Raasakõisi Setomaalt

Sisukord:«Raasakõisi Setomaalt» võib ilmselt täie õigusega nimetada esimeseks läbinisti setokeelseks teadusväljaandeks. Selles on esmakordselt publitseeritud Jakob Hurda 1886. ja 1903. aasta Setomaa-reisidel tehtud ülestähendused, mida säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kuigi Hurda reisimärkmed polnud algselt mõeldud avaldamiseks, sisaldavad tema päevikud põnevaid tähelepanekuid nii setode keele, kommete, rahvakalendri, riietuse, hoonete kui elu-olu kohta üldiselt. Oma eluajal jõudis Jakob Hurt välja anda kolm köidet «Setukeste laule» (1904–1907), plaan anda välja ka seto jutte, keelt, kombeid ja uskumusi käsitlevad raamatud jäi teostamata. Originaalis vaheldumisi saksa, vene, eesti ja võru ning seto keelemurdes tehtud märkmed on tõlgitud seto keelde ning teaduslikult kommenteeritud. Raamatus on publitseeritud ka ekspeditsioonidel tehtud fotod ja joonised. Hurda kirjapanekuid täiendavad põhjalikud saatetekstid Vahur Aabramsilt, Paul Hagult, Risto Järvelt, Andreas Kalkunilt ja Arvis Kiristajalt. Raamat ilmus Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaandena Seto Kirävara sarjas.