Jänese aeda on kolinud metsikud kassid. Nad näevad üsna ohtlikud välja. Kassid kraabivad puid, maadlevad lillepeenras ja ajavad teineteist mööda Jänese aeda taga. Jänes ei oska enam midagi peale hakata, aga Jänese emal on üks mõte. «Kutsu nad peole,» pakub ta. Ja selgubki, et ilus kutsekaart, natuke muusikat ja üks maasikatort võivad lausa imesid teha.

Rootsis elava noore illustraatori, fotograafi ja graafikadisaineri Ulrika Kestere uus vahvate piltidega lasteraamat «Metsikud naabrid» räägib loo sellest, kuidas lahendada täiesti võimatuna näiv olukord nii, et kõik osapooled tulemusega rahule jäävad. Nauditavalt karge põhjamaise huumoriga jutustatud lugu on tõlgitud juba ka prantsuse, taani, itaalia, läti ja vene keelde.

Mati Õuna uus raamat annab ülevaate Eesti Vabariigi rannakaitsesuurtükiväe arengust, eelkõige aga Tallinna Merekindlustest. Tsaari-Venemaa kindlustuste varemetele Vabadussõja ajal rajatud Aegna, Naissaare, Suurupi ja Viimsi poolsaarel asuvate rannapatareide arengust ja nende suurtükkidest, samuti tulejuhtumisseadmete ja helgiheitjatest.

Muuseas Õunaviksi plaadifirma niiditõmbajana tegutseva Villem Valme teine luulekogu «Öömüük aknast» sisaldab aastate pikku kogunenud ja paika loksunud 51 luuletust, mida on valdavalt ajendanud maheda valgusega erilise selguse hetked, kui elu joonistub erakordselt teravalt välja, ja järellainetust jagub kauemakski. Vahel on sõnade taustal märgata absurditundlikku muiet. Luuletusi täiendavad raamatu jaoks loodud ja tunnetuselt hästi kokku sobivad August Künnapu joonistused.


öösel pargis tolgendades
tuul ja pluus seljas
hakkab veidi kurb
sest puud ei saa kunagi teist puud
kallistada
ega mõned inimesedki
võibolla
tuul puudes
ja pluus seljas

Teaduslike tööde kogumik sisaldab artikleid, mis käsitlevad kaht peamist metsaparandusalast võtet – metsade kuivendamist ja väetamist. Käsitletakse siirderaba ja raba kasvukohatüübi puistuid ning seniste kuivenduste mõju nende tootlikkusele takseereraldiste andmetel, kuivenduskraavide lubatavat põhjalangu liivapinnastes ning metsaparanduse majanduslikku efektiivsust.

Kindlasti te tahate teada, miks ma praegu siin kongis viibin. Asi on pealt näha lihtne ja labane, aga kogu juhtum küllaltki kummaline. Olen juba mitu seletuskirja pidanud kirjutama ja ka suulisi tunnistusi andnud, aga välja mind ei lasta. Vahel veidikeseks kambrist jalutama või mingit muud protseduuri õiendama, aga kõik toimingud tehakse minuga ühes kinnises kompleksis, mille repressiivsete seinte vahel ma viibin juba teist kuud. Isegi kohtu kinnine väljasõiduistung peeti siinsamas lähedal mingis suuremas ruumis, millel puudusid aknad. Ebamäärane otsus loeti ette, mina sellest südamega aru ei saanud ja nii ma neile ka ütlesin.

Põhjus, miks mind aga üldse kinni nabiti, on näiliselt proosaline ja kiuslik, arvata on, et rahvusvaheliste tagamaadega. Pealegi kehtib praegu ametlikult erakorraline seisukord, mis võimaldab formaaljuriidiliselt teha järjest kummalisemaid otsuseid.

Tervise säilimise huvides on kõige tähtsamad nii elustiil kui ka bioloogiliste rütmide järgmine. Elades oma igapäevaelu kehale soodsate rütmide taktis paraneb organismi enesetervendusvõime tohutult.

See raamat näitab, kuidas saab lihtsate, kuid mõjusate meetmete abil muuta oma elu rütmilisemaks ning seega ka tervislikumaks. Õigeid rütme tabades säästame kõvasti jõudu ja energiat. Igapäevatöö muutub lihtsamaks, puhkus rohkem rõõmu pakkuvaks ja uni kosutavamaks. Stress väheneb ja füüsiline tervis paraneb. Lisaks käsitleb raamat ka tervislikus rütmis tiksuva eluga haakuvat toitumist ning annab nõu unekvaliteedi parandamiseks.

Maximilian Moser on Austrias asuva Grazi Meditsiiniülikooli professor, kes on pühendanud oma karjääri inimkeha mõjutavate bioloogiliste rütmide uurimisele ning selle teabe populariseerimisele. Tema raamatut on saatnud suur müügiedu.

Eesti on saja-aastane ja see tähendab, et ka Eesti metsandusel on seljataga päris pikk ajalugu. Sellesse mahub suunamuutusi ja katkestusi, ent tähtsaimana aeg on andnud ka kogemusi ja tarkust, millele saab toetuda tänapäev. Metsamehed on seda tarkust talletanud ja edasi andnud ka järgmistele põlvkondadele. Vähem teab möödunust laiem avalikkus, kelle nüüdisaegne metsahuvi on juhuslikum ja väljendub sageli lausa aktsiooniti. Selleks et vajalikel puhkudel oleks oma teadmiste täiendamiseks käepärast abimaterjal, ongi see raamat kirjutatud.

Ilmub Venemaa selgeltnägijate tuleproovi 17. hooaja võimsa võitja Swami Darshi raamat «Ümbersündimine».

Raamatus on haaravalt kirjeldatud kümme aastat kestnud teekonda täis erakordseid lugusid rännakutelt, imepäraseid kohtumisi, kentsakaid juhtumusi, säravat huumorit ja filosoofilise sisuga mõtisklusi – teekonda iseenda juurde. See on lugu sellest, kuidas kujuneb ümber inimene, kes on sellele teekonnale asunud, ja millise pöörde võib kogu see riskantne ettevõtmine tema jaoks võtta. Swami Darshi enda sõnul on see tõe otsija autobiograafiline raamat.

Kes ei teaks Pinocchiot, seda ulakat, aga hea südamega puunukku, kelle vana nikerdaja Gepetto puuhalust välja voolis? Pinocchio lugudest on ilmunud hulgaliselt uusversioone, kuid siit kaante vahelt leiad nüüd klassikalise muinasloo täiesti originaalsel kujul. Sul on jälle võimalus kohtuda kurikavalate röövlite rebase ja kassiga, vahvate ja lustakate nukkudega nukuteatrist, mida juhib hirmus, aga väga heasüdamlik tuleneelaja, ning elada kaasa Pinocchio seiklustele, mis kohati võtavad päris kõhedakstegevaid pöördeid.

Carlo Collodi hästituntud muinasjuttu kaunistavad Enrico Mazzanti originaalillustratsioonid.

Iga kuriteo üle tuleb kohut mõista.

Kui Virginia osariigi maanteepolitseinik Riley Tatum leiab mõrvatud teismelise prostituudi, tuleb minevik teda kummitama. Kui Riley teismelisena kodust põgenes, ta rööviti, uimastati ja jäeti teadvusetuna tänavale. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, kuid ta näeb vaid kummalisi korduvaid unenägusid kahest kaarte mängivast mehest.

Endine FBI agent Clay Bowman on turvafirma Shield Security uusim töötaja. Kunagi oli tal Rileyga üheöösuhe. Bowmanit vaevab vana lahendamata juhtum – sarimõrvar hüüdnimega Shark mõrvas sadistliku pokkerimängu panuseks pandud noori tüdrukuid. Ainult üks tüdruk pääses eluga. Nüüd tahab Shark revanši ning Bowmanil on kahtlus, et Riley ongi see tüdruk, kes pääses Sharki surmavast meelelahutusest eluga ja on nüüd mõrtsuka järgmine sihtmärk.

Shark valmistub mänguks, aga kas Riley ja Bowman suudavad ta peatada või saab mõrtsukas lõpuks kätte selle, kes esimesel korral pääses eluga?

Arvuta ja nuputa koos Rootsi kõige nutikamate detektiividega! Koos saate kindlasti liitmise ja lahutamise kärmesti selgeks!

Neville Lancelot Goddard (1905–1972) oli 20. sajandi üks mõjukamaid metafüüsika õpetlasi ja Uue Mõtte autoreid ning kõnelejaid. Tema kirjutised ja ideed jätkavad laia levikut ning on populaarsed ka 21. sajandil.

«Saladus peitub tundes» on üks Neville Goddardi KÕIGE VÕIMSAMAID raamatuid. Ta näitab sulle TÄPSELT, kuidas luua soovitud reaalsust ja annab sulle meetodid selle jõu vallandamiseks. See raamat räägib soovide ellu viimise kunstist. See teos on küll väike, kuid sisutihe. Selles on varandus – selgelt kirjeldatud tee oma unistuste täitmiseks.

Raamat tutvustab teadvuse seaduse toimimist unes, palves ja tundes.

Mõnusa suurusega Autode värvimisraamat sobib kõige pisematele värvijatele. Laia joonega pilte on kerge värvida ning mõnus suurus võimaldab pilte värvida nii kodus kui reisil. Kaasas väike auto!

Hoiatus! Tootega kaasas olev kingitus ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Piret Bristol (1968) on õppinud TÜ-s ning aastast 1993 elanud Tartus ja selle lähiümbruses. Ta on töötanud vabakutselise kirjaniku, toimetaja, bibliograafi ja modellina. Tema loomingu teemaks on eneseotsingud, inimliku läheduse ja võõrandumise kirjeldamine ning linnaelu ja linnaruumi poetiseerimine. Prosaistina viljeleb Bristol psühholoogilist, sageli müstikasse või esseistikasse kalduvat realismi.

«Roosi tänav» on järg Bristoli Ilmamaas ilmunud triloogiale «Maailm, mis on hea» (2011–14) ja kirjeldab juba varasemast tuttavate tegelaste elu eelmise sajandi pöördelistel üheksakümnendatel. Ühtlasi on see sarja viimane raamat.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Majandusprofessor Raoul Üksvärav (1928–2016) alustas oma lapsepõlve- ja noorusajamälestuste kirjapanemist 2004. aastal ja see töö võttis tal vaheaegadega kokku kaheksa aastat. Ta jõudis põhjalikult kirjeldada esimest 20 eluaastat, tehes mõningaid etteruttavaid vahemärkusi tuleviku kohta. Mälestusteraamatu juhatab sisse peatükk, mida autor nimetab oma vaimseks testamendiks. Seda võib nimetada ka eneseanalüüsiks, kus ta püüab kõigepealt ise eneses selgusele jõuda, oma olemust kirjeldada.

