Tammsaare raamatutegelastele leiab elust hulgi prototüüpe, kuid mitte päris üks-üheseid vastavusi:Liisi-Joosepi-loole on eluline vaste Anton Hanseni õe armuluguTammsaare maadel andis naabrimees Sikkenberg mõnigi kord Pearu mõõdu väljaVargamäe ja Tammsaare talud kattuvad nii mõneski seigas jne.

See raamat on nii etnograafiline kui ka allegooriline. Carlos Castaneda viib meid don Juani juhendamisel läbi videvikuhetke, läbi selle universumis oleva lõhe, mis on päevavalguse ja pimeduse vahel, maailma, mis ei ole mitte lihtsalt meie omast erinev, vaid kus oleme silmitsi täiesti teist laadi reaalsusega. Sinna jõudmiseks kasutas ta Mescalito, yerba del diablo ja humito-peyote, okasõuna ja seente abi. See ei ole aga üksnes nägemuslike elamuste loetelu, kuna don Juan juhib rändajat peenetundeliselt ning tema tõlgendused annavad tähenduse sündmustele, mida meil nõia õpipoisi kaudu on võimalus kogeda.

Karupoeg Viktor ja hiirepoiss Tommi lähevad appi oma sõbrale, talumees Peetrile. Nad toimetavad talus terve pika päeva.

Leluloo värvimisraamat, milles ei jää küll ükski filmitegelane värvimata!

Tallinna teejuhtIlmub 1 kord aastas

Dale Carnegie (1888–1955) 1936. aastal ilmunud psühholoogia kuldraamat, mida on trükitud erinevates keeltes miljoneid eksemplare. Tänapäeva kiiretempolises maailmas muutuvad inimsuhted päev-päevalt keerulisemaks. Et nendega edukalt toime tulla, vajavadki inimesed teatavaid lihtsaid juhiseid, mille järgi saaks elama hakata kohe ja siinsamas. Dale Carnegie raamat selliseid «nõkse» õpetabki. Käesolevasse trükki on lisatud uusi osi, aktuaalsuse kaotanu on välja jäetud.

Kas Eesti on maailma kõige nõrgem jalgpalliriik?Miks Ühendriigid ei valitse rahvusvahelisel jalgpalliareenil?Kes on parim jalgpalliriik?Milline spordiala domineerib maailmas?NFL või Inglismaa kõrgliiga?Miks on jalgpalliklubisid juhtivad inimesed nii rumalad?Miks jalgpalliklubid kasumit ei teeni? Milline mõju on jalgpallil suitsiidistatistikale?Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab «Soccernomics», jalgpallimaailma telgitaguseid valgustav raamat. Financial Timesi ajakirjanik Simon Kuper ja majandusteadlane Stefan Szymanski kasutavad maailma kõige armastatuima mängu uurimiseks erinevaid analüüsimeetodeid, jõuavad üllatavate järeldusteni ning kummutavad nii mõnedki levinud arusaamad ja müüdid jalgpallist:Inglismaa rahvusmeeskond pole edukas – vale, on!Jalgpall on suurepärane ja tulus äri – vale, ei ole! Hiiglaslike summade maksmine tähtmängijate eest on õige käik – jällegi vale!Põnev lugemine igale jalgpallifännile ja samuti inimesele, keda huvitab meid ümbritsev maailm. «Soccernomics» on vaieldamatult intellektuaalselt huvitav raamat, mis pakub tihtipeale avastamisrõõmu ka jalgpalli taustade üle mõtlevale vutisõbrale. Mitmed arutelud on nauditavad, isegi kui nendes esitatud väidetega mitte nõustuda. Aga päris puhta kulla pähe ei soovitaks ma raamatu väiteid võtta. Ja mis veel olulisem – jalgpalli mõistmisel on numbritest ja teadusest kindlasti kasu, aga kokkuvõttes on jalgpall ikkagi emotsionaalne mäng, kus alati tuleb arvestada võimalusega, et loogika ei kehti. Mis on ka põhjus, miks me jalgpalli kirglikult armastame. Indrek Kannik

Maad asustavast mitmekesisest taimeriigist on vähemal või rohkemal määral mürgised paljud taimed. Leidub taimi, kellel on mürgised vaid üksikud organid, näiteks lehed või viljad, samuti neid, kes on üleni ohtlikult mürgised. Suur osa mürktaimedest on aga väga dekoratiivsed ja paljusid neist kasvatatakse sageli toa- või aiailutaimedena. Kõik need taimed kujutavad inimestele ja lemmikloomadele potentsiaalset ohtu, kui nendega ei osata õigesti ümber käia. Lihtsaim viis taimemürgituste vältimiseks ja õnnetuste ennetamiseks on mürktaimede tundmaõppimine. See fotodega illustreeritud raamat annab lühikese ülevaate mürktaimedest, kes kasvavad Eestis looduslikult, samuti neist, keda kõige sagedamini kasvatatakse aias ja toas. Vaatluse all on ka mõned eksootilisemad taimed, keda suure tõenäosusega kohatakse reisidel soojadele maadele. Iga taime kohta on antud lühike liigikirjeldus, tema perekondlik ja sugukondlik kuuluvus ning looduslik levila, seejärel on esitatud tema keemiline koostis ja mürgisus. Kõige lõpuks on ära toodud valdkonnad, kus ja milleks taime on kasutatud või kasutatakse. Raamatu autorid Krista Kaur, Urmas Laansoo ja Taimi Puusepp on Tallinna Botaanikaaia teadurid, kes on ühiselt juba mitu taimeraamatut kirjutanud.

Õlut kui toitvat ja karastavat ning vähese alkoholisisaldusega jooki on Eestimaal pruulitud ammustest aegadest peale. Tööstusajaloolane H. Gustavson on dokumentaalselt tõestanud, et vähemalt juba 1820. aasta sügisel eksisteeris Saku mõisa õllekoda. Praegu on Saku Eksperimentaalõlletehas Eestis endataolistest suurim ja vanim ning kuulub Eesti NSV Agrotööstuskomitee süsteemi. Brošüür tutvustab Saku Õlletehase ajalugu ja toodangut.

Sisu: Ants Juske. Rahvuslik motiiv eesti kunstis Mart Kalm. Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis Reet Varblane. V noortetriennaal Vilniuses Tiina Käesel. Neljas tarbekunsti triennaal Ando Keskküla, Eha Komissarov. Avangardi idee jälgedes. Kostabismid. Silmast silma Ulla Rantasega Urmas Muru. Mälestused tunnetest Tõnu Tammets. Peet Aren stsenograafias Heie Treier. Naine ja meri Kevadnäitus 1989 Kroonika Aastapreemiad Skulptorite grupinäitus Rühm T näitus Resümee Eduard Rüga. Kilde mälukambrist

Raamatukeses on 20 loomajuttu, kus tegutsevad Rebase-onu, Jänku-onu, Hundi-onu ja teised metsaelanikud.

Valik jõulujutte ja muinasjutte, samuti noorte kirjanduskatseid. Sisu: J. Parijõgi. Jõuluküünal. Vana jõululegend Agnes Taar. Jõuluööl. Luuletus J. Kuulberg. Jõulumees Oscar Wilde. Noor kuningas Selma Lagerlöf. Vana Agneta Pikka Veitsi. Sügisene. Luuletus Juhan Jaik. Vaarao lapsed. Lugu liivlaste elust V. Korolenko. Pime muusik. Lõigend Juhan Jaik. Koduteel. Luuletus Johannes R. Koolist Osvald K. Surnuaiavahi unenägu Lembit S. Olin nägematu Oskar M. Prussakas A. M. Meri

Almanahh on pühendatud Parksepa Keskkooli juurdeehituse avamisele ning sisaldab kooliõpilaste kirjanduskatsetusi – mälestusi, jutustusi, luulet.

