Romaanis on noor Leningradi kirjanik Juri Kozlov võtnud vaatluse alla ühe kooli abituuriumi. Noored püüavad leida oma õiget kohta elus, arutlevad kutsumuse, ellusuhtumise ning paljude muude küsimuste üle. Autori vaateväljast ei jää kõrvale ka esimese armastuse suur ja puhas tunne.

Lastevanemaile mõeldud raamatus jutustatakse elust võetud näidete varal sellest, milleni võib viia perekonna lagunemine, laste järelevalvetus või väär kasvatus. Samuti analüüsitakse siin neid põhjuseid, mis tekitavad lastes psüühilisi häireid, kasvatavad neis egoismi ning skeptitsismi või viivad alaealisi kuritegevusele.

Teine, täiendatud trükk meie staažika lastekirjaniku 1959. a. esmakordselt lugejate ette ilmunud teosest, mis annab noorema kooliea lugejaile belletriseeritud vormis, õe ja venna kahe päeva tegevuse kirjelduse kaudu juhtnööre meeldiva käitumise, viisakate kommete ja hügieeninõuete täitmise kohta.

Kaheköiteline koguteos jutustab eesti rahva osavõtust ja panusest võidu heaks. Koguteose aluseks on hulgalised dokumendid partei- ja riiklikest arhiividest. Kasutatud on ka avaldatud dokumente, kodu- ja välismaiseid ajalooalaseid uurimusi, perioodikat, sõjast osavõtnute mälestusi. Koguteose esimene köide käsitleb eesti rahva osa võitluses Nõukogudemaa vabaduse ja sõltumatuse eest aastail 1941-1943. Koguteos on määratud neile, kes tunnevad huvi meie rahva kangelasliku võitluse vastu Isamaasõjas - sõjast osavõtnuile, tööinimestele, noortele.

Lühimonograafia annab põgusa ülevaate silmapaistvast arstist ja teadlasest, neurokirurgia pioneerist, kes esimesena maailmas ühendas neuropatoloogi teadmised ja kogemused kirurgi oskustega, andes sellega suure panuse meditsiini uue eriala - neurokirurgia - arengusse.

Kirjanikud jutustavad raamatus nõukogude seaduste kaitsjaist, uurijate, prokuröride, advokaatide ja kohtunike tööst ning nende lahendada olevaist sotsiaalsetest, õigusalastest ja moraaliprobleemidest. Teos on kirjutatud autoritele iseloomulikus laadis teravaid probleeme käsitlevate jutustustena ning sisaldab sügavaid publitsistlikke mõtisklusi iga inimese vastutusest ühiskonna ja seaduse ees. Eesti keeles on autoritelt ilmunud lisaks põnevusromaanid «Mõrvakatse», «Mõrv raudtee eraldusribas» ja «Kiskjad».

Autori esikkogu sisaldab kümme juttu, mis on koondatud kolme tsüklisse. Esimeses käsitletakse vanemate ja laste vahelisi suhteid tütarlapse pilgu läbi nähtuna. Teises on poistele huvipakkuvad sporditeemalised jutud ja kolmandas koolielu puudutavad lood.

Epopöa II raamatu hajuvas sündmustikus on koondavaks teljeks eelkõige Indreku kujunemise lugu. Indrek astub Mauruse kooli uksest sisse haridusjanulise, aga ikkagi naiivsevõitu maapoisina, kuid lahkub sealt isiksusena, kes oma tõekspidamisi on valmis kaitsma ja nende pärast kannatama. Seejuures on Indreku kujunemise lugu, kui see avastada koolielu sündmuste, veidrikest õpetajate tegude ning monoloogide ja teaduslike traktaatide tagant, romaani inimlikult rikkaim, huvitavaim ja poeetilisem liin. H. Puhvel

Kaks jutustust ja romaan koondatud ühtede kaante vahele ja kogu raamat on allutatud ühisele teemale. Autor tõstatab täiskasvanute ja laste omavahelise austuse, kohusetunde ja au probleeme.

Vene nõukogude kirjaniku jutustus Kiievi koolipoisi Antoni mõnest suvepäevast, mis ta veedab maal metskonnas koos korterinaabri ja tema koeraga.

Romaanis «Päeva palge ees» on kujutatud kolhoosielu algaastaid, inimestevahelisi suhteid ja armastust maa vastu. «Meelespealillede hõng» on ajaliselt jätk eelmisele, kuid põhiolemuselt armastusromaan, ühe naise elusaatus lapsepõlvest kuni keskeani. «Päeva palge ees» ilmub teise trükina. «Meelespealillede hõng» ilmub esmakordselt.

