest» loobunud. Ei, niisuguse degenereeruva mõisniku egoistlik nurjatus tundub veelgi eemaletõukavam, veelgi julmem. Kremer sõlmib lepingu oma vaese, kuid rahaahne talupoja Prillupiga, andes omalt poolt tulutoova piimamehe koha ja nõudes vastutasuks Prillupi naist Marit. Prillup, see kehv ja orjahingeline talupoeg, on niisugusest «kergest» rikastumisvõimalusest otse joovastuses. Igasuguste vahenditega püüab ta Marile selgeks teha, et see nõustuks Kremeri tingimustega. Ja kui lõpuks leping on sõlmitud, selgub üsna ootamatult, et just Prillup ise ei ole rahul – naise jagamine läheb talle raskeks. «Mäeküla piimamehes» on Vilde rohkem kui üheski teises oma töös osutanud tähelepanu inimese psühholoogiale. Valitud tüübid on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Kõige suuremaks saavutuseks romaanis on kahtlemata Mäeküla piimamehe Prillupi kuju.

Saatuse hellik kirjanik Arkadi Vozdviženski ei pidanud oma kriminaalromaanide kallal kuigi palju vaeva nägema: tema teosed õnnestusid selletagi. Need olid mõõdukalt sünged ja segased, elegantselt kurva lõpuga lood. Žanri kuninga ja jumala enese elus polnud midagi sellist iialgi juhtunud...Ja nüüd äkki – olge lahked! Kõik läks nii, nagu kriminullikaanonid nõuavad: tõeks olid saanud nii ähvardused kui ka mõrv. Sündmustekeerise keskmesse sattus ka kirjaniku truu sekretär Maša Veprentseva, kelle lapsi ähvardas ema allumatuse korral jõhker arveteõiendamine. Mašalt ja tema ülemuselt ei nõutudki rohkemat kui jätta Kiievisse sõitmata.Kuid kuidas saab jätta sõitmata, kui visiidi kavas on kohtumine Ukraina presidendikandidaadi Boris Golovkoga. Vozdviženski ja Maša ei võtnud kurikaelte nõudmisi kuulda ja nende ettevõtmine lõppes üsna kurvalt. Sealse poetessi suvekodus, kuhu tuntud tegelased olid kogunenud, ei õnnestunudki neil Boris Golovkoga tuttavaks saada, sest Golovko mõrvati. Kahekümne seitsme noahoobiga! Ja Golovko surnukeha avastati... Maša toast.

Saksa kirjanik Erich Kästner on lisaks luuletustele kirjutanud ka edukalt populaarseid lasteraamatuid («Emil ja detektiivid»). «Veel üks Lotte» on kordustrükk 1971. a eesti keeles ilmunud teosest.

«Arrowsmith» on ameerika silmapaistva kirjaniku-realisti Sinclair Lewise populaarne teos teaduse saatusest kodanlikus ühiskonnas XIX sajandi lõpul ja XX sajandi esimestel aastakümnetel. Romaan kujutab noore ja andeka üliõpilase kujunemist teadlaseks-uurijaks mikrobioloogia vallas. See on raamat teadlasest, kes otsib ja eksib, kuid kes ei rüveta oma õpetlaseau ega kummarda kapitalistliku rahamaailma peremeeste ees.

Raamat annab lugejale nõu, kuidas vabaneda oma muredest ja tunda elust rõõmu.

Püstloodsete kaljumägedena merest kerkiv saar osutus liitlaste regulaarvägedele ligipääsmatuks kindluseks. Saarele paigutatud suurtükipatareid aga valitsesid ümbrust ja sulgesid laevateed. Saart ja patareisid saadeti vallutama salgake vapraid, kes selle riskantse ülesande täitmisel elasid läbi palju põnevaid seiklusi. «Navarone suurtükid» on andnud ainet ka põnevusfilmi loomiseks.

Kogumik sisaldab viit juttu: Lapsepöli Kui ma alles noor veel olin Kooliraha teenimas Tules kumava taeva all Proovitund Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on XX sajandi algus ja 1944. aasta sügis.

Inimestel on mitmesuguseid hobisid... Daša Vassiljevna sõbranna Lika läks näiteks kaheksandat korda mehele. Kusjuures kõik oma mehed oli ta ise maha jätnud, sest leidis parema. Seekord ei paistnud tema väljavalitu silma ei ilu ega pika kasvu poolest, kuid oli rikas. Daša Vassiljeva lõbutses kogu perega pulmas, hommikul aga ilmus Ložkinosse pisarais Lika ja teatas, et pulmaööl nõudis mees... lahutust. Otse pulmas armus Jevgeni blondi kaunitari. Järgmisel päeval teatati Dašale, et Lika uputas oma mehe nagu Stenka Razin vürstitari, ainult et Moskva jõkke. Daša ei usu seda, ent on olemas tunnistaja ja kohtus tunnistas Lika kõik üles. Talle anti kümme aastat. Asjaarmastajast detektiivile tundub lugu väga kahtlasena. Daša otsustab teha kõik selleks, et Lika võiks ka oma üheksandaid pulmi pidada...

Meie rohkem kui 5 miljardit aastat vana planeet on rikas looduse kordumatutest meistritöödest. Nendest on Kölni Ülikooli professor, tuntud paleoklimatoloog Martin Schwarzbach oma raamatus kirjeldanud 38 kõige silmapaistvamat. Tulemuseks pole aga tavaline «imederaamat». Ennekõike on see kordumatu reis läbi kõikide mandrite, teejuhiks tark ja kõikenägev inimene. Raamatu väärtuseks on see, et ta õpetab märkama looduses pidevalt toimuvaid protsesse, nende vastastikuseid seoseid. Raamat pakub palju köitvat kõigile loodusesõpradele, koolipoistest teadlasteni.

Raamat sisaldab kolm jutustust: «Külatraagik», «Kojusõit» ja «Leu». Viimases sõidab kahest esimesest loost lugejale juba tuttav Abruka kalur Kaspar Soom Tallinna, et istutada kaski oma noorpõlvesõbra hauale. Mälestused vahelduvad tänapäevasündmustega; mitmete kurbveidrate juhtumite ning valulike nüüdisprobleemide taustal jäävad kõlama püüe mõista inimesi ja nende vastuolulisi tegusid ning sügav armastus elu vastu.