On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema.

Tuna on ajalookultuuri ajakiri, mis ilmub 1998. aastast. Ajakirja annab Eesti Kultuurkapitali toel välja Rahvusarhiiv koostöös Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Arhivaaride Ühinguga. Igal aastal ilmub neli ajakirja numbrit. Igas numbris leiavad avaldamist essee, kolm kuni viis pikemat artiklit peamiselt ajaloolaste, aga ka kirjandus- või kultuuriloolaste sulest, uudisdokumentide kirjeldused koos kommentaaridega, rida arvustusi ja ülevaateid ning silmailu pakub filmiarhiivi fotonurk.

Igast selle raamatu peatükist leiate tosinate kaupa nutikaid ideid, mis võimaldavad teil omandada suurelt mõtlemise tohutu väe, et võiksite saavutada edu, õnne ja rahulduse, mida nii väga ihkate. Iga tehnikaga kaasneb tähelepanuväärne näide elust. Need on tõestatud lähenemisviisid elu olukordadele ning universaalselt rakendatavad sammud, mis toimivad otsekui võlujõud.Uskuge, et võite olla edukas, ja te oletegi!Ravige end läbikukkumise haigusest – väljavabandamisest!Kuidas loovalt mõelda ja unistada?Mõelge inimestest õigesti ja te meeldite neile ning nad toetavad teidKuidas mõelda nagu juht?Tark mees on oma mõistuse peremees, rumal selle ori

Vaesunud preilist lugupeetud abikaasaks. Nell Latham on kõrgseltskonnaga kokku puutunud vaid nii palju, et valmistab daamidele moodsaid kübaraid. Ent kui tal palutakse viia sõnum krahv Narborough'le, satub ta peagi intriigide ja skandaali võrku! Krahvi patuselt seksikas poeg ja pärija Marcus otsib sõnumitooja üles, oskamata arvata, et too osutub sedavõrd veetlevaks. Nell on salapärane – tema kombed ja käitumine ei ole töölisklassile omased. Saladused paljastuvad ja oht liigub lähemale ning Marcus peab valima perekonna au ja alasti iha vahel.

Raamat toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas. Oli vaja õigeid sõnu, et edendada, parandada, tõrjuda, kaitsta, tänada, paluda, mõjutada, sajatada, ennetada. Loitse lausuti, et päike paistaks või vihm sajaks parajal ajal, et peletada haigusi või võita kellegi armastust. Oli sõnu, mida oskas ja võis lausuda igaüks, aga ka tõeliselt võimsaid ja salapäraseid, mida teadsid vaid valitud. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub ka tänapäeval äratundmisi – kasvõi lapsele loetud «varesele valu, harakale haigus» näol, mis mõjus toona sama tõhusalt kui nüüdki.

Teie teenistuses on Viktor Kärppä. Olen usaldusväärne ja ausa näoga mees. Ma korraldan ja vahendan kõikvõimalikke tehinguid ja lube. Ma ei varasta, ei tegele narkootikumidega ega ole liiga vägivaldne. Ma ei tapa, ehkki mul on mõrtsuka nägu. Mul on hea tööandja, Rõškov, ja hetkel on mul käsil üks tulus ots kadunud naise otsimisel. Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri. Täiendavat värvi toob Kärppä ellu tema uus tüdruksõber Marja – iseseisva mõtlemislaadiga targale naisele tundub mehe tegevus pehmelt öeldes kahtlane ning selline suhtumine ei soosi õnneliku partnerluse arenemist... Autori esikromaan, mille tegevus leiab aset paralleelselt Helsinkis, Tallinnas ja Venemaal, valiti Saksamaal 2007. aasta kolme parima rahvusvahelise kriminaalromaani hulka; aastal 2007 sai Rönkä põhjamaa kriminaalromaanide auhinna Lasiavain ning 2009 Kalle Päätalo auhinna.

Kõik vanaisad on küll erinevad, kuid igaühel neist on lastelastele midagi pakkuda. Tagantjärele hindavad lapselapsed vanaisalt saadud kõige kallihinnalisemaks lapsepõlvekingituseks seda, et ta pühendas neile nii palju oma aega ja pani neid end erilisena tundma. Selles raamatus jutustab üks vanaisa oma kogemustest üheteistkümne lapselapsega, kuidas ta õpetas neid tegema asju «vanaisa moodi». Näiteks viisakat käitumist, enda ja teiste austamist, lihtsate toitude valmistamist, rõivaste ja jalatsite korrashoidu, armastust looduse ja aiatöö vastu, suhtlemist sõpradega, esmaabi andmist, lõbusaid vanaaegseid mänge ja veel palju muud.

Sina, kes sa palehigi rügad kesk tõsimeelseid asju, nõnda et häbened lasta oma mõtteil isegi mõneks põgusaks hetkeks rännata rõõmsale ja lustilisele luulemaale; sina, kes sa arvad, et elus pole midagi peale hakata süütu naeruga, mis ei tee kellelegi kurja, – selle raamatu leheküljed pole paraku sinu jaoks inimkonna poolt loodud. Löö raamat kinni ja ära enam edasi loe, sest sinust teadjam inimene ütleb ausalt: kui sa jätkad, solvud sa hingepõhjani... 3. trükk

Käesolevas väljaandes on:loetletud matemaatika riigieksamiks vajalikud matemaatika koolikursuse põhiteadmised, -oskused ja valemidantakse soovitusi eksamiks valmistumiseks ning eksamitöö kirjutamisekstutvustatakse 2011. aasta matemaatika riigieksami ülesehitust ja korraldust

Lõõmav tüdruk Katniss Everdeen on elus ja tema perekond väljaspool ohtu, kuigi nende kodu on hävitatud. Gale on põgenenud. Peeta on Kapitooliumis vangis. 13. ringkond on tõesti olemas. On mässajad. On uued juhid. Revolutsioon kogub jõudu. Täiesti ettekavatsetult päästeti Katniss julma Vaigistusveerandsaja areenilt ja täiesti ettekavatsetult on ta juba pikka aega osalenud revolutsioonis, ise sellest midagi teadmata. 13. ringkond on varjust välja tulnud ja seal hautakse plaane Kapitooliumi kukutamiseks. Paistab, et hoolikalt seatud plaanides on olnud mängus kõikide käsi, välja arvatud Katnissi oma. Revolutsiooni edu sõltub Katnissi soovist hakata etturiks, võtta vastutus loendamatute elude eest ja muuta Panemi tulevikku. Selleks peab ta kõrvale heitma oma viha ja usaldamatuse. Temast peab saama ülestõusnute pilapasknäär – olgu isiklik hind milline tahes. «Näljamängude» triloogia kolmas raamat. Samast sarjast veel: a href="raamat?173061"«Lahvatab leek»/a ja a href="raamat?170890"«Näljamängud»/a

Romaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljelda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk. Autoril on õnnestunud voolavas, kõnekeelt matkivas keeles kirja panna mässumeelsete teismeliste maailmanägemus, mis on küll nooruslikult vihane ja kompromissitu, ent mitte kitsarinnaline ega rumal, nende mure maailma pärast jätab kokkuvõttes väga sümpaatse mulje.

Kella tundmaõppimine on väga lõbus tegevus, kui lahendad ära siin vihikus olevad lõbusad ülesanded ja kleebid toredad kleepsud õigesse kohta. Saad selgeks ka selle, kuidas oma teadmisi päris elus rakendada, täites vihikus olevat nädalaplaani. Viltpliiats ja puhastuslapp võimaldavad päevikut täita kohe mitu nädalat järjest! Vahvat ajaveetmist!

Teine trükk. Rohkelt illustreeritud lugemik sisaldab luuletusi ja lühijutte eesti autoritelt ja rahvaluulet.

«Teil pole mitte mingisugust põhjust närveerida – isegi kapten ei ole närvis, ehkki tema teeb oma elu esimest maandumist!» Paljud piloodid paistavad silma hea huumorimeelega. Ühte kipuvad nad aga unustama: reisijate jaoks võivad nende spontaansed teated ja ütlused omandada tihti hoopis teistsuguse tähenduse… Spiegel online palus inimestel kirjeldada oma kõige kurioossemaid ja naljakamad juhtumisi lennuki pardal. Tulemuseks oli nii suur hulk vastukajasid, mida uudisteportaalide ajaloos on varem väga harva ette tulnud: sajad hirmujudinaid tekitavad, kuid samal ajal ka naljakad lood ja juhtumid nii lennunduses töötavatelt inimestelt kui ka reisijatelt. Kuid vaatamata absurdsele situatsioonikoomikale ja arvukatele keelevääratustele on see kogumik siin eelkõige armastusavaldus kogu suurepärasele lennundusmaailmale.

