Keemiliste elementide perioodilisustabeli loomine on olnud üks tähtsamaid läbimurdeid teaduses. Ent kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas seda tabelit kasutada? Või kuidas avab selle ainulaadne ülesehitus iga maailmas leiduva elemendi olemuse ja mis osa on sellel tabelil nüüdisaegses keemias? Koos imeliste fotodega, mis toovad lugejateni elementide eheduse nende töötlemata kujul, tutvustab raamat elementide hämmastavaid omadusi ning kirjeldab, kuidas kasutatakse puhtaid komponente, millest kogu universum koosneb. Raamatu lehekülgedel tutvustatakse kõigi 118 seni teadaoleva elemendi põnevat avastamislugu, omadusi ja kasutusvaldkonda.

Kas Eesti esimene president Konstantin Päts oli kangelane või riigireetur? Soome-Eesti instituudi juhataja, dotsent Martti Turtola vaatleb Pätsi riigimehekarjääri kaudu kogu Eesti värvikat ajalugu ja pakub samas huvitava võrdleva vaatenurga Soome ja Eesti ajaloo sarnasustele ja erinevustele. Ilmunud ka eesti keeles: a href="raamat?18515"«President Konstantin Päts»/a

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada inimeseõpetusega seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada muusikaõpetusega seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada kehakultuuriga seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada bioloogiaga seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada füüsikaalastest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Mõistete sõnastiku eesmärgiks on aidata õpilastel ja õpetajatel aru saada geograafiaga seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saabki järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja termini tõlke vene keelde. Sõnastiku lõpus on vene-eesti terminiloend. Sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele. Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendusi.

Järjekorras üheksas välisministeeriumi aastaraamat kirjeldab aastat 2003 läbi välisametkonna vaatevinkli ning heidab ettevaatliku pilgu 2004. aastasse. Teemad: li / Euroopa Liit li / Eesti Brüsselis li / Riikidevahelised suhted li / Ministeerium 85 li / Lisad

7. geoloogia sügiskooli artiklid ja ettekanded. Sisu: li / Ivar Puura. Mis on eluks vajalik? Elu toetavad ressursid li / Alvar Soesoo. Maapõuevarad – poliitika ja globaalse keskkonna ristpunktis li / Anto Raukas. Kas tuumaenergeetikale on alternatiivi? li / Anton Timofejev. Bentoniidi ehk montmorilloniidi kasutusalad li / Jaak Nõlvak. Kivistised kui varamu li / Tagli Pitsi. Tasakaalustatud ja tasakaalukas toitumine li / Raili Allmäe ja Evelin Verš. Pilguheit muistsete eestlaste toidulauale – kas liha-, kala- või taimesööjad? li / Heidi Soosalu. Vulkaani makett kohvi kõrvale – maitsev ja hariv li / Heidi Soosalu. Välitöö väljakutsed Islandil li / Kärt Üpraus ja Triine Post. Inimressursi parim kasutamine geoloogia õpetamisel li / Liis-Erliken Vinne. Inimressursi parim kasutamine geoloogia õpetamisel li / Alla Šogenova, Rein Vaher, Jüri Ivask ja Kazbulat Šogenov. CO2 geoloogiline ladustamisvõime – maapõue uus ressurss li / Mariina Hiiob ja Enn Karro. Võrumaa põhjaveehaarete rauaärastusseadmete töö efektiivsuse võrdlus li / Veiko Karu. Suletud põlevkivikaevanduste ressurss – kaevandusvesi li / Raili Kukk ja Veiko Karu. Põlvamaa maavarade varu, jätkusuutlikkus ja kaevandamistehnoloogia võimalused li / Andres Marandi ja Maile Polikarpus. Veebilansi müüt – laialt levinud eksiarvamus li / Rein Einasto. Ökosotsiaalne elulaad ja maa ressursid – ka inimvara on loodusvara li / Vladimir Sazonov. Sõjad ressursside pärast varadünastilises Sumeris ja Akkadis (2800-2154 e.Kr) li / Maris Leiaru, Raili Kukk ja Veiko Karu. Eestimaa ressursid – Schola Geologica VII meened esinejatele li / Ivar Puura. Loodusteadus ja tundmatu kodustamine li / Lisad

«Kaunis külaline» on kaasaegne õpitarkvara eesti keele õppimiseks, mida saavad kasutada nii vanemad kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Komplekti kuulub 3 CD-plaati, tarkvara kasutusjuhend ja veebileht. Programm võimaldab õppijal eestikeelseid videoid vaadata, tekste kuulata ja lugeda ning harjutusi teha.