Oma nooruse loo on ta selles raamatus jaganud kolme perioodi.

Kõigepealt aastad 1928–1939, mil lähemat kirjeldamist leiavad esimesed eluaastad Tallinnas, kolimine Läti piiri äärde Mõisakülla ning seejärel siirdumine Viljandisse, mis sai Üksvärava ja tema pere elupaigaks kuni 1947. aastani.

Viljandi perioodile (aastad 1940–1947) on raamatus pühendatud kõige rohkem lehekülgi, sest seal möödus autori noorus ja kooliaeg. Ta kirjeldab linnapilti, laste-noorte tegemisi Viljandi linnas ning koolielu. Üksvärav oli spordipoiss ja tegeles linnas kõikvõimalike spordialadega. Muidugi ei jäta autor rääkimata sõja-aastatest, mis Viljandit küll otseselt ei puudutanud, kuid linnas viibisid kordamööda nii Saksa kui Nõukogude armee sõdurid ning sõjaaeg jättis jälje kõigile linnaelanikele. 1947. aastal lõpetas Üksvärav kuldmedaliga Viljandi II Keskkooli ja kogu pere kolis elama Tallinnasse Nõmmele. Kolmas osa (aastad 1947–1963) kirjeldab muu hulgas elu Nõmmel, TPI majandusteaduskonna elu ja inimesi ning rongiliiklust. Raoul Üksvärav astus Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda ja jätkas spordiga tegelemist. Ta kuulus spordiseltsi Dünamo korvpallimeeskonda ja selle seltskonnaga tegi kaasa võistlusreisid mitmele poole Venemaal.

Raamatu lõpetavas peatükis kirjeldab autor oma kokkupuudet sõjaväe-eluga, kuidas temast sai reservohvitser.

Raamatu väljaandmist on toetanud Dalis Üksvärav, Roman Mugur, AS Mainor.

Teaduslike tööde kogumik sisaldab 20 metsanduslikku artiklit. Käsitletakse hariliku kuuse selektsiooni, mineraalväetiste mõju jänesekapsakuusiku viljakandvusele, puidu juurdekasvule siirdesoomännikus ja seenesaagile mustikamännikus. Käsitlemist leiavad metsataimlate muldade kaaliumi- ja fosforitarbe määramise meetodid, mõnede keemiliste mutageenide mõju männiseemnete idanemisele. Kolme uurimise sisuks on metsakultiveerimisalased küsimused.
Raamat on varustatud jooniste ja fotodega ning vene-, inglise- ja saksakeelsete kokkuvõtetega.

Teaduslike tööde kogumik sisaldab 19 metsanduslikku artiklit. Siin vaadeldakse tootmise intensiivsuse ja intensiivistamise näitajaid metsamajanduses. Käsitletakse puude tootlikkuse varieeruvust. Analüüsitakse kilehoone režiimi kestuse mõju kuuse- ja männiseemikute kasvule; mineraalväetiste mõju männiseemikute dimensioonidele mustika kasvukohatüübis. Käsitlemist leiab vanade puude mõju kuuse looduslikule uuenemisele. Kahe uurimise sisuks on metsakultiveerimisalased probleemid. Viis artiklit on pühendatud metsakaitsealastele küsimustele.
Raamat on varustatud jooniste ja fotodega ning vene-, inglise- ja saksakeelsete kokkuvõtetega.

Kogumik sisaldab metsanduslikke artikleid. Käsitletakse kuuse mullastikuliste ökotüüpide ja viljasoomuse kuju järgi eristatud vormide esinemist Eestis. Analüüsitakse kasvusubstraadi lupjamise ja kastmisnormide mõju kuuse- ja männiseemikute kasvule kilehoonetes, väetamise mõju männiseemikute dimensioonidele pohla kasvukohatüübi muldadel ning Kaug-Ida lehiste külve Eestis. Vaadeldakse Eesti metsade ajalugu pärast jääaega, samuti karusambla kasvukohatüübi puistuid ja kuivenduste mõju nende tootlikkusele.
Raamat on varustatud jooniste ja fotodega ning vene-, inglise- ja saksakeelsete kokkuvõtetega.

Kogumik sisaldab rea metsanduslikke artikleid. Käsitletakse geograafilise päritolu mõju kuuse kasvule. Lüsimeetriakatsete põhjal selgitatakse kilehoonete toitepinnase optimaalset niiskus- ja toiterežiimi. Analüüsitakse kuuse- ja männiseemikute kasvatamist ning mineraalväetiste norme metsataimlates. Vaatluse alla võetakse angervaksa kasvukohatüübi puistud ja seniste kuivenduste mõju nende tootlikkusele, samuti Edela-Eesti luitemännikute tootlikkus. Kahes artiklis vaadeldakse tasandatud põlevkivikarjääride kattumist taimedega. Kahe uurimuse sisuks on fosforiidikarjääride rekultiveerimine jm.
Raamat on varustatud jooniste ja fotodega ning vene-, inglise- ja saksakeelsete kokkuvõtetega.

Kogumik sisaldab rea metsanduslikke artikleid. Käsitletakse kuuseokaste morfoloogiat, triploidset haaba, hariliku kuuse karüoanalüüsi ja lehisepoogendite kasvu. Kahes artiklis vaadeldakse kuivendatud soometsi ja soid. Analüüsitakse kuuse koridorkultuure ja selgitatakse peakasutusest tulenevaid võimalusi metsade tootlikkuse tõstmiseks. Esitatakse veel uurimused meie metsade 1967. a. tormikahjustustest, Eesti arumetsade klassifitseerimisest, muldade mehaanilisest koostisest, männiokaste fütopatoloogiast ja kasepuidu tehnilistest omadustest.

Kogumik sisaldab 15 metsanduslikku artiklit. Käsitletakse hariliku kuuse ja lehiste selektsiooniga seotud küsimusi, lehtpuudele allajäänud kuuse kasvu, kuuse looduslikku uuenemist ja kultiveerimistulemusi, Eesti soode vanust ja turba juurdekasvu kiirust ning turba toitainetesisaldust.
Ühes artiklis vaadeldakse nõmmemännikute kasvukäiku ja teises sanglepa diameetri juurdekasvu sõltuvalt ilmastikust.
Metsamullad ja metsa alustaimestik muulareaktsiooni näitajana on kahe uurimuse sisuks. Esitatakse veel uurimused puidukiududest kasepuidus, traktoriagregaatide kasutamisest raiestikes ning erineval väetusrežiimil kasvatatud männiseemikute arengust kultuuris. Lõpuartiklis on kõne all metsade väetamine.

Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti vastu otsus saata Danilov kui mittetäisväärtuslik deemon asumisele Maale, inimeste sekka. Danilovile hakkas aga elu Maal ning naisterahvas nimega Nataša liialt meeldima, ta ei tahtnud enam siit lahkuda.

«Aldimängija Danilov» on Vene müstilise realismi tipp, mis kirjutatud meistri käega. See on lugu armastusest ja vihkamisest, loomingust ja hullumeelsusest – võimalus tungida inimhinge salajastesse soppidesse, näidata deemonlikku inimeses ja inimlikku deemonis.

Vladimir Orlov (1936–2014) oli Vene kirjanik ja stsenarist. Ta õppis ajakirjandust Moskva Riiklikus Ülikoolis ning oli Maksim Gorki nim Kirjandusinstituudi professor.

Armasta oma perekonda, hoolitse nende eest, kes on sinu hoolde usaldatud, ära anna kunagi alla ega loobu eales mängimast – sellised on huntide põhimõtted.

Hundid hoolitsevad hellalt oma vanade ja haavatute eest, kasvatavad armastusega järeltulijaid ja suudavad mängides kõik unustada. Nad mõtlevad, unistavad, teevad plaane, suhtlevad üksteisega intelligentselt – ja on meiega sarnasemad kui ükski teine elusolend.

Saksa mainekaim hundiuurija Elli H. Radinger jutustab põnevaid lugusid, mis tutvustavad meile huntide väärtusi, nagu perekonnaarmastus, usaldus, kannatlikkus, juhivõimed, tähelepanelikkus, oskus ümber käia lüüasaamiste või surmaga. Ta avaldab jahmatavaid ja seni teadmata fakte huntide elust ning näitab, et hundid oleksid paremad inimesed.

Õigupoolest pidi see olema mõnus puhkus: Christine kavatseb minna Norderney saarele, et aidata sõbranna Marleenil tema uut kõrtsi remontida. Aga siis rabab ema teda nõudmisega võtta kaasa ka oma isa Heinz. Juba reisi algul on Christine närvivapustuse äärel, sest papal on kõige suhtes oma arvamus. Vaevalt saarele jõudnud, võtab papa oma sarmi ja põikpäisusega juhtimise ehitusplatsil üle. Asi läheb veelgi hullemaks, kui Heinz tutvub kohaliku lehereporteri Gisbert von Meyeriga.

Dora Heldt, sündinud 1961 Sylti saarel, väljaõppinud raamatukaupmees, tegutseb alates 1992. aastast kirjastuse esindajana ning elab praegu Hamburgis. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja need on korduvalt jõudnud Saksamaa raamatumüügitabelite tippu.

«Head lugejad, tundke rõõmu humoorika loo üle, mis on lustakalt ja ladusalt kirja pandud.» 

– Westfalen-Blatt

Vaikus on surmav...

Šokeeriv avastus ja kõhedusttekitavad saladused New York Timesi ühe menukama autori Heather Gudenkaufi sulest.

Kui meditsiiniõde Amelia Winn traagilise õnnetuse tagajärjel kurdiks jääb, langeb ta sügavasse depressiooni ja kaotab viimaks kõik, mis talle korda läheb – töö, abikaasa Davidi ja kasutütre Nora.

Kaks aastat hiljem on ta abikoer Stitchi toel viimaks uuesti jalule tõusmas. Siis leiab Amelia oma metsade sügavuses asuva kodu lähedalt jõest aga endise töökaaslase laiba ja ta paisatakse ootamatult kõhedakstegeva müsteeriumi keskele, sest mõrvaasjaolude pinnale kerkides leiab naine end liigagi sügavalt juurdlusesse kaasatuna. Tema hoolikalt taastatud elu ähvardab taas kildudeks puruneda.

