Imeline armatuslugu. Seitse täiuslikku päeva… ja siis mees kaob, ilma ainsagi sõnata.

Kujutle hetkeks, et kohtad meest, kellega veedad ühiselt seitse imelist päeva ja ööd ning armud meeletult. Ja need tunded on vastastikused – sa ei ole kunagi varem milleski nii kindel olnud. Seetõttu tundub mehe ammu planeeritud puhkusereis ja tõotus lennujaamast helistada lubadusena, milles pole põhjust kahelda.

Kuid mees ei helista…

Sõbrad soovitavad sul mees unustada ja eluga edasi minna, aga sina tead, et sellele kõigele peab olema mingi seletus. Mehe vaikimisel peab olema mõjuv põhjus.

Mida sina teeksid, kui saad lõpuks teada, et sul oligi õigus? Põhjus ongi olemas ja see on see üks asi, mida te teineteisega ei jaganud. Tõde.

***

Rosie Walsh on inglannast autor, kes varasemalt ilmutanud kirjaniku nime Lucy Robinson alt neli raamatut. Ta on produtseerinud dokumentaalfilme, tegelenud orkestrimuusika ja joogaga ning kirjanduse edendamisega vabatatlikkuse korras. Armastuses on tal vedanud – õnneks kohtas ta meest, kes helistas tagasi ja koos on neil ühine poeg ning kodu Bristolis.

Teose «Ilma ainsagi sõnata» (The Man Who Didn’t Call) õigused on müüdud rohkem kui 30 riiki ja see ei ole kindlasti ülemine piir.

Disney animafilmist «Imelised 2» tuttav! Tule imeliste seltsi – avasta enda jaoks superkangelaste maailm ja aita neil kurjuse vastu võidelda. Kaasas kleepsud! 

!Ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Viimastel aastatel on sõjapiirkondadest, autoritaarsete režiimide ja poliitiliste või keskkonnakriiside eest põgenevate inimeste massirände mõjul rahvusluse murettekitavad ilmingud tagasitee Euroopasse leidnud ning selle ühtekuuluvuse ohtu seadnud. Üleilmastumisest ja üha suuremast üleilmsest ühtlustumisest tingitud ebavõrdsus on tekitanud inimestes soovi naasta millegi kindla – kuuluvustunde juurde, mida pakub rahvuse või rahvusliku kogukonna liikmeks olemine. Selle tulemus on paradoksaalne olukord, kus Euroopas ja selle äärealadel pead tõstev rahvuslus jagab tegelikkust selliste rahvusvaheliste ühendustega nagu Euroopa Liit ja nende ühenduste üleeuroopalise poliitilise nägemuse, rahvusülese vaatepunkti ja piiriülese majanduspoliitikaga. Kuidas mõtestada ümber rahvusriiki tänapäeva rahvusjärgse tegelikkuse valguses? Kas rahvuslikku sõltumatust on võimalik ühildada paljususe, avatud ühiskonna ja tänapäeva võrgustunud, lõimunud ja üleilmastunud ühiskondadega?

Raamat kaasneb Katerina Gregose kureeritud näitusega «Riik ei ole kunstiteos», mis toimub Tallinna Kunstihoones Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste raames. Näitus ja selle kataloog mõtisklevad rahvuse ja rahvuslusega kaasnevate probleemide, vastuolude ja ideoloogiate üle Euroopa pidevalt muutuval ühiskondlikul ja poliitilisel maastikul.

Miljon punkti sellele hingematvalt kaunile romaanile! – Goodreads

Emily Henry «Miljon Juunit» on lüüriline lugu, mis kompab maagilise realismi piire ning viib lugeja eriskummalisse maailma, mis on meie maailmaga palju sarnasem, kui pealtnäha paistab. Kahe vaenujalal oleva perekonna loo kaudu jutustab Henry meile mälu ja mälestuste suhtelisusest, sõprusest ja ustavusest, ning sellest, kuidas vahel võib tõde osutuda petlikuks ja võimatu võimalikuks.

See suurepärane romaan on nagu «Romeo ja Julia» ning «Sada aastat üksildust» ühes raamatus – lugu kahe vaenujalal perekonna võsukestest, kes teineteisesse armuvad, kui üritavad paljastada tõde kummalise maagia ja hirmsa needuse kohta, mis nende perekondi juba mitmendat põlve kimbutab.

O’Donnellitel ja Angertitel on nende kodulinnas Five Fingersis müütiline kuulsus. Ometi ei seleta ükski linnas ringlevatest lugudest seda, millest sajandivanune vaen kahe perekonna vahel alguse sai.

Kogu oma teadliku elu on Jack «June» O’Donnell pidanud järgima vaid üht reeglit: hoia eemale Angertitest. Jutul lõpp. Ta pole kordagi mõelnud, miks tema kadunud isa Angerteid nii väga vihkas. Aga kui Saul Angert pärast kolme salapärast eemalveedetud aastat koju naaseb, ei õnnestu June’il teda kuidagi vältida. Ning peagi avastab June, et ei vihkagi seda sarkastilist poissi nii palju nagu peaks.

June lööb kahtlema kõiges, mida siiani oma perekonna ja jumaldatud isa kohta teadis, ning ta peab otsustama, kas temal – ja kõigil teistel enne teda elanud O’Donnellitel – on viimaks kätte jõudnud aeg minevikust lahti lasta.

«See raamat on kui sädelev kalliskivi, mille poeetiline keel ja erakordne jutuvestmisoskus liigutasid mind südame põhjani.» – BuzzFeed

«Tõeline kingitus lugejate kujutlusvõimele…» – Booklist

"[June’i] side tema lahkunud isaga, eriti tema püüe säilitada isa mälestust ja pärandit, üritades samas leida ka omaenda teed, on imekaunilt kirja pandud. Henry kirjutamisstiil on külluslik ja tabab hingekeeli, see lisab mõõdet juba niigi dünaamilisele loole." – Publisher’s Weekly

«Henry võtab Shakespeare’i tragöödia Romeost ja Juliast ning muudab selle tänapäevaseks armastuslooks, kus ei puudu ka omapärane kummituslik element… Täiuslik valik neile noortele, kes otsivad raamatutest romantikat, sõprust ja maagiat.» – School Library Journal

1994. aastal avaldas USA välispoliitikaekspert Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic artikli «Saabuv anarhia». Kaplan väitis, et sel ajal kui lääne võrdõiguslased võitlevad nais- ja geiliikumiste järjest marginaalsemate aspektide eest, areneb muu maailm risti vastupidises suunas. Douglas Murray 23 aastat hiljem ilmunud raamat kinnitab Kaplani teesi õigsust ja näitab, et anarhia on lõpuks jõudmas ka Euroopasse. Liberaalne immigratsioonipoliitika on meelitanud meie mandrile miljoneid inimesi, kelle arvates pole liberaalsetel ideedel tulevikku. See põhivastuolu ütleb aga paraku, et tõeline tohuvabohu on alles tulekul.

«Euroopa kummaline surm» ilmus Ühendkuningriigis 4. mail 2017 ja sellest sai kohe menuk. Teos püsis Sunday Timesi raamatumüügi esikümnes peaaegu 20 nädalat ja sai aasta üheks enimmüüdud raamatuks.

Väikese tüdruku ema jääb taevast kukkuva jääkamaka alla. Naine võidab lotoga kaks korda peavõidu. Mees saab viis korda välgutabamuse. Nad kõik otsivad juhtunule põhjendust.

«Isa ütleb, et «aeg parandab» on pask. Isa meelest ütlevad seda ainult need, kes ei tea millestki midagi ja kes pole pidanud midagi läbi elama.»

Soome dramaturgi ja kirjaniku Selja Ahava romaan räägib lugusid aja kulust ja igatsusest, kurbusest ja kasvamisest. Nende ajendiks on päriselt juhtuvad saatuslikud sündmused, mis pööravad elu segi ega nõustu mingi hinna eest minevikku kaduma.

«Asjad juhtuvad. Ühekorraga, valel ajal, eri aegadel, valedes kohtades. Inglid ei otsusta. Sest alati on ikkagi keegi, kes unustab uudiseid kuulata, kes vaatab tagasi, kuigi ei tohiks ning kes seisab vales kohas.»

«Taevast pudeneb asju» oli 2015. aastal Soomes Finlandia kirjanduspreemia ja Tulenkantaja tõlkepreemia nominent. Finlandia-preemia žürii põhjendab oma valikut, öeldes, et lood aitavad meil oma elu mõtestada, pakkudes rõõmu ja lohutust. Selja Ahava romaan räägib mitmest inimesest, keda ühendab kogetu erakordsus ja ebatõenäolisus. Autor jätab kohati fantastikasse kalduva tekstiga lugejale vabaduse luua sündmustest isiklik tõlgendus. Raamat käsitleb süngeid teemasid ebaharilikult, võttes abiks kõrvaltvaataja pilgu ja huumori. Kõnekaima loo jutustab väikese tüdruku hääl, mis on ühtaegu elav ja ääretult puudutav. Selja Ahava käekiri on värske, tema ideed meeliülendavad ja inspireerivad.

2016. aastal pälvis teos Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Hõrgu lugemiselamuse eesti keeles tagab Jan Kausi meisterlik tõlge.

Teos sarjast «Kirjanikud omavahel», milles 10 eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu.

Raamat «Meie hingede võlad» koosneb kahest eraldiseisvast osast. Esimeses on juttu mitmetest kirjanikest, kellega autor kokku on puutunud, kuigi kaugeltki mitte kõigist. Räägitakse soome, saksa, vene ja eesti literaatidest.

Raamatu teine osa peatub pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.

«Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.»


«Klaaslastest» ja «Hõbedapoisist» tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.

«Isamaa pääsukesed» on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö ning kuulub EV 100 teatrisarja «Sajandi lugu».

Eesti Vabariik saab 100-aastaseks ja sel puhul otsustab näitering «Virmaline» tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali «Isamaa pääsukesed». Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema.

Värskelt raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega. Raamat tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimisööle ja selle käigus koondatud materjalidele.

Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise. Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance'id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist. Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.

Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste. Raamatu koostaja on Jüri Kermik.

Teofrastus on väikeses rongijaamas elav kass, kes leiab endale uue kodu. Uudishimuliku iseloomuga Teofrastus satub peremeestega suurde linna ning eksib seal ära. Kuidas leida uuesti tee koju?

Astrid Reinla (1948–1995) kirjutas lasteraamatuid, novelle ja näidendeid. «Teofrastuse» põhjal valmib 2018. aastal animafilm.

Sa ei tunne linde, kes sinu aeda külastavad? Sa ei oska varblastel ja rästastel vahet teha?

