Nuputa koos Felicity Foxi, Patter Peacocki ja nende vahvate sõpradega! Avasta võlumetsa saladused, nuputa ja värvi armsaid pilte! Kaasas kleepsud! 


Hoiatus! Ei sobi alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Jää tuttu üheteistkümne suigutava unejutu saatel. Saa tuttavaks öökulliga, kes üritab kaua üleval olla, jõehobuga, kes armastab kaisukarusid, hajameelse väikese rebasega ja paljude teiste armsate tegelastega. Neid unejutte tahavad nii vanemad kui ka lapsed üha uuesti ja uuesti lugeda.

Tore värvimisraamat roosade kontuuridega.

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Portugali jalgpallitähe Cristiano Ronaldo karjäär on olnud uskumatu! Ta on löönud ohtralt väravaid ning võitnud mitmeid olulisi auhindu. Kuid kas olete mõelnud, kuidas tema teekond jalgpallimaailma üldse alguse sai?

Saa tuttavaks tõelise jalgpallikangelase Cristiano Ronaldoga…

Christiano Ronaldo jalgpalliteekond sai hoo sisse Manchester Unitedis, kus treener Sir Alex Fergusoni käe all sirgus poisist tõeline jalgpalliäss. 2009. aastal hakkas Ronaldo mängima Hispaania kõrgliigas klubi Madridi Reali eest, lüües imelisi väravaid. 2018. aastal liitus ta itaalia valitseva meisterklubi Torino Juventusega. Ronaldo suurepärase mänguoskuse abil õnnestus portugalil 2016. aastal võita euroopa meistrivõistlused. 

See on lugu andekast poisist, kes on jalgpallimaailmas teinud imelisi tegusid ja tõusnud seeläbi legendi staatusesse.

Anu Rank-Soans on aastakümnete vältel disaininud rohkelt tööstuslikult toodetud keraamikat, mida leidub paljudes kodudes. Nüüd on seda võimalik tema loomingut koondava ja tutvustava kataloogi abil tuvastada. Lisaks saab tutvuda mitmekülgse autori laiemalt vähem tuntud unikaalloominguga.

Kataloog sisaldab ligi 200 toote ja teose fotot, intervjuud Anu Rank-Soansiga ning kataloogi koostaja ja näituse kuraatori Karin Vicente artiklit Rank-Soansi loomingust.

Anu Rank-Soansi retrospektiivnäitus on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud 30. märtsini 2019.

Kirjandus- ja kultuuriuuringutele pühendatud sarja «Etüüde nüüdiskultuurist» seitsmes köide tugineb 2015. aastal Tallinnas toimunud konverentsi «Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuuriloo kujutamine ja tõlgendamine etenduskunstides» materjalidele, koondades ettekannete põhjal valminud uusi artikleid ja valimikku varem ilmunud teemakohaseid tekste.

Kogumik on ajendatud tõsiasjast, et viimase mõneteistkümne aasta Eesti näitekirjandus on innukalt tegelnud aja- ja kultuurilooga nii konkreetsete isikute, kohtade kui sõlmsündmuste kaudu, samuti on kultuurilooline materjal inspireerinud mängufilme, lähenemisviisid ulatuvad rangest dokumentaalsusest vabade kujutlusmängudeni ajaloo teemadel.

Kogumiku kaasautorite seas on Luule Epner, Janika Kronberg, Anneli Saro, Rein Pakk, Jaak Allik, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Madis Kolk, Valle-Sten Maiste, Olev Remsu, Jaan Ruus jt.

Ühel talveõhtul sisenevad kolm terroriorganisatsioonile Daesh truudust vandunud inimest Göteborgi raamatupoodi. Sinna on kutsutud esinema koomiksikunstnik, räägitakse sõnavabadusest ja jumalateotamisest. Kunstniku esinemise katkestab püstolipauk, puhkeb paanika ja kõik poes viibijad võetakse pantvangi. Kuid üks kolmest ründajast, noor naine, kelle ülesandeks on vägivalda filmida, pöördub rünnaku ajal oma kaaslase poole ja sosistab: «Kõik on vale. Me ei tahtnud siia tulla. Me peaksime jalga laskma.»

Kaks aastat hiljem kutsub seesama naine kohtupsühhiaatriakliinikusse kirjaniku, kelle raamatuid ta on lugenud. Ja kirjanik läheb, ehkki vastumeelselt, sest tahab tuua selgust müsteeriumisse, kuidas sattus Belgia tüdruk äkki Rootsi, mäletamata oma nime ja oskamata enam oma emakeelt.

«Nad upuvad oma emade pisaratesse» on lugu tänapäeva maailmast, lootusest ja lootusetusest, sõprusest ja reetmisest. See on düstoopia apartheidiühiskonnast, kus Euroopa väärtused on muutunud totalitaarseteks tõekspidamisteks, kuid ka lugu julgest katsest luua alternatiivseid versioone kohutavaks tulevikuks.

Johannes Anyuru (snd 1979) on Rootsi kirjanik ja luuletaja. 2003. aastal debüteeris ta luulekoguga «Det är bara gudarna som är nya»(«Uued on vaid jumalad»). Ta on avaldanud kolm luulekogu ja neli romaani, pannud luulet räpivormi, kirjutanud ka teatrile. Teda on tunnustatud mitme auhinnaga. 2017. aastal sai ta Rootsi mainekaima kirjandusauhinna – Augustipreemia – romaani «Nad upuvad oma emade pisaratesse» eest.

Kudumisõpetaja Tiina Meeri 1990ndate keskpaigas ilmunud populaarsete kudumisvihikute uustrüki teises raamatus tutvustatakse patent- ja diagonaalkudesid, horisontaalseid vööndeid, lõngajookse ning venitatud ja hargnema lastud silmuseid. Materjal on illustreeritud rohkete fotode ja mustriskeemidega. Juhenditest arusaamist hõlbustavad järkjärgulised fotod töövõtetest ning raamatu tagaosas on valik pilte omaaegsetest, paljudele armsaks saanud vihikutest.

Tiina Meeri töötab Tallinna 21. koolis kunstiajaloo õpetajana. Lisaks õpetab ta kunstiajalugu Eesti vanimas erakunstikoolis Sally Stuudio, annab kudumistunde Tallinna Rahvaülikoolis ja viib läbi kudumiskursusi välismaalastele.

Meeri on juhtinud saadet «Lõngakera» ja tema 1990ndatel esmatrükis ilmunud kudumisõpetuse vihikud on siiani oluline ja hinnaline koekirjade varamu, mis nüüd on värskete kaante vahel kahe köitena ja uues kuues taas kättesaadavad.

Tema on täiuslik kaaslane. Sina oled tema järgmine ohver.

Kui prügikonteinerist leitakse noore naise vägivallatunnustega surnukeha – silmad kinni paistetanud, riided verest läbi ligunenud –, jõuab Erika Foster esimeste seas kuriteopaigale. Paraku ei tööta ta aga enam mõrvajuurdlusmeeskonnas ja tal pole õigust seal viibida.

Erika ihkab iga hinna eest mõrvajuurdlustiimi tagasi pääseda ning sekkub juurdlusprotsessi, kui leiab seose peaaegu pool aastat varem avastatud ja seni lahendamata mõrvaga. Mõlema ohvri surnukeha oli prügikonteinerisse jäetud ja mõlemale oli tehtud reiearterisse sisselõige.

Võõrast nime ja fotot kasutav mõrtsukas jälitab ohvreid internetis ning on võtnud sihikule ilusad noored naised. Kuidas õnnestub Erikal tabada mõrvar, keda justkui polekski olemas?

Peatselt röövitakse veel üks naine, kes läks kohtuma mehega, kellega ta internetis sõbrunes. Erika tiim peab leidma neiu enne, kui temast saab järgmine ohver. Ühel hetkel satuvadki nad silmitsi õudu tekitavalt sadistliku inimesega…


Robert Bryndza on menukite «Tüdruk jääs», «Varitseja Öös» ja «Mustjas vesi» autor. Tema raamatuid on üle maailma müüdud 2,5 miljonit eksemplari. «Viimne hingetõmme» on «Erika Fosteri krimipõnevike» sarja kaasahaarav ja pinget pakkuv neljas raamat, millega Bryndza tõestab taas ilmekalt, miks just tema on praeguse aja üks edukamaid krimikirjanikke.

Kraabitavate piltidega värviraamat pakub avastamisrõõmu ning võimaluse värvida, kaunistada ning ellu äratada Ruyard Kiplingi jutustus «Mowgli». Värvides saate taas rännata armastatud raamatu lehekülgedele ja visualiseerida toimuvat ning seigelda koos Mowgli, karu Baloo, panter Bagheera, madu Kaa ja loomulikult hirmuäratava tiiger Shere Khaniga.

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

See raamat aitab minikorvpalli treeningutele läheneda mänguliselt ja kaasakiskuvalt. Saksamaa korvpallitreenerite ja kehalisekasvatuse õpetajate ühistööna sündinud kogumik on loodud kasutamiseks nii kehalise kasvatuse tundides kui treeningutes. Raamatut on hea kasutada lihtsa terminoloogia ja väga põhjalike, kuid kergesti mõistetavate selgituste tõttu.

Raamatus kirjeldatakse põnevaid ja lastele vastuvõetavaid mängulisi tegevusi ning korvpalli baastehnikaid lastepäraselt ja arusaadavas keeles, mida mõistavad ka need, kes ei ole selle valdkonna spetsialistid. Kindlasti ei ole see kooliõpik, vaid raamat vabal ajal lehitsemiseks, kus lugeja saab iga mängutehnika juurde kirjutada oma märkusi ja tähelepanekuid.

Kuna tegu on uuendusliku korvpallist arusaamise piltlike kirjeldustega raamatuga, mille sarnast pole Eesti spordimaastikul ilmunud, soovitan antud kirjatükki huvitavaks lugemiseks kõigile korvpallihuvilistele.

