«Vigala Sassi iseloomustamiseks on tuhandeid võimalusi. Nad kõik võivad olla õiged. Kuid saab ka lühidalt kokku võtta: Vigala Sass oli haruldane kombinatsioon kaasa saadud ning väljaarendatud ülitundlikkusest, määratust töövõimest, tahte- ja sihikindlusest ning kompromissitust aususest. Just need omadused tegid kesiste edueeldustega lastekodupoisist Suure Teadmamehe.

Kui raamatu tarvis Sassi sõprade-lähedastega kohtusin, panin tähele, et üks mõte kordus punase niidina intervjuust intervjuusse. Millised iganes olid mälestused, ükskõik kui kõrgelt hinnati Sassi selgeltnägemisvõimeid, loodustunnetust, inimeste lugemise oskust, teadustööd või isegi sportlikke saavutusi, enamjaolt sai jutuajamine kokku võetud mõttega: Sass oli kahtlemata eriline ja erakordne inimene, kuid siiski ainult inimene. Haavatav, oma veidruste ja vigadega ja mõnikord ekslik. Just sellepärast on raamatul ka selline pealkiri – «Ikkagi inimene».»

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms:

»«Hea tuju raamat» on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää.»

Sveta Grigorjeva esimene luulekogu «kes kardab Sveta Grigorjevat» (2013) tekitas oma julge ja terava luulekeelega tormi veeklaasis. Milline luule on see õige luule, ja kas «noored vihased naised» plõksivad niisama? Grigorjeva uus kogu «American beauty» jätkab tundlikku ja kompromissitut ühiskonna- ja enesekriitikat, kus ääremaa persekukkunud printsessid ei oota oma printsi, vaid loevad Nirvana saatel Platonit. Ühtlasi võib luulekogust saada vastuse põletavale küsimusele, mis on (või ei ole) naisluule.

inua ta kõnnib vastutuult
see piiga
see on talle näkku kirjutatud
poolpilul silmad õhku ahmiv huul
ja talle kõnnin vastu mina
talle kõnnib vastu tuul
ta kõnnib vastutuult
mitte et ei oskaks pärivoolu
lihtsalt tuul pöördub alati ta vastu
ükskõik mis ilmakaarde ja kui kiiresti
ta ka ei pööra
ta kõnnib vastutuult ja mul on tunne et
et me oleme maganud samade meestega
meid on vihanud samad naised
me oleme alati kahe mehe vahel mis tähendab et lõpuks
valime ikka iseenda
me oleme kirjutanud erinevate sõnadega samu luuletusi
õppinud end rahuldama juba viieaastaselt
kuid pole siiamaani kaotanud lapselikku süütust
valades salaja püha vett teineteise suhu
suudlustega mis pole eelmäng
vaid totaalne lõpuniminek
me oleme armastanud üksteist nagu jumal ja inimene
nagu need kaks nõrga iseloomuga tobukest aegade alguses
kes lubadusi ei pea
meile on pähe kukkunud sama õun mis newtonile
me hammustasime sest tüki nagu eeva
kusjuures me hammustasime sest läbi juba enne selle maitsmist13
ning see jäi meile kurku nagu sel eebenivärvi juustega muinasjututüdrukul
aint et me lõpetame halvemini kui
ükskõik mis boring ass shit happy end
ta kõnnib vastutuult
see piiga
ta kõnnib seda aeglasemalt
mida kiiremini kõnnin mina
ja ma ei tea kes
meist õnnetum
kas tema mina
tuul või
õun

Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga.

Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale'idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.

Viktoriaanid leidsid, et Jane Austen on «hea väike naine», kes kirjutas oma raamatud peaaegu poolkogemata ja ilma igasuguse vaevata. Järgmine põlvkond tegi jõupingutusi, et kujutada Jane'i modernse naisena, lugedes tema pidutsemisest, pohmellidest ja tujutsemisest välja nii mõndagi.

Käesoleva raamatu autori, Inglise ajaloolase ja kuraatori L. Worsley (s 1973) eesmärk oli paigutada J. Austen tollasesse ajastusse ja sotsiaalsesse klassi, uurides tema igapäevaelu, tema häid ja halbu päevi, koduseid rõõme ja kohustusi ning panna kirja kõik «näiliselt tühised pisiasjad, millest ometi koosnebki igaühe elu», nagu Jane neid ise «Emmas» nimetas.

Villased sokid on igapäevane luksus. Neisse saab kududa mälestusi ja meeleolusid, need annavad edasi lähedust ja sobivad kasutamiseks aasta läbi.

Selle raamatu sokikudumisjuhised on saanud inspiratsiooni aastaaegade ringkäigust ja looduse vahelduvast värvipaletist. Raamatus leidub juhiseid nii lühikeste kui ka pikkade pitsiliste, palmikuliste ja lihtsalt kirjude sokkide kudumiseks.

Scott Kelly on ameerika astronaut, kes lendas rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) ja veetis inimvõimete piire testides selle pardal aasta aega reas. «Ronimine kosmoselaeva, mis võib sind tappa, kujutab endast nii kohtumist oma surelikkusega kui ka seiklust, mis paneb sind ennast tundma elusamana kui miski muu,» kirjutab ta oma reisi alguses ja võtab selle pärast pikka aastat kokku sõnadega: «Ma hakkan taga igatsema vaadet Cupola akendest. Ma tean, et ma hakkan taga igatsema seda tunnet, et ainult mu mõistus hoiab mind elus, et eluohtlikud sündmused võivad iga hetk aset leida ning et ma saan nendega hakkama.»

«Scott Kelly leidis inspiratsiooni oma elutööks lugedes raamatuid pioneeridest ja seiklejatest. Usun, et tema raamat annab lugejale sama moodi jõudu ja innustust suurteks tegudeks ka siis, kui on raske.»
– Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja ESTCube-1 projekti juhendaja

«Kelly polnud koolis kaugeltki mitte musterõpilane, ent ometi sai temast rekordeidpurustav inim-eksperiment, kui ta veetis aasta ISS-i pardal eemal perekonnast, gravitatsioonist, loodusest ja kõigist teistest asjadest, mida me enesestmõistetavaks peame.»
– Andris Slavinskis, NASA Amesi uurimiskeskuse külalisteadur, Tartu observatiooriumi vanemteadur, ESTCube-1 arendustiimi liige


Koos raamatu ostjatega toetab kirjastus Ühinenud Ajakirjad Eesti kosmoselaeva ESTCube-2 lendu.

Eda Ahi viies luuleraamat on sündinud peaasjalikult Ukrainas. Kohatundlik, küps, keelemänguline, teravmeelne, romantiliselt riivav. Kaunis ja metsik kui pika okkaga punane roos.

selle maa keel

meie – liivlased, alliksaarlased,
punapõsised valgeklaarlased,
köhalased ja nohulased,
pidevahädaohulased, okkalised, mägised, raudsed,
rabavad, metsikud, tammelaudsed.

jää-ääri, töö-ööd ja ennast täis,
meie pärisorjus on päris –
ta on meil raamatuis, suudes ja päis.
kes ta kord juba sündides päris,
sõnas ja lihas ta köit mööda käis

küllap selline saatus, kui tabab,
ühele rahvale õnne ei too –
kui me ainult, ka kaelani rabas,
ei oskaks öelda nii lihtsalt: ah soo.

Ira Lemberi 23. romaan viib lugeja 1944. aasta septembrisse. Saksa kõrgem väejuhatus on teinud otsuse Eesti kaitsmisest loobuda ning Wehrmachti poolt mahajäetud Tallinna vallutavad Punaarmee tankid. Sel pöördelisel ajal, kui Pika Hermanni mastis lehvib veel viimaseid tunde sinimustvalge lipp, ummistavad tuhanded eestlased, niihästi tsiviilisikud kui ka Saksa armees või soomepoiste ridades bolševike vastu võidelnud Läänemaa sadamaid. Kes vähegi sai, põgenes oma eluga riskides punaste vallutajate eest üle tormise Läänemere vabasse Läände, liigagi hästi olid veel meeles 1940. a vene okupatsiooniga kaasnenud õudused.

Haapse rannas astub aga üks mees ülekoormatud paadist hoopis tagasi kuivale maale ning seab sammud Tallinna poole. Soomepoiss ning ühtlasi ka saksa mundris venelaste vastu võidelnud Ottomar Aus otsustab viimasel hetkel, et ei jäta oma armastatud tüdrukut Tallinnas saatuse hooleks.

Mis aga edasi sai, kuidas juhtus, et Ottomar võttis endale kattevarjuks oma noorpõlvesõbra, Tehumardi lahingus langenud punaväelase Koit Kaugemäe identiteedi, kuidas edenes vale-Koidu elu okupeeritud Eestis vale nime all ning millist segadust inimsuhetes see nimevahetus endaga kaasa tõi, sellest ei tahaks küll lugejale rohkem ette ära rääkida.

«Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018» uuendatud trükk, mis jätkab eesti õigekeelsussõnaraamatute saja-aastast traditsiooni. Võrreldes 2013. aasta trükiga on märksõnadeks ja sõnaartiklite sisse lisatud 2600 uut sõna. On täiendatud sõnaseletusi ja täpsustatud märgendeid, värskendatud näitestikku ja ajakohastatud soovitusi. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda.

Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad: mis on hea ja mis halb keel.

See raamat viib teid lõbusale ajarännakule, mis kulgeb mööda restorane, kinosid, kondiitriärisid, kohvikuid, kabareesid-varieteesid, tantsusaale, klubisid ja suviseid randu.

Lugedes põikate läbi sajast Eesti legendaarsest meelelahutuspaigast, mis viimase saja aasta jooksul tegutsenud. Ees ootab reis täis muusikat, tantsu, nalja, jutukõminat, inimsuhteid ning hõrku kohvi-, veini- ja värskete saiakeste aroomi.

Meelelahutusmaailm on alati muutumises ja liikumises, kohvikud ja ööklubid elavad teinekord vaid mõne aasta, kuid jäävad siiski rahva mällu, kui neis peitus mingi eriline fluidum. Mõni tegutseb aga aastakümneid ning kannab legendaarse paiga tiitlit igati teenitult.

Päri- ja pahupidiseid lugusid lastele ja lastest vanematele.

Raamatu esimeses osas on lookesed sellest, kuidas kangastub maailm ühele Merikese nimelisele tüdrukutirtsule.
Raamatu teises osas läheb ühe isa ja emaga midagi nii sassi, et me ei saagi enam aru, kas nad on üldse täiskasvanud inimesed.
Raamatu kolmandas osas on pisema või suurema krutskiga lugusid loomadest, inimestest ja kellest kõik veel, näiteks ühest karvaste jalgadega toolist.