Õpi, kuidas tunda ära kõige levinumaid linnuliike vaatluse ja nende laulu alusel. Saa teada, kust linde leida võid ja kuidas nad käituvad. Lihvi oma linnumääramise oskusi, kasutades selleks detailseid fotosid ja kümmet linnulaulu. Põhjalik raamat abistab nii innukaid algajaid kui ka kogenud linnuvaatlushuvilisi.

Kraapimine on lõbus tegevus, mis aitab teil täielikult hetkele keskenduda ja seeläbi parandada oma keskendumisvõimet. Õppige kaunite haldjapiltide loomise abil vaimselt ja füüsiliselt lõõgastuma. Pärast väikest loomingulist puhkepausi olete valmis värske ja puhanuna jätkama oma igapäevatoiminguid. Vajate vaid raamatuga kaasas olevat pulka ja rohket fantaasiat, et luua kordumatuid väikseid kunstiteoseid. Laske end värvilistest piirjoontest ja katmata pindadest inspireerida ning otsustage ise, milline teie haldjapilt välja peaks nägema. Võite kraapida välja kõik mustrid ja pinnad, valida mõne detaili, mida soovite rõhutada, või kraapida pildile endale meelepärased mustrid, jooned ja punktid. 

Kõik pildid saab hõlpsasti raamatust välja rebida ja seinale riputada.

Kraapimine on lõbus tegevus, mis aitab teil täielikult hetkele keskenduda ja seeläbi parandada oma keskendumisvõimet. Õppige kaunite piltide loomise abil vaimselt ja füüsiliselt lõõgastuma. Pärast väikest loomingulist puhkepausi olete valmis värske ja puhanuna jätkama oma igapäevatoiminguid. Vajate vaid raamatuga kaasas olevat pulka ja rohket fantaasiat, et luua kordumatuid väikseid kunstiteoseid. Laske end värvilistest piirjoontest ja katmata pindadest inspireerida ning otsustage ise, milline teie pilt välja peaks nägema. Võite kraapida välja kõik mustrid ja pinnad, valida mõne detaili, mida soovite rõhutada, või kraapida pildile endale meelepärased mustrid, jooned ja punktid. 

Kõik pildid saab hõlpsasti raamatust välja rebida ja seinale riputada.

Aita väikesel elevandil leida emme. Teel kohtab elevandike palju lõbusaid sõpru, aga kus peidab ennast tema emme… uuri välja!

Trükitähtedes pappraamatu igal leheküljel on ka liikuvad pildikesed, mida on kerge lükata ja tõmmata.

Aita väikesel tallel leida emme. Teel kohtab talleke palju lõbusaid sõpru, aga kus peidab ennast tema emme… uuri välja!

Trükitähtedes pappraamatu igal leheküljel on ka liikuvad pildikesed, mida on kerge lükata ja tõmmata.

Toredate piltidega ja trükitähtedes pappraamat õpetab pere kõige pisematele värve. Sõnade järelekordamine aitab neid meelde jätta. Raamatu katsu-ja-tunne piltide abil saab tajuda erinevaid kujundeid.

Toredate piltide ja trükitähtedes pappraamat õpetab pere kõige pisematele numbreid. Sõnade järelekordamine aitab neid meelde jätta. Raamatu katsu-ja-tunne piltide abil saab tajuda erinevaid kujundeid.

Kui teie lapsel on tähtsaid küsimusi enda olemasolu, suhete, ümbritseva maailma ja elu mõtte kohta, võivad need vahel tulla ootamatult ning teil ei pruugi kõige jaoks vastust varnast võtta olla.

Sellest raamatust leiate selged ja lihtsalt sõnastatud, piltidega illustreeritud ja koolilapsele sobivad vastused paljudele olulistele küsimustele, mis aitavad teil lapsega rääkida teda huvitavatel teemadel, teda lohutada, julgustada, panna teda mõtlema ning anda talle tahtmist elu seiklust avastada!

Kui teie lapsel on tähtsaid küsimusi enda olemasolu, suhete, ümbritseva maailma ja elu mõtte kohta, võivad need vahel tulla ootamatult ning teil ei pruugi kõige jaoks vastust varnast võtta olla.

Sellest raamatust leiate selged ja lihtsalt sõnastatud, piltidega illustreeritud ja koolieelikule sobivad vastused paljudele olulistele küsimustele, mis aitavad teil lapsega rääkida teda huvitavatel teemadel, teda lohutada, julgustada, panna teda mõtlema ning anda talle tahtmist elu seiklust avastada!

See on tõestisündinud lugu Šveitsis Glaruse mägedes sündinud Melchior Thutist. Ilmale tulles on Melchior täiesti tavaline tita, ei põrmugi suurem kui teised. Aga kui ta kord kasvama hakkab, ei ole sellel lõppu. Ta kasvab ja kasvab. Peagi ei mahu ta oma voodisse ega ka vanemate majakesse, mis asub kauges mägiorus. Hiiglane Melchior läheb maailma avastama. Mida ta kõik kogeb ja kuidas ta Ludwigsburgi lossi jõuab, saate teada raamatust.

Kolmekümnendatel Glaruses sündinud šveitsi kirjanik Eveline Hasler on õppinud psühholoogiat ja ajalugu ning töötanud mõnda aega õpetajana. Enne paljudesse keeltesse tõlgitud ja auhindadega pärjatud ajalooliste romaanide kirjutamist tegi ta endale nime lastekirjanikuna. Tema fantaasiarikkad raamatud viisid noored lugejad Šveitsi ja Saksamaale.

Andrei Fedortšenko sündis 1956. aastal Kaliningradis. Ta lõpetas Moskva polügraafia kõrgkooli graafiku ja raamatuillustraatorina ja töötas aastaid Valgevenes Minski Riikliku Ülikooli kirjastuse kunstniku ja kujundustoimetajana. Alates 2013. aastast elab ta Šveitsis Aaraus, ning töötab kunstniku, ajakirjaniku, esseisti ja pedagoogina. Illustraatorina näitab ta selgelt, et ka digiajastul ei kaota traditsioonilised tehnikad oma võlu.

«Aedviljad on mind alati inspireerinud ja loodan, et pärast selle raamatu lugemist hakkad ka sina nautima nende värve ja rikkalikku maitset. Minu tööruumi seinal on värvilisel plakatil kujutatud puu, mille oksad on täis aedvilju nagu küllusesarved. Puu oksad jaotavad aedviljad rühmadesse: ühel oksal on kõik kapsad, teisel porgandid ja peedid, ladvas rohetavad salatid ja ürdid. Värvilised puuviljad, sibulad, herned ja oad on külgmistel okstel. Puu juurtel kasvavad mugulad ja seened. Kõiki neid olen selles raamatus kasutanud.» Pirjo Toikkanen


Pirjo Toikkanen on toiduajakirjanik ja -blogija, kes nõustab muu hulgas ka Soome toiduainetööstusi ja kaubandusettevõtteid ning osaleb aedviljade tarbimist edendavas nõuandekojas. Ta on hariduselt kodundusõpetaja. Hüüdnime Proua Aedvili sai ta meedialt, kui propageeris riikliku terviseprojekti käigus inimesi rohkem aedvilju sööma. 2015. aastal pälvis ta Alfred Kordelini sihtasutuse Jaakko Kolmose fondi autasu Soome toidukultuuri edendamise eest.

Värvirikas raamat jutustab väikesest sipelgast, kes esitab nii ohtralt küsimusi, et saab endale nimeks Miksmiks. Esimeses loos näeb ta oma ema, sipelgakuningannat, ja kuuleb huvitavaid asju sipelgate elu kohta. Järgmistes lugudes kohtab ta erinevaid metsaelanikke – ämblikku, sisalikku, rohutirtsu, jaaniussi ja röövikut – ja õpib tundma elust kihavat metsa.

Vahvatest juttudest koguvad lapsed uusi teadmisi looduse ja loomade kohta.

«Väike sipelgas Miksmiks» on eriline raamat, sest selle valmimisel osales paarkümmend 3-7aastast last. Autor luges lastele seni kirjutatud teksti mõne lehekülje kaupa ette ja kohendas seda, kui märkas, et nende tähelepanu hakkas hajuma. Raamat oli valmis, kui eri vanuses lapsed kuulasid iga loo huviga lõpuni.

Rasa Dmuchovskiené on leedu lastekirjanik, kes on 1-7aastaste lastega töötanud juba 19 aastat. Oma ainulaadse stiiliga raamatute kaudu püüab ta jagada lastele teadmisi maailma ja selle toimimise kohta.

Gintaras Jocius õpetab joonistamist Vilniuse disainikolledžis. Lasteraamatute illustreerimisele lisaks loob ta koomikseid ja karikatuure.

NEED ROYALID VEEL HUKUTAVAD SU…

Ella Harper on astunud vastu igale raskusele, mille elu on tema teele heitnud. Ta on visa, hakkaja ning kallite inimeste kaitsmiseks valmis tegema kõike, mis tarvis, aga viimane proovikivi – kadunud isa tagasitulek ja väljapääsmatus olukorras poiss-sõber – võib isegi Ella jaoks liiga suur katsumus olla. Reed Royalil on tuline temperament ja kiired rusikad. Aga tema harjumus vastata igale takistusele vägivallaga on talle lõpuks häda kaela toonud. Kui ta tahab ennast ja armastatud tüdrukut päästa, tuleb tal oma keerulisest minevikust ja rikutud mainest üle olla.

Keegi ei usu, et Ella Royalite kõrval ellu suudab jääda. Kõik on kindlad, et Reed veel hävitab nad. NEIL VÕIB ÕIGUS OLLA. Kui kõik punuvad vandenõud, et neid lahus hoida, peavad Ella ja Reed leidma viisi, et õiglus jalule seada, mõlemad pered päästa ning kõik pettuste palee saladused lahti harutada.

Erin Watti pseudonüümi taha peituvad kaks Ameerika kirjanikku, kelle koostööle andis tuule tiibadesse kohe pärast ilmumist edetabelid vallutanud «Royalite» sari. «Pettuste palee» on ülipõneva sarja kolmas osa.

«Pettuste paleega» saab Ella ja Reedi lugu põneva lõpu ning peatselt pakume lugemiseks juba Erin Watti uut romaani.

«Poldarki» sarja lugejad on nautinud häirimatut õnne, mis valitseb neile armsaks saanud Rossi ja Demelza suhetes. Paraku koguneb selle abielu kohale pilvi, kui Prantsusmaalt sõjavangist päästetud noor mereväeohvitser Demelzasse meeletult armub.