Üllar Kerde

Üllar Kerde on staažikas korvpallitreener ja õpetaja. Ta on treeninud lisaks mitmetele Eesti meistrisarja meeskondadele ka Soome ja Venemaa meeskondi. Ü. Kerde on mitmekordne Eesti meister ja karikavõitja, mitme Eesti noortekoondise ja meeste rahvuskoondise treener

Luuleraamat «Armastuse tiiva all» on autori seitsmes teos ja pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks. Kolmeosalisest raamatust leiad isamaa-, mere- ja jõululuulet.

Luuletused on andnud inspiratsiooni mitmetele heliloojatele – Piret Rips-Laulile, Maris Lendile, Priit Pajusaarele, Heiki Rosinale, Slavik Vanemale ja Marten Meibaumile.

Inimkeha tehas on kui toimekas tööstusettevõte, mis on pealaest jalatallani täis tegusaid osakondi.

Saa tuttavaks imelise inimkeha tehase töötajatega! Kõõluste sikutamine, vere tarnimine ja sülje pritsimine – need sellid rügavad ööd ja päevad, et hoida seda imetabast masinavärki liikumises. Nii et pane aga kummikud jalga ja kiiver pähe ning astu sisse!

Raamatu lõpust leiad väljatõmmatava plakati inimkehast.

SULLE KÕIGE LÄHEMAD INIMESED ON SAGELI KÕIGE OHTLIKUMAD…

See on iga lapsevanema halvim õudusunenägu: keset ööd saabuv kõne. Kui Kat Jenkins oma ukselävel seisva politseiniku prõmmimise peale ärkab, saab tema suurim hirm tõelisuseks. Tema kaheksa-aastane poeg Ethan on kaduma läinud – haihtunud majakesest, kus ta oma klassiga kahepäevasel väljasõidul viibis. Šokeeritud ja ahastav Kat tormab laagrisse, aga jõuab sinna liiga hilja; politsei on Ethani jälje kaotamise järel otsingutelt mägimetsas tühjade kätega tagasi naasnud.

Ühe teise selle kooli lapse emal Stef Huntingtonil näib elus kõik olemas olevat: raha, tuntus kogukonnas, populaarne poeg ja armastav abikaasa. Ta ei tea Katist peaaegu midagi, välja arvatud tolle traumaatilise mineviku ümber keerlevad kuulujutud. Aga kui politsei uurimist jätkab, on Ethani kadumisel ka Stefi jaoks vapustavad tagajärjed, sest tema ja Kati teed ristuvad. Kui kaks ema ajaga võidu jooksevad, ilmneb nende meeleheitliku vastuste nõudmise käigus, et kõige suuremad ohud võivad peituda just nende inimeste igapäevaste naeratuste taga, keda me kõige rohkem usaldame.

See on üleilmne sensatsioon – Tafti. Võtke vastu! Kui te tegutsete oma tahtmist mööda, miks ei tule siis kõik välja nii, nagu teie tahate? Arvate, et ei tule välja, sest ei tule välja, ja ongi kõik.

Tegelikult ei tule välja seepärast, et te ei tegutse siiski oma tahtmist mööda, vaid teid juhib stsenaarium. Veel ei tule välja seepärast, et te ei oska teha nii, et tuleks. Selle asemel et määrata tegelikkus tuleval filmilõigul, sõdite tegelikkusega käesolevas kaadris.

Tegelikkus on see, mida pole kunagi olnud ega tule kunagi, tegelikkus on vaid üksainus kord ja just nüüd. Tegelikkus on olemas vaid sedavõrd, kuivõrd ta on juba toimunud. Te ei saa muuta seda, mis on juba toimunud, kuid just sellega te tegeletegi, kuna kõik, mis teid ümbritseb, ongi see, mis on juba juhtunud.

Et filmi muuta, tuleb ärgata ja hakata selles elama.

Tomi ja Jerryga juba igav ei hakka! Tuntud multifilmide ainetel valminud põrgulikult lõbusates koomiksilugudes üritavad kass Tom, hiir Jerry ning nende arvukad sõbrad ja vaenlased leida aina uusi ja naljakamaid võimalusi üksteist üle trumbata. Loe ja lõbutse!

Mille jaoks on traktoril laadurkopp?
Mis on velg?
Kuidas töötab aurumasin?

Vastused neile ja paljudele teistele küsimustele leiab laps sellest vahvast kleepsuraamatust. Disaini ise oma traktor, lahenda toredaid ülesandeid ja kaunista raamatut kleepsudega. Lõbusate ja harivate ülesannetega raamat, mis arendab lapse tähelepanuvõimet ja käelist tegevust. Iga väikese traktorifänni unistus: justkui kleepsudega minientsüklopeedia.

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kui maailm tundub hall ja stress võtab võimust, siis siin ongi lahendus – muuda oma maailm taas värviliseks koos imeliste ükssarvikutega!

Värvipliiatsid, glittervärvid ja neoonmarkerid – selles värviraamatus saad kasutada kõiki vikerkaarevärve. Kappa suursuguste ükssarvikute kaunisse värvimaailma ja tantsi koos nendega vikerkaarel. Lase end kanda ükssarvikute võlumaailma ja päästa valla endas peituvad värvid.

Kas olete mõelnud, kuidas parandada oma mälu ning kognitiivset võimekust nii era- kui tööelus?

Appi tulevad mõttekaardid – revolutsioonilised mõtlemisvahendid, mis võivad meisterliku kasutamise korral muuta teie elu.

Kui soovite parandada mälu, äristrateegiat koostada, oma aega kontrollida, eksamiks õppida või tulevikku paika panna, on see raamat just teile. Siit leiate mõttekaardistamise harjutusi ja mälutrenni õpetusi ning mõttekaardistamise reeglite selge kirjelduse, info selle kohta, mis on mõttekaart (ja mida see ei ole), illustreeritud tehnikad mõttekaardistamiseks igal tasemel ning terve omaette peatüki, kuidas probleeme lahendada. Samuti leiate siit lugusid mõttekaardimeistritelt ja oma ala ekspertidelt, kelle elud mõttekaardistamise tulemusel hoopis uue suuna said.

Kõik noored mehed peavad ise ära õppima võrgutamiskunsti. Mõnel tuleb see lihtsalt, mõnel läbi raskuste.

Salme oli noor mees, kes pages Venemaale, et saada lahti oma enesehävituslikust elust. Seal tekkis tal uus sõltuvus, kirglik ja metsik vene naine. Raamatus on viisteist õppetundi, mida autor sellelt teekonnalt õppis.

Noor, üsna kogenematu mees võttis kaunitare ette isuga, kaotades peaaegu mõistuse. Nagu iga mängu puhul, ei saa jääda igavesti võitjaks. Pärast brünette ja blonde, Viktoriat ja Juliat, jäi ta üksikuks ja haigeks.

Rahutus leiab alati uue sõltuvuse – hullumise. See on teekond läbi teiste enese juurde.

Kas vastuoluline info toitumise kohta ja selle üleküllus on tekitanud Sinus tunde, et tervislik ja mitmekesine söömine on justkui tuumateadus? Tänapäeval on toitumise kohta väga palju infot, mis on tihtipeale lünklik, vastuoluline, kallutatud või põhineb kellegi veendumustel, mitte inimorganismi ainevahetuse vajadustel.

Käesolev raamat koosneb kahest suuremast osast – toidu- ning toitumis- ja liikumissoovitused. Lisaks leiab soovitustest lähtuva nädala näidismenüü koos retseptidega. Samuti leiad põgusa ülevaate söömispsühholoogiast, seedimisest, toidupakendite lugemisest ja toiduohutusest. Usume, et toitumisest teadliku inimesegi jaoks leidub siin ahaa-momente.

Sellest raamatust saad vastuse küsimustele:

• Miks me peaksime sööma ja miks me tegelikult sööme?
• Mis juhtub toiduga meie kehas?
• Mis vahe on valkudel ja proteiinidel?
• Kas kolesteroolikartuses peaks muna söömist vältima?
• Kas supertoidud ja rasva põletavad toidu(aine)d on üldsegi olemas?
• Miks ei tasuks tervise huvides riisigalette igapäevaselt tarbida?

Ja veel paljudele teistele küsimustelegi ning leiad usaldusväärset infot tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise kohta.

Tagli Pitsi on töötanud Tervise Arengu Instituudis toitumise eksperdina juba üle kümne aasta. Lisaks on ta üle kahekümne aasta õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis menüüde analüüsimist ja koostamist ning toitumise põhitõdesid. Tagli Pitsi oli viimaste Eesti toitumis- ja liikumissoovituste koostamise töögrupi eestvedaja.

Kristin Salupuu oli esimene riikliku kutsetunnistuse saanud toitumisnõustaja, kes on koostööd teinud nii ülekaaluliste laste peredega kui ka bikiinifitness-sportlastega. Hetkel töötab ta Tervise Arengu Instituudis riikliku toidu koostise andmebaasi haldurina. Põhitöö kõrvalt aitab ta tänaseni inimestel elustiilis muutusi teha.

Raamat põhineb Eesti toitumis- ja liikumissoovitustel.

«Kalender 2019» on traditsiooniline «Meie Matsi» tüüpi universaalne kalender-teatmik, mis sisaldab 2019. a kalendaariumi, 2019. ja 2020. a tabelkalendrit, teavitab lugejat järgmise aasta riigipühadest, tähtpäevadest, tunnustatud inimeste juubelitest ja muudest huvitavatest üritustest tuleval aastal.

Nagu ikka, võtavad suure osa raamatust enda alla huvipakkuvad artiklid meie parimatelt teadlastelt ja publitsistidelt. Mõned kirjutised on otseselt seotud tuleva aasta tähtpäevadega (näiteks rohkelt illustreeritud artikkel karikaturist Gorist või maailmakuulsast kontrabassivirtuoosist Ludvig Juhtist), mõned on üldist huvi pakkuvad («Mida peaks teadma vulkaanidest»), osa aga praktilise suunitlusega («Kapsad aias ja köögis»). Nii et, nagu ikka – kõigile kõigest.