Kui paljuga on naine valmis riskima, et tõde päevavalgele tuua ja tapja kohtu ette saata?

Kaunite illustratsioonidega raamat tutvustab meile imelisi loomi kõikjalt üle maailma. Siit saab teada, kui nutikad loomad tegelikult on, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas nad otsivad toitu ja kuidas leiavad paarilise. Saame aimu, miks mõned loomad magavad talveund ja teised mitte, kui pikki rännakuid loomad võivad ette võtta, kuidas eri liigid teevad koostööd ning palju-palju muud põnevat.

Raamatuga saad alla laadida tasuta äpi ja vaadata enam 50 haaravat videoklippi. Nii saad loetut kohe ka oma silmaga näha ja kuulda. See loob tunde, nagu viibiksid ise metsikus looduses!

Kas on vajalik omada rikkalikku sõnavara ja erksat keeletaju, osata end väljendada selgelt, huvitavalt ja paindlikult? Kindlasti jah! Rikas keelekasutus annab elus suure eelise – võimaldab mõtteid paremini kirja panna, esitada suulist kõnet soravalt ja veenvalt, köita vestluspartnereid.

Lapse keelekasutuse mitmekülgne arendamine on kasulik ja vajalik ning mida varasemas eas, seda parem.

Kogumiku toredad piilujatega sõnakaardid, lihtsad, osaliselt ka naljakad mängud ning nimisõnade tabelid aitavad kõik kaasa lapse keelelisele arengule, sealhulgas sõnavara rikastamisele ja lugemisoskuse süvendamisele. Koos lapsega mängides võivad ka täiskasvanud avastada, et nendegi sõnavara võib täieneda. Armastame eesti keelt!

Eelkooli ja algklassiealistele.

Hoiatus! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Lapsest noorukiks kasvamise teekond on inimese elu kõige imelisem ajajärk. Toimunud muudatused mõjutavad inimese suhtumist ja mõtlemist. Need võivad muuta meeldimisi või vastumeelsusi, tuju, unemustreid ja temperamenti. Teismeline hakkab uuel moel maailma nägema ja teiste inimestega suhtlema. Ta tahab teha oma otsuseid ise, ootab iseseisvust, välja arenevad uued soovid, ta võib hakata riske võtma ja tema unistused ja püüdlused valmistavad teda ette täiskasvanu eluks.

Pole üllatav, et noore inimese tunded võivad olla ülevoolavad, tekitada võõristust ja olla vahel ka etteaimamatud. Teekond teismeea algusest täiskasvanuks võib olla käänuline ning see kogemus on meeliülendav, segadusseajav ja vahel ka hirmutav.

Niisama emotsionaalne on ka teismelise lapse vanemaks olemine. See raamat on abiks ja toeks teismelistele ja nende vanematele. Et noorukiiga oleks positiivsem ja nauditavam kogemus.

Kogumiku uurimustes jälgitakse rabasid, nende kuivendamist ja kuivendatud soodes aru- või sookase kasvatamist. Käsitletakse ka metsavarist, toitainete ringkäiku metsas ja toiteelemente männiokastes. Praktika vajadusi arvestades vaadeldakse männikahjureid. Ülejäänud artiklid puudutavad üksikküsimusi mitmest metsamajanduslikust aspektist.

Selles puude ravivast väest kõnelevas raamatus kohtuvad loodus ja kaasaegne teadus.

Termin shinrin-yoku, või metsakümblus võeti kasutusele 1980ndatel aastatel Jaapanis ja see tähendabki sõna-sõnalt kõigi oma meelte kümblemist metsakeskkonnas.

Puudel on oluline koht paljude inimeste südames. Me teame intuitiivselt, et tunneme end looduse rüpes kuidagi paremini. Jaapani professor ja teadlane Yoshifumi Miyazaki juhatab meid metsakümbluse teaduslike aluste ja praktiliste võtete kaudu selle tervistava toime juurde. Metsakümblus vähendab tõestatult stressi, tugevdab immuunsüsteemi ja parandab meeleolu. Metsakümblus on looduslik teraapiavorm, mida nüüdseks on võimalik praktiseerida paljudes maailma riikides. Ükskõik, kas otsustate tervikliku metsateraapiaprogrammi kasuks või veedate lihtsalt rohkem aega kodulähedasel rohealal, sellest raamatust leiate kõik vajaliku, et omal käel shinrin-yokut proovida.

Yoshifumi Miyazaki on professor, teadlane ja Chiba ülikooli keskkonna-, tervise- ja pinnaseuuringute keskuse asedirektor. Ta on avaldanud mitu raamatut metsateraapia toimest ja kasulikkusest.

«Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed — aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut — peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal. Ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva — tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin.»

1951. aastal ilmunud Jerome David Salingeri romaan «Kuristik rukkis» on üks tuntumaid teismeliste mässumeelsust käsitlevaid romaane maailmas. 17-aastane Holden jutustab oma elust ja käsitleb nii väga keerulisi teemasid.

Raamat ilmub ilma kaanetekstide ja järelsõnata, kuna J. D. Salinger keelas rangelt igasugused kommentaarid.

Kuidas aristokraatliku perekonna võsust sai Vene ohvitser, spioon – ja Soome vabariigi juht?

Gustaf Mannerheim (1867–1951) on kõige teenekam ja vastuolulisem tegelane Soome 20. sajandi ajaloos. Ta oli sõjaväelane, strateegiline mõtleja ja riigimees, kes tundis end rahvusvahelise suurpoliitika mänguväljakuil nagu kodus. Pärast metsikut noorust suundus see rootsikeelse aristokraatliku perekonna võsu Vene impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgi oma õnne otsima. Seal tõusis ta ratsakaardiväeohvitseri teenistusredelil ülespoole ja sattus Peterburi hiilgavasse kõrgseltskonda. Pärast Vene-Jaapani sõda juhtis Mannerheim kaheaastast, 14 000-kilomeetrist luureekspeditsiooni Sise-Aasias. Sealt edasi jõudis tema karjäär tsaariarmees kiiresti seniiti. Esimesele maailmasõjale järgnenud revolutsioonis varises maailm tsaarikindrali ümber kokku. Mannerheim pöördus tagasi Soome. Ta juhatas valgete armeed Soome kodusõjas 1918 ja Soome armeed Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu. Need sõjad ja tema lühike presidendiaeg kinnistasid Mannerheimi positsiooni rahvuslikul panteonil.

Selles raamatus on Mannerheimi elu erakordsed sündmused ja tema strateegiline vaatenurk asetatud tolle perioodi suurriikide poliitika ja Euroopa arengute laiemale taustale. Teos on väga avameelne, ei väldi oma peategelase negatiivseid külgi ja samme, otse vastupidi, kuid samaaegselt on see kirjutatud väga empaatiliselt, tutvustades Mannerheimi ennekõike just inimesena, isiksusena. Tänu sellele tõmmatakse ka lugeja juba esimestest lehekülgedest alates kaasa ning Manneheimist kujuneb mitte müütiline, elukauge tegelane, vaid ta astub meie ette lihast ja luust inimesena, oma tugevate ja nõrkade külgedega, mõtete ja tegudega omas ajas, mitte tagantjäreletarkuses vaagituna, kokkuvõttes aga suurima soomlasena 20. sajandil, ilma kelleta Soome ajalugu pole võimalik mõista. Ilma temata kulgenukski see sootuks teisiti.

Kavas on osatäitjate nimekiri ning ajaviitmist lastele (koomiks, värvi-ise ning ristsõna).

Esietendus 26. märtsil 1995.

Eesti laulupidude ajalugu on tükk eesti rahvusluse ärkamise ja edenemise ajalugu. Põhjapanev osa meie läinud aastasaja avalikku elu, avalikke algatusi ja nende edenemist on ühte ehk teistviisi seotud meie laulupidudega. Need on rahva ühistunnet äratanud ja seda kõige laastavamateski oludes alal hoidnud. Ei ole sellepärast vist asjata iseseisva Eesti eismese laulupeo puhul pilku heita nende meie rahvuslike suurettevõtete peale läinud 55 aasta jooksul.
Autor

Raamatus on peamiselt õigeusu pühakute ja prohvetite elulood.

NB! Brošüüris on veeplekid. Tekst on gooti kirjas.

Tänupalve Vene tsaari Aleksander III ja tema pere pääsemise puhul 17. oktoobri 1888. a. rongiõnnetusest selle esimesel aastapäeval.

NB! Raamatus on mõni leht lahti, samuti veeplekke.
Tekst on gooti kirjas.

Sisu:

• Niisugused nõuandmised, kuidas ennast ebausu ja pimeda mõtte eest hoida, välja kirjutud püha isade ja usu-õpetaja kirjadest
• Meeletu palve
• Lõpmata palve
• Püha Vassili see suure hoolekandmine oma ligimese lunastuse eest ja tema õnnis surm
• Heategemise eeskuju
• Josep, ehk sest, kuidas Jumal nägemata viisil inimeste eest hoolt kannab

Sellest värvimisraamatust leiad ägedad Hot Wheelsi autod. Nuputa põnevaid ülesandeid ning anna autodele õiged värvid! Kaasas kleepsud! Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Jää selle ametliku kleepsuraamatu abil ellu Minecrafti kõige ohtlikumates dimensioonides – Põrgus ja Lõpus! Uuri välja, millised esemed pead kindlasti kaasa võtma, kuidas võita vaenulikke elukaid, keda oma teel kohtad , ja kust otsida väärt saaki sisaldavaid ehitisi. Kaasas üle 500 eriti laheda kleepsu!

Võimu kasutame igal pool me kõik, alates juhtidest kuni lapsevanemateni.

Julie Diamondi raamat annab põhjaliku ülevaate, kuidas rakendada võimu eetiliselt, siiralt ja tõhusalt. Sellest leiab õpetust, kuidas saavutada autoriteetsus, tulla toime võimukate ja vastutusrikaste rollidega ning leida üles oma seesmine võimukus. Raamatus on psühholoogiateaduse viimane sõna kombineeritud praktiliste harjutuste, lugude ja autori enda kogemustest pärinevate näidetega. Lugeja leiab siit vahendid ja juhtnöörid, kuidas leida endale ainuomane võimu rakendamise tee.