Prantsusmaa-retke järel sõjakangelaseks kerkinud Rossil tuleb isikliku elu murede kõrval maadelda George’i süveneva vaenulikkusega: vana Agatha surmaeelsed sõnad on tekitanud tolles piinavaid kahtlusi. Naabritevahelised pinged süvenevad, kui Ross otsustab lõpuks ikkagi kandideerida alamkotta, ohustades George’i parlamendiliikmekohta.

Nende intriigide taustal hargnevad teised, niisama põnevad. Mida teeb George’i kahtluste hajutamiseks Elizabeth? Kuidas läheb teineteisest lahutatud Morwennal ja Drake’il? Mis juhtub Osborne’ide majas, kui sinna saabub abiliseks Morwenna noorim õde Rowella? Kuidas võitleb saatana kiusatustega Emma Tregirlsisse armunud Sam? Mismoodi saavad erineva elustiili põhjustatud raskustest üle Caroline ja Dwight?

Neli jõekäärus ujuvat luike esindavad melanhoolse Rossi silmis nelja naist, kellega tal on tulnud viimasel ajal ühel või teisel moel kokku puutuda.

Ohver leitakse oma kodust tapetuna, kaelal hambajäljed. Tema keha on verest tühi. Kas tegu võib olla vampirismiga – vastuolulise nähtusega, mille olemasolu üle psühhiaatrite ringis ägedalt vaieldakse? Peagi selgub, et sarimõrvari ohvreid seob peale tapmisviisi veel midagi – nad kõik kasutasid populaarset kohtingurakendust Tinder. Raske juhtumi lahendamiseks palutakse appi endine uurija Harry Hole, kellel on politsei aitamiseks ka isiklik motiiv – mõrvar, kes pääses ta käest minema.

Jo Nesbø on üks maailma olulisemaid krimiautoreid. Tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari ja tõlgitud rohkem kui 50 keelde. «Janu» on Jo Nesbø üheteistkümnes Harry Holest kõnelev romaan.

Ühel 1983. aasta hilissuvisel õhtul kaob viieaastane poiss koduõuest. Ainus jälg, mis poisist jääb, on tema king kõrvalasuval maisipõllul. Kuigi terve küla aitab lapse otsimisele kaasa, teda ei leita ning kuuldused ja kahtlustused on kiired levima. Kakskümmend aastat hiljem juhib poisi vanem õde Veronica Stockholmis grupiteraapiavestlust. Ootamatult liitub grupiga keegi noormees, kes räägib oma lapsepõlvest, mälestustest ühe poisi kadumise kohta. Tema jutt on hirmutavalt tuttav. Naine tunneb, et peab kodukohta tagasi pöörduma, et püüda leida vastust küsimusele, mida keegi enam ei soovi esitada. Mis tegelikult sel ammusel suveõhtul juhtus? See suvi ei ole veel praegugi lõppenud.

Auhinnatud Rootsi krimikirjanik Anders de la Motte töötas enne kirjutama asumist politseiniku ja turvajuhina. «Suve lõpp» on kaasakiskuv ja melanhoolne põnevik. Raamatut on raske käest panna, intriig on huvitav ja lõpptulemus üllatab.

Siit raamatust saate põhjaliku ülevaate Vähi tähtkujust: mis on selle tähemärgis sündinu tugevused ja nõrkused, kuidas käituvad nad tööl ja suhetes, millised on nende õnne toovad numbrid ja tähtsamad eluaastad.

Raamatus on ka tavapärastest ajakirjahoroskoopidest kolm korda täpsem dekaadide horoskoop, kus päikesemärk on jaotatud kolmeks osaks. Tänu seesugusele süsteemile saab inimese isikuomadusi ja iseloomu täpsemalt kirjeldada. Ka näitab see ilmekalt, et samas päikesemärgis sündinud inimesed võivad olla väga erinevad.

Leiate siit kaante vahelt põhjaliku suhtehoroskoobi, mis kirjeldab Vähi armu-, pere- ja töösuhteid iga tähtkuju esindajatega.

See on neljas raamat 12osalisest sarjast. Iga järgmine raamat ilmub just selle tähemärgi esindajate sünnipäevakuul.

Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on häiritud, näiteks oled püüdnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei õnnestunud nii, nagu kavatsesid või lootsid. Või lahkunud koosolekult täielikus segaduses, sest sa ei saanud ühestki kohalviibijast aru. Või ei saanud teised aru, mida sina öelda tahtsid. Kas tuleb tuttav ette?

Sellest humoorikalt kirja pandud rahvusvahelisest menuraamatust leiad vastused paljudele käitumismustrite ja isiksustüüpidega seotud küsimustele ning hakkad mõistma ka seda, miks ühe kolleegi töölaud on alati segi või kuidas suhelda ülemusega, kes ei paista kunagi ühtegi sinu mõtet kuulavat. Üks on kindel, pärast seda raamatut hakkad aru saama, mida sind ümbritsevad inimesed tegelikult tahavad sulle öelda, ja märkad rõõmuga, et idioote sinu ümber jääb üha vähemaks.

Thomas Erikson on Rootsi käitumisteadlane, lektor, koolitaja ja kirjanik. Raamat «Idioodid minu ümber» (2014) on nüüdseks tõlgitud 25 keelde ja see on ilmunud 40 riigis.

Tundelukk on lapsepõlves ja noorukieas õpitud viis tunda, mõtelda ja käituda, kahjulik käitumismall, mida kipume raskes olukorras järjekindlalt kordama ka täiskasvanuna. Soome terapeut ja koolitaja Kimmo Takanen arendab käesolevas teoses edasi oma menuraamatus «Tundelukud. Vabane tunnete võimusest» (e k 2017) käsitletud teemat ning pakub uusi vaatenurki tundelukkudele ja vahendeid nende avamiseks.

Raamat õpetab ebameeldivaid ja raskeid tundeid konstruktiivsemalt ja täiskasvanulikumalt käsitlema, mille tulemusena on nii meil endil kui ka meie lähedastel kergem olla. Raamat sisaldab rohkesti uusi harjutusi, ülesandeid ja teste, mis aitavad igaühel tugevdada tema täiskasvanulikku külge ja muuta minevikus omaks võetud stereotüüpseid käitumisviise ja hinnanguid.

Kimmo Takanen on üks skeemiteraapia teerajajaid Soomes. Ta peab populaarset veebilehte www.tunnelukkosi.fi ning töötab terapeudi ja mindfulness-meetodi koolitajana.

Kui oled kunagi fantaseerinud, et ka sina võiksid olla detektiiv, siis need mõistatused annavad sulle võimaluse järele proovida, kas su deduktsioonioskus küündib Sherlocki omaga samale tasemele. Siit kaante vahelt leiad kakskümmend viis Baker Streeti vaimus esitatud ajukõditavat juhtumit, mis ootavad lahendamist – ja sina oled Sherlock! Igal juhul oleksid nagu jälle astunud Arthur Conan Doyle’i kuulsa krimisarja lehekülgedele. Iga juhtumi puhul on antud kõik tõendid ja vihjed, mida on selle lahendamiseks tarvis, sa pead olema vaid piisavalt terane, et neid kõiki märgata. Väljakutsed ulatuvad koodimurdmisest loomingulise probleemilahendamiseni ning kasutada tuleb nii mälu kui ka loogikat. Ning loomulikult – kui kipud olema pigem Watson kui Sherlock –, leiad abi raamatu lõpust, kus kõik lahenduskäigud on samm-sammult lahti seletatud.

Raamatu autori Stewart Rossi sõnul pärinevad kõik juhtumid dr Watsoni arhiivist ja kuulus detektiiv suutis lahendada neist kahekümne viiest kõik peale ühe – võib-olla suudad sina rohkem?

Küpses eas teevad valutavad jalad muret igale teisele inimesele. Et elada jalavaludeta 100aastaseks, tasub aegsasti hakata nende eest hoolitsema.

Tugi- ja liikumisaparaadi tervise peaspetsialist Valentin Dikul aitab teie jalgadel säilitada painduvuse ja liikumise kerguse. Tema uues raamatus on toodud spetsiaalsed harjutused kõigile jalaliigestele, venitused ja enesemassaaži võtted. Need vabastavad teie jalad pikaks ajaks valudest.

Akadeemik Dikul on ülemaailmselt tuntud lülisambaravispetsialist, unikaalse taastusmetoodika autor.

1962. aastal kukkus 14-aastane õhuakrobaat Valentin Dikul esinemise ajal suurelt kõrguselt alla. Diagnoos – selgroomurd ja ülejäänud elu ratastoolis. Dikul ei andnud alla, vaid leiutas erilise treeningumeetodi, mis võimaldas tal juba 1970. aastal tsirkusesse naasta – 80-kiloseid sangpomme õhku loopiva jõužonglöörina.

Võib vist julgelt väita, et värske puuviljamaitsega ja särtsakalt kihisev Prosecco maitseb kõigile vahuveinisõpradele. Ja kui üks jook on puhtalt juues imehea, siis sobib ta mõistagi suurepäraselt ka kokteilide tegemiseks. Mõnusalt mullitav Prosecco täiendab kenasti kõige erinevamate mahlade, napsude, likööride ja ka kange alkoholi maitset – nii et asu aga julgelt segama! 

Sellest raamatust leiad Prosecco-variante mitmetest klassikalistest kokteilidest ning väljapeetud aperitiividest, lustakaid peojooke ning hilisõhtuks sobivaid ahvatlusi. Kes ei naudiks seda maagilist heli, mida teeb külm vahuvein sädelevatesse klaasidesse voolates – see loob hetkega piduliku meeleolu. Raamatust leiad nippe, kuidas viia Prosecco nautimine uuele tasemele! Prosecco üks peamisi võlusid on see, et seda sobib pakkuda nii vallatul tüdrukuteõhtul, hubasel beebipeol, grilliõhtul kui ka väljapeetud kokteilipeol. Lisa Prosecco võlule põnevate retseptide loomingulisus ja tore peaoõhtu on garanteeritud!

Raamat annab ülevaate 1942. aastal moodustatud Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse moodustamisest 1942. aastal ja sõjateest läbi Velikije Luki, Emajõe, Tehumardi, Sõrve ja Kuramaa lahingute. Eraldi vaadeldakse laskurkorpuse isikkoosseisu, ohvitserkonda, relvastust ja tuntumaid isikuid, kes korpuses sõdisid. Käsitletakse ka mitmeid nõikogude perioodil mahavaikitud korpusega seotud teemasid ja isikuid.