Enamus lugudest on kirja pandud juba eelmisel sajandil ja ilmunud siis ka lasteajakirjades, osa lugusid jõuab aga lugejateni esmakordselt, näiteks kõik lood tsüklist «Üks isa ja üks ema». Raamatu lood ei tulnud kirjanikuhärrale pähe toalage või taevast vahtides, vaid nähes kasvamas omaenese lapsi ja lapselapsi. Seda teades joonistas ka kunstnikuhärra raamatu kaanele tüdruku, kes on vägagi kirjaniku tütretütre nägu.

Kas sa pead seal käima burkas? Kas päriselt ka on isegi vetsus kraanikausid kullast? Kas kõik sõidavad Ferrariga?

Sellistele küsimustele tuleb vastata, kui keegi saab teada, et töötad Dubais. Teised, kes on Dubais turistina käinud, muretsevad jällegi selle üle, kas seal pole mitte liialt sünteetiline või kunstlik – majad puha klaasist ja terasest, kõik on uhiuus... Mida seal peale päevitamise ja šoppamise üleüldse tehakse?

Mina olen Dubai arengut näinud juba aastast 1996 ning meie suhtes on olnud igasuguseid hetki. Meediavaldkonna produtsendina sättisin end 2016. aastal tihedalt Tallinna–Dubai liinile ning mina ja see vapustav linn saime eriliselt headeks sõpradeks. Või kas see ongi sõprus? Rohkem nagu armulugu. Dubai glamuurse välispinna all on ajalugu, kultuuri, huvitavaid elulugusid, uusi kogemusi, pööraseid tulevikuvisioone – kõike seda, mida saab nimetada linna hingeks. Tuleb lihtsalt kuulata ja silmad lahti hoida.

Ah jaa – burkades seal ei käida, mõnes vetsus võib tõesti olla kullatud kraanikauss ja Ferrari on tänavapildis tavaline nähtus.

«Jõuluriik» kirjeldab päev-päevalt liikudes Vabadussõja esimest 50 päeva, mil kõik tundus must ja lootusetu, nii et Eesti riigi sündi võib tõesti jõuluimeks pidada.

Raamatus tuuakse välja mitmeid uusi fakte tollastest sündmustest ning avalikust käibest välja jäänud nimesid. Raamat on varustatud kaartide ja fotodega, millest mitmed on samuti tundmatud.

«Olles aastaid Edgar Savisaare lähedal töötanud ja teda jälginud, on mulle ikka kerkinud silme ette Winston Churchilli kuju. Juba väliselt on nad nii sarnased! Savisaare saatus pole õnneks andnud talle võimalust demonstreerida oma võimekust sõjas, kuid arvan, et sõja ajal oleks ta üles näidanud samasugust otsustuskindlust nagu inglise rahva kuulus liider. Savisaar on ajalooline figuur, kellele on tarvis suurt mängu.» Heimar Lenk

«Edgar Savisaar on sündinud poliitikuks, nii nagu mõni teine on sündinud muusikuks, matemaatikuks või kunstnikuks. Aeg on talle andnud võimaluse poliitikukarjääri ka realiseerida – me ei tea, kuidas oleks tema elu kulgenud, kui Nõukogude Eesti oleks püsinud.» Urmi Reinde

«Edgarile meeldib võitlus ja seega ei ole ta kunagi kartnud vastanduda. Tugevatel on ikka ka tugevad vastased. Võib olla, et poliitikud ja ajakirjanikud on tema populaarust ära kasutanud, et ise pildile saada.» Liina Oja

«Taasiseseisvunud Eesti poliitikas on Savisaarel esimese mehe koht. Tema oli see inimene, kes tõmbas 1987. aastal asja käima ning oli ka edasi iseseisvumise ideede generaator ja mootor. Temas oli tol ajal käilakujuks sobiv kooslus.» «Savisaar oli meie riikluse uuesti rajaja. Tema valitsus pani suures osas paika roopad, mida mööda teised said edasi sõita.» Toivo Tootsen

«Eesti ilma Edgar Savisaareta oleks nukker.» Arvo Jaakson

«Klassikaks on saanud ütlemine, et kui Savisaart ei oleks olemas, siis tuleks ta välja mõelda. Huvitav, kellest saab pärast Edgar Savisaare taandumist meie uus Savisaar?» Ain Saarna

Veera on kutsunud Teedu ja Peedu enda juurde toredat jõuluõhtut veetma. Kõik hakkab aga kohe alguses kiiva kiskuma, sest poisid lähevad VALESSE MAJJA! Veerat ei ole kuskil näha, aga poisid ei jää kukalt kratsima. Nad otsustavad Veera peret rõõmustada ja muretseda toanurka kõige värskema, lõhnavama ja tihedamahabemelise jõuluvana, mis linnas leida on. Ei muud kui hüatsindid ahju, kaneel kaenla alla ja pühitsema imepäraseid jõulupühi Teedu ja Peedu seltsis!

See kelmikas paarisrakend on varem seigelnud neljas raamatus. Viimasena ilmus «Teedu ja Peedu detektiividena».

Uued kodud. Uued linnad.

Jõulud on käes!

Emily Springer, ühe lapsega lesk, otsustab lahkuda Leavenworthist, et veeta jõulud koos tütrega Bostonis.

Charles Brewster, ajalooprofessor, toriseja ja Bostoni elanik, tahab kogu hingest jõule vältida. Ta arvab, et üks vanglalinn peaks pühade ajal olema piisavalt vaikne, aga ta peab silmas vale Leavenworthi.

Charles ja Emily lepivad veebilehe vahendusel kokku, et vahetavad pühade ajaks kodud. Nii sõidab Emily Bostonisse ja saab teada, et tütar läheb Floridasse. Ning Charles saabub Leavenworthi ja avastab, et see polegi vanglalinn, vaid pesuehtne jõulumaa! Kõikjal on jõulukuused, jõulumuusika ja… päkapikud.

Samal ajal sõidab Emily sõbranna Faith Kerrigan talle Leavenworthi külla ning leiab eest hoopiski Charlesi, pühendunud jõulupõlguri. Bostonis ilmub Charlesi koduukse taha ta vend Ray ning avastab, et noorema venna asemel on seal Emily.

Eksituste ja arusaamatuste, kaose ja segaduse keskelt võrsub ootamatult armastus. Sest jõulude ajal on kõik teisiti.

1837. aastal sai vaevalt 18-aastasest Alexandrina Victoriast, kes oli väikest kasvu ja pealegi veel naissoost, Suurbritannia ja Iirimaa kuninganna. Nii mõnegi meelest oli see ennekuulmatu: Alexandrina oli alati olnud oma ema mõju all ega olnud troonile asumiseks piisavalt jõulise natuuriga. Ometi, alates hetkest, mil kuningas William IV suri, üllatas noor kuninganna kõiki: ta loobus vastumeelsest esimesest eesnimest; nõudis esimest korda elus, et ta võiks emast eraldi magada; teatas otsustavalt, et kohtub oma ministritega nelja silma all.

Ühest neist ministritest, lord Melbourne'ist, sai Victoria erasekretär. Ehk oleks temast võinud saada ka midagi enamat, kuid kõik olid veendunud, et kuningannal tuleb abielluda oma nõo prints Albertiga. Victoria oli Albertiga lapsena kohtunud ja leidnud, et poiss on igavavõitu ja tõre – kahtlemata viimane mees, keda ta abikaasaks ihkaks…

Tuginedes Victoria päevikutele, toob menukate ajalooraamatute autor Daisy Goodwin meieni suurepärase romaani noore kuninganna värvikast elust. Daisy Goodwin on ka populaarse Inglise draamasarja «Victoria» autor ja stsenarist.

Liigutav lugu reetmisest, julgusest ja uuesti alustamisest

Hõbedasest Mercedesest kuni disainerköögini on Molly elu särav ja ilus – vähemalt tundub niimoodi. Keegi Goldenhillsi eksklusiivse naabruskonna elanikest ei tea, milline on tema tegelik elu nõudliku abikaasa Tanneri kõrval. Veelgi vähem teavad nad sellest, miks ta kahe aastakümne eest Floridast põgenes.

Tookord oli Molly veel Maddy Carmichael, kes elas koos oma kaksikvenna ja alkohoolikust emaga allakäinute haagiselamupargis keset Florida apelsinisalusid. Pärast kohutavat sündmust keskkooli lõpupeol põgenes Molly põhja poole ja lõi endale uue identiteedi. Paraku hakkab Molly ilusa elu pealispind murenema ja ta peab endas leidma jõudu saada naiseks, kelleks ta kunagi saada soovis.

Maailma lähiajaloo õpik keskkoolile.

«Ränduri taimeraamat» on esimene eestikeelne teos, mis mõeldud abistama soojema kliimaga aladel rändavaid ja puhkavaid taimehuvilisi. Raamat tutvustab nii pildis kui sõnas tähtsamaid ja silmahakkavamaid taimi Kanaaride, Madeira, Egiptuse, India, Tai, Florida ja Vahemeremaade parkides, aedades ja tänavahaljastuses. Valik on seepärast niisugune, et neis piirkondades käivad eestlased väga sageli. Tutvustatavad taimeperekonnad on raamatus nende eestikeelses tähestikulises järjekorras. Igas peatükis on perekonna või liigi lühikirjeldus, liikide arv perekonnas, tähtsamad sugulasliigid ja huvitavad andmed taime kasutusvõimaluste kohta. Raamatu kasutamist hõlbustavad tingmärgid.

Raamatu autor Urmas Laansoo loodab, et see teos aitab lugejail leida võõrastest maadest palju uusi rohelisi sõpru.

Botaanik Urmas Laansoo on alates 1985. aastast töötanud Tallinna Botaanikaaias. Ta on ennast täiendanud Rootsis Göteborgi botaanikaaias ja Suurbritannias Greenwichi ülikoolis. Botaanikast ja taimede kasvatamisest on ta väga palju kirjutanud ajakirjanduses. «Ränduri taimeraamat» on tal juba 15. raamat autori või kaasautorina.

Jan Kaus (snd 1971) on öelnud, et kirjandus on talle alati tundunud suure vabaduse territooriumina. Kirjanduses on võimalik liikuda aegadesse ja kohtadesse, kuhu kehal pole lihtsalt võimalik ulatuda. Kirjutades või lugedes saab ta olla inimene, kes ta kunagi pole olnud, või inimene, kelleks ta kunagi ei saa.

