Raamat sisaldab 2008. a teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud erililmelisi kirjutisi. Lai teemadering puudutab alevite kujunemisest ja argikultuuri, valdade ja vallamajade arengut ning taluaiandust ja palkhoonete taastamisega seotud küsimusi. Ülevaade antakse miljööväärtuslikest küladest Peipsiääre vallas (Varnja) ja Virumaal (Andi ja Eisma). Kogumik kajastab programmi «Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine» raames tehtavate uurigute tulemusi. Väljaanne on eesti keeles ja sisaldab kokkuvõtteid inglise keeles.

Paljud inimesed on vaadanud filmi või lugenud raamatut «Saladus» ning tänu sellele usuvad, et tarvitseb vaid universumilt küsida ükskõik millist materiaalset hüve, kui külgetõmbeseadus toimetab selle otsemaid pärale. Loomulikult pole see nii lihtne. Kui soovid end ümbritsevat maailma muuta, on vaja esmalt muuta oma mõtteviisi. Siinses erakordses raamatus kergitavad Esther ja Jerry Hicks saladuseloori, mis ümbritseb külgetõmbeseadust. Nad seletavad selgelt ja lihtsalt, kuidas koondada oma energia jõukuse saavutamise suunas. Kuidas luua enda ümber küllust?Keskendu asjadele, mida sa elult soovid, mitte asjadele, mida sul poleNäe end rikka, mitte vaesenaKujutle end kasutamas soovitud eset või elamas soovitud elu – näe ennast vaimusilmas unistuste majas lõbutsemas või ihaldatavas uhkes autos ringi tiirutamasAbrahami õpetused selgitavad, mida jõukus endast tegelikult kujutab. Maailmas on igaühe jaoks kõike piisavalt. Nipp on selles, et nagu te seda kõike näete ja soovite, nii te seda enda juurde tõmbategi. Teadvustage, et teil on võime ligi tõmmata, mida iganes ihaldate. Kinnitage enesele, et raha tuleb teie juurde kergesti, ning teile jagub küllust ja jõukust. VAATA RAAMATUSSE Raamatu autorid Esther ja Jerry Hicks on koostanud Abraham-Hicksi tipptasemel õpetused sellest, kuidas lubada oma loomulikul heaolu­seisundil avalduda. Korraldades avatud seminare USA linnades, on nad seni avaldanud üle 700 Abraham-Hicksi raamatu, kasseti, CD, video ja DVD.

«Mina tapan» on Giorgio Faletti debüütromaan, millest kujunes rahvusvaheline bestseller. Tegevus toimub vaikses ja rahulikus Monte Carlos, linnas, kus ei juhtu kunagi mitte midagi. Ühel õhtul kõlab Radio Monte Carlo eetris kurjakuulutav hääl, mis teatab peatsest tapatööst...

Eesti fotoga on selline lugu, et arvad end teadvat üht-teist, oled kuulnud ning sellest aeg-ajalt kirjutatakse-räägitakse, on isegi muuseum, aga kui hakkad asja uurima, siis märkad, kui laialipillutatud, katkendlik, ebajärjekindel on see materjal. Selline on tõdemus, mis põhjendab ning milles ühtlasi vabandub ka antud näituse heitlik iseloom: dokumenteerimine on olnud juhuslik, siin-seal laiali, väga palju fotosid on kaduma läinud või hooletult hoituna rikutud. Suur hulk selle näituse pilte tuli välja ühest kapist, kuhu nad olid ladestatud.

Ülevaade sojaoa päritolust, ajaloost, biokeemilisest koostisest, agrotehnikast, haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest, senistest kasvatamiskatsetest Eestis ning sojaoa tervislikust mõjust inimesele.

Raamat arengukoostööst ja sellest, kuidas maailmas vaesust vähendada. Prantsuse poiss Mattias satub unenäos Aafrikasse ja näeb, kui vaeselt sealsed inimesed elavad. Kõik suhtuvad Mattiasse väga sõbralikult, poiss käib teiste lastega kohalikus koolis ja näeb, et ka koolitarvetest on puudus. Hommikul ärgates kogub ta koos teiste klassikaaslastega hulga koolitarbeid, et neid Aafrikasse saata.

Käesolev raamat on sündinud omamoodi kroonikana, aruandena sellest, mida tähendasid mulle – ning minu kaudu ka Eestile – viis esimest aastat Euroopa Parlamendi liikmena. Nende aastate vältel toimunust heade sõprade ja kolleegidega vesteldes koorus välja idee jäädvustada osa nimetatud jutuajamistest intervjuudena ka kirjasõnas. Kuna minu Eestis asuvaid sõpru ja tuttavaid huvitas poliitika kõrval seegi, kuidas me Brüsselis ja Strasbourgis elame-oleme, kuidas kodust elu korraldame, lisasime raamatu tõsistele poliitilistele teemadele ka olmelisi seiku. Raamatu peategelasena on minul muidugi keeruline arvata, kui huvitavana võiks kirjapandu lugejaile tunduda, kuid ise olen raamatuga kui teatud kokkuvõttega nendest rasketest, ent põnevatest aegadest igal juhul rahul. Tunne Kelam Sisu: li / Saateks li / Tunne Kelami tee Euroopasse li / Töö Euroopa Parlamendis on pingeline ja vastutusrikas li / Rahvuskultuur ja Euroopa Parlament li / Paar tundi lendamist ja olemegi Brüsselis li / Mari-Ann Kelam – naine, kelle mees käib kaugel tööl li / Läänemere strateegia li / Pronksiöö mõju Euroopale li / Euroopa Liidu Venemaa-poliitika li / Kolmanda tee otsinguil Iraani kriisi lahendamisele li / Totalitaarse kommunismi kuritegude hukkamõistmine li / Euroopa Parlamendi täiskogu üks istunginädal Strasbourgis li / Maakonnavisiitide kasu on kahepoolne li / Tunne Kelam – kolleeg ja sõber

Miks aastal 1987 süttis just Võrus säde, millest lahvatas üle-eestiline vabaduseleek, jääb põnevaks küsimuseks ajaloolastele. Kas on temperament vaid paarsada kilomeetrit Tallinnast lõuna poole nii palju tulisem? Või on väikelinnas, kus kõik tunnevad kõiki, lihtsam oma ideedele järgijaid leida? Impulss, mille Võru noored andsid oma tegevusega Vabadussõjas langenute mälestuse säilitamiseks, oli, võib-olla tahtmatultki, määrav järgnenud sündmuste kujunemisele. Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 ajalugu algab kuupäevast 9. oktoober 1987, mil kolm Võru töölisnoort, 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar käivitasid pöördelise protsessi. Neil polnud kavas muud, kui avaldada austust Vabadussõjas langenud sõduritele. Tänaseks juba ajalukku pööratud leheküljele jäänud ettevõtmine tõi aga Võrule ja kogu Eestimaale kaasa midagi suuremat. Poiste ettevõtmine vallandas ahelreaktsiooni, millel oli oma osa meie riigi taasvabanemisprotsessis. Selle raamatu eesmärk on esile tuua just Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 tööd ja panust Eesti vabanemisel ning tutvustada meie aktiivseid liikmeid. Seepärast lähtume eelkõige omaenda vaatenurgast ja seisukohtadest. Meie soov on tõsta esile neid, kes andsid oma panuse Kolonni töösse, mitte aga näidata näpuga oma toonastele vastastele.

