Näitus Struktuur/Metafüüsika toob esile rühma kunstnikke, kes oma teostega valgustavad eesti kunsti teed 1970ndate lõpust alates. Näitus ei taotle ülevaatlikkust või kõikehaaravust, vaid üht vaatenurka vestluses, mis käsitleb niisuguseid küsimusepaare nagu rahvuslikrahvusvaheline, individualism/ühiskondlikkus või perifeeria/kesksus. Soome üldsusel on võimalus tutvuda oma lõunapoolse naabri kunstiga märkimisväärselt laiaulatuslikult. Käesolev väljaanne võib jäädvustada tervikust vaid väikese osa, aga Soome-Eesti koostööprojektina on ka see väärtuslik asi. Näitusel osalesid Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Jaak Arro, Mati Karmin, Eve Kask, Jüri Kask, Ene Kull, Vilen Künnapu, Kaarel Kurismaa, Mari Kurismaa, Raoul Kurvits, Leonhard Lapin, Raul Meel, Jüri Okas, Priit Pärn, Raul Rajangu, Lembit Sarapuu, Andres Tolts ja Tõnis Vint.

Turistidele mõeldud Tallinna juht tutvustab linna vaatamisväärsusi. Samuti on toodud väike soome-eesti vestmik ning sõnastik.

Käesolevas raamatus leiab lugeja «Odysseuse» muinasjutu tuntud saksa luuletaja Gustav Schwabi (1794–1850) ümberjutustuses, mis esimest korda ilmus Saksamaal 1837. a. «Odysseuse muinaslood kuuluvad ajajärku, mis oma kultuurilise väljanägemise poolest on hilisem kui see, milles kujunenud Ilias. Analüüsides Iliases ja Odysseias peegelduvat Kreeka ilmavaadet, leiame suure vahe: jumalad, kes on kirglised nagu Iliaseski, ei ela siiski omavahel avalikus vaenus: nad ei riidle ega võitle üksteise vastu. Inimesed on jumalaist vähem rippuvaiks ning omis tegudes iseseisvamaks muutunud. Odysseia eelistab maad ja merd, kus valitseb avarus ja mitmekesisus ja kus on küllalt imesid, mis fantaasiale ainet pakuvad.» Pärtel Baumani sissejuhatusest

Raamatus vaadeldakse kergetel, vanematel lennukitüüpidel lennanud öölahingulennuüksuste tegevust idarindel aastatel 1941–1944. Antakse lühike ülevaade selliste öölahingu-lennuüksuste tekkimisloost ja tegevusest nii Nõukogude Liidu kui ka Saksa lennuväes. Põhiline osa kirjutisest käsitleb aga 11.(Eesti) Öölahingulennugrupi ning 12.(Läti) Öölahingulennugrupi loomist ja tegevust aastatel 1943–1944.

Belle Ile en Mer on pisike saar Prantsuse Atlandi rannikul, mida pole märgitud enamikele kaartidele Eestis. Ometi teatakse sellel vaid 5000 püsielanikuga saarel, mis asub meilt vaadates Euroopa teisel serval, Eestit praegu väga hästi. Selle põhjus on surmapõlgav seiklus, imeline pääsemine ja liigutav teineteise leidmise lugu, mille kangelased on eestlased! See saaga algas juba 1978. aasta sügisel, kui keset tormist ööd ulgumerel leidsid teineteist uppuv Prantsuse purjekas ja Nõukogude-Eesti kaubalaev Mohni. Dramaatilise öö otsad sõlmiti kokku alles 31 aastat hiljem. Sellest odüsseiast raamat jutustabki...

Raamat pakub Browni tohutule hulgale lugejatele olulise pilguheidu raamatu taustaks olevatele rituaalidele, sündmuspaikadele, sümbolitele, ajaloole ja teadusele. Raamatu teiste sissekannete seas, mis on ristviidatud nii teiste artiklite kui Browni romaani ja selle eellugudega, saavad lugejad teada järgmistest faktidest:vabamüürluse mõju Ameerika riigi rajajateleseos Krüptose, saladusliku skulptuuriga CIA peakorteris Virginia osariigis LangleysWashington D.C. vabamüürlik arhitektuurSee raamat, mis sisaldab teiste müstiliste ja saladuslike teemade seas artikleid niisugustel teemadel nagu Albrecht Dürer, shriner´id, Mal´akh, iidsed saladused, vabamüürlaste šiffer, Šoti riitus, Nähtamatu kolledž, Saalomoni tempel ja muidugi «kadunud sümbol» ise, rõõmustab ühtviisi nii Browni ammuseid kui ka uusi austajaid. Käesolev raamat pole saanud heakskiitu ega luba üheltki «Kadunud sümboli» loomise või väljaandmisega seotud isikult ega asutuselt.

Kunstnik Hinno rannale plaanitud lõbusa sünnipäevapeo pikniku rikub sealtsamast avastatud õõvastav leid – jõhkralt tapetud naisterahva surnukeha. Synne, Hinno salapolitseinikust armsam, otsustab asjas selgust saada ning loomulikult lööb ka Hinno ise kaasa. Jäljed viivad ühte Eesti aleviku pooleliolevasse majja ning esialgu näib, et loosse on segatud lausa üleloomulikud jõud. Sündmuste arenedes muutub olukord aina segasemaks ning uurijailegi nii eluohtlikuks, et nad on sunnitud lausa elupaika vahetama, kuigi sellestki paistab vähe abi olevat, sest hädaoht püsib neil kannul. Peale uurimisega kaasnevate probleemide teevad Hinno elu keeruliseks ka naised ta minevikust, kellel enda arvates on mehele mõndagi ette heita. Ka sekkuvad Hinno sõbrad oma muredega tema ellu, tuues kaasa nii põnevaid kui ka naljakaid sekeldusi. Viimaks tundub elu siiski rööbastesse minevat, kuid siis tabab Hinnot löök, mis ta elu pea peale pöörab ja hinge ränga haava lööb...

Käesolev raamat pakub ideid meie kodumaal enam levinud ulukite liha toiduks valmistamiseks. Raamatusse kogutud retseptid, mis võiksid abiks olla nii kogenud algajale kütile või ulukiliha valmistamisest huvitatud perenaisele. Siin leidub nii traditsioonilisi kui ka pisut moodsamaid toite, mida kõiki on suhteliselt kerge valmistada.

Õpik käsitleb usundeid kui nähtusi. Usundeid uuritakse teaduslikust aspektist. Õpikus tutvustatakse suuri maailmausundeid, etnilisi usundeid ning tänapäeva religioosseid nähtusi. Aken usundite maailma avatakse läbi kristluse. Suurtest religioonidest käsitletakse veel mh islamit, judaismi, hinduismi ja budismi. Raamat annab õpilasele vahendeid religioosse mõtlemise arendamiseks. Eesmärgiks on tugevdada oma kultuuriidentiteeti ning avardada silmaringi tundmatute religioonide ja kultuuride koha pealt. Õpik on tõlgitud soome keelest ja täiendatud Eesti ainesega. Soome koolides kasutatakse seda õpikut põhikooli religiooniõpetuse- ja maailmavaateõppe kursuses.

Üllata oma sõpru ristiskäsi seotud sõlmega! Õpi vett paari sekundiga jääks külmutama! Vapusta juhuslikku pealtvaatajat tema mõtete lugemisega! – sellest toredast raamatust leiad nõiduslike ja muljetavaldavate trikkide tegemiseks kõik vajaliku. Muu hulgas saad tuttavaks ka ajaloo tuntumate mustkunstnike trikkidega.