Alates 1971. aastast on «Kalendri…» koostaja, viimastel aastatel ka väljaandja olnud Gondo Olevsoo (14.06.1927 – 18.06.2018). Oma viimase, 49. kogumiku suutis ta haigusega võideldes veel ise koostada, kokku panema ja lõpule viima pidid selle juba teised.

Nastja ennustus 2019. aastaks: kollase sea aasta toob endaga kuhjaga õnne ja kordaminekuid

Selgeltnägija Nastja räägib, mis meid 2019. aastal ees ootab. Millal on soodne aeg armastuse leidmiseks ja hoidmiseks? Mis kuul on suurim oht minna oma kallimaga tülli? Kuidas on lood rahaõnnega? Millal ähvardavad ühiskonda tõsisemad raputused? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate siit vastuse.

Kolm korda täpsem horoskoop.

Siit kaante vahelt leiate horoskoobi, mis on tavapärastest ajalehe- ja ajakirjahoroskoopidest kolm korda täpsem – iga päikesemärk on jaotatud kolmeks osaks, mida nimetatakse dekaadideks. Selline süsteem võimaldab kirjeldada täpsemalt inimese isikuomadusi ja iseloomu. Ka näitab see ilmekalt, et sama päikesemärgiga inimesed võivad olla väga erinevad.

Peateemad: arhitektuuri olemus, arhitektuurikogemus

Arhitektuuri loomise käigus sünnib rida otsuseid, mida arhitekt ei sõnasta ega ratsionaliseeri ning enamasti ei räägi ta neist ka hiljem. Tänapäeval kiputakse arhitektuurist kõnelema kas «pealpool selle füüsilist mastaapi» – rääkides funktsioonidele vastavusest, sotsiaalsest mõjust, rollist linnaruumis või muust taolisest või «allpool selle mastaapi» – arhitektuuri nähakse koosnevana materjalidest, pindadest, ökonoomsetest konstruktsiooniüksustest. Muidugi on mõlemad need mastaabid olulised ja kajastavad arhitektitöö haaret, ent olles arhitektuuri kasulikkuse põhjendamisega nõnda ametis, võib tunduda, et mitteverbaalsed otsused oleksid justkui kõrvalised või juhuslikud. Ent iga arhitekt teab, et õnnestunud juhul on need hoopis arhitektuuri selgroog, milleta looming kaela ei kanna. Tahe kõneleda arhitektuuriobjektist objekti tasandil – selle mõjust, esteetikast või ilust on harvem, kui võiksime arvata.

Ajakirja esimene pool vaatleb konkreetsete arhitektuuriobjektide pakutavat kogemust. Carl-Dag Lige kirjutab kuus aastat tagasi valminud Narva kolledžihoone fenomenist ja selle mõjust narvakatele ja Narvale, niisugust tagasivaatavat arhitektuurikriitikat võiks Eesti kriitikamaastikul rohkemgi olla. Mida pakub kõrgete ootustega laetud, äsja valminud Arvo Pärdi keskusehoone, portreteerib Triin Ojari.

Ajakirja teine pool heidab sonde arhitektitöö sügavustesse ja kompab arhitektuuri essentsi. Paar tuhat aastat tagasi kirjeldas Vitruvius arhitektuuri loomise küsimusi nõnda: «Arhitektid, kes kiirustavad õpetuste juurest praktiseerimise juurde, ei suuda anda oma tööle piisavalt mõju, kes aga toetuvad ainult teadmistele ja õpetustele, püüavad üksnes varju, mitte asja ennast. Nende käsutuses, kes uurivad põhjalikult mõlemat poolt, on kõik relvad ning plaanitu teostub ladusalt. /…/ Nagu kõigis valdkondades, nii on ka arhitektuuris kaks poolust – mõte ja selle väljendus. Mõttest räägitakse ja seda väljendatakse õpetusele omaste vahenditega. Sel, kes soovib nimetada end arhitektiks, tuleb tunda mõlemat poolust. /…/ Arhitekt peab olema kirja- ja käeosav, tundma geomeetriat ja põhjalikult ajalugu, kuulda võtma filosoofe ja mõistma muusikat, ärgu olgu talle võõrad arsti- ja õigusteadus, ja tundku astronoomiat ning taevasi seadusi.»

Need lõigud tuletavad meelde, kui raske on ühendada abstraktset mõtlemist ja praktilisi väljundeid, kui lihtne on pidama jääda emba-kumba loomupärasemasse valda ning kui hädavajalik on see ühendamiskunst hea arhitektuuri sünniks. Sõna, mida Vitruvius kasutab, laseb siinkohal «mõtteks» tõlgitut mõista sugugi mitte ainult ratsionaalsusena, vaid igasuguse ilmnevana.

Nagu mitmekeelsed inimesed võivad vahetada keelt vastavalt teemale, nii mõtlevad arhitektidki kord visuaalses, kord verbaalses meediumis. Arhitektuur on see, mida arhitektid teevad, on öelnud briti arhitekt Cedric Price. See esmapilgul triviaalne määratlus ei lase enam küsimuse alla seada, kas Daniel Libeskindi hämmastava ruumilisusega graafilised lehed või Zaha Hadidi kosmilised maalid on arhitektuur. Ja ühtlasi on need üks etapp nende isikliku keele kujunemisest. Arhitektid ise oma loomingulist keelt sõnadesse tõlkima ei torma, paljud eelistavad seda ka tõlkimatuks pidada ja eriala saladuse loori mähkida. Tihti võib akadeemiast ellu astuv noor arhitekt, kes on projekti õppinud kaitsma vaid (graafilist) erialakeelt vaikimisi mõistvate professorite ees, seista silmitsi küsimusega, kuidas rääkida sellest mittearhitektidega. Kuidas kõneleda arhitektuuri kogu mitmekülgsusest, otsuste tegemise protsessist, sh selle hämaramast osast? Seda sama küsimust lahkab ka teise poole avalugu Indrek Rünklalt. 2019. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator Yael Reisner joonistab välja, kuidas ilust rääkimist arhitektuurivalda tagasi tuua ja miks on see jäänud ratsionaalsuse varju.

Arhitektuuri loomise keelte mitmekesisus ja vahetatavus on üks arhitektuuri võluvamaid osi, ja ometi, nagu kirjutab ka Yael Reisner, tunneb arhitekt hästi ära selle hetke, kui asi paika loksub justkui kõigis tõlgetes.

Märta Tikkase 1979. aastal ilmunud teose teema on endiselt (ja igavesti) aktuaalne. Mehe ja naise vastuolud, mis kerkivad pinnale kohe, kui magusa armastuse koorik on suhte ümbert juba sulama hakanud, kõnetavad lugejat igal ajal ja igal pool. Naise igavene dilemma: kodu või töö, lapsed või karjäär. Märta on üks paljudest, kes püüab mõlemat endast maksimumi andes. Neli last pole naljaasi ka tööl käimata. Mehel on seda isegi pealt vaadata nii raske, et käsi haarab pudeli järele. Mehe allakäigutrepp on piinavalt pikk ja naise armastus mõõtmatult suur, nii et lugu kestab andekspalumiste ja andeksandmiste lõputu jadana.

Ka luulevõõras inimene mõistab, miks peab seda maailmakirjanduse klassikavaramusse kuuluvat teksti just vabavärsivormis edasi andma: iga sõna tabab otse südamesse, sunnib kaasa elama ja edasi lugema.

Kahe inimese kooselu katkemine puudutab ka paljusid nende lähedasi, aga kõige tõsisemalt peres kasvavaid lapsi. Lahkuminek on raske otsus ja keeruline eluperiood.

Vanemad võivad oma käitumisega selle olukorra lapse jaoks oluliselt kergemaks või raskemaks muuta. Kõige tähtsam on siin oskus omaenda haavatud tunded kõrvale heita ja lahendada probleemid eelkõige lapse heaolu silmas pidades. Laps peab saama oma vanemate peale loota ja oma mõlemat vanemat armastada.

Soome pereterapeudid ja psühholoogid analüüsivad erinevaid peretüüpe ja lahutusele reageerimist ning jagavad nõuandeid, kuidas lahkuminek üle elada ja igapäevaelu mõistlikult ümber korraldada.

Kaksikute Carlotta ja Henri meelest on nende ema tõeliselt lahe: tal on alati kõige uuem nutitelefon, ta saab suurepäraselt arvutitega hakkama ja digiteerib nende kodu, kuis vähegi võimalik. Ema täielik vastand on isa, kellele meeldib mängida lauamänge ja kelle telefon on kohutavalt vanamoodne ja koguni antenniga!

Kui lapsed tahavad isale vingerpussi mängida, kukub ema nutikas kempsupotti ja kogu elu on korraga pea peal. Ees ootab terve nädal ilma internetita! Kuidas nad selle aja üle elavad? Algul lausa võimatuna näiv ettevõtmine võtab ootamatu pöörde, kui lapsed avastavad, et koolivaheaeg ilma nutitelefonita ei olegi nii igav.

Anette Beckmann ja Marion Goedelt selgitavad lõbusal moel, kui suur mõju on nutiseadmetel meie igapäevaelule ning tõestavad, et netivabal ajal on samuti oma võlu. Raamatus kasutatakse noortepärast kõnepruuki, mistõttu on noorel lugejal tegelastega kerge samastuda. Ja kõike seda ilmestavad kõnekad pildid!

Victoria-ajastu kõrghetkeil, kui see väike, kuid tähtis ja jälgijättev raamat sündis, oli Londoni linn hiiglasliku ja veelgi aina laieneva impeeriumi keskpunkt. See oli maailma poliitiline ja majanduslik naba, millel ühe suhteliselt lühikese ajalooperioodi vältel vastaspoolust õieti polnudki. Samas elas ka inglise kirjandus ja teadus oma kuldset aega, ehkki neis valdkondades oli ka võistlevaid metropole. Tähelepanuväärne on aga, et inglise filosoofia oli selsamal ajajärgul kõige muu hiilguse taustal suhteliselt kesine ja pragmaatiline. Filosoofiat oli palju, aga see oli lahjavõitu, ilma erilise sügavuseta. Eelmise sajandi suurte mõtlejate reale, sellistele nagu Bacon, Locke, Hume, Hobbes, Berkley, Smith lisas imperiaalse vägevuse tund ainult ühe eelkäijate väärilise nime: John Stuart Milli (1806–1873).

