Fookuses: Eesti julgeolek. Värske RiTo keskendub järgmistele küsimustele: kuhu oleme jõudnud, mida me peaks tegema ning millega arvestama, et maailmas riigi ja rahvana ellu jääda?

RiTo uuest numbrist leiab Riigikogu fraktsioonide vestlusringi julgeoleku teemadel. Samuti leiab raamatust tavapärasest rohkem esseesid ja tõlkeartikleid. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov kirjutab miks on maailm liimist lahti? Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonelleitnant Enno Mõts vaatleb tehnoloogia arengu mõju tuleviku sõjapidamisele. Erukindral Ants Laaneots kirjeldab Eesti riigikaitse sündi ja arengut aastail 1991-2017. Euroopa julgeoleku-uuringu keskuse juhataja Mark Galeotti analüüsib tõlkeartiklis viise, kuidas Venemaa juhib poliitilist sõda Euroopas. Teise maailmasõja kangelase, feldmarssal Bernard Montgomery raamatust on samuti tõlkeartiklina peatükk tuumaajastust.

Lisaks julgeolekutemaatikale käsitleb uus RiTo äsjaseid kohaliku omavalitsuse valimisi. Politoloog Rein Toomla uurib, kas omavalitsuste liitumine vähendas valimisaktiivsust. Politoloog Alar Kilp aga seda, kuidas kasutasid 16-17-aastased noored võimalust osaleda esmakordselt valimistel. Tartu Ülikooli teaduskollektiiv Kadri Ukrainski juhtimisel käsitleb ülikoolide mõju majanduse arengule ning Leho Tedersoo, Lili Milani ja Heisi Kurig kirjutavad Eesti tippteaduse probleemidest.

See raamat pulbitseb geniaalsetest eksperimentidest alates ÄÄDIKARAKETTIDEST ja LAUAKATAPULTIDEST kuni MUMIFITSEERITUD ÕUNTE ja PÕRKUVATE MUNADENI. Siit leiad põnevaid katseid hõlpsasti järgitavate juhendite ning näitlike fotode ja diagrammidega. Väga lihtsalt on ära seletatud, kuidas miski töötab.

Katseid aitavad läbi viia 3 rubriiki:

• Hüva nõu!
• Mis juhtub, kui...
• Teadus päriselus

«HÄMMASTAVAD TEADUSEKSPERIMENDID» on täiuslik praktiline teejuht igale teadmishuvilisele ja tulevasele teadlasele!
«HÄMMASTAVAD TEADUSEKSPERIMENDID» muudavad su maailma!

Kui rakenduslik on teoloog? Kas nagu kraanikauss või veidi enam? Sellele ja muudele põletavatele küsimustele saad vastuse Kelly Turki uuest luulekogust «Rakenduslik teoloog». Lisaks kõigutamatu rahuga kodanlise maitse piire kõigutavale tekstile leiad siit Marta Vaariku imelised ja imelikud fotod. 

Artiklikogumik «Arhitekt kui dirigent. Artikleid, projekte, mälestusi» koondab Tartu legendaarse arhitekti Raul-Levroit Kivi (1920-2009) seni vaid ajakirjanduses ilmunud artiklid.

Raul-Levroit Kivi (1920-2009) oli ühtviisi viljakas nii arhitekti kui kirjamehena. Tema ajakirjanduses ilmunud tekstidest ja käsikirjadest on käesolevasse raamatusse valitud üle poolesaja, mis annavad üksikasjaliku ülevaate mitte ainult arhitekti enda elu- ja loometeest, vaid ka 20. saj. teise poole Eesti, resp. Tartu arhitektuurielust ning sõjajärgseist oludest laiemaltki.
Sellisena on raamatul oma kindel koht Eesti arhitektuuri ajaloos.

Selles komplektis:

• kleebised väikelaste motoorika arendamiseks, kokku 540 kleepsu
• eredad illustratsioonid
• huvitavad ülesanded

Kleebistega töötamine – see ei ole mitte ainult köitev, vaid ka kasulik tegevus. See arendab kujutlusvõimet, käte peenmotoorikat, liigutuste koordinatsiooni. Raamat võimaldab lastel ümbritsevat maailm paremini tundma õppida, soodustab väikelapse intellektuaalset arengut.

Komplekt koosneb neljast raamatust:

• Ringikesed. Kleebi õigesti!
• Ringikesed. Vali värvide järgi!
• Ringikesed. Loe üle ja kleebi!
• Ringikesed. Vali suuruse järgi!

HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele, sest sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Estonian cuisine has radically changed over the last hundred years, as have our eating habits, preparation technology and access to produce.

The Estonian Food Academy started a contest called «Estonia's New National Dish», and its purpose was to bring forgotten dishes back to life but with a modern twist to see how the Estonian food culture has actually evolved. The contest was launched so that it would result in a new national dish – a present for Estonia's centenary in 2018. They received hundreds of recipes in 2016 and 2017, mostly from food bloggers and regular home cooks.

A professional panel handpicked 40 best recipes. During eight events, all chosen recipes were tried and tested under the watchful eyes of professional instructors and the improved and final versions of all recipes are included in the cookbook you are currently holding.

«Kultuuride tõlgendamine» on Clifford Geertzi, ühe tuntuma ja mõjukama kultuuriantropoloogi ja tõlgendava antropoloogia teerajaja peateos, mis avaldati esmakordselt aastal 1973, kuid mille terviktõlget pole eesti keeles seni ilmunud.

«Kultuuride tõlgendamises» nihutab Geertz antropoloogia traditsioonilisi piire ja annab uue sisu mitmetele antropoloogia mõistetele, sealhulgas põhimõistele «kultuur». Rohkem kui nelikümmend aastat tagasi kirja pandud seisukohti aitab tänapäeva sotsiaal- ja humanitaarteaduste valguses mõista tõlkija põhjalik järelsõna.

Laste- ja värviraamatu komplekt.

Kes poleks teada tahtnud, kust tulevad unenäod?

7-aastane Mari küsib seda sõrmuselt, mis juhtumisi osutub võlusõrmuseks. Vastuseks otsustab sõrmus seda tüdrukule hoopis näidata. Mari kahaneb tillukeseks ning kohtab oma otsingul võlurit, unematisid, nähtamatut kassi ja mereröövleid. Ta õpib tundma seljakottide salaelu, teeb paberlennukiga hädamaandumise ning peab öisel katusel piknikku. Mari saab maitsta Hommikujooki, tunda omal nahal, kui palju vahukoort on liiga palju, ja näha, mida kõike on võimalik võluda püksirihmadest. Ning lõpuks, kõige lõpuks leiab ta vastuse küsimusele, kust tulevad unenäod.

Leia oma lemmikud tegelased ja tegevuspaigad ja värvi nad just selliseks nagu Sina tahad!

Oma raamatus pakub dr. Greg Wells välja konkreetsed strateegiad, kuidas olla terve ja heas vormis, vältida kroonilisi haigusi ja tunda end õnnelikuna. Ja seda mitte paar nädalat või kuud, vaid terve elu.

Edu saavutamiseks tuleb paremini magada, rohkem liikuda, targemini süüa ja selgemalt mõelda. Aga kõige tähtsam on teha neid nelja asja kõike koos. Just sellest tekib koosmõju efekt.

Autor pakub välja palju väikesi muutusi, mis igapäevaellu rakendatuna annavad ajapikku ohtralt positiivseid tulemusi. Oma argumentide tõestuseks toob ta välja hulgaliselt uuringuid ning ka näiteid enda pikaaegsest töökogemusest.

Aarne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.

768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.

«Kõige tähtsam on inimeses headus», on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama.

«Kadunud vaadete» sarja viies raamat näitab ca 600 fotol Võrumaa vaateid. Fotodel on kõrvutatud peamiselt Võru linna vaateid, kuid raamatus on pilte ka Rõugest ja Haanjast. Raamatu ülesehitus on sarnane sarja varasematele raamatutele, kus järgitakse kümnendite kaupa linnapildi muutumist.

Tallinnas lähevad kaduma kaks teismelist tüdrukut. Ka viis päeva hiljem pole keegi neid näinud. Uurija Rebecca Lindebergil ja tema kolleegidel ei ole ühtki jälge või niidiotsa, millest lähtuda, kui juba kaob ka kolmas tüdruk, seekord Keilas, ning politseil on põhjust arvata, et kõik need kadumised on omavahel seotud…

«Veel enne, kui Meribel ärkas, tajus ta oma silmalaugude taga nõrka valgust. Ta avas silmad ja oli täielikus segaduses. Kus pagana kohas ta oli? Oma kodus voodis küll mitte... Ja siis kohe tuli talle kõik meelde. Tüli Adelega. Ja tema üksi terviseradadel. Ja see mees ja tema kadunud koer ja auto ja karp kommidega ja... Mis siis oli juhtunud? Kas mees tõmbas ta autosse? Selle koha pealt Meribeli mälu katkes. Ta püüdis ettevaatlikult istukile tõusta, misjärel tundis kohe teravat valu kusagil kuklas. Ai, pagan küll. Silmad harjusid hämarusega ja ta märkas, et istub ühe laia, tumeroosa siidisest materjalist tekiga kaetud voodi peal. See oli kellegi magamistuba. Eemal nurgas seisis väike laud ja selle peal valgest riidest varjuga laualamp, mis valgustaski tuba. Kohe pani ta tähele ka seda, et ei ole ruumis üksi, nagu esimese hooga oli arvanud. Laua kõrval põrandal maas istus üks punaka peaga tüdruk, seljas helesinine pluus ja jalas mustad teksad. Ta hoidis kätega põlvede ümbert kinni ja tema pikad juuksed rippusid lahtiste sorakatena üle näo.»

Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud «Enne kui on hilja» (2015) ja «Kas keegi kuuleb mind?» (2017).

Geobioloog-nõustaja Kalju Paldis ehk «energiamees» ammutab energiat kõiksusest. Ta peab loenguid bioenergia, pendli, infoväljade ja enesetervendamise teemadel ning aitab neid, kes abi vajavad. Ja seda muidugi vaid siis, kui keegi temalt nõu küsib. Oma avatud loomuse tõttu jagab Kalju meelsasti temani jõudvaid sõnumeid nii oma õpilaste kui ka teiste kaasteelistega.

Kalju usub, et igaüks on võimeline end ise tervendama ja abistama ning tema saab olla vaid nõustaja. Kalju aitab leida teie sisemusest see mõttemaailm või lahendus, mis aitaks teil elus edasi liikuda. Tuleb vaid uskuda, et teis on isetervendaja võimed olemas.