Tuna 1/2015 algab Jüri Saare esseega KGB koputajatest. Kersti Markus esitab ununenud uusi allikaid Padise kloostri asutamisest. Enn Küng kirjutab Tallinna kaubandusest 17. sajandil. Jätkub Peeter Kaasiku artikkel avalikust arvamusest Eesti NSV-s. Kadri Kanter analüüsin kinopoliitikat ja filmitsensuuri Eestis 1935–1940. Fotonurga on fotosid Mihkel Lepperi fotoaparaadist.

Üks vastupandamatu armastuslugu New York Times´i menukite autorilt Jojo Moyes, kellelt on eesti keeles viimati ilmunud raamat a href="raamat?208139"«Mina enne sind»/a. Üks üksik ema. Üks kaootiline perekond. Üks veider võõras. Oletame, et su elus valitseb täielik kaos. Sinu abikaasa on pere maha jätnud, sinu teismelist kasupoega narritakse ning sinu tütrel, kes on tõeline matemaatikageenius, on eluvõimalus, mida sa ei saa talle lubada. See on Jessi elu kokkuvõte – hetkeni, mil rüütel valgel hobusel lubab nad päästa. «Kui kõik kokku liita» on haarav ning omapärane lugu kahest eksinud hingest, kes kohtuvad kõige ebatavalisemates tingimustes. «Ohutusnõuanne: kui te plaanite oma puhkuse ajal lugeda Jojo Moyese raamatut «Kui kõik kokku liita», ärge unustage peale kanda rohkes koguses päikesekaitset SPF 50. Raamatut lugedes ei tõsta te ilmselt pilku enne kui olete viimane inimene rannal.» (The Washington Post) «See on omapärane armastuslugu ning kuigi üldiselt mind naistekad või armastuslood ei tõmba, arvan ma, et Jojo Moyes oskab oma lugudesse tuua mingi twisti, mistõttu pakuvad tema raamatud palju enam mõtteainet kui tavalised ajaviite- romaanid.» (Goodreads)

1934. ja 1935. aastal kirjutas seto neiu Marie Podrätšikov oma sugulase Feodor Vanahundi käest üles 176 juttu ja muud pärimust. Petserimaal Lõtina külas elanud Vanahunt oli ilma ja inimesi näinud mees, kellel oli ümbruskonnas hea jutuvestja kuulsus. «Seto kirävara» sari teeb esindusliku valiku selle seto mehe juturepertuaarist laiemale lugejaskonnale kättesaadavaks. Vanahundi meisterlikult pajatatud jutud, mida säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis, on žanriliselt kirevad – siin leidub nii klassikalisi legende, muistendeid, imemuinasjutte, novellmuinasjutte ja naljandeid kui ka pajatusi, moodsaid linnajutte ja anekdoote. Vanahundi jutud peegeldavad suurte muutuste aega: mõnes jutus sõidavad juba autod ja vändatakse kinofilme, mõnes jutus aga kardetakse vanakurja või elluärganud kooljat. Vanahunt mõistab vanade tavade ja usu üle nalja teha, teisalt aga rääkida jutte, mis õpetavad esivanemate kombeid meeles pidama. Vanahundi jutupärandist ei puudu ka seksuaalhuumor, mis kuulus ilmselt eriti meeste juturepertuaari. Juttudele on lisatud Marie Podrätšikovi ja Feodor Vanahundi biograafiad, mille on kirjutanud Vahur Aabrams. Raamatu on koostanud ja toimetanud Andreas Kalkun.