Teine trükk.

Mida paneksid selga haldjatele? Lõika kaantel olevad haldjad välja ja aita neil erinevate sündmuste tarbeks sobivad riided leida.

Tantsu algusest.

Talvisest valgusest sai minu silmarõõm. Seal, kus rebasejäljed tegid ringi ümber Patermäe ja mida mööda ma ise mäe põhjanõlvale jõudsingi kohale. Sinna, kus talverebane hiirejahitantsu lõi ja mind tammede taha paigale pilguga naelutas. Et mäenõlval põline ja Eesti vanim viukodu kases oma uut varakevadet ootab, see oli mul siis hämarustes veel ju teadmata. Otsiv vaim, mis pikad retked külmas lumes ellu kutsus, oli ju ikkagi minu enda oma lõppude-lõpuks. Ja sinna sisse kõik lõpuks peidetud saigi. See vaim, mis ei väsinud ega lõppenud ühe talvega ja mis minus ikka ja jälle väljapääsu otsib, leideski seda aina uute tantsude näol. Kargest külmast end üles leida, oli talvise alguse suur rõõm. Ja silmarõõmu tegin alustuseks seal vaid ju iseendale ja mis siis, sest ülejäänud kevadised tegelased olid veel minu ellu tollal astumata. Nad tegid seda hiljem ja võtsid ennast ja mindki ühes kui aeg oli käes elus edasi liikuda. Vahel ühiselt koos ja vahel üksinda, nii nagu minagi.

«Talvetants» kirjeldab autori elu esimest poolt läbi tantsude.

Käesolevas raamatus käsitleb autor valikuliselt viimase 800 aasta sündmusi Harju-Madise kihelkonnas.

Raamatus antakse lühiülevaade kihelkonnast sirgunud väljapaistvatest ühiskonna- ja kultuuritegelastest. Autor pajatab maarahva igapäevaelust ja ka naljakatest juhtumitest. Samuti on puudutatud NSV Liidu ja Saksa okupatsiooniga seotud sündmusi.

Käesoleval aastal möödus juba 77 aastat ajast, kui Soome lahel toimus maailma üks ohvriterikkamaid meretragöödiaid — Juminda miinilahing.

28. augustil 1941 asus Tallinnast Venemaa poole teele kaks ja poolsada laeva, millistest sellel teekonnal hukkus 64. Lisaks laevade meeskondadele oli neil lisaks veel umbes 34 000 inimest — sõjaväelasi, mobiliseerituid ja tsiviliste. Teel võis hukkuda ligi 15 000 inimest, nende hulgas ka mitu tuhat eestlast.

Siinse raamatu koostamisel on kasutatud viimastel aastatel ilmunud uute uurimuste tulemusi. Seejuures on neid uusi väiteid ja fakte võrreldud varem teada olnutega ning jälgitud merekaartidelt tollaste sündmuste asukohti ja omavahelisi võimalikke seoseid. Selleks, et lugejale paremini edastada ohvriterohke meretragöödia hõngu, on lisatud rohkelt sündmustes osalenud isikute – eestlaste ja venelaste – mälestuskatkeid. Enamasti nende omi, kes leidsid end Juminda miinilahingu käigus Soome lahe veest ja kel õnnestus pääseda uppumissurmast.

Kas oled tundnud, et tahaks oma elu paremaks muuta, aga ei tea, kust alustada ja mida selleks üldse teha tuleks?

Roland Tokko raamat «12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga kõik peaksid teadma» räägib lihtsas ja arusaadavas keeles, mida eduks ja õnnelikuks saamiseks teha tuleb. Raamat annab põhiteadmised ja kasulikud nipid 12 tähtsamast valdkonnast, mida koolis ei õpetata, aga milleta edu saavutamine on väga keeruline. Roland on kokku pannud rahvusvaheliselt tunnustatud edukate inimeste teadmised ning oma kogemused, millest sina saad õppida ja alustada oma elu muutmist väikeste sammude abil.

Kui rakendad ellu kasvõi mõned soovitused, hakkad varsti nägema, kui palju uusi võimalusi su ellu tuleb. Ja kui oled valmis pingutama, on lapsepõlveunistuste teoks tegemine võimalik.

Valik lasteluulet ja jutte.

Karma diagnostika I raamat

Kui sa juba tunned huvi, millest see raamat kirjutab, ehk loed antud teksti, siis on võimalik, et oled leidnud raamatu, mis on sinu praeguses eluetapis just see, mida vajad.

Seda raamatut lugedes hakkad mõistma, kes sa selline oled, kust tuled ja kuhu lähed, kaovad hirm, piin ja raskemeelsus. Elu muutub ilusaks mänguks, mille tähtsaim auhind on armastus. Kui sa seda hoida ei oska, kaotad armastuse ning võid selle taas leida alles pärast raskeid katsumusi ja kannatusi. Iseloomu ja maailmanägemuse muutumine on suur ime. Et see võimalik oleks, pead oma hinge korda tegema ja puhtana hoidma. Ainult siis saad kogeda armastust teise inimese, jumala ja kogu universumi vastu, ainult see teeb õnnelikuks nii sinu kui su järeltulijad.

Sergei N. Lazarev (1952) on praktiseeriv psühholoog, kirjanik, filosoof. Ta kirjutab sellest, mida on ise läbi elanud, tundnud, teadvustanud. Avastanud endas võime lugeda energiaväljast infot inimese tervisliku seisundi kohta, pühendus ta teema uurimisele. Ta avastas energiastruktuurid, mis määravad inimese hinge ja keha tervise, iseloomu, saatuse ja tuleviku. Iga haigus on inimese selle või eelmiste elude või tema eellaste tehtud vigade tagajärg. Haigus on hoiatus, on võimalus oma karmat puhastada. Oma eksimuste mõistmine tervendab ja viib arusaamisele, et elu mõte on oma hinges armastuse suurendamine.

Lazarevi sõnul on meie tsivilisatsiooni huku põhjus inimeste vale mõtlemine, moondunud väärtussüsteem, armastuse ja kõlbluse minetamine. Materiaalne maailm püüab päästa keha ja unustab, et hing on kõige alus. Lazarev aitab inimeste mõttemaailma muuta, et hingepuhtuse kaudu inimkonda päästa.

Kuidas on võimalik, et hommikupudru söömine muutub ülimalt põnevaks tegevuseks? Loe seda raamatut ja saad teada! Ja mis sa arvad, kas Timmo söötis loomi või söötsid loomad hoopis teda? Kuulamisoskus, lugemisoskus ja jutustamisoskus käivad käsikäes. Lapsega kooslugemise aeg on parim aeg!

Hilli Rand on hinnatud lastekirjanik, kelle tuntuimate teoste hulka kuuluvad näiteks «Kollased koolilood», «Nipsutera» raamatud ja «Esimese A klassi» sari. Hilli oskab lastele kirjutada nii, et loetu on põnev, lõbus ja läbi mängu ka õpetlik. Illustratsioonid on raamatusse teinud Gerda Märtens.

Tartu Kunstimuuseumi näitust «Lola Liivat. Vaimu vastupanu» (08.09.2018-06.01.2019) saatev kataloog sisaldab Lola Liivati loomingut ja selle erinevaid kontekste analüüsivaid artikleid, intervjuud kunstnikuga ning noorte autorite lühitekste nende ja abstraktse kunsti suhete kohta. Trükist täiendavad näitusel eksponeeritud teoste reproduktsioonid.

Raamatu autor Kai Tamm on Eesti kõige tuntum avesta ja numeroloogia ekspert. Juba üle 10 aasta on tema koostatud ülipopulaarne avesta kalender ilmunud ajakirjades «Naisteleht» ja «Naised». Kai Tamm on kirjutanud menuraamatud «Avesta ja aarialaste iidsed saladused» ja «Numeroloogia. Leia oma õnne valem».

Raamatus «Avesta kalender. Tarkused igaks päevaks» avaldab Kai Tamm esmakordselt ülipopulaarse avesta kalendri koostamise saladused , mis aitavad igal inimesel ära kasutada iga päeva parimad võimalused. Need on tuhandete aastate vanused teadmised Päikese ja Kuu rütmidest ning mõjudest inimestele ja nende tegevustele.

Miks on nii, et mõnel päeval lähevad asjad nagu «lepase reega» ja teisel päeval oled oma asjadega nagu «kana takus»? Vastus on väga lihtne: esimesel juhul tegutsed harmoonias kosmiliste rütmidega, teisel juhul neile risti vastu.

Selle raamatu mõte seisnebki selles, et muuta enda elu lihtsamaks kasutades selleks Päikese ja Kuu päevade rütme. Eriti kasulik on see kalender oluliste sündmuste, mida on võimalik ette planeerida, paika panemisel.

Peale avesta kalendri Päikese ja Kuu päevade selgituste ja nõuannete on raamatus veel palju lisainfot, kuidas mõjutavad inimese tegevust ja tervist Kuu liikumine sodiaagimärkides ja kuufaasid. Millised tegevused on soovitatavad ja millised mitte, kuidas oma tervist tugevana hoida. Kuidas kasutada Kuu jõudu, et ettevõtmisi saadaks edu.

Peale selle on raamatus palju praktilisi soovitusi ja nõuandeid ning konkreetseid harjutusi.

Raamatus on ära toodud ka igapäevased unenägude seletused.

Boonusena on raamatusse lisatud järgnevate aastate 2019-2021 avesta kalendrid.

Kas mees hakkab teda armastama?