Väimela 8-klassilise Kooli almanahh «Lapsemaa», mis on pühendatud kooli 100. aastapäevale, on endiste ja praeguste õpilaste ühendajaks. Almanahhis on õpilaste looming aastatest 1967-1974.

Autode-filmi tegelastega rõõmus pappraamat jutustab loo sellest, kuidas Pikne McQueen Radikaribi linna asukatega tuttavaks saab.

Puhh ja tema sõbrad valmistuvad siin rõõmsas pappraamatus Notsu sünnipäevaks ja igaüks otsib Notsu sead kõige-kõige paremat kingitust.

Filmi Lelulugu 3 põhjal koostatud kleepsuraamat on tulvil Andy mänguasjade kleepse, mis tuleb õigesse kohta paigutada. üle 60 korduvkasutatava kleepsu!

Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, tähelepandavalt aktiivne ja muutusterohke. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971. Selle ülesjoonistamiseks läheks vaja suuremat osa gloobusest. Eestlaste seas, kes 20. sajandil avalikku elu elasid, oli ta isiku ja toimijana dünaamilisemaid: revolutsionäär, tegevpoliitik, kirjanik, maailmarändur, ajakirjanik, diplomaat. «Aegade sadestuse» esimene osa «Noorusmaa», mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963.a. Lundis. Teine osa «Punane ja must» (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Šveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja «Tulimuld» lehekülgedel. Nüüd on nad saanud kõik ühte raamatusse.

Inimkond on käinud pika tee sellest ajast alates, kui meie eellased esimest korda kahele jalale tõusid, kuidas me aga sattusime siia, kus oleme täna? See raamat jutustab meie loo, kuidas konflikti ja intriigi, võimuvõidu ja -kaotuse läbi rajati suured impeeriumid ja hävitati. Oma 350 pildiga on see raamat visuaalne uurimus. Iga topeltlehekülg keskendub erinevale teemale ja enamikul neist on ajaline järjestus, muutes selle ideaalseks kiireks kordamiseks ja süvenenud lugemiseks. Kui soovite paljastada esimeste tsivilisatsioonide saladusi, järgnege marodööritsevatele mongolitele nende vallutusretkedel. Soovite selgitada välja, mis muutis koloniaalimpeeriumid hapraiks, ärge otsige mujalt kui «Lühikesest maailma ajaloost». Raamatust leiate:Üle 350 illustratsiooni114 ajalist järjestustEsiletõste kastidMaailma ajaloo kronoloogia

Sisukord:SissejuhatusVerbaalsed testidUniversaalsed intelligentsustestidNumbriarvatus ja loogikaLoogiline mõtlemineLateraalne mõtlemineTehniline võimekusMõtlemise kiirusIQ-testidLoovusIsiksusetestidVastused, selgitused ja hindamine

Kauaaegne tikkija ja Muhu mustrite looja Leida Kirst kannab siiani hinges oma lapsepõlve Muhu kadakast karjamaad, kust pärit lihtsad põllulilled täidavad ka selle raamatu lehekülgi. Raamat on justkui külaskäik Leida juurde – meister võtab meid uksel lahkelt vastu, räägib oma elust, paotab tikandikapi ust ning jagab kasulikke nõuandeid. Lahkujale aga annab peoga mustreid koju kaasa. Raamatust leiad:153 Muhu mustrit, mis meister 2010. aasta talvel selle raamatu jaoks lõi3 kahepoolset mustrilehte, mida saad kasutada suurte tikandite loomisel41 skaneeritud ja pildistatud tikandit, mida on hea tikkimisel eeskujuks võtta7 fotodega illustreeritud etapilist tikkimisõpetustLisaks kommentaare ja näpunäiteid Muhu tikandi tikkimiseks. Mustreid saad kasutada t-särkide, kleitide, kampsunite, rahvarõivaseelikute, kottide, Muhu pättide või mis tahes muude esemete kaunistamiseks.

«Valgete pilvede tee» on tähelepanuväärne jutustus palverännust, mida tänapäeval ei oleks võimalik teha. 1948. a võttis laama Anagarika Govinda ette unustamatu retke Tiibetisse, enne kui selle vallutasid hiinlased. Govinda ainulaadne kirjeldus ei ole üksnes vaimustav ja ülistav luuleline lugu tema uurimistööst ja avastuste teest. See raamat esitab tänuväärselt tundelise ja selge Tiibeti traditsioonide tõlgenduse. Eessõnas avaldab Govinda, et tema eesmärk ei ole olnud luua üksnes lihtsat reisikirja. «Miks on Tiibeti saatus leidnud nii sügavat vastukaja terves maailmas? Siin saab olla ainult üks vastus: Tiibetist on saanud sümbol kõigele, mida igatseb taga tänapäeva inimkond.» «Valgete pilvede tees» pakub Govinda ebaharilikke looduskirjeldusi, ta jutustab kloostritest, Tiibeti inimestest ja maast, mida tollal väga harva kü­lastati. Samuti räägib ta sellest reisist kui rännakust tema enda olemuses. «Valgete pilvede tee» näitab meile, missugune oli Tiibet tegelikult, enne kui temast pühkis läbi suur muutus. Meil on võimalus osa saada selle ebatavalise ja jutuka autori ajatust vaimsest kogemusest, mis muudab selle teose igavesti ajakohaseks – huvitavaks ja kasulikuks lugemisvaraks ka meie tänases päevas. Laama Anagarika Govinda sündis 1898. aastal Saksamaal. Ta on pühitsetud Tiibeti gelugpa koolkonnas. Laama Govinda on olnud üks austatumaid budismi ja tiibeti eluviiside tõlgendajaid läänes. Govinda suri 1985. aastal Californias.

Raamat on eelkõige mõeldud raamatupidajatele ning finantstöötajatele, kuid siit leiavad kasulikke näpunäiteid kõik, kellel on vaja koostada kalkulatsioone, arvutusi, kokkuvõtteid, analüüse või prognoose Excelis. Raamat sisaldab 95 praktilist näidet. Kõik näidetes kasutatud näidisfailid on raamatuga kaasas oleval CD-l.

I osa: Rahandusstruktuur Sissejuhatus Rahandussüsteem: Ülevaade Pangandus Pangandusfirma Teised rahandus- ja krediidiasutused Kapitaliturud Keskne pangandus Rahandusstruktuuri aktuaalsed probleemid II osa: Raha pakkumine Raha mõõtmine Raha loomine Pangareservid ja muud sarnased abinõud Raha, rahvatulu ja hinnatase Kogunõudlust määravad tegurid Kogunõudlus ja intressimäär Kogunõudlus ja raha nõudlus Kogunõudlus: Täielik mudel Inflatsioon ja töötus Kvantiteediteooria ja monetarism Muud perspektiivid: neoklassikud, reaalne äritsükkel ja postkeinslus III osa: Rahapoliitika Rahanduspoliitika eesmärgid ja piirangud Rahanduspoliitika ajalugu Alternatiivsed raha standardid IV osa: Rahvusvaheline raha ja rahandus Rahvusvahelise rahasüsteemi kujunemine Vahetuskursid ja maksete bilanss Rahvusvaheline pangandus ja riikide rahapoliitika Rahvusvahelise rahasüsteemi suundumused

Sõjaajaloohuviline, valvel! Sellise valju seersandi-häälse käsklusega algab «Eesti sõjaajaloo teejuht» – ainulaadne giid Eesti ajaloo juurde. Selle koostaja, noor ajaloolane Kristjan Luts sõitis 2008. aasta suvel läbi 32 000 kilomeetrit ja kaardistas 500 sõjaajaloolist objekti. Eesti ajalugu on pikk ja huvitav. Maarjamaal on alates muistsest vabadusvõitlusest iseseisvuse taastamiseni olnud mitmeid valitsejaid, kes igaüks on jätnud oma märgi. Käesolev teejuht on teatmik, mille abil saab maakondade kaupa tutvuda sõjaajaloo seisukohalt huvitavate paikade, ehitiste ja mälestistega – muistsest vabadusvõitlusest tänapäevani. Iga objekti kohta on esitatud lühiülevaade ja fotod ning täpne asukoht. Võimalusel on kasutatud ka arhiivifotosid ning kohalike elanike mälestusi. Lisaks sellele leiab huviline raamatust ka ülevaate kõigist Eestit puudutanud sõdadest ja sõjaajaloo kalendri. Mis muud, kui teejuht kätte ja ajaloo jälgi ajama!