Oma raamatus räägib ta kaasahaaravalt nii kirjanikest kui ka lugejatest, kes teda enim on mõjutanud: Juku-Kalle Raid, Hasso Krull, Doris Kareva, Kalev Kesküla, Timo Lappalainen, Jürgen Rooste, Indrek Koff, Urmas Vadi, Märt-Matis Lill, Triinu Tamm jt.


«Kirjanikud omavahel» on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Jaan Kaplinski (snd 1941) sai kõigepealt tuntuks intellektuaalse, humanistliku luuletajana, hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke. Ta on võtnud sõna paljudel olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaani suveräänne mõte, tema huvi põlisrahvaste ning nende kultuuri, looduse ning maailma usundite ja filosoofia vastu on teinud tast nüüdisaja rahvusvaheliselt tuntuima eesti luuletaja ning esseisti, ühe juhtivatest arvamusliidritest.

Siinses raamatus meenutab Jaan oma puutumisi paljude teiste Eesti ja maailmakultuuri kujundajatega läbi aastakümnete: Karl Eduard Söödist Umberto Econi.


«Kirjanikud omavahel» on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Suuremat osa Jüri Leesmendi luulest tunneb lugeja juba laulutekstidena, märgusõnana tõuseb kohe esile ansambel «Ultima Thule». Nüüd on aga võimalik Leesmendi uuemaid tekste lugeda lähtuvalt nende endi sisemisest loost ja laadist, autori luuleilma vaatenurgast. Seni laulude vahele jäänu punktiire täidavad varem avaldamata või «Loomingu» veergudel ilmunud luuletused. Nõnda avanevas maailmas kulgeb autori poeetiline mina mööda keskmiselt sombuseid radu ja trepikodasid, saatjaks laulda ümisev lugeja, kord omal jalal, kord pöidlaküüdiga, mõnikord üheskoos komistadeski.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Selle raamatu avalooks on Jaan Poska kõne, mille ta pidas Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920, kui asuti kinnitama Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingut, ning selle lõpetab Sven Mikseri kõne 24. veebruaril 2018 Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vabaõhuaktusel Paide keskväljakul – linnas, kus kunagi ammu, luuletaja sõnu kasutades, «löödi maha eestlaste kuningad». Vahepeale mahub kõigi meie taastatud iseseisvuse aegsete välisministrite lühemaid ja pikemaid kõnesid ja sõnavõtte alates hiljem presidendiks saanutest, kirjanik Lennart Merist ja Toomas Hendrik Ilvesest kuni samasse ametisse kandideerinud elukutselise diplomaadi Marina Kaljuranna ja nelja erinevat ministriametit pidanud Jürgen Ligini.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Õpik «Rannad ja rannikud» on ühest küljest mõeldud kasutamiseks kõrgkoolides, kuid teisalt ka tõhus käsiraamat inimestele, kes suuremal või vähemal määral randade ja rannikumerega kokku puutuvad.

Rohkelt illustreeritud raamatu autor tutvustab rannikutega seotud terminoloogiat ja klassifikatsioone ning selgitab peamisi randade arengut mõjutavaid tegureid (lainetus, tuuled, merejää jm). Lisaks teoreetilisele taustale on rohkete näidete varal kirjeldatud põhilisi rannaprotsesse (setete ränne, murrutus, kuhje) ning selgitatud, kuidas need protsessid ajas ja ruumis muutuda võivad ja miks nende tundmine on vajalik.

Raamatu väljaandmist toetasid programmi «Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017» raames Sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium.

Erialatoimetaja ja sõnastiku koostaja Hannes Tõnisson.

Tallinki laevakapten ja kirjanik – mitme haarava mereromaani autor Lembit Uustulnd on sedapuhku kirjutanud loo lastele. Ilmselt hakkavad seda raamatut fännama kõik väikesed (ja suuremad) poisid, aga miks ka mitte tüdrukud. On ju laevasõit ja elu merel, millest Uustulndi raamatus juttu tuleb, üks ütlemata põnev asi – vanusest ja soost küsimata.

Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva «Vasa». Matsil ja Tõnnil on ka igapäevases elus annet sattuda põnevatesse seiklustesse ning selles suhtes pole teistsugune ka nende laevareis. Paeluvalt ja hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.

Kordustrükk.

«Ise ei mäleta, aga kirja on pandud, et sündisin Tartumaal Vara kn Selgise külas Järvepera talus. Isa oli metsavaht ja ema koduperenaine. Lapsepõlv möödus armsate vanemate seltsis ja ilusa looduse keskel. Öeldakse, et omi vanemaid ei saa valida, kui aga oleks antud valida, siis oleksin just nemad valinud – emaks Adele ja isaks Konstantini.

Koolitee algas Kallaste Keskkoolis ja jätkus Välgis Nõmme 7-kl koolis ning Juhan Liivi nimelises Alatskivi keskkoolis. Koolid olid kodust kaugel, Kallastele 15 km ja Välki ning Alatskivile 7 km. Siis tuli eluülikool ehk sõjavägi. Pärast sõjaväge õppisin ülikoolis ajalugu. Olen töötanud ülikoolis ja üle 30 aasta Eesti Ajalooarhiivis. Töö kõrvalt kaitsesin magistri kraadi.

Elukaare hommiku poolel kerkis kaks küsimust, karjas käies, et kes on kodukohas varem elanud ja kuidas ning hiljem isa ja ema jutte kuuldes, et kuhu jäid mu vanaisad ja sugulased. Läks aastaid enne kui elu õhtu poolel vastused sain. Raamat saab päästerõngaks, et need teadmised kodukohast ja suguvõsast ei läheks kaotsi, mida olen teada saanud.

Samas olen värsivormis püüdnud jäädvustada elu metsatalus 20. sajandi teisel poolel. Kuna elasin looduse keskel, siis loomad ja linnudki on looduse lahutamatuteks osadeks.

Inimese elu on nagu võrgu kudumine – loodus annab kaasa niidi (elupäevade) tagavara, ühiskondaga dikteerib tingimused kuhu ja kuidas saad niiti kasutada. Loomad ja linnud peavad ära mahtuma inimese juurde erinevate kõrgustega riiulitele. Inimene on vastutav, et kõik ära mahuksid. 

Olen Eesti Luuleliidu liige. Luuletamise on põhjustanud rohke reisimine nii autobusside kui rongidega. Kui ei jää magama, siis hakkan luuletusi kokku seadma. Ja nii see raamat aastate jooksul sündiski.»

Endel Kuusik

Kohutav avastus muudab paradiisis mesinädalaid veetva täiusliku paari elu igaveseks – pingeid täis psühholoogiline põnevusromaan on ideaalne valik Ruth Ware'i, Paula Hawkinsi ja Shari Lapena loomingu austajatele.

Mida teeksite teie, kui üks lihtne valik võiks teie elu muuta?

Erin on professionaalse läbimurde piiril olev dokumentaalfilmide tegija, Mark suurte plaanidega nägus investeerimispankur. Kirglikult armunud paar suundub unistuste mesinädalaid veetma troopilisele Bora Bora saarele, kus nad naudivad päikest, liiva ja üksteise seltskonda. Ja siis, kristallselges sinises meres akvalangiga sukeldudes, leiavad nad veest midagi...

Kas unistuste elu on tegelikult hoopis reaalsuseks saanud õudusunenägu?

Noorpaar seisab ootamatult silmitsi ohtliku valikuga: kas nähtust rääkida või oma saladust varjata. Nad ei tee ju kellelegi midagi halba, kui nad asja enda teada jätavad? Nende otsus vallandab hävitava sündmusteahela...

Kas te olete kunagi endalt küsinud, kui kaua aega kulub haua kaevamiseks?

Teil pole enam tarvis sellega pead vaevata. Catherine Steadmani peibutav hääl hoiab teid tema debüütromaani lehekülgi keerates vaevata oma kütkes. Teravalt läbinägelik ja põnevaid keerdkäike täis «Vees on asju» ahvatleb lugejat silmitsi seisma lootustega, mille külge me meeleheitlikult klammerdume, ideaalidega, millest ihkame loobuda ja täiuslike valedega, mida me endale ette söödame.

Anton Hansen Tammsaare romaan «Ma armastasin sakslast».

Aja teemal on ikka laule ja lugusid tehtud, aga ajateemalist ristsõnaraamatut küll vaevalt. Oli viimane aeg see ära teha, sest mis võiks olla parem ajaviide kui aja enda seltsis aega viita. Ükskõik, kas ristsõna teemaks on aasta, kuu, päev, tähtpäev või tähtkuju – kõik selles raamatus on seotud ajaga. Peaauhinnaks on 1 euro iga päeva eest aastas ehk 365 eurot puhtalt kätte! Lisaauhindadeks on 12 vahvat seinakella ja 12 ristsõnaajakirja tellimust.

NB! Et osaleda auhindade loosimises, tuleb vastused postitada hiljemalt 30.06.2019.

Kui tsirkuses keelatakse metsloomade pidamine, jääb Lõvi Leo töötuks. Õnneks tutvub ta abivalmis politseinikega, kes võtavad ta enda juurde, nii et Leost saab politseilõvi! Aga Leo ei maga niisama, vaid aitab ka politseinikel tööd teha ning sattub erinevatesse seiklustesse, nii liikluses, kuritegusid lahendades kui lapsi aidates. Lõvi Leo lõbusad seiklused õpetavad, kuidas erinevates ohuolukordades käituda, millega peaks olema ettevaatlik ning kuidas teisi aidata.

Kristiina Kass (snd 1970) õppis Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Helsingi Ülikoolis. Ta on kirjutanud rea populaarseid lasteraamatuid nagu «Kasper ja viis tarka kassi», «Samueli võlupadi», «Peeter ja mina», «Nõianeiu Nöbinina» ning «Õpetaja Kusti kummitab».

Sõber oskab õigel hetkel öelda just selle mõtte, mis aitab mõne küsimuse selgemaks mõelda ja enda eluga paremini edasi liikuda. Sellesse raamatusse said kirja mõned read, mis minu sõpra tema rasketel hetkedel aitasid. Loodetavasti aitavad sind ka.

Võta hetk, ava see raamatuke ning mõtiskle korraks! Sa oled seda väärt!

Jõuluteemaline värvimisraamat armastatud käpapatrulli tegelaskonnaga.