On 1943. aasta detsember. Teise maailmasõja lõpp ei ole enam kaugel. Saksamaa relvastusminister ja Hitleri peaarhitekt Albert Speer saabub väikese kaaskonnaga Soome Lapimaale. Ta kavatseb jätkata teekonda Jäämere ääres paiknevasse Saksamaa kõige põhjapoolsemasse sõjaväebaasi. Speeri vaevab hingehäda. Ta on olnud varem Hitleri soosik, aga nüüd on side Führeriga katkenud ja Speer tahab näidata, et on endiselt Saksamaale ustav. Reis on ränk. Sakslased ei suuda taluda pimedat inimtühjust ja verdtarretavat külma. Äärmuslikes oludes toimub üllatavaid kohtumisi ja sõja tõelisus avab paljude silmad. Speer teeb aga esimesed sammud omaenda süngesse sisemaailma. «Dora, Dora» on jutustus võimust, sõja meeletusest, natside kuritegudest ja sellest, kuidas isegi siis, kui inimene on sattunud keset halastamatut vägivalla masinavärki, ei pruugi ta olla võimeline nägema, mis tegelikult toimub. «Dora, Dora» valiti 2012. aastal Soome olulisema kirjandusauhinna Finlandia nominendiks. Kirjanik Heidi Köngäs on mitme Soome kirjanduspreemia laureaat, ta tegutseb ka telerežissööri ja produtsendina.

Õpiku eesmärk on anda teadmised Maa kui süsteemi geograafiliste sfääride kohta. Õpikus käsitletakse laamtektoonikat, atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri. Laamtektoonika peatükid annavad ülevaate Maa siseehitusest, laamade liikumisest ja sellega kaasnevast. Atmosfääri osas käsitletakse atmosfääri tähtsust, seal toimuvad protsesse, kliimat kujundavaid tegureid, ilmakaarte ja ilma prognoosimist. Hüdrosfääri peatükid hõlmavad vee jaotumist Maal, maailmamerd, hoovuseid, tõusu ja mõõna teket, liustike tehet ja nende rolli kliima ning pinnamoe kujunemisel. Biosfääri peatükid keskenduvad mullale ja mulla tekkele, mulla seostele kliima ja taimestikuga ning bioomide erinevustele. Õpik on uuendatud 2010. aastal kinnitatud õppekava järgi (35 ainetundi). Õpikut on retsenseerinud Anto Raukas ja Katrin Ennok.

Eesti kirjandusklassikaks saanud teos seiklejavaimuga boheemlasest Toomas Nipernaadist. li / Parvepoiss li / Toomas Nipernaadi li / Pärlipüüdja li / Valged ööd li / Päev Terikeste külas li / Kaks svidrilindu paabukest li / Seeba kuninganna Neljas trükk.

Aastate jooksul kogunenud mõtted on saanud kaante vahele. Rõõmumullid on kogumik, mis koosneb kümnest omaloomingulisest etendusest põimituna lõbusate laululugudega. Lood on sobivad esitamiseks nii suurtele kui väikestele. Lugudes kajastuvad üldinimlikud teemad-sõprus, armastus, sallivus, hoolivus jne.

NB! Raamatus on Toronto väliseesti koguduse tempel. Autor on püüdnud selles teoses elustada eesti asunike olu Krimmis, mis nüüd igaveseks kadunud.

Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane «lamburiühing». Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muuhulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. «Lasnamäe lamburid» on värskendav tuulepuhang meie proosas: tuul puhub kaugete ning romantiliste aegade tagant, aga selles ei puudu tänapäevasedki puhangud.

NB! Raamatus on Toronto väliseesti koguduse tempel. ning eksliibris. 1935. a., seega ümmarguselt poolsada aastat tagasi, ilmus minu sulest raamat «Jooni Eesti mereasjanduse minevikust», milline oli esimene katse avaldada trükisõnas meie mereasjanduse huvitavat ja omapärast minevikku. Nüüd poolsada aastat hiljem, astub lugeja ette lihtsas kuues tagasihoidlik raamat «Maalt ja merelt», mis tahab päästa tulevastele põlvedele selle 50. aasta jooksul kogutud ja talletatud meie mereloo minevikku. Autor Sisu: li / Kutsumata Kanadasse li / Uuel kodumaal li / Austraalia rohelised aasad li / Lookesi meremeestest ja laevadest li / Kihnu Jõnn - legendaarseim eesti meremees li / Tuulest ja tuuletegemisest

Kogumik koondab ajakirja Reaktor parimaid lugusid ajavahemikust november 2012 kuni veebruar 2014, autoriteks Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Triinu Meres, Heinrich Weinberg, Krafinna, Osvald Soobel, J. J. Metsavana, Bix Pokupoeg, Martin Kirotar. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist stalkeriga ja palju muud.