Benjamin Graham on üks 20. sajandi tunnustatumaid investeerimisnõustajaid, ta on kõikjal maailmas inimesi õpetanud ja inspireerinud. Tema väärtusinvesteerimise teooria – mis kaitseb investoreid suurte vigade eest ja õpetab looma pikaajalisi strateegiaid – on teinud raamatust «Intelligentne investor» aktsiaturu piibli alates selle esimese trüki ilmumisest 1949. aastal. Warren Buffett nimetab seda raamatut parimaks investeerimisraamatuks, mis on iial kirjutatud.

Aastate vältel on turu arengud tõestanud Grahami strateegiate tarkust. Käesolevas täiendatud väljaandes on säilitatud Grahami algne tekst ning sellele on lisatud tunnustatud finantsajakirjaniku Jason Zweigi kommentaarid. Jason Zweigi vaatenurk hõlmab tänapäeva turu olukorda, tõmbab paralleele Grahami näidete ja tänapäevaste finantssuundumuste vahel ning annab lugejale põhjaliku arusaama, kuidas Grahami põhimõtteid rakendada.

Benjamin Graham (1894–1976) on väärtusinvesteerimise isa, kes on inspireerinud paljusid tänapäeva ärimehi.

Jason Zweig kirjutab iganädalast Wall Street Journali kolumni «Intelligentne investor». Ta on teinud kaastööd ajakirjadele Money, Times ja Forbes ning kirjutanud investeerimisest alates 1997. aastast.

«Kaugelt kõige parem investeerimisraamat, mis on kunagi kirjutatud.»

– WARREN BUFFETT

Nelikümmend aastat on möödunud ajast, mil Eesti vabaduse eest võitlevad eesti sõdurid pidid maha panema relvad, olles võidelnud oma rahva ja inimsoo õiguste eest. Neist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud neil hoida meie kodumaast eemal vaenlast, kes ainult üheaastase okupatsiooni vältel oli hävitanud peaaegu ühe kümnendiku meie rahvast ning nüüd ähvardab tervet maailma viia tagasi orjapõlve.

Aastasadade jooksul olid balti parunid oma ülbusega tekitanud Eestis viha sakslaste vastu ning poleks olnud mõeldav, et eestlane oleks ühinenud saksa sõduriga Teises maailmasõjas, kui vene kommunism poleks näidanud varem oma verist, alatut, valelikku nägu ning oleks rahule jätnud meie rahva ja riigi. Eestlastel polnud mingit teist võimalust. Nad pidid võitlema koos sakslastega, kes sõdisid nende vastu, kes tahtsid hävitada Eesti olemasolu.

Võttes arvesse mõnede saksa juhtide sihilikke takistamisi eesti väeosade varustamisel ning vastuseismist meie suuremate üksuste loomisele, võitlesid meie üksused siiski tähelepandava vaprusega, olles laiali pillatud üle kogu idarinde. Selle peame jäädvustama tulevastele põlvedele. Käesolev teos ongi mõeldud selleks. Koostatud küll hilinenuna, kuid palju on juba ununenud ja materjali saamisega on olnud raskusi. Siiski annab see raamat kokkuvõtliku pildi Eesti vabadusvõitlejate väeosade võitlustest kommunismi vastu Teises maailmasõjas.
August Jurs
koostaja

Sisu:

• Metsavendlus-omakaitse
• Idapataljonid
• Politseipataljonid
• Piirikaitse rügemendid
• Eesti leegion
• Eesti brigaad - Diviis
• Eriüksused

Biorütmoloogia, millele kalender tugineb, pöörab võrdset tähelepanu kõigile inimkeha punktidele, nii et ühe lunaarkuu lõikes annab see võimaluse hoolt kanda kogu organismi eest tervikuna.
Tervisekalender ühendab endas nii hiina meditsiini, india ayurveda kui ka lääne meditsiiniastroloogia tarkusi, mis arvestavad kuufaase, kuu ja päikese asukohta tähtkujudes ning elundite aktiivsusperioode.

Kolme suvekuud haaravast raamatust leiate iga nädalapäeva kohalt ähvardavate tervisehäirete ja soodsate raviviiside loetelu. Kirjas on kehapiirkonnad, mida tasub sellel päeval ravida, südamele sobivat koormust võimaldava tervisetreeningu viisid ning teie keha veresooni vajalikul määral ergastavad veeprotseduurid.
Taas võtame kalendris vaatluse alla hingeelu: väikesed vihjed võimalike meeleolude ja enesetunde kohta aitavad päeva tegusalt alustada, ka soovitusi suhete korrastamiseks ja oma käitumislaadi muutmiseks maksab tähele panna.

Riik on eeskätt inimesed ja paigad, kus sa neid kohtad. Need inimesed ja paigad on väga erinevad, täis paradokse ja vastuolude ilu. Kohtumistest moodustub vaataja kujutluses omamoodi koondportree ühiskonnast praegusel ajahetkel. Just seda fotograaf Kaupo Kikkase fotoraamat «Saja lugu» teebki — ta portreteerib Eestit läbi saja inimese, kajaks portreteeritute endi mõtted siinsest elust, mille kvintessensi toob lugejateni Laur Kaunissaare.

«Saja lugu» on festivali Jazzkaar 2018 raames Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud žanriülene suurteos, mis kätkeb endas fotoraamatut ja kontsertlavastust.

«Andreas Michalsen on üks väheseid arste, kes tegeleb teadusliku uurimistööga ühendamaks loodusravi tänapäeva tervisliku elustiiliga ning rakendab samal ajal oma teadmisi ka praktikas.

Oma raamatu «Wunder wirken Wunder» koostamise ajal sain doktor Michalseni tööd kõrvalt jälgida ja mulle avaldasid tugevat mõju kõik need võimalused, mille abil on võimalik muuta oma elu tervislikumaks. Ja nii kui ma nüüd Michalsenist õigesti aru sain, siis tasuks heal lugejal lugeda seda raamatut seistes.»

Elvestadis tegutsevad salapärased vargad. Kadunud on muu hulgas pagar Monseni pärmivaru, uue ujuvkai tünnid ja pargist kadakad. Keegi ei suuda varguste vahel seost leida ning varastatud asjade nimekiri aina pikeneb.

Detektiivibüroo nr 2 võtab asja lahendada. Koos jäljekoer Ottoga asuvad Tiril ja Oliver süüdlasi taga ajama. Vahel on number kaks olla enam kui küll.

See on sarja «Detektiivibüroo nr 2» esimene raamat – nutikas, kaasahaarav ja põnevust täis! Sari on mõeldud lastele vanuses 6-10.

Kui 20-aastane Bobby Fischer tuli 1964. aastal USA malemeistriks, polnud see asjatundjatele mingi üllatus. Saavutuse tegi enneolematuks asjaolu, et ta võitis kõik üksteist mängitud partiid, alistatute hulgas oli ka suurmeister Samuel Reshevsky. Niisugust tulemust pole kellelgi tänapäevani õnnestunud korrata. Kaheksa aastat hiljem võitis Bobby Fischer Reykjavíkis selge ülekaaluga Nõukogude Liidu esindaja Boriss Spasski ja tuli maailmameistriks. Ameerikas ootas Fischerit vaimustatud vastuvõtt, aga üleüldiseks hämmelduseks ei osalenud maailmameister enam ühelgi võistlusel ja isegi ei kaitsnud oma tiitlit Anatoli Karpovi vastu. Mis siis juhtus?

Frank Bradyl oli Fischeri sõbrana võimalus elada kaasa väga paljudele Bobby elu tähtsündmustele. Tema hinnangul kubises Fischeri elu paradoksidest, Brady rõhutab, et käesoleva raamatuga püüab ta varem kasutamata dokumentide ja sadade intervjuude abiga lahti mõtestada seda salapärast alkeemiat, millega Bobby mõjutas arusaama malest kümnete miljonite inimeste mõtetes. Muuhulgas on kasutatud ka KGB ja FBI arhiivides leiduvaid materjale nii Bobby kui ka tema ema Regina kohta. Peamiselt tänu Bobby karismale ja tema laialt kajastust leidnud tülidele tekitas tema võit maailmameistrivõistlustel rohkem furoori ja pälvis rohkem tähelepanu – ning viis malemängu laia avalikkuse teadvusse – kui ükski teine malesündmus ajaloos. Just avalikkuse pealetükkivad pilgud sundisid teda hilisematel eluaastatel elama täiesti tagasitõmbunud, peaaegu eraklikku elu.

Kas sulle meeldib pigem ise meisterdada ja asju taaskasutada kui osta midagi uut? Kui nii, siis selles raamatus on 34 värske lahendusega projekti kõrgpeenrast tomatimajani, et muuta aed mõnusamaks ja omanäolisemaks keskkonnaks.

Üksikasjalikud, juhtnööre sammhaaval ilmestavad joonised on nii lõbusad, et julgustavad ka töömahukamaid ideid ellu rakendama. Kõikide projektide juurde on lisatud vajamineva materjali ja töövahendite nimekirjad ning hulgaliselt praktilisi aiandus- ja töönippe.

Raamatus on ka mitu nutikat ideed, alates peenest putukahotellist kuni hubase siilikorterini, et ligi meelitada kasurputukaid, linde ja väikeloomi.

Kas sa oskad ette kujutada, milline oli elu Soomes meie esiisade ajal, kui maad valitsesid Karlid, Johanid, Kristinad, Gustavid ja teised kroonitud pead? Aabits oli veel kirjutamata, kahvel äsja moodi tulnud ja sõdima mindi, nuiad peos.

Nuiasõda ja nõidade vaenamine, kübarad ja mütsid ning ballid ja turniirid! Alusta seiklust endisaegade Soomes. Raamatust saad pildi meie visa vennasrahva minevikust 16. sajandist 19. sajandini.

Mauri Kunnas äratab ajaloo vaimu ellu nii, et seda naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Kogumik «Helme helinad» sisaldab artikleid Helme kihelkonnast, mis on ilmunud ajavahemikul 1866–1942 eestikeelses ajakirjanduses.

Juba üle kahe sajandi on jäädvustatud Eesti elu-olu ajalehtede veergudele. Mulgimaa kirjastuse «Kaarnakiwi» poolt välja antav raamatusari «Kihelkondlikud kihelused» toob lugeja ette meie maa aja- ja kultuuriloo läbi vanema ajakirjanduse prisma ning seda kihelkondlikus võtmes. On ju kihelkond läbi aegade jäänud üheks suhteliselt püsivaks haldusüksuseks võrreldes näiteks valdadega. Helme kihelkond on mänginud Eesti kultuuriloos olulist rolli eestlaste eneseteadvuse arenemisel, olles üheks ärkamisaja keskuseks. Siin hakati ühtede esimestena Eestis talusid päriseks ostma. Helmest on pärit mitmeid üle riigi tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi.