«Uus algus» on Willetti Chadwicki perekonna kroonikate kolmas romaan. Nagu ka tetraloogia esimesed osad «Ootus» ja «Kannatlikkus», kujutab romaan endast liigutavat ja lõbusat lugu Chadwicki perekonna erinevatest põlvkondadest, kes kõik elavad kaunis Kindluse-nimelises häärberis. Marcia Willett sündis perekonna viienda tütrena Somersetis. Pärast balletitantsijaks õppimist läks ta ballettmeistrina tööle oma õe tantsuakadeemiasse. Seejärel abiellus ta mereväelasega ja 1970. aastal sündis perekonda poeg. Praegu elab ta abikaasa Rodneyga, kes teda kirjutama innustaski, ning newfoundlandi tõugu koera Trusbshawe'iga Devonis.

Romaan räägib ootamatult leseks jäänud naisest, kellel tuleb otsustada, mida hakata masu ajal peale mehele kuulunud mereäärse kinnisvaraga. Peategelane Tamara teeb hulljulge otsuse: ta avab nudistidele mõeldud suvekodu, kuhu saabuvad 7 esimest külalist. Kes nad on? Ja kuidas nudistlik elulaad mõjutab nende omavahelisi suhteid pärast seda, kui suvekodu perenaine palub külalistel kiskuda alasti ka oma hing, vaadata kordki ausalt enda sisse nii, nagu ta ise teeb, avastades ridamisi saladusi oma otsalõppenud abielust, see selgub 360 lehekülje jooksul.

Intuitsioon pole midagi ülemäära dramaatilist – see on lihtsalt esimene mõte, mis pähe turgatab, kui sa hommikul ärkad, justkui raputus või müks või pinge kõhukoopas või lihtsalt rahutu tunne. Mida enam neid psüühilisi tõukeid teadvustada, seda enam saab selgeks, kuidas sellele infole reageerida ning kuidas seda oma elu juhtimiseks ära kasutada. Selgeltnägija Anne Jirsch on katse-eksituse meetodil välja töötanud mitmeid intuitsiooni arendavaid tehnikaid, mis koos selles raamatus toodud harjutuste ja testidega aitavad välja selgitada ja arendada iga lugeja meediumivõimeid.

«Läänerindel muutuseta» on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe «tundmatu sõduri» jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu.

Kuigi Mikelina teab hoiatust «ära visku vette tundmatus kohas» unustab ta selle kohe, kui tutvub lennureisil karismaatilise, modellivälimusega kreeklasega. Neiut kaua vaevanud piinav janu kõikevõitva armastuse järele sunnib seikluslikku blondiini ülepeakaela põneva ja saladusliku Christosega kooselu alustama...

Raamatus kirjeldab dr. med. Aleksander Rosendorff oma 50-ne aastase arstipraktika tulemusi, sealhulgas 30-aastase loodusliku ravimisviisi uurimuste tagajärgi. Oma tegevuse esimesel poolel jõudis ta veendumusele, et allopaatilise meetodi kaudu, isegi näiliselt õnnestunud ravi puhul ei õnnestu patsientidele kaotsi läinud tõelist tervist ometi tagasi anda. Tähelepanekute kaudu õppis ta tundma haiguste algpõhjust – maoseinte kudede väljavenitust e. ptoosi. Avastades ka menetluse, kuidas ptoosi radikaalselt kõrvaldada ning abiks võttes varem tuntud loodusliku ravi ja homöopaatia vahendeid, õnnestus tal saastunud organismi puhastamise teel iga haigust radikaalselt ravida. Dr. Rosendorff ise elas väga kõrge vanuseni, surres 94-ndal eluaastal 1965. aastal, võttes kuni viimaste päevadeni vastu patsiente.Kordustrükk

Viljandimaa mõisate omapäraks on arvukad 20. sajandi alguse juugend- ja heimatstiilis hooned. Seal asuvad Eesti selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Väikemõisa ja Holdre. Ka Eesti üks luksuslikumaid Inglise stiilis mõisahooneid – 20. sajandi alguses püstitatud Olustvere – asub Viljandimaal. Ligi 60 Viljandimaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ajalooülevaate ning vanade fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust.

Täna on tuletõrjeauto Toomasel esimene tööpäev. Juba kutsutaksegi ta appi tulekahju kustutama. Ootamatult tuleb Toomasel päästa ka tulelõksu jäänud koerake. Kas Toomas suudab kustutada tulekahju ja päästa koerakese? Lapsed saavad sellele küsimusele vastuse toredas papiraamatus, mis õpetab hädaolukorras käituma.

Inglasliku huumori tulevärk eesti autorilt! Inglise klubis käivad vestlemas kaks härrasmeest, Alex ja Max. Millest nad ka juttu ei alustaks, ikka räägivad nad muudkui naistest – ning ühtaegu märkamatult iseendast. Ühtaegu enesekindlalt, naiste suhtes pisut üleolevalt. Samas peitub igas mahlases dialoogis peidus see, kuidas ilma naisteta poleks mehed need, kes nad on. Kui Kanal 2 vaimukad jutuajamised «Härrad abikaasad» Marko Matvere ja Andrus Vaarikuga ekraanile tõi, peitus autor Paavo Kivine alles Bartholomew Bergi varjunime taha. Esmakorselt on nüüd lugejatele nautimiseks «Džentelmenid» oma originaalpealkirja ja tegeliku autori nimega.

«Meremees Murka» on jutustus laevakoer Murkast, kes teeb heeringapüügilaeva meeskonnaga kaasa sõidu Põhja-Atlandile. Laevakoera, meeskonna ühise lemmiku ellu kuuluvad nii kuudepikkune merelolemine kui ka meeste tööd täis püügipäevad, nii metsikud tormid kui ka silmapiirini tühi ja hall lauge veteväli – aga ka kõik need väikesed ettevõtmised, millega meremehed püüdmise vahepeal aega sisustavad. «Meremees Murka» on ka haarav ja kaunis, kuid ilustamata kirja pandud kirjeldus meremeheelust ja ookeanikaluri tööst. Jutustuse loomiseks sai eesti üks 20. sajandi suurimaid kirjanikke Juhan Smuul (1922–1971), kes oli tuntud eriti oma merearmastuse poolest, ainest tegelikust elust – heeringatraaleriga 1955. aasta suvel Põhja-Atlandile tehtud reisist. See oli ühtlasi Smuuli esimene reis n-ö suurele merele. Vastavatest meeleoludest on kantud ka «Meremees Murka» – raamat, mis sobib lugemiseks igale vanusele, alates nooremast koolieast. Käesolev väljaanne on teose viies trükk. Aluseks on võetud 1958. aastal ilmunud esmatrükk, kust on pärit ka Romulus Tiituse illustratsioonid. Autori teksti täiendab sisekaanel kaart teekonnast ja väike lastepärane meresõidualane leksikon.

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika «Murrang»

Valik luulet kogudest «Ithaka», «Sel maal» ja «Mõõt».

Valik luulet kogudest «Laulud tüdrukuga», «Kodu-käija», «Punaste õhtute purpur», «Oli kevad, oli suvi».