Kodutu neiu vajab, et tema eest hoolitsetaks… Ilmselt just nii nägi Deborah't Sir James Marlow. Miks ta muidu oleks tõtanud teda päästma? Neiu teadis, et mitte ta välimuse pärast: tal olid porgandpunased juuksed ja erilise iluga ta ei hiilanud. See oli ainus selgitus, mille ta suutis välja mõelda – kui mees temalt just midagi muud ei tahtnud…

Kes õpetust ei võta, see targaks ei saa.

Eesti rahvakultuuri lahutamatuks osaks on vanasõnad ja mõistatused. Need elutarkust täis ja tabava sisuga tähelepanekud pärinevad elust enesest ning on antud ühelt põlvkonnalt teisele, olles sageli ajakohased ka tänapäeval. Vanasõnades ja mõistatustes on õpetlikke arvamusi õige ja vale, tarkuse ja rumaluse, headuse ja kurjuse, virkuse ja laiskuse ja palju muu kohta.

Kauni kujundusega kogumikus on rikkalik valik vanasõnu ja mõistatusi erinevatel teemadel, mis pakuvad mõtlemisainet ning äratundmisrõõmu.

Rohket vanasõnade kasutamist ja rõõmsat mõistatamist!

Keegi on kaevanud teele suure ja sügava augu. Oliver märkab seda liiga hilja ja lendab uperkuuti üle jalgratta lenksu. Kes sellise sigadusega hakkama sai? Ja miks? Tiril ja Oliver asuvad jälgi ajama. Kõigepealt võssakasvanud lagendikul ja seejärel mahajäetud hurtsiku juures. Siis ilmub välja vana kaart, kus on imelikud märgid. Kas nad suudavad mõistatuse lahendada?

Vahel on number kaks olla enam kui küll. See on sarja «Detektiivibüroo nr 2» teine raamat. Sari on mõeldud kõige noorematele – see on nutikas, kaasahaarav ja põnevust täis!

Me oleme hädas. Kuid abi on juba teel. Kui me vaid kuulaksime…

2016. aastal, ööl vastu 2. augustit tõmmati Neale Donald Walsch uudsesse ja täiesti üllatavasse dialoogi Jumalaga. Ta seisis ootamatult silmitsi kahe küsimusega: kas inimkonnale pakuvad abi teisest dimensioonist pärit kõrgelt arenenud olendid? Ning kas inimkonnale pakutakse võtmerolli tema enda evolutsiooni edendamises ja meil palutakse liituda missiooniga, mis aitaks meie planeedil eesseisvatel rasketel aegadel püsima jääda? Talle öeldi, et vastus mõlemale küsimusele on jah.

Seejärel anti talle kuusteist näidet selle kohta, et kõrgelt arenenud olendid reageerivad elunähtustele inimestest erinevalt – ja mil moel saaksime vaid mõne käitumisviisi muutmisega suunata maailmaajaloo käiku alatiseks paremuse poole.

Selles raamatus on kirjas, kuidas seda teha.

NEALE DONALD WALSCH on nüüdisaegne vaimsete sõnumite vahendaja, kelle sõnad puudutavad maailma sügavalt. Tema kirjutatud raamatusarja «Jutuajamised Jumalaga» on tõlgitud 37 keelde, ta on kirjutanud 29 raamatut vaimsusest ja selle kasutamisest igapäevaelus.

Neale elab koos oma naise, luuletaja Em Claire'iga Oregonis, Ameerika Ühendriikides. Nad reisivad palju maailmas ringi, tutvustades inimestele «Jutuajamiste» materjale ja viies nendeni Emi luulesse kätketud tervendavaid sõnumeid.

Sa hoiad käes Meistri kauaoodatud teost, mis toob sind lähemale elu õnnele…

Loobudes kartmast ja võttes õrnalt omaks oma naiselikkuse, võib iga naine üllatuda mõttest, et polegi vaja küüsi ja hambaid käiku lasta, et sõdida meeste lahinguväljal. Pole vaja vedada hobusena hirmrasket tööde ja kohustuste koormat – naise tõeline jõud seisneb sujuvas paindlikkuses ning naissoole omases leebuses ja väärikuses, millega võtame malbelt ja üllalt vastu kogu õnne ja armastuse, mida elu meile kingib.

Selles raamatus püüab Anatoli Nekrassov äratada igas naislugejas peidus oleva naiselikkuse ning muuta tänapäevase tugeva ja sõjaka amatsooni imekauniks Afroditeks – graatsiliseks, õrnaks ja õnnelikuks.

Anatoli Nekrassov on sündinud 1950. aastal Altais ning on Venemaal tuntud ja tunnustatud psühholoog ja koolitaja. Tema raamatud – «Mees ja naine», «Emaarmastus», «Elavad mõtted», «Lätted» jpt on olnud ülimalt menukad ka eesti lugejate seas, ta on sageli Eestis käinud ja siin oma austajatega kohtunud.

Anatoli Nekrassov kirjutab lihtsast inimlikust õnnest, tundlikule inimesele, keda pole maha jätnud soov elus selgusele jõuda ja õigel rajal püsida. Tema teosed pakuvad lugejale meelerahu ja aitavad kujundada rõõmsamat ellusuhtumist.

Oma mälestused pani Ilmar Torn (1921–1999) kirja aastail 1989–1996. Need kajastavad väljapaistva graafiku ja kunstikorraldaja kogu eluteed ning paistavad silma aususe, avameelsuse ning ladusa ja värvika keelepruugiga.

Saame elava pildi kunstniku lapsepõlvest ja kooliteest Kuressaares, sõjateest ning järgnenud keerukaist aastakümneist. Erilist huvi pakuvad Nõukogude okupatsiooni aegse kunstielu ja kultuuripoliitilise võitluse kirjeldused.

Suurepärase järelsõna on käsikirjale lisanud I. Torni kauaaegne sõber ja võitluskaaslane Heinz Valk. Käsikirjale on lisatud kunstniku elusündmuste põhjalik kronoloogia, tema tütarde saatesõna ja isikunimede register. Raamat on illustreeritud u. 100 fotoga, mille enamik pärineb perekonnaarhiivist.

Vlad Taltos on nõid ja palgamõrvar, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid. Dragaeras käib pidev vastasseis inimeste ja võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.

«Taltos» on ajalises järjekorras kõige esimene Vlad Taltose lugu, milles ta tutvub veidi ennasttäis Dragaera aadliku isand Morrolaniga, läbinägeliku ja kergesti vihastava leedi Alieraga ning aastatuhandete vanuse ebasurnu, Dzuri mäel elava salapärase võluri Sethra Lavode'iga. Vlad hakkab mõistma, et neil on teda millegipärast hädasti vaja, ja leiab end ootamatult äärmiselt ebamugavatest paikadest. Kuid ta ei satu neisse üksi.

Linn on kuulanud tema sosinaid – muredest, rõõmudest, pettumustest, õnnest, unistustest, kogunud kokku pisaraid ja andnud jõudu. Sest Linn on Tüdruku kodu ja Linna kodu on Tüdruk.

«Puudutatav» peidab endas killuke Tartut ja kuhjaga armastust.

This timely and gripping narrative guides us through Estonia's rich history: its centuries under foreign control and its dramatic struggles for independence. Neil Taylor wears his erudition ligthly, interlacing nuanced history with great insight into leading personalities – and humour. A treat for historians and travellers to Estonia alike.

Adrian Bridge, The Telegraph

Sol on kuueaastane andekas, ent kõhedust tekitav California poiss, kelle ema usub, et poega ootab ees erakordne tulevik. Ainsaks nähtavaks puuduseks Soli täiuslikkuses on sünnimärk, mis on samasugune nagu tema isal, vanaemal ja vanavanaemal. Kuid sünnimärk ei ole kaugeltki ainus asi, mida läbi põlvkondade on pärandatud. Kui perekond otsustab ootamatult Saksamaale reisida, hakkavad kooruma saladused, mis ulatuvad tagasi Teise maailmasõja aega, kui Erra, poisi vanavanaema, veel väike tüdruk oli. See on nelja põlvkonna perekonnalugu, maailm läbi kuueaastaste laste silmade, kütkestav, võimas ja mõjuv.

«Prix Femina auhinna laureaadi ja Orange Prize auhinna nominendi Nancy Hustoni kaheteistkümnes romaan jutustab perekonnaloo läbi nelja inimpõlve ja vaatleb aastakümneid saladuses seisnud sünget lugu… Hustoni meisterlikkus seisneb selles, kuidas ta laseb lugejat tasapisi saladusele lähemale ja paljastab tõe nii ettevaatlikult, et kui lugeja asja tuumani jõuab… laksatab avastus täie rauaga. Huston seob oskuslikult 20. sajandi viletsuse 21. sajandi vaevustega, visandades žilett-teravad portreed lastest, kes saavad tasapisi teadlikuks tegelikkuse tõsiasjadest.» – Publisher Weekly (USA)

«See on täiuslik romaan.» – The Guardin (UK)

Ämblikmehel ja ta sõpradel on käed-jalad tööd täis! Lahenda sinagi põnevaid nuputamisülesandeid, mängi ja värvi vingeid pilte! Kaasas kleepsud! 

Hoiatus! Ei sobi alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

«Eesti muinasjutuvestjad on loonud, hoidnud ja kirjeldanud hoopis isemoodi maailma, kus kanad munevad kuldmune ja ka lihtne sepapoiss võib soovi korral kulda lausa sülitada. Vanapagan joob tõrva nagu õlut ja mõnel mehel on kanamuna suurune valguskera, mis on väärt nelikümmend miljonit rubla. Siin kõnnivad vägevad mehed Matsipoeg Mats ja Kalevipoeg. See on tore paik, kus hea alati võidab ja kurjamid jäävad pika ninaga. Ühesõnaga – muinasjutumaa.

Siinne valimik esitleb murdosa Eesti Rahvaluule Arhiivi muinaslugude varamust. Need on esitatud just nii, nagu jutustaja neid on rääkinud või kirjutanud. Ehe rahvakeel vahendab seda, mida meie eelkäijad hindasid ja armastasid, headuse seadusi, mis kehtivad nii inimeste kui ka loomade seas.»