«Tõe ja õiguse» III köite kirjutas Tammsaare 1931.a. suvekuudel Elvas. Majanduskriisi kõrgajal kirjutatud romaan kannatas olude ja ahistavate välistingimuste tõttu kõige rohkem, mis peegeldub ka teose kvaliteedis. Ka kiirustav loomine on jätnud oma jälje III osa suhteliselt nõrgemale kvaliteedile. III köite ajaloolise ainestiku on Tammsaare talletanud 1905.a. teisest poolest, revolutsiooni kõrgpäevadest, millal ta töötas «Teataja» toimetuses. Romaan algab juulikuu üldstreigiga, kesksele kohale tõusevad selles oktoobrikuu sündmused - Tallinna veresaun 16. oktoobril, tsaari manifesti teadasaamine paar päeva varem, revolutsioonivõitluse süvenemine ja eri suundade väljakujunemine revolutsionääride seas. Revolutsioonisündmuste kujutamine kulmineerub sõjaseaduse kehtestamisega ja võitlussalkade maaleminekuga, mõisate põletamise ja karistussalkade aktsioonidega. Selles dramaatilises ajaloolises panoraamis on jälgitud peategelase Indrek Paasi saatust ja kujunemislugu. H. Puhvel

Valimik lühemaid ja pikemaid jutte, mille tegevus toimub põhiliselt 60-ndatel aastatel; jaotatud kaheks tsükliks vastavalt neis kujutatud väärtusorientatsioonide erinevustele. Keskseks teemaks on siiski noorte inimeste eneseteostus või endakssaamine.

Väliselt seob kogus sisalduvaid jutte Jurmala rand, kus oma elujuhtumisi räägivad sinna kokkusõitnud puhkajad. Autori pilgu läbi püüab raamat vaadata tänase naise mõttemaailma, mõista tema otsinguid ja püüdlusi, aga ka tema üksindust.

Jutustus käsitleb ühe väikelinna klaasitehase elu 60-ndate aastate algul. Tegelaskond on arvukas ja mitmekesine, keskseks küsimuseks kollektiivsus ja seltsimehelikkus.

Viimane romaan NSV Liidu riikliku preemia laureaadi Fjodor Abramovi (1920-1983) 1979. aastal eesti keeles ilmunud Põhja-Venemaa külaelu käsitlevast epopöast «Prjaslinid». Autor vaatleb oma tegelaste elukäiku 1970-ndatel aastatel.

Valimik sisaldab A. Mälgu (1900-1987) ranna- ja mereainelisi jutte; varasemad neist on olnud aluseks tema menukale rannatriloogiale. Novellikogu põhjal võime jälgida kirjaniku loomingumeetodi teisenemist ja eetilise tõe otsimist paguluses. Autori töödele on iseloomulik osav süžeearendus ning rahvalik, kohati vanasõnaline stiliseeritud keel. Sisu: Meri Meeste vahel Mere annid Aegunud õnn Elamise rahu Randlase surm Vanakurja Vokk Uus hingekarjane Kivi mere ääres Väike hobune Jumalaga, meri! Suur vesi Saateks Sõnaseletusi

Autor pöördub väga isikupärases ning elavas vormis keskkooliealiste neidude poole, et üheskoos arutada probleeme, mis seotud sõpruse ja armastusega, kasvuraskuste ja iseseisvumisega ning paljude muude noort inimest erutavate küsimustega.

Raamatus on antud ajalooline lühiülevaade Tartu ülikooli tegevusest ja selle asutamisest kuni tänapäevani. Eriuurimistele tuginev süstemaatiline käsitlus on antud kuni 1945. aastani, edasi on piirdutud ülevaatega ülikooli tähtsamatest tegevusaladest ja struktuuriüksustest. Eri peatükk kirjeldab 350. aastapäeva juubelipidustusi. Rohkete mustvalgete illustratsioonidega.

Romaan kirjeldab epidemioloogi-sanitaararsti tööd Suure Isamaasõja aastatel tagalas.

Romaani tegevus toimub 1940-ndate aastate Venemaal.

Nimeka vene nõukogude kirjaniku K. Paustovski (1892-1968) rikkalikust proosapärandist temaatiliselt valitud jutud käsitlevad seiku ja episoode kuulsate heliloojate, nagu W. A. Mozart, E. Grieg ja P. Tšaikovski, aga ka vähetuntud muusikute või lihtsalt muusikasõprade elust, räägivad muusika imelisest ülendavast mõjust inimhingele. Sisukord Vana kokk Ojad, kus mängleb forell Korvitäis kuusekäbisid Kriuksuvad põrandalauad Klaasissepp Viiulikeel Põgusad kohtumised Vanemale koolieale.