Balti Kaitsekolledži väljaanne käsitleb Balti riikide julgeolekuküsimusi. Contents: Section I The Latvian Membership Action Plan (MAP) Membership Action Plan: Practical results from Washington Summit Membership Action Plan (MAP) – On the road towards NATO Before implementation of the Membership Action Plan: Baltic States' Defence development until the present Section II The Baltic Battalion five years on BALTBAT and development of Baltic Defence Forces Section III The battle(s) of Grozny A New Russian Military Doctrine? Section IV Intentions and reality: Latvian-Finnish military co-operation in the 1920s and 30s Uprising of December 1, 1924 With Lieutenant Colonel Hope Carson in Estonia and Russia Editors notes

Ülevaade erinevatest rahvusvähemusgruppidest, sh. eesti rahvusvähemusest Nõukogude Liidus. Innehåll: Förord Inledning Folkmord och öppet förtryck «Vandringsfolken» Superstaterna Urinvånare Europa Norden Bilagor

Näitusekataloogis on toodud valik näitusel eksponeeritud Baltikumi vaateid vanadel gravüüridel. Linnadest on esindatud Riia, Tallinna, Tartu ja Narva vaated. Diese Ausstellung alter Ansichten aus verschiedenen Epochen und in unterschiedlichen graphischen Technicken soll an Hand von Originalen einen Teil der Schönheiten baltischer Städte zeigen. Die Tafeln sind daher nach verschiedenen Gesichtspunkten zusammengestellt worden, um den Betrachter einen möglichst vielfältigen Eindruck zu bieten. Die Ausstellung vereint Material aus zwei Privatsammlungen. Das bedingt bestimmte Schwerpunkte: Riga, Reval, Dorpat, Narva und militärgeschichtliche Darstellungen.

Faksiimile 1885. a. ilmunud Saaremaa ajalugu käsitlenud raamatust «Bausteine zu einer Geschichte Oesels, fünf Jahrhunderte, von der heidnischen Vorzeit bis zum Frieden von Nystädt». Inhalt: Aus der heidnischen Vorzeit bis 1227 Die bischöfliche Periode von 1227-1560 Von der Eroberung bis zum grossen Aufstande, 1227-1345 Vom grossen Aufstande bis zur Reformation, 1345-1524 Von der Reformation bis zur dänischen Periode, 1524-1560 Dänische Periode, 1560-1645 Herzog Magnus Friedrich II bis 1588 Christian Iv, 1588-1645 Schwedische Periode von 1645-1721 Christine, 1645-1654 Karl X, 1654-1660 Karl XI, 1660-1697 Karl XII, 1697-1718 Raamat on gooti kirjas.

Faksiimileväljaanne 1885. a. Tallinnas ilmunud samanimelisest uurimusest. Uurimus annab ülevaate Tallinnas tegutsenud ja tegutsevatest kirikutest. Inhalt: Die kirchlichen Bauwerke Rewals und deren Altertümer Die Olaikirche Die Nikolaikirche Die Domkirche Die Heil.-Geistkirche Die schwedische Michaeliskirche Nicht mehr vorhandene Kirchen Die Johanniskirche Die Karlskirche Griechisch-russische Kirchen Das Süstern- oder Michaeliskloster Das Kloster der Predigermönche Das Brigittenkloster Anhang Raamat on gooti kirjas.

Sisu: Riigikogu koosseis ja struktuur Riigikogu seadusandlik tegevus Riigikogu rahvusvahelised suhted Lisad

Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan «Reigi õpetaja» on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani peategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. Samade kaante vahel on veel novell «Püha jõe kättemaks», mis toetub samuti ajaloolisele tagapõhjale, loole Võhandu jõele rajatud veski hävitamisest 1642. aastal.

Küpse Nõukogude aja tegelikkuses omandasid olulise tähenduse uued, Mustamäe ja Õismäe tüüpi elurajoonid, mis pakkusid võimalust elada kõigi mugavustega korteris. Käes oli Brežnevi aja stagnatsiooniaeg ja nõukogulik elulaad oli jõudnud sadestuda paljude eestlaste igapäeva. Mati Undi «Sügisballist» sai juba ilmumise aegu kultusteos – tegemist on müüti loova tekstiga, mis on võrreldav Lutsu «Kevadega».

Jakob Pärn sündis 30. oktoobril 1843 Põhja-Tartumaal Torma külas Lahvardi talus Kristjan Pärna ja tema teise naise Leenu esimese lapsena. Isa Kristjan oli oma aja kohta haritud mees, ta oskas lugeda ja kirjutada ning tegutses kiriku vöörmündrina ja koolivanemana, oli ka töökas talupoeg ja suutis vaatamata suurele perekonnale saada lõpuks pärisperemehekski. Isa ja ema ning sünnitalu nime on rahvusliku liikumise aja viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn jäädvustanud oma jutustuses «Oma tuba, oma luba» (1879), mis muuski osas tihtipeale langeb kokku perekonnalooga. Pärna retsept parema elujärje saavutamiseks on naiivne, seda näitab või paralleel tegeliku eluga: kui Lahvardi Kristjanil kulub talu päriseksostmiseks kolm aastat, siis tema prototüübil, Jakob Pärna isal, kulus selleks paarkümmend aastat. Omal ajal oli aga jutustusel suur edasiliikumisele virgutav mõju, seda on isegi nimetatud renditalupoja aabitsaks. 1883. a. avaldatud peaaegu romaani mahuga jutustuses «Must kuub», mis kirjanduslikult on Pärna teiseks tugevamaks teoseks, esitab ta peale muu ka oma ühiskonnakriitilisi seisukohti. Pärna kriitika on muidugi kaugel sügavuti tungimisest, tema leplikule ja truualamlikule meelele näis küllaldane olevat, kui tasapisi parandataks talupoegade renditingimusi, arendataks kooliharidust jne. Ometi tõuseb Jakob Pärna jutulooming 1870.-80. aastate kirjanduspildis esile oma algupärasusega. Ajajärgul, mil enamik kirjamehi pakkus lugejale mugandusi ja tõlkeid, käsitles Pärn rahvast erutavaid probleeme ja tõusis eelkõige oma viljakuse tõttu rahvusliku liikumise kõrgaja tähelepandavaks proosakirjanikuks.

Raamat annab lühiülevaate Ilmar Talve elust ja tegevusest. Toodud on kirjandusloetelu aastatest 1934-1979.

Herman Sergo kolmeosaline romaan «Näkimadalad» (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub aastatele 1725–1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgessaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779–1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, kui nad küüditati 1781. aastal Katariina II ukaasi alusel Ukrainasse Dnepri äärde.

Käesolev teos ei ole ega taha olla mingil moel ei eesti talu, veel vähem eesti põllumajanduse ajalugu. Ajaloolistel sündmustel ja daatumitel on peatatud ainult niivõrd, kuivõrd need on otseselt mõjutanud põllumehe mõttemaailma, taluelu ja maaühiskonna kujunemist ning arengut.

NB! Raamatus on Toronto väliseesti koguduse tempel. 2. trükk. Autori meenutused 1941. a. 14. juuni arreteerimisest ja küüditamisest Siberisse, sealsest raskest elust ja põgenemisest tagasi kodumaale. Ent 1949. a. vangistati ta uuesti ja saadeti teistkordselt Siberisse. Oma erakordselt põnevas mälestusteraamatus loetleb autor rohkesti eesti üldsusele tuntud inimesi-kaasvange, kellega ta Siberis kokku puutus. Ta on paljude kannatanute suremise juures olnud. Viibides mõnga aega Sverdlovski edasisaatevanglas oli talle seal öeldud, et selles vanglas oli tookord istunud ka Eesti president Konstantin Päts.

SÄRAKÜÜNLA LUGU Säraküünal põles ära, kustus viimne küünlasära. Säraküünaldega keldrit valgustada eal ei saa, ainult meie ilumeeli võivad rõõmustada nad. Aga taeva tähesära iialgi ei kustu ära! Raamatus on valik 1972. a. sündinud autori luuletusi lapsepõlvest, Eestimaast, inimese püüdlustest ja igatsustest, jõuludest.

Stockholmis ilmunud luulekogu. Murel on mustad tiivad, mustad kui varju tiivad – päikese katavad. Valul on rasked tiivad, rasked kui varese tiivad. Mere taha mu mõtted viivad, mind ennast ei vii. Murel on mustad tiivad, ja must on varjumees – mu taga ja ees.

