- Talvemaja«Järveveere kroonikate» unustamatud tegelased, soe huumor ja haaravad lood on lummanud tuhandeid lugejaid. Raamat, mida käes hoiad, annab võimaluse naasta Pajujärve rahulikele kallastele, kus avanevad mineviku saladused ja otsitakse elu mõtet.
Aasta pikimal ööl kaotab Jenny Majesky hävitavas tulekahjus kõik, mis tal on. Kuid tuha seest, peidetuna vanaisa asjade hulka, leiab ta ebatavalise aarde, millest saavad alguse Jenny tõeotsingud ning mis tõotab tulevikku, millesarnast ta kunagi ette ei ole kujutanud. Jenny pelgupaigaks saab Pajujärve kaldal asuv ning poolõele Oliviale kuuluv Talvemaja, kus ta koos kohaliku politseiülema Rourke McKnightiga proovib lahendada pärast tulekahju ilmsiks tulnud saladusi.
Kui lumetorm neid lõksu jätab, ei tunne Jenny, kes on harjunud oma päevi õhtusse saatma väikest pagariäri juhtides, end enam sugugi turvaliselt. Sest kuigi Rourke võib eemal hoida väljas mässavad tuisutuuled, teab Jenny, et ohus on ta süda. Unistuste järgimine võib nurja ajada naise ainukese lootuse leida õnne ja armastust.
«Sarja «Järveveere kroonikad» teises raamatus on Wiggs märkimisväärse osavusega kokku põiminud emotsionaalselt intensiivse nüüdisaegse armastusloo ning toidutegemisest inspiratsiooni saanud jutukesed ja retseptid.»
– Booklist
Eelmine raamat: «Suvi pajujärvel»2018 - Talv on tulekul«Troonide mängu» ajaloolistest seostest on palju kirjutatud, aga mitte kunagi päris niimoodi. Käesolev räägib, mis juhtub, kui keskaegse kirjanduse ja kultuuri uurija vaatab sarja «Troonide mäng» ja loeb George R. R. Martini romaanisarja «Jää ja tule laul».
Teose eesmärgiks pole mitte Martini allikate väljapeilimine või telesarja loojate vahetute mõjutuste kaardistamine – pigem kujutab see endast auavaldust nii raamatute kui ka telesarja põhjalikule maailmaloomele ja sellele, kuidas on üles ehitatud keskkond, milles võib kohata kõikvõimalikke paralleele keskaegse Euroopa ja Aasia kultuuridega.
Carolyne Larrington on oivaline teejuht: lopsaka proosa toel juhatab ta meid läbi Seitsme Kuningriigi ja sealt edasi üle Kitsa mere, uurides igal sammul meie endi keskaegsest minevikust pärinevaid kajasid ja peegeldusi. See kaunis, kummitav ja mõtlemapanev teos on korraga nii kiidulaul kui ka täiendav teatmik George R. R. Martini maailmale. Mida enamat võiks üks fänn veel ihata?
Professor Carolyne Larrington õpetab ajalugu Oxfordis St John's kolledžis.
Sarja autori teosed leiab siit: George Raymond Richard Martin2018 - Trevori juhtumMaris ja Trevor näivad kõigile kui õde-venda, kuigi on hoopis armastajad. Trevori minevik on salapärane – on midagi, mida ema Mirell tema eest kiivalt varjab. Isa aga on siitilmast juba lahkunud. Temalt ei saa enam midagi küsida – ja kas temagi jutukam olnud oleks.
Miks ei taha Trevor last, ei suuda Maris mõista. Ja nagu sellest saladusest veel vähe oleks, kaob ühel päeval ootamatult ema Mirell ja ilmub alles mitmeid kuid hiljem niisama ootamatult välja, olles peenest suurilmadaamist ootamatult lihtsaks metsamehe naiseks ja väikese poja emaks saanud. Kõiki saladusi ei suuda Marisele seletada isegi ta hingesugulasest tädi Mathilde, kelle enesegi minevik näib lahti selgitamata asjaolusid varjavat.
Ühel hetkel Maris aga lihtsalt ei suuda enam ei uskuda ega usaldada. Nii lähevadki peategelaste teed lahku – Maris põgeneb ülikooli, Trevor väikelinna, Mathilde tagasi metsatallu avariist laastatud tervist turgutama.
Mis saab edasi?
Teine osa: «Maris kolib Portosse»
Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale.2018 - Võim. Leppimine (2. osa)«Lõunaringkonna» triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X?
Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust «Hävingu» bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub?
Järg raamatule «Häving».2018