Hoiatus. Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele. Väikesed osad.

Raphus cucullatus'e, oksendajalinnuks kutsutud, kunagi inimeste poolt hävitatud Mauritiuse dodot otsiva Jérémie lugu põimub Dominique'i alias Dodo, teiste naerma ajamiseks sündinud imelise kodutu looga. Neid seob Alma, Mauritiuse saarel asuv kunagine Felsenite mõis, mille moodne aeg on muutnud Mayaks, illusioonide maaks.

Minategelane, Mauritiuselt pärit, Prantsusmaal elav Jérémie Felsen tuleb viiekümneaastasena isa lapsepõlvemaale oma juuri otsima. Selle käigus avastab ta, et oli veel teinegi Felsenite perekonna haru, kes jäi ilma kõigist oma varadest. Saarel ringi liikudes ja inimestega rääkides rullub pikkamööda lahti kaheks lõigatud perekonna traagiline saatus.

Prantsuse kirjaniku J. M. G. Le Clézio perekonna juured on Mauritiuse saarel. Raamatu «Alma, mu kodu» puhul on tegemist omalaadse tagasipöördumisega, perekondliku sisevaatlusega. Tüüpiliselt Le Clézio hilisemale loomingule iseloomustab ka käesolevat teost suurem isiklikkus ja autobiograafilised elemendid. Tema läbivaiks inspiratsiooniallikaiks on olnud kauged ja eksootilised maanurgad ning neid ohustav moodne tsivilisatsioon.

J. M. G. Le Cléziole 2008. aastal Nobeli kirjandusauhinda määrates tutvustas Rootsi Akadeemia teda kui «uute teeleasumiste, poeetiliste seikluste ja tundelise joovastuse autorit, valitsevast tsivilisatsioonist välja- ja allapoole jääva inimlikkuse maakuulajat».

Käesolevas teoses maalib autor pildi Mauritiuse keerulisest ja kurvast ajaloost koos mitmete värvikate kujudega ning kirjeldab selle tänapäeva, milles ei puudu sünged toonid. «Alma, mu kodu» annab hea ettekujutuse ka Le Clézio stiilimeisterlikkusest, narratiivi sisse on osavalt põimitud katkendeid ajalookroonikatest, muistenditest, päevikutest, kirjavahetusest.

Eesti külmapealinna Jõgeva tunnusmärkideks on aastate jooksul olnud ka hokikepp ja litter. Väike Jõgeva tõusis sõjajärgsetel aastatel kiiresti jäähokis suurte tegijate sekka. Hokist kujunes mäng, mida pidi Jõgeval oskama igaüks. Sellest mehisest spordialast kujunes siin omamoodi nähtus kogu Eesti spordielus.

Kõigest, mis möödunud aastakümnete jooksul Jõgeval sel spordialal korda on saadetud, saate käesolevast raamatust üksikasjalikult lugeda. Lisaks rikkalik statistika ja pildimaterjal aastate 1945 – 2018 kohta.

See romantiline ja haarav romaan mõjub vabastavalt, tekitab tõelist sõltuvust ning jääb alatiseks meelde. Anastasia Steele, kes õpib ülikoolis kirjandust, intervjueerib edukat ettevõtjat Christian Greyd ja leiab, et mees on väga ligitõmbav, ent samas heidutav. Olles kindel, et nende kohtumine ei läinud hästi, püüab ta temast mitte mõelda – kuni Grey ilmub poodi, kus Ana töötab, ja kutsub ta välja. Kogenematu ja süütu Ana on rabatud, et ta tahab seda meest. Ja kui too teda hoiatab, et parem oleks temast eemale hoida, tahab ta teda veelgi rohkem. Ent Greyd piinavad sisemised deemonid ning vajadus kõike kontrollida on ta kinnisidee. Nad alustavad kirglikku armusuhet. Ana õpib tundma oma ihasid ning avastab ka sünged saladused, mida Grey peidab avalikkuse pilkude eest...

E. L. James on endine teletoimetaja, abikaasa ja kahe lapse ema ning ta elab Lääne-Londonis. Varasest lapsepõlvest peale unistas ta kirjutada lugusid, millesse lugejad armuksid, aga lükkas need unistused edasi oma perekonna ja karjääri nimel. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja kirjutas oma esimese romaani «Viiskümmend halli varjundit». Ta on ka romaanide «Viiskümmend tumedamat varjundit» ja «Viiskümmend vabastatud varjundit» autor.

Keeleteaduslike artiklite kogumiku «Linguistica» seitsmendas väljaandes on avaldatud TRÜ võõrkeelte kateedrite õppejõudude ja külalisautorite artiklid.

Kogumiku «Linguistica» kuuendas väljaandes on avaldatud TRÜ võõrkeelte kateedrite õppejõudude ja külalisautorite artiklid.

Kogumiku «Linguistica» viiendas väljaandes on avaldatud TRÜ võõrkeelte kateedrite õppejõudude ja külalisautorite artiklid.

Päev, mil Stacey Grant kaotab töö, näib jäävat tema elu viimaseks. Vähemasti viimaseks päevaks tema senises elus. Sest kes ta siis on kui mitte Londoni investeerimisfirma edukas osanik?

Kui Stacey püüab kohaneda oma uue eluga, milles pole ei erialaseid saavutusi ega kohtumisi, vaid on pikad kodus veedetud päevad koera ja haiglase ema seltsis, saab ta vähemalt loota Tüdrukutele: Bethile, Melissale ja Gabyle. Tüdrukud, kellest nüüdseks on saanud naised, on olnud tema parimad sõbrad ülikoolipäevist alates. Kuid ka neil on oma mured, ja kui Stacey koondamine toob ilmsiks reetmise, mis oleks pidanud jääma saladuseks, pannakse naiste sõprus tõsiselt proovile.

Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York.
Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav.

Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks saanud, kui teda vaenati nii Leningradis kui ka Tallinnas, kui ta alles hakkas New Yorgis tunnustust koguma. Siis, kui mõtted tema suurusest pärast surma ja maailmakuulsusest ei tulnud pähe Dovlatovile endale ega ta sõpradele.

Kolmkümmend kolm uskumatut lugu kangelaslikest loomadest.

Nii kaua kui on olnud sõdu, on loomad neis elusid päästnud. Julged koerad, kassid, linnud, hobused ja isegi karu on näidanud uskumatut vaprust ja pühendumust ning see raamat annab edasi nende erakordseid lugusid.

Siin on lugu koerast nimega Jet, kellest sai Välksõja kangelane, kui tiris õhtu õhtu järel kannatanuid rusude alt välja. Eesel Gallipoli Murphy, kes töötas kiirabina. Kass Simon, kes päästis oma meeskonna. Ja paljud-paljud teised.

Need loomad aitavad meil meeles pidada, et mitte kõik kangelased ei ole inimesed.

Jaan Lahe on Eesti luterliku kiriku isikupärasemaid vaimulikke, ühendades endas tipptasemel teoloogilise kompetentsi, laiapõhjalise humanitaarse eruditsiooni, vahetu ja isikliku usu Jumalasse ning missiooni tutvustada kristliku usu aegumatut sisu kaasaja inimesele mõistetavas keeles.
Jutlustajana on Lahe leebe ja taktitundeline teejuht, kes ei suru ennast peale, vaid jätab pigemini oma isiku, kogemused, arvamused ja hinnangud varju ning laseb evangeeliumil kuulajat või lugejat kaasa kutsuda. Ta ei püüa ka anda praktilisi näpunäiteid või arutleda päevakajalistel teemadel, vaid eeldab, et kokkupuude evangeeliumiga muudab inimest, avardab tema piire, laseb tal Jumala kirkuse valguses maailma ja iseend selgemini näha ning annab talle Vaimu ja väge kristlasena – Jumala lapsena elamiseks.

Soovitan Jaan Lahe jutlusi igaühele, kes hindab kristlikus kuulutuses intellektuaalset veenvust ning vaimulikku avarust.

Marko Tiitus,
EELK Viljandi Jaani koguduse õpetaja,
Viljandi praostkonna praost ja EELK
assessor

Randy Gage nimetab ennast külluse eest võitlejaks meie kõige suurema vastasega – iseendaga. Teda on nimetatud Külluse Jedi Rüütliks, sest tema ärid on aidanud saada miljonäriks ning ideed muutnud mõtlemist ja elu väga paljudel inimestel.

Autori ülimalt põnev elukäik keskkoolist väljakukkujast ja miinimumpalgaga nõudepesijast kuni eduni multimiljonärina on pannud imestama paljusid inimesi üle maailma. Sinna on ta jõudnud aga üksnes oma mõttemaailma, uskumusi ja käitumist oluliselt muutes.

Käesolev raamat toob välja saladused, kuidas tuua oma ellu tervist, õnne ja küllust, kuid tavapäratul ja seninägematul viisil. Kriitiline, käre ja julmalt aus Randy Gage tulistab oma otsekohese keelekasutusega selle pihta, mis on hoidnud meid rumala, haige ja rahast lagedana, ning näitab teed, kuidas jõuda välja nutika, terve ja rikka elu juurde. Oma õpetusi illustreerib ta isiklikust elust võetud ohtrate praktiliste näidetega.



«Randy raamat puudutab sind kindlasti. See raputab sinu muutumatuks jäänud uskumusi. Kui julged seda lugeda rohkem kui korra, siis luban sulle, et suudad muuta oma elu uueks kõigele, mida ihkad.»

«Mach II with your Hair on Fire» autor Richard Bliss Brooke



«Vana hea Gage. Briljantne ja järsk. Sisekaemuslik ja otse näkku ütlemisega. Provotseerib sinu senist mõttemustrit. See on tõeline ja reaaleluline ülevaade, mis hoiab sind ahelais ja annab kompassi rikkuste juurde. Rikastatud põnevate sisevaadetega, kuidas tuua oma ellu tervist, õnne ja küllust.»

MasterMindEventi algataja ja juht Art Jonak

Kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse pimedus, mis varitseb näiliselt täiusliku elu pinna all.

Ana Bacon, kaunis noor ema ja abikaasa, kukkus kruiisilaevalt tumedasse surmatoovasse vette. Ana on läinud, temast jäid maha jõukas abikaasa ja armas tütar, kuid tema kadumine on endiselt mõistatuslik. Millised saladused jäid temast veel maha?