Raamatus on mandoliinimängu õppimiseks sobivad harjutuspalad järjestatud lihtsamatest keerulisemateni, kogumiku lõpuosas on ka kahe-, kolme- ja neljahäälsed palad ansamblimänguks.

Neljahäälsed vaimulikud laulud.

Gennadi Podelski parimad loomingulised saavutused kuuluvad estraadilaulude valdkonda. Tema laululooming ulatub arvuliselt 150-ni. Paljud tema laulud, nagu «Kodumaa kutsub», «On kallis mulle kodupaik», «Kolmkümmend kevadist minutit», «Tuleasemed», «Lahkumislaul» on saavutanud rahva hulgas suure populaarsuse.

On teada ja tuntud fakt, et inimene vajab eeskujusid. Kes võtab selleks eeskujuks laulja, kes näitleja, kes rikka ärimehe, kes muidu kogukonnajuhi. Kuid on üks juht, keda läänemaailm siiani hästi ei tunne, kuid kes on olnud eeskujuks paljudele väga erineva taustaga inimestele – see eeskuju on Prohvet Muhammed. Tema märkimisväärse elu väikseimadki detailid on hoolikalt alal hoitud ning nii ida kui lääne ajaloolaste terava pilgu alt läbi käinud. Erinevalt teistest, kes on kuulsuse saavutanud vaid teatud alal, on Muhammedil saavutusi pea igas eluvaldkonnas. Ajaloolane Michael H. Hart on kirjutanud: «Minu valik paigutada Muhammed maailma kõige mõjukamate inimeste nimekirja etteotsa, võib paljusid lugejaid üllatada ning teistes küsimusi tekitada, kuid Muhammed oli mees, kes saavutas enneolematut edu nii elu religioosel kui ka ilmalikul tasandil.» (Hart, Michael, «The 100: A Ranking of the Most Influential Persons in History» («100: ajaloo mõjukaimate persoonide järjestus»)) Miks teab aga tavaline eurooplane või ameeriklane nii vähe mehest, kelle elu oli nii erakordne? Ristisõdade ajast pärit ning meedia poolt üles puhutud ebaratsionaalne hirm ning negatiivne propaganda on paljudes inimestes tekitanud vaimse tõkke kõige suhtes, mis on seotud araabia või islamiga ning inimeste teadmiste tase on langenud nii madalale, et need kaks terminit väga tihti omavahel segi aetakse. Kas ei ole aeg meie globaliseerunud maailma kodanikel, kes uhkusega kuulutavad end olevat vabad igasugustest eelarvamustest ning usuvad end olevat vabad mõtlejad, kõrvale heita need ammu möödunud aja vaimsed jäänused? Võtke viis minutit ning püüdke heita pilk mehele, kes on eeskujuks ühele viiendikule meie planeedi elanikest.

Noodis on partituur ja 10 partiid lahtistel lehtedel (plokkflööt, klarnet, akordion, lokud, triangel, jauram, viisikannel, saatekannel, viiul I, viiul II, kontrabass).

Jõgevamaa akadeemiku ja agronoom-sordiaretaja Hans Küütsi elulooraamat.

Raamat on mõeldud esimese eestikeelse ilmuva käsiraamatuna tervisedendust jt. sotsiaalteadusi õppijatele ja selle õpetajatele, samuti neile, kes puutuvad kokku tervisega seonduvate protsessidega nagu tervishoiutöötajad esmatasandi arstiabis, haldusjuhid, poliitikud, sotsiaaltöötajad, koolitervishoiu spetsialistid, terviseteenuste pakkujad jpt. Käsiraamatu kuueosaline mahukas ja kaasaegseid seisukohti käsitlev trükis annab ülevaate tervise erinevatest kontseptsioonidest, tervisemõjuritest, teooriatest, tervistedendavate sekkumiste planeerimisest, hindamise protsessidest, planeerimise raammudelitest ja eesmärkde püstitamisest eesti elanikkonna tervise parendamisel. Kordustrükk.

Kogumikus on avaldatud Harry Tarvo (s. 1941) laululoomingu paremik, mis on kirjutatud aastatel 1964-1978.

Lepitamatud dialoogid on doktoriväitekirja põhjal ilmunud monograafia, mis uurib kolme romaani – Emil Tode Piiririik (1993), Jaan Krossi Paigallend (1998) ja Ene Mihkelsoni Ahasveeruse uni (2001) – põhjal eesti nüüdisromaani dialoogi nõukogudejärgse Eesti mälukultuuri ja identiteedidiskursustega. Käsitledes nende tekstide keskseid kujundeid paigallend ja hääletu pillipuhumine (Paigallend), mäletamise lühis (Ahasveeruse uni), piiril seismine(Piiririik), näitab uurimus, kuidas eesti nüüdisromaan aitab kaasa mitmekesisema ja pluralistlikuma mälukultuuri tekkele Eestis.

Romaani taustaks on 1916. a lihavõttepühade aegne ülestõus Dublinis, kus on väga hästi välja toodud ühe anglo-iiri perekonna sees olevad vastuolud. Pat Dumay on katoliiklane ja iiri patrioot, tema nõbu Andrew Chase White aga ohvitser inglise armees. Neil mõlemal tuleb aru saada oma vastuolulistest tunnetest ja otsustada, kas nad valivad iiri või briti poole. Ehkki «Punane ja roheline» keskendub olulisele sündmusele Iirimaa ajaloos, pole Murdochi romaan ainuüksi ajalooline, pigem annab selline taust autorile hea võimaluse Euroopa eksistentsialismi oluliste teemade arendamiseks ning inimestevaheliste suhete lahkamiseks.