Brošüür tutvustab TÜ Sotsiaalteaduskonda kuuluvat Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda – selle koosseisu, ajalugu, tänapäeva, õppejõudusid, bakalaureuseõppe programmi, magistri- ja doktoriõpet, Avatud Ülikooli, diplomiõpet, teadustöö võimalusi, kaitstud väitekirju ning olulisemaid publikatsioone.

Ülevaade 1941. a. suurküüditamisest dokumentide ja küüditatute mälestuste põhjal. Aamuyön ja varhaisen lauantaiaamun tunnit kesäkuussa 1941. Virolaisten oville ilmestyvät oudot miehet: on pakattava vaatteet ja lähdettävä. Aikaa on kaksi tuntia, määranpäästä ei ole tietoa. Yhden vuorokauden sisällä yli 10 000 virolaista määrättiin jättämään kotinsa. Miehet, naiset, lapset, vanhukset lastattiin junavaunuihin. Viikkojen raskas, monille ylivoimainen matka Siperiaan, Uralille alkoi. Tämä oli virolaisten kyydityksistä ensimmäinen. Tässä kirjassa kyyditetyt kertovat mitä tapahtui kesäkuun 14. päiväna Virossa, mitä matkalla täyteen ahdetuissa karjavaunuissa, mitä karkotuksessä Venäjällä. Kirjan ihmiskohtalot on saatu talteen historiallisen muistitiedon suurkeräyksessä, jonka Viron Muinaismuistoyhdistys julisti helmikuussa 1988. Näistä Viron historian vaiheista ei Suomessa paljoakaan tiedetä.

Meie kapitalistliku ülesehitustöö saginas liigub väga mitmesugust rahvast, teiste hulgas ka neid, keda või(k)s nimetada kvislingiteks. Lihtsamalt võib neid ka reeturiteks või käsilasteks nimetada, aga asja olemust – koostöö tegemist okupantidega – iseloomustab kõige levinumalt millegipärast just okupatsiooniaegses Norras tegutsenud poliitiku Vidkun Qislingi nimi, kes hukati 1945. aastal kohtuotsuse alusel. Brošüüris on toodud lühike eesti kvislingite välimääraja.

Sellesse väiksesse kogumikku, arvult viies, on kogutud hiiu nalju ja pilkelugusid, millest enamik on varem ilmunud trükiajakirjanduses. Üks hiidlane teisele: «Valetamise vastu pole mul midagi, aga kui keegi minust rohkem valetab, seda ma ei salli!»

Sellesse väikesesse kogumikku, mis on arvult neljas, on kogutud hiiu nalju ja pilkelugusid, milledest enamik on varem ilmunud trükiajakirjanduses. «Kus küll minu pea oli, kui ma nõustusin sinuga abielluma,» küsis naine nuttes. «Sinu pea oli minu rinnal,» ütles mees selgitavalt. Hiidlane tahab Tallinnast rongiga koju sõita. Astub aga kogemata või hooletusest tingituna Tartu rongile. Teel hakkab naaberreisijaga kõnelema ja lõpuks küsib ka kuhu naaber sõidab. «Tartu. Ja sina?» «Haapsalu.» «Kas pole naljakas, imestab hiidlane, teine sõidab teise kanti, aga istume ühes rongis! Küll on meie aja tehnika arenenud.»

Kysymyksiä jotka yllätävät ja iskevät kuin lyönti visakoivuisella puunuijalla. Aivo Lõhmus sanoo rohkeasti sen mitä me emme aina uskalla edes ajatella.

Talo kasvaa kasvamistaan, puuta, hirsi hirreltä, avokuisti ja ikkunat avaruuteen. li/ Olen miettinyt monia asioita, ajatellut enemmän kuin nähnyt. Yö on viileä ja arvaamaton, järvi sumussa. Istun hievahtamatta kunnes hiljainen katseeni kohtaa auringon.

Teise maailmasõja järgse olukorra raskustest ülesaamisel on kirikul jälle avanenud võimalus astuda perioodilise väljaande kaudu ühendusse oma liikmetega. Käesolevas EELK Aastaraamatus peetakse silmas ev.-luteriusu kiriku perioodilistes väljaannetes väljakujunenud erilaadi. Aastaraamat sisaldab hingekosutava ilmega kirjutusi, annab vajalikku infot Kiriku mitmekesistest eluavaldustest ja tööst, kirjeldades seejuures ka tekkinud ja tekkivaid suhteid teiste Kirikutega, eriti märkides meie Kiriku osa ülemaailmsetes püüdlustes rahu säilitamise pärast, ning temas avaldatakse usuteadusliku sisuga artikleid.

Rootsis sündinud ja kasvanud Maarja Talgre jutustus oma isast, vabadusvõitlejast Leo Talgrest, kes tapeti 1944. a. Bolševikkien tiedustelupalvelun mies ampui virolaisen tekniikan opiskelijan Leo Talgren tallinnalaisen esikaupunkihuvilan eteiseen joulukuussa 1944. KGB-n edeltäjän NDVD-n näkemys vastarintamiehen kohtalosta oli, että «fasistien agentti» oli saanut ansaitsemansa lopun. Leo oli kuollessaan 25-vuotias; hän ei tullut koskaan näkemään Ruotsissa syntynyttä tytärtään Maarjaa. Koko lapsuutensa Maarja Talgre odotti isää kotiin. Aikuisena häntä alkoi yhä polttavammin askarruttaa Leon kohtalo. Miski isä esiintyi valokuvissa milloin saksalaisessa, milloin suomalaisessa asepuvussa? Miksi kammottava rautaristi, jonka Saksan vastavakoilun päällikkö Canaris itse ojensi hänelle? Oliko isä sittenkin fasistien agentti? Maarja ryhtyi jäljittämään isäänsä. Hän haastatteli sukulaisia, tuttuja ja tuntemattomia, luki ja tutki. Alkoi hahmottua kuva, joka poikkesi täysin NKVD-n versiosta. Kuva rohkeasta, ihanteellisesta nuorukaisesta ja hänen tovereistaan, vastarintamiehistä, jotka olivat valmiit antamaan kaikkensa Viron itsenäisyyden puolesta. Kaikkensa he antoivatkin, kuka henkensä, kuka terveytensä vankiloissa ja leireillä. «Saat olla ylpeä isästäsi!», vakuuttivat Leon elossa olevat toverit. Leo on kuollut, mutta hänen vapaudenhaaveensa elävät ja kukoistavat.

Tõlgitud raamatust «Mahtra sõda». Eduard Wilde (1865-1933), der estnische Romancier und Dramatiker, erzählt in diesem seinem bekanntesten, 1902 entstandenen Werk von den Bauernunruhen, vom Kampf der Landarbeiter seiner Heimat um ein menschenwürdiges Dasein, die sich in den fünziger Jahren des 19. Jahrhunderts gegen ihre Gutsherren erhoben.

Romaanis «Vihmapiisad» jälgib kirjanik iseloomukindla, ideele andunud kommunisti elukäiku ja paralleelselt sellega tema sõbra, hoopis teist laadi eluhoiakuga inimese saatust. Andreas Jallak wusste nicht, wie lange er hier schon lag. Drei, vier oder fünf Tage? Eine Woche? Die Zeit schien stehengeblieben zu sein. Dabei war er ein ungeduldiger Mann – von Beruf Lektor und mit Haut und Haaren Parteiarbeiter –, nicht gewohnt, die Stunden verrinnen zu lassen und den Regentropfen zu lauschen. Nun liegt er im Krankenhaus. Herzinfarkt. Er hat Zeit zum Nachdenken und zieht die Zwischenbilanz seines Lebens: Was gilt mein Beitrag für eine bessere Welt?