Pärast seda, kui Eberhoferi Franz pidi lahkuma Müncheni politseist ja saadeti karistuseks tema Alam-Baieri kodukülla Niederkaltenkirchenisse, veereb ta eluke rahulikult. Patrullretked viivad mehe enamasti otse Wolfi juurde õllele ja tagasi padukurdi vanaema söögilauda. Äärmiselt kosutav, arvestades kogu seda jama kanepit kasvatava isaga, kes ajab Franzi oma pideva biitlite mängimisega kord veel hulluks. Ja mõnikord tuleb Franzil ka äärmiselt jubedate juhtumite kohta juurdlust toimetada. Nagu näiteks see Neuhoferite lugu…

Rita Falk sündis 1964. aastal Oberammergaus. Ta on end provintsikriminullidega Alam-Baieri külapolitseinikust Franz Eberhoferist ning romaanidega «Hannes» ja «Funkenflieger» miljonite lugejate südamesse kirjutanud. Rita on abielus ja tal on kolm täiskasvanud last.

Kas sa juba tead, mis on sinu ikigai, mis on sinu elu mõte?

Aastal 2016 andsid hispaanlased Héctor García ja Francesc Miralles välja revolutsioonilise raamatu «Ikigai», milles nad avasid jaapanlaste pika ja õnneliku elu saladused. Raamatut tõlgiti 45 keelde, sealhulgas ülimenukalt ka eesti keelde.

Uue raamatu kirjutamiseks naasid García ja Miralles selle aastatuhandete-vanuse kultuuri rüppe, et tuua huvilisteni ikigai praktiline õpetus: vastata küsimusele, kuidas leida oma elu eesmärk ja mida teha, et selleni pürgimine algaks nüüd ja praegu.

Jaapani keeles tähendab ikigai eluiha, kirge elada, ent kuidas me selle üles leiame? Ja kui oleme oma ikigai juba leidnud, siis mil moel saame tagada, et see hõlmaks kogu elu erinevaid külgi?

Raamat «Leia oma ikigai» sisaldab 35 praktilist harjutust, mis aitavad meil liikuda valitud sihtkohta ning leida heaolu ja õnne loomulikul kombel, meie enda sisemusest.

«Ikigai aitab sul vaadata tulevikku, olenemata sellest, kuidas end praegu tunned. See aitab sul panna aluse täiuslikumale ja õnnelikumale elule.» – BBC

«Kui hygge on kunst teha mitte midagi, siis ikigai on kunst midagi teha ning seda täieliku pühendumisega ja rõõmsalt.» – New York Post

Kleepsudega värvivihik kõigile tankidest huvitatutele. Detailirohked joonistused ja värvilised kleepsud teevad sellest vahva ajaviitevihiku. Tankide juures on kirjas ka nende mudelid ja tootjamaad.


HOIATUS! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Väikesed osad. lämbumisoht.

Luuletused räägivad ise enda eest,
iseloomustavad vana meest,
kes pärit ENSVst,
kes suhteliselt vaba,
imetlema oma naba
ja teiste varbaid.

«Suhkruvesi» viib rändama omapärasele mõttemaastikule, kus kuked kiruvad, koerad sülitavad väsinud haugatusi, tädid söövad pekki, leib lõhnab ja rammusaid mäluiiriseid mugides on neelata natuke valus.

«Elu on luule, hoia teda,» ütleb autor ning lisab: " …ja kirjuta, kirjuta kirju! Mõnel pealtnäha argisel real võib kord kellegi jaoks olla kullahind. Poeetiliste mõtiskluste raamat «Suhkruvesi» on minu esivanemate nõiavemp, mis sai raamatuks vanade laulikute vahelt välja pudenenud sedelikeste ning koltunud fotode lõhna ja lumma ajel."

Luuletaja on hea olla
vahel ma naudin seda
mõelda välja asju

vahel imestan isegi
kustkohast luuletused tulevad
hetkega nad on

hetkega on nad jälle kadunud
kui kirja ei pane
rütmi
sõnu

ei tule iial tagasi

Korfu, peaaegu tuhande aasta pikkuse idüllilise, ent samas verise ajalooga Joonia mere saar, on Lawrence Durrelli näol endale täiusliku kroonikakirjutaja leidnud. Durrell on kirjanik, keda iseloomustab poeedile omane tundlikkus, kes on üdini humanist, inimloomuse märkamisel terava pilguga ja kelle suhtumist möödunud aegadesse iseloomustab õpetlasele omane aukartlikkus. Autor annab saarel valitsevat atmosfääri edasi emotsionaalselt ja võimsate pintslitõmmetega, tekitades lugejal soovi saare poole teele asuda.

Raamat on üles ehitatud päeviku vormis; sellesse on pikitud killukesi saare ajaloost ja isiklikke kogemusi, mida vürtsitab kohavaim. Kirjaniku enda sõnul: «Teised paigad võivad meile pakkuda võimalust avastada kombeid, pärimusi või maastikke; Kreeka pakub midagi suuremat – avastusretke iseendasse.»

Suurepärane raamat kõigile, kes armastavad Kreeka saari.


Lawrence Durrell armastas Vahemerd, selle kultuuri, loodust ja inimesi, suurem osa tema loomingust on seotud Vahemere saarte ja mereäärsete linnadega. 2017. aastal ilmus kirjastuse Eesti Raamat vahendusel tema «Küprose kibedad sidrunid», mis oli esimene teos sarjast «Saareraamat». Rhodose saarele pühendatud raamat ilmub järgmise aasta kevadel.

«Röövel Hotzenplotz» on tuntud saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri röövlilugude uue, värvipiltidega väljaande esimene raamat.

Seikluslik lugu röövel Hotzenplotzist, kes oma seitsme noa ja piprapüstoliga hoiab hirmul kogu ümbruskonda. Kui hirmus röövel varastab vanaemalt tema lemmikviisi mängiva kohviveski, otsustavad sõbrad Kasperl ja Seppel pahategija kavala plaani abil kinni nabida. Algab pöörane seiklus, milles löövad kaasa ka vahtmeister Dimpfelmoser, suur ja kuri võlur Petrosilius Zwackelmann ning haldjas-kärnkonn.

Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber.

«Röövel Hotzenplotziga» algab Hotzenplotzi lugude sari, järgnevalt on ilmumas «Veel röövel Hotzenplotzist», «Hotzenplotz 3» ning «Röövel Hotzenplotz ja kuurakett». Hotzenplotzi lood kuuluvad koos «Krabati» ja «Väikese nõiaga» Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.

On aasta 2037. Nõukogude Liit ei lagunenud kunagi ja suurem osa Euroopast on koondunud totalitaarsesse Sõpruse Liitu. Väiksele Isola saarele saadetakse kuus inimest, kes peavad 48 tunni jooksul läbima testi, mis on vajalik nende värbamiseks ülisalajasse rühma. Seitsmendaks valitakse rühma Anna Francis. Tema ülesandeks on teiste teadmata saarel lavastada enda mõrv ning seejärel jälgida varjatult, kuidas kuus inimest reageerivad teada saades, et nende seas on mõrvar. Kuid siis rullub üle saare torm ning algab tõeline surmamäng …

Åsa Avdic on ajakirjanik, kes oli aastaid Rootsi avalik-õigusliku raadio ja televisiooni saatejuht ning juhib praegu Rootsi suurimat päevakajalist hommikuprogrammi. Ta elab koos perega Stockholmis. «Surmamäng» on tema esimene romaan.

Toomas Kall Madis-Ulf Regi päevikust: «Midagi niisugust ei olnud ma eesti keeles varem lugenud. Iga päeva kohta oli tal midagi arvata. Midagi meie päevadele üldomast, ja samas just sellele päevale ainuomast. Sealjuures oli tunda, et ta väldib teemasid, mis on teiste arvamusliidrite poolt ära leierdatud – ta oli sügavalt originaalne.

Teravmeelsuste paraad ainsagi enesekorduseta. Esprii kõrgpilotaaž, ütleks selle kohta mõni stampidesse vajunud ajakirjanik. Jah, ja nii päevast päeva. Mida rohkem ma tema kirjutatut lugesin, seda selgemaks sai, et see vaimne rikkus tuleb tingimata (ja kiiresti!) rahvani viia.»

Väikesel Roosil on ümber palju inimesi. Ta ema ja isa ei ela koos. Ta vanaisa ja vanema ei ela ka enam koos. Neil kõigil on uued kaaslased. Kuid nad kõik armastavad väga Roosit. 

Heade suhete puhul jätkub armastust kõigile.

Vadim Zeland on üks enim loetud tänapäeva kirjanikke, üle kümne suurt müügiedu saavutanud ja kahekümnesse keelde tõlgitud raamatu autor, kes käsitleb tegelikkuse juhtimise sensatsioonilist metoodikat, mida nimetatakse transurfinguks.

Uues raamatus esitab Vadim Zeland transurfingu mõistmise täiesti uue variandi. Teose tekst – nagu see peegeldub ka pealkirjas – koosneb «klippidest», transurfingu lühidalt sõnastatud ja teemapeatükkidesse koondatud võtmeideedest. Klipimeetod teeb transurfingu põhimõtete tunnetamise ja meelde jätmise mugavaks. Kui on kerge lugeda, on kerge kasutada!

Uus teos pakub huvi mitmesugustele lugejarühmadele. Nendele, kes on lugenud raamatuid transurfingust, on see kasulik teatmik, ideede ja nõuannete iga päev kasutatav kogumik. Nendele, kes otsivad oma elu paremaks muutmise võimalusi ja alles alustavad tutvumist transurfinguga, on see kiire moodus omandada üks populaarseim ja tõhusaim enesearendamise programm.

Fantaasiast sündinud romaan pole veel kunagi tundunud nii tõelisena!

Populaarne kirjanik Micah Hunter elab rändurielu. Asudes mõneks ajaks väikelinna, et lähemalt tutvuda uue raamatu ainestikuga, jääb ta ilma luksushotellide keskkonnast, millega on harjunud. Ta üürib suure eramu, kuid elab seal eraklikult ja teda suudab majast välja meelitada ainult võluv majaperenaine. Sest Kelly Flynn tõmbab Micah't tugevamini ligi kui seni ükski teine naine.

Aga Kelly kasutaks meelsasti tema abi. Oma vanaema rahustamiseks palub Kelly, et Micah teeskleks, nagu oleksid nad kihlatud. Mees on sellega nõus, et rohkem Kelly seltsis viibida… kuni armunute näitlemisest saab rohkem kui vaid etendus.

Kolm naist, matused ja suvi, mis muudab nende elu.

Kui maha jääb üks lesk, on see kurb. Kui leski on kolm, on see lihtsalt jälestusväärne. Naftafirma pärijanna Kate Steele teadis, et tema mitte eriti armastatud lahkunud abikaasa on petis, aga ta on šokis uudisest, et Conradil on õnnestunud ilma temast lahutamata veel kaks korda abielluda. Ainus, mida ta kavatseb nende haledast abielust endale jätta, on maja Texases Bootlegis järve ääres. Kahjuks pole Kate ainus naine, kellel selline plaan on.