Pimedate aabitsas on toodud lühike metoodiline juhend, punktkirja lugemise ja kirjutamise tehnika, tähestik, kirjavahemärgid, punktide kombinatsioonid, tähed, numbrid, järgarvud, aritmeetilised tehted, noodikiri ning vene tähestik. Lisatud on valik lugemispalu - katkend «Kalevipojast» ja ülevaade Fr. R. Kreutzwaldi tegevusest, Eesti NSV hümn, ülevaade pimedate asutuste ajaloost, Louis Braille elust ja muud.

ESA ilmub 1955. aastast. ESA 1–50 (1955–2004) bibliograafia on avaldatud 50. aastaraamatus. Emakeele Seltsi aastaraamatute artiklid on alates 47. aastaraamatust ka koduleheküljel.

«Ikebana. Elavad lilled» koosneb 3 osast:üldteave ja praktilised juhised ikebana loomiseksfotod Dagmar Kotli ikebanaseadetest läbi aastaaegade ja neist inspireeritud Peep Ilmeti lühiluuletraditsioonilise Jaapani ikebana ajalugu.Dagmar Kotli koostatud «Ikebana. Elavad lilled» pidi ilmuma 1980-ndate aastate algupoolel, kuid nõukogude võimule ei olnud «meile nii võõrast» mõtlemisviisi lõpuks siiski tarvis. Väljaandev toimkond pidas vajalikuks säilitada raamatu koostamise aegset hingust, vääristades seda vaid tänapäevaste kujundus- ja trükitehniliste vahenditega. Dagmar Kotli «Ikebana. Elavad lilled» ilmub tuhandes nummerdatud eksemplaris ja sellest ei anta kunagi välja kordustrükki.

Et lapse sünnipäeva ettevalmistamisega liialt pead murdma ei peaks ja lastel peol igav ei hakkaks, leiate sellest vahvalt illustreeritud raamatust lisaks sajale mänguideele palju vihjeid peo kavandamiseks, kutsete valmistamiseks, toitlustamiseks ja ruumide kaunistamiseks. See raamat sisaldab kõike, mida läheb vaja, et muuta lapse sünnipäevapidu unustamatuks elamuseks:101 sünnipäevamängutavapärased ja uued, rahulikud ja tormakad mängud, mis sobivad tuppa ja õue, suurde ja väikesesse ruumiiga mängu juurde on märgitud vanuse alammäär, ettevalmistusaeg, mänguvahendid ja soovitus selle kohta, kas mängida sees või väljas

Uku Masingu bibliograafia koostamise eesmärgiks on anda ammendav ülevaade silmapaistava usuteadlase ja luuletaja töödest ning tema kohta avaldatud kirjutistest 1923. aastast kuni 2009. aasta augustini. Huvi all on olnud nii trükitud kui ka käsikirjalised materjalid, audio- ja videosalvestised. Bibliograafia ei hõlma kogu tema käsikirjalist pärandit, vaid ainult seda osa, mis on kättesaadav avalikes raamatukogudes ja arhiivides. Kaanefoto Uku Masingu Kolleegiumi arhiivist. Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm.

Käesolevas raamatus jutustab Washingtonis elav autor seitsmest retkest ENSV-aegsesse Eestisse aastail 1968, 1969, 1972, aastavahetusel 1977–1978, 1988, 1989 ja 1990. Aastail 1980–1988 ei antud talle Nõukogude viisat. 1969. aastal tõid süüdistused viibimises välismaalastele keelatud piirkonnas Lõuna-Eestis ja käsikirjade väljaviimises kaasa ülekuulamise KGB-s. Hellar Grabbi ütleb: «Tulin Eestisse, et näha siinset olukorda oma silmaga ja tunda seda omal nahal. Tulin kuulama, mida arvavad eesti rahva olevikust ja tulevikust inimesed rahva seast, kooliõpilasest professorini, töölisest ja kolhoosnikust nomenklatuurse asjameheni. /–-/ Tõin kaasa tsensuurivaba teavet maailma reaalpoliitilisest olukorrast ja eestlaste poliitilisest ja kultuurilisest tegevusest lääneriikides ning ergutasin solidaarsust ja aktiivsust rahvusliku mõtte pinnal, et Eesti iseseisvuse paleus püsiks jätkuvalt meie lootuste ja tegevuse kõrgeima sihina.» Fotod autori erakogust, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kogenud logopeedid Aire Hansen ja Maret Jahu on koostanud praktilise tööraamatu, et aidata koolieelikutel edukalt lugemistarkust omandada. «Lups lugema» erineb tavalisest aabitsast selle poolest, et õppimine käib mängides. Raamatu töölehtedel on erineva raskusastmega ülesanded, mille käigus saab laps selgeks tähed, õpib lugema silpe ja sõnu. Lisaks lugemisele saab nuputada, lõigata ja kleepida. Lugemaõppimisele aitavad kaasa veel mängud, mida saab mängida koos pere või sõpradega. Tööraamatu koostamisel on arvestatud lugemaõppimise loogilisi etappe ja välditud karisid, millele põrkudes lapse lugemissoov kaob. See sobib kasutamiseks kodus, lasteaias ja eelkoolis ning vastab alushariduse riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele . «Lups lugema 1» on 7 aastat tagasi trükivalgust näinud populaarse tööraamatu täiendatud uustrükk.

Maalehe väike seeneraamat annab ülevaate Eestis enam levinud söögi- ja mürkseentest. Mürgiste seente korralik tundmine on niisama oluline kui söögiseente tundmine. Siit saab soovitusi, millised seened on targem metsa jätta ja mida teha mürgistuste korral. Kallis seeneline, pane raamat taskusse, võta ämber ja nuga, mine metsa ja edukas seenesaak on garanteeritud.

«Leegionärid» on näidend 1944. aasta meestest. See on lugu iseendaks jäämisest, mäletamisest, aga ka leppimisest. Tiit Aleksejev on kirjutanud kaks romaani: «Valge kuningriik» (2006) ja «Palveränd» (2008).

Raamatust leiab valiku legendaarsetest Eesti filmidest pärit ütlemisi, nalju ja dialooge, mis läinud rahva kõnepruuki. Mõned killud on kasutuses täpselt nii, nagu need kõlasid ka filmitegelaste suus. Mõned aga muutuvad vastavalt sellele, kuidas neid parasjagu mugavam kasutada. Aastakümnete jooksul on Eestis valminud suur hulk filme, mis võitnud rahva südame – nende vaatamisest ei väsita ja neid tsiteeritakse peast. Killu-raamatusse mahtus neist kaheksa: «Siin me oleme», «Viimne reliikvia», «Mehed ei nuta», «Noor pensionär», «Nipernaadi», «Suvi», «Kevade» ja «Nukitsamees». Toredate ütlemiste kõrval leidub raamatus ka meeleolukaid filmikaadreid, lisaks arutlevad näitleja Jan Uuspõld ja režissöör Andres Maimik selle üle, miks üks või teine linateos rahva hulgas nii populaarseks muutus. Raamatu lõpust saab teada sedagi, kuidas üks või teine legendaarne film sündis.