Käesolevasse kogumikku koondatud artiklid on jäetud teadlikult vahemikku 1991-2000, kuigi artikleid on autor kirjutanud ka enne ja pärast. 1990. aastate raamistik on periood, kus nähtused algasid ja valmisid küpsuseni. See aeg on huvipakkuv lähemaks vaatluseks, sest muutused olid kiired ja ilmsed. Sisu: li / Kunsti esitusvormide muutumine li / Kiire aeg ja mittepõgenemistsoon li / Kujutiste demokraatia li / Kadunud ajastu hingus li / Uni ja uus meedia li / Paberid ja tunded

Kogumikus on Kustas Kikerpuu laululoomingu paremik, mis on kirjutatud aastail 1964-1976. Need on ajakõlalised laulud, mida rahvas tunneb populaarsete telesarjade «Horoskoop», «Kokteiliõhtu», «Reklaamiklubi» jt. kaudu. Ta on kirjutanud laule ka filmidele («Verekivi», «Ahvatluste tund») ja lavastustele nukuteatris. Kustas Kikerpuu laule iseloomustab lihtsus ja meeleolukus. Enamikule oma lauludele on helilooja kirjutanud ka sõnad.

Luuleraamatuid on palju ja poeeme on loetud, loetakse praegu ja ka edaspidi, kuid luuleteraapia ehk -ravi kohta puudub meil kompaktne ülevaade. Käesoleva raamatuga on püütud täita seda tühimikku eestikeelses psühholoogiakirjanduses. Kus lõpeb lihtsalt luule lugemine või kirjutamine ja algab luuleravi? Kuidas osutub võimalikuks, et luuletused võivad meid psüühiliselt mõjutada? Mis on luuleteraapia ehk -ravi? Luuleteraapiast innustas mind kirjutama eelkõige asjaolu, et aastaid tagasi Jämejala Psühhiaatriahaiglas kliinilise psühholoogina töötades omandasin praktilisi oskusi biblioteraapias (sh luuleravis) ja olen läbi viinud ka selleteemalisi õppusi Eestis ning Soomes. Raamat on mõeldud eeskätt psühholoogidele, psühhoterapeutidele, psühhiaatritele, üliõpilastele ja kõigile enesetäiendajatele, keda huvitavad psühholoogia ja luule. Maria Teiverlaur

Soololaul klaverisaatega «Kalevipojast» pärit tekstile.

Aariad klaverisaatega. Sisu: li / Lembitu monoloog li / Mare aaria li / Lembitu aaria li / Mare ariooso li / Meelise aaria li / Meelise aaria

I raamat: li / Üldosa li / Isikud li / Omandiõigus li / Obligatsiooniõiguse üldosa II raamat: li / Obligatsiooniõiguse üksikud instituudid li / Autoriõigus ja leiutusõigus li / Pärimisõigus

Luuletus on nagu mõttemärk. Käesolev kogu on erinevate aegade märk minust, sisaldades luulet ka mu varasematest kogudest «Ilmaratas» ja «Omal viisil». Sõnakujundeid toetama olen sättinud mõned graafilised lehed ja kogu sisse juhatama õlimaali «Märk» raamatu kaanel. Henry Laks

Need hetked 22. oktoobril 2006 Sao Paulos lõpetasid kõigi aegade edukaima vormel-1 karjääri. Michael Schumacheri kangelaslikud jõupingutused kaheksanda maailmameistritiitli võitmiseks olid äsja päädinud neljanda kohaga. Tulemus vääris imetlust, oli ta ju vahepeal viimaseks langenud. Selles võistluses kajastus kogu tema karjäär, see ülimate oskuste ja eheda draama võimas segu, mis maailma ühtaegu nii vaimustas kui ka raevu ajas. Siin on see lugu, täielikult.

Autor tugineb selles raamatus ideid ja mõtteid arendades suuresti kuriteoennetuse ja kogukonna turvalisuse valdkonnas tehtule Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja eriti Suurbritannias. Sisu: li / Sissejuhatus li / Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Kuriteoennetusliku sekkumise kujundamine li / Kaitse kriminaalsuse eest li / Kahju leevendamine li / Kriminaalsuse ennetamine

Kaks eesti rahvalaulu klaverisaatega.

Rootsis ilmunud valimik laule. Enamik käesolevas valimikus avaldatud laule on okupeeritud kodumaal keelatud, noodimaterjal hävitatud. «Minu lauluvara I» on osa samanimelisest suurteosest ja sisaldab suurema osa tuntumaid ja populaarsemaid viise. Kuid on ka tundmatuid laule, mille noote ei leidu paguluses ja mis on noodistatud heliplaatide või mälu järgi, kusjuures on esinenud raskusi õige viisi leidmisega, sest rahva hulgas on palju laule levinud mitmes variandis.

Ingrid Bergman oli suuremaid ja glamuursemaid Hollywoodi staare, kuni temast sai oma aja kõmulisim näitleja pärast seda, kui rahvusvaheline skan­daal­ ähvardas purustada tema karjääri. Ta oli mänginud peaosa sellistes nüüd­seks filmiklassikaks saanud linateostes nagu «Casablanca», «Nõiutud», «Kuri­kuulus», «Gaasivalgus», kus tema partnereiks olid olnud Hollywoodi ikoo­nid­ Humphrey Bogart, Cary Grant ja Gregory Peck. Charlotte Chandler vahendab Bergmani uues biograafias oma pikki vestlusi näitlejannaga, avades sündmusi Bergmani silme kaudu ja tuues meie ette lummava, intensiivselt elanud naise. Olles staar juba kodumaal Rootsis, osutus David O. Selznicki kutsel Holly­woodi saabunud Ingrid Bergman sensatsiooniliseks avastuseks ja temast kujunes tõeline publikumagnet. Ingridi elu dramaatilisim sündmus algas filmivõtetel Itaalias, kus puhkes tema kirglik armuromanss režissöör Roberto Rosselliniga. Järgnenud skandaali tõttu sattus Ingrid Hollywoodis põlu alla, ta mõisteti hukka kirikuringkondades, teda häbimärgistati Ühendriikide senati ees ja ta oli sunnitud Ameerikast lahkuma. Ingrid sai mängida ainult Rossellini filmides. Chandler kirjeldab Bergmani elu temaga seotud inimeste pilguga enne ja pärast skandaali ning skandaali ajal. Intervjueeritavate hulka kuuluvad Alfred Hitchcock, George Cukor, Sidney Lumet, Cary Grant, Gregory Peck, Greta Garbo ja Liv Ullmann. Chandler on vestelnud ka Roberto Rossellini ning Ingridi ja Roberto kaksikutest tütarde Isabella ja Isotta Ingridiga, Rossellini poja Renzo, Ingridi tütre ­Pia Lindstromi ning teiste Ingridit lähedalt tundnud inimestega. Isiklikud kokkupuuted lisavad Chandleri Bergmani-biograafiale vahetut ehedust.