Eesti ühe parema bridžimängija Tiit Laanemäe õpik on esimene bridžialane originaalraamat Eestis pärast II maailmasõja algust. Autor käsitleb Eestis levinud pakkumissüsteemi, mis baseerub tugeval ristiavangul. Maailma parimate mängijate praktika näitab, et selline suhteliselt lihtne süsteem on raskes turniirimängus parimaks abiliseks, vältides keerulistes süsteemides sageli ettetulevaid pakkumiskatastroofe.

A. Tammsaare jutustuste I köide viib meid suure kirjaniku esimesse loominguperioodi. Sealt tuuakse siin ära kõnealuse perioodi suuremad ning kaalukamad teosed: «Kaks paari ja üksainus» (1902), «Vanad ja noored» (1903), «Raha-auk» (1907) ja «Uurimisel» (1907). Lisaks esitatakse hilisemast ajast pärit silmapaistev noorsoojutt «Meie rebane» (1932).

See, et sügaval nõukogude ajal kirjutatud õpik (esimene trükk 1983) vajab kolmandatki väljaannet, kinnitab veel kord: on filosoofilisi fakte, mida ei muuda olud ega ideoloogiad. Üks muutus pani mu enda imestama – kirjutasin selle raamatukese «raudse eesride taga» lootmatagi, et saan pilgu heita angloameerika õigusmaailma enesesse. Tunnistan, et palju hiljem, töötades kümme aastat USA-s, sain ma tuttavaks mõnegagi neist, keda siin olin üsna ebadiplomaatiliselt kritiseerinud, ning oli veidi piinlik küll. Hea meel oli aga sellest, et ei Bob Rodes ega John Finnis – kolleegid Notre Dame'i ülikoolist – ei mõistnud eesti keelt ... Muide, Rodes, kellele ma selle raamatukese ausalt ette lugesin, ütles pärast naeru kõkutades, et kõik, mis ma teiste õigusfilosoofide kohta olin kirjutanud, on ju õige. Tema kaudu olgu see väljaanne tänuks kõigile kolleegidele USA-s ja Inglismaal, kellega töötasin koos oma parimad teadlaseaastad! Igor Gräzin 3. trükk

Raamatus satuvad koomilistesse ja vähemkoomilistesse olukordadesse suured pisikeste ideedega inimesed ja pisikesed suurte ideedega inimesed. Idealistid, kaabakad, avastamata geeniused, keskealised mökud, seksikad baptistid, südametunnistuseta machod. Päris elu, mis on helge ja kurb ja naljakas üheaegselt. Raske sisuga kerge tekst. Võta ligi, tunne ära ja naudi.

Täielikult uuenenud mootorratturi abimees on tagasi lettidel. Mahtu poole enam kui eelkäijal. Lisatud hulgaliselt jooniseid, pilte, illustratsioone ja lahtiseletusi. Kogu vajalik mototeave nagu süstlatorge otse tsiklihuvilise veeni. Varustus, sõidutehnika, ohud, esmaabi, korduma kippuvad küsimused tsikli hoolduse kohta. Mõnus lugeda, pärast lugemist lihtne liikluses ellu jääda. Vaba hingega inimese raamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Käesoleva raamatu peamine eesmärk on lugejaid inspireerida, innustada ja julgustada, pakkudes igaühele võimalust mõtisklusteks ja sisekaemuseks. Mida lugejad on öelnud:«Seda raamatut lugedes oli tunne, nagu viibiksin mõne mõttehiiglase seminaril. Vaimukad ütlused tõstavad kindlasti tuju, aga mis veel tähtsam – panevad mõtlema.» Larry Leith, PhD, Toronto ülikooli professor«Rõõm lugeda. See raamat ei ole treeneritele ja meeskondadele mitte üksnes inspiratsiooni- ja motivatsiooniallikaks, vaid kujutab endast olulist abimeest sisekaemuseks.» Bob Bain, Phd, Yorki ülikooli korvpallitreener«See raamat on oivaline allikas juhtidele, treeneritele, õpetajatele, kõnemeestele ja ülemustele, kes vajavad oma sõnumi edastamiseks mõne mõjuka tsitaadi abi.» John C. Marshall, PhD, Toronto enesejuhtimisrühma esimees«Nagu leitud aare. Puudutades meie südamekeeli, pakub see raamat ainulaadset võimalust mõttemaailma treenimiseks ja arendamiseks.» Valerie Sippel, personaalse arengu treener

Kuidas neid ära tunda ja ennast kaitsta Kas teil on tulnud ette, et asute enesekindlalt ja oma oskusi usaldades uuele tööle, uude asutusse, uude perekonda või uude sõpruskonda ning teil tuleb ootamatult vastamisi seista suhteprobleemidega, millega varem pole kokku puutunud? Kas teie elus on keegi, kes süüdistab teisi, lükkab vastutuse endalt teistele, tekitab lahkhelisid, alavääristab, võtab ise märtripositsiooni, muudab oma seisukohti ja on teiste vajaduste suhtes ükskõikne, kuigi ise väidab vastupidist? Kui jah, siis olete suure tõnäosusega puutunud kokku manipuleerijaga. Käesolevas raamatus, mis on valminud aastatepikkuse patsientide jälgimise ja uurimise tulemusena, toob autor välja loetelu 30 omadusega, mille põhjal on võimalik tuvastada, kas teid oma käitumisega häirivat inimest saab pidada manipuleerijaks. Raamatu eesmärk on anda vajalikku teavet, et:tunda ära manipuleerijateadvustada meetodid, mida manipuleerija kasutabosata end tema eest kaitstaRaamatu autor Isabelle Nazare-Aga on käitumisspetsialistist ja kognitivistist terapeut. Ta võtab patsiente vastu oma erakabinetis ning viib ettevõtetes läbi enesekehtestamise, stressiga toimetuleku ja suhtlemiskoolitusi.

Lasteraamatus on õpetlikud lühijutud kahest vennast – Otist (Otto) ja Jürist (Yrjö). Joonistuste järgi saavad lapsed hinnata, kumb vend tegutseb õigesti, kumb valesti.

Üks tuntumaid eesti arhitekte ning ruumi- ja mööblikujundajaid Edgar-Johan Kuusik sündis 22. veebruaril 1888. a. Tartumaal Valgjärve valla Pikajärve mõisa valitseja pojana. Ta õppis aastail 1899-1906 Tartu reaalkoolis ning lõpetas 1914. a. Riia Polütehnilise Instituuudi arhitektuuriosakonna. Ta oli üliõpilaskorporatsiooni Vironia liige. Kuusik oli Esimese maailmasõja ajal Põhjarindel rindelähedaste teede ehitajate lendsalga töödejuhataja ja tegi kaasa Tallinna merekindlustuse ehitustöödel. Vabadussõjas osales ta 1918-1920 vabatahtlikuna soomusrongil ning ratsapolgu kuulipildurrühmas, võttis osa paljudest lahingutest ja sai lipniku aukraadi. Aastail 1922-1937 töötas ta vabakutselise arhitektina, seejärel Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna arhitektina ja Tallinna Ohvitseride Keskkasiino projekteerimise büroos. Pärast sõda oli Kuusik Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Aastail 1950-1952 oli ta «kodanlikus natsionalismis» süüdistatuna Eesti Nõukogude Arhitektide Liidust välja heidetud. Tema tuntumaid töid on Tartu Tamme aedlinna planeerimiskava, Tallinna kaitseväe kalmistu planeerimiskava ja mausoleum, kunstihoone Vabaduse väljakul (koos A. Soansiga), nn. kindralite maja Gonsiori tänaval ja Ohvitseride Keskkogu hoone Sakala tänaval. Eesti Vabariik on teda tunnustanud Vabadusristi II liigi 3. järguga, Eesti NSV-s omistati talle teenelise arhitekti aunimetus. Edgar-Johan Kuusik suri 3. augustil 1974 Tallinnas. Tema lõpetamata jäänud mahukast käsikirjast «Mälestusi ja mõtisklusi» (I-VI; 1962-1969 ja dateerimata) on seni ilmunud vaid üks lühike katkend. Nüüd saame esimest korda täies mahus lugeda ühe tõelise haritlase suurepärase tähelepanuvõimega ja lausa ilukirjandusliku sulega kirjutatud ülevaadet oma elust läbi eri ajastute ning seda ümbritsenud oludest ja inimestest.