21. juunil 1940 toimus Tallinnas Raua tänaval asuval algkoolis Eesti sõjameeste stiihiline relvastatud vastuhakk samal päeval NSV Liidu okupatsioonivägede toetusel korraldatud riigipöördele. Käesolev raamat annab põhjaliku ülevaate nn Raua tänava lahingust, samuti laiemalt teistest 21. juuni sündmustest Tallinnas. Raamatus on kasutatud mitmeid seni avaldamata fotosid.

Märkidel on tugev mõju, mida saame ka teadlikult kasutada. Põhimõtteliselt on mingisugune mõju igal märgil, kuid mõnedel märkidel on see eriti tugev. Nii on väga tugeva mõjuga näiteks viisnurk ja haakrist. Ingvar Luhaäär

Tantrabudism, mida meie tunneme Tiibeti munkluse kaudu kui midagi ülirangelt reglementeeritut, oli oma kujunemise ajal hoopis midagi muud, selles möllasid metsikud joogid, kelles o0li rohkem nõida ja maagi kui loendamatutest käskudest keeldudest raamidesse surutud munka. Õpetuse loojana nähakse 84 mahasidhat, kelle tegutsemise aeg paigutub vahemikku 5. sajandist 12. sajandini. Ingvar Luhaäär

Käesolev lauluraamat on haruldane teiste seltskonnalaulude kogumike hulgas. Nimelt on kõigile 101 tuntud laulutekstile lisatud ka akordimärgid, mis annavad õige harmoonia laulude saatmiseks mõne pilliga.

Piibli-teemaline töövihik lastele.

Pärast isa surma ja põhikooli lõpetamist kolib Mirt koos ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinna ning hakkab käima ühe eliitkooli kümnendas klassis. Õige pea tekib tal lähedane suhe oma klassivenna, kooli direktori poja Ronaniga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Ent Mirt ei saa uut suhet kaua nautida – varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnedki plaanid ja külvab segadust rohkem kui ühe inimese ellu. «Neetud» on tänapäeva koolinoorte elust ja probleemidest kõnelev romaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel III koha.

bRiigireetur/b Eestimaal on elu timm, sest et vangis Herman Simm. Tegi palju pahandusi, reetis riigi saladusi. Võõral maal kõik ette kandis, selleks vangikongi pandi. Illustreeritud vemmalvärsid

Artiklikogumik «Sügisball» koondab 2008. aasta kevadel toimunud konverentsi «Sügisball» ettekandeid, mis käsitlesid nii Mati Undi samanimelist, 1970. aastate Mustamäe asukate elust kõnelevat romaani kui selle ainetel paarkümmend aastat hiljem Lasnamäel üles võetud filmi. Lisaks sisaldab kogumik paremikku varem ja hiljem Eesti kultuuripressis ilmunud mõlema «Sügisballi» käsitlustest. Mitmekesist tekstidevalikut illustreerivad vanemad ja uuemad vaated kõnealustele paneellinnaosadele ning filmikaadrid. Kogumik on teine osa Kirjandusmuuseumi kultuuriteooria töörühma toimetistesarjast «Etüüde nüüdiskultuurist».

Enese teadmata esitavad lapsed filosoofilisi küsimusi, nt «Miks inimesed surevad?», «Miks peab sõna kuulama?». «Mina ja maailm» imiteerib ja algatab loomulikku ning avatud dialoogi tänu selgele ja lihtsale küsimus-vastus struktuurile. Õpetajatele on rõhutatud laste filosoofilise mõtlemise arendamise olulisust, kuid tihti ei ole antud piisavalt juhiseid, kuidas õpilasi sellise mõtlemise juurde suunata. Minu maailm avab ukse selliste suurte filosoofiliste kontseptsioonide juurde nagu elu mõte, emotsioonid, eetika jmt. Igas sarja raamatus on kuus suurt küsimust. Iga küsimus viib viie või kuue võimaliku vastuseni, millest laps võib valida endale meeldiva. Iga vastus viib omakorda kolme või nelja uue küsimuseni. Iga suure küsimuse lõpus on läbitud mõttekäikude kokkuvõtte. Käesoleva raamatu suured küsimused:Kas sinu mõtted on sinu enda omad?Mis kasu on kujutlusvõimest?Kas sa pead kõike teadma?Kust sa tead, et maailm on olemas?Kas selleks, et õppida, tuleb käia koolis?Kas mõtlemine on tähtis?

Enese teadmata esitavad lapsed filosoofilisi küsimusi, nt «Miks inimesed surevad?», «Miks peab sõna kuulama?». «Mina ja maailm» imiteerib ja algatab loomulikku ning avatud dialoogi tänu selgele ja lihtsale küsimus-vastus struktuurile. Õpetajatele on rõhutatud laste filosoofilise mõtlemise arendamise olulisust, kuid tihti ei ole antud piisavalt juhiseid, kuidas õpilasi sellise mõtlemise juurde suunata. Minu maailm avab ukse selliste suurte filosoofiliste kontseptsioonide juurde nagu elu mõte, emotsioonid, eetika jmt. Igas sarja raamatus on kuus suurt küsimust. Iga küsimus viib viie või kuue võimaliku vastuseni, millest laps võib valida endale meeldiva. Iga vastus viib omakorda kolme või nelja uue küsimuseni. Iga suure küsimuse lõpus on läbitud mõttekäikude kokkuvõtte. Käesoleva raamatu suured küsimused:Kas sa saad ise otsustada, kes sa oled?Mida sa võlgned oma vanematele?Kas sa oled loom?Kas sulle meeldib ennast peeglist vaadata?Kas sulle meeldib suureks saada?Kas sa oled samasugune nagu teised?

Enese teadmata esitavad lapsed filosoofilisi küsimusi, nt «Miks inimesed surevad?», «Miks peab sõna kuulama?». «Mina ja maailm» imiteerib ja algatab loomulikku ning avatud dialoogi tänu selgele ja lihtsale küsimus-vastus struktuurile. Õpetajatele on rõhutatud laste filosoofilise mõtlemise arendamise olulisust, kuid tihti ei ole antud piisavalt juhiseid, kuidas õpilasi sellise mõtlemise juurde suunata. Minu maailm avab ukse selliste suurte filosoofiliste kontseptsioonide juurde nagu elu mõte, emotsioonid, eetika jmt. Igas sarja raamatus on kuus suurt küsimust. Iga küsimus viib viie või kuue võimaliku vastuseni, millest laps võib valida endale meeldiva. Iga vastus viib omakorda kolme või nelja uue küsimuseni. Iga suure küsimuse lõpus on läbitud mõttekäikude kokkuvõtte. Käesoleva raamatu suured küsimused:Mis kasu võib sul vabadusest olla?Kas sa suudad teha kõike, mida tahad?Kas teised ei lase sul teha, mida tahad?Kas kõigil on õigus vaba olla?Kas vang võib vaba olla?Kas selleks, et vaba olla, pead sa suureks kasvama?

Raamatus «Must last» seikleb Tintin koos Milou ja kapten Haddockiga Lähis-Idas. Nad üritavad aidata oma vana sõpra, võimult kukutatud emiiri, ning jõuavad orjakauplejate jälile. Muuhulgas tutvuvad nad eestlasest lenduriga ja kohtavad mitmeid vanu tuttavaid. «Tintini seiklused» on üks maailma populaarsemaid koomikseid. Peategelane Tintin on noor ajakirjanik, kes sattub üle maailma mitmesugustesse seiklustesse ning teda saadab alati truu karmikarvaline foksterjer Milou. Nende koomiksialbumite autor on belglane Georges Remi (1907–1983), kes kasutas kunstnikunime Hergé. «Tintini seikluste» 23 albumit on ilmunud enam kui 50 keeles, neid on müüdud sadu miljoneid eksemplare ning raamatutest on valminud nii näidendeid, mängu- kui ka joonisfilme.