Kirglik, tulise loomuga Jamie soovib, et Conrad oleks elus – siis saaks naine selle tõpra ise tappa. Nende tütre pärast on tal vaja maja järve ääres. Samuti on seda vaja Amandal, kes on kakskümmend kaheksa, rase ja nutab ikka veel oma tõelise armastuse kaotuse pärast. Kuumal juulipäeval saabuvad kõik kolm Bootlegi... ja kohe nende kannul visa uurija, kes on kindel, et vähemalt üks neist on selle mõrva taga. Mälestusväärne suvi, täis paljastusi, omapäraseid naabreid ja verandal paljajalu veedetud õhtuid, pakub naistele võimaluse saada vaenlastest sõpradeks ja alustada uut, imelist elu.

Romaan kolmest naisest, kellel pole midagi ühist peale mehe.

Välimus võib olla PETLIK ja SURMAV

Igal lool on kolm külge: SINU OMA. MINU OMA. JA TÕDE…

Maxil ja Alissal on muinasjutuline elu – nad on äsja abiellunud, pööraselt armunud ja kadestamisväärselt rikkad. Siis pussitatakse Max nende kodus jõhkralt surnuks ja Alissa pääseb imekombel akna kaudu põgenema. Kuid miks teda säästeti?

Algab jaht mõrvarile, avastatakse mitu juhtlõnga – kas motiiv oli Maxi uskumatu varandus? Kas talle maksid viimaks kätte tema kahtlased ärikombed? Või oli see ohtliku kinnismõttega ahistaja?

Pühendunud sõbrad elavad kaasa õrnale, leebele Alissale, kui ta leinab oma abikaasat ja püüab eluga toime tulla. Kuid mitte kõik pole need, kellena paistavad… Pealispinna all peituvad sügavale juurdunud armukadedus, saladused ja väärastunud armastus ning mitte kõigil muinasjuttudel pole õnnelik lõpp.

Leonorat ärritab väga, et alati tabab uus külaarst James Galbraith teda mõnest ebameeldivast olukorrast – pealegi on neiu kihlatud Tonyga. Aga Jamesist on suur abi, kui Leonora püüab anda endast parima, et saada hakkama majapidamisega oma vanemate armsas, ent lagunevas häärberis. Leonora arvab, et pole mõtet tunnistada mehele oma kasvavaid tundeid, kuna James ei näita tema vastu üles vähimatki huvi...

Õnn ja edu on harjumused, nagu ka ebaõnn ja ebaedu. Kuid negatiivseid harjumusi saab muuta – ja käesolev raamat näitab, kuidas seda teha.

«Mõtlemine muudab elu: uus psühhoküberneetika» on klassikaline eneseabiraamat, mida on müüdud üle 30 miljoni eksemplari ja mille tõhusust on kinnitanud lugejad üle kogu maailma. Autor Maxwell Maltz peab muutuse juures oluliseks positiivset hoiakut ja tema õpetusest kumab läbi loogiline mõtlemine.

Psühhoküberneetika algupärane tekst määratles vaimu ja keha seose kui mõiste, mis sillutas teed suurele osale tänapäeva isiksuse väestamise programmidele. Kirjelduste ja lugude vahel annab dr Maltz kasulikke nõuandeid, tutvustab lõõgastumise ja kujutlemise tehnikaid ning õpetab ka emotsionaalse kirurgia tehnikaid, mille abil saab luua uue dünaamilise minapildi ja enesehinnangu ning saavutada edu ja õnne.

Muuda kriisid loovateks võimalusteks, vabasta end vääruskumuste lummast ning naudi vabanemist hirmust ja süütundest!

Julia Childi pikaealisuse saladusest «punane liha ja džinn» Albert Einsteini õnne võrrandini ja sinna vahele kõige targematest asjadest, mida üle kuuekümne aasta vanused mehed ja naised elu ning selle ootamatute põigete ja pöörangute kohta on öelnud.

«Mine päris servani välja. See on koht, kus kasvavad viljad.»– Riigimees Jimmy Carter

«Mulle meeldib elada. Vahel olen olnud meeletult, lootusetult, teravalt õnnetu, kurbusest piinatud, aga kogu selle aja olen siiski üsna kindlalt teadnud, et lihtsalt elus olemine ise on suur asi.»– Kirjanik Agatha Christie

«Milline suurepärane elu mul on olnud! Oleksin ma seda vaid varem taibanud.»– Kirjanik Colette

«Meie suurim saavutus pole oskus mitte kunagi kukkuda, vaid oskus pärast iga kukkumist tõusta.»– Filosoof Konfutsius

On aasta 1983. Nõukogude Liidu etteotsa saab Andropov ning naljadel on kriips peal. Nelja inimese elu muutub üleöö. Kardinaalselt ja tundmatuseni.

Islandil elava Eesti muusiku Risto Lauri järjekordne raamat on segu hingematvast nostalgiast ja räigest absurdist, mis vürtsitatud seltsimees Laurile omase debiilse ja ajuvaba huumoriga.

Isa tahab tuulelohet meisterdada, et me läheks õue ja saaks palju värsket õhku. Mulle meeldiks palju rohkem värskes õhus aega veeta, kui meil koer oleks. Kuid seda ei juhtu, kuna Delia on koerte vastu allergiline (ma arvan, et ma olen Delia vastu allergiline).

Mina, Derek ja Norman planeerime Rock Weekly bändilahingu jaoks korralikke bändiproove. Meil on külluses aega – seega ma ei paanitse (veel).

--

Tom Gates on meistervabandaja, ekspertjoonistaja, vaimustav koomiksikirjutaja – ja tõreda õpetaja hr Fullermani needus. Ja tema toredas kritselduste ja rumaluste päeviku uues osas leiad taaskord kõiksugu koomilisi juhtumisi, mis paneb sind kõht kõveras naerma!

Sarja I osa «Tom Gatesi äge maailm» võitis 2014.a. HEA LASTERAAMAT tiitli.

RAHVUSVAHELISE BESTSELLERI KLAASTROONI EELLOOD

Celaena Sardothien võlgneb oma maine Arobynn Hamelile. Just tema andis Celaenale kodu Palgamõrvarite Gildis ja õpetas ellujäämiseks vajalikke oskusi.

Arobynnil on vaenlasi siin ja seal – Adarlani katustest ja räpaurgastest kaugete saarte ja vaenulike kõrbeteni. Celaena kohuseks on neid jahtida. Aga tema lähetuste taga peitub sünge tõde, mis määrab ta saatuse – ja lõikab ta südame igaveseks kaheks tükiks...

Raamat sisaldab:

• Palgamõrvar ja piraadipealik
• Palgamõrvar ja ravitseja
• Palgamõrvar ja kõrb
• Palgamõrvar ja allilm
• Palgamõrvar ja impeerium

New York Timesi bestseller

Avataval kinnitusrõngal paiknevad 20 lõbusat numbrikaarti, mis aitavad lapsel arvud selgeks õppida. Iga kaardi esiküljelt leiad arvu ja tagaküljelt vahva pildi vastava hulga esemetega.

Avataval kinnitusrõngal paiknevad 26 lõbusat tähekaarti, mis aitavad lapsel tähed selgeks õppida. Iga kaardi esiküljelt leiad värvilise tähe ja tagaküljelt vastava tähega algava sõna ning vahva pildi.

See raamat aitab lugejal võtta aega ja teha paus, tõmmata hinge ja häälestuda ümber. Paus võimaldab meil elada elu, mida tahad endale kohe praegu, ilma et peaksid sellest üksnes unistama. Pause võttes tunned rohkem selgust ja vabadust, lihtsam on langetada suuri otsuseid. Õpid ütlema ei ning tegema asju, mis annavad hea enesetunde.

Maailmas, kus valitseb edukultus ja tegutsemishullus, aitab see raamat jõuda asjadeni, mis sind kõnetavad ja mis on sulle tõesti olulised.

«Paus» on neile, kellele elu on visanud vindiga palli ja kes on sattunud kriisi, olgu see siis raske kaotus, lahkuminek, koondamine või tõsine haigus, mis toob äratuse.

See on neile, kes tunnevad ärevust, on läbi põlenud või lihtsalt teadlikud, et nad on õnnetud või pikemat aega ummikseisus. «Paus» on ka uudishimulikele, järgmisele põlvkonnale, kes teavad, et peab olema mingi teine eluviis, aga ka neile, kes lihtsalt ütlevad endale: «Elus peab olema midagi enamat.»

Värvirõõmus ning tugevate papplehtede ja suurtähtedega raamat tutvustab väikelastele loodust. Siin saab uurida metsa- ja mereloomi, nii meile tuttvaid kui ka võõramaa omi. Saame teada, kes elab metsas, kes talus, kes aga jõe või mere ääres. Linnuleheküljel on esindatud nii meie oma tuvi, varblane, harakas ja vares kui ka lõunamaised linnud flamingo ja pelikan ning veel paljud teisedki. Toredaid pilte on putukatest ja ämblikest ning ka loomaaia loomadest. Tuttavaks saab puude ja lilledega ning nende viljade ja seemnetega. Üle 200 looduspildi ja sõna pakuvad lapsele palju avastamisrõõmu ja äratundmishetki.

Lonely Planeti reisijuht «Parimad asjad maailmas on tasuta» sisaldab arvukalt vihjeid ja soovitusi, kuidas reisil raha kokku hoida ja mida maailma erinevates sihtkohtades tasuta või mõistliku hinna eest vaadata ja kogeda.

Pargid, vaba sissepääsuga muuseumid, tasuta tantsutunnid, kohalike seas hinnatud soodsad söögikohad ja piletita üritused ning palju muud, mis on selles raamatus loetletud, hõlmavad rohkem kui 60 suurlinna ja turismipiirkonda kõikjalt üle maailma, andes väärt panuse teie reisi õnnestumisele.

Mida teeb väike tihane talvel? Kuhu ehitab valge-toonekurg pesa? Seda ja palju muudki saad teada värvikirevatelt piltidelt ja väikestest nuputamisülesannetest. Pliiatsi ja kleepsude abil lahendad need kerge vaevaga.

Nii õpid linde hästi tundma.

Mida teeb väike rebane metsas? Kus kasvatab rähn oma pojad suureks? Seda ja palju muudki saad teada värvikirevatelt piltidelt ja väikestest nuputamisülesannetest. Pliiatsi ja kleepsude abil lahendad need kerge vaevaga.

Nii õpid metsloomi hästi tundma.

Pendliga töötamine pole mitte ainult hea moodus kadu­nud asjade leidmiseks, vaid ka võimalus tasakaalustada meie olemuse ratsio­naalset ja intuitiivset poolt. See on tööriist alateadvuse uurimiseks, vahend leidmaks vastuseid küsimustele, millele ratsionaalse mõtteprotsessi või tea­dusliku metodoloogia abil vastuseid ei saa.