Kindlustusfirmas töötav Ryan Monahan on arvude mees. Kui tema firma annab talle uurida Baconi juhtumi, mis võib tähendada mitme miljoni suurust väljamakset, hakkab Monahan kahtlema, kas naise surm oli ikka õnnetusjuhtum. Ent abikaasal on kindel alibi, mitmed tunnistajad väidavad, et nägid Ana kukkumist, ja kohtuotsus näib vett pidavat.

Ent kui Monahan Ana elu kohta üht-teist teada saab, mõistab ta, kui paljud inimesed on valmis oma saladuste varjamiseks tapma. Mida lähemale ta tõele jõuab, seda tugevamaks muutub aimdus, et ka teda ootab saatuslik langemine.

Raamat «Toitu terviseks» käsitleb tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseid. See sobib ühtviisi nii õpikuks toitumisspetsialistile kui harivaks lugemiseks kõigile, keda toidu ja tervise seosed ükskõikseks ei jäta. Raamat on valminud toitumisspetsialiste koolitava Tervisekooli meeskonna ühistööna. 

Toitumisest rääkides peetakse sageli silmas vaid toidu hulka, kaloraaži ning põhitoitainete – valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldust. Vähem osatakse tähelepanu pöörata toidu kvaliteedile – missuguseid fütotoitaineid seal leidub, kas rasvad on kvaliteetsed, mis tüüpi on süsivesikud, missuguseid lisaaineid on kasutatud jne. Samuti on oluline toitu tervislikult valmistada ning süüa regulaarselt, tasakaalustades toidukordades süsivesikud. 

Peatselt on oodata ka väljaande järgmist osa «Toiduainete tervistav toime», kus vaatleme põhjalikumalt tähtsamate toiduainete koostist läbi nende mõju meie tervisele. 

Raamatu retsensent ja kooli õpetaja biokeemik-toitumisteadlane Tiiu Vihalemm: «Üks suurem kunst elamise kunstis on toidu õige valik. See raamat abistab ja õpetab teaduspõhiselt õigeid toiduvalikuid tegema.»

«Rasmuse kokaklubi» on esimene muinasjutu ja reality raamat, mis ühendab endas vahva lasteraamatu ja laste kokaraamatu.

Raamatu peategelane on kuueaastane poiss Rasmus, kes koos oma mänguasjadest mängukaaslastega otsustab ühel päeval kokaklubi asutada, et ka ise süüa tegema õppida. Hakkab hargnema põnev fantaasialugu, kus läbi muheda huumori omandatakse palju kasulikke teadmisi söömise, toidutegemise ja toitude päritolu kohta. 

Selle laheda seltskonna, kuhu kuuluvad Mõmmi, ahvipärdik Pipa, poni Rõõmurull, Mammut, Superkangelane ja kilpkonn Taibu seltsis ei hakka kunagi igav. Koos arutlevad nad pitsa päritolu üle, miks hot dog`il nii naljakas nimi on, kuidas süüa spagette (milles Mammut eriti osav on) jpt toiduteemaliste asjade üle. 

Fantaasiamaailma tegevusi illustreerivad kunstnik Elo Annioni ilusad joonistused.

Iga loo täienduseks on toitude retseptid, mida Rasmus koos omaealiste sõprade ja sõbrannadega valmistab. Tegevus on jäädvustatud vahvatele fotodele.

Selles raamatus põimuvad fantaasiamaailm ja reaalsus. Lapsed arenevad ja avastavad maailma läbi mängu. Iga lapse unistus on olla suur ja teha suurte inimeste asju. SEE RAAMAT TÄIDAB UNISTUSE! Ühtäkki saab mängust tegelikkus ja lapsed saavad teha päris toite ja tunda end nagu täiskasvanud.

» Olid kord võlurid» on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja «Kuidas taltsutada lohet» autori uue triloogia avaosa.

Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Kaasahaarava loo peategelased on sõdalastüdruk Soov, kelle valduses on salajane võluese, ja võluripoiss Xar, kellel ei ole võluväge, aga kes on valmis kõigeks, et seda hankida.

Mis juhtub siis, kui omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar esmakordselt kohtuvad? Kui ristub kurjade tähtede tee, peavad Xar ja Soov oma erimeelsused unustama, et välja jõuda sõdalaste kindluse salajasse vangikeldrisse. Seal aga ärkab keegi, kes on sadu aastaid maganud ...

Raamatu ettearvamatuid seiklusi illustreerivad autori maagilised pildid.

» Olid kord võlurid» võitis 2018. aastal Briti ühe olulisema lastekirjanduse auhinna, Blue Peteri preemia ning triloogia filmiõigused on juba omandanud DreamWorks Animation.

Kristina Viin on noorema põlvkonna juhtivaid autoreid, kellel õnnestuvad sama hästi meeleolu- ja situatsiooni-luuletused. Ta keel on väljendusrohke, täpne, loob usutavaid portreesid ja psühholoogilisi üleelamisi.

Ta luulet võivad kirjeldada sellised märksõnad nagu ülikool, raamatud, kunst, Tartu, naiseks olemine, meie aja sotsiaalne eripära. Kristina Viin on tundlik ja leidlik luuletaja, kelle loomingut on põnev jälgida.

Kust hunt halli kasuka, rästik seljale siksaki või kobras lapiku saba sai? Kogumiku 21 jutustust, mis on kirjutatud klassikalise lastekirjanduse vaimus värssides, räägivad naljakaid ja pööraseid, fantaasiarikkaid lugusid sellest, kust ja kuidas meie metsade erinevad loomad oma välimuse iseloomulikud tunnused hankisid.
Raamat on rohkelt ja värviliselt illustreeritud Urmas Nemvaltsi poolt.

Lugejale juba «Mardikapoisist» tuttavad Darkus, Virginia ja Bertolt avastavad uusi tõendeid Lucretia Cutteri kurjade kavatsuste kohta ja otsustavad vahele segada. Paraku ilmneb aga mitmeid segavaid asjaolusid: üllataval kombel keelab Darkuse isa lastel Lucretia Cutteri tegevust uurida ning ka jobukesed Humprey ja Pickering on jälle vabaduses. Viimane lootus on Lucretia tütrel Novakil, kuid kas ta julgeb oma emale vastu astuda? Mardikad asuvad taas appi … kuid kas nad suudavad olukorra päästa? Mardikakuninganna on ikka sammu võrra ees ... 

Tegemist on mõrkjalt humoorika dahliliku looga, mis kindlasti lugejaid köidab ning aitab lugejale lähemale tuua mardikate-putukate maailma imesid. Autor on usutavalt kokku pannud mardikate täiesti fenomenaalsed võimed ja põnevust tekitava seikluse. «Mardikakuninganna» raamatu tegevus areneb niisama dünaamiliselt ja kaasahaaravalt nagu «Mardikapoisiski».

Tee ergutab ja rahustab, soojendab ja värskendab.

See põnev raamat võtab kokku tee rikkaliku ajaloo ning tutvustab selle taime võimet parandada tervist ja alandada kaalu.

Nende kaante vahelt leiab üle 50 ravitee valmistamise juhendi, mis annavad energiat, vähendavad stressi, ravivad külmetust, unehäireid ja palju muud.

Lisaks hulk hõrke retsepte tee igakülgseks nautimiseks.

• Antioksüdante sisaldavad must ja valge tee aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduste ja vähi riski ning võidelda põletike, viiruste ning bakteritega.
• Teega spaahoolitsused rahustavad nahka, pehmendavad juukseid, annavad üldist sära ning meelerahu.
• Uuringud näitavad, et regulaarne teejoomine vähendab seedehäireid, depressiooni, ärevust ja valu ning lisab aastaid sinu elule.

Parem tervis on vaid lonksukese tee kaugusel!

Ajast aega on inimesed jaganud üksteisele õpetusi ja nõuandeid – isad poegadele, emad tütardele, õpetajad ja treenerid õpilastele jne jne. Kinkeraamatusse valitud 501 elujuhise seast peaks igaüks leidma midagi, mis just tema elule tähendust ja tuge annab.

Järjest rohkem on poeriiulitel toidu- ja maitseaineid, mis lausa kutsuvad köögirännakutele. Araabia toite tutvustavaid algupäraseid kokaraamatuid eesti keeles peaaegu ei ole.

Liis Sillaste-Tootsi ja Anniina Ljokkoi kokaraamatus, mis on pühendatud araabia maade taimetoitudele, kajastuvad Liisi kogemused araabia sõpradega koos kokkamisest ning Anniina teadmised täisväärtuslikust taimsest toitumisest. Lisaks on Liisilt täiendavat teavet araabia toidukultuuri ajaloost ja tänapäevast. Tuuli Mathiseni kaunid toidupildid on aga tekitanud vaimustust kauge Marokoni välja.

Raamatus esitletud toidud on pärit peamiselt Marokost ja Liibanonist, mis esindavad vastavalt Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida araabia riikide toidukultuuri. Hummust ja falafele teavad vist küll juba kõik, nüüd on aeg avastada muhammara ja gaaluk, bataata harra ja tadžiinid. Neid nimesid on võib-olla keeruline hääldada, kuid roogi on lihtne valmistada ning need koosnevad enamasti meile üsnagi hõlpsasti kättesaadavatest koostisainetest.

Araabia söögid teeb eriliseks ja unustamatuks oskuslik maitsestamine. Seetõttu on raamatu väga väärtuslik osa põhjalik ülevaade enim kasutatavatest vürtsidest ja muudest meil veel mitte päris igapäevastest tooiduainetest.


Liis Sillaste-Toots on tõlkija ja kirglik kodukokk, kellelt on koos illustraator Kertu Sillastega varem ilmunud kokaraamat «Lapsed sööma! Maitsvat toitu laiast ilmast» ning kööginippide raamatuke «Kokatarkusi must valgel» Araabia maade kokakunsti on ta armunud reisidel Marokos ning õppides araabia keelt ja islami kultuuri Helsingi Ülikoolis. Tallinnas on ta vedanud Kultuuriköök 82-s maailma köökide teemalist õpitubade sarja.

Anniina Ljokkoi on Soome päritolu eesti kirjanduse tõlkija ning pikaajaline vegan, kelle toidulauale toovad maailma köögid juurde värvi ja põnevust. Ta on avaldanud teatmiku «Väikesed veganid. Laste kasvatamisest ja toitumisest» ning praegu õpib ta toitumisnõustamist Rahvatervise Akadeemias.