Kas rumalus on ainult inimestele omane või on võimalik ka selline asi nagu rumal loom? Inimene ütleb tihtipeale: «On ikka loll koer, on ikka tark kass.» Hm. Huvitav. Vaatame siis, milliseid loomi peab inimene targaks. Öökull on suisa tarkuse võrdkuju. Tarkadeks peetakse kotkaid, ronki ja kaarnaid. Varestest räägitakse, et nad on targad linnud. Inimese meelest on ka koer tark. Ja delfiin on igal juhul tark. Kas ahv on tark? Vähemalt suurte ahvide kohta arvab inimene tihtipeale, et ju nad ikka mingil määral on teistest loomadest targemad, sest nad on nii inimese moodi. Kanad – kanu peetakse lollideks. Eesel on inimese silmis suisa tola. Ja ka väga paljud teisedki sõralised ja kabjalised. Kuivõrd see kõik tõele vastab? Aleksei Turovski Armastatud autor, zooloog a href="isik?2649"Aleksei Turovski/a esitab oma uues raamatus talle omase sarmiga taas suuri küsimusi: miks me kipume end loomadele vastandama, miks loomad käituvad, nagu nad käituvad, mida nad meist mõtlevad ja mida me saame ära teha, et targalt koos elada? Raamat on koostatud Kuku raadios peetud vestluste põhjal ja sisaldab autori enda võluvaid illustratsioone.

Uue Narva kolledži lugu algab lõpust – õppehoonest, mis on ehitatud Narva raekoja platsil seisnud börsihoone asemele. Kolledži rajamine just nimelt siia polnud juhuslik. Kadunud vanalinna südaväljak on parim koht jutustamaks lugusid Narvast, kuid mitte ainult mineviku võtmes. Akadeemilise õppeasutusena peab kolledž mõtestama ka tänast maailma ning aitama aimata tulevikku.

Romaan kujutab ühe prantsuse perekonna elu 19. sajandi algul. Madame Duval paneb kaheksakümne aastasena kirja oma perekonna kroonika.

Viimasel ajal pööratakse rohkesti tähelepanu keskkonna saastatusele ja puhaste ehk saastamata põllumajandussaaduste tootmisele. Muldade ja taimede saastajateks võivad mitmete teiste saasteainete kõrval olla ka ohtlikeks peetavad raskemetallid ja kõrgemates kontsentratsioonides esinemisel ka mitmed mikroelemendid. Et hinnata Eesti põllumuldade ja meie põldudel kasvanud taimede saastatust nimetatud keemiliste elementidega, on vaja teada nende sisaldust nii mullas kui taimedes. Viimastel aastatel on Eesti Maaviljeluse Instituudis seda küsimust uuritud. Uurimistulemused on avaldatud erinevates kogumikes ja ajakirjades, kuid kõigi nende kättesaamine on sageli raskendatud. Seepärast ongi avaldatud artiklitest tähtsamad koondatud käesolevasse temaatilisse kogumikku. Raamat on mõeldud loodushuvilistele, nõustajatele, konsulentidele, põllumajanduslike õppeasutuste õppejõududele ja õppuritele ning teistele huvilistele.

Raamatus vaadeldakse Eesti talurahva majandusliku olukorra halvenemist pärast pärisorjusest vabastamist 1816. aastal, majanduslikke ja poliitilisi arenguid 19. sajandi keskel ja lõpus ning nende mõju eestlaste rahvuslikule ärkamisele.

Raamat on pühendatud 90 aasta möödumisele Eesti Vabadussõjast. Temaatiliselt ja ka õppeasutuse eesmärkidega seonduvalt on väljaanne keskendatud juhtide (ohvitseride) ja juhtimise küsimustele Eesti Vabadussõjas. Siia koondatud tekstid jagunevad koostamise aja ja temaatika poolest kahte ossa. Väljaande sissejuhatav osa koosneb kahest artiklist, mis pärinevad kaasaja autoritelt ja on mõeldud osaliselt täiendama teises osas avaldatud Teise maailmasõja-eelsest perioodist pärinevaid, kuid varem avaldamata tekste nende mõningates aspektides. Raamatu eesmärgiks on Vabadussõja uurimise ja sõjalise mõtte pärandi laiem tutvustamine ning ühtlasi mõnede oluliste allikmaterjalide kättesaadavaks muutmine tulevaste uurijate ja käsitluste tarbeks.