Jutustus kahest väikesest tüdrukust, Tutist ja Topsist ja nende tegemistest.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Sisu: Näidendid Juudit Kuningal on külm Vested Eduard Vilde 50. sünnipäeval Mina ja mu teenijad Onupoeg Mina ja mu lapsed ehk uus Kristlik Noortemeeste Selts Või ja kirjandus Kaks rõõmu Kunstnikud ja kunstihoone Suvitaja mõtted Memento mori Varia (olukirjeldused, miniatuurid, luuletused)

Autor pühendab raamatu kõigile neile, kes armastavad ja mõistavad koeri ning kasse võrdselt. Konrad Lorenz sündis 1903. a. Viinis ortopeedi-kirurgi pojana. Juba lapsena tundis ta huvi loomade vastu ja pidas neid hiljem ise nii Viinis kui ka Doonau-äärses perekonna maamajas Altenbergis. Konrald Lorenzilt on ilmunud veel teinegi populaarteaduslik raamat loomadest - «Kuningas Saalomoni sõrmus». Tähelepanuväärivateks erialasteks töödeks on «Käitumise evolutsioon ja modifikatsioon» (1965) ja «Agressioonist» (1966).

Valimik koosneb meie lastekirjanike juttudest, mis on ajavahemikul 1962-1983 ilmunud peamiselt ajakirjas «Pioneer». Siin on lugusid 1940. aasta sündmustest, sõjast ja sõjajärgsest ajast, aga ka tänapäeva kooli- ja pioneerielust.

Kogenud kirurgi ning julge eksperimentaatori, paljude inimeste elu päästnud tuntud nõukogude teadlase Fjodor Uglovi (sünd. 1904) raamat räägib tema elust ja tööst. Autor pöörab palju tähelepanu arstikutsega seotud suurele vastutusele.

Romaani «Elu ja armastus» kujutamiskeskmes on armastuse eetika ja psühholoogia avar ning mitmekesine probleemistik, aga samuti armastusega seotud õnne ja õnnetuse jälgimine, selle inimliku tunde vastandlike olemusjoonte esitamine. Samal ajal on «Elu ja armastus» köitev ja erakordsete inimsaatuste romaan, milles saatust kujundavad eelkõige inimeste moraalsed arusaamad ja eetilised kriteeriumid. Elu ja armastus Järelsõna Bibliograafilisi märkmeid

Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni. Minategelase pilgu läbi nähtuna kerkib lugeja ette tänapäeva tippspordi keerukas ning vastuoluderohke maailma, milles autori sümpaatia kaldub kogu hingest oma alale pühenduvate suurte sportlaseisiksuste poole.

Nagu oma loomingus enamasti, nii käsitleb autor ka selles romaanis tänapäevaprobleeme. Peategelasteks on kaks keskikka jõudnud naist, kes on mitmesugustel põhjustel jäänud üksikuks. Kujutades nende käekäiku, rõhutab autor töörõõmu ja kindlate eesmärkide tähtsust inimese elus.

Olukirjeldused parandusasutuste kasvatajate tööst. «Parandusasutuste töötajate töö on tõepoolest ennastohverdav ja üllas. Need pole ainult ilusad sõnad. Nende töö nõuab inimeselt tõelist mehisust, tihtipeale niisama suurt kui rindel. Päevast päeva peavad nad lakkamatut võitlust inimhinge eest, selle eest, et vangid täna oleksid kas või pisut inimlikumad kui eile, et nad homme võiksid kindlalt jalgel seista, sammuda kõigi teistega koos kui seltsimehed. Kasvatajate töö on pingeline ja nõuab täielikku andumust, kogu füüsilise ja vaimse jõu mobiliseerimist. Vangi ümberkasvatamine, kurjategija tagasitoomine ausasse ellu pole lihtne ega kerge ülesanne. See on pidev võitlus, mis kestab kuid, sageli pikki aastaid. Ei tule võidelda üksnes kurjategija ning tema ümbruskonnaga, tuleb võidelda ka tardumusega kasvatajate endi hulgas, formalismi ja ükskõiksusega, inimese ümberkasvatamise šablooniliste ja konservatiivsete meetoditega, tugevalt juurdunud vaadetega ja kindlaks kujunenud ellusuhtumisega.»