Käesolevast raamatust leiab lugeja koduloomade füsioloogia, siis tervishoiust suurema tegeliku tähtusega olevad asjad ning loomade sünnitamise juures abiandmise õpetuse. Haiguste arstimisest räägitakse ainult lihtsamatel kordadel, tervishoiu küsimuste juures. Kõikide haiguste äratundmise ja arstimise on autor meelega välja jätnud, kuna sellised õpetused kasu asemel sageli kahju võivad tuua. Põllumehe ülesandeks jäägu oma loomi haiguste-hädaohu eest kaitsta ja neid nii pidada, et nad haigeks ei jääks.

7. novembril 2008 toimus viies Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ettekandepäev sarjast «Lisandusi eesti kunstiloole» pealkirjaga «Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis». Käesolev kogumik sisaldab ette kantud käsitluste põhjal kirjutatud kunstiteaduslikke artikleid, täiendavaid lisaartikleid ning kunstirühmituste tabelit. Kogumiku eesmärgiks on rühmituste võimalike tekkepõhjuste kaardistamine Eesti kunstimaailmast pärinevate näidete põhjal. Meid huvitavad just põhjused, miks rühmitustesse koondutakse – selle vastu peaks rääkima ka nii Eesti sovetlikust minevikust pärit kollektivismi-trauma kui endiselt elujõuline müüt kunstnikust kui lootusetust individualistist.

Tere tulemast modellimaailma! See on anonüümse eesti modelli lugu elust enesest. Mõned nimed on muudetud, mõned sündmused on ajalises nihkes ja vahel võib ka mälu petta, aga see kõik on päris. Särav, halastamatu ja üllatav raamat!

Kunstikalendris on iga kuu kohta kaks reproduktsiooni eesti graafikute loominguga.

Kaardid annavad ülevaate Venemaa ajaloost alates Napoleoni armee sissetungist 1812. a. kuni 19. sajandi teise pooleni.

R. Valgre sai tuntuks Suure Isamaasõja ajal, mil ta tegutses Eesti Laskurkorpuse väeosades orkestrandina ja heliloojana. Enamik käesolevas kogumikus ilmuvatest lauludest ongi kirjutatud sel perioodil.

Meelespeas on toodud nõuanded rinnavähi ja emakakaelavähi ärahoidmiseks ja varaseks avastamiseks.

See raamat on kasutamiseks mitte soojas toas diivanil, vaid hoopiski õues, niidul või metsas, põllul või pargis. Maakonnaplaneeringuga «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» on Lääne-Virumaal määratletud üle 40 väärtusliku maastiku, mis väärivad hoidmist. Just neist meile lähedastest ja argistest maastikest ongi raamatus juttu. Aga see pole raamatu ainus eesmärk. Koostajate soov on ärgitada meid märkama siinsamas käeulatuses olevaid väärtusi. Kiirustavas ilmas kipume kappama lihtsalt üle ja läbi oma kodukandi maastike, kuid võiksime seal seisatada, vaadelda ning tunnetada meid ümbritsevaid lõhnu, värve ning helisid. Rikas maailm ei avane mitte ainult kaugetel reisidel, vaid siinsamaski, kodu ümber, kui oskaksime tähele panna. Sooviga, et praegused ja tulevased Lääne-Virumaa noored mõistaksid, kui palju rikkust ja vara võib nende kodukandi ümbruses sisalduda ning kui tähtis on seda hoida, see raamat koostatigi. Urmas Tamm, Lääne-Viru maavanem Kogumik koosneb juhendmaterjalist, Lääne-Virumaa väärtuslikemate maastike kirjeldusest, 17 töölehest, mis pakuvad Lääne-Viru väärtuslikel maastikel nii üksi kui koos sõpradega liikudes rohkesti avastamisrõõmu ja leide.

Sisu: li / F. Mandre. Sa sõnatult saatsid mind teele li / P. Raik. Viimne hobu li / A. Haug. Rannakivi ja laine li / K. Kikerpuu. Kaluri elu li / P. Särel. Sulle, meremees li / B. Kõrver. Meie kodu on maa li / V. Ignatjev. Üks harilik lugu li / R. Rannap. Juuspeened keeled li / O. Ehala. Suvi kaob li / R. Lätte. Armastan merd li / V. Ojakäär. Tähtsuse järgi li / E. Kongo. Külm tants li / O. Vestmann. Mulle tundus, et tundsin sind hästi li / D. Tuhmanov. Naised li / A. Pahmutova. Nüüd langetame pea li / M. Fradkin. Homne päev li / V. Šainski. Laulurästad li / A. Krauzowicz. Kaks pilve, kaks tähte li / H. Arlen. Taamal, kus laiub taevas vikerkaar li / G. Auric. Moulin rouge li / J. McHugh. Päevil, mil sind ma näen li / G. Kretschmer. Lõkkeleegid öös

«Ela ja lase teistel surra» on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. Kehaliselt passiivsete inimeste hulk üha suureneb. Brošüür propageerib tervislikke eluviise ning aktiivset liikumist värskes õhus. Antakse soovitusi alustajatele, samuti ülekaalulistele ja eakatele.

Sisu: li / Me rannikmaale. T. Vettik li / Ainult pääle varju. M. Saar li / Pilvedele. A. Läte li / Oma saar. J. Simm li / Mull' lapsepõlves rääkis. K. Türnpu li / Hommikulaul. M. Saar li / Ärka üles isamaa. A. Läte li / Sind surmani. A. Kunileid li / Kuldrannake. A. Läte li / Munamäel. K. A. Hermann

Ülevaade inimese põlvnemisest leitud pealuu-katkete põhjal.

Raamatusse on koondatud autorite eredamad noorpõlvemälestused. «Kord kummardasin ühe istuva tüdruku ees, kes siis toolilt muudkui tõusis ja tõusis, nagu oleks tuletõrjevoolik lahti rullitud, igal juhul oli tema pikkus jahmatamapanev. Minu nina ulatus umbes tema tisside vahele. Samas oli ta sellevõrra viisakas, et ta mulle korvi ei andnud. Nii me siis tantsisime ja mul oli nii piinlik, et sure või ära, aga kui juba tantsule oli mindud, ega siis polnud enam kuhugi taganeda.» Priit Pajusaar «Minu all korteris elas aga Hull Eeri. Meist pisut vanem, aga vaimselt pisut noorem. Teda ma natuke kartsin, sest ükskord kutsus mu külla ja näitas paksu raamatut koonduslaagritest ja natside veretegudest. Seal olid võikad pildid. Kõrval mulises roheline akvaarium.» Jaanus Rohumaa

Noodis on neljahäälsed kirikulaulud. Eestikeelsed laulutekstid on toodud eraldi nii Põhja-Eesti keeles kui ka Tartu murdes.