Loone Ots, kultuuriloolane

Nende kaante vahele on kogutud psühholoogilised jutud kaasaegsetelt autoritelt, mis aitavad lapsevanematel oma lapsi magama saada ilma pisarate ja tujutsemiseta. Vaiksed, mõtisklevad lood rahustavad ka suuri mürakarusid. Aga jutustused, kus ka peategelased ise ei taha magama jääda, õpetavad seda, et iga asja jaoks on oma aeg ning et uni võib samuti olla meeldiv ja huvitav.

Taban ennast tundelt, et ta on seal põõsastes ja jälgib mind just nüüd ja praegu. See tunne on nii tungiv, erutav ja samas nii kindel ja soe. Ma muigan ja minusse tekib krutskeid täis tüdruku tunne. Ma lasen tal ennast jälgida. Luban tal ennast kohe pikalt vaadata. Lähen oma tuppa ja meelega ei tõmba kardinaid ette. Ja tegelikult ei tahakski ma seda teha, sest kui lähen rõdule siis näen, et on tõusnud kaunis täiskuu, mille ümber kaunid pilved. Vaatan seda kuud lummatult ja niuetesse voolab kuum tunne. Üldse on kogu mu olemus kuum, justkui mu hingeõhk võiks mind kõrvetada. Nüüd olen täiesti veendunud, et seal kõrgel puul, mis seal eemal, on tema. See noormees sealt kohvikust. Mu süda hakkab jälle nii kõvasti taguma. Ma vaatan seda kuud ja seda kohta seal puul. Põlen soovist teda näha ja teda tundma õppida. On südaöö. Ma vahetan vannitoas riided ja käin pesemas ning otsustan pärast seda anda etenduse oma graatsiast...

«Eluilu» on mitmekülgsete tekstidega kogumik, millest võib leida nii metafüüsilist mõistukõnet kui ka igapäevaelu naturaalset lugu. Luulekogu pisut ambientselt voolav ning mitmeti tõlgendatav sisu annab lugejale palju ruumi, et sellest ka iseenda sisekaemust otsida ja lahti mõtestada. 

Sisult on «Eluilu» elu jaatav ja ilu vaatav. Teos on Eesti kirjandusmaastikul uudne ning ainulaadne teos. Raamatu iga lehekülg on illustreeritud psühhedeelse maastikuga, mida täidavad sajad loodusmotiivid ja -detailid. Iga lehekülje illustratsioon jätkab eelmist. Raamat on trükitud käsikirja köidetud koopiana – nii käsitsi kirjutatud tekstid kui joonistused on jäänud arvuti töötlusest puutumata.

Toredaid värvimislehekülgi printsess Sofia sõpradele. Kaasas kleepsud. Ei sobi alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Brošüüris on suursõidu ajakava ning osalejate nimekiri.

Brošüüris on ralli ajakava, osalejate ning raja tutvustus.

Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan «Rusikad» ilmus esmakordselt 1979. aastal.

Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud «Rusikatele» sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu.

Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate lõpust kuni 1940ndate alguseni. Selle algset käsikirja kärbiti ja tsenseeriti eri põhjustel 1979. aasta väljaande tarvis oluliselt. Kultusromaani siinne uusväljaanne põhineb Silver Anniko esimesel, täielikul käsikirjal, mille autor saatis kirjastusse 1976. aastal. Esmatrüki 592 leheküljele on lisandunud 240 lehekülje jagu teksti.

Rémi Brague (snd 08.09.1947) on prantsuse filosoof ja ajaloolane, kreeka filosoofia ning keskaja araabia ja juudi mõtteloo asjatundja, kes õpetab neid distsipliine Pariisi Panthéon-Sorbonne'i ülikoolis ning Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikoolis. Rémi Brague on Institut de France'i liige. Sügava ja erakordselt laialdase eruditsiooniga autorina (valdab paljusid keeli, sealhulgas vanu) on ta avaldanud paarkümmend raamatut, mis käsitlevad antiik- ja keskaja mõttelugu, kristluse kohta tänapäeval, hariduse temaatikat ja muud.

Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta käesoleva esseega, mis ilmus esmakordselt aastal 1992 ja mida ta sestpeale korduvalt on täiendanud ja ümber töötanud. Tema viimati ilmunud raamat (2018) kannab pealkirja «Sur la religion» («Religioonist»).

Muinasjutt tujukuse vastu – see on parim rohi, mis aitab lapsel lahti saada sõnakuulmatuse ja halva käitumise viirusest. Sellest raamatukesest leiate erilaadseid psühholoogilisi jutukesi paljudeks elujuhtumiteks. Laps ei taha süüa, magada, koristada, lasteaeda minna, tülitseb jne. Lugege talle ette üks siinne jutuke ja te näete, kuidas tema käitumine muutub.

Pulkmees elas kord perepuul,
pulklaste ja -naisega, kes talle truu.
Kord hommikul aovalges sörkima läks.
Pulkmees, oh Pulkmees – sul peni teeb «näks»!
«Näe, ork!» klähvis koer. «Just parajalt pikk.
Ole õnnelik – mul on sinu jaoks trikk.
Sind kannan ja annan, taas kannan ning siis
su tagasi annan – see krantside viis!»
«Ma pole ju ork. Palun meeles sa pea:
olen Pulkmees, jah Pulkmees,
ma PULKMEES, kas tead,
siit perepuu rüppe taas pääsema pean!»

Pulkmehe maailm on täis ohte. Koer tahab temaga mängida. Luik viib ta oma pessa. Laps korjab ta üles, et visata kaminasse. Kas Pulkmees veel kunagi pääseb tagasi oma armsa perepuu juurde? Vaimukad värsid ja lustakad pildid armastatud «Grühvli» autoritelt.

Ülevaade Tartumaa rallispordi ajaloost 1940-ndatest tänapäevani. Illustreeritud fotodega.

Balti riikide koostööd ja Balti Assamblee tegevust tutvustav album sisaldab ohtralt värvifotosid kolme Balti riigi peamistest vaatamisväärsustest.

Contents:

• The Baltic Assembly – yesterday, today, tomorrow
• The Baltic Assembly – how it works
• The Baltic Assembly as viewed by its international partners

Teose tutvustuseks kirjutas selle poliitikust autor Marko Pomerants nii: "Raamatu ilmumise aegu sügisel 2018 on Eestis erakondade loomise tahteavalduste buum. Tahe on, aga kas piisab ka arusaama, kuidas poliitika osadest kokku saab? Mõte ministriõpik kirjutada on minus olnud aastaid, nüüd sai see teoks koostöös kirjastusega Hea Lugu. Siit leiate minu isiklikul kogemusel põhineva kontseptsiooni ministriametiga seonduvast. Kirjutasin ilustamata, enda meelest huvitavalt, rõõmsameelselt, teistegi kogemusi kasutades. Raamatu lugemise eelduseks pole ministriks saamise soov – piisab huvist Eesti poliitilise elu vastu. Isegi selle puudumine ei sega. Raamatu sabas on ainus seni ilmunud täielik ja eeldatavasti veatu nimekiri Eesti Vabariigis ametis olnud ministritest.

Marko Pomerants on Riigikogu liige. Ta on olnud Eesti Vabariigi sotsiaalminister (10.04.2003–13.04.2005), siseminister (4.06.2009–6.04.2011) ja keskkonnaminister (9.04.2015–23.11.2016 ja 23.11.2016–12.06.2017).

Raamatu väljaandmist on toetanud Riigikantselei.

Eva Koffi romaanis «Sinine mägi» põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel.

Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust.

Stiilitäpselt kirja pandud «Sinine mägi» suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni.

«Eva Koffi «Sinine mägi» pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. Lugedes romaani tegelaste omavahelistest liginemistest ja eemaldumistest, kerkib silme ette köielkõnd, tasakaaluharjutus kahele, mida tuleb õppida käigu pealt – armastuses ei viida läbi õppusi. Läheduse mõistmine on ühtlasi lähedaste lõppematu mõistatamine, ikka jääb midagi üle või vajaka. Ent samas võib Koffi romaan viia mõttele, et isegi kui armastuses pole täielik tasakaal võimalik, võib vääratades avaneda uus suund, kaaluta olekus selguda asjade tegelik kaal.»

Jan Kaus


Eva Koff (snd 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. «Sinine mägi» on tema esimene romaan. Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Kordustrükk

Raamat «Laste jooga» õpetab lastele vahvate piltide ja huvitavate juttude ja mängude abil lihtsaid joogaharjutusi. Raamatust saab teada, kuidas õigesti istuda, kõndida ja joosta, kuidas õigesti hingata ja tervislikult toituda. Erinevate toredate joogaharjutuste tegemine aitab kogu keha aktiivsena hoida ja tugevdab tervist.

Jooga algõpetuse õpikuna kasutatav lastesõbralik raamat annab ülevaate jooga harjutustest rikkalike värviliste joonistuste abil.

Raamat sobib jooga õppimiseks lastele ja õpetamiseks nende emadele-isadele ja jooga õpetajatele.

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kas või sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilgu läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mis on kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kosutav briis. Feng shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna

Oivaline romaan eestlaste vahelistest suhetest, meie romaanikunsti uus rajamärk.

Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid üks ülesanne – sõna kuulata. Mõned toodi siia juba tüdrukuna, püüti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad kõik peavad tegema seda, mida isand käsib, sest tema käes on salajane ja surmav võim. Kuid ka naistel on omad saladused. Üks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unenägusid. Kolmas on sõdalane. Neljandal on võime näha kõike, mis on tulekul. Oma kullatud vanglas ei jää naistel muud üle kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad üles oma lugusid. Unistavad pääsemisest, pelgupaigast, kus tüdrukud saaks olla vabad. Ja lõpuks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma kättemaksu teoks.


Soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Punase kloostri kroonikate I raamat «Maresi» ilmus kirjastuses Varrak 2017. aastal. Nüüd jutustab «Naondel» loo ürgõdedest – Punase kloostri asutajatest.

