Suurim armastus

Sisukord:«Suurimat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu sõprade eest.» Joh. ev. I raamat. bEsimene Piirikaitse Rügement lahingutules/b Selle raamatu kirjutas leitnant Hamilkar Mengel nende 1. Eesti Piirikaitse Rügemendi võitlejate mälestuseks, kes sammuvad juba ammu Manala radu, ja neile väheseile ellujäänuile meeldetuletuseks, kes võtsid osa sellest suurest heitlusest aastal 1944 Eesti lõunarindel rügemendi koosseisus. Autor kirjeldab rügemendi võitlusteed rügemendi formeerimisest kuni viimaste lahinguteni Emajõe kaldal. Seda võitlust ei krooninud võit, aga rügement oli üheks osaks selles kaitsevallis, mis võimaldas paljudel lahkuda kodumaalt. Vabadusse pääsenud eestlaste elu lunastati eesti sõduri südameverega. II raamat. bTeine ja Kolmas Piirikaitse Rügement lahingutules ning täiendusi sõjaraamatule «Suurim armastus» /b Teise Piirikaitse Rügemendi staabi formeerimine toimus väljakuulutatud mobilisatsiooni raames Tartus. Selle uue rügemendi ülemaks määrati kolonel-leitnant Juhan Vermet (Värnik), kes oli 1932. a. Eesti Vabariigi Sõjakooli 2. Aspirantide Kompanii ülem. Veel samal aastal ülendati ta Vabariigi aastapäeval majoriks. Kolonel-leitnandi auastme sai ta iseseisvuse lõpuaastail. III raamat. bNeljas ja Viies Piirikaitse Rügement lahingutules ning täiendavaid lehekülgi Teise Piirikaitse Rügemendi Teisest Pataljonist/b 1944. a. jaanuaris olid Nõukogude Vene punaarmee osad oma talveofensiivil kohati välja jõudnud Eesti riigi piiridesse Narva ja Vasknarva vaheruumis. Viies Piirikaitse Rügement teostas algul Peipsi lääneranniku kaitset. Kui augustikuus punaarmee suurte jõududega idast üle Lämmijärve ja lõunast alustasid pealetungi Tartule, rakendati ka Viienda Piirikaitse Rügemendi osad võitlusse sissetungijate vastu. IV raamat. bKuues Piirikaitse Rügement ja Esimene Tagavara- ja Väljaõpperügement ning täiendavaid lehekülgi Teise Piirikaitse Rügemendi Kolmandast Pataljonist/b 1944. aastaks oli selge, et kõigil eesti meestel tuleb relvaga vastu astuda idast pealetungivale vaenlasele. Algas piirikaitserügementide formeerimine. Kuuenda Piirikaitse rügemendi formeerimise kohaks oli Pärnu ja rügement moodustati Pärnu linna ja maakonna meestest. Rügemendi ülemaks määrati vabadussõja kangelane ja tolleaegne Pärnumaa Omakaitse Maleva ülem major Paul Lilleleht, kes temale omase suure energiaga asus rügemendi komplekteerimisele. Juulikuu lõpul viidi rügement üle Narva rindele, kus tal tuli pidada raskeid tõrjevõitlusi. Rügement seisis kindlalt Narva jõe joonel ja hoolimata paljudest vastase katsetest Narva jõge ületada ei läinud see viimasel korda. Kui 18. septembril anti rügemendile käsk oma senised kaitsepositsioonid Narva jõe kaldal maha jätta ja taanduda uutele, tekitas see rügemendis suurt meelepaha. Saabus 20. september 1944. a., traagilisim päev piirikaitserügementide elus.