Tundekasvatus

Sisukord:Püssitule ragin äratas Frédérici järsku unest, ja hoolimata Rosanette'i tungivaist palveist tahtis ta tingimata vaatama minna, mis linnas toimub. Ta läks mööda Champs-Elysées'd selles suunas, kust kostis tulistamine. Saint-Honoré tänava nurgal sattus talle vastu salk tööpluusides mehi, kes hüüdsid: «Mitte siia! Palais-Royali!» Frédéric järgnes neile. Taevamineku kiriku juures oli raudvõre maha murtud. Eemal märkas ta keset tänavat kolme sillutuskivi, mis ilmselt tähendasid barrikaadi algust, seejärel pudelikilde ja raudtraadi puntraid, et tõkestada ratsaväge. Äkki jooksis väikesest põiktänavast välja pikk kahvatu noormees, kelle mustad juuksed lehvisid õlgadel, seljas mingisugune täppidega trikoosärk. Käes hoidis ta pikka soldatipüssi ja jooksis kikivarvul, jalas toatuhvlid, näol kuutõbise ilme, ise väle kui tiiger. Aeg-ajalt kostis püssipauke.b/Gustave Flaubert (1821–1880) sündis kirurgi peres Rouenis. Sai seal keskhariduse, varakult avaldus kirjandushuvi. Romanti smikriitiline ja realistlik esikromaan «Madame Bovary» tõi talle kaela moraalilageduse süüdistused ja kohtuasja, millest ta aga väljus õigeks mõistetuna. 1836. aastal kiindus ta muusikakirjastaja Schlésingeri naisesse Élisasse – see vahekord inspireeris hiljem «Tundekasvatust», mida ta alustas 1843. aastal ja mis lõplikul kujul ilmus 1869. aastal.Tema sõprade ringi kuulusid George Sand, Sainte-Beuve, Théophile Gautier, vennad Goncourt'id, Émile Zola, Guy de Maupassant, Ivan Turgenev.