Õpikus käsitletakse teadmisi ja oskusi, mis õpilased peaksid omandama toitlustamise alal nelja aasta vältel. Mõningaid õpikus antud juhendeid vajatakse igas klassis uuesti, toiduvalmistamist õpitakse aga töövõtete järgi jaotatult, igas klassis uute valmistusviisidega tutvudes. Seetõttu on õpikus eraldatud üld- ja eriosa. Üldosas on toodud korduvalt vajatavad andmed: laua katmine, hügieeninõuded ning toitlustamise alused. Eriosas on õppematerjal jaotatud klasside järgi.

Pedagoogi ja ajakirjaniku (s. 1904) memuaariraamat sisaldab 16 portreed, mis on kujundatud silmatorkava artistlikkusega. Lugeja võib nautida eredat karakterikujutust ja autorile loomuomast mõnusat huumorit. Sisu: Evald Stein Hando Mugasto Gustav Mootse Paul Pinna Karl Ristikivi Voldemar Raam Leonhard Käär Jaan Lattik Värdi Oja Jüri Parijõgi Mari Kull ja Jaan Pakk Jaan Kurn Aleksander Tõnisson August Meier Atko Matkur Aksel Soots Kohtumised autoriga Lühikommentaare

Sisukord: Kipper Mägisaare Madis Kadaja Tiiu Kodusadamasse Koterman Roomassaarest Tallinna Udus Kirstunael West-süd-west-ten-west Neetud kaugesõit Viirastus Pinnavirvendus ja põhjalained Kõige kallim vara Meremehe mäluarhiivist Rahutu hing Mereröövel

Jutustuse kirjutamisel on kasutatud lisaks muudele allikatele kapten Jüri Kallaste käsikirjalisi ülestähendusi ja väljavõtteid aurik «Kajaka» päevaraamatust 1940/41. Jutustuse käsikirja on läbi lugenud jurist mereõiguse alal Martin Grossholm.

Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Brošüüris tutvustatakse eluohtlike seisundite esmaabi kaasaegseid meetodeid. Üldiste elustamise põhimõtete selgitamise kõrval kirjeldatakse detailselt konkreetseid abistamisvõtteid (kunstlik hingamine, südame kaudne massaaž jne). Eraldi käsitletakse esmaabi iseärasusi eri olukordades (uppumine, elektritrauma, mürgitused) ning laste elustamisel. Puudutatakse ka elustatu transporti. Elustamise võtteid selgitavad joonised. Brošüür on mõeldud meditsiinilist haridust mitteomavale lugejale.

Eesti NSV teenelise kunstitegelase, lavastaja ja näitleja Priit Põldroosi (1902-1968) mälestusteraamat hõlmab aega varasest noorpõlvest kuni avaliku töökäigu algusaastateni, kõrvalepõiked viivad aga mitmete kultuuri-, teatri- ja aluprobleemide juurde. Saatesõna teatriloolaselt Lea Tormiselt. Illustreeritud fotodega.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Sisu: RSN Kool Neljas blindaaž Kauged maad Las valgustab!

Tšehhi kirjaniku Valja Styblová (s. 1922) oma kodumaal laia publikumenu pälvinud lühiromaan arstide elust ja tööst. Teose peategelaseks on edukas neurokirurg, sündmuste keskmes ühele lapsele sooritatav ajuoperatsioon. Kriitikud on eriti rõhutanud romaani huvitavat miljööd ning hästi vahendatud arstitüüpe.

Autori neljas raamat on lõbus lugu suveks maale kutsutud õest-vennast ja ilma kutsumata tulnud vanavanaemast, kes organiseerib kohale trobikonna sõimeealisi lapsi ja pöörab puhkuse igas muuski mõttes lootusetult pahupidi. Aga ühtlasi saab lugejale ka selgeks, et aktiivne puhkus on üle kõige.

Tõlkeraamatus on juttu paikadest, mis on seotud vene ja maailmaklassikasse kuuluvate teoste tegelaste ning nende prototüüpidega. Eestikeelset väljaannet on autor täiendanud uute peatükkidega. Keskkooli vanemate klasside õpilaste lugemislauale määratud raamat pakub huvitavat materjali ka õpilasekskursioonide korraldamiseks Leningradi, millele on pühendatud valdav osa raamatust.