Raamatus «Kuldsõrgadega krabi» uurib Tintin uimastikaubandust. Ta seikleb nii merel kui ka kõrbes ja sattub koos uue tuttava kapten Haddockiga Põhja-Aafrikasse. «Tintini seiklused» on üks maailma populaarsemaid koomikseid. Peategelane Tintin on noor ajakirjanik, kes sattub üle maailma mitmesugustesse seiklustesse ning teda saadab alati truu karmikarvaline foksterjer Milou. Nende koomiksialbumite autor on belglane Georges Remi (1907–1983), kes kasutas kunstnikunime Hergé. «Tintini seikluste» 23 albumit on ilmunud enam kui 50 keeles, neid on müüdud sadu miljoneid eksemplare ning raamatutest on valminud nii näidendeid, mängu- kui ka joonisfilme.

Jon Saint-Germaini «Karma ja käejooned» õpetab lugema inimese käejoontesse kätketud saatust karmajoonte järgi, mis tuleneb eelmistes eludes kordasaadetud tegudest. India filosoofia ning tähtsamad usundid (budism, hinduism, džainism) lähtuvad põhimõttest, et need, kes selles inkarnatsioonis vooruslikult elavad, sünnivad järgmises elus headesse tingimustesse, ning vastupidi, eelmise elu halbadest tegudest tekkinud karmavõlg tuleb tasuda raske ja katsumusterohke eluga uues taaskehastumise vormis. See on nagu õppetund, mille inimene peab läbima, et tõusta kõrgemale arengutasemele.

Imeväärsed tõsilood surmalähedasest kogemusest. Raamatusse «Päev, mil ma surin» on ajakirjanik Tammy Cohen koondanud tõestisündinud lugusid käikudest teispoolsusesse. Oma kogemustest jutustavad näiteks naine, kes suri operatsioonilaual ja ärkas selgeltnägemisvõimega, mees, kes lakkas hingamast pärast uimasti GHB (nn korgijoogi) manustamist, ning avariiohver, kes sattus magava sõbra unenäkku, jpt. Kõik nad meenutavad üksikasjadeni mällu sööbinud elamust, kuidas surm koputas uksele, kuid lahkus tühjade kätega.

«Kihnu Roosi käsitöö» on eelkõige killuke Eesti lähiajaloost, kus ühe inimese elu ja saatust on mõjutanud nii omanäoline kohalik kultuuripärand kui ka 20. sajandil toimunud pöördumatud ja traagilised ajaloolised sündmused. Raamatus on üle 1300 foto ja joonise ning hulk katkendeid autorile saadetud erakirjavahetusest, mis pakuvad kindlasti huvitavat lugemist ja avastamisrõõmu nii uurijatele, üliõpilastele, käsitöö-, ajaloo- ja kultuurihuvilistele kui ka laiemale lugejate ringile. Raamatu koostaja a href="isik?1917"Kärt Summatavet/a on ehtekunstnik ja graafik. Ta on esinenud paljudel näitustel ja tema loomingut on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste innovatsioonipreemiatega. Kakskümmend aastat on ta juhendanud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi ning juhtinud mitmeid rahvusvaheliselt edukaid loome- ja tootearendusprojekte. a href="isik?8450"Ingrid Rüütel/a: «Kärt Summatavet käsitleb põhjalikult Roosi elulugu ja kujunemist silmapaistvaks käsitöömeistriks, tema kogumisharrastust ja Kihnu käsitöö tutvustamist laiemale üldsusele. Erilise tähelepanu all on Roosi emotsionaalne suhe oma käsitööga ning kunstnikust autorile pakub suurt huvi Kihnu käsitöökultuuri kirjelduste kaudu Roosi mõttemaailma ja elukogemuse tundmaõppimine. Väga detailselt on kirjeldatud ka käsitöömeistri loomingulist «köögipoolt» – tema töövõtteid, esemeid, mustreid ja värve, nende tähendusi ning kasutamist. On selgesti tunda, et autor on ühtaegu nii kunstnik kui ka käsitööspetsialist ning see teeb teose põhjalikuks, väärtuslikuks ja äärmiselt omanäoliseks.»

Sisu: Kolmas eluaasta Lapsel on palavik Adopteeritud lapsed Uni Peapööritus Mis on külmutusravi AIDS ka geriaatrite mure Üksindus Labiilne isiksus Seksuaalelu raseduse ajal ja pärast sünnitust Terved küüned Halb lõhn suus Riisi- ja seenejoogid Liigesteravi

Sisu: TM - ravimiteta rahusti Veel mälust Unenägu, seni veel mõistatus Müra 7 tingimust Naine ja stress Kes on lapse isa? Magneesium ja toit Mis on slastiliin? Tervisevesi 5 Herpese viiruse mitu nägu Vesiravi ravimtaimedega Huule- ja suulaelõhe

Selle raamatu põhiülesandeks on poliitika süsteem riigi puhtempiirilise käsitelu alusel. Lähtudes riigi orgaanilisest ühiklusest, käsitab autor riiki järk-järgult kui maa-ala (geopoliitika) ühes selle asendi muutumiste ja ajaloolise küljega, edasi riiki kui rahvast (demopoliitika), majapidamist (oikopoliitika), ühiskonda (sotsiopoliitika) ja regimenti (kratopoliitika). Välja kasvanud rootsi teadlase populaarsete loengute reast, on raamat hästi loetav.

Eesti kunsti ajaloo I köite II osa. Marksistlikest seisukohtadest lähtuvas ülevaates analüüsitakse eesti kunsti arengut 19. sajandi keskpaigast kuni nõukogude võimu taaskehtestamiseni 1940. aastal. Lugejatele tutvustatakse neid kunstiväärtusi, mis Eestis on loodud, seostades kunsti arengu rahva ajaloo eripära ja ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. Sisu: Eesti kunst ja kunstielu 19. sajandi teisel poolel Eesti kunst sajandivahetusest kuni 1917. aastani Eesti kunst 1917-1940

Kataloog on eelkõige kodu-uurimuslik töö nartsisside sortimendist Eesti suuremates kollektsioonides ja ei ole kaubanduslik reklaam. Kataloogi on võetud ka kõik teised Eesti aedades teada olevad sordid, vormid, teisendid, liigid, mutandid ja uudisaretised vaatamata nende kaubanduslikule ja iluaianduslikule väärtusele, sordi nimele, päritolule, sibulate arvule kollektsioonis, tema sordiks tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, rahvusvahelisse nimekirja kandmisele või mittekandmisele.

Enamik kataloogis esitatud kollektsionääre on väikeaedade omanikud, kellel ei ole võimalik kasvatada paljundusmaterjali suurtes kogustes, mistõttu käesolev kataloog ei ole kaubanduslik reklaam. See on eelkõige kodu-uurimuslik töö Eesti aedades leiduvatest tulbisortidest. Kataloogi on võetud kõik Eestis teadaolevad tulbisordid ja -liigid, vaatamata nende kaubanduslikule või ehisaianduslikule väärtusele, päritolule, sibulate arvule kollektsioonis, haigusekindlusele, sordinimele või sünonüümile, sordiks tunnustamisele ning «rahvusvahelisse nimekirja» kandmisele.

«Tahan jutustada teile nukra loo esimesest armastusest, mille sündmustik on pärit tänapäevast. Esimene armastus. Habras ja õrn, kuid tugev. Nii tugev, et ärritab, sünnitab kadedust inimestes, kes pole seda tundnud. Ja juhtubki, et süütu. puhas armastus langeb nende ohvriks. Mürgiste sõnadega salvates purustavad nad sügavaid tundeid ja tagajärg: kui oleme leidnud õnne, ei märka ega hinda seda.»

Tõlgitud raamatust «Klio silma all», Tallinn 1972.