Võlukunsti tööriistad… on supermarketi riiulites!

Loitsude tarvis koostisainete otsimine ei pea olema keeruline ega kallis. «Võlukunst supermarketist» annab selged juhised, kuidas igapäevaste vahenditega lihtsat, ent tõhusat võlukunsti praktiseerida.

Raamat sobib nõidadele ja kõigile, kes praktiseerivad loomulikku ja taimemaagiat. Lihtsas sõnastuses seletatakse lahti, kuidas teha keeduseid, pulbreid ja õlisid ning kasutada selleks soodsate hindadega koostisaineid, mida saab kergesti hankida tavalisest toidupoest. Õpime võlukunsti põhialuseid, sealhulgas eetikat, mediteerimist, ajastamist ja laadimistehnikaid. Lisatud on mugavad ostunimekirjad ja selged juhised, mis aitavad teha palju kiireid ja tõhusaid loitse harmoonia, hea õnne, armastuse, raha, kaitse, sensitiivsete võimete, puhastamise, puhastumise jm jaoks. Poeriiulitest saavad maagilised aardeaidad.

Mis eristab meie mõistust looma omast? Võiks arvata, et see on võime valmistada tööriistu, enesetunnetus, mineviku ja tuleviku tajumine, kõik need eelised, mis on aidanud meil end kehtestada planeedil domineeriva liigina. Aga viimastel aastakümnetel on need veendumused murenenud või isegi uute revolutsiooniliste uurimustega ümber lükatud.

Frans de Waal kõneleb mehhanistliku loomakäsitluse tõusust ja langusest ning avab meile mõtte, et loomade mõistus võib olla palju täiuslikum ja keerulisem kui oleme seni arvanud. Käesolev raamat, tema peateos, paneb lugeja väga tõenäoliselt ümber hindama kõike, mida ta on seni loomade ja inimeste intelligentsusest arvanud.

«Rõõmsad käed» – loovalt osavaks lõikajaks

Töövihik «Rõõmsad käed» on mõeldud koolieelikutele käelise tegevuse – kääridega lõikamise, kleepimise ja värvimise – harjutamiseks. Ülesannete sisu on kergesti arusaadav ka ilma konkreetse töökäsuta. Vahvad pildid muudavad harjutamise lõbusamaks ja loomingulisemaks. Sel ajal, kui lapsel käed käivad, saab ta koos vanemaga arutada mitmesugustel eakohastel teemadel alates hambapesust ja kärbeste laeskõndimise oskusest kuni lähedastele rõõmu valmistamise teemadeni välja.

Käeline tegevus on lapse arengus ülioluline – mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini edeneb ka lapse sõnaline võimekus. See vihikuke aitab peale käelise täpsuse arendada ka lapse loomingulisust – välja lõigatud kujunditest saab kleepida toredaid pilte ja juurde rääkida teemakohaseid lugusid. Vihikus on kauneid kujundeid, millest laps saab värvimise ja väljalõikamisega luua omanäolisi kaarte armsatele sõpradele ja lähedastele.

Meeleolukat lõikamist, kleepimist ja värvimist!

Ülipopulaarse Maskiraamatu kauaoodatud teine osa on siin! Lõika ja voldi endale ise vägevaid maske!

Raamatust leiad rohkem kui 10 erinevat maski, vali oma lemmik ja tee ta valmis. Näiteks jänes, siil, ronk, lepatriinu, jõulusokk, mardi- ja kadrimask, notsu või hoopis väle raptor.

Maskid on erineva raskusastmega, nokitsemist jagub nii algajale kui edasijõudnule.

MÄGRA MAJA

Mägral oli maja

nii nagu vaja,
see temalt võttis

kogu tema aja:
juba tehti treppi,

juba pandi voodrit –
mägra peres polnud

ainsamatki loodrit.
Ei tal olnud mahti

poesabas seista,
kõik, mis majas tarvis,

ise valmis treis ta.
Nõnda mägra majas,

kasemetsa veeres
tasaselt ja targu

elukene veeres...

Kuni ühel õhtul

keegi äkki kloppis-
ukse taga seisid

kährikkoerad troppis!
Trügisid kõik sisse,

pambud pandi maha,
vaatasid siis ringi:

«Korter pole paha!»
«Kuulge,» hüüdis mäger,

«miskit siin ei klapi!»
Kährik talle vastu:

«Kõik on korras, papi.
Ruum on teil ju lahe –

jääme veidi siia...
Poleks mõtet asja

kakluseni viia.»

Kährikuid on palju,

kährikuil on kihvad,
pükste peal veel kõigil

rotinahast rihmad.

Jäidki koerad majja,

seadsid ennast sisse,
omakorda võtsid sõpru korterisse.

Aga mägrapapi

kõndis kohtu vahet
lootuses, et kohus

nuhtleb seda pahet.
Aga kohtusaks

oli vana karu,
kellel kõik läks meelest,

kes ei saanud aru.

Mägrapapi visalt

ründas kohtumaja,
kuni tallas sisse

suure laia raja.
See ei ole teada,

kuidas lõppes kohus,
aga rada lookleb

praegugi veel rohus

Raamatus «Kõik on hästi» esitab kirjanik ja avalik arvaja Mihkel Mutt lühemaid tähelepanekuid elust meie ümber. Need on kristalliseerunud pika aja vältel ja seni avaldamata. Teemaring on lai: inimelu ning ajalugu, eestlane ja Euroopa, kirjandus ja kunst, jumal, armastus ja palju muud. Autori hoiak on talle omaselt niihästi mõista püüdev kui skeptiline, kirgastunud ja irooniline.

Raamat on sisuline järg «Loomingu Raamatukogus» ilmunud ja lugeja poolt soojalt vastu võetud «Mõtetele»

Vootele Ruusmaa on muusik ja luuletaja, «Tavaline Don Quijote» on tema debüütkogu. Don Quijote rolli omaksvõtt annab eneseiroonilise noodi ning elutraagikat ja spliini püütakse võtta kergelt, kuigi melanhoolia ja nukrus on siiski raamatus läbivateks niitideks. Ruusmaa väljenduslaad on napp, aga tihe, siin on nii hõõguvat avarust kui ka särisevat vaikust. Raamatut saadavad autori illustratsioonid.

metalsed õhtutundlad
virguvad, et kuulata
tuttavaid hääli unise
linna suminas.
kuupinnas, eredate
tähepilkude puuraugud
kui sõnatud suud,
millest õhkub
rebenenud pilvi.
kõik on ilmsi

Lennunduse ajalugu ei ulatu palju kaugemale Eesti Vabariigi sünniajast. Enamasti loetakse selle alguseks vendade Wright'ide mootorlennuki esimese lennu päeva 17. detsembril 1903. aastal. Eesti mehed tegid asja õhuvalda seitse aastat hiljem. Vabariigi sünnipäev oleks võinud asjaolude soodsama kokkulangemise korral olla ka Eesti lennuväe sünnipäevaks, tegelikult vormistati see ära sama aasta sügisel, kohe kui saadi jälle omal maal oma elujärge ise korraldada.

Kahe suure sõja vahel oli lennunduse areng lennuväekeskne. Eesti lennunduse kõige perspektiivitumad aastad jäävad aga aega, kus Eesti pinnal ja eesti keeles ei olnud võimalik lennundusharidust saada. Praeguses ajas ongi kõige olulisem see, et on olemas eestikeelne lennundushariduse keskus, kus nii tsiviil- kui sõjaväelendurid väljaõppe saavad. Lennuakadeemia tegevus tagab lennundusspetsialistide järelkasvu. Samuti on lennuspordi ning hobilennundusklubisid ja huvilisi küllaga – tegeletakse langevarjuspordi, purilennunduse ja mootorlennuga. See annab lootust tulevikukski.

Mina olen mina.
Olen, kes ma olen.
Endana
las lendan ma.
Mina olen mina.
Olen, kes ma olen.
Ehedaim just
endana.

Jacobsite pere on elanud Orley mõisas sajandeid. Kui Vanessa Jacobs leseks jääb, peab ta hakkama mõisa eest hoolt kandma, kuid avastab siis, kui kiiresti perekonna rahavarud kokku kuivavad. Selleks et elada edaspidigi oma armastatud kodus, peab Vanessa koos tütardega ühe majapoole maha müüma ning see otsus muudab Vanessa ja tema ämma suhted pingeliseks.

Põhjatiiva uued omanikud on Laurence Sturridge ja tema isa Marcus. Mõlemad ihkavad põgeneda – Laurence oma monotoonse linnakarjääri eest ja Marcus leina eest, mida põhjustas naise surm. Kas kaunis Orley võib anda neile uue hingamise?

Kaks perekonda alustavad oma elus uut keerukat peatükki kaunis Inglismaa suves. Saladused tulevad avalikuks ja suhted pannakse proovile, aga kui Orley mõis hakkab avaldama kõigile oma maagilist mõju, võib juhtuda, et armastus toob need kaks perekonda kokku.

Pane inimesed tantsima. Jää vait. Mine koju. Maga. Korda. Magamise osa välja arvatud. Seitse päeva sedasorti talvehooaja tampi on piisav, et enamiku inimeste elupäevad lõpetada. Mulle oli see puhkus.

See siin on dokumentaallugu DJ-de elust, mille on kirjutanud inimene, kes tõesti teab, mis puldi taga toimub. Inimene, kes on ise sellesama puldi taga hullutanud kümneid tuhandeid. Jah, ta on tuntud. Jah, ta on avameelne. Ja just sellepärast ei taha ta oma nime avaldada. Salajane DJ ei kavatsenud kunagi DJ-ks saada – 80ndatel ei teinud seda keegi, kui sa just ei tahtnud pääseda tööle raadiosse või siis lastele illegaalselt lähedale. DJ-töö oli midagi ülevat, see oli kontakt läbi muusika millegi kaduva ja glamuursega, mis juhtus kusagil väga-väga kaugel. Aga alguse sai see raadiost, mis andis nohikutele eneseusku ja julgust. Ükskõik kus nad siis ka elasid. Või kui nohiklikud nad olid. Kui sa oled noor, siis lihtsalt asenda sõna «raadio» sõnaga «internet».