Raamat on illustreeritud Tõrva Gümnaasiumi õpilaste poolt.

Raamat on mõeldud neile, kes plaanivad päikeseelektri kasutamist suvilas või eramus, kuid asjalikku teavet leiavad ka need kes päikeseelektrit juba kasutavad ja teised asjahuvilised. Antud on üksikasjalikke näpunäiteid päikeseelektrisüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja kasutamiseks.

Raamatus käsitletud teemad on:

• päikesest saadav energia, selle salvestamine ja kasutamine
• päikesepaneelide ehitus ja tööpõhimõte
• akutehnika
• laadimisseadmed, mõõteseadmed
• inverterid ja elektrivõrguga liidetud päikeseelektrisüsteemid
• päikeseelekter suvilasse/eramusse: kavandamine, dimensioonimine, paigaldamine

Suurepärane, meisterlik ja inimlik portree Vene impeeriumi viimastest päevadest – ning viimastest valitsejatest.

Selles raamatus viib Pulitzeri preemia pälvinud autor Robert K. Massie lugejad keiserliku Venemaa erakordsesse maailma, jutustades loo Romanovite valitseva perekonna hääbumisest ja kokkuvarisemisest: tsaar Nikolai II poliitilisest naiivsusest, tema abikaasa Aleksandra lausa painajalikust kiindumusest kõlbeliselt rikutud müstikusse Rasputinisse ja nende poja Aleksei võitlusest hemofiiliaga.

Pillava luksuse ja intriigide taustal avab Massie Venemaa ajaloo kahekümnenda sajandi alguse julmades oludes hargneva perekonnatragöödia, kirjeldades hukkumisele määratud impeeriumi ja juba surmapitserit kandvaid keiserlikke isikuid, kes jälgivad selle murenemist.

KUI PÕNEV VÕIB OLLA AJALUGU!

On üks tüdruk nimega Mann. Tal on loomade vastu allergia ja seetõttu pole tal lootust saada mitte kunagi endale kodulooma. Suur on aga tirtsu üllatus, kui ta leiab oma tantsukinga seest kirja, mis annab talle voli soovida, ükskõik mida. Niimoodi saab alguse Manni ja Roosa Roti kohtumislugu ning koos minnakse läbi erinevate elusündmuste. Asudes koos nendega teekonnale, jõuad sa jälile vargale, kes näppas õpetaja sahtlist rahapataka. 

Saad teada, kuidas käib armumine jalgpallistaadionil ning mida teha siis kui südamel on valus. Loomulikult ei puudu sellest loost ka heade ja halbade omavaheline võitlus, mis leiab oma lahenduse alles täiesti viimastel lehekülgedel! Tegemist on hea lugemisvaraga esimestele klassidele ning on vääriliseks unejutumaterjaliks lapsevanematele.

Põgenen elu tõsiduse eest oma 27. sünnipäeval Fidži saartele. Mul ei ole selget sihti, on vaid uitmõte purjelaevale hääletamisest. Sealt aga rullub lahti teekond, mis viib linnalapse kaugetele saartele lihtsa maaelu keskele. Naeru, tantsu, laulu ja kummaliste kommete kaudu õpin elama nagu fidžilane. Külaelu argipäevas koon naistega vaipu, õpin kasutama kookospähklit 101 erineval viisil, tükeldan lehmakeret ja pidutsen just nii nagu fidžilased seal maailma serval. Seisan ühes kohalikega silmitsi ka varjudega paradiisis: tõusvas maailmameres upuvad terved saared ja hääbuvad sajanditevanused traditsioonid. 

Tarbimishulluse tagajärjel muutub elu kaugel Vaikse ookeani saartel iga hetkega.

Reisimine ei ole enese leidmine, vaid hoopis kaotamine uutes olukordades, et ise uuena edasi minna. Katse-eksitusmeetodil loobumine kõigist neist minadest, kes ma ei ole. Fidžil seisan ka mina valiku ees, kas järgida unistust sinise ookeani avarusest või südamehäält…

Teaduse teed on sarnaselt maanteedega kurvilised, kuid saja aastaga jõuab inimvaim sellel siiski jõudsalt edasi liikuda. Eesti teaduses on see areng toimunud vaatamata ümbritsevatele ohtudele tippkiirusel.

Veel hobustega maal ringi liikunud eesti teaduse teerajajatel polnud silme ees sihte genoomikast ja infotehnoloogiast või siis päikesepatareidest. Tänu neile sündis aga eestikeelne teadusterminoloogia ning loodi alus tänapäeva uuringutele. Nüüdsel infotehnoloogia ajastul on Eesti teadlaste tulemused leidnud tunnustust juba kogu maailmas. Meil on silmapaistvaid rakendusi, lootustandvaid noori ning ühiskondlikult aktiivseid teadlasi. Rahvusvahelise teadusmaastiku ühe killuna markeerivad meie teadusuuringud tänagi Eesti probleeme, nii nagu omaaegsed teadusjuhid eesmärgiks seadsid. Võime tunda uhkust paljude oma teadlaste üle ning mõned neist leiavad lähemat käsitlemist nendegi kaante vahel.

Meie raamat jälgib teaduslikke otsinguid Eestis saja aasta vältel. Sel teel on olnud olulisi poliitilisi ning ka inimlikke kokkupõrkeid, kuid eelkõige kirjutame õnnestumistest teadusuuringute alal ning kirjeldame tippsaavutusi. Senitehtu tõestab, et tulevikuski võime oodata Eesti teadlastelt olulisi teadustulemusi. Vivat academia! Vivant professores! Vivat et res publica!

See raamat ei ole monumentaalskulptuuridest, vaid monumentidest, s.o mingitest tähistest, mis on rajatud kellelegi või millelegi. Ehkki skulptor või arhitekt on monumendi-mälestusmärgi kujundamisel väga tähtis, on selles raamatus keskendutud eeskätt vastavale isikule või sündmusele, kellele või millele on monument püstitatud. Eelistuseks võtsin, et igal monumendil peab olema rääkida oma lugu.

Monumendid on raamatus toodud küll ajaloopõhisena, kuid järjestatud nende valmimisaasta järgi. Väikelinna Haapsalu poisina ja maaelu patrioodina-austajana püüdsin sisse tuua võimalikult palju monumente väljaspool suuremaid linnu. Selge see, et Tallinnas ja Tartus on monumente kõige rohkem ja nendega võiks kogu raamatu sisustada.

Väga raske oli Eesti tuhandete mälestusmärkide seast vaid 101 välja valida. Mõnele suurkujule on püstitatud ju mitmeid mälestusmärke. Tegin südame kõvaks ja ei valinud neid ei paremuse või mulle meeldiva ilu pärast. Pea kõikjal on eelistatud just esimesena vastavale isikule püstitatud taiest. Siiski andsin endale loa kajastada ka muid ausambaid erinevates paikades, mis antud isiku või sündmusega seotud on. Seega kasvas monumentide arv mitmesajaliseks, aga reegleid rikutud ei ole. 101 sekka läheb leheküljel vaid põhiline, kõik muud selle juurde on lisad. Eks igaüks otsustagu, kas tegin õigesti või valesti. Aga uskuge, ülesanne oli väga raske!

- Raul Vaiksoo

Püüdes leida õnne või edu valemit, keskenduvad väga paljud inimesed või organisatsioonid sellele, MIDA või KUIDAS teha. Kestva edu, õnne- ja rahulolutunde tekkimine on seotud peamiselt aga oma MIKSIga kooskõlas elamise ja tegutsemisega.

Poodlemine, tervisejooks, veinijoomine, purjetamine või mis tahes lühiajaline tegevus nagu ka eesmarkide saavutamine, preemia saamine, uue kliendi leidmine võivad meile anda küll põgusa õnnetunde, kuid kestvat rahulolutunnet see üksinda ei taga. Seda ei paku enamasti ka kindel töökoht ja materiaalne olukord, hea positsioon, ega ka ideaalne elukaaslane. Me näeme endi kõrval palju inimesi, kes ei tunne isegi hoolimata kõrgest sissetulekust ja luksuslikust eluviisist rahulolutunnet, sest nende inimeste elust on midagi puudu. Nende elu ja tegevused ei ole ilmselt kooskõlas nende MIKSiga.

Üksnes suur käive või kasum ei taga ettevõtte pikaajalist edukust. Kasumile orienteeritud ettevõtted võivad küll olla lühiperspektiivis edukamad kui MIKSile orienteeritud ettevõtted, kuid see edu ei kesta kaua. Pikemas vaates ei saa nad loota ei oma töötajate, klientide ega partnerite lojaalsusele, usaldusele ja uuenduslikkusele erinevalt neist, kel on olemas tõeline eesmark.

Kui sa tead oma MIKSi, võid selle asemel, et pidevalt püüda vältida rahulolematust ja ebaedu, keskenduda tegevustele, mis on kooskõlas sinu enda MIKSiga .

Oma MIKS on kõikidel inimestel ja ettevõtetel vähemasti nende loomise hetkel, vähesed on suutnud seda aga endale teadvustada, veelgi vähem sõnastada. Kuna MIKS pärineb sinu aju limbilisest osast, millel pole mingit pistmist keeletunnetusega, ongi seda raske sõnadesse panna.

Kui tavaliselt on raamatutes kas lihtsalt palju ilusat teooriat või siis kellegi kogemuse kirjeldus, mida on väga keeruline iseenda ellu rakendada, siis see raamat on erand. Raamatut «Leia oma MIKS» võiks nimetada suisa sinu isikliku või ettevõtte MIKSi leidmise käsiraamatuks. Siit leiad sa selged metoodilised juhised, mida ja kuidas teha, et oma isiklik või ka organisatsiooni MIKS leida ning see siis ka konkreetselt sõnastada. Siin toodud metoodika on aidanud tuhandetel ettevõtetel ja inimestel jõuda enda MIKSini ning see ka mustvalgelt kirja panna.

LEIA OMA «MIKS» ning saavuta kestev edu, õnne- ja rahulolutunne!

Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis... Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab...

Laura on rõõmsameelne ja asjalik väike tüdruk, kellel on isa ja ema ja Mõmmi ja sõbrad ja kes käib lasteaias. Selles raamatus on 21 armastatud lugu ja üks täitsa uus lugu.

«Ma olen siin, härrad.» Nende sõnadega rebib Phileas Fogg ühe päeva aja hammaste vahelt, et rajada endale teed maailma seikluskirjanduse ajalukku.

