Põltsamaa vanadel fotodel. Põltsamaa in old photographs

Sisukord:Eessõna: Põltsamaa tähistas aastal 2006 liinaõiguste saamise 80. aastapäeva. Ometi väideti aastal 1926, et ümberkaudu on Põltsamaad alati linnaks kutsutud. Oma kustumatu jälje eneseteadvusele on jätnud juba Liivimaa kuningriigi pealinnaks olemine – kui ka legend tegelikkusest uhkem on. Omamoodi huvitav, et rahva mälu ei tõsta nii väga esile uhke lossi ehitajat Woldemar Wilhelm Hupelit, arsti ja kirjastajat Peter Ernst Wildet, Uue-Põltsamaa omanikku ja kirjanikku Jakob Heinrich von Lilienfeldi – ometi on just need mehed meie väikelinna Euroopa kaardile jäädvustanud. Käesolevas raamatus heidame pilgu ajale, mil Põltsamaa ametlikult linnaks sai: sellest perioodist on jäänud meeldivalt palju postkaarte. Põltsamaal töötasid tol ajavahemikul fotograafid Roosi Lõõtsmann, Aleksander Kukemilk (Kuivo), August Mik, August Michelson (Sulev) ja Alfred Peters. Põltsamaalt olid pärit ka vennad Parikased, aga nemad töötasid Tallinnas. Kunagi, mitte kunagi ei saa Põltsamaa puhul mööda vaadata lossist ja seetõttu on siingi kõigepealt esitletud mõningaid vanemaid gravüüre ja maale sellest ajaloomälestisest. Põltsamaa hoonestikust hävis II maailmasõjas ligikaudu 75% – nii on päris keeruline kujutleda tihedalt täis ehitatud tänavaid paigas, kus praegu on haljasalad, õitsevad roosid, aga paiguti on ka midagi uut peale ehitatud. Fotode kommenteerimiseks on kasutatud Helen Piisangu koostatud ülevaadet Põltsamaa linna algusaastate kajastustest ajakirjanduses (Põltsamaa ajaloo vihik nr 4 «Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis aastail 1926-1939»), kohalike inimeste mälestusi (kogunud Vilja Roots), Heino Joosti – Einar Kuurme raamatut «Pildikesi Põltsamaa ajaloost» ning Põltsamaa muuseumisse tema eksisteerimise üheksa aasta jooksul kogunenud muid andmeid. Rutt Tänav Ants Kulo on sündinud 22. juulil 1932. aastal Viljandimaal Võhma külas. Majandusteadlane. Lõpetas 1951. aastal Põltsamaa Keskkooli ja 1956 TPI ehitusteaduskonna. Majanduskandidaadikraadi kaitses 1975. aastal TRÜ-s. On töötanud 1956. aastast mitmes asutuses ja ehitusorganisatsiooni inseneri, peainseneri ja juhatajana, olnud 1969-1975 ENSV MN Asjadevalitsuse vanemreferent, 1975-1977 SKTB Desintegraator direktor, 1977-1988 Ehituse TUI teadusdirektor, 1988-1989 TA Majandusinstituudi sektorijuhataja, 1989-1993 Eesti Majandusarengu Instituudi direktor. Uurinud ehituse juhtimist ning teadus-tehnilist progressi, tööviljakuse tõstmist ja arvutustehnika kasutamist ehituses. Osalenud IME kontseptsiooni koostamises. On innukas bonistik, skripofiil, numismaatik ja filatelist. Algatas Eesti Panga rahamuuseumi rajamise. Avaldanud aastatel 1999-2004 viis raamatut kollektsioneerimise kohta.