Allveesõjast Atlandi ookeanil II maailmasõja aegadel on mitmetes keeltes kirjutatud hulgaliselt raamatuid. See raamat ei ole Atlandil laevu uputanud allveelaevakomandöride ja allveelaevnike ülistuslugu. Vastupidi, see on põhiliselt lugu allveelaevadest, millistest valdav osa tegelesid aastaid mõttetu laastamistööga, mis ei viinud sõja võitmisele; aga ka noorte meeste mõttetuist surmadest neis allveelaevades.

Traditsiooniliselt on Atlandi allveesõja alases kirjanduses põhitegijaiks Saksa allveelaevad ja allveelaevnikud. Sest tõepoolest, neid oli seal meresigadusi tegemas kõige rohkem, aga lisaks sakslaste U-Boot´idele oli Atlandil tollal tegevuses veel kaheksa riigi allveelaevu ja allveelaevnikke, kelle tegemisi kirjeldatakse. Juttu tuleb ka Atlandi konvoidest, Eesti kaubalaevadest, inimtorpeedodest ja kääbusallveelaevadest.

Mixi Kirjastusel on valminud uus aabits, mille on koostanud teenekas pedagoog, paljude õpikute ning töövihikute autor, Jüri Gümnaasiumi õppedirektor Anne Kloren koos illustraator Kriste Kaldiga. Anne Kloren on aastaid töötanud klassiõpetajana, koostanud mitmeid ainepõhiseid õppematerjale ning osalenud ka varasemate aabitsate koostamisel. Oma kogemustele tuginedes on ta aga järjest enam tundnud vajadust veidi teistmoodi aabitsa järele, mis lisaks sellele, et õpetab nii tähti tundma kui ka lugema, suunab loetud tekste mõtestama ning avardab laste arusaamist ümbritsevast elust.

Uus aabits järgibki üldõpetusliku ja teemapõhise õppe põhimõtteid. Lisaks sellele, et tähti tutvustatakse meid ümbritsevate esemete, nähtuste jmt kaudu, aitavad ka aabitsa lugemispalad õpilastel vaadelda elukeskkonda ja tajuda selle mitmetähenduslikkust. Lugema õppimiseks pakutakse mõnusaid lühikesi naljalugusid, mille üheks peategelaseks on populaarne koolipoiss Juku, kuid naljakaid juhtumeid on kirja pandud ka loomade ja lindude elust. Ei puudu mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud ja anekdoodid, mis lisaks mitmetähenduslike tekstide mõistmisele tutvustavad õppuritele igapäevast elu.

Aabitsa teemad on seotud I kooliastme eesti keele ja loodusõpetuse ainekavadega. Tekste toetavad vahvad lastepärased joonistused, fotod ja skeemid, mis aitavad kaasa kogu õpiku asjalikule, samas sõbralikule tonaalsusele. Üldjuhul on igale tähele pühendatud neli lehekülge. Esimene lehepaar suunab üksiksõnu häälima ja lugema. Teine lehepaar on seotud teemadega I kooliastme eesti keele ja looduseõpetuse ainekavadest; ühel lehel saab õppija lugeda vastava teemaga seotud lühivorme ja teisel lehel töötada temaatiliste märksõnade, skeemide, piltidega. Aabitsa lõpus on metoodilised juhendid pedagoogidele.

Aabits vastab põhikooli riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

Voldemar Veedamin ja Carl B. Wallin teos «Purjehdus vapauteen» on kuuluisimpia virolaisia merenkulkutarinoita kautta aikojen. Se kertoo kuudentoista virolaisen – heidän joukossaan neljä pientä lasta – neljä ja puoli kuukautta kestäneestä pakomatkasta 11-metrisellä puupurrella Tukholmasta yli Atlantin Yhdysvaltain idärannikolle. Virolaisten ilmestyminen Norfolkin satamaan myrskyiseltä mereltä joulukuussa 1945 oli merkkitapaus, joka huomioitiin kaikkialla länsimaisessa lehdistössä. Erma-veneen lopulta onnekas matka käynnisti niin sanottujen viikinkiveneiden pakolaisaallon Amerikkaan – kaiken kaikkiaan pikkualuksilla Pohjois-Amerikkaan saapui Euroopasta noin 1500 virolaista omatoimista sotapakolaista, jotka pelkäsivät luovutusta Neuvostoliittoon.

Veedamin ja Wallin vuonna 1952 alun perin New Yorkissa julkaisemasta, virolaisten venepakolaisten odysseiasta kertovasta kirjasta tuli kansainvälinen myyntimenestys, joka on käännetty lähes 30 kielelle.



«Purjetamine Vabadusse» on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.

«Purjetamine vabadusse» jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.

Voldemar Veedami ja Carl B Wall'i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960'ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

In 1945, a 37-foot-long single-masted sailboat with decks only two feet above the water undertook a perilous journey across the ocean in her crew's desperate bid for freedom.
The twelve adults and four children – Estonians fleeing an occupied homeland and the terror of Soviet persecution – sailed a harrowing 8,247 nautical miles from Stockholm, Sweden to Norfolk, VA. These audacious Estonians were beset by peril at every turn, and until the final hours before docking in the Free World were unsure they would ever glimpse the shores of the United States of America.



EV100 juubelitrükk.

«Purjetamine Vabadusse» on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.

«Purjetamine vabadusse» jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.

Voldemar Veedami ja Carl B Wall'i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960'ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

See raamat kõneleb seksist. Ja natukene maagiast ka, sest maagia ja seks on väga lähedalt seotud ja minu meelest pole võimalik seksi olemust maagia-alaste teadmisteta mõista. Mõlemad on väga võimsad jõud ja toimivad energeetilisel tasemel. 

Miks on seks nii tähtis? Olete ehk isegi märganud, et kui intiimelus on kõik hästi, on kohe kõik hästi ka teistes eluvaldkondades. Intiimelu hea kvaliteet parandab ka ülejäänud elu! Heast seksist unistatakse, sellest kirjutatakse. Samas on selles teemas oma tabud, hirmud ja saladused.

Kuidas saavutada maagiliselt kaunist ja head seksi? 

Milles seisneb seksi saladus? 

Olen kindel, et pärast selle raamatu läbi lugemist oskate seksi täiesti uudsest vaatenurgast näha, sest paljugi on saanud selgemaks.

Anastasia ehk Nastja on telesaate «Selgeltnägijate tuleproov» esimese hooaja võitja.

Äraneetud tüdruk põgeneb surma käest ja leiab end imemaailmast, kus teda hakatakse uskumatult pöörastel viisidel proovile panema. Sukeldu Morrigan Crow ja Nevermoori vunderit täis maailma – kõige fantaasiaküllasemasse lasteraamatusse, mis on sel aastal ilmunud.

Morrigan Crow on ära neetud. Kuna ta sündis Loojakul, mis on sündimiseks kõige õnnetum päev, süüdistatakse teda kõikides kohalikes õnnetustes, alustades rahetormidest ja lõpetades südamerabandustega. Mis kõige hullem: needus tähendab, et Morrigan on määratud oma üheteistkümnenda sünnipäeva keskööl surema.

Kuid samal ajal, kui Morrigan oma saatust ootab, ilmub välja Jupiter Northi nimeline kentsakas ja silmatorkav mees. Ta viib mustast suitsust koerte ja püssidega varjuratsanike eest põgenedes tüdruku turvalisse kohta – salajasse, imepärasesse Nevermoori.

Just siis avastab Morrigan, et Jupiter on valinud ta võistlema koha eest linna kõige tähtsamas organisatsioonis: Vunderlaste Seltsis. Sinna pääsemiseks peab ta läbi tegema neli rasket ja ohtlikku tuleproovi, võisteldes sadade teiste lastega, kellest igaühel on ette näidata erakordne anne, mis neid teistest eristab – erakordne anne, mida Morriganil tema enda meelest kohe kindlasti ei ole. Selleks, et turvalisse Nevermoori igaveseks jääda, peab Morrigan leidma viisi, kuidas tuleproove läbida. Vastasel juhul peab ta linnast lahkuma ja oma surmava saatusega lõplikult silmitsi seisma.

«Nevermoor. Morrigan Crow tuleproovid» on Harry Potteri lugude ja triloogia «Tema tumedad ained» austajatele täiuslikult sobiva sarja esimene raamat, mis viib lugejad ebatavalisse maailma, sütitades neis lootuse ja kujutlusvõime.

Kuidas ravida murtud südant? Miks mina pean ots otsaga väljatulemiseks ületunde tegema, aga mõni teine teenib peaaegu mitte midagi tehes terve varanduse? Kas Shakespeare on parem kui «Simpsonid»? Miks inimesed kõike nii tõsiselt võtavad?

Vastused nendele ja paljudele teistelegi põletavatele küsimustele leiate just siit! Raamat on kirjutatud küsimuste ja vastuste vormis, et vaadelda, kuidas lahendaksid igapäevaseid suhte-, töö-, eluviisi-, vabaaja- ja poliitikaprobleeme maailma kuulsaimad filosoofid. Lisaks Nietzsche filosoofilistele ideelendudele, leiate veel teistegi suurte mõtlejate, nagu Sokrates, Platon, Kant ja Schopenhauer, mõttepärle.

Vennad Grimmid on oma muinasjuttudega üle kogu maailma inimeste meeli köitnud juba pikka aega. Kes siis ei teaks lugusid hundist ja seitsmest kitsetallest, Rapuntselist või Hansust ja Gretest? Need on aegumatud lood, mida on tore ikka ja jälle uuesti lugeda.

Selle raamatu kaunid pildid ja unustamatud tegelased juhatavad lapsed vendade Grimmide ajatute ja lummavate muinaslugude juurde. Raamatus on 15 klassikalist juttu, mis on lastele sobivalt adapteeritud. Raamat on trükitähtedes, mistõttu sobib hästi ka lugema õppimiseks.

Hans Christian Anderseni muinasjutud on lugemisrõõmu pakkunud juba pikka aega. Tema sulest on ilmunud sellised tuntud lood nagu «Pöial-liisi», «Inetu pardipoeg» ja «Printsess herneteral». Kõik tema muinasjutud on nii erilised, et tõmbavad lugejaid ikka ja jälle nende juurde tagasi.

Selle raamatu imeilusad pildid ja unustamatud tegelased juhatavad lapsed Aanderseni ajatute ja lummavate muinaslugude juurde. Raamatus on 13 klassikalist juttu, mis on lastele sobivalt adapteeritud. Raamat on trükitähtedes, mistõttu sobib hästi ka lugema õppimiseks.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Mõni kuu hiljem magab Sandhamn jää ja lume all talveund. Thomase lapsepõlvesõbranna Nora Linde on juhuslikult teada saanud, et abikaasa petab teda. Murest murtuna sõidab ta koos poegadega saarele, et rahus ja vaikuses elu üle järele mõelda. Ühel päeval teevad lapsed metsas mängides kohutava avastuse… Kadunud tüdruk on mõrvatud ja tema keha koletul kombel rüvetatud.