Komplekti kuulub 128-leheküljeline käsiraamat, nööriga pendel ja valik ennustamis-, astroloogilisi ja päikesemärkide kaarte. Võime võtta pendlikomplekti kui tööriista, mõnusat ajaviidet või võimalust ennast sügavamalt tundma õppida.

Tunnustatud Rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning kirjaniku Ingmar Bergmani (14.07.1918 – 30.07.2007) perekonnasaaga koosneb kolmest romaanist.

«Hea tahe» (Den goda viljan, 1991) on autori isa ja ema kohtumise ja keerulise armastuse lugu aastaist 1909–1918, kuni Ingmar Bergmani enda sünnini.

Teine osa – «Pühapäevalapsed» (Söndagsbarn, 1993) kujutab 1926. aasta suve, nähtuna 8-aastase Ingmari (ehk Pu) silmade läbi, kuid jõuab ühes stseenis ka aastasse 1968, mil ta külastab oma surevat isa. Suhted isaga ja hiline lepituseotsimine ongi selle teose üheks kandvaks teljeks.

Kolmanda osa – «Erakõnelused» (Enskilda samtal, 1996) peategelane on ema ja põhiteemaks tema heitlemised väljapääsmatus armastuskolmnurgas. Aastatel 1925–1936 toimunud viies «erakõneluses» on Bergmani ema üheks osapooleks. Epiloog aga viib meid tagasi aastasse 1907, tema leeritamispäeva.

Kõigis kolmes teoses on kirjanik/lavastaja Bergmani kohalolek kogu aeg tuntav. Ta uurib ürikuid ja vanu fotosid, kommenteerib, ajab oma loominguvabaduse rõhutamiseks kaarte segamini, muudab nimesid, kuupäevi.

«Pühapäevalastes» on ema nimi Karin, emapoolse vanaema nimi Anna ja isa nimi Erik (nii oli see ka tegelikult). «Heas tahtes» ja «Erakõnelustes» on isa nimi Henrik, ema nimi Anna ja vanaema nimi Karin. Ja kui «Hea tahte» epiloogis tõdeb autor, et see on «tervikuna väljamõeldis», siis ei saa ka seda uskuda.

Mälestusteraamatus «Laterna magica» (1987, eesti keeles 1989) võtab Bergman oma perekonnasaaga kokku järgmiste sõnadega: «Täie kindlusega näen üksnes seda, et meie perekonna inimestel jätkus head tahet, kuid sellega kaasnes katastroofiline pärandus: liigne nõudlikkus, must südametunnistus ja süütunne».

Kogumik «Mulgi muheluse» sisaldab pooltsadat artiklit ja nopet eestikeelsest ajakirjandusest, mis on ilmunud ajavahemikul 1873-1942. Siit leiad nii «kirja-» kui mulgikeelseid lugusid Mulgimaa ajaloost, inimestest ja juhtumistest. Ei puudu ka kuulus mulgi huumor kogu oma mahlakuses.

Raamat sisaldab veerandsada illustratsiooni Mulgimaa lastelt.

Rutiinsus on hingehäda, mis puudutab maailmas üha enamaid inimesi, eriti läänemaailmas. Sümptomid on peaaegu alati ühesugused: motivatsiooni langus, krooniline nukrus, selgete sihtide ja orientiiride kaotus; raske on tunda end õnnelikuna, hoolimata materiaalsete asjade küllusest, illusioonide purunemine, väsimus…

See raamat on eelkõige abivahend õigete hoiakute loomiseks elus enda ja maailma suhtes, aga ka haarav romaan. Me näeme, kuidas peategelane Camille sisemiselt muutub, kuidas ta iseenda, oma hirmude ja kahtluste üle võidu saavutab. Camille’l on pealtnäha olemas kõik, et olla õnnelik, ent ometi valdab teda tunne, et õnn libiseb käest. Ta tahaks nii väga tunda end taas rõõmsa ja õnnelikuna. Kui rutinoloog Claude teeb talle ettepaneku aidata tal selleni jõuda, ei kõhkle Camille kaua ja soostub. Üllatavate, loominguliste ja mõtterikaste kogemuste kaudu muudab ta sammhaaval oma elu ja asub ellu viima oma unistusi…

Raphaëlle Giordano on kirjanik, maalikunstnik, loovkirjutamise juhendaja, kes oma raamatutes pühendub väga südamelähedasele teemale: kunstile muuta oma elu, et leida heaolu ja õnne tee.

Kuhu muneb kägu oma munad? Mis häält teeb toonekurg? Kui palju kaalub pöialpoiss?

Raamatus annavad lihtsad laused teadmisi paljude Eestis elavate lindude kohta.

Suurtähtedes raamat sobib ettelugemiseks väikelastele ja on algajale lugemishuvilisele jõukohaseks lugemisvaraks. Teksti toetavad värvilised pildid, mis pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu.

Legendaarse Pärnu bibliofiili pajatuste teise raamatusse on koondatud värvikad lood laevadest ja meremeestest. Need viivad lugeja tagasi purjelaevastiku kuldaegadesse, mil alused ei mahtunud Pärnu sadamasse ja jõele äragi ning Kihnut võis nimetada mereriigiks.

Faktirohkest raamatust avastab ehk nii mõnigi lugeja, et temagi esivanemad on olnud reederid või laevasatside osanikud.

Paraku ei jäänud saabumata ka viimane vaatus, kui suur punane karu kogu vaevaga kogutud vara kahe käpaga oma sülle kaapis.

Raamatut illustreerivad rohked fotod ja merekaardid Olaf Esna erakogust.

«Kröits ehk Ristikivi» on esiteks raamat sellest, mida kirjanik Karl Ristikivi pidas oma eluajal vajalikuks ja võimalikuks enda kohta avaldada. See on kirjas tema vähestes autobiograafilistes kirjutistes ja paljudes ajakirjandusele antud usutlustes, mis on usalduslikud kõnelused eelkõige oma loomingust, vähemal määral ka päritolust, poliitikast, eesti kirjanduse väljavaadetest ja reisidest.

Teiseks kõnelevad selles raamatus Ristikivist kui kirjanikust ja inimesest tema kaasaegsed – eelkõige lähemad sõbrad ja kolleegid, aga ka need kaugemad kaasteelised ja saatusekaaslased, kelle kokkupuutumised kirjanikuga jäid põgusaks.

Loomingu tagamaade avanedes saab meile loodetavasti lähedasemaks inimene, kes oma igapäevases sõpruskonnas oli tuntud kui vaikne vaatleja ja tunnustatud kui teravmeelne vestluskaaslane. Ehk siis lihtsalt – Kröits.

Meelis Liivlaid jutustab põnevaid peatükke Käsmu kapteniteküla ajaloost. Omaaegne Käsmu lausa kubises meremeestest, laevaehitajatest, salakaubavedajatest ja mitut masti maailmaseiklejatest. Paljudega neist on selle raamatu lehekülgedel võimalik tuttavaks saada.

Millega oleksid sina valmis armastuse nimel riskima? Auburn Reed on otsustanud oma segipaisatud elu uuesti üles ehitada ega tohi endale lubada mitte ühtki eksimust. Ent kui ta tööotsingul ühte Dallase kunstiateljeesse siseneb, ei oska ta uneski näha, et ateljee salapärane omanik, kunstnik Owen Gentry ta jalust niidab.

Auburn otsustab riskida ja anda ohjad südamele, kuid avastab peagi, et Owen varjab suurt saladust. Mehe minevikukoorem ähvardab hävitada kõik, mida Auburn kõige rohkem armastab, ning ainus viis saada oma elu tagasi õigele rajale on lõigata Owen sellest välja. Viimane, mida Owen soovib, on Auburnist ilma jääda, ometi ei õnnestu tal neiut veenda, et teinekord on tõde sama subjektiivne nagu kunst.

Et nende suhe päästa, peaks Owen kõik südamelt ära rääkima – aga mis siis kui ülestunnistus on veel hävitavam kui tegu ise?

«Pihtimused» on New York Timesi menuautori Colleen Hooveri («Ei iial enam», «Lootusetu») uus närvekõditav romaan suurest armastusest ning tõest, mis peaks igavesti saladuseks jääma.

Väljaanne on ilmunud autori 250. sünniaastapäevaks, kuid oma teatavas arhailisuses kätkeb see tegelikult ka tänapäevase lugeja jaoks olulisi teemasid – suhted orjusega oma sees ja väljaspool, meeste ja naiste suhted, mõnuainete ohud ja filosofeerimise rõõm ning valu. Erinevalt oma toonastest kaasaegsetest ei loe autor moraali ega õpeta elama, vaid jagab erinevaid kogemusi. Märkimist väärib ka Manteuffeli huumorimeel, mis oli haruldane omas ajas ega pole liiga sage tänapäevalgi.

Kuigi vahel võib sulle tunduda, et sa oled elust ja maailmast täiesti eraldi ning pead oma eksisteerimise eest võitlema ja vaeva nägema, ei ole nii. Sinu roll siin ilmas on lihtsalt olla. Kas see olemine ehk kogemus elust on positiivne või negatiivne, on täiesti sinu otsustada ning luua.

«Päev peale ärkamist» on raamat spirituaalsest ärkamisest. See räägib, kuidas universum töötab ja kuidas seda teadmist kasutades oma elu teadlikult positiivseks muuta. Luba sel raamatul olla teeviit sinu teel endasse, oma tõelise olemuse juurde. See on meeldetuletus, et sinust saab kõik alguse, et sina oled see, kes loob enda kogemuse.

Üks mees jääb Fjällbackas jäljetult kadunuks. Ehkki Patrik Hedström ja tema kolleegid Tanumshede politseijaoskonnast teevad kõik, et ta üles leida, ei tea keegi, kas ta on elus või surnud.

Neli kuud hiljem leitakse ta siiski üles – kuid mõrvatuna, jäässe külmunult. Juhtum läheb veelgi keerulisemaks, kui selgub, et üks mehe tuttavaist, kirjanik Christian Thydell, on enam kui aasta vältel saanud anonüümseid ähvarduskirju.