Autori esimene noorsoojutustus. Et noori paremini mõista, et nende maailma sisse elada, võttis autor «mittekoosseisulise õpilasena» osa ühe kooli kümnenda klassi elust. Ta istus kolm kuud päevast-päeva koolipingis, kuni saavutas õpilaste usalduse. Autor veendus, et tänapäeva õpilane on rohkem isiksus, küpsema tunde- ja tahtemaailmaga kui temaaegne õpilane, kuigi elu praktilistes külgedes paraku mahajäänum ja liialt muretu. Kümnendas klassis tekivad tüdrukute ja poiste vahel juba sügavamad armastusealged. Oma jutustuses ongi autor näidanud mõningaid probleeme, mis sellel ajajärgul tekivad. Jutustuse keskne kuju Bianka on loonud oma mõttes ideaali, aga ühel päeval tärkab temas kiindumus klassivenna vastu, kes on sellest ideaalist üsna kaugel. Bianka püüab oma unelmaid ja reaalsust ühe nimetaja alla viia, kuid satub raskustesse. Ent ta on tüdruk, kes nii kergesti alla ei anna.

Stagnaaja maa- ja linnaolustikus ning muistses Liivis kulgeva sündmustikuga, paljude tegelastega, mitmes ajalises ja hingeelulises tasapinnas toimuv eetilise rõhuasetusega romaan. Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes kumbki omal viisil võitlevad neid tabanud raskuste ja õnnetustega, minetamata seejuures teotahet ja elamisrõõmu. Käesoleva raamatu näol on meil tegemist romaani teise trükiga, mis nüüd esmakordselt ilmub terviklikult, kärpimata kujul.

Tõsilugu, mille teemaks üks tänapäeval väga levinud nähtus - perekonna purunemine - ja selle mõju lapsele. Põhiolemuselt on teos optimistlik ja kirjutatud paeluvalt.

Autor meenutab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis aastail 1932-1936. Ta jutustab oma esimestest sammudest advokaadina kodanlikus Eestis, samuti kutsetööst kaitsjana Nõukogude Eesti esimesel aastal ja sõjajärgsel perioodil. Autor kirjeldab mitmeid kohtuprotsesse, mis tema isikliku osavõtu tõttu kaitsjana on kõige enam mällu sööbinud, ning esitab nendel peetud kohtukõned.

Vajalik käsiraamat kõigile noortetööga tegelejatele või looduses liikujatele. Raamatust leiab hulganisti kasulikke nõuandeid matkamiseks, orienteerumiseks, loodusvaatluste tegemiseks, käitumisjuhiseid, meisterdamisideid ja mänge. Sisu: Noored pioneerid Juht, kasvataja ja sõber Pioneerikoondus Tugevad, osavad ning julged Matkama! Lumel ja liuväljal Osavad käed Teaduslikes ringides Noored looduseuurijad Raamat on pioneeride sõber Meie isetegevusest Pioneerilaager Kui vihma sajab Kultuursest käitumisest Loe läbi ja pea meeles

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, «imeliku» sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: «Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde.»

Humoristliku tooniga teos, mille peategelasteks on äsja 9. klassi lõpetanud Maarja. Tema suvise koolivaheaja nelja päeva sündmuste taustana on autor osanud anda küllalt mitmekülgse pildi tänapäeva koolielust üldse.

Populaarne nõukogude lastekirjanik Ljubov Voronkova kirjutab lastele juba üle 30 aasta. Jutustustes «Vanem õde» ja «Isiklik õnn» puudutab kirjanik mitmeid erutavaid ja aktuaalseid probleeme, kuid peamiselt kõneleb ta inimesest, selle tagasihoidlikkusest, siirusest ja abivalmidusest. Sellisena tõuseb lugejate silme ette Siina Strešnjova. Autor ei vesta siin õnnest üldse ega anna ka lakoonilist vastust küsimusele, mis on siis isiklik õnn. Ta vaid meenutab oma jutustusega, et isiklik õnn seisab sageli selles, et kedagi teist õnnelikuks teha.

Raamatus on kaks südamlikku lastejuttu. Esimeses on juttu koerast, kes otsustas endale teiste koerte eeskujul peremehe võtta, teises kanaarilinnust, kes ei tahtnud kuidagi laulda.

Eepose põhitekstile järgnevad kirjandusteadlaste E. Nirgi, A. Annisti ja L. Viiroja kommentaarid.

Noor autor, kes endast perioodika kaudu luuletajana märku on andnud, jõuab oma esikromaanis järeldusele, et elu on kui pasjanss, kus kõik oleks nagu varemalt kusagil paika pandud, kuid kus ometi sõltub peamine siiski ainult asjaosalisest endast. Ja sellest, millised kaardid parasjagu kätte on sattunud.