Roheline tsoon, Bagdad, 2003: müüriga ümbritsetud, ujumisbasseinide ja luksuslike mugavustega kompleksis alustavad Paul Bremer ja tema koalitsiooni ajutine valitsus (CPA) uue, demokraatliku Iraagi kujundamist. Personaliks idealistlikud abid, kes olid valitud oma kohale peamiselt tänu vaadetele sellistes küsimustes nagu abort ja surmanuhtlus, veetis CPA okupatsiooni esimese, otsustava aasta, püüeldes eesmärkide poole, millel oli sõjajärgse riigi pakiliste vajadustega väga vähe pistmist. Rajiv Chandrasekaran, ajalehe The Washington Post Bagdadi büroo endine juhataja, pakub meile intiimset pilguheitu sellesse võlur Ozi Smaragdlinna meenutavasse mulli, mis ei lasknud end segada väljaspool müüre aina kasvavast kaosest. Teos kirjeldab inimeste kaudu USA valitsuses sõja alguses valitsenud ideoloogiat, mis võib olla poliitikutele tuttav ja tavapärane, kuid seda tülgastavam tavalisele inimesele. Raamat võiks olla kohustuslik lgemine neile, kes on valmis uskuma valitsejaid kinnisilmi, kellele eesmärk pühendab alati abinõu. Iraagi sõja teemaga pisutki kursis olevale lugejale nauditav raamat.

Pariis, 1633. issanda aastal. Prantsusmaa kuningas on Louis XIII ja teda valitseb Richelieu. Kardinal, üks oma ajastu kardetavamaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, peab lakkamatut võitlust Prantsusmaa vaenlastega. Eesmärgi nimel läheb käiku kõik: salakuulajad, mõrvad, sõda... isegi nõidus, mida valdavad kuningriigi kõige salakavalamad vastased – lohed. Pierre Pevel (s. 1968) on üks kuulsamaid prantsuse fantaasiakirjanikke. Ta on avaldanud seitse raamatut, pälvinud 2002. aastal romaani «Wielstadti varjud» (Les Ombres de Wieldtadt) eest Prantsusmaa fantaasiakirjanduse tunnustatuima auhinna (Grand Prix de l'Imaginaire) ning 2005. aastal romaani «Unustuse eliksiir» (L'Elixir Oubli) eest Imaginales'i auhinna. Oma romaanides ühendab ta virtuoosselt ja lennukalt mantli ja mõõga lood, suurepärase ja täpse ajaloolise jutustuse ning eepilise ja efektsete stseenidega fantaasiakirjanduse.

Raamatus on toodud nõuanded loodusteaduslike katsete läbiviimiseks vallakoolides, et anda õpilastele loodusteaduslikke alusteadmisi. Antud on katsete kirjeldused ja nende läbiviimiseks vajalike katsevahendite ja ainete nimekiri.

«Kärbes. Roos. Kärbes» on pildiraamat, millele järgneb/eelneb näitus Tartu Kunstimuuseumis. Projekti inspiratsiooni- ja jõuallikaid on mitmeid – Jorge Luis Borgese tekstid ning muinasjutuklassika – Grimmidest Andersenini. See ei ole traditsiooniline kataloog, mille eesmärgiks on ühe näituse dokumenteerimine. See on just nimelt pildiraamat, mis Tartu kunstimuuseumis nähtavaga küll seotud, kuid mille vaatamise tingimuseks ei peaks kõnealune näitus olema.

Teatrikavas on ülevaade osalistest, opereti sisust ja saamisloost.

Brošüür annab ülevaate Eesti laulupidude ja tantsupidude traditsioonist. Illustreeritud rohkete fotodega. «Laulupidu pole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moe asi. Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus». Lennart Meri

Noodikogumikus on kooliorkestrile sobivad orkestripalad V. Tormiselt, R. Pätsilt, H. Jürisalult ja E. Tambergilt.

Raamat algab julguse tähenduse avamisega, näidates, kuidas see igapäevaelus väljendub. Siin ei keskenduta erandlikes olukordades tehtud kangelastegudele, vaid sellele, kuidas kasvatada oma sisemist julgust, nii et suudaksime iga päev elada tõeliselt ja täielikult.

Valik lastelaule ja rahvalaule ning laulumänge I klassi õpilastele.

Raamatu näol on tegemist esimese Eesti Assotsiatsiooni «Anti-AIDS» poolt välja antud igakülgse HIVAIDSi probleemi käsitlusega. Väljaanne on mõeldud eeskätt meditsiinitöötajatele ja arstiteaduse üliõpilastele, kuid selle praktilise suunitlusega peatükid (HIVi levik, laste ja naiste nakatumine, HIVi sugulise leviku vältimine, viiruse hävitamine, nõustamine AIDSi küsimustes, HIV-positiivsete inimeste psühholoogilised probleemid, HIVAIDS ja kool, sportlased ja AIDS, turism, reisimine ja AIDS, esmaabi) pakuvad vajalikku teavet nii psühholoogidele, sotsiaaltöötajatele, õpetajatele, treeneritele, sportlastele, kaitseväelastele, palju reisivatele inimestele kui igale AIDSi probleemist huvitatud ja oma tervist väärtustavale inimesele.

Kavas on ülevaade osatäitjatest, lavastusest, ajaloolisest taustast ning ooperi sisukokkuvõte. Illustreeritud fotodega. Modest Tšaikovski libreto. Aleksandr Puškini jutustuse «Padaemand» järgi. Esietendus 7. detsembril 1890 Peterburi Maria teatris. Esietendus Rahvusooperis Estonia 16. aprillil 2004.

Popurrii klaverile on koostatud järgmiste tuntud viiside põhjal: li / Väikene postimeesli / Kui kallist kodust läksinli / Eesti valssli / Üksindali / Hõissa ja trallallali / Kuld rannakeli / Klimper polkali / Tule kojuli / Kui kungla rahvasli /Masurkali / Hele tähtli / Oh sa poiss

Bioenergeetika kujutab endast inimese kehasiseste peamiste energiastruktuuride tundmaõppimist, oma energia rohkendamist, koondamist ja suunamist.

