Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas

Sisukord:Seaduse korrapärasusega on olnud sõda meie rahva saatjaks nii kaua, kui tuhandeaastane ajalugu seda mäletab. Sellejuures on võitlused Eesti sõjaruumis Tartu, Peipsi, Süväri ja Volhovi vahel ühtlasi ka kaitsevõitluseks Euroopa idapiiril nii nüüd kui ka alati minevikus. Käesolev koguteos vahendab seda sõja-ajalugu. bI köide/b Esimene köide annab sissejuhatusena ülevaate kodumaast, nagu ta viimastel iseseisvuse aastatel oli, sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud. Teises raamatus vaadeldakse 1939. a. dramaatiliste sündmuste arengut ja sõja puhkemist. I raamat. Eesti nagu ta oli Eesti eluruum ja inimene Eesti riigi rajamine ja areng Eesti riiklik struktuur ja kodaniku õiguslik seisund Rahva tervise teenistuses Töö riigi kaitse all Sportlaste saavutusi kodus ja võõrsil Eesti põllud, metsad ja vesi Varad Eesti maapõues Majanduselust Eestis Eesti laevad meredel Usuelu Eestis Haridus ja koolid Eesti teaduse areng Kirjandus iseseisvuse aastail Kunst, muusika, teater Riigikaitse rahuajal Eesti vahekord N. Liiduga Iseseisvusaegsest välispoliitikast Lehekülgi saadiku päevikust Mu esimene reis Eesti diplomaadi passiga II raamat. Äike Euroopa kohal Saateks Eesti geopoliitiline ja geoökoloogiline asend Teise maailmasõja eellugu Kirde-Euroopa sõja puhkemisel Eesti välisministrina Moskvas Eesti ja N. Liidu sõjaväeliste delegatsioonide läbirääkimisi 1939. a. oktoobris Läbirääkimised Moskvas ja Tallinnas Eesti välisministeeriumis Eesti saatkonnas Londonis Eesti esindus Ameerika Ühendriikides Soome Talvesõjas Eesti sõjavägede ülemjuhataja külaskäik Moskvasse Ümberasumine Saksamaale Eesti olukord 1939. a. maailma ajakirjanduse valgusel Lasud Peipsi järvel Venelastega Hiiumaa baasides Venelased Paldiskis Baasiväed Haapsalus Ei peeta lepinguid Mõned episoodid Eesti saatuse äärjooni 1939-1940 Dokumendid Vabariigi Valitsuse koosolek 26. september 1939 Välisminister A. Piibu raadiokõne 28. okt. 1939