Miks langes noorele neiule osaks nii ränk saatus? Ja kas mõrvar võib uuesti rünnata?

«Ilmsüüta» on Rootsi armastatud krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja kolmas raamat. Seekord tutvustab ta lugejaile saarepoiss Thorwaldi, kes kasvab üles kahekümnenda sajandi alguses. Ajalugu põimub tänapäevaga, kui lahvatavad pinged, mis on rohkem kui sada aastat pinna all hõõgunud.

Lühiülevaade Eesti ajaloo viimasest 100 aastast.

Contents:

• Estonia in the early 20th century
• Independence
• Republic of Estonia
• Interruption of statehood
• Soviet Estonia
• The restoration of independence
• The Republic of Estonia today
• Chronology

Sisu:

• Plakat - tänava ehe
• Töid 1970. a. näituselt Tallinna Kunstihoones
• Kõrgperioodist skulptor Voldemar Melliku loomingus
• Aleksander Tassa kunstnikuna
• Iraki Otšiauri gruusia metallikunsti taustal
• Külmrelvi ENSV Riikliku Ajaloomuuseumi kogudest
• Esimene külaliskujur Soomest – Armas Hutri
• Simo Hannula graafikast
• E. M. Ulprecht
• Ühest reisist lõuna poole
• Lisa: 1966-1970 a. almanahhides ilmunud reproduktsioonide koondnimestik

Sisu:

• Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiilisuunitluslik konspekt
• Kirja osa eesti raamatugraafikas
• V. I. Lenini 100. sünni-aastapäevale pühendatud kunstinäitus
• Peeter Ulase loomingust
• Filmikunstniku tööst
• 100 aastat G. Fr. Schlateri surmast
• Pilk USA kunstimuuseumidesse
• Kunstiajaloolane Villem Raam 60-aastane
• Eesti metallikunstnike töid maailmanäitusel «EXPO-70» Osakas
• 1969. a. kunstikroonika

Sisu:

• Lenin ja kujutav kunst
• Kaks sarja V. I. Leninist (vestlus NSVL rahvakunstnik prof. Evald Okasega)
• Poeesia ja illustratsioon
• Töid 1969. a. vabariiklikult kunstinäituselt
• «Mitte peegel, vaid suurendusklaas...» (Leninlik «monumentaalpropaganda» tegelikkuses - ülevaatenäituse põhjal)
• Töid Lenini preemia laureaatide loomingust
• Lenini preemia «Rahu kindlustamisel rahvaste vahel» laureaate
• Giacomo Manzu

Sisu:

• Meie kunstist täna
• Eesti metallehistööst täna ja eile (Vestlus Tõnu Lauguga metallikunsti näitusel)
• Lehekülgi Valli Lember-Bogatkina Kesk-Aasia matkapäevikust
• Esimene eesti kunsti muuseum 50-ne aastane
• Salome Trei looming
• Marten de Vosi «Kaana pulm»
• Karl August Senff
• Kunstimuljeid Poolast (Varssav-Gdansk-Poznan)

Sisu:

• Üleliiduline komsomoli juubelinäitus ja eesti kunsti tulevik
• Dialoog karikatuurist
• Vabariiklikult tarbekunstinäituselt Tartus
• Ellinor Piipuu loomingust
• Väike klaasinäitus Kunstisalongis
• Maastik eesti maalis
• Endel Kõksi varasest loomingust
• Eduard Järve raamatugraafikast
• 500 aastat Michel Sittowi sünnist
• Tallinna vaategraafikast möödunud sajandil
• Ljuda ja Dima Šuškanovid
• Mõttekujutuse maalijad Chagallist sürrealismini
• Kunstnik-pedagoog August Kilgas
• ENSV Kunstnike Liidu XIV kongress

Sisu:

• Tartu maal täna
• Kalju Reiteli skulptoriteest
• Näituselt «Kaasaeg ja graafiline vorm»
• Adamson-Eric in memoriam
• Richard Sagrits in memoriam
• Kuno Veeberi teoste näitusel
• Sõdalane, sarv ja päikeseketas Saare-Lääne varases raidkunstis
• Usbeki kunsti näituselt Tallinnas
• Teisel rahvusvahelisel...
• Väike kollaaž Rootsis nähtust ja loetust
• Professor Voldemar Vaga 70. aastane
• Et kiri ei valetaks
• Akvarellinäitus Riias
• 1968. a. kunstikroonika

Sisu:

• Arhitektuur, disain, tarbekunst – eile ja homme
• Töid 1967. a. vabariiklikult tarbekunstinäituselt
• Mari Adamsoni piltvaibad
• Kas värv, joonistus... või veel midagi?
• Helge Raud-Pihelga
• 1967. a. Nõukogude Eesti preemia laureaate: Leo Gens. Inimlik arhitektuur
• Leesi Erm
• Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad
• Tutvume vennasvabariikide kunstiga: Gundega Ivanova. Kunstiloomingu uudismail
• Lehekülgi väliskunstist: Jaakko Lintinen. Soome tarbekunst eile ja täna
• Kunstilise klaasi näitus Riiklikus Ermitaažis
• Imperaator Maximianus Herkuleuse jahilossi mosaiigid
• Varia
• 1967. a. kunstikroonika
• Usbeki kunsti dekaad Eestis

Sisu:

• 4. jaanuaril 1943. a. loodi
• Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul
• Sõjapäevade päevikut lehitsedes
• Eesti NSV Kunstnike Liit (1943-1968)
• Kümme aastat kirjastust «Kunst»
• Kunsti arengukäigust 1943-1968
• Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäitustelt
• Kümme repliiki maalist
• Graafikast
• Skulptuurist
• Tarbekunstinäitus Tartus
• Rõõm esemelisest maailmast Avo Keerendi loomingus
• Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi 1917-1940

Sisu:

• Pilk eilsesse ja homsesse
• Tartu kunstnikud juubeliaastal
• Monumendikunstist
• Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi 1917-1940
• Ajajärgu mõttekajastusi N. Triigi joonistustes aastail 1911-1921
• Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941)
• Lehekülgi väliskunstist
• Eukleidese ja Prometheuse vahel (Pühendatud D. A. Siqueirose kunstile)
• Varia
• Vabariigi kunstnike XIII kongress
• Armin Tuulse sai 60-ne aastaseks

Sisu:

• Eesti NSV Kunstnike Liidu XIII kongress
• Uus etapp Elmar Kitse loomingus
• Tõelist kunstirõõmu pakkuv looming
• Märt Laarman
• Metallikunstnik Salme Raunam
• Kirjanike portreid eesti skulptuuris
• XV-XVI sajandi kunsti ekspositsioon Kadrioru lossis
• Vähetuntud lehekülgi eesti kunstist
• Aleksander Mülber
• Lehekülgi väliskunstist
• Marc Chagall
• Paar sõna ühest väga iidsest ja väga moodsast tehnikast
• Keskajakirjandus eesti kunstist Balti liiduvabariikide juubelinäitusel Moskvas

Sisu:

• Seoses vaidlustega realismi üle
• Töid noorte kunstnike näituselt 1966. a.
• Olga Terri personaalnäitust meenutades
• Anton Starkopf in memoriam
• Meie tänasest dekoratiivskulptuurist
• Töid 1966. a. vabariiklikult kunstinäituselt
• Vähetuntud lehekülgi eesti kunstist
• Balder Tomasberg
• XIX sajandi vene kunstnikud ja Eesti
• SDV noorte meistrite kunst Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis
• Kazys Šimonis - muinasmaailma kujutaja maalis
• 1966. a. kunstikroonika

Sisu:

• Meie kunstist ja tema kasvuraskustest
• Vene kunsti dekaad Eestis
• Seoses vaidlustega realismi üle
• Meie graafikute järelkasvust
• Karl Pärsimäe loomingust
• Kaks Eduard Wiiralti loodud portreed Karl Pärsimäest
• Lehekülgi väliskunstist
  • Wäinö Aaltonen
  • Kreeka
  • Prantsusmaa
  • Austria

Kui tunned end ülekilode tõttu halvasti, siis loe see raamat läbi ning saad saledama keha ja parema enesetunde! Üle 100 000 inimese on tänu mulle kaotanud ligi 500 000 kg üleliigset kehakaalu. Vaata videost, kuidas ma Su elu paremaks muudan!

«Elu ilma dieedita» annab Sulle teadmised, kuidas:

• kaotada ülekilod ning vabaneda liigsest keharasvast igaveseks
• kasvatada iseloomu ja öelda lahti laisklemisest
• võõrutada end toidusõltuvusest
• saavutada oma eesmärgid ja ebaõnnestumise korral tõusta uuesti jalule
• saavutada treeningute abil soovitud tulemust
• tõde päevavalgele ehk faktid, mida Sa saledate kohta tõenäoliselt ei tea
• nimekiri tervislikest snäkkidest, mida võid endale lubada
• 15 tõhusat nippi, kuidas aidata oma lähedasel kaalu langetada
• popimad dieedid ja põhjused, miks neid mitte pidada

Aegade algusest saati on inimesed aastaringi jaganud argipäevaks ja pühadeks. Igapäevased tööd ja toimetused on argipäevade sisuks, pühade juurde on kuulunud lisaks jõudeajale, külaskäikudele, koosviibimistele ja lõbustustele ka mitmesugused maagilised toimingud ja ennustamised.

Lisaks rahvakalendrile rikastavad meie tähtpäevade aastaringi inimese elukaare tähtpäevad: sünnipäevad-juubelid; pulmad-matused, katsikul- või beebipeol käimised, koolialguse- või lõpupeod jne.

Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.

Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Püüan leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab mind ja minu lähedasi – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.

Pooleldi juhuse tahtel kaasatakse endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher operatsiooni, mille eesmärk on üles leida FBI kadunuks jäänud agent. Saadud ülesannet täites satub ta Maine'i osariigi rannikul asuvasse majja, mille asukad on lasknud end muust maailmast eraldada kõrge kivimüüriga. Ja on ka põhjust. Maja peremees näikse tegelevat idamaiste vaipade importimisega USA-sse, kuid loo arenedes selgub, et see on tema jaoks kõigest kattevari.