Tõlgitud raamatust «Kes ma olen?» Suomalaistenkin rakastama maailmankuulu virolainen kapellimestari Eri Klas kertoo elämästään ja urastaan. Eri Klasin värikäs muistelmateos herätti suurta ihastusta ilmestyessään kapellimestarin kotimaassa Virossa. Suomalaiseen laitokseen on lisätty muun muassa suomalaisten musiikkialan vaikuttajien näkemyksiä Eri Klasista.

Tõlgitud raamatust «Lugu lendavate taldrikutega». Pripad takmer kriminálny Pripad lietajúcich tanierov Telepatický pripad

Tõlgitud raamatust «Taevakivi», Tallinn, 1975.

Kui valesti on tehtud plaanid, rikutud on kangapaanid. Kuub kokku panna siiras püüe luhtunud on. Kas aitabki siin appihüüe.

Raamat käsitleb vandiraiujate – Saare maakonna Kihelkonna kandi inimeste elu-olu läbi aegade. Rändame muinasajast tänapäeva pärandkultuuri mälestusmärkide kaudu, läbi mõisaorjuse ja kõrtside meelevalla, elame kaasa rahva vabaduspüüetele, võtame osa kultuuri- ja seltsielust, viibime hardushetkedel kirikutes ja kalmistutel, ehitame laevu ning seiklema merel, jälgime vandiraiujate päästeretki, ärimeeste salaviinavedu, töötame koos rahvaga, arendame Kihelkonna alevikku, viibime erinevates koolides, elame kaasa esivanemate muredele ja raskele igapäevaelule. Raamat on Kalju Eeriku isiklike materjalide alusel välja antud kodu-uurimuslik teos ja ei pretendeeri entsüklopeedilise teatmeteose rollile, küll aga sobib lugemiseks paljudele. Kindlasti satud, armas lugeja, aegade hämaruses astunud esivanemate jälgedele ja sinus elustuvad pildid minevikust. Vajad seda raamatut, et ikka ja jälle liikuda esivanemate käidud radadel.

«Terve laps homöopaatia abil. Praktiline käsiraamat lapsevanematele» on kergesti kasutatav käsiraamat. See on mõeldud lapsevanematele, kes on mures antibiootikumide liiga kergekäelise kasutamise pärast ja huvituvad alternatiivsetest raviviisidest, mis ei mõju lapse tervisele kurnavalt. Sellest raamatust saad teada:Mis on homöopaatia ja kuidas selle abil laste tervise eest hoolt kanda?Kuidas saada jagu enamlevinud lastehaigustest ja tulla toime teiste lapseeas esinevate vaevustega?Praktilised soovitused lapse eest hoolitsemisel vastsündinust koolilapseni ja teismelisest noorukini.Tricia Allen on tuntud Briti homöopaat, kel on pikaajalised kogemused laste ravimisel.

Viktor Suvorov jätkab tõe päevavalgele toomist ja võitlust Teist maailmasõda puudutava riikliku ajalookäsitluse vastu, millest vene sõjaajaloolased seniajani kramplikult kinni hoiavad.

Näitusekataloog tutvustab soome kaasaegse kunsti väljapanekut Tallinna Kunstimuuseumis.

Igapäevased teemad elust enesestEesti keele grammatika seletused vene keelesKõikide harjutuste vastusedKõikide sõnade, väljendite ja harjutuste juhiste tõlgeÕpiku maht umbes 80 tundiCD

Näitusekataloog tutvustab Jane Voorhees Zimmerli Kunstimuuseumis toimunud nõukogude kaasaegse kunsti näitust. Kataloog on illustreeritud 500 illustratsiooniga, millest 326 on värvilised. Omaette peatükk tutvustab eesti ja baltimaade kunsti.

bOma mehele/b Sa ulatasid mulle täna oma silmade kaks tähekillukest. Homme ma lähen tedretähtede taha otsima rõõmulembelisi lilli. Ma teadsin, et Sa istutasid sinna mulle sügisel nende sibulaid ja nüüd on terve õu täis vikerkaari ning selle vikerkaarekimbu ma toongi Sulle

bÜksteises/b Ma tõele näkku vaadates näen sind Ja tunnen ära enda külma näo Kujutise, nagu peeglis mind Ta saadab sinus

Teises kõvakaanelises kogumikus on järgnevad lood:Laura on armunudLaura ja tema imelik mõmmiLaura teeb pahandustLaura ja tema uued kummikudLaura räägib rumalastiLaura ei taha pesema minnaLaura valmistub jõuludeks

B. G. Forseliuse Seltsi perioodiline väljaanne «Forseliuse Sõnumid» avaldab töid valdkondadest, mis on kooskõlas Seltsi püüdlustega: hariduse ajalugu; haridustraditsioonid; kaasaja haridusideoloogilised eesmärgid ja nende teostamise teed; haridus, kool ja õpetaja arenguruumis, maakool. Loomulikult avaldatakse Seltsi enda kroonikat.

B. G. Forseliuse Seltsi perioodiline väljaanne «Forseliuse Sõnumid» avaldab töid valdkondadest, mis on kooskõlas Seltsi püüdlustega: hariduse ajalugu; haridustraditsioonid; kaasaja haridusideoloogilised eesmärgid ja nende teostamise teed; haridus, kool ja õpetaja arenguruumis, maakool. Loomulikult avaldatakse Seltsi enda kroonikat.

Tõlgitud raamatust «Pille-Riini lood», mille peategelane Pille-Riin on viieaastane tüdruk.

Kihnlastõ süemine ond ikka oln maesõmarahva omast teissmuõdi, sie sõltus ju sellest, kuskohtõs eläti. Kihnlastõ piämine süemine odra- ning rugijahutoitõ kõrvõs oli kala ning ülgeliha. Sialiha, luõmaliha ning lambaliha süedi kaua , aga arvõmini, ikka enämeste suurdõ pidudõ ning pühäde aegõs. Kihnlasõd kasvatasid teravilõst kõegõ rohkõm otrõ, sellepäräst olidki piämiselt odrajahu süemised: suepp, putõr, leib ning juõmistõst tuaer ning õlut.

1948. a toimusid oma suhteliselt lühikese eksisteerimise aja jooksul märkimisväärse jälje Eesti kergejõustiku ajalukku jätnud VS Jõudi esimesed meistrivõistlused kergejõustikus. Alustati oma võimete näitamisega (tõestamisega) valdade ja valdadevahelistel jõuproovidel, spordiühingu meistrivõistlustel, erisüsteemide spartakiaadidel, üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel ja mängudel, püüeldi pääsu eest vabariigi koondvõistkonda ning lõpetati NSV Liidu koondvõistkonda kuuluvana olümpiamängudel seal saavutatud osavõtu ja kuldmedaliga. Sellesse raamatusse on püütud koondada ajajärkude, tähtsamate sündmuste ja saavutuste kaupa võimalikult kõik VS Jõudi kergejõustikuelu puudutavad sündmused, isikud ja säilinud statistika. Eraldi on välja toodud oma ajajärku kõige rohkem iseloomustavad parimad isikud.

Väike lõbus lugu Tweenie-põngerjate tegusast päevast. Bella, Fizz, Jake ja Milo korraldavad etenduse – nad mängivad üheskoos «Aladdini imelambi» lugu.

Väike lõbus lugu Tweenie-põngerjate tegusast päevast. Bella, Fizz, Jake ja Milo kuulevad kardina tagant imelikku häält, aga ei julge hästi vaatama minna...

Väike lõbus lugu Tweenie-põngerjate tegusast päevast. Bella, Fizz, Jake ja Milo pühendavad kogu tähelepanu Doodlesile, aga koer pole sellest sugugi vaimustatud.