Kogumikus on 22 laulu ja laulumängu väikelastele koos nootidega.

Kogumiku 13 artiklit on pühendatud teemadele, mis on tihedalt seotud kultuuri, religiooni ja poliitikaga Euroopa ühiskondades. Autorid on keskendunud nii regionaalsetele analüüsidele kui ka suuremate piirkondade probleemidele: ilmalikustumine, kommunistliku mineviku pärand, usuline vabadus ja sallivus, riiklik religioonipoliitika, kristlikele traditsioonidele toetuv poliitiline doktriin, usuline põhjendatus terrorismile ja vägivallale, religioon ja demokraatia, kiriku-riigi seosed, pinged ilmalike inimõiguste ja kristlike väärtuste vahel, tasakaalu hoidmine kultuurilise sidususe ja multikultuurse paljususe vahel. Kogumiku põhiline fookus on Lääne- ja postkommunistlikul Euroopal. Üksikud artiklid käsitlevad ka USAd, Rumeeniat ja Vene Föderatsiooni. Sisu: li / Religion and politics in multicultural Europe. Alar Kilp and Andres Saumets li / Nation, people and religion - dimensions of modern society: consistency or contradiction? Andreas Pawlas li / About the background of the command to love your enemies in the sermon of the mount. Ain Riistan li / The concept of the third Rome and its political implications. Alar Laats li / Religion and politics in the United States of America. Wilfried Gerhard li / Religion and education in post-communist Russia: Russia's evolving church-state relations. Perry L. Glanzer and Konstantin Petrenko li / Terrorism: its past, present and future prospects. Erik Männik li / In search of "twin tolerations": models of church-state relations in Romania. Lavinia Stan and Lucian Turcescu li / Secularization of society after communism: ten catholic-protestant societies. Alar Kilp li / Europe: its spiritual foundation: yesterday, today and in the future. Joseph Cardinal Ratzinger li / Is there a "minimum of religious existence"? Erich Geldbach li / Times of the collapse of universal human rights or about meta-ethics after MacInture. Meego Remmel li / The temple in the polis: faith is not ideology. Maciej Zieba OP

Jean de la Fontaine kirjutas oma lood palju aastaid tagasi. Ajad muutuvad, aga inimesed mitte eriti – La Fontaine´i lood aitavad meid endiselt eristada head halvast, valet tõest jne. Suur aknaga raamat.

August Kitzbergi mälestused 19. sajandi lõpust: Polli mõisast, Karksist, Abjast, tööst vallakirjutajana, Aleksander III-st, C. R. Jakobsoni matustest, Pikasilla kõrtsist, A. Grenzsteinist, Pärnust, Baltimaade venestamisest, töö kaotamisest, Viljandist, Villem Reimanist ning elust Riias.

MA LUULETAN Mul on liiga palju vabu päevi. Ja mulle meeldib ketšup. Kas ma õigustan ennast? VASTASSUGUPOOL. Nojah, siin ma nüüd seisan. Ja sina seisad seal.

Raamat annab lühiülevaate sõbade ja tekkide ajaloolisest levikust ning juhiseid nende kudumiseks. Väljaande praktilise poole moodustavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tekstiili eriala tudendite valmistatud koopiavaipade tegemise juhised. Koopiate aluseks on originaalesemed muuseumitest. Nii koosnebki iga konkreetne juhis originaal- ja koopiavaiba fotost, muuseumist pärineva eseme saamisloost-kirjeldusest ja selle kudumise õpetusest.

Kell on pool kaheksa reede õhtul ja sina oled ikka töölaua taga kontoris – pärast pikka ja stressirohket nädalat. Nädala alguses andis üks sinu parimatest töötajatest lahkumisavalduse. Firmas liiguvad jutud koondamistest. Ja kaks tundi tagasi tõi ülemus sinu lauale terve hunniku uusi projekte. Sa tunned, kuidas adrenaliin soontes möllab. Ent järele mõeldes mõistad, et stress ei piirdu ainult viimase nädalaga. Töö juures on olukord juba mitu kuud keeruline olnud ja see hakkab närvidele käima. «No kuule,» ütled sa endale. «Elu on edaspidigi täis stressirohkeid olukordi. Ära tee neist välja, need kaovad iseenesest.» Sul on õigus selles osas, et stress on osa meie elust. Ent selle eiramise osas tasuks ettevaatlik olla. Kui sa lased stressitasemel liiga kõrgele kerkida – või liiga kaua kõrge olla –, võid sina ise, sinu meeskond ja ka su firma selle eest kallist hinda maksta. Allasurutud kahjulik stress võib tervisele ja sinu töötulemustele hakata mõjuma ega lase sul oma meeskonda efektiivselt juhtida, mis omakorda takistab selle optimaalset tööd. Ometi pole stress alati halb. Mõistlikul tasemel võib see sinusse energiat süstida ning ärgitada lahendama tööalaseid probleeme ja saavutama eesmärke. Stressijuhtimise võti? Teha vahet kasulikul ja kahjulikul stressil ning hinnata seejärel oma stressitaset. Kui see hakkab lähenema ohtlikule piirile, asu seda ohjama selles raamatus kirjeldatud lihtsate meetodite abil. Sa avastad, et kaitsetuse- ja võimetusetunde – mis on peamised stressi põhjustajad – vähendamine on esimene tähtis samm. Sa ei saa – ega tohigi – stressist täielikult vabaneda. Aga sa võid õppida seda juhtima, nii et see töötab sinu kasuks, mitte kahjuks.

Sisu: li / E. Arro. Kodulinn Tallinn li / B. Kõrver. Meil kolhoosis li / V. Ojakäär. Kutse tööle li / L. Tauts. Mängi, mängi, lõõtsapil li / R. Valgre. Saaremaa valss li / J. Miljutin. Sirel-toomingas li / A. Novikov. Teed li / B. Mokroussov. Üksik lõõtspill li / V. Sedoi. Paadis li / I. Dunajevski. Entusiastide marss

1977. aastal valminud käsikiri tugineb kümnetele arhiiviviidetele ja kohalikule pärimusele. Raamatus käsitletakse kogu Märjamaa kihelkonna ala keskajast 20. sajandi alguseni: mõisate arengulugu (sh mõisakeskuste asendiskeemid), pärimuslike paikadega seotud legendid. Raamatu lisades on mõisaomanike, Märjamaa kihelkonna pastorite ja tähtsamate sündmuste kronoloogilised loetelud. Teksti illustreerivad ainulaadsed autori fotod 1970. aastatest. Pikemalt kirjeldatakse: Märjamaa kirikut Vaimõisa mõisa Kasti mõisa Haimre mõisa Kuuda semonari ümbruskonna hiiemägesid ja -metsi ajaloolisemaid kohanimesid

Soololaul klaverisaatega Marie Underi sõnadele.