Eesti uuema novelli kogumik hõlmab viimase veerandsaja jooksul trükis ilmunud töid 36 erineva autori loomingust (autorite endi valikul). Tegemist on läbilõikega meie novelli arenguloost, koostamispõhimõtteks mitte kronoloogiline ega sisulis-temaatiline järjepidevus, vaid pigem kogumiku kui žanriühtse terviku taotlus.

Autor püüab õpilastes arendada õige käitumise oskust raviasutuses, tähelepanelikkust ja armastust oma töö vastu. Haigete põetamist õpetatakse meditsiinikoolides õppeaja alguses, mil õpilastel ei ole veel küllaldasi teadmisi anatoomiast ja füsioloogiast ega kogemusi haiguste diagnoosimisel ja haigete ravimisel. See toob endaga kaasa teatavaid raskusi käsitletava aine õpetamisel ja omandamisel ning sunnib andma põgusa ülevaate ka inimese füsioloogiast ja patoloogiast.

Sisu: Afanassi Nikitin Semjon Dežnev Vladimir Atlassov A. I. Tširikov V. M. Golovnin M. P. Lazarev ja F. F. Bellingshausen P. P. Semjonov-Tjan-Šanski N. N. Mikluhho-Maklai N. M. Prževalski Lisa: N. M. Prževalski uurimisreiside üldkaart

Valik tuntud prantsuse kirjaniku Charles Baudelaire'i (1821-1867) lühijutte ja -palasid.

Autobiograafilise koega lugu eesti poisi raskest elust N. Liidu sõjaväes.

Selles raamatus jutustavad Narva ja Vaivara lastekodu kunagised kasvandikud oma käekäigust sõja-aastatel ning hilisemast keerulisest eluteest. Näeme neid vanadel fotodel ja tutvume nii mõnegi nende saatust määranud dokumendiga. Intervjuud, meenutused, dokumendid ja fotod on köitvaks raamatuks sidunud Ene Hion. Raamatu kaane on kujundanud ja fotod kokku kogunud endine lastekodukasvandik kunstnik Juta Kaal.

Autor jutustab enda ja oma laste küüditamisest Siberisse. Ta kirjeldab üksikasjalikult ja teaberikkalt Siberi vanausuliste küla ja sealseid inimesi. Kümnete pisiportreede kaudu avanevad algelised olud, suur vaesus, elu nälja piiril. Autor, kellel pole küll mingeid illusioone süsteemi suhtes ning mille ohvriteks on ka kohalikud elanikud, suudab siiski säilitada kibestumata oleku.

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

Kirjaniku suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist.

Autori suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda võiks nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest.

Neljas, parandatud trükk

Raamat annab juhendeid ja retsepte saiade, pirukate, kookide, tortide ja küpsiste valmistamiseks. Rohked joonised ning fotod selgitavad töövõtteid ja -vahendeid. Vajalik käsiraamat igale perenaisele.

Heatahtlikkus ja tähelepanelikkus kaaskodanike suhtes õilistab meid. Igas olukorras eetiliselt käitudes pakume võimalust vastata meile samaga. Laitmatu käitumine eeldab head lastetuba ja enesekasvatust. Selles valdkonnas oleme vähikäiku teinud, sest aastakümneid on meie ühiskonna tulevikuideaalid eeskätt elu materiaalse küljega seotud olnud. Needki pürgimused on liiva jooksnud. Alustagem uuesti. Igaüks endast ja oma lastest. Õppigem kena suhtlemist, harjutagem seda iga päev – olude ja olukordade kiuste.

Eesti Raadio kolmel programmil võib kuulata saateid varahommikust hilisööni. Kuidas saated sünnivad, kes on nende tegijad ning mida uut on oodata meie ringhäälingu töös, sellest annab raadiomehest autor huvitava ülevaate. Illustreeritud fotodega.

Autobiograafiline teos, milles Nõukogude Liidu rahvakunstnik, Eesti NSV teenekaim koorijuht jutustab oma noorus- ja kujunemisaastatest (vaadeldav periood hõlmab ajavahemikku 1908-1940). Autorile omane nõtke publitsistisulg annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika, tema esimestest sammudest koorijuhtimise ja heliloomingu vallas.

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

Autori isikliku elu läbielamisi kasutav jutustus. Autori (s.1937) lapsepõlv jäi II maailmasõja aega, seejärel algas kohe noorukiiga (sellist perioodi nagu «poisiiga» polnudki). Kooli lõpetamise järel töötas A. Bitov tehases, õppis Mäeinstituudis, töötas jälle tehases, teenis sõjaväes aega ning õppis uuesti Mäeinstituudis. Lisaks töötas ta ekspeditsioonidel Koola poolsaarel, Tadžikistanis ja Baikali taga. Kõik need sündmused kajastuvad ka käesolevas jutus.