Väike lõbus lugu Tweenie-põngerjate tegusast päevast. Bella, Fizz, Jake ja Milo meisterdavad üheskoos ühe tõeliselt laheda pildi.

Filmi Lelulugu 3 sisu põhjal koostatud raamat tutvustab lähemalt kõiki olulisemaid tegelasi ning räägib sellest, millised seiklused ootavad mänguasju ees siis, kui Andy ülikooli läheb.

Sisu: Esimene eesti ajaleht. Karl Kesä Sepp. Mart Raud Eets. Hugo Raudsepp Mälestusi Aadu Grenzsteinist. Ed. Hubel Kadumise laps. G. E. Luiga Leht ja poliitika. Ed. Laamann Sügis. K. Osvet Kolm pala. Tõlk. Marie Under Linnulennul läbi Euroopa. A. Roose Öölaul. Ed. Nukk Soome ajakirjandus ja ajakirjanikkond. Yrjö Koskelainen Kevadhelinad. Juhan Jaik Ränd koha peal. Nikodemus Henri de Rochefort-Lucay. H. Vellner Väsind elu. Ed. Nukk Esimene arupärimine Vene II riigiduumas. A. Jürgenstein Kiri. Juhan Jaik Ajakirjaniku suurpäev. Mait Metsanurk Läti ajakirjandus. A. Goba K. A. Hindrey 50-aastane. ArA Lahkumine Herthast. Edmund Hunnius Hindrik Prants. G. E. Luiga Kahekordne juubilar. K. Ehrmann Misjonär ja pagan. G. E. Luiga Mälestuspilte Eestist. Väinö Joensuu Pärismaa. T. Braks Puulbä õdang. A. Adson Konrad Mägi. A. Adson Kuidas mind kuulutati provokaatoriks. Marta Lepp Kalastamisretk Pirttijärvele. Juhan Jaik Ilmalinna vulkaani kaldal. H. Vellner Ajalehemehed. V. Koch Propaganda. I. Lintrop Venemaa sule tähe all. Edgar Meshing Eesti ajakirjanduse algusaegadelt. H. Prants Eesti Ajakirjanikkude Liit. M. Aitsam Eesti Ajak. Liidu liikmed Ajakirjanikkude elulood

This book is most of all a small piece of Estonian recent history, where the life and fate of one person have been shaped by both her local cultural heritage as well as the climatic and tragic historical events of the 20th century. This collection includes more than 1300 photographs and sketches and numerous excerpts of private correspondence with the author that make for an interesting read for researchers, students, enthusiasts of handcraft, history and culture as well as a wider circle of readers. Kärt Summatavet, PhD, is a jeweller and graphic artist. She has participated in numerous exhibitions and her work has been recognised with several international innovation awards. She has taught students at the Estonian Academy of Arts for twenty years and supervised many internationally successful creativity and product development projects. Since 2008, she has worked as senior researcher at the University of Tartu Viljandi Culture Academy. Her research areas involve traditional technologies, product development and creative industries. Ingrid Rüütel: «Kärt Summatavet has produced an in-depth study of Roosi's life history and how she became a distinguished handicraft master, her hobby of collecting and introducing Kihnu handicraft to the general public. Special focus is on Roosi's emotional relationship to her handicraft and the author, as an artist, takes a great interest in getting to know Roosi's ideas and life experience through descriptions of the handicraft culture of Kihnu. She also describes in great detail the practical side of the creative work of the handicraft master – her work techniques, items, patterns and colours, their meanings and usage. The author is clearly both an artist and a handicraft specialist and this is what makes this book through, valuable and extremely unique.»

Käesoleva teosega on tahetud anda võimalikult tõetruu ja kokkuvõtlik pilt sellest, kuidas Vabadussõjas võideldi ja võideti. Sissejuhatusena on esitatud lühike ülevaade muistsest iseseisvusest, ärkamisajast ja ajast kuni Vene veebruarirevolutsioonini. Teose peaosa haarab aga sündmusi aastail 1917-1920, s.o. sündmusi võitluseks ettevalmistumisest kuni sõja lõpuni. Koguteose I köide a href="raamat?139026"«Eesti Vabadussõda 1918-1920»/a algab ülevaatega Vabadussõja eelloost, hõlmates lühiülevaate eesti rahva ajaloolistest vabaduspüüetest ja I maailmasõja sündmustikust Läänemere piirkonnas. II köide a href="raamat?139028"«Eesti Vabadussõda 1918-1920»/a käsitleb sõjalisi ja poliitilisi sündmusi alates meie pealetungioperatsioonidest mais 1919 ja lõpetades rahulepingu sõlmimisega Tartus 1920.

Sisu: Vastasrindliku ajalehe soetamise küsimus ärkamisajal. H. Kruus Rahu. G. E. Luiga Siin hingab... Ed. Hubel Kas halveneb kirjanduslik maitse? Ed. Vilde Pariisist «Postimehe» juurde. K. A. Hindrey Mees malmis. T. Braks Asjaarmastajad. A. Adson Mait Metsanurk. Hugo Raudsepp Eduard Hubel. Ed. Laaman Kolm päeva Istanbulis. A. Grünthal Kuningas Puntik. J. Jaik Saladuslik türklane. Henno Rahamägi Talilaul. K. Osvet Vennasrahvaste sõprusvanne loojenematu päikese mäel. A. Peel Sfääride muusika. E. Hunnius Teie leht ja meie leht. Väinö Joensuu Angoorasse ja tagasi. J. Lintrop Eesti ajakirjanduse okasaegadelt. H. Prants Korgivahtija. Juhan Jaik Ligi 2000 aastat ajalehe sünnist. H. Visman Mart Ormi jutustus. J. Mändmets Mõnd Poola ajakirjandusest. J. V. Eesti ja Poola ajakirjanikkude koostöö. J. Tomp Šarže riigikogust. Kroonik Kose tee. Pedro Krusten Üks keel, kuid kaks mõistet. Toivo Heino Otto Münther. K. Ehrman Erich Hansen. In memoriam Jaan Rebase mälestuseks. J. Mändmets Arthur Roose. K. Ehrman Kolleeg Mirza ja ta kiri. E. Viskel Suurvaim. Piibeleht Kaks suvilaulu. Mart Raud Jüri Tilk - Yrjö Virula. H. Prants Pro ja contra. H. Vellner Valgesport Kosel. A. Grünthal Kümme aastat. M. Aitsam E.A.L. liikmete nimekiri 1929. a.

Sisu: Eesti ajakirjanduse noorusaegadelt. H. Prants Kolmkümmend aastat armastus. E. Vilde Läkitus Seenetreilalile. Milli Mallikas Otepää lossi vanaduspäevad ja surm. Arnold Schulbach Mulgimaa südames. Ed. Laaman Paadiga Paalal. K. Rumor Kuidas ma vastu tahtmist ajalehetoimetajaks sain. M. J. Eisen «Sakala». A. Loorits Kohtamine. Edmund Hunnius Jooni meie ballaadide ja valmide kirjaniku Jakob Tamme elust. Arnold Liiw Genf. Peeter Sagar Jutustus Kassarist. A. Adson Kaks sügislaulu. Pedro Krusten A. Kitzbergi viimane käsikiri. H. V. Mihkel Aitsam 50. H. V. Kui Tartus rahu sõlmiti. V. Koch Eesti Ajakirjanikkude Liit Eesti Ajakirjanikkude Liidu liikmed

Kirjandusnimestikus on toodud andmed 662 teose kohta, mis käsitlevad Eesti teemat inglise keeles. The present bibliography is not selective. Rather, it includes every periodical, bibliography, pamphlet and book pertinent to the topic which we could locate and verify. «Verification» was based on the following criteria: personal inspection of the work, reference to it in two or more catalogs of holdings, or notation of multiple existence in the Library of Congress National Union Catalog. The present listing contains a total of 662 works: 609 numbered entries and 57 unnumbered entries.