Repertuaari isetegevusliku kunstiloomingu üleliiduliseks ülevaatuseks.

Käesolev raamat on esimene mahukam ühispublikatsioon Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi ning filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia keskuse juures alates 2004. a. sügisest kujunema hakanud teadusliku uurimisrühma töös. Artiklite autoriks on EMTA koolimuusika instituudi juhataja Airi Liimets ning tema doktorandid. Millele osutab raamatu pealkiri? Vastused antud küsimusele võrsuksid loomulikult eelkõige teekonda kui tervikut läbides, kuid kõige enam leiab selleks otseseid viiteid raamatu sissejuhatavast ja väljajuhatavast osast. Pealkirja tähendus selgub järgmiste oluliste mõistete omavahelisest seosest: kontegelikkus, muusikalisus, ühendus, identiteet, diferents. Sisu: li / Sissejuhatuseks li / Airi Liimets. Distsiplinaarsest, aporeetilisest ning mittedistsiplinaarsest mõtlemisest li / Muusika ja sotsiaal-kultuuriline tegelikkus li / Airi Liimets. Muusika noorte elustiilis ja nüüdisaja koolikultuuris li / Marit Mäesalu. Kuidas, kus ja miks kuulavad noored muusikat? li / Kerri Kotta. Muusikaanalüüs kui kuulamine li / Kulla-Siiri Sassian, Airi Liimets. Muusika rollist setode koduses kasvatuskultuuris li / Airi Liimets. Küsivast inimesest ehk Eesti muusikaüliõpilaste ajalisustamisviisid ruumajas ning suhe surma li / Muusika(õpetus) ja ruumajalis-looline tegelikkus li / Reet Liimets, Airi Liimets. Inimene ruumajalisena lugusid jutustades aega otsimas li / Tiiu Ernits. Relatiivse astmesümboolika kasutuselevõtust Eestis ja Voldemar Tammani osa selles li / Nelli Kübarsepp. Muusikaõpetust Eesti üldhariduskoolides 1940-1944 (õppekavade ja laulikute näitel) li / Anu Kõlar. Cyrillus Kreek muusikaõpetajana Läänemaal li / Mirja Markson, Airi Liimets. Legendaarne muusikaõpetaja Jaan Pakk: vaateid elu- ja tegevuskäigule ning metaindividuaalsusele li / Muusika ja pedagoogiline tegelikkus li / Airi Liimets. Millest võib kõnelda (muusika)õpik kui kultuurimärk ehk mida peaksin silmas õpikut kirjutades li / Lilian Reinmets, Airi Liimets. Muusika põhimõistete tundmisest põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hulgas li / Hanna Renter-Reintamm. Aktiivõppe meetoditest muusikaloo õpetamisel gümnaasiumis li / Lii Karro. Muusikakasvatus eakatele li / Meri-Liis Laherand. Olla teadlane või mitte olla? Tulevaste õpetajate käsitused teadusest, teadlastest ning endast teadlasena li / Väljajuhatuseks li / Airi Liimets. (Muusika)kasvatus kui inimese ja olemise diferents

li / 42 kolme- ja neljahäälset koorilaulu, kirjutatud koolide jaoks rahvaviiside ainetel mitmesugustelt eesti heliloojatelt li / 19 eesti vanemate heliloojate koorilaulu, seatud kolmele häälele li / lühike ülevaade intervallidest ja akordidest li / 6 lehekülge kooskõla harjutusi

Raamat on gooti kirjas. Raamatus vaadeldakse kristlaseks saamise võimalusi ning Piibli õpetust.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul täitus 80 aastat. Sel puhul korraldati juba kuues käsitöökonkurss. Oodati uusi käsitöötooteid, mida kaunistab beesti oma kiri/b. Piiranguid tehnikate ja materjali osas polnud. Konkursile laekus 57 autorilt 97 tööd. Esikoht läks jagamisele: ühelt poolt ajatult eestipärasena mõjunud puust pusle ja teisalt suitsupääsukeste, kilude ja Vana Toomaga kirjatud tänapäevane moerõivas. Käesolevas konkursi «eesti-oma-kiri» kataloogis on toodud nii žürii kui ka erinevate toetajate poolt esiletõstetud tööd.

Selles kogumikus jutustavad päästetud inimesed, kuidas kulgeb nende elu selles maailmas, milliste raskustega nad võitlevad ja millises lootuses nad elavad. Võimatult raske näib heitlus oma iseka vana loomusega, aga seda kaunim on täiuslik vabadus Kristuses, mis katab kõik kogetud raskused.

Puidul on omadus, millele võrdväärset ei suuda pakkuda ükski teine ehitusmaterjal – anda ümbritsevale lisemõõdet ning ilmutada ainulaadset värvi, vormi ja tekstuuri kombinatsiooni. Puit pakub kompromissi tugevuse ja paindlikkuse vahel ning toimib hästi nii surve kui tõmbe all. Sel moel sobib see peale ehitussõrestiku ka põrandate, treppide, tahvelduse, akende, uste ja mööbli valmistamiseks. See raamat püüab paigutada puitmaja ajaloolisse ja sotsiaalsesse konteksti, tuues esile sajandite jooksul rakendatud erisuguseid ehitussõrestikke ja interjööride mitmekesiseid stiile, jälgides puidu kui olulise kujunduselemendi arenemist rahvusvahelises arhitektuuris ning pakkudes inspiratsiooni kõigile, kes hindavad looduslähedast elulaadi.

Sisu: li / Laotuselaul - Juhan Saar li / Üks poiss - Juhan Saar li / Üks laps - Juhan Saar li / Kild koolilast - Leelo Tungal li / September - Leelo Tungal li / Muhulaul - Leelo Tungal

Kogumikus on valik eesti, nõukogude ja välisheliloojate meeskoorilaule koos viisidega.

Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumis peetud kõne C. R. Jakobsoni sünniaastapäeva puhul.

Kehakultuuri õpik tutvustab Rootsis levinud Per Lingi poolt välja töötatud gümnastikaharjutusi.

Sisu: li / Äneas li / Lavinium ja Alba Longa li / Romulus ja Remus li / Rooma ehitamine li / Kuningad ja kangelased

Sisu: li / Laulu mõju li / Vaeslapse laul li / Grotesk li / Tantsides li / Muistne viis li / Linnuke mäel li / Improvisatsioon li / Pidu lõpeb

Brošüüris on ülevaade esperanto keele grammatikast. Põhiosa raamatu mahust moodustab sõnastik.

