
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (39. osa)
2011
253 lk
Sisukord:Käesolev «Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste» number on järjekorras juba 39. ja sisaldab põhiosas artikleid, mis valmisid 2010. a. detsembris peetud konverentsil «Tartu Ülikool ja Põhjasõda» ettekannete põhjal.
Põhjasõda oli fataalse tähendusega nii siinsele piirkonnale kui Tartu ülikoolile. Liivimaal lõppes sellega «vana hea rootsi aeg» ja Rootsi kuninga Gustav II Adolfi rajatud ülikool sulges 1710. a. Pärnus oma uksed. Selle taasavamist alistumislepingutes küll lubati, kuid teoks see järgneva sajandi jooksul ei saanud.
Artiklites on juttu nii sõja vahetust mõjust ülikoolile ja Tartu linnale kui ka Põhjasõja uurimisest ja käsitlemisest Tartu ülikoolis töötanud ajaloolaste töödes. Põhjasõja poliitilised, sõjanduslikud ja majanduslikud aspektid on ka varem üsna põhjalikku käsitlemist leidnud, sündmuse vaimuajalooline tähendus pole eelnevate uurijate poolt sellist tähelepanu leidnud. Artiklites laiendavad uurijad allikate ringi ja esitavad nii mõnegi uue küsimuse.
Põhjasõda oli fataalse tähendusega nii siinsele piirkonnale kui Tartu ülikoolile. Liivimaal lõppes sellega «vana hea rootsi aeg» ja Rootsi kuninga Gustav II Adolfi rajatud ülikool sulges 1710. a. Pärnus oma uksed. Selle taasavamist alistumislepingutes küll lubati, kuid teoks see järgneva sajandi jooksul ei saanud.
Artiklites on juttu nii sõja vahetust mõjust ülikoolile ja Tartu linnale kui ka Põhjasõja uurimisest ja käsitlemisest Tartu ülikoolis töötanud ajaloolaste töödes. Põhjasõja poliitilised, sõjanduslikud ja majanduslikud aspektid on ka varem üsna põhjalikku käsitlemist leidnud, sündmuse vaimuajalooline tähendus pole eelnevate uurijate poolt sellist tähelepanu leidnud. Artiklites laiendavad uurijad allikate ringi ja esitavad nii mõnegi uue küsimuse.
Selle raamatu lisa info
Kapp:
Riiul:
Rida:
Riiul:
Rida:
Seisukord