Phileas Fogg, üks Londoni Reformi klubi iseäralikumaid ja tähelepanuväärsemaid liikmeid, veab 20 000 naelsterlingi peale kihla, et reisib ümber maailma vaid kaheksakümne päevaga. Koos prantslasest teenri Passepartout', agent Fixi ja nendega teel ühinenud kauni indialanna Audaga seilab ta tormisel merel, murrab läbi džunglite ja üle lumiste mäekurude, kasutades kõikvõimalikke sõiduvahendeid – postilaevu, ronge, vankreid, jahte, kaubalaevu, purjekelku ja elevanti.

Jules Verne'i (1828–1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid on seiklusrikas ja lõbus lugu täis arvukaid ohte ja uskumatuid juhtumusi. Üks tema sõpru kunstnik Léon Benett reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel ja tema eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus.

Jules Verne'i raamatusarjas «Erakordsed reisid» (Voyages extraordinaires) on ilmunud kokku 54 raamatut. Jules Verne'i rohkem kui sajand tagasi kirjutatud ulmeromaanid kõnelevad unistustest, mis hiljem täide läksid (allveelaevad, kosmoselaevad, lennukid, televisioon). Enamik avastustest ja leiutistest, mida ta ette nägi ongi teoks tehtud ja sageli isegi ületatud. Iga Jules Verne'i raamat pakub lugejale uusi teadmisi, üsna keerulisi teaduslikke küsimusi esitatakse nagu mängeldes arusaadaval kujul ja nende vastu huvi äratavalt. On tõsi, et Jules Verne'i kirjeldatavad reisid on täiesti «erakordsed», puhtalt tema loova kujutlusvõime viljad. Kuid hämmastav on, kui hästi tal on õnnestunud ka kõige uskumatumad ja võimatumad asjad sündmusi kirjeldades nii võimalikuks ja tõenäoliseks teha, et võime end tunda juuresviibijatena.

Victor on kiskja. Ta kerkib varjust, et tappa, ja kaob seejärel nagu tina tuhka. Ent mõjukate isikute – nii heade kui ka halbade – meelest, keda Victor teenib, on ta lihtsalt vahend, millest võib muretult loobuda. Ja keegi ei kaitse teda. Eriti veel nüüd, kui CIA salateenistus on tema enda sihikule võtnud ...

USA kõrge luureametnik Antonio Alvarez kavatseb korra majja lüüa ning leida legendaarse palgamõrvari, kes Pariisis korraldatud operatsiooni ajal tal käest libises. On ainult üks isik, kes saaks Victorit aidata: hukatuslik naismõrvar, kelle elu ta kord päästis. Ja nüüd soovib Victor temalt vastuteene sisse kasseerida – sellega, et naine ta tapaks ...

Avalikkuse eest aastakümneid varjunud ja oma elulugu kiivalt saladuskatte alla hoidnud J. D. Salingeri «Üheksa juttu» sisaldab klassikaks saanud novelle. Alates raamatu «Kuristik rukkis» ilmumisest 1951. aastal on Salingeri teoseid armastatud nende huumori, mõjuvuse ja inimliku lihtsuse poolest. Kogumikus on järgmised novellid:

• Parim päev banaanikala püügiks
• Vaene onu Vemmalsäär
• Just enne sõda eskimotega
• Naerev Mees
• Jolli juures
• Esméle – armastuses ja riivatuses
• Roosisuu ja silmad rohelised
• De Daumier Smithi sinine periood
• Teddy

Raamat on ilma kaanetekstide ja järelsõnata, kuna J. D. Salinger keelas rangelt igasugused kommentaarid.

Kas tead seda õndsat tunnet, kui võid hea enesetundega nii hommikusöögiks kui ka õhtuooteks süüa tervisest pakatavat kooki? Just selline argipäev ootab Sind ees, sest «Koogiga pai» on tõenäoliselt kõige enam sõltuvust tekitav koogikogumik.

Raamat põhineb autori isiklikul kogemusel: oled see, mida sööd ja mõtled. Kõik retseptid on sündinud läbi suurte tunnete, armastuse ja kire. Koogiraamat on autori panus ja südamlik pai Eesti inimeste rõõmsamaks, energilisemaks, tervemaks ja õnnelikumaks muutmisel.

KÕIK siinsed retseptid on gluteeni-, laktoosi-, kaseiini-, soja- ja valge suhkru vabad! Nii koogid kui ka raamat ise on pungil naturaalseid looduslikke maitseid ja värve ning südamega mõeldud mõtteid. Sobivaid koogiretsepte leiavad ka veganid ning kanamuna- või pähkliallergikud. Selgete juhiste ja läbiproovitud töövõtete abil aitan tuua õnnestumise kogemuse igasse kööki!

Söö seda, mis pakub Sulle naudingut valmistamise ja söömise ajal ning säilitab hea enesetunde ka pärast seda!

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine. Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks?

***

«Õ.N.N.» on ootamatult paeluv futulugu, millesse on põimitud maailmu muutev, jalust rabav armastusromaan. Pärast läbitud lehekülgi võin öelda, et ainus asi, mis selle loo juures mõjus ulmena, polnud mitte tehisintellekt (ja tehisintellekti ääretu inimlikkus – ma tean küll, ma räägin ka oma Siriga iga päev!), vaid hoopis uus tekkinud inimsuhe: kas ikka tõesti saab uskuda, et kusagil on igaühe jaoks see üks ja õige?…
Noh, kui Tinder sind selles ei aita, siis miks mitte lasta Aidenil otsustada! Dagmar Lamp ehk Daki, (aja)kirjanik, blogija ja podcast’i «Naistejutud» autor


On värskendav lugeda nii positiivset, naljakat ja sooja lugu tehisintellekti võimalustest. Selle raamatu arvutiprogrammid ei taha inimkonda hävitada, nad tahavad vaadata sentimentaalseid filme ja aidata inimestel armuda. See on digitaalse ajastu Jane Austeni «Emma».
Keith Stuart, menuki «Plokipoiss» autor


Ääretult naljakas armastuslugu… Kui kasutate Sirit, Alexat või Google Assistanti, teeb see raamat teil südame soojaks – ja natuke hirmutab ka!
Ajakiri Fabulous


Mõnus ja humoorikas armastusromaan, mis uurib, mida tegelikult tähendab õnnelik olemine (ja ühtlasi heidab pilgu tulevikuhirmule: mis juhtub siis, kui tehnoloogia hakkab meie üle valitsema).
Ajakiri Stylist

*** 

Raamatu autor P. Z. Reizin töötas enne kirjutama hakkamist ajakirjanikuna ja produtsendina raadios, televisioonis ja trükimeedias. Ta on olnud seotud mitme moodsa idufirmaga, millest ükski pole ohustanud Google’it, Twitterit või Facebooki. Mees on abielus, tal on tütar ja ta elab Londonis.

See kogumik vestlusi ja kõnelusi Goethega on suuremalt jaolt sündinud autori loomutungist muuta kirjapanekuga enda omaks midagi läbielatut, mis tundub talle väärtuslik või tähelepanuväärne.

«Lisaks vajasin ma alati õpetust, nii siis, kui kohtasin esimest korda seda erakordset meest, kui ka siis, mil olin juba aastaid temaga koos elanud ja haarasin meelsasti tema sõnade sisu ning panin selle endale kirja, et see oleks mul edasise elu jaoks tallel.

Aga kui ma mõtlen tema sõnade heldele küllusele, mis pakkus mulle õnne üheksa aasta kestel, ja vaatan nüüd seda vähest, mis mul õnnestus sellest paberile kirja panna, siis tundun endale lapsena, kes katsub kosutavat kevadvihma avali käsi kinni püüda, aga kellel suurem osa jookseb sõrmede vahelt läbi ...» Johann Peter Eckermann

Selles ümbruskonnas varitseb oht kodu lähedal. Põnevik täis saladusi ja keerdkäike, millele ei näi tulevat lõppu
– menuki «Teisel pool seina» autorilt.

Ta silmitseb naist murelikult. «Kuidas sa end tunned?» Too tahaks öelda: Olen kabuhirmul. Selle asemel lausub ta õrnalt naeratades: «Hea on olla kodus.»

Karen ja Tom on õnnelikud – neil on kena kodu New Yorgi ühes põhjapoolses eeslinnas, nad on värskelt abiellunud ning neil pole lapsi, kes nende mugavat kooselu häiriksid. Ent ühel õhtul tuleb Tom koju ja leiab, et Karen on kadunud – tema autot pole ning näib, nagu oleks naine lahkunud kiirustades. Isegi rahakott ühes telefoni ja isikutunnistusega on maha jäänud. Kostab koputus uksele – lävel seisab politseinik, et viia Tom haiglasse, kuhu on toimetatud tema naine. Karen oli teinud avarii, sest kaotas kontrolli auto üle, kui kihutas läbi halvima kuulsusega linnaosa. Õnnetusest pääseb Karen ajupõrutuse ja mõne kriimuga. Kõik on enam-vähem korras, ent naine ei mäleta, mida ta tegi või kus oli, kui avarii juhtus. Võmmide arvates on tema mälukaotus väga mugav ning nad kahtlustavad, et asi pole päris puhas. Karen naaseb koos Tomiga koju, et kosuda ja eluga edasi minna. Siin tõdeb ta, et majas on asju liigutatud. Kõik pole päris nii, nagu olema peaks. Keegi on käinud majas sees. Ja politseil on lõputult küsimusi.

Sest selles majas on igaüks omamoodi võõras. Igaühel on midagi varjata. Midagi, mille mahavaikimise nimel võiks koguni tappa.

Uues raamatus jätkab Janar Ala «Ekraanirituaalidest» tuttavat liini. Postituse formaadist on autor tasapisi edasi liikumas. Raamat koondab lühemaid ja veidi pikemaid vesteid, mis tegelevad tuttavate igihaljaste teemadega. Olulisel kohal on maaelu, nii-öelda lihtsate inimeste lood ja nende hääled. Janar Ala pajatab lugusid kodusest Luua alevikust ja kodukandi inimestest, tehes seda muigega, aga soojades toonides – see pole kaasaegse noore kirjanduse puhul kõige tavalisem nähtus.