SISEMERI Tundmatu sisemeri hoomamatu enese suuruses ta kaldale istun kannatik kalamees viskama väetit õnge Veiklevad varjud sügavuses on üüratud

Ülevaade keha kaunistamise ajaloost ja viisidest (kehamaalingud, tätoveeringud, kehaosade kängitsemine, armid) erinevate rahvaste juures.

Sisu: li / Margit Pärtel. Maa mäletab... li / Ants Kraut. Rebala kaitseala eellugu 1975-1987 li / Gurly Vedru. Asustusjäljed Rebala maastikel li / Margot Laneman. Pildikesi Rebala loopealselt li / Gea Troska. Rebala muinsuskaitseala põliskülade ajaloost li / A. Aaloe, H. Kessel, S. Mägi. Rebala geoloogia li / Ülo Heinsalu. Karst Kostiveres li / Rein Einasto. Lasnamäe ehituspaestu ajaloolised murdmiskihid Kostivere murdudes ja karstialal

Väljaanne selgitab noortele ohustatud liikide kaitse vajadust. Tom ja tema sõber rebane Lila puhkavad korallisaarel ning aitavad rannavalvel tabada ohtlikud koralliröövlid.

U. Veenre seade, L. Mesikäpa sõnad. Ainult partituur, eraldi lehtedel hääled puuduvad.

Tallinna Laste Tugikeskuse «Tagasivaade tulevikku» on muinasjutuline, teaduslik, loov, tõsine, valus, mänguline, realistlik, kasulik raamat tööst Eesti lastega. Tuntud ja tunnustatud spetsialistide poolt kirjutatud artiklid sellest, kuidas aidata last, kuidas märgata muresid ning kuidas leida lahendusi.

Rohkelt illustreeritud raamat tutvustab noortele muusika olemust, ajalugu, instrumente, vorme ja tuntumaid heliloojaid. Sisu: li / Muusika olemusest li / Muusikainstrumendid li / Muusika vormidest li / Klassikaline ja romantiline muusika li / Kirikumuusika li / Ooper ja ballett li / Kergemalt poolelt li / Rahvuslik muusika li / Tänapäeva muusika li / Varia

Krestomaatilise TV-reporteri Urmas Oti intervjuude kaheosaline koguteos «Best of Urmas Ott I–II». Esimene raamat sisaldab valiku TV-sarjadest «Televisioonitutvus» (1986–1993, Moskva Kesktelevisioonis) ja «Carte blanche» (1992–1998, ETV). Teine raamat hõlmab valikut Urmas Oti 2000. aastatel tehtud intervjuudest telesaadetes «Unustamatu esimene» (2001), «Seitse päeva mais» (2001), «Valitud meeleolud» (2002), «Augustivalgus» (2003) ja «Happy Hour» (2003–2006). Küllaldaselt originaalseid fotosid, mis avaldatakse neis raamatutes esimest korda. Urmas Ott: «Õnne ja edu valem on kõikidele ühine ja geniaalselt lihtne. Alustuseks tuleb leida iseennast. Ja ka lõpetuseks. Muidugi, on veel üks asi, mida ükski käsiraamat ei kirjelda ega õpeta ja millest ei räägita ühelgi loengul. Millest keegi õieti mitte midagi ei tea, kuid mille olemasolu siiski kõik üksmeelselt tunnistavad. See, ilma milleta midagi ei sünni ja mis tegelikult on – eimiski. Nothing.»

Noodis on 37 koorilaulu.

Jutustus õest-vennast Kaisast ja Kasparist, kes elavad koos vanaema Tiiuga, sest nende ema ja isa on välismaale tööle sõitnud, et peret vaesusest päästa. Jõulueelsel ajal tõttavad Kaisale ja Kasparile appi Une-Mati, päkapikud, jõuluvana ja kommihaldjas Amanda.

Rudolf Põder on Elvast pärit spordimees ja spordipedagoog. Raamat annab ülevaate tema elust ja tegevusest. Illustreeritud rohkete fotodega. Sisu: li / Hakatus li / Lapsepõlv ja noorus Hellenurmes li / Teine maailmasõda li / Täismehe tööd li / Rudolf Põder. Kehakultuur ja sport Elva lähistel 1913-1940

Süstemaatilise klaveriõpetuse vihik on mõeldud algajatele üheks või kaheks aastaks. Klaveriõppimisega tuleb alata 8-9 aasta vanuselt, kui lapsed oskavad juba lugeda ja kirjutada. Iseenesest mõista võib alata ka hiljemini, koguni 15-16 aasta vanuselt ning saavutada häid tagajärgi; samuti ei maksa keelata algamist lastele ka koolieelses eas, kui ilmneb eriline muusikaanne ning huvi asja vastu.

Sisu: li / NSV Liidu hümne li / NSVL rahvaste laule li / Laule muusikaajaloo käsitlemiseks li / Vene romantikud li / Vene nõukogude heliloojad li / XX sajandi heliloojad li / Abimaterjale muusikaajaloo käsitlemiseks li / Tänapäeva muusika noodikiri li / Muusika-alased teadmised ja oskused

See raamat on eeskätt inimestele, kes peavad Tallinna oma koduks: nii neile, kes on kasvanud siin ajal «Meil aiaäärne tänavas...» kui ka neile, kes kasvamas linnakodanikeks nüüd. Eestlase kodu pole kunagi piirdunud sellega, mis mahub katuse alla: meie kodumõiste on ikka hõlmanud ka lähiümbruse loodust. Nõnda linnaski. Tallinn on maastikuliselt huvitav ja liigirikas. Paekalda paljandid lasevad heita pilgu sadade miljonite aastate taha, praegused maastikud on kujunenud liustike sulamisvee, maakerke, mere ja tuule koostoimes. Mitmekesine maastik on eeldus elurikkale loodusele. Kui hästi me seda tunneme? Raamat tuleb appi: aitab üles leida pargid ja kaitsealad, allikad, suured rändrahnud ja väärikad põlispuud. Laseb võrrelda kodulinna Eesti ja Euroopa teiste linnadega. Jätab idanema mõtte Tallinnast kui Euroopa rohelisest pealinnast.

Laul klaverisaatega.

Kuigi sinuni ilmselt ma ealeski välja ei jõua, sest nii meeletult pikk, sest nii meeletult pikk on see tee.

Klaverisaatega laul.

Laulikus on eesti ja teiste rahvaste lastelaule ning teooriat.