Raamat esitab teaduspõhised lähte- ja raamteadmised psüühikanähtustest ning käitumisest. Käsitletakse põhimõisteid, meetodeid, teadusfakte, protsesside ja seisundite seaduspärasusi ja teooriaid. Tutvustatakse mõjukamaid teadlasi psühholoogia ajaloost ning tänapäevast. Hõlmatud on kõik teaduspsühholoogia põhiteemad – tunnetus, motivatsioon, emotsioonid, tegevuse regulatsioon, psüühika areng, isiksuse psühholoogia, inimestevahelised suhted. Lugeja leiab rohkesti näiteid ja illustratsioone. Iga teema lõpus on toodud soovitatava eesti- ja võõrkeelse kirjanduse loend. Lugejateks ootavad autorid üliõpilasi, ärksamaid gümnaasiumiõpilasi, aga ka kõiki teisi psühholoogiahuvilisi. Kolmas trükk

«Energia saladused» on rahvusvaheliselt tunnustatud ravitseja Alla Svirinskaja esimene raamat, mis uurib traditsioonilisi vene tervendamismeetodeid (näiteks veega ravitsemist ja kodu energia puhastamist), pakkudes infot, mida ei ole kunagi avaldatud väljaspool Venemaad, ning annab praktilisi nõuandeid ja ideid, kuidas puhastada ja noorendada nii vaimset, emotsionaalset kui ka füüsilist keha. Alla Svirinskaja on pärit Venemaalt ning tema suguvõsas on ravitsejaid olnud vähemalt viis põlvkonda: nad kõik andsid emalt tütrele oma ravimeetodeid edasi ning Alla tegi inimeste tervendamisega algust juba lapsena, abistades oma ema patsientide ravimisel. Sarnaselt emale õppis ka tema meditsiinikoolis, kuid otsustas seejärel pühenduda traditsioonilistele Vene tervendamismeetoditele. Kui ta 1990-ndate alguses läände elama asus, köitis tema metoodika paljusid ning nüüdseks on Svirinskajal tekkinud aukartust äratav klientuur, kuhu kuulub ka palju tuntud inimesi.

Õpik annab ülevaate täitemenetlusest, hõlmates nii menetluse üldprintsiipe kui ka toimingute läbiviimise reegleid ja praktikat. Materjal käsitleb eesti õigust peamiselt õigusaktide ja kohtupraktika pinnalt. Teine trükk

XX sajandi ühe silmapaistvama jaapani kirjaniku meistriteoseks nimetatud romaan «Inimeseks kõlbmatu» on autobiograafiliste sugemetega nukker ja irooniline lugu ühiskonnaheidikust kunstniku käänulisest elukäigust 1930. aastate Jaapanis.

Tõsielufilmi «Merehädalised» jaoks idüllilisel üksildasel saarel elamine tundus täielik õndsus. Kuni ma avastasin, et minu mees-Reede selleks nädalaks pidi olema Jared Malone (aka see-kes-mu-südame-murdis!). No loomulikult ei juhtu minuga midagi. Ma ei tunne tema vastu enam midagi. Naisvaatajad ehk minestavad Jaredi päevitunud nägusa näo peale, aga mina tean, et ta on lihtsalt üks ülbe, ülilihaseline südametemurdja! Kaamerad töötavad, nii et ma lähen randa, et Jarediga silmitsi seista. Loodan vaid, et ma näen nendes bikiinides hea välja!

See on saaga ühest Saaremaa külast: tema vaimudest, inimestest, nende saatusest – nii traagilistest kui koomilistest. Kõik, mis kirja pandud, on ka juhtunud, autor pole aga jätnud seda täiendamata oma fantaasiaga. Selliseid külasid on Eestimaal palju ja kõik nad väärivad oma lugu. Raamat on kirjutatud sellepärast, et need lood kunagi ei lõppeks ja kõik toimunu antaks põlvest põlve edasi. Sellele köitele järgneb veel mitu osa kuni tänapäevani välja. Siin alustatakse möödunud sajandi kolmekümnendatest-neljakümnendatest aastatest, mis olid eesti rahva jaoks kõige traagilisemad.

Ta kirjeldab Saksa armee, õhujõudude, mereväe ja Relva-SS-i üksusi, mis olid Hitleri poolt alustatud hukatusliku sõja avangardis. Raamat vaatleb lähemalt eliitüksustesse kuulunud võitlejaid, nende relvi, varustust, komandöre, taktikat, võite ja kaotusi.

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest. Kommunistliku partei tähtsatest tegelastest ehk keskaja orduga sarnanevast nomenklatuurist. Millised olid nende privileegid: autod, maad ning majad; aga ka omavahelised suhted? Mis kõige tähtsam: milles seisnes nomenklatuurlaste võim, mida nad omasid ja tänapäevani meie üle omavad? Nad ei ole kusagile kadunud. Nad on siiani meie elus alles. Sellest ordust võib väljuda vaid jalad ees.

Viimasel ajal Põhja-Inglismaad tabanud abiõpetajate sadu, nad katavad selle künkaid paksu kihina; igas kihelkonnas on neid üks või enam; nad on piisavalt noored, et olla täis teoindu ning peaksid tegema palju head. ---Raksatused, klirin, purunemishelid katkestasid nende sosina. Üheaegselt virutatud kivide valing oli andnud vabrikuhoone akenderohkele laiale esiküljele tervitussuudluse. Kõikide võreakende klaasid vedelesid kildudeks ja pulbriks purustatuina maas. Mässajad hakkasid laskma. Kas see oligi kaitsjatele märguandeks? Paistis nii. Elutu ja tegevusetu vabrik ärkas korraga, läbi tühjade aknaraamide anti sähvides tuld, püsside kogupauk kõmatas teravalt kogu orus. Tulirelvad ei vaikinud peaaegu hetkekski, heideldi ja rüseldi, kuuldus trampimist, kõlasid hõiked. Ründajate eesmärk näis olevat vabrikusse tungida, kaitsjad aga lõid neid tagasi.

Põllumajanduskultuuride saagikuse suurendamine nõuab ka mesinduse ümberkorraldamist. Kui varem vaadati mesindusele kui tootmisharule, mis annab mett ja vaha, siis nüüd on hakatud mesilaste tähtsust eriti hindama põllu- ja aiamajanduslike kultuuride tolmeldajana. Käesolevas raamatus on toodud rida artikleid, mis puudutavad tähtsamaid mesinduse probleeme.

Kalendri lisas on artiklid astronoomia-alasest sessioonist Tartus, astronoomilise asimuudi määramisest, päikesevarjutusest ning meenutused kahest silmapaistvast astronoomist F. Bredihhinist ja A. Belopolskist.

Tartus Hermanni trükikojas trükitud eestikeelse entsüklopeedia üheksas ja kümnes vihik on illustreeritud kvaliteetsete gravüüridega. Brošüüris on märksõnad Anilleros - Ariovist, lk 497-592.

Lisaks kalendriosale on raamatus ka suur valik artikleid väga erinevatel teemadel – ajalugu, sotsioloogia, kino, loodus, tervis, aiandus jm.

Siia raamatusse on Eino Baskin kogunud enam kui 1000 suhete- ja seksiteemalist nalja. Naerda saab nii kurameerivate noorte, värskelt abiellunute kui ka vanapaaride ja lahutajate üle. Loomulikult tegutsevad siin raamatus ka armukesed ja prostituudid.

Küüniline Jacob Hornblower järgnes vennale minevikku, lootes teda tagasi koju meelitada. Kuid Libby särtsaka õe Sunny lummuses unustas ta peagi oma missiooni. Kas armastusse põlglikult suhtuv mees suudab mõista inimsüdame tõeliselt ajatut jõudu?

Raamatus «Intelligentsus» esitab Osho väljakutse arusaamale, et parim viis intelligentsuse arendamiseks on intellekti arendamine. Ta ütleb, et intellekt on loogiline, intelligentsus aga paradoksaalne. Intellekt võtab asjad tükkideks, et näha, kuidas nad toimivad, intelligentsus aga paneb nad kokku, et näha, kuidas toimib tervik. Osho on seisukohal, et meie haridussüsteem on tasakaalust väljas, sest paneb liialt rõhku intellekti arendamisele, nii et kannatavad nii üksikisik kui ka kogu ühiskond. Ainult intelligentsus võib anda muutuva maailma väljakutsetele loova vastuse. Osho raamatud heidavad valgust uskumustele ja hoiakutele, mis ei lase inimestel jääda iseendaks. Need julgustavad vastu astuma sellele, mida me kõige enam tahame vältida, ent mis omakorda avab tee tõelise läbinägelikkuse ja väe juurde. «Intelligentsus», mis uurib erinevust intellekti ja intelligentsi vahel, julgustab lugejaid saama teadlikumaks sellest, kuidas nad probleemidele lähenevad – loogiliselt, emotsionaalselt või praktiliselt – ja kuidas nad neid lahendavad. Osho tööd esitavad lugejatele väljakutse uurida ja vabaneda määratlustest, uskumuste süsteemidest ja eelarvamustest, mis takistavad kogeda elu kogu selle rikkuses.

Mirko Harjula raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914–1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918–1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust ka Eesti rahvuslaste poliitilisele tegevusele autonoomia ja hiljem iseseisvuse nimel ning Eesti vasakpoolsete osalemisele Vene revolutsioonides ja kodusõjas ning nende katsetele Eestis sotsiaalset revolutsiooni läbi viia. Raamatu mahukad lisad sisaldavad tolle perioodi Eestis olulist mõju avaldanud isikute eluloolisi andmeid ja eraldi isikunimede indeksit. Allikatena on autor kasutanud mitmeid Eestis, Soomes, Nõukogude Liidus, Venemaal ja lääneriikides avaldatud teaduslikke teoseid ja mälestusi ning trükis avaldatud arhiivimaterjale. Sisaldab fotosid, eestikeelne tõlge põhjalikult toimetatud ajaloolase Ago Pajuri poolt.

