Eesti maatehnika kultuurist

Sisukord:Meie ajalugu on täis esivanemate rasket võitlust liigvee ja kividega. Meil sajab rohkem kui aurub ja see soodustab soostumist. Kaks sajandit on maad kuivendatud ja enamasti on ainsaks tööriistaks olnud labidas. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et maaparanduse käigus on rikutud looduslikku tasakaalu. Haritud põllumaal on bioloogiline mitmekülgsus kahtlemata väiksem kui loodusmaastikus. Kuid ei tohi unustada, et Eesti asub kliimavöötmes, mis vajab kuivendamist. Kui inimtegevus soostumist ei pidurdaks, siis tulevikus muutuksid paljud põllud viljatuks rabaks. Esimesed riiklikud MTJ-d loodi Eestis 1935. a. Koondise «Eesti Põllumajanudstehnika» panus Eesti põllumajanduse arengusse on olnud suur: varustati vajalike masinate ja seadmetega, tagati nende korrashoid, samuti valmistati põllumajandusmasinaid, kuivendati ja vihmutati maid, toodeti turvast ning kohati lubjati ka metsamaid. Käesolevas raamatus on püütud talletada möödunud sajandil aastakümneid põllu- ja metsamaadel töötanud inimeste tööd ja tegemised, tehnika ja tehnoloogia. Tahame anda tulevastele põlvkondadele ettekujutuse möödunud keeruliste aastakümnete töötingimustest ja probleemidest. Seoses arhiivimaterjalide nappusega ei ole kogumik täiuslik ja alustatud töö vajab jätkamist. Jüri Kriis