Käesolevast raamatust leiad Sa tervendavaid ja positiivseid sõnumeid, mis on Kaljuni jõudnud kõiksuse infoväljade kaudu ning mida tal on rõõm teiega jagada.

Käesolev raamat on sarja «Meritsi maailma läinud eestlaste lood» kuues osa. Kui me 2012. a. sarja avaraamatu üllitasime, siis lubasime, et toome Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks lugejani kuueosalise teose.

Nüüd hoiategi käes seda kuuendat osa, milles on 17 erilist lugu eestlaste laia maailma minekust ühel ammusel keerulisel sügisel, aastal 1944.

Ülevaade Eestimaa teedel renoveeritud ning realselt sõitvatest üle 50-aastastest autodest kogu maailmast.

Käesolev «Isikliku energiakaitse» sarja kuuluv teejuht on kirjutatud just naistele mõeldes.

Tasakaalu säilitamine igapäevaelus ja suhetes on pidev protsess. Selles käsiraamatus välja toodud energiatööriistu ja -soovitusi kasutades õpid oma energiat ja iseennast hästi kaitsma.

Kõigil täiskasvanutel tuleb vahetevahel ette raskusi töö juures, vaidlusi naabri või pereliikmega jms. Kindlasti püüavad vanemad säilitada rahu, kui nende lapsed üleannetuks muutuvad.

Siit raamatust saad teada, kuidas olukordi energeetiliselt lahendada, mil viisil toime tulla energiavampiirluse ja muu taolisega. Saad ka aimu, mis teatud olukordades tegelikult toimub ja millised on probleemide võimalikud tekkepõhjused, et suudaksid edaspidi sind nõrgestavaid juhtumeid vältida ja paremini oma energia eest hoolt kanda.

Siin esitatud informatsioon energiatest võib paljudele olla üsna uudne, kuid naised on olemuselt intuitiivsed ja loomupäraselt valmis holistiliselt mõtlema. Ole valmis raamatus kirjeldatud isikliku energiakaitse võtteid ka praktiseerima, et näha, kas need muudavad sinu elu, nii nagu on varasemalt muutnud paljude teiste elusid...

Tere tulemast uude ja paremasse maailma, kus ainult sina ise otsustad, kuidas oma isiklikku energiat kasutada!

Taavi Kanguri «Sünk jää, otsatu põhi» on eesti algupärane kriminaalromaan, mis ammutab ainest nii Eesti Vabariigist kui ka Nõukogude Liidust. Läbi mitme aasta rullub lugeja ees lahti lugu, mis on samaaegselt küll põnev ja isegi hirmutav, aga kindlasti realistlik. Prokurör asub uurima tapmiste seeriat, mõrvar aga jääb vaatamata pingutustele tabamatuks ja kuritegudes tundub olema midagi aina rohkem isiklikult prokuröri vastu suunatut. Mida ajas edasi seda kindlamaks saab, et sündmuste võti peitub prokuröri kunagises teenistuses Nõukogude armees.

«Sünk jää, otsatu põhi» võitis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel Postimehe eripreemia.

Kirjanik Veiko Belials: «Nagu pealkiri lubab, on raamatus süngust, on kaamost, on noir'i. Õhustik on raske ja rõhuv, pigem traagiline kui põnevikule või kriminullile omane. Mitu tegevus- ja ajaliini on osavalt kokku põimitud, autor kruvib pinget pikkamisi ja lugeja saab ise arvatavaid traagelniite kokku siduda. Üks pisiasi viib teiseni ja peategelane on äkki end kõrvuni sisse mässinud ning seisab silmitsi valikutega, mis lähevad aina raskemaks. Ja nagu heale kriminullile omane, saabub katarsis üsna ootamatu nurga alt.»

Kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev: «Igati tasemel krimka, usutav ja haarav, ei pea lugedes ühte silma kinni pigistama.»

«Ahto vaatas üle Arkadi õla punaste kristallidena vastu peegelduvale jääle. Nüüd oli paremini näha verepritsmete labürint, mis enne oli osaliselt surnukeha alla jäänud. Laiba kuklapiirkonnas jooksid tumedad jutid pikalt üle kaela. Justkui keegi oleks proovinud puud langetada, aga korduvalt kirvega esimesest jäljest mööda löönud. Taskulambi valgel oli näha sinakasvioletse tooniga laike nende kohtade ümbruses, kus ihu jääd oli puudutanud.»

Istun Jakarta Metro TV stuudios ja vaatan tõtt umbes 86 miljoni indoneeslasega. Saatejuht loetleb minu siinse elu tähtsündmusi: õppis indoneesia keelt, korraldas «Teeme ära!» prügikoristusaktsiooni, tegi metsanomaadidega koos filmi ja kirjutas kohalikest raamatu. Ta hoiab käes mu teost «Kuidas ära tunda indoneeslast?» ja nõuab nüüd minult seletust. Ütlen talle, et oma mitmekesisuses olete te justkui maailma makett. Tahaksin aga öelda nii palju rohkemat, kui vaid seda maketti ühendavat keelt paremini valdaksin.

Et te olete iidsete traditsioonidega riik, kus põline metsamees toksib nutitelefoni. Et te olete konservatiivne riik, kus naised rokivad, jilbab'id peas, diskodel. Et te olete alandlikud, kuid pole olemas teist uhkemaid patrioote.

Et siin on esindatud äärmuslikud usklikud äärmuslike uskmatuteni, pillav rikkus näljase vaesuseni, südamlik hoolimine kõleda osavõtmatuseni, lopsakas loodus kurva tühimikuni.

Te meeldite mulle, indoneeslased, sest hoolimata kõigest suudate te need nii erinevad killud kokku tervikuks siduda.

Marusja Klimova triloogia esimene osa «Siniveri» ilmus «Loomingu Raamatukogus» 2014. aastal.

Teises osas on Marusja saabunud 1990ndate keskpaiga Pariisi, kus teda ümbritseb kirev seltskond kummalisi prantslasi ja uusi väljavaateid otsima tulnud venelasi. Autori enda sõnul on tegemist maailmaga, kus hallutsinatsioonide ja tõeluse piirid on ülimalt haprad.

Vihik sisaldab mitmekülgse literaadi skeptilisi ja tundelisi mõtisklusi elust, kunstist, ajaloost, mälust, jumalast, loomadest, armastusest jne.

Autor hindab tervet mõistust ja püüab sellega maailma mõtestada, teiselt poolt aga leiab tema irooniline «mina»: «Kui ka miljon inimest ütleb midagi tobedat, on see ikkagi üksnes tobedus.»

Erkki Bahovski soovitab: «Enamik kirjutab Muti «Eesti ümberlõikajast», aga mulle meeldisid «Mõtted» veelgi rohkem. Elukogemus segatuna peene irooniaga.»

Lühikesed, ainult pealtnäha lihtsad lood inimloomuse varjatud tahkudest, kirjeldatud autorile omase läbinägelikkuse ja irooniaga, milles ei puudu ka soe huumor ja kaasaelamine oma kummalistele ning samas inimlikele tegelastele.

Ainult kujutlus aitab leppida kõigega, mis vääramatult ON. Ainult kujutlus aitab ületada surma – lõppu, vastamata küsimust: miks? Ainult kujutlus aitab kesta, kummarduda õhtul väsinult kingapaelteni, avada hommikul silmad.

Läbilõige Eesti ajaloost ja populaarsematest toitudest 1918-2018.

Iga aasta on kujundatud eraldi kahele lehele. Lisaks Angelica Udekülli valmistatud retseptile ja Toomas Tuule pildistatud toidule on aastat sissejuhatav ajalooline tekst, just selle aasta olulisematest sündmustest, kus Mart Laar avab oma meisterliku keelekasutusega tee selle aasta toidule.

Tekstidele ja toidu piltidele lisaks on raamatus seda aastat iseloomustavad ajaloolised fotod ja toiduga sobivad esemed.

Kõik nõud ja lisad piltidel on ajastutruud ja raamatut võib käsitleda ka pildimeenutusena /ajarännuna mööduvasse sajandisse.

Kassipoja ja kutsika seiklused lähevad aina põnevamaks! Tark, kuid veidi lihtsameelne kutsikas kohtub agronoomist jänese ja apla siilikesega, aga sõpru neist millegipärast ei saa. Nagu alati, juhtub sekeldusi kassikesega – kord üritab ta maiustada perenaise külmikus, kord asutada privaatset telefonide kalmistut.

Ja veel jutustab see raamat põrsast, kellest saab valvekoer, kosmosetulnukatest ja võitlusest ülbete varestega, merikaelkirjakust ja salapärasest «ameeriklasest», kes elavat metsajärves, ning paljust muustki, mis toimub majas vikerkaare all.

Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud teose teine osa keskendub Humboldti Venemaa-ekspeditsioonile ja hilisemale elukäigule. Palju tähelepanu pöörab autor sellele, kuidas Humboldti tõekspidamised ja avastused mõjutasid teisi silmapaistvaid loodusteadlasi.

Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem.

Humboldt oli väsimatu rändur ja vaatleja, kes oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustööde ja raamatute vahendusel kogu maailmaga jagas. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada.

Teine trükk.

Einar Laigna (sünd 1937) on tähelepanuväärne isiksus Eesti avalikus elus: hinnatud lektor ja ajaloofilosoof, vaimulik, erusõjaväelane, käsitöömeister. Võrratu ajalootaju annab tema mõtetele erilise, ajastuteülese perspektiivi.

Einar Laignat on kardetud ja armastatud – ta on mees, kes ütleb tõtt. Laigna on väärtustanud füüsilist ja vaimset pingutust. Metallitöö, kulturism, filosoofia- ja teoloogiaõpingud, kõike on ta teinud kire ja andumusega, olles kujunenud mitmel alal eksperdiks ja õpetajaks.

Käesolev raamat on tagasivaade Einar Laigna eluteele, kus leidub kohtumisi suurepäraste inimestega ning loomulikult ka inimlike puuduste ja nõrkustega. Oma elule vaadates tõdeb Einar Laigna vaid üht: «Olen kätel kantud!»

Kummituslik ja imekaunis. – The Independent

Maagiline! – Kirkus Reviews


1829. aastal mõistetakse Põhja-Islandil Agnes Magnúsdóttir kaasosalisena süüdi kahe mehe tapmises.