Jack Reacherit ajendab tegutsema ka üks isiklik motiiv: kümme aastat tagasi luhtus tema ja ta toonaste kolleegide katse vahistada armeeluures kõrgel ametikohal töötav isik, kes müüs pärast Lahesõda Lähis-Ida riikidele USA ülisalajaste relvade jooniseid.

See raamat on sajast vanaemast, aga mitte ainult. Neil lehekülgedel saad kõige ausama ülevaate Eesti lähiajaloost ning inimhinge sügavusest ja sitkusest. Oma loo räägib vanaema, kes on saanud välgutabamuse; vanaema, kes on elanud üle lennuõnnetuse; vanaema, kes päästis veerand Eestimaast; vanaema, kes põgenes Leningradi blokaadist; vanaema, kes ülekohtuselt määrati vanglasse; vanaemad, kes veetsid nooruse Siberis ja võitlesid ellujäämise nimel, vanaemad, kes jäid sõjakoledustes orvuks ja kümned teised memmed, kelle lugu paneb õhku ahmima, heldima ja südamest kaasa elama.

Need lood kinnitavad tõika, et maailmas pole kangemat jõudu kui naise hing ja suurimat väge kui armastus tema südames.

See raamat jääb üheks ajalooliseks verstapostiks Eesti kultuuriloos, mida ka järeltulevad põlved saavad imetluse ja austusega veel aastakümneid lugeda.

Salme suurtele ja väikestele.

Kui jõuluvana juba ukse taga, aga salmid pole veel peas, siis saab kiiresti haarata Ilmar Trulli salmiraamatu. Sealt leiavad salme nii suured kui ka väikesed. Ja jõuluvana ei pahanda, et neid raamatust maha loete, sest need on lihtsalt nii head!

Niikaua kui Penelop end mäletab, on ta juuksed olnud hallid nagu vanaemalgi. Sellega on ta ammu harjunud. Nagu ka sellega, et ta teab juba ette, mida ema talle järgmisel hetkel ütleb. Ja sellega, et tema sünnipäeval sajab alati vihma, aga kummalisel kombel ei tee see vihm märjaks. Ühel hommikul peeglisse vaadates aga näeb Penelop, et ta juuksed on äkki leekivpunased. Tüdruk tajub endas senitundmatut jõudu. Ta ei saa aru, mis temaga toimub, kuid punased juuksed tunduvad seiklusi nagu nõiaväel ligi tõmbavat…

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

«Väike prints» on kirjandusklassika, mis on olnud 75 aastat järjepidevalt nii laste kui ka täiskasvanute lugemisvaras. Lugu võib käsitleda kui fantaasiajutustust lendurist, kes kohtab teiselt plaanedilt pärit pisikest poisikest; samas on tegu sügava alltekstiga inimese iseloomust ja tõekspidamistest, lugeja jaoks kohati irooniline, kuid endiselt asjakohane.

2018. aastal valminud tõlge on kaasajastatud, aga originaalilähedane, noorema lugeja jaoks selgitavate joonealuste märkustega. Teksti ilmsestavad autori originaalillustratsioonid 1943. aastast.

Kell kaks öösel tulnud kõne on esimene kord, kui Lexie Vidler kuuleb üle mitme aasta oma õe häält. Annie on narkosõltlane, varas, valetaja – ja jälle hädas. Lexie on alati õe hädast välja aidanud, andnud raha, katuse pea kohale, saatnud kõikvõimalikesse võõrutuskliinikutesse. Ent seekord ta ei ole lihtsalt sõltuvuse tõttu füüsiliselt omadega läbi – ta on rase ja kohe-kohe enne õiget aega sünnitamas. Kui ta läheb haiglasse, kaotab ta lapse hooldusõiguse, võib-olla pannakse ta isegi vangi. Ent teine võimalus on mõeldamatu.

Nädalad mööduvad ja Lexie leiab end hoolitsemas vastsündinud õetütre eest, kui ta enda hoolikalt organiseeritud elu kokku kukub. Teda ähvardab töökaotus ning ta kihlatul ei ole Annie draamade jaoks enam kannatust. Annie püüab kohtu poolt määratud võõrutuses allakäiku peatada, seistes silmitsi õdede lapsepõlvest pärit maha vaikitud saladustega, vaimudega, mida Lexie ei taha tunnistada. Ent kas see teekond teeb Annie terveks või viib ta hoopis tumedamatele radadele?

Raamat «Enne kui sul minna lasen» – ühtaegu siiras ja kaastundlik – uurib äärmiselt vastuolulist teemat ja küsib, kui kaugele on võimalik venitada perekondliku armastuse sidemeid, enne kui need viimaks katkevad.

Sisu:

• Aja käsk
• Balti liiduvabariikide kunst Moskvas
• Leili Muuga ja Nikolai Kormašovi teoste keskel
• Jooni Voldemar Väli loomingust
• Tallinna lukk XV-XVIII sajandil
• Monotüüpia ja diatüüpia
• Kunstniku üllad unistused (M. K. Ciurlionist meenutades)
• Pablo Picasso
• Merekividest mosaiiksein
• Eesti NSV Kunstnike Liidu üldkoosolekust
• Lisa: Kujutava ja tarbekunsti almanahhi «Kunst» koondsisukord 1958-1965
• Ilmuvast kunstialasest kirjandusest

Sisu:

• Juugendstiil Eesti kunstis
• Juugendlik tarbegraafika Eestis
• Udo Ivask raamatugraafikuna
• Art nouveau arhitektuur Tallinnas
• Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme
• Uudislooming monumentaalkunsti näitusel
• Nähtavaks tehtud seinad
• Balti plakat 1975
• Tallinna kunstnike kevadnäitus 1976
• Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1976
• Tõnu Soo kirjagraafikat
• Jüri Okase environment
• Resümee

Sisu:

• Vabariiklik kunstinäitus 1975
• Kroonika 1975
• Kolme maa maalijad
• Kunstikriitikast
• Piirjooni eesti nooremast maalist
• Ühest perioodist Eduard Ole loomingus
• Kubism Eduard Ole loomingus
• Vaimult rikas skulptuur
• Uued Hispaania realistid
• Ühest varasemast vene litograafiaalbumist

Sisu:

• Suure Isamaasõja ajal hukkunud kunstnike mälestusnäituselt Tartus
• Näitustelt
• Ede Kurreli loomingust
• Edward Burne-Jones ja neoromantism
• Aeg Herald Eelma joonistustes
• Summary
• Hieroglüüf Kaug-Ida kunstis
• ANK 64

Sisu:

• Kroonika
• 1974. näituselt
• Inimene ja põld
• Ring esteetilise objektina
• Prerafaeliidid
• Olustikuruum esteetilise ansamblina
• Juhan Muksi loomingust
• Urmas Ploomipuu töid
• Ühest vaselõikekunsti haruldusest TRÜ Teaduslikus Raamatukogus
• Andres Toltsi töid
• Summary
• Silvi Liiva graafika

Sisu:

• 1972. a. kunstikroonika
• Juubeli-kunstinäitus Moskvas
• Pablo Picasso 1881-1973
• Malle Leisi ateljees
• Peet Areni loomingust
• Teoseid 1972. a. vabariiklikult kunstinäituselt ja 1973. a. Tallinna kunstnike kevadnäituselt
• Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso
• Joseph Cornell, Ernest Trova
• Probleeme vanematest Tallinna vaadetest
• Vestlus ateljees (intervjuu kunstnik Mihhail Grekuga)
• Mõnda armeenia noorest maalikunstist
• Arhitekt Louis I. Kahn
• Kunstide süntees kaasaegses arhitektuuris - «sünteetiline arhitektuur»

Sisu:

• Eduard Wiiralt 75
• Eesti NSV Kunstnike Liidu XV kongress
• Märkmeid nelja skulptori kohta
• Kirjatükk Lembit Sarapuust
• Kunstiteose uuestisünd
• Eduard Wiiralt
• Sajandivahetuse sümbolismist
• Eduard Wiiralti loomingut
• Eduart Wiiralt. «Wiener Schule» ja fantastiline realism
• Summary
• Vene NFSV klaasikunsti foorum

Sisu:

• Praegusaegse kriitika probleemid
• Rahvusliku ja internatsionaalse dialektikast nõukogude paljurahvuselises kirjanduses ja kunstis
• Kolme maa maalijad
• Memoriaal: funktsioon, kontseptsioon, kompositsioon
• Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas: A. E. Bourdelle'i näitus Ermitaažis
• Elmar Kits - in memoriam
• Summary
• Jervand Kotšari maal
• Hümn ilule
• Gobelään - aktiivne plastika
• Medaleid eesti ehetele Jablonecis
• Gobeläänibiennaal Lausanne'is
• Ilmar Torni vabagraafikast

«Hallid toonid» on prosaisti, kriitiku ja mustamäelase Oliver Bergi esimene luulekogu ja teine raamat. Autori debüütteos, 2017. aastal ilmunud romaan «Venna arm» kuulus 2017. aasta Betti Alveri preemia nominentide sekka.

Bergi tekste iseloomustab põhjalikkus, meditatiivsus ning küps poeetika. Tema looming tegeleb mälu ja mäletamisega, kehaliste tajude ja subjektiivse aegruumi sõnastamisega poeetiliseks tervikuks. «Sündmus sünnib ühe korra, ent seda võib läbi elada kogu ülejäänud elu.»


Selgub, et samad keerdkäigud viivad samasse kohta,
selgub, et eemale hoidmine ei hoia midagi eemal,
selgub, et endas kinni olemine ei ole kellegi kinnitus;
kahe keha vahelise ruumi küsimustele ei saa vastata üksi,
nii paljus võib vähemalt kindel olla.

Selles raamatus on enam kui 100 nuputamismängu sinu kõikvõimsa aju igapäevaseks arendamiseks. Siin on lahendamiseks sudokuid, labürinte, sõnaredeleid, laevade pommitamist, miiniotsimist ja mälutreeninguid.

Pane oma aju võimsus proovile!

Sisu:

• Mõtisklusi
• Tallinna VII graafikatriennaal
• August Weizenbergi osa eesti rahvuslikus liikumises
• Parem hilja kui mitte kunagi
• Näitus – Rühm T
• Tartu kunst - traditsioonid ja tänane päev
• Eerik Haameri näitus Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis
• Vestlus Ado Lillega
• Traditsioonid, otsingud, uuendused
• Purilast Inglisteni
• Sündmused ja mängud Tartus
• Ülev ja avangard
• Vabariiklik sügisnäitus 1986
• Resümee