Piirsalu

Sisukord:Piirsalu küla asub Läänemaa idapiiril vastu Harjumaad. Suur osa küla territooriumist jääb metsa alla. Piirkond on hõredalt asustatud, kuid maastikuliselt vaheldusrikas.Vanemad kirjalikud teated piirkonnast pärinevad XVI sajandist Fr. Stackelbergi vakuraamatust, kus kohtame nime Pirsell (Phirzal), mis ongi Piirsalu endine nimi. Samast ajast on ilmselt pärit ka esimesed eesti keeles kirjapandud pikemad käsikirjalised tekstid Kullamaa vakuraamatus. Seal on nimelt palvete "Meie Isa", "Ole tervitatud, Maria" ja usutunnistuse "Mina usun" tõlked. Palvete tõlkijaks oli kohalik preester Johhannes Lelow, kes oli samal ajal Piirsalu koguduse hingekarjane.Piirsalu mõis eraldati Kuijõe mõisast 17.sajandil. 17. sajandil kuulus ajutiselt von Schreitenfeldi perekonnale. 17.sajandi lõpul võttis Piirsalu mõisa rendile A. v. Blancenhagen. 18. sajandi keskel läks mõis von Schulmannide valdusesse. 3. märtsil 1794 sõlmiti ostu-müügileping D. A. von Schulmanni ja Cornelius von zur Mühleni (sünd. 1756 Tallinnas - surnud 1815 Piirsalus) vahel ning mõis läks von zur Mühlenite kätte. Piirsalu mõisa juurde kuulus ka nn. abimõis Annenhof (hilisem Annamõisa küla). Mõisa eest maksti 40 000 hõberubla, lisaks 5500 rubla inventari eest. Piirsalu mõis oli rikas metsade poolest ja tänu rohkele küttematerjalile toodeti mõisas isegi potast ning valmistati klaasi.