Agnes saadetakse kuni hukkamiseni piirkonnaametnik Jón Jónssoni tallu, kus elavad ka mehe naine ja nende kaks tütart. Täis õudu, et süüdi mõistetud mõrtsukas nendega ühe katuse all elab, väldib kogu perekond Agnesega suhtlemist. Vaid noor abiõpetaja Tóti, kes on määratud Agnese vaimseks eestkostjaks ning üritab päästa tema hinge, tunneb vajadust püüda naist mõista. Agnes peab koos pererahva ja sulastega terve suve õlg õla kõrval tööd rabama. Kui aga suvekuudest saab talv, hakkab välja kooruma Agnese õnnetu lugu igatsusest ja reetmisest. Ja kui tema hukkamise päev järjest lähemale jõuab, põletab kõigi meeli üksainus küsimus: kas ta on süüdi?

Tõestisündinud lool põhinev «Matmisriitused» on sügavalt liigutav lugu isiklikust vabadusest; sellest, kellena näevad meid teised ja kes me ise enda meelest oleme, ning sellest, kuidas oleme armastuse nimel valmis riskima kõigega. Kauni ja täpse keelega portreteerib Hannah Kent Islandi karmi maastikku, kus iga päev on võitlus ellujäämise nimel, ja küsib meilt, kuidas peaks üks naine lootma ellu jääda, kui tema elu sõltub teiste räägitud lugudest?

«Matmisriitused» on Austraalia kirjaniku Hannah Kenti 2013. aastal ilmunud esikromaan, mis pälvis kohe hulgaliselt tähelepanu ja kiitust. See on võitnud mitu kirjandusauhinda ja ilmunud juba kolmekümnes keeles. Tema teine romaan «Head inimesed» ilmus 2017. aastal.




Imelise õhustikuga… meeldejäävate keeruliste tegelaskujudega lugu. – The New Yorker

Mõtlemapanev, suurepärase tunnetusega debüütromaan. – Entertainment Weekly

Kent ühendab oma muljet avaldava taustauuringu osavalt loo narratiiviga – näiteks alustab ta mitut peatükki otse arhiiviallikaist pärit dokumentidega – ning annab seda tehes uue elu ajaloolistele tegelastele ja nende lugudele. – Publishers Weekly

Tähelepanuväärne saavutus! Kuigi «Matmisriitused» on kahekümnendates eluaastates Austraalia kirjaniku esimene romaan, võib seda võrrelda Margaret Atwoodi «Alias Grace’i» ja Peter Carey «Kelly jõuguga» – kõik kolm teost nõuavad autorilt sisenemist kaua aega tagasi elanud päris kurjategijate mõttemaailma. – Sunday Times Culture

Norra suurima näitekirjaniku Henrik Ibseni värssdraama «Peer Gynt» ilmus esmakordselt trükis 14. novembril 1867. Esmatrüki 150. aastapäevaks on meie aja üks hinnatumaid eesti luuletajaid Paul-Eerik Rummo loonud teosest oma tõlkeversiooni. Varem oleme saanud Ibseni teksti lugeda Marie Underi poeetilises tõlgenduses, mis valmis enne Teist maailmasõda, kuid et keel on oma loomult pidevas arengus, tingib see ka vajaduse värskete tõlgete järele. Paul-Eerik Rummo värsistatud «Peer Gynt» on päris uus eestindus, mis valmis Riina Hanso proosatõlke alusel.

«Peer Gynt» on jõudnud paljudele maailma lavadele ja jõuab sinna kindlasti ka tulevikus, kuid Henrik Ibsen nimetas oma näidendit algselt just lugemisdraamaks. Niisiis – elamusrikast lugemist!

«Passist reispassini» on reisinippide käsiraamat nn tsiviliseeritud tavareisijale, kes pigem sõidab lennukiga, peatub hotellis või üürikorteris, šoppab hea meelega ning tutvub vaatamisväärsustega, linnakaart näpus. Siit leiab nii asjalikke näpunäiteid kui absurdseid lugusid elust enesest. Raamat sobib igale reisilembesele inimesele nõuandjaks ja meelelahutajaks.

Olen Marlene Leopard. Olen luuletusi kirjutanud alates 10ndast eluaastast. Selles kogumikus on kokku kogutud luuletused aastast 1997-2017, mis on väga eriilmelised. Luuletusi kirjutan mind puudutavatel teemadel (usk, muusika, naiselikkus, patriotism, loodus, kevad, müstika, inglid, lapsed), aga ka mind inspireerinud inimeste/luuletajate mõjul (Marie Under, Uku Masing, Wimberg). Siinkohal tahaksingi tänada oma kooliaegset kirjanduse õpetajat Maire Raiestet, kes aitas leida teed luule- ja kirjanduse maailma, oma muusika- ja kirjandusehuvilisi vanemaid ning oma peret.

CD peal loevad luuletusi (lisaks minule) minu juhendatava Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu lauluansambli liikmed Jelena Kudrjašova ning Inge Vallandi, kes on samuti väga palju minu silmi avanud seoses nägemispuude ning pimedusega ning kuna ühingul on oma raadiosõlm, siis sealt olen tänu Jelenale saanud tõuke oma luuletused salvestada, et nad jõuaksid võimalikult paljudeni.

«Emotsioon» loob... naeratuse, kujutluse, mis arendab sinu maailma läbi vürtsitavate piltide..., meelitab sind olema vabam, julgem... oma elus, emotsioonides...

«Emotsioon» annab... võrratu kogemuse, jagatud elu võlu, unistused...

«Emotsioon» on...naudingud, milles on omad võlud ja varjud..., naudingud, mis ei unune..., vaid loovad arengu sinu ümber sinu ellu...

Emotsioon on jõud..., mis võidab alati!

Vaesunud maffiaboss Hector Guzman varjab end Toscana mungakloostris. Ta kavatseb üles otsida oma poja Lothari ja saada tagasi kogu oma äriimpeeriumi. Vihkamine ja kättemaksuiha on suuremad kui munkade juures osaks saanud headus. Nüüd valmistub ta oma viimaseks võitluseks.

Haiglaõde Sophie Brinkmann on oma tahte vastaselt tõmmatud kriminaalsesse maailma. Nüüd on ta rahvusvaheliselt tagaotsitav ja varjab end koos oma poja Albertiga Prahas. Stockholmi kriminaalkomissar Tommy Jansson peab Sophie Brinkmanni üles otsima, sest naine teab komissari räpastest tegudest liiga palju. Ta plaanib naise tappa, et seejärel rahulikult oma elu edasi elada.

Alexander Söderbergi «Hea hunt» on Sophie Brinkmanni ja Hector Guzmani triloogia viimane osa.

Eestis on kolm absoluutset tippluuletajat: Andra Teede, Kristel Rebane ja Leonora Palu.

Leonora Palu teine luuleraamat uurib üleloomulikke nähtusi nagu päike, koer, süda, sammal, varjud, vahtraninad jne. Vaimuaristokraadi veenvas rollis lahkab ta filosoofilisi probleeme: kaev, mausoleum, uksed, katused, lapsed, või, leib, teleseriaalid ja -staarid. Lisaks teostab poeet ka lugejale jõukohaseid katseid, näiteks päikese eraldamine munavalgest, kui nimetada vaid üht. Võrratu, lummav, hingemattev.

LUMETA DETSEMBER

kui põrgus
poleks muud
kui see
külmkapi
undav toon
siis ma kannataks
ühe minuti

rohkem ei kannataks
siis teeksin
selle tooniga
intervjuu
või lapsi

Maailmakirjanduse õpik sisaldab kogu ülevaate, mis on vajalik gümnaasiumi kohustusliku kursuse «Kirjandus antiigist 19. sajandini» läbimiseks, kuid annab lisaks Euroopa kirjandusele ka süvendatud sissevaate idamaade kultuurilukku.

Õpikus tutvustatakse kirjandusvoolude ajastuomaseid eripärasid ja kirjanduslooliselt tähtsaid ühiskondlikke muutusi. Eesmärk on selgitada õpilasele kirjandusliku mõtte kujunemise seaduspärasusi ning panna mõtlema, kuidas 21. sajandil hinnata kirjanduslikku pärandit. Õpik toetub riiklikule õppekavale, kuid seal leidub ka õppekavaväliseid teemasid, et õpetajal oleks kirjanduse tutvustamisel suurem valikuvabadus, kirjandushuviline õpilane leiaks aga endale põnevat lisalugemist.

Rein Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor, Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor. Ta on olnud Tallinna Ülikooli ja Eesti Humanitaarinstituudi rektor. Rein Raud on kirjutanud romaane ja esseistikat.

SEE RAAMAT ON

• naljahammastele vaikselt üksinda lugemiseks ja pihku kõkutamiseks;
• issidele-emmedele, et lastele haigutamata ette lugeda;
• lasteaedadele ja koolidele näitemängude lavastamiseks;
• väikestele teatrigurmaanidele koduse teatrilava rikastamiseks;
• andunud toidugurmaanidele koos perega kokkamiseks.

See raamat avaldab esmakordselt Piip ja Tuut Teatri valitud näitemänge, telest tuntud Köögiviljateatri lugusid, peakokk Marek Demjanovi toiduretsepte ja terve Konnalaulu koos sõnade ja nootidega ning veel mõndagi avastamisväärset.

«Küll ükskord kirjutatakse pakse raamatuid sellest, mis inimestega on tehtud.» Nii lootis minu ema, kes sellest põrgukatlast ise läbi käis ning 1956. aastal viimaks sunnitöölaagrist vabanes.

Vangilaagrites piinles tuhandeid igas vanuses ja igast rahvusest inimesi, keda koheldi nagu kodutuid loomi. Näljane loom leiab ikka mõne toidupala, aga inimene, keda ümbritsevad trellid, traataed ja püssimehed, on hullemas olukorras. Ning kui talle, «kodumaa reeturile», on karistuseks määratud 25 aastat, on end inimesena tunda pea võimatu. Lihtne oli inimesi süüdi mõista, veelgi lihtsam oli neil süüd leida! Venemaa suured stepid vajasid «tööloomi» ja nendest puudust ei tulnud.

Olin kõigest 11-kuune, kui suri minu isa, ning kolmeaastane, kui Vene okupatsioon määras emale 25 aastat sunnitööd Kasahstani vangilaagris. Isegi kuus aastat peale ema vangistamist ei teadnud me veel, kas ta üldse eluski on. Kirjavahetus algas peale Stalini surma 1954. aastal, kui saime emalt esimese venekeelse kirja. See andis lootust teda veel kunagi näha. Ema oli saatnud mitu kirja, aga meieni need ei olnud jõudnud. Algul tohtis ta kirjutada ainult kaks kirja aastas, hiljem kaks kirja kuus. Kõik kirjad läbisid range kontrolli.