Janar Ala on kultuuri(aja)kirjanik, aga ta on ka silmapaistev humorist, mis tähendab, et ta võtab oma ainest tõsiselt. Ootamatud seosed ja pöörded, paroodia ja komöödia, kirjandus ja kunst, teater ja kino, Kalamaja rahva ja Luua meeste elujuhtumised – selline on Janar Ala stiihia.
– Mart Juur

1980. aastatest alates on geeniteadus teinud läbi tohutu arengu, alates revolutsioonilistest uuendustest kriminalistikas, meditsiinis ja bioloogias kuni selleni, et on nüüd abiks ka arheoloogidele ja ajaloolastele.

Rootsi teadusajakirjanik Karin Bojs otsustas pärast ema surma suguvõsauurimisega süvitsi minna ja saada geenitestide kaudu rohkem teada oma seosest ürgaja inimestega. Ta luges sadu teadusuuringuid, intervjueeris seitsetkümmend maailma juhtivat teadlast ja reisis kümmekonda riiki, et mööda jälgi ajas tagasi liikuda. Raamatut kirjutama asudes seadis ta eesmärgiks seostada professionaalsete teadlaste uusimad teadmised Euroopa esiajaloost omaenda perekonnalooga.

Tulemuseks on väga tavatu ja universaalne raamat Euroopa ajaloost alates esimesest sisserännulainest kuni tänapäevani: viikingitest, varastest Lähis-Ida põlluharijatest ja flööti puhuvatest koopainimestest Saksamaal ja Prantsusmaal. Ajalugu, mida ta kirjeldab, on meie kõigi oma. Me oleme omavahel sugulased. Ükskord ammu elasid kusagil meie ühised esiemad ja esiisad. DNA-lõimed seovad meid kõiki omavahel kokku.

Raamat pälvis 2015. aastal Rootsi tunnustatuima kirjandusauhinna, Augustipreemia aasta parima mitteilukirjandusteose valdkonnas.

Jääkaru on tõeline põhjamaa kuningas! Ta pole mitte üksnes kõige suurem ja tugevam, vaid ka osav sukelduja, võrratu ujuja, kaval kütt. Raamatust «Mina olen jääkaru» saad teada, miks jääkaru ei karda külma, mis värvi tema karvad tegelikult on, kui kõrgele suudab jääkaru hüpata, miks ta polaaruurijatel külas käib ja keda polaaralade hiiglane päriselt kardab.

«Mina olen jääkaru» on neljas raamat sarjast «Laste loomaraamat». Sarjas on varem ilmunud «Mina olen rebane», «Mina olen siil» ja «Mina olen pingviin».

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta.

Erich Kästneri esimene lasteraamat on ühtlasi tema kõige tuntum lasteraamat. Lugu Emilist ja tema sõpradest on nii Saksamaal kui ka mujal mitmeid kordi menukalt ekraniseeritud, lisaks filmidele on sellest igihaljast ainesest tehtud ka muusikal, teatrilavastus ja kuuldemäng.

Erich Kästner (1899–1974) kuulub enimloetud lasteraamatute autorite hulka. Oma teoste eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, muu hulgas on teda tunnustatud Hans Christian Anderseni medaliga ja Georg Büchneri nimelise kirjandusauhinnaga. Kogu maailma lapsed armastavad tema lugusid ja nende põhjal valminud filmid on samuti vaimustunud publiku leidnud.

Beebikõhukesest abielutõotuseni!

Rosa Rothwell teab, et tema rasedus on skandaalne. Ta on valmis tegema kõike, et kaitsta oma last, isegi kartmatult põgenema oma sugulaste majast Itaalias. Rosal pole aimugi, mida tulevik toob, kuni nägus, ent vihaleajav võõras pakub oma abi.

Veendunud, et tema perel lasub needus, usub lord Hunter, et tal läheb üksi elades tublisti paremini. Aga lapseootel debütandi armas olek liigutab teda sügavalt. Kas ta suudab lõpuks oma deemonitele vastu astuda ning anda endale ja neile mõlemale uus tulevik... abikaasadena?

Mõnikord pead selleks, et end leida, teelt eksima.

Jah on nii väike sõna...

Dr Dylan Michels on täiusliku elu saavutamiseks palju vaeva näinud, nii et kui ta kauaaegne kallim Cooper ühele põlvele laskub, peaks see olema kõige täiuslikum hetk ta elus. Ent miks ta siis ei ütleb? Dylan on liiga palju aastaid elanud oma õele, kes ei saanud kunagi võimalust suureks kasvada. Ent katsed olla täiuslik tütar, elukaaslane ja arst pole olnud piisavad selleks, et vaigistada süütunnet, mis närib Dylanit õe surma ja selle tõttu, mis rolli tema selles mängis. Nüüd peab Dylan oma minevikuga silmitsi seisma, kui tahab, et temal ja Cooperil oleks ühine tulevik. Ent kui ka Cooper tuleb lagedale jahmatava ülestunnistusega, kas siis Dylan leiab endas julguse, et määratleda, mis on õnn, enne kui ta elu täielikult ebatäiuslikuks muutub?

Mahedaid Portlandi suvepäevi kirjeldav romaan «Täiuslikult ebatäiuslik» on sügavalt liigutav lugu peresaladustest, andestamisest ja eneseleidmisest kõige üllatavamates paikades.

Sellesse mälumänguraamatusse on koondatud küsimused ajalooperioodist, kui Eesti Vabariik oli okupeeritud võõrvõimu poolt – ajast, mis on nüüd õnneks saanud ajalooks ja millele saame distantsilt tagasi vaadata.

Olles küll sündinud ja üles kasvanud sellel ajal, ei ole raamatu koostajate näol kindlasti tegemist nõukogude aja nostalgiliste tagaigatsejatega. Küsimused on peamiselt meie väljapaistvate kultuuritegelaste, teadlaste, sportlaste ja teiste tublide inimeste kohta, kes pidid elama selles ajas ning tegelesid sellega, milleks neil annet ja võimalust oli. Tollel ajal Eestis elanud inimesed pidid tegema raskeid otsuseid – millisel määral minna võõrvõimuga kompromissile. Paljude jaoks olid aga kompromissid välistatud: igal okupatsiooni aastakümnel on meil olnud vabadusvõitlejaid, kes ei leppinud Eesti NSV olemasoluga. Oleme neile tänu võlgu praeguse vabaduse saabumise eest. Ka meie tuntumad vastupanuvõitlejad ja kunagised teisitimõtlejad on selle raamatu küsimustes olulisel kohal.

Käesolev raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt, kümnendite kaupa ning ka küsimuste sisu tuleneb nende ajalooperioodide iseloomust.

Head tutvumist meie mälumänguraamatuga!

«Tavaliselt olen ikka tahtnud väljendada mingisugust konkreetset ideed – eetilist, üldinimlikku, humaanset, mis minule on olnud probleemiks. Olen püüdnud oma probleemi nende vahendite abil, mis selle kunstiliigi kasutuses, tantsu, etenduse kaudu väljendada.

Ballett on nii tantsitud mõte kui tantsitud muusika. Need asjad on omavahel kompaktselt seotud ja kuidagi kattuvad. Mõtet võib tantsida ka muusikata ning tants ise võib olla muusika». 

– Mai Murdmaa


Ballettmeister Mai Murdmaa (1938), üks omanäolisemaid tantsus mõtlejaid mitte üksnes Eestis, vaid rahvusvaheliseltki, on öelnud, et ta ei saa olla loominguta. Raamatus on põimitud loomebiograafia sekka mõtisklusi tantsukunstist ja elust, kolleegide mälestusi ühisest loomeprotsessist ning arvustajate peegeldusi Mai Murdmaa lavastustele.

Lehti Metsaalt: «Mai Murdmaa põhitoeks on eelkõige – kogu kunst algab individuaalsusest. Ainult individuaalsus väljendab midagi. Mai Murdmaa aastatepikkuse lakkamatu loomingulise progressiooni kõik elemendid ongi allutatud peateemale – inimene, tema isiksus.»

Kõige vähem kaitstud koht lahinguväljal on sõduri aju – kõike muud saab soomusega kaitsta, aga mitte mõistust. Seda eriti 21. sajandil, kui füüsilised relvad on asendunud virtuaalrelvadega ning rahulikke elanikke ei ründa mitte ainult sõjalennukid, vaid ka näiteks teleseriaalid. Me arvame, et oskame propagandat ära tunda, kuid tänapäeval kasutab see nii kavalaid võtteid, et keegi ei ole selle eest kaitstud.

«Propagandasõda 21. sajandil» lahkab teemat üksikasjalikult: milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse, kuidas propaganda toimib, milline on vastupropaganda, keskendudes seejuures eelkõige Venemaa propagandale ja Ukraina õppetundidele.

Tuntud infosõjateoreetikul Georgi Potšeptsovil varem eesti keeles ilmunud «Propaganda trummipõrin» (2009) ja «Strateegilised sõjad» (2009).

«Georgi Potšeptsov on oma infokonfliktide raamatutega kogu aeg olnud ajast ees. Teda lugedes saab täna aru, mis juhtub homme. Saab see, kes tahab ja usub.»

Raul Rebane, kommunikatsiooniekspert

«Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus» on viimase 25 aasta kõige põhjalikum Eesti haudelinde käsitlev raamat. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

• kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,
• üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,
• ülevaatlikud «fenoribad» iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:

• kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,
• millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,
• kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,
• milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Inga usub kindlalt, et on oma elus kõik õigesti teinud. Väikesest külakesest pärit neiu on lõpetanud ülikooli kiitusega, leidnud asjaliku töökoha ja tal on ka igati esinduslik meessõber. Mida enamat võikski ta soovida? Kuid millegipärast tekivad tal uneprobleemid ning üha kangemad unerohutabletid ei suuda teda aidata. Ühel saatuslikul õhtul võtab üleväsimusest kurnatud Inga surmava uinutidoosi.

Aga noor naine leitakse õigel ajal ja kiirabil õnnestub tema elu päästa. Pärast haiglas veedetud nädalaid kirjutatakse Inga lõpuks välja ja ta peab pöörduma tagasi reaalsusesse. Ta arvab, et ta läheb tagasi oma ideaalsesse ellu, kuid nii see ei ole. Ta avastab, et tema enesetapukatse tõttu suhtutakse temasse kui pidalitõbisesse, kellest tuleb iga hinna eest eemale hoida. 

Kuidas edasi elada? Kuidas tulla toime teiste hukkamõistuga? Ja miks Inga end üldse tappa üritas?