Oma romaani «Merineitsi» esitluspeol saab Christian veel ühe sõnumi. Ta variseb kokku ja näitab kirju Erica Falckile, kes on talle käsikirja juures abiks olnud. Ehkki Christian üritab olukorda leevendada ja keeldub politseisse pöördumast, võtab Erica ühe kirja salaja kaasa ja näitab seda Patrikule. Patrik aimab ohtu – ta näeb, et keegi vihkab Christianit sügavalt, ja see keegi tundub olevat haiget saanud, keerulise mõttemaailmaga inimene, kes ei kõhkleks oma ähvardusi teoks tegemast. Politsei mõistab peagi, et kirjade ja mõrva vahel on seos ning jäljed viivad neid ajas tagasi…

«Merineitsi» on kuues raamat Camilla Läckbergi menukast sarjast, mis räägib Patrik Hedströmist ja Erica Falckist, kes elavad Fjällbackas. Sarja raamatuid on avaldatud 18 riigis ja müüdud kokku üle kahe miljoni eksemplari.

Vahel, kui sa seda kõige vähem oodata oskad, kuid samas ehk kõige pakilisemalt vajad, leiad end äkitselt kohast, kus uued inimesed õpetavad sulle midagi uut.

Just nii juhtus Johniga keset pimedat üksildast teed. Olukord vastas sümboolselt tema tolleaegsele elusituatsioonile – ta oli eksinud nii teelt kui ka elus. Ta ei teadnud enam, kuhu liigub või miks just selles suunas. Peatunud teeäärses kohvikus, mis kandis nime «Miks sa oled siin?» ulatati talle menüü, kus kirjas vaid kolm küsimust:

• Miks sa oled siin?
• Kas sa kardad surma?
• Kas sa oled oma eluga rahul?

Asudes kohvikus kohatud inimeste toel eneseotsingutele hakkab John oma elu ja suhteid sootuks teisel viisil nägema.

Sel teel on abiks isegi roheline merekilpkonn – just tema õpetab, et kui sa ei teadvusta seda, mida sa tahad teha, võid paljudele asjadele energiat raisata. Ja siis, kui ilmnevad võimalused teha seda, mida sa tahad, ei pruugi sul nendeks enam jaksu olla. Seega ära raiska aega vaid püüa endas selgusele jõuda!

Paljudesse keeltesse tõlgitud rahvusvaheline menuk, mis võib muuta sinu elu!

See raamat on teejuhiks energiameditsiini juurde. Donna Eden näitab selgelt ja arusaadavalt, kuidas viia oma kehaenergia sedasi tasakaalu, et saaksid:

• tõsta oma elujõudu ja vastupidavust
• tugevdada oma immuunsüsteemi
• leevendada valu ja tavapäraseid hädasid nagu viirusnakkused ja pingepeavalud
• teritada meelt ja mälu
• tõhustada üldist tervislikku seisundit läbi kosutava viieminutilise päevaharjutuse

Donna Eden on viimase kümnendi jooksul pidanud energiameditsiini alal lugematul hulgal loenguid ja õpitubasid. Samas julgustab ta inimesi iseennast usaldama.

Selleks, et kogeda energiameditsiinist saadavat kasu, ei ole sul vaja energiameditsiini terapeuti. Sa võid kasutada selles raamatus kirjeldatud meetodeid enda aitamiseks, tervendamiseks, energiataseme tõstmiseks, olemaks õnnelikum ja tervem.

Inimesed avastavad, et energiameditsiini lihtsamaid algtõdesid on üllatavalt kerge omandada ja kasutada ning neist on tohutult abi nende enda ja nende lähedaste terviseprobleemidega tegelemisel.


Donna Eden on energiameditsiini alal teerajaja. Ta on esinenud terves maailmas ja konsulteerinud nii traditsioonilise kui ka alternatiivmeditsiini esindajatega.
David Feinstein on kliiniline psühholoog, kes on töötanud Johns Hopkinsi ülikooli meditsiiniteaduskonnas ja Antiochi kolledžis. Tema raamatud «Personal Mythology», «The Promise of Energy Psychology» ja «Energy Psychology Interactive» on võitnud mitmeid auhindu.

Raamat «Üheksa jutustust» on lood reaalselt asetleidnud sündmustest Eestimaal viimase 80 aasta jooksul, millistes mõnedes olen mina – praegu 75 aastane Kalev Jaik ka ise osaline olnud. Alates lapsepõlvest olen ma kuulnud jutte vanematelt inimestelt, milledes peegeldub olukord, elulaad ja inimesed ühes nende arusaamiste ja püüdlustega nendel aegadel. Otsustasin mõned nendest huvitavamatest juhtumitest kirja panna nii, nagu need on minule meelde jäänud ja nagu mina olen nendest aru saanud.

Raamatus leiab 17 Laitsega seonduvat legendi, nende hulgas sellised pärimuspärlid nagu «Laitse Roos», «Laitse talli kummitused», «Laitse valge neitsi», «Miks Laitsest linna ei saanud», «Tsaar Peeter Laitses», «Reomägi», «Otsa näkiauk», «Munga needus», «Kuri ema» jt. Legendid jutustavad kaunitest tunnetest, neis kohtab ilu ja elurõõmu, aga ka kirjeldamatut kurjust ja sõnumeid teispoolsusest. Kõike seda vürtsitavad naerutavad naljad. Laitse legendides tegutsevad kaunitarid ja rüütlid, kurjamid ja pühakuid, oma osa on rõõmsal ja vallatul rahval, kes teab, et vaid armastus annab elule õige hoo ning tõeline ajalugu sünnib aidalakas heintel vallatledes.

Raamat ei pretendeeri adekvaatsele ajalookäsitlusele, pigem kruvitakse üles põnevust ja muiatakse väljakujunenud stereotüüpide üle.

Tuna 2/2018 algab Mihkel Muti esseest ajaloomälestiste jäädvustamisest tuleviku jaoks. Toomas Siitani artikkel käsitleb Helme ja Paistu orelite hävitamist aastal 1329. Enn küng jätkab Tallinna 1620-1630. aastate majandusliku olukorra analüüsi. Olga Gavrilova ja Mihhail Hodjakov kirjutavad Jüri Uluotsa Peterburi perioodist. Anu Kannike ja Ester Bardone uurivad tervisliku toitumise eest võitlust XX sajandi algupoolel. Mart Kuldkepa artikkel on eestlastest sõjavangidest Saksamaal I maailmasõja ajal. Fotonurgas on fotod Petserimaast 1919-1939. Lisaks veel artikleid ja arvustusi.

15-aastase Marco Jamesoni eluunistus on saada Taani kodanikuks ja käia koolis nagu kõik normaalsed teismelised, kuid tema onu Zola sunnib nii teda kui ka teisi endise mustlasklanni lapsi tänaval kerjama ja varastama. Kui Marco avastab juhuslikul põgenemisel surnukeha, mis annab selget tunnistust Zola kuritegelikkusest, otsustab ta klanni juurest igaveseks lahkuda.

Tema «pereliikmed» alustavd poisi leidmiseks innukat jahti, kuid varsti selgub, et nad pole ainsad, kes tahavad Marcot igaveseks kõrvaldada…

Politseikomissar Carl Mørck üritab poissi päästa, ent see osutub arvatust keerulisemaks. Marco juhtumi tagamaad küündivad Taanist Aafrika äärealadeni, korrumpeerunud pangabossidest jõhkrate lapssõduriteni ning pealtnäha süütutest pettustest kõige süngemate afäärideni.

«Poiss varjust» on viies osa Jussi Adler-Olseni ülemaailmselt menukast Q-osakonna krimisarjast. Adler-Olseni raamatuid ei tasu neelata, neid tuleb mõnuga võtta. Küll mitte nagu valget, vaid miskit sametist õlut. – Jaan Martinson, krimihuviline

Lev Gumiljovi «Etnogenees ja Maa biosfäär» avaldati 1989. aastal, kui Nõukogude Liidus olid puhumas uued tuuled. Käsikiri seisis deponeerituna Üleliidulise Teadusliku ja Tehnilise Informatsiooni Instituudi hoidlas 15 aastat. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et samal aastal nägi ilmavalgust ka Solženitsõni «Gulagi arhipelaag».

Gumiljovi (1912–1992) mõlemad vanemad, nii ema Anna Ahmatova kui ka isa Nikolai Gumiljov, olid aadlisoost luuletajad ning klassikutest vanemate aupaiste jäi Gumiljovi kohale alatiseks hõljuma. 1990. aastatel sai temast kultuslik figuur. Mehest, keda Nõukogude riik oli nõnda palju alandanud ja vangilaagrites vintsutanud, sai selle riigi lagunemist nähes tema raevukas toetaja. Gumiljov oli veendunud, et Venemaa peab säilitama oma võimsuse. Kõige tähtsam on ideoloogia — vaimne selgroog, mis kannaks impeeriumi. Venemaa ning Suure stepi rändrahvaste ajalugu ja kultuuri uurides oli Gumiljov leidnud selle Euraasia liidus.

Gumiljovi ideid, mida vaid mõni aasta varem peeti marginaalseks, püüab nüüd ellu viia Venemaa president Vladimir Putin.

Paljud Gumiljovi kriitikud on öelnud, et tema tööd on kirjutatud ülimalt paeluvalt ja neid saab lugeda nagu head romaani.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tegemist on kunagist Peedu suvituskohta, praegust Elva linnaosa käsitleva trükisega, tema arengut ja inimesi vaadeldakse eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest tänapäevani, sisaldab hulgaliselt vanu fotosid.

Ülemaailmne hambaarstide organisatsioon FDI on defineerinud mõiste «suu tervis» järgmiselt: «Suu tervis ehk terve suu koosneb paljudest faktoritest, mille hulka kuulub võime rääkida, naerda, maitsta, närida ja neelata ning võimalus väljendada oma emotsioone näoilmega, ilma et kaasneks valu ja ebamugavust ega avalduks mõni kraniofatsiaalne haigus. Selleks et ka vanas eas säiliks suu tervis, tuleb alustada hambahaiguste ennetuse ja raviga võimalikult varakult.»

Käesolev raamat on esimene eestikeelne laste hambahaiguste õpik, mis käsitleb laste hammaste ravis olulisi teemasid, näiteks suhtlemine, kaariese ja juureravi ning limaskestahaigused. Selgitatakse neid tuimestuse meetodeid ja tehnikaid, mida kasutatakse lastel. Eeskätt on õpik mõeldud hambaarstitudengeile, aga sobib täiendavaks lugemiseks ka kogenud hambaarstidele.

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Käesoleva kogumiku lood on kirjutatud sel segaduste ajal, kui maailmas ei olnud enam ühtki turvatsooni – aastail 1969–1974. Inimesed kandsid kummalisi riideid ja olid kummaliste soengutega, suitsetasid üheskoos kummalisi aineid, lugesid ja kirjutasid kummalisi asju. Need ajastu ilmingud, mis tunduvad meile nüüd kummastavad ja tänapäeva noortele peaaegu ebareaalsed, olid loomulikult sügavama haiguse ja segaduse sümptomid. Meid oli sädelevast lootusest ilma jäetud ning inimkoosluse alused üldiselt olid puruks kistud. Rumalad liidrid tirisid meid masenduse mülkasse ja lootusetusse sõtta, mille vastu meie riigi noored mässu tõstsid, ning kogu ühiskond langes kaosesse. Meeleheitlikud uued käitumisstiilid peegeldasid sisemist meeleheidet kõigil ühiskonna tasanditel.