Raamatus kirjeldan kaheksat aastat, mil olin oma emast ja emaarmastusest ilma jäetud. Räägin oma pere raskest saatusest, ema vangikaaslaste läbielamistest, mis kirjadest välja jäid, ning enda lapsepõlvest ema ja isata. Raamatus saab näha ka vangide luulet, joonistusi ja illustratsioone, mis annavad sissevaate vangilaagri elukorraldusse ja teostamatutesse unistustesse. Kirjade saatmiseks kasutati iga viimsetki paberitükikest. Tegelikkusest – piinamistest, näljutamistest ja hukkamistest, mida kirjades mainida ei tohtinud – saime teada alles siis, kui ema 1956. aasta lõpus vabanes. Vabastamisel öeldi emale vaid: «Väike eksitus!» Emaga saime peale tema vabanemist koos veeta vaid kaks aastat, mida pean oma elu üheks kaunimaks ajaks.

Teos annab vanemale põlvkonnale, kelle esivanemad võisid olla sama elusaatusega, võimaluse meenutada kadunud aastakümneid, ja noortele võimaluse mõista ühe põlvkonna traagilisi läbielamisi.

Meeldivat lugemist soovides Ilme Ristla

Kindlasti on nii mõnigi eestlane seisnud küsimuse ees, mida tahab eepos «Kalevipoeg» meile öelda, milline on tema sõnum meie rahvale. Et leida sellele vastust, tuleb esmalt õppida lugema eepose pildikeelt. Selle mõistmiseks peab aga minema tagasi üsna kaugele, inimkonna teadvuse arengu lapsepõlve. Inimkonna arengu kaugetel aegadel, enne inimese tänapäevase mõtlemisvõime kujunemist, oli kogu tarkus maailmast ja inimestest rüütatud piltidesse. See oli inimkonna muinasteadvuse aeg, mil inimesi juhtisid ja harisid müsteeriumikoolide ehk tolleaegsete tarkusekoolide kaudu nende õpetajad. Müsteeriumipaigad on kadunud, nende õpetuse sisu on aga piltide kujul säilinud muinasjuttudes ja eepostes. Pildivaliku osas oleme teinud nii, et kõik ümbruskond koos sealse looduse, erinevate inimtüüpide ning erinevate mütoloogiliste jumaluste ja haldjatega oleks kindlasti väga realistlik. See peaks aitama lugejal-vaatajal seda kõike paremini omastada ja nendesse rollidesse sisse elada. Seetõttu, läbi sellise pildipagasi, peaks ka teoses olev regivärsiline luulekeel olema paremini omastatavam ja loetavam.

Antud raamatu eesmärk on propageerida meie rahvuseepost «Kalevipoeg», tuua see meie inimestele lähemale, elavdada see muinasaegne eepiline lugu käesolevatele põlvedele ja teha sellest tänapäevases mõistes väärikas rahvakultuuri kunstiteos. Meeldivat lugemist ja teose sündmustikule kaasaelamist.

Näitusega kaasnenud kataloog tutvustab reisilaev «Titanicu» lugu.

Oma esimeses raamatus pärast kahe aastakümne pikkust vaheaega käsitleb Anthony Robbins teemat, mis huvitab väga meid kõiki: kuidas kindlustada endale ja oma perekonnale rahaline sõltumatus.

«Kui investeerimisraamatutel oleks oma Pulitzeri auhind, siis see raamat võidaks kindlasti.» (Forbes.com). Tony Robbins on meie aja üks lugupeetavamaid kirjanikke ja mõtlejaid. Inimesed üle kogu maailma – olgu nad edukad või mitte, kahekümneaastased noored või pensionärid – hindavad teda selle eest, et ta annab neile inspiratsiooni ja vahendid nende elu muutmiseks.

Tema raamatud, mis tegelevad dieedi ja vormisolekuga, äri ja juhtimisega, suhete ja eneseväärtustamisega, on muutnud inimeste elu sügavalt ja kestvalt. Nüüd, esimest korda, on Tony Robbins kokku kogunud hindamatu «destillaadi viimase neljakümne aasta headest ideedest, mis on seotud isikliku eelarvega.» (The New York Times). Tony Robbins, kes tugineb laiaulatuslikule uurimistööle ja intervjuudele kõige legendaarsemate tänapäeva investoritega (John Bogle, Warren Buffett, Paul Tudor Jones, Ray Dalio, Carl Icahn ja paljud teised), on rajanud seitsmeastmelise tee finantsvabaduse kindlustamiseks.

Raamatus annab ta nõu, kuidas võtta kontroll oma finantsotsuste üle ning kuidas koostada säästu- ja investeerimiskava; ta purustab müüte kokkuhoiu ja investeerimise kohta ning annab «eluaegse sissetulekuplaani». Siin on praktilised nõuanded, kuidas saavutada finantsvabadus kogu ülejäänud eluks.

«Pane «Raha» nende raamatute nimekirja, mida hakkad varsti lugema … See on väga hea raamat.» (Marketwatch.com)

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Meie karvased sõbrad on juba ammust aega meid jälginud, siis tukastanud, siis pisut mõtisklenud ja uuesti tukastanud. Uinakute vahel on nad mõistnud, et inimloomad vajavad hädasti nende väärikaid nõuandeid, kuidas toime tulla elu tõusude ja mõõnadega. Selles raamatus jagavad nad oma hinnalist kassitarkust, kuidas alistuda romantikale, kuidas pääseda grupiüritustelt puhta nahaga või kuidas ronida mööda karjääriredelit üles vaid selleks, et mõista – kuidas ma nüüd alla saan? Pärast selle raamatu lugemist oled valmis vallutama maailma! Kuid enne veel üks kiire uinak.

Legendaarse menuraamatu «Mõjustamise psühholoogia» autor, sotsiaalpsühholoog Robert Cialdini heidab valgust veenmiskunstile ja paljastab, et selle saladus ei peitu sõnumis endas, vaid otsustavas momendis enne sõnumi edastamist.

Mis eristab häid suhtlejaid tõeliselt edukatest veenjatest? Cialdini selgitab, kuidas kasutada ära olulist ajaakent enne tähtsa sõnumi edastamist. See on aeg, mis häälestab inimesi nii, et nad oleksid sõnumile vastuvõtlikud juba enne sellega kokkupuutumist. Tõhus veenmine saab teoks vaid läbi tõhusa eelveenmise.

Oma valdkonnas maailmas enim tsiteeritud psühholoog Cialdini «Veenmise kunst» põhineb autori ulatuslikul kogemusel ja kirjeldab võtteid, mida peaks kasutama, et saada oskuslikuks veenjaks. Cialdini väidab, et kuulajate hoiakute, uskumuste või kogemuste muutmine pole vajalik – piisab, kui rääkija suunab enne sõnumi edastamist kuulajate tähelepanu endale soovitud suunas. Cialdini kasutab konkreetsete võtete tutvustamiseks hulgaliselt uuringuid ja lugusid, mis aitavad mõista, kuidas muuta kuulajaskond soodsalt meelestatuks nii, et nad ütleksid «jah».

Lund muudkui sajab ja sajab. Külm läheb aina käredamaks ja hanged ähvardavad kogu maailma enda alla matta. Üheteistkümneaastane Aliisa kukub läbi lume teise maailma, Sõsarlasse – vastu uskumatele seiklustele.

Vahvad pusled vingete võidusõitjatega! Loe lugusid, vaata pilte ja pane siis pusle kokku. See pole üldse raske. Hoopis vahva!
             
Hoiatus! Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Selles 16-leheküljelises nuputamisvihikus saad taas kokku oma Disney lemmikutega. Nuputa koos Lõvikuninga, Bambi ning Mowgli ja tema sõpradega «Džungliraamatust». 

Kaasas kingitus!

Hoiatus! Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad

Donald ja Jõnn on hädas maaväliste turistidega. Kas Inimväliste Ohtude Taltsutuse agentidel õnnestub ära hoida suur segadus ja paanika? Salapärane helistaja paneb Kupile pähe mõtte hakata papagoide dresseerijaks.

Kes on salapärane võõras ja mis sellest kõigest välja tuleb? Pardilinnas nauditakse põnevat võidusõiduvõistlust, kui äkki kajab üle linna verdtarretav hädakisa – onu Robertilt on varastatud tema õnnemünt! Sugulased ja vaenlased on sunnitud kihutama läbi aja ja ruumi seda otsima.

«Kui me La Gomerale jõudsime, oli siinkandis klähvimist jube palju, eriti öösiti. Meil oli tunne, et ka meie hakkame täiesti kanaarikoerastuma, sest naabritädiga kokku oli meil mingil ajal kuus koera! Kui turistid majast möödusid, saatis neid koerteansambel. Imps tegi meie galeriile isegi uue sümboli, kanaari koera. Kanaari saared ju tähendavadki koerte saari. Imelik on see, et ka kohaliku televisiooni ilmatädid on natuke koera nägu – jumala lahe oleks, kui kanaari koer loekski hommikul telekast ilmateadet!»

Kunstnik Ave Nahkuri raamat ei ole päris tavaline reisiraamat. See on äraminemise raamat, kus on palju kohalolemist ja äratundmisi, kohtumisi värvikate tüüpidega ja rõõmsat elujulgust. Ja muidugi muhedat huumorit, sest ilma nalja ja naeru ja Ave joonistatud tegelasteta ei kujuta meie küla eitesid ju ette, elagu nad kus ilma otsas tahes!

Mõnikord võib armastus su südame murda...

Kalinda Brady saabub Coloradosse, mõtteis vaid üks: maksta kätte oma endisele kihlatule, kes hävitas ta õnneliku lõpuga muinasloo. Ent juhuslik kohtumine kunstnikust ja kalamehest Rand Alastairiga paneb ta valima arveteklaarimise ja ootamatu kire vahel, mida ta niipea ei suuda unustada. Kui ta endine kihlatu hakkab tema ettevõtet jahtima, peab Kalinda õppima oma südant kuulama või riskima kõige kaotamisega.

Vanasti oli elu parem. Või kas ikka oli?

Greg Heffely esitab selle küsimuse, kui kogu linn tõmbab vabatahtlikult juhtmed seinast ja elektroonikaseadmed nurka visatakse. Paraku on nüüdisajal omad mugavused ja Greg pole loodud vanamoodsa maailma jaoks. Kas Greg suudab taluda pinget, mis tõuseb Heffleyde kodus ja väljaspool seda? Või on tagasipöördumine «kiviaega» Gregi-suguse lapse jaoks liiga karm?