Romaan vaatleb noorte elu 1920-ndate aastate Eestis. Raamatu peategelane Lea on äsja kahekümneaastaseks saanud noor neiu, kes õpib konservatooriumis klaverit. Iga päev konservatooriumist tulles märkab ta puiesteel väikest poisikest koeraga, kes näib teda ootavat. Kes on see kummaline poisike, kes talle esmakordsel kohtumisel niiskeil silmil vastu jooksis?

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi. Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis. Raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Teos pälvis 1990. aasta romaanivõistlusel ergutusauhinna. Romaan jutustab ühe õpetaja eluteest, tema suhetest õpilaste ja lähedaste inimestega. Autor on pädevalt ja teravalt kirjeldanud tänapäeva kooliolusid. Üks selle romaani tegelasi ütleb meid kui ümmarguse puu peal elavat. Elame, oleme kaua elanud ebakindluses ja teadmatuses, ettevaatuses ja enesepiiramises, ärevuses ja hirmudes, milles väärdusid hinged. Liiga palju oli ja on minu ümber inimesi, kellele astuti ja astutakse peale, liiga palju ja liiga lähedalt olen näinud pealeastujaidki. Olen ise nii üks kui teine. Mu vaevadest ja tasakaalutusest sündiski Juta Hiiblapuu lugu. Autor

Eesti silmapaistva romanisti M. Metsanurga kaks ajaloolist romaani - »Ümera jõel» (1934) ja «Tuli tuha all» (1939). Teosega »Ümera jõel» algas ajalooliste ainete viis aastat kestnud intensiivne esiletung eesti proosas. Romaan kujutab eestlaste muistse vabadusvõitluse algust. Maa ja rahvas elas alles sõltumatuses, kuid vabaduse kaotamise oht oli silmanähtavalt lähedal. Liivlaste ja latgalite maal olid sakslased end juba kindlustanud, oli alanud nende rünnak eestlaste vastu. Väga nappi ajaloolist andmestikku aluseks võttes kirjutas Mait Metsanurk mõttekujutusliku tegelaskonna ja intriigiga ning valdavalt ka mõttekujutusliku sündmustikuga romaani. Seejuures püüdis ta kõiges jääda võimalikult tõenäose piiridesse ning tuli sellega hästi toime. Nii sündis ka Mägiste vanem Vello, «väikese ja vaese kihelkonna poolenisti isehakanud käskija» (F.Tuglas), kes oma sisemist ebakindlust ja väliseid takistusi ületades tõuseb tõeliseks vanemaks, jõuab tekkinud poliitilise olukorra tunnetamiseni ning sellele vastava tegutsemiseni. M.Metsanurk kujutab romaanis ajalooallikate järgi tundmatut Mägiste kihelkonda ning selle samavõrra mitteajaloolist vanemat, kellel ta laseb siin juhtida selliseid 1210. aasta hilissuvel toimunud ajaloolisi sündmusi, nagu eestlaste vasturetk, Võnnu piiramine ja taganemisel toimunud võidukas Ümera lahing. «Tuli tuha all» elustab hoopis teist aega ja teist olukorda. Rahvas elas orjuses, võõramaiste vallutajate ikkes, ning vägivaldsele väljaastumisele ei saanud seada mingeid vähegi kaugemaleulatuvaid eesmärke. Romaani tegevus toimub aastatel 1695-1697, maad ja rahvast laastanud suure näljahäda ajal. Hukkus ligikaudu viiendik tolleaegsest maarahvast - umbes 70 000 inimest. Jutustus sellest, kuidas Laeva mõisa talupoeg Piiri Tõnu vankumatu visadusega oma peremeheväärikust ja õigusi kaitseb, kasvab laastava näljahäda ahistuses ühte võitlusega, mida rahvas peab oma olemasolu eest. Ülo Tonts

Ülevaade näitleja Hilda Gleseri elust ja teatrirollidest. Illustreeritud rohkete fotodega.