Neljandas õpilastööde kogumikus avaldatakse valimik kümnendal vabariiklikul õpilaste kodu-uurijate konverentsil esitatud kodu-uurimistöid.

Ametliku tõe järgi hukati laupäeval, 13. aprillil 1918. aastal Helsingi kesklinnas üle kümne inimese, nende hulgas Eesti Ajutise Valitsuse peaminister Jüri Vilms ja tema kolm kaaslast. Hukkajad olid sakslased, kes just samal päeval olid vallutanud Helsingi punastelt mässulistelt. Soomes oli ju jaanuari lõpust alates käinud valus kodusõda. Autor proovib oma aulaloengus siiski selgitada, mis Vilmsiga tegelikult juhtus ja mis mitte, ning ka seda, kas ametlik tõde kannatab välja hilisema ajaloo-uurimise kriitilise kontrolli.

Oled ettevõtja?Tahaksid alustada oma ettevõtlusega?Kuidas ettevõtet registreerida?Milliste maksudega peab ettevõtja arvestama?Millistele arvetele tuleb lisada käibemaks, millistele mitte?Millised on tööjõu maksukulud ja töölepingute sõlmimise tingimused?Kuidas maksuvabalt kasutada isiklikku sõiduautot töösõitudeks ja vastupidi?Millal ma saan oma ettevõttest kasumit välja võtta?Kas ma saan endale hüvitada lähetuskulusid?Millised on erinevate tehingute maksuvabad piirmäärad?Millised tehingud toovad kaasa maksuriske?Neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele leiad vastused uuest raamatust «Kuidas maksta makse? Ülevaade äriühingute maksustamisest Eestis». Kompaktne ja ülevaatlik raamat on abiks ettevõtjatele, raamatupidajatele, majanduse ja raamatupidamise eriala üliõpilastele ja õppejõududele. Raamatu koostamisel on lähtutud alates 1.jaanuarist 2011 Eestis kehtivatest õigusaktidest. Edu ettevõtluses!

NB! Brošüür on müügil ilma lisadeta (värvitahvlid ja lisaleht aja jooksul kaduma läinud). Raamatus on mustvalged tikandimustrid ja rahvarõivaste minilõiked. Brošüüris on 12 rahvarõivatüübi valmistusõpetus (seelikuriide kudumisjuhend, lõiked, mustrikirjad ning tikandimustrid). Illustreeritud jooniste, skeemide ja värvitahvlitega. Sisu: li / Jämaja naiseülikond li / Muhu vanem naiseülikond li / Muhu uuem naiseülikond li / Käina naiseülikond li / Pühalepa naiseülikond li / Kadrina naiseülikond li / Anna naiseülikond li / Rõngu naiseülikond li / Sangaste naiseülikond li / Hargla naiseülikond li / Jämaja meheülikond li / Mihkli meheülikond li / Sõled ja preesid li / Kirivöö tehnika li / Kaaruspael li / Täiendavaid selgitusi

Lüüriline lühiromaan jutustab noore iseseisva naise loo alates lapsepõlvest 1970. aastatel kuni tänapäevani. Selle kõrval jälgitakse ajastu ja vaimulaadi muutumisi. Põhitähelepanu keskendub peategelase ajaloohuvile, omapärastele inimsuhetele, hingelisele kasvamisele ning väärikale eneseteostusele. Teost iseloomustab tundlik ja poeetiline keelekasutus. Autor on 2008. aasta romaanivõistluse võitja.

Õpilaste kodu-uurimistööde 16. kogumik jätkab vabariiklikul koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil esitatud õpilastööde tutvustamist. Selles avaldatakse valik 24. konverentsil esitatud uurimusi ning neid juhendanud õpetajate arvamusi ja töökogemusi. Õpilastööd avaldatakse lühendatult. Teemad: li / Nõuni kandi kultuuriloost li / Eesti Vabariigi aegsed mälestusmärgid Tartus li / Tartu Õpetajate Selts li / Tallinna kohanimede ajaloost ja nende muutumisest li / Nõmme. Raudtee tänav li / Järvamaa mõisad li / Mikumärdi - minu kodutalu li / Kadja küla li / Ferdinand Linnus (1895-1942), Eesti Rahva Muuseumi direktor li / Johannes Nahkur

Käesolevas valimikus avaldatud õpilasuurimused on ette kantud 22. ja 23. aprillil 1994. a Tallinnas toimunud 26. üle-eestilisel koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil. Sektsioonides «Kultuurilugu», «Talu- ja külalood», «Koolilood», «Aja lood», «Isiku- ja perelood» ja «Varia» kanti ette 122 uurimistööd 57 koolist üle Eesti, mis olid valminud 66 juhendaja käe all. Igal aastal on noortel kodu-uurijatel olnud oma meelisteema, 1993/94. õppeaastal oli see talude-külade ajalugu. Sisu:li /Siksali-Poksi kool – ümbruskonna kultuurihäll. Veronika Nagelli /Koolijuht ja ühiskonnategelane August Laur. Ülle Laan ja Kristina Madissonli /Jaan Kalam – kooliõpetaja ja seltsitegelane. Karin Lilloli /Leonhard Niiluse elu ja tegevus. Kati Kivjali /Viidika küla. Silver Toompaluli /Konstantin Päts ja meie kodukoht. Agle Kallas ja Annika Karjusli /Sõjapõgenikuna Saksamaale. Pille Rüütsaluli /Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine. Kadri AuaKokkuvõtted inglise ja saksa keeles. Raamatu lõpus on ära toodud nimekiri kõikidest konverentsil esitatud töödest sektsioonide kaupa.

Kogumikus avaldatakse valik 23. vabariiklikul koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil esitatud õpilastöid. 118 ettekandest valiti kogumikku kümme. Sisu: li / Raamatud ja meie li / Õpetaja Tiia Loitme li / Helvi Jürisson-Soans li / Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Märjamaa osakonna tegevus aastail 1930-1940 li / Kose kirikust ja kirikaiast li / Kaitseliidu Otepää malevkonna tegevusest li / Koeru kaubandusest ja teenindusest Eesti Vabariigi ajal li / Setu toidud li / Ühest talust Alutaguse laanes li / Vändra ajaloolis-kultuuriline matkarada li / 23. vabariiklikule koolinoorte kodu-uurimiskonverentsile esitatud tööd li / 24. vabariiklikule koolinoorte kodu-uurimiskonverentsile esitatud tööd

«Vastlapäev» on armastatud kevadtalvisest tähtpäevast – vastlapäevast. Rahvasuu ütleb: «Kui vastlapääval livveldas (s.o liugu lastakse) ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale» Tundub, et usk sel moel oma saatuse suunamisest elab meis praegugi. Eesti Vabaõhumuuseum koostöös kirjastusega «Grenader» ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaga on alustanud uut rahvakalendri tähtpäevi tutvustavat väikeraamatute sarja, mis tutvustab populaarses vormis meie tuntumaid pühi. Eestlased üldiselt armastavad oma vanu tähtpäevi või vähemasti ilmutavad nende vastu siirast huvi. Mitmesugustes praegusajal ilmuvates kalendrites märgitakse suuremate kõrval ka üpris vähetuntud tähtpäevi. Tähtsamate pühade eel on muuseumitöötajate poole pöördumisi ja küsimisi palju: kuidas arvestatakse liikuvaid pühi, mis on ühe või teise kombe tähendus, mida ühel või teisel puhul tehakse, süüakse, mängitakse, lauldakse. Siin tulebki appi väike taskuformaadis käsiraamat, kus esitatakse suuremate tähtpäeva kombed nn ABC-vormis. Antakse lühike ülevaade iga tähtpäeva arvestamisest (liikuvate pühade puhul), nimetusest ja põhilistest kommetest. Igas raamatus on eraldi osana välja toodud vastava tähtpäeva laulud, mängud, meisterdamisrubriik ja rahvuslikud toidud. Asjale lisavad vürtsi rahvapärased ütlused, argitarkused, mõistatused ja vanasõnad.

Leida Tigase juturaamatus kohtute vempude poolest üliosava sulase Tarve Jüriga. Nii palju kui sulases on leidlikkust ja kavalust, on peremehes lihtsameelsust ja taipamatust. Alati, nii silku süües, kirvest hoides kui koera asendades kavaldab Jüri peremehe üle ning pääseb igast olukorrast kenakesti kasu lõigates. «Peremees ja sulane» on menukas rahvanaljandite-aineline lasteraamat, milles on rohkesti vaimukust, teravmeelsust ja mõttesära.

Esimesteks ruhnlasi kujutavateks töödeks kunstis võib pidada 1650. aastst pärinevaid klaasimaale. Baltisaksa kunstnik E. H. Schlichting illustreeris C. Fr. Russwurmi uurimust «Eibofolke ehk rootslased Eesti rannikul ja Ruhnus». 1925. a. viibis Saaremaal ja Ruhnul Eesti kunstnik Andrei Jegorov ja 1932. a. Ungari kunstnik Ernö Koch. Rootsi kunstnikest on Ruhnut külastanud Ivar Kampe ja Elsa Kullberg. Eesti kunstniku Eerik Haameri 1936. a. alguse saanud Ruhnu külastused olid pöördelised nii saare ajaloos kui kunstniku enda kujunemisloos. Brošüüris on valik näitusel eksponeeritud Ruhnut kujutavaid maale, joonistusi ja graafikat.

Käesolev teos on 40-aastase töö tulemus ja on mõeldud käsiraamatuks TPedI üliõpilastele, kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele, klassijuhatajatele, lasteaednikele, mängujuhtidele, instruktoritele ning kõigile, kes on huvitatud mängude korraldamisest. Sisu: li / Mängud ruumis li / Hüplemismängudli / Hüppemängudli / Ronimismängudli / Heitlusmängudli / Viskemängudli / Pallimängudli / Võrk- ja korvpalliks ettevalmistavad mängud li / Võrk- ja korvpall li / Mitmesugused mängudli / Lisa. Tabel liikumismängude valiku hõlbustamiseks

Edgar Rajandi «Raamat nimedest» ilmus esmakordselt 1966. aastal. Kuid oma tähtsust pole teos kaotanud tänaseni. Nii põhjaliku ning ülevaatlikku uurimust nimede ajaloo, päritolu ja tähenduse kohta ei ole rohkem seni Eestis ilmunud. Raamat on abiks oma lapsele nime otsimisel, aga ka lihtsalt teadasaamiseks, kust üks või teine nimi pärit ning mida see tähendab. Raamatu lõppu on lisatud nimeseadus. Kolmas trükk

Karikatuuriraamat pisikestest armsatest jänkudest, kellel on eluisu täiesti otsas.

Komplektis noot ja CD 9 fonogrammiga . Kogumik sisaldab Riine Pajusaare 16 uut laulu. Laulikus leidub laule nii ellkooliealistele laulusõpradele, koolijütsidele kui ka päris suurtele lauljatele. Lisaks solistilauludele sisaldab kogumik ka duette ja ansamblilaule. Noodiga kaasasoleval CD-l on üheksa laulu karaokepõhjad.

«Üks vanaeit vahtis suurest uudishimust aknast välja, kukkus alla ja läks katki.» Nii algab käesoleva raamatu nimilugu, mis juhib meid ühe andeka noore mehe pimestavalt pöörasesse, jahmatavalt ebatavalisse ja üliväga naljakasse maailma. See maailm loodi kahe ilmasõja vahelises Peterburis, linnas, mille nimi ei olnud enam Peterburi, see elas kohvrisse pakituna üle Venemaa kõige keerulisemad pimeduseaastad ja astus justkui ilmutus lugejate ette aastakümneid pärast autori traagilist surma. «Väljapudenevad vanaeided» on vene absurdikirjanduse klassiku Daniil Harmsi (1905–1942) seni kõige mahukam raamatuna ilmunud eestikeelne kogumik. See sisaldab nii varasemates raamatutes «Maaõlm» ja «Ootamatu jooming» ilmunud tekste kui ka päris uusi tõlkeid.

Sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Toivo Raidmetsa loomingu kataloog. Toivo Raidmets alustas 1980. aastate kunstilise disaini näituste laines ulakate mööbliesemetega, millele järgmised kümnendid tõid kõrvale kainemad, kohati minimalistlikudki toodetavd esemed. Rikkalikult illustreeritud raamat esitab tema loomingut kunstniku, mööblikujundaja ja sisearhitektina enam kui 30 aasta jooksul. Essee «Toivo Raidmetsa provokatiivne esteetika» kirjutas Krista Kodres, taastrükitud on Sirje Helme artikkel «Dada ja baroki vahel» (1991) ja Mart Kalmu «Huligaanne snoob» (1990). Lisaks sisaldab raamat kaks Toivo Raidmetsa intervjuud Mart Kalmule aastatest 1990 ja 2010.

Taani kirjaniku J. Anker Larseni romaan «Tarkade kivi» ilmus 1923. a. ning autor sai selle eest suure kirjandusauhinna. Romaan tõi kirjanikule üleöö kuulsuse ja see tõlgiti kohe pärast ilmumist 15 keelde. Knut Hamsun nimetab seda romaani «grandioosseks saavutuseks», Georg Brandes «valguse imeks» ja Heinrich Federer «suureks luuletuseks». Pöörduda ümber, saada nagu lapseks, alata otsast peale, see mõte on «Tarkade kivi» aluseks. Ja igaüks selle tegelasist peab alustama otsast peale, et leida oma õiget teed. Larseni teosed on rikkad kujude ja sündmuste poolest, mis ei anna edasi ainult aja usundlikke ja maailmavaatelisi voole, vaid ka üldinimlikke sündmusi ja elamusi. Õilsalt, südamlikult kõlavas kõnes, kaunites piltides elavad ainult elamusi taotleva ja kõige välise, poliitilise ja sotsiaalse vastu ükskõikseks jääva kirjaniku «avatud», lapselikult usklikud inimesed.

Sisu: li / O. Lõõtsman. Oleme eestlased! li / Alfr. Waga. Tallinna keskaegsed linnaväravad (21 pildi, ühe plaani ja lisaga) li / L. Laurson. Mida meil Soomes näha ja õppida (7 pildi ja ühe plaaniga) li / Ühing «Eesti Turist'i» põhikiri

Tegemist on tähelepanuväärse raamatuga, mis aitab avada kaasaegse talendijuhtimise olemust. Enam ei kulutata ettevõtetes uisapäisa ei raha ega muid ressursse, üha olulisemaks muutub asjakohase strateegia olemasolu ning küsimus, kes on need inimesed, kellega koos eesmärgid saavutatakse. Mingis mõttes on see järg mõned aastad tagasi eesti keeles ilmunud raamatule «Sõda talentide pärast», kuid selle raamatu autorid ei räägi enam «sõjast talentide pärast», vaid «sõja võitmisest» koos talentidega. Raamat annab võimaluse vaadelda ettevõtet juhi pilguga, näha eesmärkide ja nendega haakuvate süsteemide/protsesside kontekstis strateegilist tervikut. Samas on siin tegemist lihtsa ja selge metoodikaga, mida soovi korral oma ettevõttes rakendada. Soovitan seda raamatut nii juhtidele kui personalitöötajatele ja -spetsialistidele. Mõtete ja küsimuste tekkimine on garanteeritud.

See on raamat eesti rahva kannatustest 1941. a. sõjasuvel. Nendest rasketest aegadest on kannatanud ise juba küllaltki palju kirjutanud. See raamat on aga eriline, sest ta esitab need sündmused hoopiski punamõrtsukate eneste aruannetena. Need aruanded pandi kirja 1942. a. Venemaal H. Kruusi ajalookomisjoni poolt. Pikkadeks aastateks peideti need materjalid punapartei salahoidlatesse, kuhu oli juurdepääs vaid väga vähestel.

Käesolev keeleteadusalaseid artikleid sisaldav kogumik on ilmunud Johannes Voldemar Veski mälestuseks.

Vana-kreeka värsstragöödia Oidipusest, kes vastavalt ennustusele tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi ta püüab ennustust vältida.

Kataloog tutvustab Berliinis ifa-Galeriis 4. juunist 11. juulini 1999. a. eksponeeritud kolme eesti kunstniku loomingut.

Kogumik vaimuliku sisuga luuletusi.

Brošüüris on toodud 1993. a. Lübecki Linnaraamatukogus peetud ettekande täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, mille Cornelius Hasselblatt pidas saksa keelde tõlgitud eesti kirjanduse näituse avamisel. Ettekandes antakse ülevaade eesti kirjanduse ajaloost selle tekkimisest kuni kaasajani.

Leiduvatele võistlusprotokollidele, aastaraamatutele, spordialaliitude ja föderatsioonide väljaannetele, aga ka ajakirjanduses ilmunud materjalidele ning mõnedel treeneritel säilinud päevikutele tuginedes püüdis autor siia koondada lõviosa Eesti esindusvõistkondade mõõduvõtmistest välisriikide koondistega aastail 1920-1994.

Bibliograafias on toodud saksa keeles ilmunud eesti luule loetelu. Rahvaluule ja eepos «Kalevipoeg» on käesolevast valimikust välja jäetud. Die hier vorgelegte Bibliographie bekennt sich bewusst zu einer Beschränkung: Ihr Ziel ist es, estnische Kunstdichtung in deutschen Übersetzungen sowie die deutschsprachigen Veröffentlichungen zur estnischen Literatur zu verzeichnen. Sowohl die Volksdichtung als auch das von Friedrich Reinhold Kreutzwald kompilierte estnische Nationalepos «Kalevipoeg» und die dazu erschienene wissenschaftliche, essayistische und feuilletonistische Literatur bleiben hier unberücksichtigt und sollen das Datenmaterial einer Bibliographie zur estnischen Volksdichtung bilden.

Sisu: li / Zachris Castrén. Riik ja vabaharidustöö li / Evald Vender. Eesti Haridusliit 1924-1934. Eesti Haridusliidu põhikiri li / Maimu Ilves. Tallinna Kultuuriülikool li / Jüri Uljas. Vabatahtlikud. Vabatahtlike harta li / Aili Aarelaid-Tart, Indrek Tart. Eesti tänase seltsijuhi sotsioloogiline portree li / Jaan Ojalo. Keelest ja kultuurist li / Enn Siim. Kool kui kohalik kultuurikeskus li / Jüri Uljas. Ülevaade kultuurhariduse eriala koolitusest

Sisu: li / Zachris Castrén. Riik ja vabaharidustöö li / Jaan Tõnisson. Põhjamaade rahvaülikoolid li / Jaan Ruus. Õpiring rahvuskultuuri arendajana li / Evald Vender. Rahvamajad li / Külli Lukk. Vabaharidus tänapäeva Eestis. Rahvakoolituskeskused Eestis li / Rein Aidma. Kokkuvõte kursusest «Kriisis olevate inimeste kohtlemine» li / Marju Sarv. Rahvakõrgkool – kellele ja milleks? li / Piret Tatunts, Kiti Sagara. Vabast ajast ja selle veetmisest

Rahvusmustrites on midagi ürgset ja oma, need tekitavad turvatunnet ning annavad edasi esivanemate tarkust. Raamatusse on kogutud 19 Eesti käsitöömeistri rahvusmustrite ainelised ehted. Iga ehte juurde kuulub illustreeritud etapiline õpetus, mille järgi on seda lihtne kodus järele teha. Kasutatud materjalid, tehnikad ja meistreid inspireerinud piirkonnad on väga erinevad: villaloorist polümeersavini, kaaruspaelast taaskasutatud kampsunini, Setomaalt Põhja-Eestini.

Spordipedagoogika, mis on üheaegselt nii pedagoogika kui ka sporditeaduste üks alamdistsipliine, hõlmab endas selliseid spordioskuste õpetamisega seotud küsimusi:millised on kõige tõhusamad õpetamise meetodid ja tehnilised võttedmillised õpetamise oskused peaksid õpetajal/treeneril olemamilliseid tegevusi peaks hõlmama kooli kehalise kasvatuse programmkuidas organiseerida õpetamistkuidas lõimida spordialade oskuste õpetamine ja kehaliste võimete arendamine kooliprogrammi

Kogumikus pakutakse valik regivärsilisi rahvalaule, laulumänge, pillilugusid ja rahvatantse mitmest kandist üle Eesti.

Raamat annab hea ülevaate treeningprotsessi eri aspektide teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendusvõimalustest. Viited varasematele uuringutele teevad raamatu heaks õppevahendiks treeningu teooria omandamisel. «Treeninguõpetus« on kasulik raamat kehakultuuri üliõpilastele, treenereile ja igal tasemel spordiga tegelejaile.

bHäda taevas/b Kujutage ette, kujundus- viga esimeses rakus, mis ajas ta vilades ja juskui fosforisäral vihisedes üle tumedate vete, Jumal tõstis käed püsti, Laps röökis; andke mulle aspiriini, ohkas Püha Vaim.

Jõgevamaa piirides on sporti harrastatud kolme sajandi jooksul. selle pika perioodi paremaks ja selgemaks käsitlemiseks on spordiajalugu jaotatud kuueks erinevaks perioodiks, millest igaüks ilmub eraldi raamatuna. Need on järgmised:I Algusaastad (algusaegadest kuni 1920)II Eesti Vabariigis (1920–1940)III Sõjaaastad (1940–1945)IV Muutuste aeg (1945–1963) V Üks rajoon (1963–1991)VI Taasiseseisvunud Eestis (1991–...)

Meie pisemate veljekeste riietamine – see ei ole tühipaljas jõudeelu elavate inimeste veidrus, vaid suurepärane lahendus paljudele probleemidele. Külmal talvel annavad riided sooja, kevadel ja sügisel kaitsevad sopa, rõskuse ja alajahtumise, suvel ülekuumenemise, okkaliste taimede ja putukahammustuste eest. See raamat aitab soovijail meie neljajalgsetele sõpradele õiged rõivad valida ja need oma kätega valmis meisterdada.

a href="isik?133"Edzard Schaperi/a nimi ei ütle tänases Eestis arvatavasti kuigi palju. On viimane aeg selle Eestiga nii lähedalt seotud kirjaniku elu ja loomingut eesti avalikkusele teadvustada. Näib, et huvi on olemas: paar aastat tagasi nägid ilmavalgust kaks Schaperi tõlget eesti keelde («Legend neljast kuningast», «Maailma lõpp Hiiumaal») ning ajakirjandusestki on Schaperi nimi paaril korral läbi lipsanud. Schaperi uurimus aga senini puudub. Seda lünka on kutsutud täitma Šveitsi saatkonna toetusel 1997. a. veebruaris sündinud Edzard Schaperi uurimisprojekt Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppetooli juures. Sisu: li / Eessõna. Claus Sommerhage li / Ka meie oleme Euroopa. Edzard Schaper li / Kes oli Edzard Schaper? Liina Lukas li / Midagi Schaperist. Jaan Undusk li / Sõber Schaper. Vello Salo li / Eluloolisi fakte ja enesemääratlusi

Selle raamatu abil õpib inimene kasutama oma alateadvuse jõudu, et andestada ja vabaneda süütundest, tulla toime depressiooniga ja kihutada minema armukadedus, paraneda paljudest haigustest ja saavutada edu. Teos põhineb autori uuringutel, millega ta tegi algust juba meditsiiniinstituudis õppides ning mille eesmärk on tutvustada inimorganismi tabavate haiguste sügavamaid põhjuseid, aidata neid ise välja selgitada ning terveneda hoopis ilma ravimiteta ning haigusi ennetades. Haiguse põhjused ei peitu inimesest väljaspool, vaid tema sees: iga inimene loob endale ise oma haigused. Raamatus pakutav meetod annab mudeli, mis ei pruugi olla imeravim ega ainus tõde, vaid lihtsalt alternatiivne ravivariant. Valeri Sinelnikov on tuntud ja tunnustatud praktiseeriv psühhoterapeut, psühholoog ja homöopaat. Ta sündis 21. novembril 1966 Venemaal ohvitseri ja õpetaja perekonnas. Hetkel annab ta loenguid kõikjal üle maailma ja kirjutab uusi raamatuid. Ta peab oma koduks Simferoopolit. Tema ainulaadsed, lihtsad ja tõhusad psühholoogilised meetodid on aidanud tuhandetel inimestel terveneda, parandada oma elu ja tunda sellest rõõmu. Tema esimene teos «Hakka oma haigust armastama» ilmus 1999. aastal ja sai kohe väga populaarseks. Valeri Sinelnikovi raamatud on iseäranis populaarsed Venemaal ja Ukrainas, kuid neid on tõlgitud ka nii läti, leedu, tšehhi, slovaki, bulgaaria kui ka poola keelde ning müüdud kokku üle 8 miljoni eksemplari.

EKL 10. aastanäituse kataloog sisaldab:näituse kuraatori Enn Põldroosi eessõnaEKL aastanäituste kronoloogilist nimekirjavalikut 10. aastanäituse pressikajastustestaastanäitusel «Vastandumised» eksponeeritud teoste reproduktsiooneosalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid

Aastaraamat teeb kokkuvõtte tenniseaastast ning populariseerib tennisesporti.

Selle raamatu kaante vahele on kogutud 16 intervjuud Venemaa tuntud kultuuritegelaste, nagu Sergei Lukjanenko («Öine vahtkond» ja «Päevane vahtkond» ilmunud ka eesti keeles), Karen Žahnazarov (režissöör ja Mosfilmi direktor) ning teised, ajaloolaste, majandusteadlaste, politoloogide ja ajakirjanikega.

See ülikoolide õigusteaduskondade õppeaine on alljärgnevas käsitluses jaotatud nelja erinevasse ossa: li / Üldosa li / Õigusfilosoofiline-ajalooline osa li / Süstemaatiline osa li / Tehniline osa

Raamatus annab ajakirjanikust autor Ansgar Graw ülevaate Balti riikide vabaduspüüdlustest ning ajaloost. Autori järeldus on ühene: Balti riikide täielikku iseseisvumist ei ole võimalik takistada. Raamatule on eessõna kirjutanud Leedu president Kazimiera Prunskiene. «Lieber stehend sterben, als kniend leben.» – 800 Jahre Freiheitskampf im Baltikum. Jahrhunderte hindurch widersetzen sich die Balten deutschen Ordensrittern, Polen, Schweden und Russen. 1939 wurden sie durch westliche Politiker verraten und von Hitler an Stalin ausgeliefert. Das Ergebnis: 10 Prozent aller Balten fielen den Massendeportationen und «Säuberungs»-Maßnahmen der Sowjets zum Opfer. Aber die Balten gaben nicht auf und lieferten bis 1978 den Sowjets einen verbissenen Partisanenkrieg. Seit den Unabhängigkeitserklärungen Estlands, Lettlands und Litauens 1990 und den Blutnächten von Wilna und Riga im Januar 1991 ist die Lage im Baltikum bis aufs äußerste gespannt. Ansgar Graw zeigt in diesem Buch Geschichte, Gegenwart und Zukunft des Baltikums und der dortigen Unabhängigkeitsbewegung auf. Sein Fazit ist eindeutig: Die vollständige staatliche Unabhängigkeit der baltischen Nationen ist nicht zu verhindern – der Kampf geht weiter. Mit einem Vorwort von Kasimiera Prunskiene, der ehemaligen Ministerpräsidentin Litauens.

Arturo Pérez-Reverte mitmekihiline romaan «Lõuna Kuninganna» jutustab loo mehhiklannast, kes teeb ilma uimastivedajate maailmas. Narkokartelli piloodi pruudi Teresa Mendoza senine elu variseb pärast mehe surma kokku ja põgeneva naise tee viib Hispaaniasse, Vahemere ääres käiva vilka salakaubaveo keskmesse, kus temast aja jooksul kujuneb võimsa uimastiveo võrgustiku valitsejanna. Aastaid hiljem pöördub ta tagasi kodumaale, et vanu arveid õiendada. Ajakirjanikukogemusest vabalt ainest ammutav autor kujutab teoses nüansirikkalt kahe piiriala, Põhja-Mehhiko ja Gibraltari väina narkomaailma. Selle taustal hargneb lugu naisest, kes läbi lüüasaamiste ja pettumuste kaotab illusioonid, ent avastab raamatud; kes paneb end karmide meeste mängus maksma ja saab legendiks. «Lõuna Kuninganna» on omapärane romaanivormis narkoballaad, mehhiko rahvaliku muusika ja narkoparunitest loodud lauluviiside rütmis ja vaimus kõlav jutustus ellujäämisest ja selle hinnast.

Romaan «Sada aastat» põhineb autori perekonnalool. Selle sündmused kulgevad 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi keskpaigani Põhja-Norras, mis on ka autori sünni- ja kodupaik. Teose peategelasteks on mitme põlvkonna naised, alates esiemast Sara Susannest ja lõpetades noorukese Herbjørgiga. Neil kõigil on oma eluvõitlused võidelda ja neid aitab selles vaprus ja tugev tahe. Suure osa romaanist moodustab lugu sellest, kuidas Sara Susanne oli modelliks ingli jaoks Steigeni kiriku altarimaalil, ja selle ümber lahvatanud pingetele, kui kunstnik hakkas maalima ka Sara Susanne portreed. Altarimaali võib praegugi kirikus näha. Hiljuti leiti üles ka Sara Susanne portree, mis vahepeal usuti olevat vaid suguvõsa müüt. Norra kirjanik Herbjørg Wassmo (s. 1942) on eesti lugejale hästi tuntud autor. Romaanitriloogia «Dina raamat», «Õnne poeg» ja «Dina pärandus», mis tõi autorile maailmakuulsuse, on lisaks mitmetele teistele H. Wassmo teostele ilmunud ka eesti keeles. Dina-triloogiaga, mille tegevus toimub ju ligilähedasel ajal samuti Põhja-Norras, ühendab «Sadat aastat» ühine tegelane, Sara Susannet raviv noor arst Benjamin Grønelv, Dina poeg.

Raamat on tundeküllane kaaslane igale vanaisale, kes soovib täielikult nautida vanavanaisaks olemise õnne. See on esimese ja kolmanda põlvkonna uus liit, mis kestab kogu sinu edasise elu ning muudab su mõtteviisi ja tundeid. See uus elu, mis on sinu eluga nii tihedalt seotud, inspireerib ja noorendab sind pidevalt. «Parima vanaisa käsiraamat» tähistab vanaisa ja lapselapse vahelist ainulaadset suhet ning kirjeldab vana ja noore vahel kasvava sideme jõudu. Raamat sisaldab hulgaliselt mänge ja muid tegevusi, millega oma lapselapsi ametis hoida ja millega neile rõõmu valmistada. Piraatide mängimine, näomaalingute tegemine ning karkudel käimine on vaid murdosa meelelahutuslikest tegevustest. Koos laulmiseks, lugemiseks ja tantsimiseks on ära toodud hulk vanu häid eesti lastelaule ja mänguõpetusi. Vihmast päeva aitavad meeleolukalt veeta vanaisa tegelaskuju sisaldavate filmide ja raamatute vaatamine ja lugemine, mille kohta leiab rohkem infot käesolevast teosest.

Kui oled oma lapsed üles kasvatanud ja kavatsed endale mõneks ajaks puhkust lubada, teatatakse sulle rõõmustavat uudist, et saad peagi vanaemaks! Muidugi on võimalik sellega jälle kohaneda. Olles oma perega kõik selle varem läbi teinud, saad muutuda supernaiseks, naasta nende tuhandete toimetuste juurde ja taas kõike korrata. Maailma parim vanaema ei kõhkle hetkekski, kiirustamaks töölt varem koju oma imearmsaid lapselapsi hoidma, kui nende stressis ema oma väljateenitud vaba õhtut veedab. Ta on alati telefoni otsas, kui vajatakse tema nõuandeid, ja perekondlike kriisisituatsioonide puhul on ta välkkiirelt sündmuskohal. Raamat heidab humoorika pilgu tänapäeva vanaema katsumusi täis argipäeva. Raamat sisaldab muu hulgas:vanaemadega sündinud kurioosseid lugusidpõlvkondadevaheliste erinevuste käsitlustülevaadet eri tüüpi vanaemadestnõuandeid lastega koos mängimiseks ja meisterdamiseksSamuti aitab meelde tuletada vanu ja õpetab uusigi lapsehoidmisnippe, on inspiratsiooniks parimate ühiste tegevuste väljamõtlemisel ja õpetab koostööd teise vanaemaga. Sellegipoolest võid olla kindel, et oma lastelaste jaoks oled just sina kõiges maailma parim!

Koolieeliku tervisekäitumine ja -harjumused kujunevad lasteaia ja kodu koostöös. Terviseõpetus pakub lasteaialapsele algteadmisi selle kohta, kuidas oma tervist hoida ja tugevdada. Lasteaia terviseõpetuse raames õpetatakse:tundma oma keha ja selle eest hoolitsemahoidma puhtust ja kordaeristama, mis tervist tugevdab ja mis võib seda kahjustadakäituma ohutult ja vajadusel abi kutsumaÕpetajale pakuvad abi selgitused ja kirjanduse loetelu, mis on paigutatud tööraamatu lõppu.

Toimetised on jätkuks kuni 2009. aastani ilmunud kaheteistkümnele muuseumi aastaraamatule, jätkates ajaloo ning muuseumi kogudes olevate kultuuriväärtuste tutvustamist. Väljaande uus nimetus on tingitud muutunud oludest ning vajadusest paindlikuma vormingu järele. Trükis ilmub nüüd ka suuremas B5 formaadis, mis lubab kujutisi paremini esitada. Artiklite valiku põhimõtted on esialgu jäänud samaks, kuid plaanis on avardada nii geograafilisi, kronoloogilisi kui ka temaatilisi piire. Toimetiste esimeses väljaandes kirjutab Tiina Parre kollektsionäär Olev Bendist ja tema väärtuslikust fotokogust, Ain Vislapuu Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest aastatel 1929–1944 ning Jaak Pihlak lõpetab oma uurimuste sarja Vabaduse Risti kavaleridest. Koostööpartneritelt Tartu Ülikoolist ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb kolm kirjutist. Andres Tvauri artikkel käsitleb 2009. aastal Viljandis Lossi tänav 21 tehtud arheoloogilisi kaevamisi, Eve Rannamäe artikkel kõneleb Viljandi arheoloogilistest luuleidudest ja Inna Raud on kirja pannud Vändra kihelkonna kirivööde analüüsi. Traditsiooniliselt on oma osa ka mälestustel. Koolipõlvest pärinevad lood on üles tähendanud Peeter Hunt, Olav Renno, Jüri Schvede ja Arno Seemen.