Lastele mõeldud luuleraamatust «Ringiratast» võib leida luuletusi ajast, koosolemisest, kodust, kodumaast.

See, et meile kuulub ühine maa, kus elada, neli aastaaega, mida kogeda, oma pesa, kus hoida ja armastada ennast ja teisi, on väärtus omaette. Aegruumi rütm ja korduste tähenduslikkus tunduvad ühest küljest nii lihtsad ja mõistetavad, teisest küljest aga keerulised ja arusaamatud.

Kõige põnevam on aga see, et kõigile meile on antud võimalus olla omamoodi osake selles ringis.

«Uudissõnu uue aastatuhande algusest» jälgib eesti sõnavara arengut 2000. ja 2010. aastatel. Raamatu tuumaks oleva uudissõnastiku põhi on laotud nendest uutest sõnadest, mis on lisatud õigekeelsussõnaraamatu 2006. ja 2013. aasta trükki, uus kiht on sõnad, mis jõuavad 2018. aasta trükki. Kokku on raamatus paar tuhat uudiskeelendit koos seletuste ja hinnangutega.

Peale uudissõnastiku leiab raamatust ülevaate sellest, kes uusi sõnu teevad ning miks ja kuidas neid tehakse, samuti Eestis XXI sajandil peetud sõnavõistlustest. Raamatu lõpetab valik sõnavarateemalisi kirjutisi, mis on ilmunud peamiselt ajalehes Postimees 2016. ja 2017. aastal.

Maire Raadik (snd 1963) on keeleteadlane, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ning raamatute «Panganduskeel», «Kuidas vormistada ametikirja», «Väikesed tarbetekstid» ja «Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik» autor.

Friedebert Tuglas ja Karl Ast-Rumor on olnud läbi aegade ühed enimreisinud eesti kirjanikud. Raamatus on ära toodud põnevaim osa nende reisidelt saadetud postkaartidest. Kaardid sisaldavad lisaks eksootikale ka palju kirjandus- ja kultuuriloolist materjali. Tutvustavad portreed kahest reisivast kirjanikust on visandanud Janika Kronberg ja Tiit Pruuli. Samas sarjas on varem ilmunud raamatud Karl Ristikivi ja Marie Underi reisidelt saadetud postkaartidest.

«Mida saab üldse rääkida üks nukk, kes seisab päevad ja ööd ühel kohal?» ütleb Tiffany, üks raamatu tegelastest. Lapsena kujutame ette, mida nukud mõtlevad ja tunnevad. Millegipärast täiskasvanuna ei tule see meile enam meelde. Raamatu lood viivad meid vanemate ja vanavanemate aega, sisaldades valusaid meenutusi sõjast põgenemisest. Avaneb ka vanaaegsete esemete ja tavade maailm. Lood kutsuvad märkama esmapilgul tühisena tunduvaid igapäevaelu pisiasju, hoolima elusatest ja ka justkui elututest asjadest.

Haarderite perekond elab rahumeelset elu väikesel saarel ja armastusest ses peres puudu ei ole. Aga mis saab siis, kui leebet meest tabab üks kaotus teise järel ja viimaks mõtegi kaotusest talumatuks muutub? Võibolla põgeneb ta kõige eest. Võibolla otsustab ta tappa omaenda ema. Surnuks kuulutada oma laps. Lasta hääbuda oma naisel. Võibolla vajub ta asjadesse, millest loobuda ei suuda. Võibolla. Ja kuidas kasvab armastatud laps pahupidi maailmas, kus hea on halb ja õige on vale, kus pimedus on valgus ja surnud on elavad? Laps, kes ei tohi võõrastega rääkida. Ja kes ei kahtlegi, et isa hoiab teda vanas konteineris peidus puhtast armastusest. 

«Vaik» on kaunis lugu õrnusest, armastusest ja ustavusest. Ning see on kohutav lugu kaotushirmust, kinnihoidmisest, kokkuvarisemisest, paranoiast ja tahtmatust julmusest.

Ane Riel (s 1971) debüteeris romaanikirjanikuna raamatuga «Liseleje lihunik» (2013). «Vaik» valiti 2016. aastal Taani parimaks põnevusromaaniks ja samal aastal võitis teos Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti.

«Keset ilu ja valu» on järg Eet Tuule autobiograafiliste sugemetega raamatule «Poisike rukkis. Elu sõjajärgses Eestis lapsepilguga».

Poisikesest noormeheks sirgunud Priidu elu oli 1950. aastate keskelt kuni 1960ndate lõpuni küllaltki keeruline. Poliitvangist isa tõttu jäid Priidu eluteel paljud uksed suletuks. Lisaks olmemuredele tuli noormehel seljatada teda tabanud raske haigus. Tänu südamlikule arstile, oma tahtejõule ja võimalikult palju looduses viibimisele sai Priit sellega hakkama. Üha süvenev huvi looduse vastu pakkus talle võrratuid elamusi, kujundades temast arvestatava amatöörornitoloogi. Olles korduvalt sunnitud elu- ja töökohta vahetama, tutvus ta paljude huvitavate inimestega. Hiljem koges Priit ka armastuse võlu ja valu.

Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, ent esineb ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt kirjeldades.

Siinkirjeldatud tegevus toimub alates 1955. a. nii Eestis kui ka mujal. Iko satub keerulistesse olukordadesse, millised lahendab oma vaistu ja parema arusaamise järgi. Tema on võimeline tegema järeldusi ja õppima vigadest, kuid Loodus on siiski alati tugevam. See vast ongi armastus, millest räägitakse, kirjutatakse, mida ka varjatakse, häbenetakse...?

Propageeritakse unistusi, luulu ja elamist virtuaalsuses. Kas see on õige?
Looduses toimiv on siiski lihtsam, ausam ja otstarbekam, kui tsivilisatsiooni ettekujutused, nendest teabe levitamine ja nende jäljendamine.
Enamuses ilukirjanduses kohtame autorite väljamõeldud luulu, ja et see tõesti nii on, selleks vajalik tutvuda nende endi elulooga, arvab Iko.

See on lugu Taiost, murede kaudu valgusesse jõudnud inimese teest. Igaühel meist on oma tee ja oma mured. Keegi ei pääse temale määratud kannatustest. Kuid see raamatuke tõestab, et inimene ei ole ka oma elu kõige mustematel hetkedel üksi.
Üks psühholoog, kes on uurinud vangilaagrite jubedusi, väidab kindlalt, et vangid, kes suutsid leida oma elu eesmärgi, talusid piinamisi teistest paremini.
Siinkirjutaja soovib kannatavale inimesele näidata, et inimelul on eesmärk ja igal kannatusel tähendus, hoolimata sellest, kas kannataja ise seda mõistab või mitte.

Taio on päritolult eestlane. Tema vanavanemad hukkusid Stalini terrori läbi. Tema ise viibis Tšernobõli lähedal õnnetuse hetkel. Väike Elina oli kiirituse ohver.
Taio elu oli täis kannatusi, kuid kannatusest sündis uus Taio.

Brošüüri teises pooles on katkendid Tapio Nousiaise raamatust «Ainult üks elu», abiks usu tee leidmiseks ja saatjaks eluteel.

Labürintteatriühenduse G9 lavastuse «Ooteaeg» ebatraditsioonilise ülesehitusega saateraamat.

«Siin avaldatud tekstid ei esinda ega selgita lavastuse üksikasju. Siin räägitakse pigem ajast ja ootamisest. See võib olla raamat neile, keda nimetatud teemade ilukirjanduslik mäletsemine huvitab.
See raamat võib olla neile, kes käisid etendusel ja olid pahviks löödud jampsi tulemüürist, mis neile rööv-vägistajana peale langes ja kes loodavad nüüd välja lugeda selle, mis me ometi kõige sellega öelda tahtsime.
Võibolla on see raamat neile, kes külastama ei jõudnud, aga loodavad võrdväärset aseainet leida kogemusele, mida kultuuriringkondade kinniste uste taga mõminal kuhugimaani kiidetakse.»

Henry Griin

Indrek Hargla koostatud alternatiivajaloo antoloogia «Eestid, mida ei olnud» on põnev kirjanduslik mõttemäng, kus ulmekirjanikud on ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgajast kuni moodsa meediaajastuni välja. Siin on kaksteist juttu, mis uurivad, et milliseks oleks võinud Eesti lugu kujuneda, kui mõned sündmused oleks läinud teisiti. Mis oleks saanud eestlastest, kui Saksamaa oleks võitnud II Maailmasõja? Või kui eestlased oleksid juba muinasajal vastu võtnud ristiusu ja saanud oma kuninga? Kui Napoleon oleks vallutanud Eesti või kui Põhjasõja aegu oleks sortsid ja nõiad Tartu linna hävingust päästnud?

«Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta. 

Hommikuti oli ta Lo, lihtsalt Lo, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis – Dolly. Dokumentides – Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita.» 

Nii kirjeldab raamatu minategelane Humbert Humbert oma pöörase ja meeleheitliku kire objekti, 12-aastast Lolitat. Vangikongis kohtuprotsessi algust oodates vaatab ta tagasi oma elule, mida pärast lapsepõlve õnnetut armulugu täidab nümfettide ihalus ja mis kohtumisel kauni Dolores Haze’iga muutub pöördumatult. 

«Lolita» on kirjutatud keelelise virtuoossuse ja mänglevusega. See on kirjanduslikult rafineeritumaid «ohtliku» ainesega raamatuid üldse.

Külmad supid, püreesupid, köögiviljasupid, kalasupid ja lihaga supid. 50 tervisliku ja maitsva, kaalu kontrolli all hoida aitava supi retsepti. Suppi võib pakkuda argipäeva õhtul perele ja pidupäeval külalistele. Supp on toitev, annab vähe kaloreid, valmib kiiresti ja on rahakotisõbralik.

Umbrohi ei hävi! «Wremja» käsikirjad ei põle!

Legendaarne teleseriaal kummitab jälle – endine kosmonaut Zorro ja veendunud alkohoolik Nisu Uno, rullnokad Aiku ja Pets, imetillukese palgaga inspektor Kukeke, hirmuäratav Laari ämm ja teised tegelased on taas teiega.

Alla 16-aastastele keelatud!

Tuntud arhitektuuriajaloolane Dan Cruickshank rändab läbi aja ja ruumi Vana-Egiptuse püramiididest Manhattanil kõrguvate pilvelõhkujateni ja uurib maailma ehituskunsti kõige mõjuvamaid ning iseloomulikumaid saavutusi.