Kui Sind huvitab tundmatu, uus ja huvitav, siis see on raamat, mis võib avada täiesti uued teadmiste universumid. Ayahuasca tee – Brasiilia šamaanide imejook, on viimasel aastakümnel jõudnud lääne ühiskonda, kuid on ikkagi enamiku inimeste jaoks tundmatu sõna, rääkimata teadmisest selle maitsest. Antropoloog Jeremy Narby tutvus ayahuascaga Brasiilias, taime kodumaal ja selles teoses kirjutab ta oma isiklikust avastusretkest, mis algab osalemisega iidsel tseremoonial ja lõppeb tänapäeva molekulaarbioloogia radadel. Ning kogu see rännak toimub lihtsas ja arusaadavas keeles. Raamatus seotakse kokku tänapäevased teadusuuringud DNA-st ja šamaanide vaimsed nägemused, hoolimata sellest, kui erinevad need maailmatõlgendused ka esialgu tunduvad.

Raamat on tõlgitud 15 keelde ja seda on müüdud üle 300 000 eksemplari.

Alar Tamming
psühholoogia teadusmagister

Hups, Tups ja Lups avastavad, et fantaasiakirjandus ei olegi alati ainult fantaasia. Nad satuvad päriselt päikesesüsteemi, millest kirjutab nende lemmikulmeraamat! Nemad tunnevad end küll koduselt, aga Donald ju selle maailma kombeid ja ohte ei tea…

Kavalad kurjategijad röövivad Hans Hanelt tema suure õnne. Kas ta peabki nüüd täitsa tavalise pardina elus hakkama saama?

Onu Roberti jaht kullapajale viib Donaldi ja pardipoisid virtuaalmaailma, kus nad tutvuvad vikerkaare elanikega. Kuid tigedad valvurid hakkavad neid taga ajama, sest nad rikuvad vikerkaare kõige tähtsamat reeglit. Mis see on ja kas nad jõuavad terve nahaga reaalsesse maailma tagasi?

Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut haigust. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb välja öelda tõe, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev läheb arvesse kümne aastana. Roosamamma õhutusel hakkab Oscar saatma iga päev kirju Jumalale, milles ta jutustab vägagi vaimukalt ja elavalt oma kujuteldavast teismelisepõlvest, abiellumisest, lastest, oma muredest ja rõõmudest. Tänu sellele sõprusele ja kirjutamisele leiab Oscar taas elurõõmu, tahtmise leppida vanematega ja julguse vastu minna oma saatusele.

«Oscar ja Roosamamma» kuulub Eric-Emmanuel Schmitti romaanitsüklisse, mille teised osad ilmusid eesti keeles 2006. aastal. Selle põhjal tehtud lavastus «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» on Rakvere Teatri läbi aegade üks menukamaid lavastusi, mida mängiti üle 200 korra kümne aasta jooksul täissaalidele igas Eestimaa nurgas.

Tegemist on traditsioonilise olümpiat kokku võtva väljaandega, mis järgib olümpiaraamatute tava tuua lugejani sügavamad emotsioonid ja põhjalikumad kommentaarid. Lisaks antakse ülevaade Pyeongchangist kui olümpialinnast, mängude põhjalik statistika, oma loo räägib Eesti 12 olümpia logistik Martti Raju, kirjutame ka dopinguteemadest, suur lugu Kelly Sildaruga ja palju muud põnevat.

Raamat ilmub koostöös Eesti Olümpiakomiteega ja selle autoriteks on Eesti juhtivad spordiajakirjanikud Ville Arike, Ott Järvela, Kristi Kirsberg, Jaan Martinson, Andrus Nilk, Peep Pahv, Priit Pullerits, Märt Roosna, Sven Sommer, Deivil Tserp, Andres Vaher. Lisaks neile teeb paralümpiast ülevaate Are Eller ning spordikolumnistidena astuvad üles Mart Mardisalu ja Tarmo Paju. Raamatu koostab Gunnar Press.

Soovisin kingitusena EV100 puhul köita terviklikuks tekstiks oma vanaema Vilhelmine Kuurbergi kolm kaustikutäit memuaare üheskoos suguvõsa käest kogutud fotodega.

Vilhelmine Kuurberg, neiuna Pärnamäe, varasemate allikate järgi Wilhelmine Marie Pernamäe, elas aastatel 1913-1988. Olles pärit Vaivara vallast, Virumaalt, viis abielu ta Haljavasse, Harjumaale, kus saadi õnnelikult koos elada vaid vähesed aastad. Seejärel tuli okupatsioonide periood, väikese poja surm, abikaasa arreteerimine, kodu mahapõlemine ja lõpuks ka küüditamine koos kahe pisikese lapsega kaugele Siberisse, Krasnojarski Krai Minussinski rajooni Jenissei sovhoosi.

Ehkki lõpuks hakkas seal elu laabuma, ihkas süda tagasi kodumaale ning kui see võimalikuks osutus, oli võõral maal oldud juba kaheksa aastat.

Su abikaasa sooritab enesetapu. Su tütar ei räägi. Kas tahad teada tõde?

«Mu abikaasa lasi end meie magamistoas maha. Kui ma koju jõudsin, seisis Emma karjudes trepimademel.»

Sellest kohutavast päevast saadik ei lausunud Laura Brandoni väike tütar ainsatki sõna. Kui psühhiaater avaldab arvamust, et Emma ei räägi, kuna ta kardab mehi, tunneb Laura endal suurt süükoormat. Et Emmat aidata, peab ta teada saama, milline kohutav saladus viis abikaasa enesetapuni.

Laura arvas, et ta perekond on täiuslik, kuid otsingud viivad ta šokeeriva tõeni. Kas lapse heaolu nimel tuleks isa patud maha vaikida?

Olete mõelnud, kas kalakene akvaariumis tunneb ära teie näo, kui lähete talle süüa andma? Kas kõnekäänd haugi mälu kohta vastab tõele ja kas kalad on üleüldse võimelised mõtlema? Etoloog Jonathan Balcombe annab neile ja paljudele teistele küsimustele vastuse oma neljandas raamatus «Mida kala teab».

Autor viib lugeja veealusele reisile jõgedesse, järvedesse ja meredesse, aga ka ojadesse, lompidesse ja akvaariumidesse. Kas oskasite arvata, et rohkem kui 30 000 kalaliigi seast võib leida nii kunstnikke, ustavaid elukaaslasi, hoolikaid lapsevanemaid, elukutselisi flirtijaid, kangelasisasid ja -emasid, naudisklejaid, aga ka klassikalisi «kägusid»?

Balcombe keerab levinud arusaama kaladest kui tundetutest, külma vere ja tuima pilguga elukatest pea peale, näidates neid sotsiaalsete, taibukate, teadlike ja isegi salakavalate olenditena – teisisõnu suuresti samasugustena nagu inimesed ise. «Mida kala teab» põhineb kõige värskematel teadusuuringutel ja tõestab, et kalade elu on sõna otseses mõttes kirev ja kirglik ujumine, mitte ükskõikne ulpimine. Küsige kasvõi oma kuldkalalt.

Vahva looduses elavate lindude ja loomadega värvivihik lastele.

Too rõõm oma ellu. Ole rõõmu jagaja. Kui inimesed näevad sind tulemas, ütlevad nad: Näe, päike tuli välja!»

See on tõsi, sest rõõm on sinu südame päike. Rõõm on nii väärtuslik, et tal lihtsalt pole hinda, sest ta tuleb otse südamest.

Sari Südame aiad pakub tänapäeva tõtlikus maailma pelgupaika, kus leida selgust ja rahu. Lopsakas rohelus ja lõhnavad lilled täidavad õhu ajatu tarkusega, mis äratab lihtsuse ja terviklikkuse… mis saab osaks kõigile, kes aeda astuvad.

ELIZABETH CLARE PROPHET on kirjanik, kõneleja ja õpetaja; mitme praktilise tehnika teerajaja, kus kasutatakse hääle loovat väge.

Tänulikkus on otsekui värav, mis viib imelisse aeda. See on nagu lehtla tulvil hommikuvärskust ja kauneid lilli. See on imeline romantiline hetk tulvil sinilindude sirinat.

Nii võib kirjeldada tänulikkust looduses. Tänulikkus avab tee Igavese kauni loomingu nägemisele. Tänapäevase kiire elutempo puhul vajame lihtsat võimalust eemalduda argirutiinist, et ammutada uut inspiratsiooni. Kingiraamatute sari Südame aiad pakub sügavaid mõtteteri, mõtisklusi ja tsitaate Elizabeth Clare Prophetilt, mis innustavad, avardavad meie mõistmist ja juhatavad meid oma südame aeda.

ELIZABETH CLARE PROPHET on kirjanik, loengupidaja ja õpetaja, mitmete praktiliste tehnikate teerajaja, kus kasutatakse hääle loovat väge iseloomu arendamiseks, aga ka isiksuse ja maailma muutmiseks ning tervendamiseks. Tema teoseid on tõlgitud 31 keelde.

See raamat räägib Eesti Vabadussõjast ja eesti koolinoorte osast Eesti riigi rajamisel, kus märkimist väärib kooliõpilastest õppursõdurite vaprus võitluses Punaarmee vastu. Kodumaale raskel hetkel astusid vabatahtlikult Kaitseliitu ja rindeväeosadesse tuhanded gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilased üle kogu maa.

Põhjasõda (1700–1721) muutis Rootsi Kuningriigi Põhja-Euroopa suurvõimust Euroopa poliitiliseks tagahooviks. Sama sõda tõi «Euroopa poliitilisele maastikule» uue tegija – Venemaa. Põhjasõda valmistas ränki kannatusi soomeugri rahvastele nii Neeva jõe delta äärsetel aladel kui ka Liivimaa ja Eestimaa põlisrahvastele. Eesti- ja Liivimaal varjutas see sõda kohalikele inimestele möödunud suure sõja – Liivi sõja (1558–1583) mälestused. Rootsi kuningas Karl XII pidas meeleheitlikku kaitsesõda Rootsi Kuningriigi vastu liitunud Põhjaliidu riikidega. Ülekaalukate vastaste vastu sõdides ei olnud tal tegelikult võiduks mingit väljavaadet.
Põhjasõja kulgemise kirjeldus maismaal ja merel ning sõja kajastumine eesti suulises rahvapärimuses on käesoleva raamatu teema.

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule «Suur Marsi müür», mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker.

«Spioon Europal» koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.

Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega.

Lühiromaanis «Teemantkoerad» satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid.

Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses «Grafenwalderi bestiaarium», mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema «loomaaiast» puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja...

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaan «Kuningate tagasitulek» on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord.