Jaan Roosi (1888-1965) päevikud kajastavad end varjava kooli- ja kirjamehe ning bibliofiili rännakuid mööda Eestit ja kaugemalegi, kohtumisi sadade inimestega ja kõike, mis uudisena rändurini jõudis. Informatsiooni ammutas ta välisraadiotest, kommunistlikust propagandast ning otse rahvalt, jäädvustades nõnda tulevastele põlvedele Eesti saatuseaastaid.

• I osa: 1944. ja 1945. a. päevik
• II osa: 1947. a. päevik
• III osa: 1948. ja 1949. a. päevik. Lisa: 1944. a. lõpp
• IV osa: 1951. ja 1952. a. päevik
• V osa: 1953. ja 1954. a. päevik

Jahimeeste Seltsi infoleht sisaldab ülevaate seltsi tegevusest 1970. aastal, ülevaate metsloomaliha ja jahilubade hindadest, kassikaku arvukusest, kiskjanahkade hindamisest ning jahimajanduslikke uudiseid meilt ja mujalt.

Jahimeeste Seltsi infoleht sisaldab ülevaate jahitrofeede hindamisest ning jahikoerte tõuaretuse organiseerimise juhendi.

1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha ühe ajaloo kõige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas džunglis on peidus särav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes tõeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle söakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle'i «Kadunud maailma» kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke tõendusmaterjale. Sütitanud miljonite inimeste kujutlusvõime üle kogu maailma ja olles otsustanud tõestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, võttis Fawcett endaga kaasa oma kahekümne ühe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja õrritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jättis, muutusid kinnismõtteks sadadele, kes talle kaardistamata ürgloodusse järgnesid.

Teadlased ja seiklejad on aastakümneid otsinud tõendusmaterjale Fawcetti rühma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hõimude kätte või läinud hulluks. Mida sügavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast ümbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tõmbas teda, nagu temale eelnenud põlvkondi, džungli roheline põrgu. Tema tõeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle läbipõimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.

Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925) oli Briti geograaf, sõjaväelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud tõendusmaterjalid osutasid millelegi tõenäoliselt veel võimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jäänustele Amazonase südames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hüpoteesi tõestamiseks pöördus ta ikka ja jälle tagasi armastatud džunglisse, kus ta 1925. aastal salapärasel kombel kaduma läks.

Kas ajame mootorid soojaks? Selles raamatus on palju vahvaid pilte minust ja mu sõpradest. Värvi meid ära ja harjuta kirjutamist ka!

HOIATUS! Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Külluslikus ja elegantses stiilis ning võluvalt ekstsentriliste tegelastega jutustused viisid Tatjana Tolstaja 1980. aastatel tänapäeva vene kirjanduse tippu. Segades südamevalu ja huumorit, peadpööritavat fantaasiat ja maaelu idülli, on Tolstajast saanud vene kirjanduses Gogoli, Bulgakovi ja Nabokovi mantlipärija.

Tolstaja on kirjutanud 24 n-ö kanoniseeritud jutustust, eesti keeles ilmub neist 14, lisaks veidi teises laadis «Anastassia ehk Elu pärast surma» ja «Lilith». Kogumiku viimane lugu «Karu» on üks tema blogikirjutisi.

Paljud jutud räägivad lapsepõlvest. Lapsed on teadagi elava fantaasiaga ja reageerivad olukordadele ülitundlikult. Ka täiskasvanud tegelane on Tolstajal sageli veidrik, vähemasti mingil viisil ühiskonnaga halvasti kohanev isik. Tolstaja ise on autorina humanistlikul positsioonil. Iseenesest irooniline ja satiiriline, ei ole ta seda kunagi kõige nõrgemate suhtes.

Kolme värssjutustust sisaldavas raamatus saab väike lugeja tuttavaks hamster Jõmmuga, kes üle kõige armastab näppida nutitelefoni, pirtsaka supitirinaga, kes ihkab olla söögilaua peremees ja luuletusega, kes otsib endale kaaslaseks viisi, et üheskoos temaga lauluks saada. Raamat on täis hoogsaid tegemisi, lustakaid seiku ja ladusaid riime.

Tekst on kirjutatud trükitähtedega.

Lapsepõlve kuldsed kuuekümnendad, koolielu sõgedad seitsmekümnendad, kepsakalt keerulised kaheksakümnendad ja taasiseseisvumise ülevad üheksakümnendad – esimeses ajastuetüüdide raamatus kappab peategelane nagu peata ratsanik läbi kümnete ja kümnete naiste-neidude eludest.

Nagu muuseas saame aimu ka toonasest kooli-, maleva- ja tudengimelust, esimesed armumised, abielud, naised-lapsed ja oma riik ... Paras segadus.

Raamat räägib ühest väikesest metsseapoisist, kes oma õdede ja vendadega riidu läks ja üksi metsa jäi. Mis oli tüli põhjuseks ja kuidas kogu lugu edasi läheb, seda saad lugeda käesolevast raamatust. See on lugu andestamisest, peresidemete tähtsusest ja sõpruse tugevusest. Ei ole tähtis, milline sa välja näed, oluline on ulatada õigel hetkel abikäsi ja aidata hädasolijat. Raamat õpetab märkama, aitama ja hoolima.

Raamat sobib lugemiseks algklassilastele ja ettelugemiseks väiksematele.

«Oli neid, kes uskusid, et Kambja ja Ülenurme valla sundliitmine tuleb mõlemale omavalitsusele kasuks. Enamik inimesi aga mõistis, et sellest kujuneb katastroof. Linnalähedase kinnisvarabuumivalla ning põllumajandusest elatuva hajakülade valla ühteliitmist võis võrrelda punasõstra ja sinivaala kokkupookimisega – niivõrd erinevad olid liidetavad.»

«Kuulen kogu selle segaduse ja karjumise keskel täiesti selgelt, kuidas mu ema ütleb üsna rahulikul toonil: «Nüüd on kõik läbi.» Nüüd ma tean, et selleks hetkeks oli ta juba mõistnud, mis meid ees ootab. Mina ei saa muidugi millestki aru. Mind haarab erakordne hämming, kuna mu kõrvad ja pea – ei, kogu mu olemuse – täidab lennuki sügav möire, kui see, nina ees, peaaegu vertikaalselt maapinna poole sööstab. Me langeme püstloodis alla...»

«Kui ma taevast kukkusin» on uskumatu ja põnev lugu Juliane Koepckest, kes jäi ainsana ellu 1971. aasta jõululaupäeval toimunud lennuõnnetuses Peruus. Ta oli 17-aastane. Ja nagu sellest imest veel vähe oleks, õnnestus tal 11 päeva vältel ellu jääda ka džunglis, otsides teed tagasi tsivilisatsiooni. See on teadaolevalt ainus lennuõnnetusest pääsemine, mil 3.5 km kõrguselt kukkudes on keegi ellu jäänud.

Ott Rauna mälestustesarja kolmas raamat liigub Loomingu radadelt läbi 90-ndate aastate poliitilise maastiku ja humanitaarseltsi Wellesto ajalookultuuri ajakirja Tuna juurde. Jätkub eesti kirjandusrahva raunalik portreede-pillerkaar – lugeja ette astuvad inimesed, kes on kas avalikkuses või ka varju jäädes mõjutanud meie kultuurielu kulgu. Erilise soojuse ja lugupidamisega pöörab autor pilgu oma pereliikmete käekäigule. Mahukas pildimaterjal on pärit autori erakogust.

Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks.

Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel...

Tallinn, anno Domini 1431. Apteeker Melchior valmistub saatma oma poega selliõpingutele Saksamaale, kui ta ootamatult palutakse Pirita kloostrisse, tarkade meeste konsiiliumisse. Kloostri maadel satub ta lume alt välja sulanud laiba otsa. See on tema esimene kokkupuutumine Pirita kägistaja ohvriga, mis ei jää sugugi viimaseks. Ja kui leitakse järgmine kägistatud kloostriasukas, vannutab abtiss Kandis püha Birgitta nimel Melchiorit, et see aitaks mõrtsuka paljastada.

Uurimine viib Melchiori jahmatavate minevikumõistatusteni, mis ulatuvad aega, kui Pirita jõe suudmes valitsesid veel eesti soost ülikud. Ja siis veel kaugemale ajalukku, kuni ta hakkab lõpuks lähemale jõudma saladusele, mis on Piritaga kaasas käinud aegade algusest saadik.

«Pirita kägistaja» on neljas ajalooline kriminaalromaan Indrek Hargla apteeker Melchiori lugude sarjas.

Kalender sisaldab kiriklikke tähtpäevi.

Kalender sisaldab kiriklikke tähtpäevi.

Komplekt sisaldab plakateid «Kevad», «Suvi», «Sügis», «Talv», 16 kaarti kuude ja aastaaegade nimetustega ning juhiseid ja näpunäiteid nende kasutamiseks.

Plakatid

• aitavad korrastada ja muuta konkreetsemaks lapse teadmisi aastaaegadest, lähtudes nende kõige tüüpilisematest tunnustest;
• õpetavad märkama aastaaegadest tingitud muutusi looduses ning nende kajastumist õpitavate taimede ja loomade elus;
• suunavad märkama ja teadvustama laste tegevusi erinevatel aastaaegadel ning samastama iseennast piltidel kujutatuga;
• sobivad loodusteemasid ja laste tegevusi käsitlevatesse tundidesse nii illustreeriva, didaktilise kui ka mängulise vahendina;
• on kergesti seinale kinnitatavad;
• volditud A4-ks ja pakendatud kilesse.

Bullerby on väike küla, kus on ainult kolm talu: Lõuna-, Vahe- ja Põhjatalu. Seal elavad Liisa, Lasse, Bosse, Britta, Anna ja Olle. Kõigil neil on tore koos mängida ja põnevaid seiklusi välja mõelda.

Nüüd on viimaks kätte jõudnud aasta toredaim aeg – jõulud! Kõigil on käed-jalad toimetusi täis. Kõik Bullerby lapsed on seotud jõuluaskeldustega. Nad panevad väikestele lindudele jõuluvihke, toovad metsast jõulukuuski, küpsetavad piparkooke ning teevad veel palju-palju põnevat.

Astrid Lindgreni loob oma raamatus sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega. Vahvad Ilon Wiklandi pildid ilmestavad ja täiendavad Bullerby-maailma oma lustlikkuse ja lastepärasusega.

Kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby tunneb kergendust.

Noorö saarel leitakse ühest karjäärist surnud mees. Gripilaine tõttu on politseil suur tööjõupuudus ja Karen, kes on varasemas juhtumis saadud vigastuste tõttu haiguslehel, leiab ettekäände kodust ja jõulude tähistamisest pääseda. Ta asub asja uurima.

Uusaastaööl pannakse toime veel üks mõrv ja seos kohaliku viskitehasega muutub aimatavaks. Karenile teeb rohkem muret aga see, et tema mitte kuigi seaduskuulekad sugulased võivad olla asjaga seotud. Kui lisaks satub ohtu ühe lähedase sõbra elu, muutub tasakaalu hoidmine eraelu ja politseitöö vahel eriti raskeks.

«Tormihoiatus» on Maria Adolfssoni (1958) teine raamat kiidetud «Doggerlandi» sarjast. Uue loo tegevus hargneb Põhjameres Skandinaavia ja Suurbritannia vahel asuva omapärase Doggerlandi saarestiku kõige põhjapoolsemal saarel Nooröl.

Koome villastesse sokkidesse ja labakutesse muinasjuttude maagiat. Selles raamatus on kolm teemat. Esiteks armastuslugu, kaks õnnelikku inimest. Siis uurime loomariiki: paabulinde, veehaldjaid ja sipelgaid. Lõpuks aga rändame maailmas tuttavate järvistute juurest võlumaale välja.

Aina muinasjutulisemad kudumid luuakse mitmes erinevas tehnikas.

Niina Laitinen on hetkel Soomes populaarseim kudumilooja, kelle esimene raamat «Villaste sokkide aasta» oli väga edukas ka eesti keeles.

See on täpne, tundlik ja isikupärane haikuraamat, kus on tunda see maailma elusana ja salapärasena hoidmise suund, väga vajalik ajal, kui inimesed on sunnitud armastust kerjama.

Raamat on teemade järgi jaotatud neljaks tsükliks, mille igaühe ees on illustratsioon.

Vihikus on tähed tutvumiseks toodud nii sidus- kui ka lahuskirjas ja lapsed saavad neid üle kirjutada, värvida, paigutada sõnadesse ja piltidesse, lahendada nende abil mõistatusi.

Igale tähele on pühendatud mitu lehekülge ja vihiku lõpus on lehekülgede kaupa ruumi ka harjutamiseks ning kirjavahemärkide omandamiseks.

Vihik paelub noori õppureid mängulisusega, siin saab värvida puslet ja lahendada numbrite ühendamise ülesandeid, mis omakorda aitavad tähe kirjutamise selgemaks saada. Omaette põnevust, aga ka pingutamist pakub mõistatuste lahendamine. Mõistatuste ülesandes on kaks mõistatust, kus tuleb kirjutada puuduvad tähed. Igas ülesandes on kolm pilti, värvida tuleb vastusteks sobivad pildid.

Iga tähe õppimise lõpus saab laps ise oma oskusi hinnata ja otsustada, kas ta sai tähe kirjutamise täiesti selgeks või vajab see veel lihvimist.

Õpetajatele on selline töövihik tundide läbiviimisel väga heaks abiliseks, seda enam, et selle koostaja tugineb pikaaegsele koolipraktikale. Hiljuti ilmus tema eestvedamisel ka aabits koos töövihikuga, mis lisaks sellele, et õpetab nii tähti tundma kui ka lugema, suunab loetud tekste mõtestama ning avardab laste arusaamist ümbritsevast elust.

«Kirjatehnika» vihiku I osa vastab põhikooli riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

Õige ajastus on kõige olulisem…

Daisy Bumgarten pole vaimustatud katsest hertsogi tähelepanu võita, olles riides potilill, millele on kinni jäänud liblikaparv. Aga lõppude lõpuks, kui oled huntide keskel, siis pead nendega koos uluma (olgu või Londoni kõrgseltskonnas)…

Kuna tema ilmselgelt kohutav debüüt New Yorgi kõrgseltskonnas luhtus, asub ninaka Nevada tulesädeme viimane võimalus hästi abielluda teisel pool lompi, Inglismaal. Kui ta peab ohjeldama oma vaba hinge, südamest rääkimata, siis olgu nii. Ta teab, et võlgneb selle õnnestumise oma kolmele nooremale õele.

Nüüd, krahvinna eestkoste all, paistavad Daisy hertsoginna-püüdlused väga hästi minevat… Kuni kurikuulus naistemees lord Ashton Graham, kõige ohtlikumat sorti tähelepanu hajutaja, naise ulakat naeratust ja vaprat loomust märkab ning tema motiive paljastada üritab.

Daisy on varemgi madudega kohtunud, aga see, kelle ta leiab šikilt riietunult Inglise külalistoast, on positiivselt kõhedust tekitav – ja hullutavalt võrgutav. Kui valmib salaplaan, kuidas näidata Daisyt aristokraatide sekka sobimatuna, kas saab siis Ashtonist tema kõige hullem halvustaja või hoopis härrasmees, keda noor naine kõige rohkem vajab?

Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik… julge ja vapper detektiiv?

Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: metsast tema maja tagant leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus?

Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii… Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?

Raamatuga «Mõrv Viirpuuvillas» alustame Melissa Craigi müsteeriumite sarja. Betty Rowlands tutvustab meile väljamõeldud Ülem-Benbury külakest, mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad.

Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple'i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher («Mõrv sai teoks») stiilis lugusid «Midsomeri mõrvadele» omases keskkonnas.

Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama…

Lähitulevikus on kogu maailmas rahutud ajad. Taanis rajab rühm tunnustatud uurijaid ja ettevõtjaid uue ühiskonna, mis ühendab vana maailma hõllandusliku harmoonia ja kõige uuemad tehnoloogilised saavutused. Sellesse kõrgtehnoloogilisse maaidülli kolivad galerist Stig, tema naine, aju-uurijast Elisabeth, nende idealistist tütar Emma ja kunstnik Christian.

Elisabeth värvatakse Lollandi kõrgetasemelisse ja rahvusvahelisse uurimisrühma. Tulemused on murrangulised, ent naise eriline suhe katsealuse ahvi Felixiga tekitab ärevust.

Anorektikust Emma kolib pärast Kopenhaagenis toimunud terrorirünnakuid Mosambiiki, konteineritest rajatud põgenikelinna, kuhu on saadetud kõik ebasoovitavad muslimi põgenikud.

Christian maalib alaarenenud inimesi, kes sulavad loodusega ühte. Inspiratsiooni saab ta kooselust verinoore Miaga.

Galerist Stig on kaotanud illusioonid ja usu kunstniku rolli ühiskonnas. Ootamatu õnnetus annab talle aga võimaluse luua kunstiteos, mis looks kunsti ja ühiskonna vahele hoopis uue seose.

«Euroopa kevad» on groteskne ja provokatiivne lugu vabadusest, võrdsusest ja kokkukuuluvusest lähitulevikus, mis on ühtaegu hirmutav ja kütkestav.

Jutte lastele

Paul-Eerik Rummo lastejuttude koondkogu, kus jutud siil Liisist ja teistest siilidest, samuti laste kirjad emadele ja lakkhundikese lood.Pildid on spetsiaalselt selle raamatu jaoks teinud tunnustatud kunstnik Kaido Ole.

Miks inimesed tahavad, et istun, kui nad hoiavad käes hõrgutisi? Kuidas mõista kasse? Milleks peremees mu kakat kotis kaasas kannab? Millal inimesed poriloigus püherdavad? Kuidas peletada igavust?

Just selliseid ja veel huvitavamaid mõtteid mõlgutab koerakutsikas Flip, kes oma uue kodu ja selle reeglitega harjub. Koos peremees Rasmusega avastavad nad järk-järgult teineteise maailma. Koera võtmine perre on vastutusrikas, aga nalja saab ka palju. Autor on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala. Juba kaks aastat on ta spanjeli õnnelik omanik ja loodab, et rõõm kutsikaga koos kasvamisest peegeldub ka raamatu lehekülgedel.

Lendame koos Lu-La ja Samblataguse sõpradega kosmosesse.

Lu-La kosmoseraamatus on kirjas kõik, mida maailmaruumist teadma peaks. Nii et paneme raketid valmis ja KIHUTAME koos Lu-La'ga vastu täiesti kosmilisele seiklusele!

Miks tähed vilguvad? Kui vana sa oleksid Merkuuril? Milline planeet võiks vannis hulpida?

Palju kosmosefakte, lahe viktoriin, kleepsud ja täheplakat.

«Ja midagi lindudest» on Talvike Mändla teine luulekogu. See on mõtisklus inimeseks olemisest, oma kohast suure looduse ja imede keskel, ning armastusest ja arutusest.

«Ma teenindasin Inglise kuningat» on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole.

Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete tõttu sisepaguluses, nii et paljud tema teosed, sealhulgas käesolev romaan, ilmusid esiti põrandaalustena. Hrabali loomingut on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, see on inspireerinud mitmeid tuntud filmi- ja teatrilavastajaid.

Soomes on juba üle 30 aasta olnud kasutusel K. Matti Saari toimetatud «Silmatautioppi» õpik, millest on saanud oma teadmised silmahaiguste kursust läbivad arstitudengid. Raamat on olnud abiks ka silmaarstiks spetsialiseeruvatele noorarstidele nende õpingute algfaasis. Tervisekeskuste tohtritele ja teistele üldarstidele on õpik olnud heaks käsiraamatuks nende igapäevatöös. Teost on kasutatud nii optikute ja medõdede koolitusel kui ka täiendõppematerjalina kõikide nende eelpool mainitud erialainimeste teadmiste kinnitamisel.

Käesolev väljaanne on mõeldud kõigile eelpool mainitud õppuritele ja töötajatele Eestis.

Eestikeelne tõlge on valminud tihedas koostöös autoriga ning selle on Eesti oludele kohandanud Kuldar Kaljurand.

Kahe sõja kõrgelt dekoreeritud veterani aastate jooksul kuhjunud kirjutiste kogumik.

«Klaastrooni» seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.

«Tormide impeerium» on seeria viies raamat.



VERD VOOLAB.

UNISTUSED PURUSTATAKSE.

ÜKS ARMEE PEAB TÕUSMA.

Palgamõrvarist kuninganna on tõotanud, et ei pööra oma kuningriigile enam selga. Eriti, kui tema võib olla ainus, kes suudab koguda armeed, et Pimedusevürst nende kõigi peale oma elajaid ei vallandaks.

Ent Erawan kasutab Aelini vastu tema minevikku, liitlasi ja vaenlasi. Nüüd, kus võimas õukond usaldab Aelini end juhtima ja tema süda on pühendatud sõdalasprintsile enda kõrval, mida – või keda – on ta valmis ohverdama selleks, et säästa oma maailma lõhki kiskumisest?

New York Timesi bestseller

Nikolai Roerich ütleb: «Pole tõsi, et muinasjutt on küllastunud rikaste osa. Hulk töötavaid kehvikuid ammutasid jõudu ja lootust muinasjutt-tõest. Kes tundis ära muinasjutu, see oskas seista ka tõe eest. Argine töö ise muundus. Mõned karmid juhid panid ette maski, kinnitades, et elu muinasjutt ja üldse kogu kunst on neile talumatu, kuid ise nutsid vaikuses, ilu poolt võidetutena. Ilu pole oopium, vaid edukuse tiivad.» («Seitsme maa ja mere tagune kuningriik» )

Vene koolide eesti keele 8. klassi õpik «Minu eesti keel». 8. klassi õpikus on peamiselt Eestit tutvustavad sõnavarateemad: paigad, ilm, vaatamisväärsused, tuntud inimesed, muuseumid, teatrid, muusika, kino, kohvikud, tähtpäevad. Neile lisanduvad grammatikat käsitlevad teemad: mitmuse omastav kääne, mitmuse käänded, täisminevik, umbisikuline tegumood, lõksud.

Kokku on õpikus 18 teemat, millest viis on seotud grammatikaga.

Käesolev Piibli konkordans sisaldab endas kõik Vanas Testamendis kui ka Uues Testamendis esinevad sõnad ja nimed. Konkordans sisaldab ligikaudu 16 000 märksõna ja täiendsõna 600 000 kirjakohaga.

Komplekt koosneb seitsmest köitest.

• I köide: A - iisop
• II ködie: Iisrael - kodar
• III köide: kodu - Meeros
• IV köide: mees - pritsima
• V köide: prohvet - sõõre
• VI köide: säde - varvas
• VII köide: vasak - üürike

Romaani tegevus toimub 19. sajandi algul Ameerikas orjapidamise ajastul. 1825. aastal saabub New Orleansi üsna omapärasel moel kaardimängupettur Stephen Fox. Kuna ta on aurulaeval petnud oma kaasreisijaid, otsustab laeva kapten ta keset Mississipit ühele väiksele maaninale maha panna. Stephenil on kaks võimalust, kas kaldale ujuda või oodata, et mõni mööduv laev ta peale korjab. Öösel möödub sigu vedav paat ja ta saab oma teekonda jätkata.

Romaan kirjeldab orjapidajate elu Ameerikas 19. sajandi algul. Stephen Fox on oma elu uuel maal sisse seadnud ja temast on saanud suurmaapidaja ning mõisaomanik.

Romaani tegevus toimub 19. sajandi algul Ameerikas orjapidamise ajastul. 1825. aastal saabub New Orleansi üsna omapärasel moel kaardimängupettur Stephen Fox. Kuna ta on aurulaeval petnud oma kaasreisijaid, otsustab laeva kapten ta keset Mississipit ühele väiksele maaninale maha panna. Stephenil on kaks võimalust, kas kaldale ujuda või oodata, et mõni mööduv laev ta peale korjab. Öösel möödub sigu vedav paat ja ta saab oma teekonda jätkata.

Õppimine võib olla lihtne ja lahe. Kasuta vastuste kirjutamiseks raamatuga kaasas olevat vildikat, millega kirjutatud numbrid saab maha pühkida. Tõmba võrdluseks õiged vastused peidust välja! Sobib lastele alates seitsmendast eluaastast, aidates neil kinnistada korrutamistehteid.

HOIATUS! Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Õppimine võib olla lihtne ja lahe! Kasuta vastuste kirjutamiseks raamatuga kaasas olevat vildikat, millega kirjutatud numbrid saab maha pühkida. Tõmba võrdluseks õiged vastused peidust välja! Sobib lastele alates viiendast eluaastast, aidates neil kinnistada liitmistehteid.

HOIATUS! Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Põhinedes maailma juhtiva eksperdi töödel laste arenemise kohta, pakub «Puhka, mängi, kasva» strateegiat väikelaste mõistmiseks ning kõike seda, mida iga mudilane, eelkooliealine ja lasteaialaps meilt ootab, et neist sotti saada.

Kimbatusse viivad ja armsad, võimelised ühe sekundiga rõõmust tusatujju hüppama – sellistena on väikelapsed meie planeedi kõige mõistetamatumad inimesed. Võti mudilaste mõistmiseks peitub arusaamas, et nende keerulist käitumist ei tasu võtta isiklikult, see pole ka mingi häire ega puudus. Põhinedes teadusel ning tuntud psühholoogi ja populaarse autori Gordon Neufeldi suhtlemise arenemise teoorial, räägib raamat sellest, kuidas väikelapsed arenevad.

Raamat on haaravalt kirjutatud, suhtub tegelastesse osavõtlikult ning on täis lugusid lastest ja nende vanematest. See muudab alatiseks sinu arvamust eelkooliealistest lastest.

Eesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.

Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.

Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.

1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.

Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».

Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.

Taim tunnetab elu oma tundlikul moel.

Tempokas, värske, etteaimamatu ja üdini kaasahaarav. Müts maha!– Nicci French

KEEGI POLE MIDAGI NÄINUD.

KEEGI EI TEA, KES NAD ON.

AINUS, KES TEAB, VAIKIB.

Maja keldrist leitakse luku tagant noor naine ja laps – nad on vaevu elus ning keegi ei tea, kes nad on: naine ei suuda rääkida ja nende kirjeldusele vastavaid isikuid ei ole kadunuks kuulutatud. Eakas mees, kellele maja kuulub, väidab, et pole neid iial näinud. Vaikse ja rahuliku naabruskonna elanikud on vapustatud – kuidas võis midagi sellist leida aset otse nende nina all? Kuid inspektor Adam Fawley teab, et miski pole võimatu. Ja keegi pole nii süütu, kui näib…

Kui politsei otsib meeleheitlikult niidiotsa, mis neid edasi aitaks, avastab Fawley juhuslikult seose käsiloleva ja kahe aasta taguse lahendamata juhtumi vahel, mille keskmes olid üks teine kadunuks jäänud noor naine ja laps. Kui aga selgub, et kadunud naise maja asub täpselt uue juhtumiga seotud maja taga, tundub talle, et ta on leidnud seose, mis aitab lahendada mõlemat juhtumit. Aga keldrist leitud väikese poisi juures on midagi valesti ja paljastuv tõde vapustab uurijaid viisil, mida Fawley poleks osanud elades ette näha.

Tõeliselt häiriv, verd tarretav põnevik ammustest saladustest ja koletistest, kes peidavad end meie silme all.

«Pimeduse kütkes» on teine vapustav raamat inspektor Adam Fawley juhtumite sarjast.

Cara Hunter on suurepärane jutuvestja, kuid just tema meisterlikult loodud tegelased on need, kes tõeliselt silma paistavad. – Rachel Abbott

Ootamatuid pöördeid täis sõltuvust tekitav lugemine, mille lõppu pole võimalik aimata. – Emma Kavanagh

Tõeliselt raputav lugemine. – Peter James

Häirivalt tõeline, vapustavalt nutikas, ragistasin ajusid kuni lõpuni välja. Erakordne raamat! – C. J. Skuse

«Pimeduse kütkes» hoidis mind ärkvel veel hilistel öötundidelgi. Ülimalt nutikas. – Jane Corry

Üks parimaid põnevikke, mida olen eales lugenud. – Kathryn Croft

Cara Hunter suudab tekitada pinevust nagu ei keegi teine. Kellele meeldis «Nad ei leia sind iial», ei pea pettuma. – John Marrs

Gereon Rath on uustulnuk nii Berliinis kui ka sealses kombluspolitseis. Äsja linna kolinud noor auahne komissar oli õnnetu eksituse tõttu sunnitud kodulinnast lahkuma. Ta on uues ametis kõrini tüdinud haarangutest ööklubides ja bordellides ning haarab võimalusest, kui satub kogemata silmitsi mõrvajuhtumiga. Kuid nõnda ärritab ta ohtlikku herilasepesa.

Elajaliku piinamise jälgedega tundmatu laip on mõistatus, mille lahendamist mõrvakomisjon ei näi oluliseks pidavat. Aga Rath ei anna järele ning jõuab jälile Vene immigrantide ringkonnale. Vene opositsionäärid üritavad smugeldatud kulla eest relvi osta ja valmistuvad putšiks. Kulda ja relvi jahivad veel teisedki. Armusuhe mõrvarühma stenografeerija Charlyga ja mõrvagrupi siseinfo kasutamine omaenda erauurimise tarbeks ajavad Rathi elu aina segasemaks. Lõpuks saab temast endast kahtlusalune.

Tegu on esimese raamatuga krimisarjast, mille tegevus leiab aset 20. aastate lõpu ja 30. aastate alguse Berliinis. See metropol mõjub oma rutakuses, värvikuses ja lõbujanus imekspandavalt modernsena – keset poliitilisi ja ühiskondlikke murranguid. Juba on esimesi märke kerkivast natsionaalsotsialismist. Viimast peab romaanikangelane veel süütuks asjaks ja lööb sellele käega. Sari on aluseks rahvusvahelisele teleproduktsioonile «Babylon Berlin».

Selle raamatu tegelased on Eesti ajalooga vähem ja rohkem seotud naised ja mehed, kes on ajaloos eksinud mingite tõekspidamiste ja normide vastu. Muuhulgas leiame tegelaste hulgast läbi Eesti rändava tsaari tulevase abikaasa, kloostrist lahkunud naise, bordellipidaja ja naisterroristi. Need eredad tõsilood meie ajaloost on huvitav ülevaade ajalooraamatutes vähem käsitlemist leidvatest isiksustest, kes ometigi on kõik olnud väga värvikad.

«Nähtamatu laps ja teisi jutte» koosneb üheksast muumiklassikasse kuuluvast jutust, mis räägivad:

• Nuuskmõmmiku kevadlaulust ja Ti-ti-uust
• Pumpsi õudsest seiklusest
• Filifjonkast, kes uskus katastroofe
• Maailma viimasest lohest, kes polnud suurem kui tikutoos
• Koduvanast, kes armastas vaikust ja ehitas lõbustuspargi
• Nähtamatust lapsest, kellest sai jälle nähtav laps
• Hatifnattide saladusest
• Väikesest pehmest mängukoerast Sedrikust, kellel olid topaasist silmad
• Muumide jõuludest lumme püstitatud jõulukuuse all

Tove Jansson kirjutas need lühijutud igas vanuses lugejatele!

Kõige esimene muumiraamat! Ja nüüd esmakordselt eesti keeles! Lugu sellest, kuidas muumipere leiab Muumioru ja kuidas kõik muumide seiklused alguse saavad.

On augustikuu lõpp. Muumipapa on läinud oma perele talveks ulualust otsima ning selle käigus kuhugi ära kadunud. Muumimamma ja Muumitroll asuvad papa jälgi ajama. Samal ajal leiab aset suur veeuputus.

Tove Jansson ei kirjutanud poliitikast, kuid käesolevas loos on mitmeid viiteid sõdadele, põgenikele, loodusõnnetustele ja lahutatud perekondadele – teemad, mis teevad siinse pärast Teise Maailmasõja lõppu 1945. a ilmunud raamatukese tänase maailmaga vägagi haakuvaks.

Nende kaante vahel on autor meie teejuhiks rännakul läbi kunsti, teaduse ja majanduse ajaloo puutepunktide. See raamat võiks olla ka kultuuriökonoomika õpik, sest autori sõnade kohaselt uurib ta kultuuri tootmise ja tarbimise majanduslikke aspekte.

Kultuuri all peab autor silmas kunsti ja teadust ning näitab elegantselt, kuidas viimastele ei saa läheneda neoklassikalise turumajanduse nurga alt, mis hindab inimloodu väärtust pelgalt turuhinna alusel. Teiseks silmapaistvaks järelduseks autori ajarännakus on mitmekesisuse ülimuslikkus üheülbalisuse üle – selle kinnituseks on ennekõike kogu raamat oma olemuses, mis on omamoodi ood interdistsiplinaarsusele ja vastulause absoluutselt efektiivse tööjaotuse taotlemisele.

Karupoeg Tuudur läheb kooli. Mida põnevat ta koolipäeva jooksul koos sõpradega teeb?
Raamat pakub hea võimaluse arutada lapsega, mis teda kooli minnes ees ootab. Mängulised tegevused – joonte vedamine, värvimine, kleepsulehelt sobivate kleepsude valimine – arendavad lapse tähelepanu, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet ja käelist osavust. Lisaks väljalõigatavad doominokaardid üheskoos mängimiseks.

Hoiatus! Lämbumisoht! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele

Brošüür annab ülevaate Eesti NSV kultuurisuhetest Ida-Saksamaaga.

Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt välja antud käsiraamat puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele. Oleme siia kogunud ülevaate Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadustega laste ja nende vanemate toetamisel ning proovinud inimkeelselt lahti seletada ka palju praktilist infot – kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Kuid peamine on jagada mõtteid, häid soovitusi ja teiste lastevanemate kogemusi oma teekonnal erilise lapse kõrval. Soovime, et leiaksid siit vajalikku abi ning tuge väljakutsetega toimetulekuks.

Eesti teatrihiiglane, armastatud näitleja ja lavastaja Eino Baskin (1929-2015) vestleb siin raamatus pikemalt oma kauaaegse sõbra ja kolleegi Toomas Kalliga.


«Lähed lilledega garderoobi, võtad grimmi maha – see on väga hea tunne. Aga lähed tänavale, ja ongi läbi kogu see eufooria! Sest seal võib olla juba bandiit, nuga taskus!

Näiteks eile istusin volikogus ja veendusin järjekordselt, et kui oleksid head kirjanikud ja teravmeelsed näitlejad näinud seda jama, mis seal toimub, siis oleks sellest saanud sihukese estraadietenduse, et siga ka ei söö.

Ma arvan, et mina annan Kroonikale rohkem lugejaid juurde kui Kroonika minule publikut.

Platooniline vahekord, naine kui sõber, ei ole mind elus kunagi huvitanud.

Ma tegin väga valesti, et ma teatri ära andsin. See oli minu elu kõige suurem viga.»

Pildikesed Eesti elust viimastel rahupäevadel 1939. a. enne suurt lahkumist.

Raamat koosneb kahest osast, esimene sisaldab lugusid kunstnik Maali Kikkast (Kikas), teine luulet tema mälestuseks.

Looviku eesmärk on olla kaaslane loomingulisele inimesele, kellele meeldib üles tähendada tsitaate ja omaenda häid mõtteid ning kritseldada paremate ideede saamiseks märkmikesse. Sõna loovik, ongi tuletatud kahest sõnast – loovus ja märkmik. Joonelised lehed on märkmete tegemiseks. Neid võib täita näiteks loengus ja tööpostil või ükskõik, kus väike mõttepaus vajalik on. Paarislehe vastasküljel on harjutus, mis pakub pisukest kunstipärast väljakutset. Loovikus olevad ülesanded on suunatud loomingulise mõtlemise arendamisele, protsessile ja mängulisusele, mis omakorda arendavad probleemilahendusoskust.Ülesannete eesmärk ei ole koolitada kunstnikku, vaid läbi loovate teemade harjutada käelisi oskusi ja pakkuda mõtete rahustamiseks pausi.

Ei ole ühtki andetut inimest, meis kõigis pesitseb loovus, mis ootab väljapääsu. Julgustame Sind katsetama – haara endale sobiv pliiats ja asu looma!

Looviku koostajad on Tartu Kunstikooli õpilased Eliise, Elis, Patrik ja Lisann. Neid ühendab huvi kunsti vastu, mis viis nad õppima graafilist disaini. Looviku idee sündis algselt koolitöökäigus ja on nüüdseks jõudnud reaalsuseni. Tule kaasa, lase mõtetel voolata ja leia oma loominguline potentsiaal!

See on järg Eva Pärteli 2017. aastal ilmunud raamatule «Nostalgilised tordid ja koogid», millest leiad 50 vanast ajast tuttavat kooki-torti-küpsetist. Raamatu abiga saad nüüd järele küpsetada mitmed kunagi nii armastatud küpsetised nagu «Virmalise» tort, «Sõpruse» kook, Tuula präänikud, Olümpia kohupiimatort, konjakitorud, koogike «Kastan», sefiiritäidisega vahvlid jpt.

Paljudest tänapäeval populaarsetest küpsetistest on raamatus nn originaalvariandid, nii nagu emad-vanaemad neid mäletavad, sh klassikaline küpsisetort, kringel, šarlott, piparkoogid. Boonusretseptideks traditsioonilised tordid uuel moel: püstine meekook, kohupiima Napoleon ja mustikane linnupiimakook.