Tema valikusse kuuluvad paljud kuulsad ehitised, mis esindavad arhitektuuriloo otsustavaid või murrangulisi hetki: Rooma Panteon, Hagia Sophia basiilika Istanbulis, Taj Mahal Agras ning Pekingi Keelatud Linn. Raamatus on aga ka üllatavamaid valikuid, ääretult põneva looga, ent enamasti maha vaikitud kangelasi nagu Oriel Chambers Liverpoolis ning Narkomfini kortermaja Moskvas.

Dan Cruickshank on käinud vaatamas kõiki raamatus käsitletud ehitisi peale kolme. Mõned neist asuvad kättesaamatuis ja hävimisohus paigus nagu Hatra Iraagis ning Palmyra Süürias. Autor kirjutab liigutavalt muistseist kunstiteoseist ja hooneist, mida me ei pruugi enam kunagi oma silmaga näha.

«Arhitektuuri ajalugu 100 ehitises» on ülistuskõne suurele arhitektuurile, selle võimele maailma ajalugu kujundada ja ise selles kujuneda.

«Olen viimase kümne aasta jooksul harjunud sellega, et mehed mu elus tulevad ja lähevad. Aga Eleri on mu kõrval sel ajal alati olemas olnud. Ja Meeno on mu elust kogu selle aja kadunud olnud. Äkitselt on aga kõik poolused ümber keeratud ja mul pole õrna aimugi, milliste mängureeglitega seda uut mängu mängitakse.»

«Kes kardab välgutüdrukut?» on Heli Künnapase sarja «Mõni õhtu romantikat» kuues raamat. Seekordses raamatus peab kodusesse Pärnu-Jaagupisse naasnud Annely muutunud oludes ümber hindama oma mineviku ning selgeks õppima õppetunni, et kui sa ise oma elu ei juhi, siis teeb seda keegi sinu eest. Sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad.

«Umbes kümme inimest on minult küsinud, miks mul on vaja veel üht elulooraamatut. Jah, ma räägin uuesti üle paljud seigad oma elust, kuid tegelikult pole see mitte elulooraamat, vaid mälestusteraamat. Ma ei keskendu kronoloogiale ega pretendeeri täielikule loetelule kõigest, mis elus juhtunud. Hoopis meenutan sündmusi ja inimesi, mis või kes on minu elu enim mõjutanud – tänasest vaatenurgast. Selliselt, oma südame põhjast, pole ma paljudest asjadest iial varem rääkinud.

Veelgi tähtsam motivatsioon seda raamatut teha on see, et viimased paar aastat on nii mõndagi tahku minu mõtlemises kõvasti muutnud. Ma ei tea, kas saan just öelda, et olen saatusele tänulik selle hingelise kadalipu eest, millesse ma seoses oma tütre abiellumisega ja sellest Eesti meedias tehtud «järjejutuga» sattusin, aga see andis mulle väga palju mõtlemisainet. Õpetas uuesti olema üksi. Vaatama oma elu üle ka selle pilguga, et mis ma olen valesti teinud.

Ütlen lihtsalt ja selgelt – mu keha on omadega täitsa läbi. Niikaua, kuni vaim on veel virge (ja seda ta on!), tahtsin oma tee korra uuesti mõttes läbi käia.»

Nurruland on kasside maa, kus toimetavad Pahanduste Paula, kassikaksikud Kriips ja Triibik, korrapidaja Kriuks, rotibande ninamees Ruff, Õhtune Õnneämblik, kärbes Pirr ja paljud teised toredad tegelased. Midagi on alati avastada, õppida, kaitsta ja üle nuusutada. Kui vahel juhtubki nii, et sinu küljes ripub palju pahandusi ja sa ei suuda nende alt iseennast üles leida, siis ära heida meelt. Pahanduste Paula leiab iseenda üles üsna kummalisel moel. Ja lõpuks päästab just tema julgus ja arukus Nurrulandi.

Nurrulandi lugusid läbivad juhtumised väärtustavad sõprust, abivalmidust, julgust, teadmisi, arukust ja paljusid muid elus olulisi väärtusi. Illustratsioonid on valminud nö vana lasteraamatu stiilis, joonistatuna ehtsale paberile päris värvidega ja pintslitega. Käsitsi joonistatud piltides on rohkem isiklikku lähenemist ja soojust. Loodetavasti kogeb seda ka raamatu lugeja.


Stsenograaf, lavastaja ja teatrikunstnik Kristel Maamägi arvab kõnealusest raamatust nii: «Nurrulandi lood» on seikluslikud juhtumised kireva seltskonnaga fantaasiaküllases maailmas, kuhu kuuluvad lisaks kassidele ka rotid, kirjatähed, pilved, kaarnad ja paljud teised põnevad olendid. Nurrulandi maailm on täis värve, headust ja helgust, kuid vahel juhtub isegi seal midagi natuke jubedat. Selle pärast ei maksa aga muretseda, sest Nurrulandi nutikad ja vaprad elanikud leiavad lahenduse ka kõige suurematele raskustele ja näitavad lugejalegi, et igale isegi võimatuna näivale olukorrale leidub alati lahendus!

1920. aastate haarav armastuslugu naislendurist, keda ootab ees elu suurim seiklus eksootilises Damaskuses.

Kuulus naislendur Evangeline Starke ei arvanud, et kohtub veel kunagi oma abikaasa, seikleja Gabriel Starke’iga. Nad olid olnud kuldne paar, kes nautis sõjaeelse Londoni säravas seltskonnas tormilist romanssi, kuni mees ootamatult Lusitania laevahukus surma sai. Viis aastat hiljem, kui Evie just uuesti elu nautima hakkab, asub ta lennuretkele ümber maailma, kogudes kuulsust ja imetlejaid. Keset võidukat reisi saab ta oma jahmatuseks ootamatult salapärase – ja värske – foto Gabrielist, mis tõmbab raginal tema auahnele reisile pidurit.

Ekstsentrilise tädi Dove’i kannul jõuab Evie foto jälgedes Damaskusesse, iidsesse jasmiinide linna. Seal leiab ta, et miski pole nii, nagu paistab. Iga nurga taga luurab oht ja mängus on hindamatu reliikvia, ammu kadunud ese, mis on nii hinnaline, et kurjategijad ei peatu millegi ees, et seda endale saada – isegi mitte mõrva ees. Evie jätab kalliskividega linna seljataha ja asub läbi armutu kõrbe teele, et leida tõde Gabrieli kadumise kohta ja saada endale ajaloo lehekülgedelt pärit reliikvia.

Teel peab Evie õppima hakkama saama reetmisega, mis lahutas ta Gabrielist, ja kirega, mis muudab tema saatuse igaveseks...

Sean O’Donnel on 35-aastane iiri õnneotsija, kes saatuse keerdkäikude tahtel elab 19. sajandi teise poole Tartus. Kogenud elukunstnik on suutnud ümber sõrme mässida nii kohaliku politseimeistri kui ka Balti aadli ja leidnud endale püsiva sissetuleku aadlisuguvõsade hämarate intriigide lahendamisel. Ainus, keda ta siinmail lõpuni mõista ei suuda, on maarahvas – eestlased.

Ühel ilusal päeval saab Sean O’Donnel parun Blaubergilt ülesande leida vastus vanale perekonnasaladusele, millesse on segatud ka Ägli mõisa talupojad. Koos estofiilist sõbra Christian von Neffiga asutakse rännakule nii Liivimaa kui ka Eestimaa kubermangus, et lahendada Blaubergide suguvõsa mõistatus. Lahendus pole aga kaugeltki nii lihtne, kui loo alguses arvata võiks.

Need jõulud on Mardi jaoks hoopis erakordsed. Tema parim sõber Siim, kes elab maal, tuleb talle jõuluks külla. Ka Siim on põnevil, sest nii suurde linna sõidab ta üldse elus esimest korda. Ja kindla peale toob see reis kaasa lõputuid põnevaid tegemisi. Kui mitte seiklusi. Mis seiklusi saab üks Mardi majja kolinud tüdruk ikka endaga kaas tuua? Ometi ei oska poisid uneski näha, millise ebatavalise saladuse jälile nad satuvad, mis niidid sellest loost hargnema hakkavad ja kuhu need viimaks välja viivad...

«Tüdruk, kellel oli saladus» võitis Tänapäeva lastejutuvõistlusel I koha. See on mõtteline järg Kadri Lepa eelmisel aastal ilmunud raamatule «Poiss, kes tahtis põgeneda», mis saavutas samal konkursil 2015. aastal II koha.

Hea juht ei suuna oma juhtimisandi üksnes alla – inimestele, kes on tema hoole all, vaid mõjutab ka neid, kelle autoriteedi all ta ise on. Ja muidugi mõjutab ta oma kaaslasi, inimesi temast paremal ja vasakul. Aga kõige tähtsam: ta teab, kuidas hoida kompassinõel õiges suunas iseenast juhtides, ta hoiab ennast õiges häälestuses, et saaks teisi maksimaalselt juhtida.

Bill Hybels, üle 30 aasta juhtimisega tegelnud mees ütlebki, et juht peab olema 360 kraadi juht. «Julge juhtimine» on tema mõjukaim raamat ja räägib läbiproovitud juhtimisstrateegiatest ärimaailmas, kultuurikeskkondades ja kristlikul maastikul.

Raamatus on tabelkalender, tähtpäevade loend, põllumajandusteemalised artiklid ning nõukogude riigijuhtide ja põllumajandustegelaste elulood.

Saksamaa kõige lõbusam arst Johannes von Borstel on kirja pannud vaimuka ja põneva teekonna läbi südame. Raamatus seletatakse tükkhaaval lahti kogu südame-veresoonkonna süsteem ja uuritakse, mis on meie südamele kasulik ja milles peituvad ohud. Kõik kirjeldatud lood ja olukorrad on pärit tema enda praktikast

«Kake Make» raamatusarjast tuttavat väikest tüdrukut Kake Maket ootab sel korral ees tõeliselt erakordne seiklus!

Kake Make oli juba ammu aru saanud, et maailm on täis igasuguseid huvitavaid asju ja saladusi. Tüdruku peas kihab pidevalt miljoneid suuri ja väikesi küsimusi, aga kahjuks ei tea kõigile vastuseid isegi mitte isa, ema või vanaema. Kuid selles raamatus tuleb appi kõiketeadja professor Tarkpea ning Kake Make suundub julgelt lustakale teadasaamise teekonnale!

Iga raamatu lehekülg on uus, värvikas, huvitav ja ootamatu avastus. Nii näeb maailma Kake Make ja kutsub kõiki väikeseid sõpru koos endaga seda uurima!