Väike rühm lääne agente peab tungima teisele poole «raudset eesriiet». Kas nad võivad usaldada Tallinnas kohatud vastupanuvõitlejaid? Nende reis viib läbi Ida-Karjala Soome, kuid ette jääb Nõukogude Liidu salajane raketitõrje-kaitseprojekt Tundra. Den lilla gruppen västagenter måste ut genom järnridån. Kan de lita på den estniska motståndsrörelse de möter i Tallinn? Mamman måste smuggla ut sitt barn, KGB gör allt för att hinda henne. Avhoppare får stå sitt kast... Kan agentgruppen hjälpa henne? Tillsammans väljer de flyktvägen över Östkarelen mot Finlandsgränsen. Vad de inte vet är att flyktetapperna leder rakt mot Sovjets hemligaste robotförsvar – försöksprojektet Tundra. De blir snabbt spelbrickor i kampen mellan Sovjets militärer och kommunistparti. Anthony Corbett har skrivit många thrillers. I Tundra, nu på svenska, knyter han samman aktörernas olika planer till sin mest spännande intrig, med oväntad upplösning! Anthony Corbett har även skrivit bl a Synergon, UX-Nemo och Kavkaz, som utkommit på olika norska förlag.

Sisu: Rahvuslik ärkamisaeg (1856-1881) Rahvusromantilise kirjanduse kõrgaeg J. V. Jannsen J. Weizenberg Fr. Kuhlbars L. Koidula C. R. Jakobson A. Reinvald M. Veske J. Kunder J. Pärn L. Suburg Venestusreformide aeg (1881-1894) E. Aspe E. Bornhöhe A. Saal Jakob Liiv J. Tamm Üldpilt sajandi lõpus

Ka selle raamatu tegelased alustasid oma teekonda teadmatusse nõukogude trellitatud loomavaguneis, nagu seda tunda said meie oma inimesed kodumaal 14. juunil 1941. a. Tuhandete meie inimeste saatus on meie silmade eest looritatud. Mis juhtus siis, kui meie inimestega täidetud loomavagunid ületasid kodumaa piiri? Millised olid elu- ja töötingimused Põhja-Venemaa ja Siberi taiga metsalaagreis? Kui suur on inimese füüsiliste ja hingeliste kannatuste maht? Kas suudab punane terror likvideerida inimese kui sarnase juba enne tema füüsilise olemise lakkamist? Millisteks kujunevad mees- ja naisvangide vahekorrad? Raamatu «Maailm omaette» autor Gustav Herling tuleb ise ühest sellisest orjalaagrist. Terava vaatleja ja osava kirjutajana loob ta täieliku pildi sealt, kuhu on kadunud ka tuhanded eestlased. Tema jutustuse kangelased kerkivad elavaina silme ette nagu romaanis. Herlingi tõsikirjeldus on paeluv ja kui raamat on läbi, ka siis elavad veel nende kangelaste kujud silmade ees oma lootusetus võitluses elu ja õiguste eest. Nobeli-auhinna laureaat Bertrand Russel ütleb oma eessõnas käesoleva raamatu ingliskeelsele väljaandele muuseas: «Neist paljudest nõukogude vanglate ja töölaagrite ohvrite elamuste kohta käivaist raamatuist, mida mina olen lugenud, on Gustav Herlingi «Maailm omaette» kõige mõjuvam ja kõige paremini kirjutatud.»

Esimese jutustuse tegevus toimub Riias, kui vana kalender asendatakse uue gregooriuse kalendriga. Teise jutustuse tegevus toimub 16. sajandi Saksamaal. Inhalt: Eine livländische Weihnachtsgeschichte Jürgen Wullenwever

Kogumikus on 20 novelli.

Praeguseks unustusehõlma vajunud baltisaksa kirjaniku Eduard von Keyserlingi loomingut hinnati tema eluajal kõrgelt ja seda kõrvutati Turgenevi, Fontane'i ja Bangi omaga. Aadliseisuse kriitikuna näitab ta oma traagilistes armastuslugudes aadliseisuse allakäiku. Eduard von Keyserling (1855-1918) – sein Name ist heute weithin unbekannt, seine Erzählungen sind seit Jahrzehnten so gut wie vergessen – zählte zu seinen Lebzeiten zur literarischen Prominenz. Thomas Mann und Lion Feuchtwanger würdigten ihn, Wedekind und Rilke waren mit ihm befreundet. Max Halbe und Korfiz Holm gedachten seiner mit Verehrung in ihren autobiographischen Erinnerungen aus der Zeit der Münchener Boheme, zu deren namhaftesten Vertretern er bis zu seiner Erblindung im Jahre 1908 gehört hatte. An Turgenjew, Fontane und Bang geschult, entwickelte er sich in München, wo er seit 1895 ansässig war, zu einem stilbewussten, brillanten Schilderer des untergehenden baltischen Landadels, dem er selbst entstammt. Als Kritiker seiner Kaste zeigt er in seinen tragischen Liebesgeschichten den unaufhaltsamen Verfall der «abendlichen Häuser» und verdichtet ihn zu einem symbolträchtigen Sonnenuntergang von aussergewöhnlicher Farbenpracht. Inhalt: Die Soldaten-Kersta Der Beruf Schwüle Tage Dumala Wellen Abendliche Häuser Nachwort

Romaan «Keeluala» kirjeldab moodsa nõukogude inimese eetilisi probleeme.

Eesti kirjandusklassikasse kuuluv «Väike Illimar» on autobiograafiline jutustus 19. sajandi lõpu mõisaelust nähtuna väikese poisi silme läbi. Elsö pillantásra mintha gyermekregényt olvasnánk. De néhány oldal után, kicsit fájdalmasan, feldereng bennünk múltunknak, énünknek hajnala, az örök reminiszcencia: gyermekségünk, eszmélésünk napjai-évei. Egy kisfiú napkeltekor felébred falusi otthonában és elindul, hogy felfedezze a világot. Az út elsö állomása még csak a szomszédos szoba, majd az udvar, a környezö táj, de mindjobban tágul a kör, benne az ismerösök, a család, a rokonság, a falubeliek és az uradalmi kastélybeliek serege, és csábitó képekben kirajzolódik a messzi, ismeretlen város, ahova erdökön, mezökön, idegen falvakon át el is jut egyszer...

Romaan «Häbi südames» kirjeldab peategelase Hugo Ohjaku ummikussejooksnud elu 20. sajandi alguskümnenditel.

Lõbusad, loomingulised tegevused, millega sisustada oma lapse päevi aasta läbi. Sellest raamatust leiate arvukalt tegevusi kuue- kuni kümneaastastele, kasutades seejuures kodus leiduvaid asju. Raamat õpetab lapsevanematele ja hoidjatele, kuidas:vältida igavust halva ilma korral, võttes appi mängud, köögitoimetused ja meisterdamiseinnustada lapse loomulikku õpihimu matemaatika, lugemise, kirjutamise, füüsika ja keemia, geograafia ja kunsti abil aidata õuemängudega kaasa lapse kehalisele arenguletoetada lapse emotsionaalset arengut lõbusate perekesksete ja seltskondlike tegelustegatähistada pühasid ja muid tähtpäevi eriliste ettevõtmistegapakkuda lastele tegevust pikkadel autosõitudel «Laste tegelusraamat» on tulvil soojust ning sellesse mahub ka omajagu huumorit ja mõistmist ning seda võiksid lugeda kõik, kes kasvatavad või õpetavad kooliealisi lapsi.

Beth Woodbury arvab, et on eilse päeva selja taha jätnud. Kuni avastab, et ta uus ülemus on hoolimatu itaallane Luca Francesco! Beth peab hakkama mineviku pärast andestust paluma. Tal on seda töökohta tarvis! Luca lubab tal jääda, ent esitab nõudmise: Beth hakkab päeval tema heaks töötama – ja öösel tema voodit soojendama! Ning seekord ei saa juttugi olla abielust… või beebidest… Kuid varsti on Beth rase – ja ootab oma kohutava bossi pärijat!