Kogumikku on koondatud konverentsi ettekanded. Content: The Baltic Sea Region in the New Europe Ole Waever & Pertti Joennniemi. Region in the Making - A Blueprint for Baltic Sea Politics Ole Norgaard. Regionalization and Domestic Politics in the Baltic Area Iver B. Neumann. A Nordic and/or a Baltic Sea Region? The Discursive Structure of Region-Building Miroslaw Grochowski. The Baltic Sea Region as a Question of International Cooperation The Politics of the Actors in the Region Peeter Vares & Olga Zurjari. Baltic Political Orientation and International Politics Algirdas Gricius. How far is Lithuania from the Baltic Sea and its Neighbouring States? Vladimir Kozin. Russi's Policies in the Baltic Sea Region Thomasz Knothe. Poland and the Baltic Sea Region - A Review in Historical Perspective Ulrich Albrecht. German Policies in the Baltic Sea Region Alan Sweedler. The United States and European Security: Implications for the Baltic Sea Region Towards Armament or Disarmament? Peer H. Lange. On the Military Significance of the Baltic Sea Region – The Changing Security Parameters and Intentions in the Baltic Subregion Ola Tunander. Sweden and the Baltic Region: Military Strategic Significance Axel Krohn. Arms Control, Disarmament, and Regional Securitybuildings: Prospects for the Baltic Fortifying Disarmament? Prospects for Conversion Katarzyna Zukrowska. The Double Role of Conversion: from Planned Economy to Market and from Military to Civil Use. The Polish Experience Björn Hagelin. Sweden: What Role in Conversion? MArtin Grundmann & Christian Wellmann. Base Closing and Regional Conversion: Resistances

Sisukord:AvantüristPõhjamere laevastikku!Kassi-hiire mäng vee allKas sõduriks sünnitakse?Pühapev raketidivisjonisDoktor AibolitPullivennadKloun tsirkatšVäike võidukas sõda

Peategelane on saja miljoni vaatajaga teleshow «Torgi Jack Barron» saatejuht, kes satub vastamisi planeedi kõige mõjuvõimsama isiku, Benedict Howardsiga, kelle fond tegeleb surijate külmutamisega, et neid hiljem ellu äratada. Ja selles kahe kange vägikaikaveos, kellest üks on kõike harjunud raha abil saama ning teine suuteline sama vabalt avalikku arvamust manipuleerima, on panused kõrged. See on terava ja omapärase, hipikultuurist mõjutatud keelega kirja pandud mõtlemapanev lugu, sünge visioon, nagu müüt Faustist ja kuradist. Ja Spinrad esitab igivana küsimuse – millist hinda sa oled nõus maksma surematuse eest?

Hando Runnel tegi ennast luuletajana laialdasemalt tuntuks raamatuga «Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks» (1972). Selle raamatu värsid muutusid lauldavateks, sõnad said muusika osaks ja lauluviis sai sõnade kandjaks. Vahepeal on autor edasi liikunud pika tee. Käesolevas raamatus on sõnumi kandjaks pilt, mida «illustreerivad« lühidad luulesalmid, aforistlikumad lausungid. Piltlaulude lisana on valik spontaanseid joonistusi, mis tekkinud kõneluste kestel mõnede kunstnike, kirjanike, poliitikute või muud moodi heade sõprade ja kaaslastega. Raamatu peamine eesmärk on näidata luule- ja pildikunsti «invariantsust», hingeelulist ühtsust.

Suvi vanavanemate Lõuna-Dakota rantšos ei ole üheteistaastase Cooper Sullivani arvates kuigi mõnus viis suvevaheaega veeta. Aga kõik muutub pisut talutavamaks, kui ta tutvub kohaliku naabritüdruku Lil Chance´iga ja saab tema isa tehtud löögipuuris pesapallilööke harjutamas käia. Isegi ratsutamine pole nii hirmus, kui Coop algul arvab. Poisi iga-aastaste suviste külaskäikude jooksul süveneb nende sõprus ja süütutest mängudest saavad varastatud suudlused. Siis juhtub midagi kohutavat, mis neid alatiseks kummitama jääb – nad leiavad matkaja surnukeha. Aastaajad vahelduvad ja aastad mööduvad, ent Lil jääb kindlaks oma unistusele saada loomaökoloogiks, et säilitada puutumatuna oma perekonna maad, samal ajal kui Coop peab võitlust oma isaga, kes nõuab, et poeg läheks õigusteadust õppima ja liituks perefirmaga. Kaksteist aastat pärast seda, kui nad siin viimati käsikäes kõndisid, toob saatus nad jälle kokku Mustadesse Mägedesse, kus neile kõige kallimad neid kõige enam vajavad. Coop on hiljaaegu lõpetanud detektiivitöö kiire elutempoga New Yorgis, et kanda hoolt oma eakate vanavanemate ja rantšo eest, millest on aja jooksul saanud tema päriskodu. Kuigi Lili tunded mehe vastu pole jahtunud, ei takista see tal järgnemast oma unistusele ja luua Chance´i metsloomade kaitseala, aga miski... või keegi... hoiab tal silma peal.

See, et te pole juba saavutanud seda, mida tahate, tuleneb täielikult sellest, mida te usute praegu. Et saada selleks võimekaks inimeseks, kellest unistate, ja saavutada oma südamesoovide täitumine, suurepärased suhted, vajalik vara, pikka aega püüeldud head elutingimused, on teil tarvis üksnes muuta seda, mida te usute nende eesmärkide saavutamise viisi kohta. Populaarsete raamatute «Zen ja õnnelik olemise kunst» ning «Alkoholism ja sõltuvuste ravi» autori tõhus kava muutuse tegemiseks näitab teile samm-sammult, mida täpselt tuleb teha, et kujundada sellist elu, nagu soovite just praegu ja sellele lisandub lisaväärtusena kestev õnnetunne. «Neil lehekülgedel õpite seda, et saate tõepoolest oma maailma uueks luua,« räägib Chris Prentiss. «Te olete mõjuvõimas olevus, kõige mõjukam isik oma elus ning oma mõtete ja tegudega kujundate pidevalt oma tulevikku. Mõtteid muutes muudate oma tegusid ja loodusseaduse tulemusena muudate te oma elu. See on põnev, rõõmuküllane teekond, mida hakkate igavesti südames kandma.»

Ükski koolivend polnud kunagi suutnud Norat võluda, ükskõik kui palju tema sõbranna Vee selle nimel ka pingutas. Seda hetkeni, kui saabus Patch. Patchi naeratus ja pilk, mis Norast justkui läbi vaatas, tõmbas teda kõigest hoolimata poisi poole. Kuid pärast mitut hirmuäratavat vahejuhtumit pole Nora enam kindel, keda usaldada. Tundub, nagu oleks Patch alati seal, kus Noragi, ning teaks temast rohkem kui keegi teine. Nora ei suuda otsustada, kas langeda Patchi käte vahele või põgeneda. Ja kui tüdruk püüab hingepõletavatele küsimustele vastuseid leida, selgub iga sammuga, mis tõele lähemale viib, et see tekitab temas veel suuremat rahutust. Nora leiab end keset iidset lahinguvälja surematute ja langenute vahel...