Raamatust leiate järgmised teemad: inimese keha, tervis, perekond, elukutsed, vaba aeg, kunst, muusika, tants, teater, sport, sõidukid, riided, ehitised, taimed, loomad, Maa ja teised taevakehad.

Jutukogus «Kippu ega kõppu» avab Olivia Saar eesti keele rikkalike väljendite tagapõhja.

Korralikus hiireperes lähevad asjad mänguhoos pilla-palla, oravaisand purustab priks-praks pähkleid, põrsapoisid peavad plirts-plärts porisõda, luigetibud kulgevad tasapisi mere poole, ämblik koob risti-rästi võrku, harakas kogub kila-kola, konnad korraldavad uisapäisa kontserdi, rebane müüb mägrale kihku-kähku koobast, hunt võidab tipp-topp muruniidukiga võidusõidu. Raamatu lõpetab poeetiline lugu «Kippu ega kõppu» jänkupoiss Joonatanist, kes kuulatab vaikust.

Malcolm oli kõrtsmiku poeg ja ainuke laps … tal oli üsnagi palju sõpru, ent meelsamini mängis ta üksipäini oma daemoni Astaga kanuus, mille küljele oli Malcolm maalinud nime La Belle Sauvage.

Malcolm Polstead elab Thamesi kaldal asuvas pubis küllaltki turvalist ja õnnelikku, ehkki sündmustevaest elu. Aga ühel paduvihmasel talvel lähevad omavahel raksu teaduse, religiooni ja poliitika jõud, ning kui ilma raev haripunkti tõuseb, lagunevad koost kõik Malcolmi elu tugisambad. Kuna Malcolmi hoolde usaldatakse Lyra-nimeline lapsuke, on ta sunnitud ette võtma oma elu suurima vägitüki ja asuma ohtlikule teekonnale, mis muudab teda ja Lyrat igaveseks …


«Väga vähe on maailmas asju, mida tasub oodata 17 aastat. «Põrmu raamat» on üks neist vähestest.» – The Washington Post

«See raamat on tulvil imesid … tõeliselt põnev.» – The New York Times

Philip Pullmani esimene lasteraamat nägi ilmavalgust 1982. aastal. Nüüdseks on tema sulest ilmunud 33 raamatut – nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele –, mis on toonud talle riiulite kaupa auhindu ja mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Oma seni tuntuima saaga, «Tema tumedate ainete» triloogia eest on ta pärjatud Carnegie medali ja The Guardiani lasteraamatute auhinnaga. Samuti on Pullman võitnud maineka Astrid Lindgreni kirjandusauhinna. Seitseteist aastat pärast teedrajava triloogia «Tema tumedad ained» viimase raamatu ilmumist naaseb Philip Pullman tollesse võimsasse maailma oma uues meisterlikus romaanis, «Põrmu raamatu» sarja kauaoodatud esimeses osas, mida müüdi Inglismaal ainuüksi esimese nädalaga 70 000 eksemplari.

Fabian Riski krimisarja avaosa «Ilma näota ohver» on kriipiv põnevik ülimast kättemaksust.

Krimiuurija Fabian Risk on naise Sonja ja kahe lapsega Stockholmist ära kolinud, et alustada puhtalt lehelt mehe kodulinnas Helsingborgis. Mehe plaan veeta päikseline suvepuhkus enne uuele töökohale asumist nurjub, kui ta kutsutakse uurima jõhkrat mõrva. Ohvriks on Riski endine klassivend Jörgen Pålsson, kelle surnukehal puuduvad labakäed. Üsna pea leitakse veel klassikaaslasi mõrvatuna ning Risk peab ajaga võidu jooksma: kas nad suudavad mõrvari tabada enne, kui kõik klassikaaslased minevikupattude pärast surevad?

Olen rännakul harmooniasse. Koos Sinuga. Harmoonia on elamine meelerahus. Tegutsemine keskendunult ja lihtsa mõtteviisiga. Nii tunned ära õnne, mis on igas su hetkes olemas. Rännak harmooniasse käib läbi igapäevaste tegemiste, märgates lihtsaid teejuhiseid. Olles elu ristteel, võta aeg maha, hinga rahulikult ja vaju sügavale sisemisse rahusse. Sa ei pruugi küll langetada parimat otsust, aga tehtud valik paneb sind liikuma suunas, mida suudad hallata. Paneb sind ennast hästi tundma. Seiklusrikas tee viib sind meelerahusse, kus tajud ära üks-olemise kogu ilmaruumiga. 

Naeratame! Ralf

Mõnikord on pisimatel asjadel suurimad tagajärjed.

Tere tulemast, naaber!
Julie Prentice ja ta perekond asuvad elama Ühendriikide teise serva, Cincinnati idüllilisse Mount Adamsi asumisse, lootes lahti saada jälitajast, kes on neid terroriseerinud alates Julie tohutu müügieduga romaani «Mõrvamäng» ilmumisest. Kuna Juliel ei ole uues kodulinnas tuttavaid, toob tutvumine ja hea kontakt naabri John Dunbariga kaasa lootuse uueks alguseks. Aga Julie ei oska ette kujutada, et lihtne mõnus vestlus naabrimehega ta elu nii rööpast välja paiskab.

Me teame, kus te elate…
Pärast tervet rida arusaamatusi saab Juliest ja ta perekonnast järjest häirivama tagakiusamise objekt. Kas on Julie jälitaja ta üles leidnud või on nüüd naabrid tema vastu meelestatud? Kui pinge kogukonnas kasvab, muutuvad uued sõbrad vaenlasteks ning tagajärjed on tapvad.

On aasta 1933 ja kirjanik Mihhail Bulgakovi karjäär on kokkuvarisemise äärel. Tema suur sõber ja eeskuju, poeet Ossip Mandelštam arreteeritakse, teda piinatakse ja saadetakse asumisele. Samal ajal astuvad Bulgakovi ellu ja löövad selle täiesti segamini kaks võrdselt salapärast – aga täiesti vastandlikku – tegelast: saatanlik KGB agent, keda kannustab isiklik vimm kõigi kirjanike ja eriti Bulgakovi vastu, ning ohtlikult siiras, kaunis Margarita. Kuklasse hingamas arreteerimisoht ja kõrvuni armunud, asub Bulgakov kirjutama oma kuulsaimat tööd – «Meistrit ja Margaritat».

Romaani sündmustik, mille sündmuspaigad ulatuvad Moskva restoranidest, kirjanduseliidi kodudest ja Lubjanka kongidest Siberini välja, keerleb ümber kirgliku armukolmnurga, mis omakorda vastandub tolleaegsetele pingetele vaba loova vaimu ja diktaatorliku režiimi vahel. Margarita on tugev, idealistlik, võrgutav naine, keda armastavad raevukalt kaks väga erinevat meest, aga nad kumbki ei suuda teda kaitsta režiimi eest, mis nõuab inimohvreid.

«Mihhail ja Margarita» on Julie Lekstrom Himesi debüütromaan, mis toetub Mihhail Bulgakovi eluloole ja tolleaegsetele arhiivisissekannetele, kuid on siiski eelkõige autori fantaasia vili.

Trantori impeerium on aastal 11000 üha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Sõltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab töödelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall.

Ootamatult satub Florina külaelanike hulka mälu kaotanud mees Rik, kelle kohalik külavanem ühe talutüdruku hoolde usaldab. Pikkamööda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et kõik Florinal on määratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse üksikasjad meenuvad vaid järk-järgult, kui üldse... Selgub, et paljudele poliitilistele jõududele tema ja ta sõnum ei meeldi ning ta on sunnitud põgenema. Algab keeruline mäng sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille võtmeks on seesama maalane Rik.

Harry Dresden on võlur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis ületavad inimvõimete ja inimkujutlusvõime piire. Sest vahel juhtub igapäevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hästi ei lähe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmõrva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha pärast, sest võlurid on ju vaesed, kuid asi läheb kiiresti isiklikuks.

«Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Võite seda nõidumiseks kasutada, kui riskite. Olen võlur. Käin tööl ühes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv võlur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekülgedelt alajaotusest «Võlurid». Uskuge või mitte, olen seal ainus. Mu reklaam näeb välja nii: HARRY DRESDEN – VÕLUR. Kadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud. Konsulteerimine. Nõustamine. Mõistlikud hinnad. Armujooke, tühjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lõbustusi ei pakuta. Te üllatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et küsida, kas mõtlen seda tõsiselt. Aga kui oleksite näinud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks põrmugi selles, et ma mõtlen seda tõsiselt.»

Need lood siin on ilmunud ENSV ajakirjanduses ning nende ainus eesmärk oli toonase kombe kohaselt «sisevaenlase» paljastamine. Sisevaenlane. Mis lahe sõna, onju? Kes oli sisevaenlane?

Iga inimene, kes minevikku mäletab ja seetõttu tulevikuga elada soovib, teab, et sisevaenlane kuulus nõukogude valveleksikasse nagu ka «lääne ees lömitaja», see on kodanik, kes julges kahelda nõuka süsteemi legitiimsuses, kes leidis endas julgust rääkida ümbritsevatest asjadest, elust ja puuduvast vabadusest nagu nad on, kes viitsis enda elu ja vabadusega riskides osutada tõikadele, mis panid kannatama rohkem või vähem terve rahva.

Need lood siin koledas brošüüris on trükitud ära mälu ärgitamiseks, need on kaante vahel seetõttu, et mitte unustada minevikku, et mitte lasta minevikul tulevikus edasi elada, et mitte võimaldada minevikul jälle kord tulevikuks muutuda.

Valik õpilaste omaloomingut: lühijutte, luulet, haikusid, aga ka meenutusi endisaegsetest koolioludest.

Raamat «Meeste püksid» avab põhjalikult meeste pükste konstrueerimise teema, koondades esmakordselt eestikeelsena meeste pükste enamlevinud konstruktsioonide valemid ja õpetused. Raamatu modelleerimise osa sisaldab tuletamisvõtteid iseloomulikematele figuurieripäradele (nt rang- ja räsasjalgsele figuurile, puusakuju eripära) ning juhiseid pükste moekohasteks tuletisteks sh pesutoodete tuletamiseks. Juhised sisaldavad lisaks põhidetailide modelleerimisele pükste pisidetailide (taskud, kinnis, värvel) tuletamise õpetust. Konstruktsioonide suurendamise ja vähendamise peatükk kirjeldab kolme suurendamise ja vähendamise võimalust. Raamatu lisas on meeste tüüpfiguuride suurusnumbrite ja kasvude tabelid ning numbri ja kasvu järgi lisade arvestamise tabelid. 