Mari Möldre muhedas toonis kirjutatud mälestustes meenutab näitleja oma paljusid lavarolle (sh. Tootsi rolli) ning elukäiku varasest lapsepõlvest peale. Sisu: Eessõna Gong. Eesriie. Ma algan Teine vaatus Minu esimene teater Esimese maailmasõja päevad Kaks hooaega «Estonias» Draamateatri tiiva all Tagasi Taaralinna Entusiastide ettevõte Pikem peatus Uue elu aasta Sünged ajad Teel sadamasse

Sisukord: Külalisteraamat Mona Lisa Siim Tegelemma õiglane viha Arve, palun! Sinilind Kaheksa isevärki juttu - Õnnesoov raadio kaudu - Lehm - Kiiver - Unenäod - Kingitus - Seletus - Tellimus - Mahajäetud majas Oma saar

Tuntud näitleja, Eesti NSV teenelise kunstitegelase mälestusteraamat karmidest sõja-aastatest, mil Nõukogude tagalasse evakueeritud kultuuri- ja kunstiinimestest loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Kaarel Toomi raamat jutustab peamiselt draamatrupi elust ja esinemistest, palju tähelepanu on pööratud Ants Lauteri tööle näitejuhina ja näitlejana, meenutatakse Paul Pinnat, Priit Põldroosi jt. Illustreeritud fotode ja sõbralike šaržidega.

Go Mo-Žo on silmapaistev hiina kirjanik, teadlane ja ühiskonnategelane. Tema loomingut iseloomustab sügav humanism, revolutsiooniline paatos ja eetiliste probleemide domineerimine, kusjuures autor oskab oma teoste kangelastes rõhutada just neid iseloomujooni, mis aitavad reljeefselt esile tuua antud teose eetilist põhikontseptsiooni. Viimatiöeldu avaldub küllalt selgesti ka käesolevas valimikus esitatud jutustuses ja ajaloolises draamas «Tiigrimärk».

Lastejutt vanaemadest, vanaisadest, emadest, isadest, onudest, tädidest ja teistest sugulussuhetest.

Raamat sajast laevast on kirjutatud noortele, kes unistavad kaugetest meresõitudest ja tundmatutest maadest, neile, kelle mõtteks on saada meremeheks ning keda ei hirmuta meresõidu raskused, tormid ega tuuled. Kokkuvõtliku ja illustreeritud ülevaatena laevaehituse ja meresõidu ajaloost peaks see huvi pakkuma ka vanemale põlvkonnale. Endistele merekarudele meenutab raamat aga nende nooruspäevade romantikat.

Lõbus jutustus Kukeleeguast - maast laste joonistusvihikus, tema elanike seiklustest nii vihikulehekülgedel kui pärismaailmas, kus lapsed neid aga näha ei tohi.

Raanatusse on koondatud suurem osa lühijutte, milles tegutseb Hercule Poirot. Osa neist on mitmes lühijutuvalikus eestikeelsena ilmunud, osa on aga uued, just selle kogumiku jaoks tehtud tõlked.

Väike purjekas lahkus Panama rannikult ja suundus avamerele. Laevukese pardal oli üksainus inimene. Ta kavatses purjetada üle Vaikse ookeani ja jõuda Austraaliasse. Tuhandeid kilomeetreid läbis jaht ääretutel ookeaniavarustel, palju ohte ja seiklusi elas läbi julge meresõitja, seistes korduvalt silm silma vastu surmaga. Tuulevaikus ja hea ilm vaheldusid puhanguliste tuulte ja tormidega; kalarikkaid piirkondi vahetasid välja «surnud» alad, kus polnud peaaegu mingeid elu tunnuseid. Meresõitja koges nii meeleheidet kui ka rõõmu võitluses loodusjõududega.

Vello Raigo rindepäevik pole kirjutatud mitte auditooriumile, vaid oma naisele, ning on seetõttu täiesti vahetu ja siiras. Raamatu lehekülgedel avaneb eesti rindemeeste sõjatee meile uudsest vaatenurgast. Päevikul on oma ühtlustav kandepind: sõjavastasus, kiindumus kodumulda, suur inimlikkus ja usk tulevikku.

Nimekas lääne-saksa lastekirjanik Otfried Preussler on sündinud 1923.a. Palju aastaid on ta töötanud koolijuhatajana. O. Preussleri lasteraamatud «Väike nõid», «Röövel Hotzenplotz», «Väike tont», «Krabat» ja mitmed teised on saksa laste hulgas väga populaarsed. Alates 1957.a. on kirjanikule nende eest määratud mitmeid auhindu. «Väikese nõia» peategelane on väike ning veel suhteliselt noor nõid (kõigest 127-aastane), kes üritab tulutult nõidumist õppida. Vanemad nõiad ei luba nii noorel Walpurgi ööle lennata, kuid väike nõid leiab siiski väljapääsu, kuidas teisi ninapidi vedada...

Valik tšehhi muinasjutte.