Võim, kirg ja poliitika ühinevad loos relvast, mis on kujundanud tänapäeva maailma. Pange käima raadio- või teleuudistesaade ja te kuulete reporterit rääkimas ründajatest, kes kandsid Kalašnikovi tüüpi automaate, või mässajatest, kes on relvastatud AK47-tega. Võtke kätte ükskõik milline kvaliteet- või kollane ajaleht ja te leiate vähemalt ühe pildi AK47-st. AK võib olla Iraagi valitsusvägede sõduri või mässaja, Afganistani mudžahiidi, Colombia rühmituse liikme, Palestiina püssimehe või Aafrika lapssõduri käes. Lugege, kuidas AK47 sai sümboliks, mis troonib Coca-Cola kõrval maailma tuntuima kaubamärgina.

Harjutused selles raamatus on mõeldud mitmete igapäevases elus vajalike oskuste proovilepanekuks meelelahutuslikul moel. Erinevad ajud töötavad erinevalt, mistõttu võid avastada, et sinu lahenduskäik on teistsugune kui partneri või sõbra oma. Harjutused on jagatud teemade kaupa: «Teekonna» harjutuste puhul võib detailidele tähelepanu pööramine viia lahenduse äkilise taipamiseni – kõik tükid hakkavad omavahel klappima«Kavalate numbrite» puhul toimub numbritega manipuleerimine, mis on vasaku ajupoolkera klassikaline võime«Silmavigurid» esitavad loogikat nõudvaid mõistatusi vasakule ajupoolkerale visuaalses vormis, seega lisandub parema ajupoolkera panus ruumilise mõtlemise näol«Kõverikud» on harjutused, mis panevad tööle parema ajupoolkera ruumilised võimed

See on kolmas romaan, milles tegutsevad Elijah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Olivaw. Eelmise romaani sündmustest on möödunud kaks aastat, detektiiv Baley senine edu on andnud tagasilöögi – leidub neid, kes teda selle pärast vihkavad, ja üks sellistest on kahjuks tema ülemus... Ta on palunud luba Aurora külastamiseks, kuid talle pole isegi mitte vastatud. On ka midagi head – väike entusiastide rühm on Baley eestvedamisel hakanud harjutama väljasolemist ja põlluharimist, ikka selleks, et olla ühel õnnelikul päeval valmis Maalt lahkuma. Siis kutsutakse ta välja – Auroral on toime pandud mõrv ja taas vajavad välisilmlased tema abi.

CV pakub suurepärase võimaluse potentsiaalses tööandjas huvi tekitada, teiste hulgas särada. Võib olla loetud sekundite küsimus, kas CV tõstetakse kõrvale või jäetakse nende hulka, millega edasi töötatakse. Lisaks sellele, et hea CV peab andma ülevaate sinu teadmistest, oskustest ja isikuomadustest, on CV nii sisult kui ka vormilt visiitkaart – esimene mulje, mille sa endast jätad. Töökonkurssidel osalemine on lahutamatu osa enamiku täiskasvanute elust. Hinnanguliselt võib väita, et üle 90% töökonkursse saab alguse CV saatmisest, mille põhjal teeb tööandja esimese valiku, et jätkata üksnes parimate kandidaatidega. Kuna CV on esimene samm töökonkursil, peab see olema läbimõeldud, korrektne ja sisukas. Seetõttu väärib CV koostamine erilist tähelepanu. Eriti kriitiline on see ajal, kui tööotsijaid on palju ning iga väiksemgi viga võib olla põhjuseks, miks just Sind edasisest konkurentsist kõrvale jäetakse. CV-Online'i spetsialistide Ivika Borni ja Raimo Matvere raamat «CV meistriklass» keskendubki põhjalikult CV koostamise eri tahkudele. Kuigi CV kirjutamise juhendeid on koostatud kümneid, on see Eestis esimene põhjalik ja mitmekülgne CV käsitlus. Selle raamatu üks eesmärke on laiendada lugejate arusaama CV-st. Seetõttu käsitlevad autorid kolme CV tüüpi – kronoloogiline, funktsionaalne ja kombineeritud. CV tüübid loovad paremad võimalused erinevate töökogemuste ja oskustega tööotsijatele oma tugevuste esiletõstmiseks ning puuduste varjujätmiseks. Koos CV-ga tuleb tööandjale sageli esitada kaaskiri või motivatsioonikiri. Seega ei ole CV eraldiseisev subjekt, vaid peab moodustama ühtse terviku teiste kandideerimisdokumentidega ja raamat annab kõigist kandideerimisdokumentidest hea ülevaate. Raamatus on juttu ka eneseanalüüsist, tööintervjuuks valmistumisest ning enda turundamisest ehk persoonibrändi loomisest. Teoreetiline käsitlus on käsiraamatus põimitud konkreetsete näidete ning suurettevõtete personalijuhtide kommentaaridega. Seega on sisu väga praktiline ja annab lugejale selged suunised.

Ingvar Luhaääre valitud luuletused.

Ingvar Luhaäär (pseudonüüm Valev Mirtem, sündinud 29. juunil 1945) on eesti kirjamees. Tema teoste peamine teema on erootika.

PALVE SA tead, kuis küsis tõrges meel: miks ellu aina süngust pandi? Nüüd kõigis valudes mu teel näen Sinu arvamatut andi. Mind aita, et ei nuriseks, ükskõik mis valu ka mind tabaks. Nüüd tean, et see on ainult seks, et saaksin endast, maisest vabaks. 1938

Kataloog tutvustab XVII Tartu kunstinäituse väljapanekut. Toodud on osalevate kunstnike ja nende eksponeeritud tööde loend ning valik reprosid.

Tallinna teejuhtIlmub 1 kord aastas

Tallinna teejuhtIlmub 1 kord aastas

Sisu: Kaardi kujundamine Maakera reljeef Euroopa ja Eesti reljeef Maailmariigid. Loodusvarade tootmise keskused Merehoovused. Taimkate Eesti Tallinna ümbrus. Viljandi ümbrus Eesti - füüsiline Eesti kliima Eesti geoloogia ja mullastik Eesti maakonnad. Otepää ümbrus. Viru rannik Vooremaa. Geoloogiline tabel Euroopa Euroopa - füüsiline Baltoskandia. Läänemeremaad. Euroopa - poliitiline. Euroopa lisakaarte Lõuna-Soome. Euroopa majanduslik ilme Skandinaavia Venemaa Inglismaa Apenniini poolsaar. Balkani poolsaar Prantsusmaa. Pürenee poolsaar Kesk-Euroopa - füüsiline Kesk-Euroopa - poliitiline Välismaailmajaod Aafrika Aasia Aasia tulundus, taimkate, kliima Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerika Ühendriigid. Väike-Aasia. India Austraalia Rahvastik Poolkerad Taevatundmine

Raamatut soovitab Riigi Kooliamet kasutada eelkooliealiste laste lugemaõpetamisel.

Näidendi tegevus toimub 19. sajandi lõpus vana kooliõpetaja peres.

HINGELINNULE Hingelind, su tiivad igal õhtul mu mured viivad... Lendame kaugele ära sinna, kus tähesära, sinna, kus paitav tuul, kus kastetilk õiesuul, kus alati suvekuu... lendame sinna, kus metskitserada – mu unemaale, et unistada...

Süvenemine teadusvaldkonda eeldab selle põhimõistete tundmist, mis moodustavad piltlikult öeldes teaduse «tähestiku». Pealkiri «Õigluse entsüklopeedia» pole seega juhuslik valik. Algselt tähistas entcyclopedie (pr k) mingit teadmiste ringi. Käesoleva õpiku ülesanne on käsitleda mandrieuroopaliku õiguskultuuri olulisemaid juriidilisi põhimõisteid. Samas pakub raamat vajaliku algteadmiste ringi neile, kes on otsustanud iseseisvalt tundma õppida õigusteaduse maailma.Kordustrükk