Samas sarjas on ilmumas:

• Meeste ülerõivad, 2018. a.
  
• Naiste rõivad, 2019. a.
• Lõikeõpetuse alused, 2019. a.
• Laste rõivad, 2020. a.
• Pesutoodete konstrueerimine, 2020. a.

Kas poleks põnev teada saada, milline on meie keha suurim ja milline väikseim elund? Kuidas saada astronaudiks? Mis on geenid? Miks me sibulat hakkides nutame? Miks koaala alati puude otsas istub? Miks putukahammustus sügeleb? Kuidas tekivad pilved? Kus asub Praepanni järv? Kes leiutas auto?

Küsimusi, millele vastuseid otsida, leiate raamatust täpselt 365 – iga päeva jaoks aastas üks küsimus ja silmaringi ning teadmisi avardav vastus.

Idülliline äärelinn. Kohutav avastus. Jahmatavad paljastused, mis muudavad igaveseks kolme inimese elu.

Pärast pikka talve leitakse ühe jõuka äärelinna prestiižse ülikooli alalt metsatukast vastsündinu surnukeha. Mitte keegi ei tea midagi beebi päritolust ega sellest, mis ta lühikesele elule lõpu tegi või kuidas ta kõdunenud lehtede vahele sattus. Ent kohalike hulgas ei tule arvamustest puudu.

Kui vabakutseline ajakirjanik Molly Sanderson pannakse kohalikku ajalehte artiklit kirjutama, on tal igati põhjust kõhelda. Olles üle saanud lapse kaotuse depressioonist, võib see ülesanne äratada mälestused, mida ta on üritanud endasse peita. Ent lugu, mille Molly avastab, pole tema oma. Uurimine paljastab aastakümneid vana süngete saladuste jada, mis on end valgete lippaedade varjus hoidnud.

Kimberly McCreighti romaan kujutab endast kolme naise vaatevinklist hargnevat lugu tragöödia taga olevast tõest, mis näitab, et neil on ühist rohkem, kui nad oleksid osanud arvata – kõige hirmsamad kuriteod sooritatakse armastatud inimeste vastu. Ja varem või hiljem püüab minevik meid kõiki kinni.

Mõrvajuhtum kutsub tagasi koju FBI agendi, kes on sunnitud silmitsi seisma oma mineviku – ja ootamatu ihaga.

Lapsepõlv väikelinnas ei ole lihtne, eriti siis, kui oled kohaliku ususekti juhi tütar. Kümme aastat tagasi lahkus Eden Collins Montanas asuvast Clear Springsi väikelinnast ega vaadanud kordagi tagasi. Aga kui leitakse mõrvatud noorte naiste surnukehad, nende laipadel on vägivalla tundemärgid ning tema ema jüngritele iseloomulikud tätoveeringud, ei saa Eden, kellest on saanud FBI agent, silma kinni pigistada. Tapja tabamiseks peab ta koju tagasi pöörduma.

Šerif Zach Owens ei taha Edenit ohtu seada, olgu ta pealegi tippagent. Ja päris kindlasti ei olnud ta oodanud, et naise vastu sellist tõmmet tunneb. Naine tundub küll olevat rahulik ja asjalik, kuid mees teab, et midagi rõõmustavat selles kojusaabumises ei ole. Zach tahab naist kaitsta – ta ema, sekti liikmete ja kommuuni lukustatud värava taga varitseva kurjuse eest. Kuid Eden on ainus, kel on juurdepääs saladusi varjata oskavale rühmale ja ta võib olla tapjale lähemal, kui keegi neist aimata oskab…

Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemeresoomlased?

Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.

Gea ja teda ümbritsevate inimeste elu muutub üha keerulisemaks. Viivika tunneb end hüljatuna. Sassi tundeid ei taipa ta hinnata enne, kui mees leiab oma õnne, kuid seekord mitte Viivika lähedusest. 

Valdek on taas oma valikutega rappa jooksnud. Kas mees tõuseb lõpuks jalule? Irina on sunnitud mõnda aega elama sõbratari juures, kuni on välja mõelnud, mida oma eluga edasi peale hakata. Berni näitab jällegi oma kiskjalikku poolt. Olukorra pöördumine traagiliseks tundub Irinale suurema raskusena, kui ta taluda suudab. 

Kas kuskil on olemas saladus, millest saab abi ka kõige lootusetumas olukorras? Kas keegi saab aidata, kui tundub, et nüüd on jõuvarud tõesti otsas?

Leedi Tamina Braithwaite on elevil ja õnnelik, sest ta on salaja kihlatud nägusa poliitiku Edmund Newsoniga.

Ent kui ta avastab, et too on juba kihlatud teise tüdrukuga, on naine muserdatud.

Otsustanud põgeneda riigist, et oma murtud südant ravida, asub Tamina tööle Ivani, Daventry krahvi juures. Krahv on asumas reisile välismaale ja vajab sekretäri abi, kes aitaks teda raamatu kirjutamisel.

Teeseldes, et ta on lihtne preili Waites, ei tea Tamina, et ka krahvi on hiljuti lähedane sõber petnud.

Krahv ja Tamina sõidavad liinilaeval Blue Diamond kauni Madeira saare poole. See on saatuslik reis, kus avastatakse ka priisõitja, ning krahv ja Tamina kiinduvad aina enam teineteisesse.

Kuidas Tamina pettus paljastatakse ja kuidas ta unistused lõpuks täide lähevad, saate lugeda sellest Barbara Cartlandi dramaatilisest armastusromaanist.

1970. aastatel Austraaliast alguse saanud permakultuur on aiapidamise teadmistepõhine ja ökoloogiline meetod, mis ammutab eeskuju loodusest enesest. Kohaliku kliima, mullastiku, taimede, putukate jt aiaelanike omavahelisi seoseid jälgides luuakse teadlikult harmooniline keskkond, mis on sisuliselt hooldusvaba. Permakultuuriaed ei vaja kunstlikke mõjutusvahendeid, et püsida lopsaka ja tervena. See on kestlik ja hooliv aiapidamismeetod, kus kasutatakse ära toimivaid suhteid ja üksteist toetavaid elemente. Autori Ulrike Windspergeri sõnul saab permakultuuri abil loobuda paljudest tarbetutest aiatöödest. Hooldusvaba aia suunas liikumine aga eeldab teadmisi, uut mõtteviisi ja tähelepanelikku käitumist looduse suhtes. «Permakultuuriaias tunnustatakse loodusseadusi, aga see on ka filosoofiline lähenemine,» ütleb Ulrike Windsperger.

Raamatus tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama. Autor jagab arvukalt praktilisi nõuandeid, kuidas permakultuuri tõdesid samm-sammult oma aias kasutusele võtta. Oluline on meeles pidada, et permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki. Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule.

«Loo ise kodu heaks» on järjeks tuntud blogija ja käsitööõpetaja Anna Lutteri raamatule «Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue». Kaante vahele on kogutud meisterdamisideed, mis aasta pimedama ja tubasema aja aitavad mõnusamaks ja sisukamaks muuta.

Anna leidlikud ideed teevad köögis toimetamise lihtsamaks – kas oled kunagi mõelnud, kuhu küll köögirätik riputada, et see oleks alati käepärast, või vaevanud pead, kuidas köögis kõiki neid pakke ja pudeleid organiseerida – ja muudavad ka elu- ja lastetoad põnevamaks. Iga põnn on õnnelik, kui ta saab endale nii uhke majavoodi!

Anna annab nõu, kuidas olemasolevaid esemeid nutikalt uuendada ja seeläbi kodule uut ilmet anda ning kuidas käepäraste, aga silma rõõmustavate lahendustega sisustust täiustada. Lemmikloomigi ei ole uues raamatus unustatud. Ja kui vajad kingiideid või pühadekaunistuste tarvis värskeid mõtteid, siis neid leiab siit igale raskusastmele – nii lihtsa vaeva ja väikse ajakuluga ja isegi lastega koos meisterdamiseks kui ka õmblemis- või puutööoskustega tegijaile.

«Mida rohkem olen isetegemisprojekte teinud, seda enam olen leidnud, et millegi ägeda oma kätega valmis tegemiseks piisab tegelikult vähesest, näiteks hunnikust ajalehtedest, kliistrist, õhupallist, harjavarrest ja tugevast motivatsioonist. Just viimase olemasolu suurus on määrav!» teab Anna.

Jaak Urmeti kirjutatud ja Karel Korpi originaalillustratsioonidega kvaliteetväljaanne «Hurdast Pärnani» sisaldab 25 lugu kahekümne viiest Eesti suurkujust. Lood on küll algselt kirjutatud noortele alates 9. eluaastast, aga õigupoolest pakuvad need huvi igas vanuses lugejale.

Kes on Eesti suurkuju? Suurkuju siinse raamatu käsitluses on autori seletuse kohaselt isik, kes on teinud midagi sellist, mis on muutnud paremaks või ilusamaks väga paljude teiste inimeste elu või teinud midagi suurt ja olulist, mis on inimestele laiemalt midagi andnud. Märksõnad on seega «hea», «ilus», «suur» ja «oluline». Ükskõik mis võib mõjutada ükskõik keda ükskõik kus ja ükskõik millal ning nii ei jää suurkuju suurus ainult tema kodumaa piiridesse, vaid levib lõpmatult.

Priit Pärna multikad rõõmustavad ammu multikasõpru üle maailma, Jüri Järveti rollid filmides, Olav Ehala muusika, Gunnar Grapsi ja Georg Otsa laulud pääsevad mõjule ka siis, kui vaataja/kuulaja ei tea midagi Eestist ja eestlastest. Ellen Niidu, Ralf Parve ja Hando Runneli looming levib kaugemale tõlkimise teel, just nõnda, nagu Vladimir Beekman on jälle meile tõlkinud Astrid Lindgreni loomingut, ning Lindgren mõjutab nii igat eesti lugejat juba ühes Beekmaniga.

Raamatu lõpus võib leida mahuka avatud nimekirja kosmosekehadest ja kosmosekohtadest, mille nimel on seos Eestiga. Vähemalt 45 asteroidi, 16 Kuu kraatrit, 7 Veenuse kraatrit, 6 Marsi kraatrit jpm, teadaolevalt kokku 91 keha ja kohta kosmoses kannab nime, mille puhul saab ilma igasuguse pika otsimiseta kohe juttu teha Eestist. See tabel näitab ilmekalt, kui tihedalt on Eesti ja eestlased läbi ajaloo olnud seotud teiste riikide ja rahvastega.