SaateksKolga-Jaani rahvarõivad, Tiina JürgenLõuna-Viljandimaa naiste pidulikud peakatted, Ülli KontKoloreeritud vaatepostkaardid Viljandi Muuseumi fotokogus. Viljandi linn ja ajalooline Viljandimaa, Tiina ParreArheoloogilised väljakaevamised Viljandi Suusahüppemäel 2006. aastal, Riina Juurik, Anti Lillak, Ester Oras, Heiki ValkArheoloogilised kaevamised Helme linnusel 2006. aastal, Arvi HaakKeskaegne matus Vaibla külas Tartu–Viljandi maantee ääres, Kristiina Johanson, Mari Lõhmus, Jana Limbo-Simovart, Arvi Haak, Tõnno JonuksArheoloogilised välitööd Viljandi linnas Tallinna ja Oru tänava vahele rajatud kaugküttetorustiku kraavi alal, Aivar Kriiska, Arvi Haak, Mari LõhmusPõltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad, Jaak PihlakLuuletaja Ralf Rondi õppuriteekond suundus Kärstna lossist Tartusse, Ülo Alo VõsarMälestused, Harald NurkViljandi Muuseum 2006Viljandi Museum 2006Koondsisukord. Viljandi Muuseumi aastaraamat 1997–2006/1998–2007

Kalendri lisas kajastatakse Kyoto IAU kongressi, tutvustatakse gammasähvatusi, komeete, Kuud ja kuuvarjutusi, avastusi Päikesesüsteemi äärealadel, pilvisuse osa kliima kujunemisel jm.

«Saab sööki ja jooki ja priimat pannkooki...» Ka tänapäeva-Pipidel algavad pühapäevahommikud pannkookidega. Lisaks on paljudes kodudes pannkoogipanni kõrval töös ka vahvlimasin – ja nende kahe hõrkude lõhnade peale on kogu pere peagi köögilaua ümber. Lihtsatest ja käepärastest ainetest valmistatud pannkoogid ja vahvlid on alati maitsvad, olgu need siis suured või väikesed, õhukesed või paksud. Erinevate lisandite või täidisega saab ka iga kord uue roa. Raamatust leiate 50 erinäolist pannkoogi- ja vahvliretsepti: soolaseid ja magusaid, kergeks suupisteks, tõhusaks roaks ja hõrguks magustoiduks. Kõiki neid võid valmistada nii pühapäeva hommikuks kui argipäeva õhtuks.

Ahjus küpsevast pirukast levib isuäratav lõhn, mis kutsub pere laua juurde ja tervitab uksel küllasaabujaid. Plaadipirukaid ja -kooke tasub alati teha, sest neist jagub suure seltskonna peo- või sünnipäevalauale, headele külalistele ja muidugi ka oma perele. Need valmivad kerge vaevaga ja kiiresti, on toitvad ega maksa palju. Isuäratavate piltidega raamatust leiate 50 uut soolast ja magusat retsepti igale maitsele.

Oli veider kujutleda Sherlock Holmesi erruläinuna. Mõelda, kui sel erksal vaimul pole muud teha kui püüda kinni taskuvargast koolipoiss! See oli tõepoolest veider kujutelm doktor Watsonile, kes tundis muret, et ilma tõelise väljakutseta muutub Holmes kiiresti oma endise mina haledaks varjuks. Juhuslik kohutumine tõi Holmesi ja Watsoni Singapuri auga väljateenitud puhkusele, mis katkes peagi mõrva tõttu...

Sellised raamatud nagu «Tellimused Universumilt» ja The Secret (Saladus) on olnud väga edukad ja viimastel aastatel on paljud inimesed tegelenud soovimisega ning seejuures on nende kogemused väga erinevad. Vahel täitusid isegi suurimad soovid lausa uskumatu kergusega, kuid samas ei toimunud mõnedel juhtudel üldse midagi. Miks see nii on? Mille poolest need juhtumid erinevad? Kas lisaks soovile endale on vajalikud veel mingisugused eeldused, mis tuleb täita selleks, et soovist saaks tõelisus? Felix Sendner uurib neid küsimusi ja jõuab seejuures üllatavate avastusteni, mis on reaalse soovide täitumise jaoks üliolulised. Mõningaid olulisi seoseid, mida on seni avalikkuse eest saladuses hoitud, selgitatakse esmakordselt just selles raamatus. Felix Sendner on sündinud 1966. aastal, elektrotehnika insener. Pöördelise isikliku kogemuse tõttu oli ta sunnitud oma väga materialistlikku maailmapilti korrigeerima. Sendner pühendas aastaid erinevate idamaade ja läänemaailma filosoofiate ja tarkuse­õpetuste uurimisele. Seejuures jõudis ta sügava arusaamani energia, teadvuse ja mateeria vaheliste tegelike seoste kohta ning nüüd tutvustab ta neid lugejale väga arusaadaval, praktilisel ja elulisel viisil.

Me kõik oleme kuueteist-seitsmeteistaastased – kuid seda õigupoolest teadmata; see on ainuke vanus, mida oskame ette kujutada: vaevu tunneme minevikku. Me oleme ütlemata normaalsed, midagi muud peale normaalsuse plaan ju ette ei näegi, selle kalduvuse oleme verega pärinud. Põlvest põlve on meie pered näinud vaeva sellega, et viilida elult vähimgi silmatorkavus – igasugune konarus, mis võiks meist kaugele silmale märku anda. Ajapikku kujunesid nad selles vallas kaunis pädevaks, nähtamatuse meistreiks, kel kindel käsi, asjatundlik silm – käsitöölisteks. Selles isemoodi maailmas kustutatakse toast lahkudes tuli – elutoas katab tugitoole kile. Liftidel on vahel selline seade, et vaid metallraha sisestamine tagab turvalise ülessõidu eesõiguse. Allasõidul on kasutus tasuta, ehkki seda üldjuhul peetakse ebaoluliseks. Munavalgeid säilitatakse külmkapis klaasi sees, ja restoranis käiakse harva, ikka pühapäeviti. Rohelised rõdukardinad kaitsevad puiesteetolmu eest vintskeid ja tummasid taimehakatisi, mis ei tõota midagi head. Valgust peetakse tihtipeale häirivaks. Udule tänulikuna – tundugu see kui absurdne tahes – elatakse, kui seda saab eluks pidada. Sellegipoolest oleme õnnelikud, või vähemasti arvame olevat. Alessandro Baricco on sündinud 1958. aastal Torinos Itaalias. Baricco kuus romaani on võitnud arvukaid kirjandusauhindu, teiste seas Selezione Campionello ja Viareggio-Repaci Itaalias ja Prix Médicis Étranger Prantsusmaal. Tema seitsmes romaan «Emmaus» ilmus 2009. aastal.

Sisu: li / Kootud ja heegeldatud õlarätid li / Heegeldatud vestid ja kampsunid li / Krookimine li / Valgetikand li / Tikandiga pluusid li / Varrastel kootud kampsunid li / Kinda kudumine li / Sissekootud mustriga kampsunid li / Heegeldatud kampsunid li / Laste ja meeste kampsunid

Selles raamatus avastate:Miks sa mõnikord ei suuda teha õiget asja isegi siis, kui tead, kuidas seda tegema peaksMiks selle asemel et palju vaeva näha, on parem proovida toimetada arukamaltKuidas enda muutmine võib muuta maailma!PSYCH-K on loodud 1988. aastal MA Robert M. Williamsi poolt. Ta on Myrddin Corporationi president ja PSYCH-K Rahvusvahelise Keskuse direktor. Oma karjääri esimesed 14 aastat oli Robert Williams tegev USA ärimaailmas, olles juhtivatel kohtadel tööstusharudes, mis olid seotud matkamise, energiatootmise ja telekommunikatsiooniga. Kogenuna tol perioodil vaimset kirgastumist, liikus ta ärimaailmast inimeste teenimise suunas ning asus pärast õpinguid tööle psühhoterapeudina. Uutest väljakutsetest innustust leides asus ta uurima erinevaid iidseid ja kaasaegseid alternatiivseid muutumisteooriaid. Uuringutest kasvas välja terve seeria intuitiivseid teooriaid, millest kujunes PSYCH-K aluspõhi, mis peegeldab Williamsi pühendunud tööd psühhoterapeudina, aidates inimestel märgata oma jumalikku olemust, avastada oma tugevusi ning leida igatsetud rahu. «Elu saladus» on uskumus. Uskumustel on meie elu juhtimisel olulisem roll kui geenidel. PSYCH-K on lihtne eneseväestamisprotsess selliste uskumuste ja tajude muutmiseks, mis sinu elule rakutasandil soovimatut mõju avaldavad.Bruce Lipton, PhD, rakubioloog, raamatu «Uskumused ja bioloogia» autor

Jaanuaris 1945 ründas Nõukogude allveelaev põgenikelaevaks ümber kohandatud Saksa lõbusõidualust Wilhelm Gustloff ning saadab umbes 9000 inimest märga hauda Läänemere külmadesse lainetesse. Laevalt pääsenud naisele torpeedokaatris sündinud poeg, hilisem ajakirjanik, püüab toonastesse sündmustesse selgust tuua ning satub ühtaegu meeldivale ja ebameeldivale rajale, mis viib ta oma perekonna ja Saksamaa vastuolulisse ajalukku.