Tantsuskeene on püsinud juba kolmkümmend aastat, kuid need, kes on sellest eluga välja tulnud, on kogemuste jagamisega kitsid olnud. See on nii tohutu. See on noorteliikumine, millest ei jäeta kedagi välja. Ja see kestab täie auruga ikka veel, kasvab aina suuremaks ega ilmuta mingeid hääbumise märke.

See raamat pole käsiraamat – rohkem valgustav hoiatuslugu igaühele, kes ehk unistab isegi kunagi plaadikeerutamisest … ja tõenäoliselt vapustab kõiki neid, kelle jaoks elu tantsuskeeneta on võimatu.

Haworthi hotelli külalised ärkasid pärast vana-aastaõhtut hilja. Ühe erandiga – kõrvalhoone numbris kolm peatunud mehel jäi uus aasta üldse nägemata. Ta oli 1. jaanuari hommikul küll oma toas, kuid surnuna verest läbi imbunud voodil. Inspektor Morse asub uurima hotelli ülejäänud külalisi. Kas pr Palmer on ikka truu abikaasa? Kes need Ballardid õieti on? Ja kuidas jõudis hotelli broneeringu kinnitus aadressile, mida ei eksisteeri?

Käesoleva raamatu kaante vahele on Jüri Kotšinev kogunud 1812. aasta Napoleoni Venemaa-sõjakäigust osa võtnud Prantsuse ja Vene keisririigi ohvitseride mälestused. Suhtumine sellesse sõjakäiku on saanud erinevaid hinnanguid nii sellest osavõtnutelt kui ka seda uurinud ajaloolastelt. Raamatus on esitatud sõjakäigu kirjeldus ning prantslaste ja venelaste armeede koosseisud nii sõjakäigu alguses kui ka pealahingus Moskva all. Raamat võib huvi pakkuda nii ajalooõpetajatele, sõjaajaloolastele, ajalootudengitele kui ka ajaloohuvilistele lugejatele.

«Kas räägid mulle mõne loo?» küsis Mowgli. Seoni mägedes oli vihmane päev. Väljas rabistas vihma sadada, maapind muutus mudaseks, ent koopas oli soe ja kuiv. Just paras ilm juttude rääkimiseks.

See juturaamat sisaldab toredaid ja põnevaid lugusid Rudyard Kiplingi «Džungliraamatust» armsaks saanud tegelaste kohta ning pakub meeldejäävaid lugemiselamusi kogu perele.

«Sõida tasa üle silla» käsitleb eesti keele eri tahke: olemust, ajalugu, arendamist ja kasutamist ning tulevikku, samuti eestlaste ja eesti keele kontakte maailmaga. Raamat pakub teavet ja arutlusainet ning võimaldab saada tuge emakeelt hindavatele seisukohtadele. Nagu on kirjutanud üks raamatu autoritest: «Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine.»

See 20. sajandi ühe olulisema ulmekirjaniku teos on pälvinud kõik olulisemad ulmeauhinnad – Hugo, Nebula, Locus, Jupiter, Prometheus – ning on ka Le Guini üks enim läbiuuritud ja analüüsitud romaane.

«Pimeduse pahema käe» ja teiste Haini-tsükli raamatutega samasse tulevikumaailma kuuluv utoopiline romaan lahkab põhjalikult anarhismi, revolutsiooniliste ühiskondade, individualismi, kapitalismi ja kollektivismi probleeme. Romaan kujutab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.

«Lääne tee» on südantkriipiv lugu noormehest ja neiust, kes kohtuvad rahutus linnas kesk pagulasi ja mõnikord plahvatavaid autopomme. Järjest keerulisemaks muutuvates oludes peavad nad ellu jääma, õppima üksteist armastama ja abitult pealt vaatama, kuidas nende kodulinn muutub hävitava ja ükskõikse sõja tallermaaks.

See on romaan põgemisest, rändamisest, vägivallast ja unistustest. Eelkõige sellest, kuidas inimesed ja nende suhted aegamööda arenevad, moonduvad, teisenevad ja lagunevad. Pisukese maagiaga vürtsitatud lugu paiskab lugeja läbi aja ja ruumi, tuletades igal sammul valusalt meelde, et me kõik oleme rändurid ebakindlas, alalises muutuses olevas maailmas.

Eesti keeles on Mohsin Hamidilt varem ilmunud «Vastutahtsi fundamentalist» (2015).

Saaremaa poetess Nete Tiitsaare debüütluulekogu loodusest ja naiselikkusest.

olen külma armastaja
võtan ööseks peale mitu tekki
kui sind pole nende raskus
meenutab ilusaid
hetki

...

piparmünt
kuumas vees aitas
kui veri kees

Raamatu «Kundiküla lood» esimeses osas paneb salaselts «Cupido Jüngrid» paari mitte enam esimeses nooruses Madise Liisiga. Siginat-saginat, sekka seksi ja traagikat, on omajagu. Aga pulmad saab peetud ja kõik on õnnelikud. Teises osas on üks suur ühistöö, mille käigus saab küla uue ilme. Kujundatakse ka loodust ümber. Ühine töö ja toimetamine liidab külarahva ja nii mõnigi paar saab õnnelikuks. Ei jää ka sõnajalaõied leidmata.

Autor suhtub oma tegelastesse sooja aja südamliku huumoriga.

«Päkapikupõnnid» on lugu väikeste päkapikkude seiklustest, kes elavad oma perega sügaval metsas. Põnnide sõbrad on konn, nahkhiir, oravad, jänesed, mõnikord kohtuvad nad haldjarahvaga ning põgenevad suure kolli eest, kuid alati saadavad nende tegemisi lust ja rõõm.

Elsa Beskow (1874-1953) on Rootsi üks armastatumaid lasteraamatute autoreid. Tema raamatutega on rootsi lapsed kasvanud koos juba üle saja aasta. Kaunid, looduslähedased ja hingestatud illustratsioonid viivad lugeja tagasi eelmise sajandi ajatusse idülli. Elsa Beskowi raamatud on oma aegumatu sisuga saanud tõeliseks klassikaks.

Lasteluulekogumik sünnipäevasalmidest, mis eesti kirjanikud eesti lastele on aegade jooksul kirjutanud.

Me langetame iga päev otsuseid – selle kohta, mida osta või süüa, raha paigutamise või oma laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste kohta. Kahjuks on meie otsused sageli halvad. 

«Nügimine» räägib sellest, kuidas me neid otsuseid teeme ja kuidas saaksime neid teha paremini. Paljude silmi avavate näidete ja mitmekümne aasta käitumisuuringute tulemuste abil näitavad nobelist Richard H. Thaler ja Harvardi ülikooli õigusteaduskonna professor Cass R. Sunstein, et mitte ühtegi valikut ei esitata meile neutraalsel viisil, ja et me oleme kõik vastuvõtlikud kallutavatele teguritele, mis viivad halbade otsusteni. Aga teades, kuidas inimesed mõtlevad, võime kasutada mõistlikku «valikuarhitektuuri», et nügida inimesi parimate otsuste poole, piiramata seejuures valikuvabadust.

Nööbike on vahva ja särasilmne tüdrukutirts, kes on üllatustest pungil nagu jõulutaadi kingikott. Ta elab Mesimuraka metsade ja põldude keskel koos ema Kribu, isa Traksiku ja pere pesamuna Nöpsiga. Mesimuraka talus võib juhtuda tõepoolest kõike. Kui sinagi tahad teada, miks onu Adalbert Mesimuraka talu pea peale pööras või kuidas päkapikk Paul Nööbikest ninapidi vedas, siis sukeldu raamatu võlumaale ja leia oma küsimustele vastused. Avastamisrõõmu, lustakaid lugusid ja luuletusi jagub nii pesamunadele kui ka nende vanematele.

Loodame, et minu uus raamat pakub rõõmu veel paljudele ja pikaks ajaks.

Mesinik näeb elusolemist ja elu ainulaadselt liigutaval moel. Meie ees on jutustus elust mesitarus, mis viib lugeja retkele tohutusse hästitoimivasse meevabrikusse – seal avaneb terve maailm täis omapäraseid tüüpe, nutikaid lahendusi ning vapustavat korrapära. Näeme vabrikuhoonet ja tootmisvahendeid, personali, juhtkonda ja toodangut. Saame teada, kes, kuidas ja kellega koos töötab või kes eraldi hoiab, tutvume laiskvorstide ja parasiitidega, kuid ka kirglike spetsialistidega ning näeme jahmatavalt reguleeritud maailma. Ja õpime imestama. Sest keset kainet igapäeva õpetavad mesilased meid uuesti avastama paljusid ümbritseva maailma imesid.

Jürgen Tautz (snd 1949) on Würzburgi ülikooli bioloogiakeskuse emeriitprofessor ja rahvusvaheliselt tunnustatud mesilaste-ekspert. 2006. aastast saadik juhatab ta interdistsiplinaarset projekti HoneyBee Online Studies (HOBOS). Tautz on arvukate publikatsioonide autor ja teda on korduvalt tunnustatud teaduse populariseerijana.

Diedrich Steen (snd 1965) töötab Gütersloher Verlagshaus’i projektijuhina. Tema peres on mesilasi peetud enam kui 100 aastat. Ta ise on mesinik olnud alates 20ndatest eluaastatest.

Kuidas kutsutakse kana või lamba poega? Mis kujuga on pitsa?

Ava raamatus klappe ja sinu ees rullub lahti põnev teadmistemaailm!

Raamatus on 70 toredate piltidega klappi, mida on väikeste kätega lihtne avada ja nende all olevaid pilte uurida. Sõnad on jagatud teemade järgi ning neid ilmestavad lõbusad illustratsioonid. Õpi selgeks numbrid ühest kümneni. Tee tutvust erinevate värvide ja kujunditega. Saa aimu, mis on vastandsõnad.