Legendaarse filmirežissööri ja teatrilavastaja 100. sünni-aastapäeva puhul ilmuvad kaks tema teksti.

«Puumaaling» on draamavisand teatriõpilastele 1954. aastast. Hiljem kujunes sellest Bergmani maailmakuulsaks saanud film «Seitsmes pitser» (1957).

Filmijutustus «Pärast proovi» oli aluseks Bergmani 1984. aastal valminud telefilmile. Eestis toodi see lavale 2017. aasta suvel Tallinna Filmimuuseumis.

Kui soovid olla kindel, mida korjad, on liikide tundmine su tähtsaim tööriist.

«Metsikult kasvanud» on käsiraamat, mis õpetab sind leidma ja ära tundma taimi, mida saab kodus kasutada. See sisaldab 95 taimekirjeldust, mis koos Nadia Nörbomi kaunite akvarellidega hõlbustavad liikide määramist.

Siin on ka lihtsad ja inspireerivad retseptid maitsvate ning kasulike toitude, koduste ravimite ja kehahooldusvahendite valmistamiseks.

Raamatu autor LISEN SUNDGREN on taimetark ja kirjanik, ent ühtlasi ka loodusfilosoof, kes kutsub üles kestlikule eluviisile, mis on kooskõlas loodusega.

See turgutab keskkonda, tervist, heaolu ja elukvaliteeti ning annab meile parema toidu. Autorilt on varem ilmunud mitmeid taimeravi ja looduslikke eluviise käsitlevaid raamatuid.

Tema raamat «Looduslik kokk» koostöös Rune Kalf-Hanseniga võitis võistlusel Gourmand World Cookbook Awards kuldmedali.

Kogumik «Kadrina kahinad» sisaldab artikleid Kadrina kihelkonnast, mis on ilmunud ajavahemikul 1868–1939 eestikeelses ajakirjanduses. Kadrina raamatut koostada oli suur rõõm, sest avastatud lood olid põnevad ja kaasakiskuvad. Erilist muljet avaldasid soode servas asuva Vohnja küla juhtumised, iseäranis koopaelanike Liisa ja Elviine lugu. Viimaste kohta olen teadlikult avaldanud kõik leitud artiklid.

Raamat on illustreeritud Kadrina laste poolt.

«Eesti rahvastiku 100 aastat» vaatleb eesti rahvastiku arengut ja elujärge läbi kogu meie tormise ajaloo, kusjuures üksikasjalikum teave on olemas selle aja kohta, millest on säilinud mingisuguseidki kirjalikke pärimusi, s.o viimase tuhande aasta kohta. Suhteliselt põhjalikult on teada rahvastikuandmed aga viimase poolteise sajandi kohta, kui siinmail on korraldatud ka rahvaloendusi.

Raamatus antakse ülevaade rahva arvukusest, rahvuslikust koostisest, sündidest ja surmadest, elamistingimustest ja rändest, rahva tervisest ning haridusest, usust, inimeste tegevusvaldkondadest ja pere-elust. Lõpuks heidetakse pilk ka sellele, kuidas Eesti inimesed minevikus välja nägid. Loodetavasti suundub seda raamatut lugedes igaühe mõttelõng oma esivanemate pikale ahelale, tänu kellele me tänapäeval siin kaunil Eestimaal elame.

Uus, laste- ja kogupere entsüklopeediate sarja «TEA & TUNNE MAAILMA!» avaraamat!

1500 fotot, kaarti, skeemi, joonist. Kõigist maailma maadest lühidalt, põnevalt, arendavalt! «Maailma maade kogupereentsüklopeedia» pakub põnevust ja teadmisi kogu perele – kooliealistest ja noorematestki teadmishimulistest kuni vanaema-vanaisani välja. Siin on esitatud kõik maailma riigid koos põhiandmete, kaardi, asukohakaardi, lippude ja vappidega. Rubriigid «KAS SA TEAD?» ja «USKUMATU!» toovad lugejani palju põnevaid ja teadmisi arendavaid, kuid vähem tuntud fakte, mis võimaldavad võrdluste ja muu olulise kaudu igaühe maailmapilti laiendada. Värvikas ja kvaliteetne fotomaterjal teeb «Maailma maade kogupereentsüklopeediaga» tutvumise nauditavaks.

Kas teate, millisel riigil puudub pealinn? Kas teate, milline maailma saareriik on ainult veidi suurem kui meie Kihnu saar? Kas teate, kus vändati maailma esimene täispikk mängufilm? Kas teate, kus asub maailma suurima ekraaniga kino? Kas teate, millise riigi lipp ei ole ei ristküliku- ega ruudukujuline?

Raamatu lõpus on põnevaid viktoriine ja tõelisi mälumänge, millega enda, oma pere ja sõprade teadmisi proovile panna.

Sarja «TEA & TUNNE MAAILMA!» avaraamatule – «Maailma maade kogupereentsüklopeedia» – järgneb samas stiilis peagi teine – «Maailma suurlinnade entsüklopeedia». »

See on Gerald Durrelli Korfu-triloogia kolmas raamat, kus jätkub raamatutest «Minu pere ja muud loomad» ning «Linnud, loomad ja sugulased» tuttavaks saanud perekonna elu Vahemere saarel. Kohtume siin juba varasematest osadest tuttavate tegelastega ning mitmete uute värvikate tüüpidega, kelle sekeldustele ei jää põrmugi alla kogu Durrellide pere kirju seltskond.

Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele,kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud kolm raamatut – «Minu pere ja muud loomad», «Linnud, loomad ja sugulased» ning «Jumalate aed».

Korfu-triloogia põhjal on valminud ka menukas telesari «Durrellid».

Stonehenge'i laadsed muinasobservatooriumid on Euroopas üsna tavalised, neid on teada omajagu ja need seostuvad megaliitkultuuriga. Eestis ei peeta nende jälgede otsimist aga tõsiseks tegevuseks, ehkki megaliitkultuur ulatus meie lähialadele ja meist möödagi ning jäljed on ka Eesti pinnal olemas. Üheks neist on muinasobservatoorium Põhja-Saaremaal, Meiustes, Kaali järvelt alguse saaval atraktiivsel turismimarsruudil Karja kiriku ja Panga panga vahepeal. See koosneb kuuest kuni kaheksast kiviringist, kümnetest erisuunalistest kiviridadest, moodustades maagilisi kujundeid ja isegi ühe kivilaeva... Väikesel alal on koos erinevas suuruses ja eri värvi kivid, meetrikõrgustest püstkividest kuni teise mehe sauna suuruste mürakateni.

Meiuste megaliitstruktuur oli nähtavasti päikese- ja kuuobservatoorium (või vastupidi). Pühapaik hõlmas kivikalendrit, tervistavat allikat, matusekohta ja muinassadamat. See rajati millalgi 5000–2500 aastat tagasi; teise aastatuhande keskpaika eKr jääb viimaseil andmeil ka Kaali meteoriidi langemine. Kuivõrd see kiviaegne ajukeskus paiknes esialgu mere kaldal, mis hiljem muutus karjamaaks, pole maaparandus seda rikkunud, mingil määral vaid põllundus, ehitus ja varanduseotsijad.

NB! Raamatus on Kuno Arengu eksliibris.

• Aarne Üksküla
• Meeli Sööt
• Rudolf Allabert
• Kalju Komissarov
• Jaan Tooming
• Andres Ots
• Tõnu Tepandi
• Martin Veinmann
• Kaie Mihkelson
• Lembit Peterson
• Priit Pedajas
• Merle Karusoo
• Kaarin Raid
• Maret Mursa
• Anu Lamp
• Ingo Normet

Joan ja tema nelja-aastane poeg Lincoln kiirustavad loomaaia väljapääsu poole – on sulgemisaeg. Kauguses kostab ilutulestik ... või on see ikka ilutulestik? Ei, need on lasud. Nii algab Joani ja Lincolni painajalik põgenemine püssimeeste eest, kes pimenevas loomaaias inimesi jahivad.

Kuhu end peita? Keda usaldada? Igal sammul peab Joan langetama otsuseid ning igaüks neist muutub elu ja surma küsimuseks. Ka Lincolnile küpsiste ostmisest võib saada piinavalt närvesööv retk – millisest varjust kerkib relva hoidev käsi? Õud ei peida end niivõrd püssitorus kui pidevas teadmatuses ja pinges. Joan ja Lincoln on loomaaias loomadena lõksus ning et nende ellujäämine ei sõltuks pelgalt õnnest, peab Joan kasutusele võtma kõik emana õpitud tarkused. Kolm tundi kestva klaustrofoobse painaja jooksul mõistabki naine selgelt üht: Lincolni nimel on ta valmis tegema ükskõik mida. Kui tal on valida poja ja teiste inimeste kaitsmise vahel, valib ta kõhklematult Lincolni. Ent kuidas ikkagi tõmmata joont enesealalhoiuinstinkti ja moraalse kohustuse vahele teisi aidata? Kelle ja mille nimel oleme valmis surema?

Ameeriklasest karikaturisti Art Spiegelmani «Maus», mis esmailmus aastatel 1980–1991 avangardses koomiksiajakirjas Raw, on murrangulise tähtsusega, piire paigast nihutanud teos.

Spiegelman jutustab selles julgete, ehk ka provokatiivsete kunstiliste võtete kaudu tõsielulist, halastamatult isiklikku lugu oma perekonnast ja traumast, mille järellainetus kandub üle põlvkondade: tema Poola juutidest vanematel õnnestus holokaust küll üle elada, kuid kogemus mürgitas kõik järgnenu.

Kiiresti kõmu tekitanud koomiksisarja esimesed peatükid koguti raamatuks 1986. aastal ja tulemus kujunes enneolematult kriitikamenukaks. Sestpeale «Mausile» omistatud arvukate auhindade seast paistab enim silma 1992. aastal võidetud Pulitzeri preemia. Mis aga trofeedest olulisem, «Maus» kujundas ümber senised arusaamad koomiksimeediumi võimalustest ning rajas teed nüüdisaegsele autorikoomiksile; seda nähakse seni ühe võtmeteosena tollal tärganud uue kirjandus- ja kunstivormi, nn graafilise romaani valdkonnas. Mõistagi on seda tõlgitud paljudesse keeltesse, samuti on «Mausile» pühendatud arvukalt teadustöid.