Maailma jaoks oli Michael Brandt elumehest ärimees, põrandaalune seltskond tundis teda aga kui raevukat vampiirikütti. Abiks puuvaiad ning ebaloomulik jõud, võtab Michael ette salajase ohtliku operatsiooni kõige võimsamate vampiiriisandate vastu… ning siis avastab kõmulehe ajakirjanik Jessie Morgan tema saladuse. Vaid kord varem oli Michael mõne naise oma saladustesse pühendanud. Nüüd tuleb tal meeletult võidelda, et Jessie't ei ootaks sama saatus kui toda eelmist naist. Ent ta ei saa jagu veetlusest, mis teda sama tugevalt naise poole kisub kui verejanu. Ning säärane veetlus võib osutuda surmavaks – või veelgi hullemaks. Michael astub välja kõige võimsamate ööolendite vastu – ning üks neist on oma kihvad Jessie'sse surumiseks juba paljastanud.

Sisu: Vanim kirjandus «Kalevipoeg» «Kalevala» Eelromantiline kirjandus Päris- ja teoorjus-aegne kirjandus (tabel)

On September 23-25, 2005, a conference will be held in Tartu, which is dedicated to the bicentennial of the Old Anatomical Theatre. The present collection is also dedicated to this jubilee. Maie Toomsalu's article describes the history of the building, and Jaan Kasmel provides an overview of teaching of anthropology at the University of Tartu throughout two centuries. Not long ago (in 2002), the Centre for Physical Anthropology published a book by Maie Toomsalu in Estonian, which contains short biographies of 79 professors who have worked at the Old Anatomical Theatre.

Valik novelle kogumikest «Mustamäe armastus», «Vanad arved», «Valitud teosed» ja «W czužom gorodie».

Tiedämmekö Suomessa mitä lähinaapurissa todella tapahtui? Mitä on Itä-Euroopan kansannousujen takana? Neljänkymmenen kirje syntyi Virossa syksyllä 1980, keskellä synkintä pysähtyneisyyden aikaa. Se on ainutlaatuinen dokumentti totalitaarisen yhteiskunnan sisäisistä, salaisista toimintamekanismeista ja yksittäisten kansalaisten mahdollisuuksista taistella niitä vastaan. Virolaisen älymystön 40 edustajaa allekirjoitti syksyllä 1980 Neljänkymmenen kirjeenä tunnetun julkilausuman, jossa he esittivät näkemyksensä kansansa tulevaisuudesta. Toivottua vuoropuhelua vallanpitäjien kanssa ei syntynyt, mutta kirje toimi virolaisten moraalisena herättäjänä, Viron nykyisen tapahtumien ensiairuena. Tässä kirjassa Neljänkymmenen kirjeen laatimiseen keskeisesti vaikuttaneet Sirje Kiin (Ruutsoo), Rein Ruutsoo ja Andres Tarand kertovat kirjeen dramaattisesta synnystä ja sen lähettämisen jälkeisistä tapahtumista, kuulusteluista, kotietsinnöistä, rangaistuksista. Myös kirjeen allekirjoittaneet tunnetut kirjailijat ja taitelijat kertovat kokemuksistaan, siitä mitä on ollut elää pelkonen ja epäluulojen jatkuvassa paineessa.

Fantastinen matkakirja Koillisväylältä: retki meille täysin tuntemattomaan nyky-Siperiaan, kertomus tutkimusmatkailijoiden värikkäistä vaiheista sekä huima sukellus historiaan, pohjoisten kansojen yhteiseen menneisyyteen, revontulten ja linnunradan kollektiiviseen muistoon tajunnassamme. Tõlge raamatust «Virmaliste väraval».

Juhan Smuulin kirjallisuuspalkinnon saaja, monien romaanien kirjoittaja Aimée Beekman on teräväkatseinen kirjailija, joka osaa kuvata värikkäästi ja laajasti elämää sen kaikkine pulmineen ja särmineen ja omaa harvinaisen taidon sovittaa kerronnassaan yllättävällä tavalla yhteen traagisuuden ja koomisuuden. Tunnetun virolaisen neuvostokirjailijan Aimée Beekmanin omintakeinen käsiala ilmenee myös romaanissa «Perunakarnevaalit», joka aivan oikeutetusti luetaan Viron nykyaikaisen proosan parhaimpiin teoksiin. «Kartulikuljused» käsitleb 1944. aasta sõjasügise keerukaid ja pingelisi päevi Eestimaal.

Muinasjutuline vaatemängKolmes vaatusesPisikeste kunstiliste liialdustegaTundmatuks jääda soovinud luuretalituse helilindistuse põhjalNaabrivalve poolt kontrollitudParimais aastais lugejatele

Sisukord:Sinisilmne luguSaksa linn, Rootsi kahur, Eesti rahaKolm investeeringuportfelliTühiasiMiljonimängEnnustame kaartideltTuhkapäev

Näitusekataloog tutvustab maalikunstnik Valdemar (Voldemar) Väli (1909-2007) loomingut (portreed, natüürmordid, maastikud).

Käesolev raamat, samalaadsetest kolmas, on suureks abiks ilmaprotsesside mõistmisel ning nendega kaasneda võivate riskide hindamisel. Samuti annab raamat projekteerijatele ja planeerijatele vajalikku teavet mitmesugustest riskidest, millele on oluline pöörata suurt tähelepanu. Analüüsitud on kõikvõimalikke ilmariske – äärmuslike ilmaolude tekketingimusi, looduskatastroofide põhjustatud kahjusid ning abinõusid nende ennetamiseks. Raamat annab ülevaate ekstreemsetest ilmanähtustest, nende sagedusest ja territoriaalsest jaotumusest ning tutvustab asjakohaseid mõisteid. Raamat on kasulik lugemisvara ja hüdrometeoroloogiat õppivatele tudengitele ja elupaika valivatele inimestele. Sisu: Torm ja tugev tuul Äike Rahe Suvetorm Tuisk Suured sajud Üleujutus Udu Jäite-härma ja sulalume ladestused Lumikate ja lumekoormus Kõrge õhutemperatuur Metsade tuleoht Sademetepuudus ja põud Somp ja fotokeemiline sudu Ultraviolettkiirgus Madal õhutemperatuur Tuule-külm Öökülm EMHI hoiatuste kriteeriumid Meteoroloogiliste vaatluste jaamad 2008 Hüdroloogiliste vaatluste jaamad 2008

Paguluses ilmunud kokaraamat tutvustab eesti kööki, rahvustoite ja teisi kaasaegsemaid retsepte. Retseptide valik hõlmab eelroogi, suppe, salateid, salatikastmeid, kalatoite, linnulihatoite, lihatoite, pirukaid, köögiviljatoite, magustoite, pannkooke, küpsetisi, kooke, leibu, ning juustu- ja munatoite.

Käesolev aastaraamat püüab kajastada nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kui ka eesti raamatukogunduse aktuaalsemaid teemasid 1996. a.

