Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses
Sisukord:Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides, Indrek KiverikTartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882–1918), Sirje TamulVene üliõpilaskorporatsioonidest venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.–1890. aastatel, Toomas HiioVene impeeriumi kolonisatsioonipoliitika ja Liivimaa talupoeg (1889–1914), Kadri ToomingEestikeelse Liivimaa talupoegade suhtumine talude päriseksostmisse 1863–1882, Kersti LustTalude pärimine Eesti agraarühiskonnas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, Ülle TarkiainenRahvuspoliitika ja Vene keiserlik ohvitserikorpus, 1905–1914, Gregory VitarboReformi piirid: paljurahvuseline keiserlik armee silmitsi rahvuslusega, 1874–1917, Mark von HagenModerniseerimise strateegiad hilises Vene impeeriumis: semstvo ja Balti maaomavalitsus 1880–1917, Toomas KarjahärmLõpp venestusele. Ühe vaieldava uurimisparadigma kriitika, Karsten Brüggemann