«Tõe ja õiguse» 5. köites pöördub Indrek kodutallu Vargamäele tagasi. In diesem letzten Band des Romanzyklus «Wahrheit und Recht» von Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) wird das Fazit der Lebenserfahrungen des Bauern Andres und seines Sohnes Indrek gezogen. Auch hier wird ein in sich abgeschlossener Lebensabschnitt der Hauptpersonen geschildert. Anspielungen auf früheres Geschehen werden durch Fussnoten und eine Inhaltsübersicht aller Bände verständlich. Der Lehrer Indrek Paas kehrt in seine Heimat zurück. In Wargamäe, bei dem Vater in der Kate, der den Hof dem Schwiegersohn übergeben hat, in der Einsamkeit der Moorlandschaft sucht er Ruhe und Abstand von seiner gescheiterten Ehe, dem Tod seiner Frau und anderen bitteren Erfahrungen – auch mit sich selbst. In der Entwässerung des Moors entdeckt er für sich eine neue Lebensaufgabe. Er sticht neue Gräben aus und gewinnt für die Regulierung des Wargamäe-Flusses sowohl die Anlieger als auch die Regierung, so dass ein alter Wunschtraum des Vaters, Moor in Ackerland zu verwandeln, verwirklicht wird. Doch es geht in diesem Roman auch um die verfeindeten Bewohner des Ober- und Niederhofes, die beiden eigensinnigen Alten Andres und Pearu und um Tiina, die in Indreks Haushalt Dienstmädchen war und nun Magd auf dem Oberhof geworden ist. Tammsaare zeigt das estnische Dorf der dreissiger Jahre und das komplizierte Zusammenleben der Menschen, die einander nicht verstehen, weil sie ihre geheimen Wünsche und Absichten verbergen, einander täuschen, belügen und missdeuten. Nur die Wahrheit verhilft Tiina schliesslich zu ihrem Glück und Indrek zu einem Neubeginn.

Friedebert Tuglas on nykyään elävistä eestiläisistä kirjailijoista tunnetuin ja arvostetuin. Hänen merkityksensä ulottuu monelle alalle Eestin kulttuurielämässä. Hän on kehittänyt ja muovannut proosatyylin siihen notkeuteen ja taiturillisuuteen, jona se ilmenee hänen novelleissaan, hän on luonut nykyaikaisen kritiikin perustan omassa maassaan ja tehnyt merkittävän työn kirjallisuudentutkijana, kääntäjänä ja esseistinä.

Kogumik tutvustab Põllumajandusministeeriumi tegevust. Contents: Food sector's role in the national economy Agricultural production, fishing, processing, market and trade Agricultural policy Economic situation in agriculture and the food industry Rural development Agricultural education, research, and advising Food safety and veterinary activities Foreign relations

Viimsi Keskkooli järjekordses almanahhis on kõigi õpilaste loomingulisi katsetusi – nii nende, kes selle katuse alt läinud kui ka nende, kes tee siia alles leidnud. Mõned tööd on algaja kirjamehe omad, teised aga juba visandatud kogenud kirjutaja käega.

Raamatus on kirjas Eesti sumo ajalugu. See on lugu inimestest, kes suutsid näidata Eesti sumot maailmale ja tuua maailmatasemel sumo Eestisse. Raamat on sellistest inimestest nagu Riho Rannikmaa, kes maadlus- ja juudotreenerina vaimustades tõusva päikese maa iidsest maadlusviisist tõi sumo põhitõed väikesesse Eestisse. Raamat on lugu Eesti maadluse vägimeestest, kes läksid kaugele Jaapanisse ja lihtsalt võitsid. See on lugu eesti noormehest Kaido Höövelsonist, kes on imemehe Barutona tõusnud jaapani profisumo absoluutsesse tippu.

Professor Birger Nerman har mer än någon annan svensk tagit del i balternas strävan att återvinna sin frihet. Under sina år som professor i arkeologi vid Dorpats universitet på 1920-talet och under många senare besök i Balticum lärde han känna alla de tre baltiska länderna; bl. a. har han utfört omfattande arkeologiska utgrävningar i såväl Estland som Lettland och Litauen. Nerman greps under sin verksamhet därute av en stark beundran för de begåvade, dugliga och sympatiska baltiska folken och deras förmåga att på några år bygga upp välordnade och blomstrande stater, och när dessa folk under andra världskriget miste sin frihet, såg han som sin uppgift att inför svensk publik sprida kännedom om dem och deras frihetsproblem. Denna bok är ett led i den uppgiften. Utan omsvep säger den sanningen om ryssarnas och tyskarnas fruktansvärda förbrytelser mot de baltiska folken och framhåller med kraft dessas rätt att återfå sin frihet. Vinsten av bokens försäljning kommer oavkortad att gå till hjälp åt baltiska flyktingar i västra Tyskland, där nöden bland gamla och sjuka är stor.

Ülevaade Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonnast, üritustest ja asutustest.

Aastaraamat sisaldab andmeid Akadeemia ja temaga assotsieerunud asutuste ning seltside tegevuse kohta.

Aastaraamat sisaldab andmeid Akadeemia ja temaga assotsieerunud asutuste ning seltside tegevuse kohta.

Põhiosa aastaraamatust on nii struktuurilt kui ka teemadelt traditsiooniline, kajastades Akadeemia, akadeemikute ja Akadeemiaga assotsieerunud organisatsioonide tegevust.

Aastaraamat käsitleb aastat 2003, mis, nagu kõik teisedki aastad pikas ajaketis, oli täidetud mitut värvi sündmustega. Eesti teaduselu säravaim sündmus oli teaduse tippkeskuste valik ja moodustamine aastateks 2003-2006. See tähendab kaalukate teadustulemuste väärtustamist ning vastab igati Euroopa teadusruumi ideedele.

Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud valdkonda - vaimulikku seminari ja sealt vabakoguduslikule tegevusväljale noore vaimulikuna ja ajalehe toimetajana. Autor ei unusta väliste olude kirjelduse kõrval sisevaatlusi ja isiksuse kujunemise analüüsi. Mälestused ulatuvad 1930-ndate aastate algupooleni, mil autor siirdub Ameerikasse.

Virolaisen leikkimielen huima ilotulitus. Monitahoinen satiiri miehen ja naisen suhteesta kätkettynä biologisen kenttäoppaan valekaapuun ja huumorin verhoon. Sovinistinen sohaisu, joka huipentuu eksaktien tieteiden parodiaksi, mainioksi feminologian oppitunniksi etenkin niille, jotka lähtevät neitoretkille Suomenlahden eteläpuolelle. Tõlgitud raamatust «Eesti näkiliste välimääraja».

Üks Eestimaa laps, pilgud kodumetsa ja põldude imeilu täis, süda veel tundmata unelmaile valla, Elu saladuste uks alles vaevu paokil, nooruse laulud veel tiivutud... Ja äkki oled kõigest ilma, sest olid aus, sest julgesid tahta ja nõudagi... said «kingi»– 25. aastaks kannatusi, laagriõudu, külma maa jäist hingust, südame söed siiski hõõgvel ootamas... Ja ta suutis hoida alles kodusoojust, armsate mälestust, unistust teha head, laulda hiljukesi õnnest ja... vabadusest. Läbi ülla arstitöö aastate, armastuse põgusa puudutuse, lapsekäte õrnuse, ema kaotuse valu läbi üksiolemise valuraskest elutaagast, läbi kannatuste kumavast eluheledusest tuli tahtmine ikka veel teistele anda. Nii sündis, see pärlikee elust ja Valust, ikka veel homse ootusest.

Haarav jutustus autori saatusest, kes Saksamaa kapituleerudes 1945.a. viibis Prahas sõjaväe laatsaretis ning kust algas teekond Nõukogude vangilaagrisse. Autor maalib lugejale silme ette maailma kaevandustehnilistest pisiasjadest, hallist olmest ja verepritsmeis elu- ning ajaloopudemeist nagu kirjutas raamatu esimese trüki saatesõnas autori klassivend Jaan Kross. Esmatrükk 1998, Toronto

Raamatus figureerivad meile tuttavad tegelased «Atlandi võlast». Raamat valgustab lugejale sovetiaegse ENSV kalatööstusliku meresõidu üksikasju, mis tänasele lugejale tundmatu maailm. Kuidas raha kokkuajamine saab toimuda mitmeti ja milliseid vahendeid selleks pole liiast tollastele Eesti meremeestele. Kuigi sage tegelane on selle raamatu autor, siiski ei leia te tollal tehtud logiraamatu vahendamistest «minakangelase» vormi. Detail tuleneb asjaolust, et tollaseid salakaubalaevaga seotud detaile minavormis esitada tähendanuks teekonda kinnipidamiskohta.