Ülevaade Eesti ajaloost, poliitilisest situatsioonist alates 1960-ndatest aastatest, rahvusküsimusest (venestamine) ning poliitilisest olukorrast kolmes Balti riigis.

Raamat «Elu raamatute keskel» on pühendatud tunnustatud eesti raamatuloolasele ja bibliograafile Endel Annusele, kelle sünnist möödus 16. veebruaril 2015 100 aastat. See on artiklikogumik, kuhu on koondatud Endel Annuse artiklid eestikeelse piibli väljaandmisest, kalendritest, eestikeelsetest aabitsatest, koduloo bibliograafiast ja tema elutöö –eesti retrospektiivse bibliograafia programmist ja selle elluviimisest. Raamat sisaldab ka mälestusartikleid, Endel Annuselt eneselt ja tema kolleegidelt ühisest tööelust. Kogumikus on ka Endel Annuse loomingu bibligraafia.

3.-7. juunini 1996. a. toimus Eestis Põhjamaade metsaselektsionääride järjekordne kokkutulek. Seekordsel kohtumisel oli üle 40 osavõtja 10 erinevalt maalt. Käesolevas kogumikus avaldatakse ettekanded, mis esitati kokkutuleku esimesel päeval Sagadi mõisahoone saalis.

Austrias ilmunud kogumikus on kaks Reet Kudu teost: romaan «Täiskuu ja tänavalatern» ning näidend «Pääsemine». Romaanivõistlusel äramärgitud teos a href="raamat?8779"«Täiskuu ja tänavalatern»/a jutustab paneelmajadest, kus inimesed end siiski koduselt tunnevad, sest kodutunne on tihti samavõrd seletamatu nagu kodumaa-armastus. Väike ja vaene küll, aga ikkagi oma. Korterid on kogunud elanikeks vägagi erineva kultuuritaseme ja saatusega inimesi, kelle arusaamatused saavad alguse just erinevast suhtumisest nii kodusse, rahasse, tähistaevasse kui ka armastusse. Reet Kudu wurde 1949 in Tartu, Estland, geboren. Die ausgebildete Philologin ist als freie Schriftstellerin, Choreographin und Regisseurin tätig und trat bereits mit zahlreichen Publikationen an die öffentlichkeit. Die in ihrer Heimat sehr bekannte Autorin stellt sich in der edition neruda vol. 2 nun erstmals der österreichischen Leserschaft vor.

2012. aastal avaldas Skarabeus tirelköites doublebook Gene Wolfe'i ja John Varley' lühiteostest. Mõlemad tõusid 70. aastatel ulmekirjanike avangardi ja on mõjutanud 70-tel aastatel vast kõige rohkem ulme arengut. Gene Wolfe: Doktor Surma saar ja teised jutud räägib hooletusse jäetud poisist, kes püüab leida peidupaika pulpkirjanduse selgepiirilisest maailmast. Kaart kuulub Uue Päikese raamatu tsüklisse ja õpipoiss Eata esineb näiteks sarja esimeses romaanis kõrvaltegelasena. Tsikuraat on lühiromaan, mis seob inimelu tulnukatehaldjatebrowniedega. Seda on Wolfe kujutanud pea kümnes lühiteoses (eesti keeles Majake rannal). Pulpkaas vaatleb jälle tulnuka mõju inimsaatustele. John Varley: Barbiemõrvad räägib Kuul tegutsevast politseileitnandist Anna-Louise Bachist, kelle lahendada on võimatuna näiv mõrvajuhtum: seitsme tuhande täpselt samanäolise «barbie» seast tuleb leida sarimõrvar. Vajuta ENTER on eelkõige jutustus üksindusest ja alles seejärel ohust, milleks arvutid võivad olla. See on lugu üksindusest ja katsest sellest jagu saada.

Kaheosalises tööraamatus käsitletakse õppekavakohaseid teemasid «Meeled» ja «Avastamine» läbi nelja aastaaja. Tööraamatu pildid ja ülesanded tutvustavad kodulähedast loodust, ärgitavad seda uurima, tähelepanekuid ja järeldusi tegema. Sisu valikul on arvestatud alushariduses omandatuga, sujuvalt minnakse tuttavatelt teemadelt üle looduses keerulisemate seoste tutvustamisele. Õpilast innustatakse looduses viibima ja vaatlusi tegema, harjutatakse probleemide märkamist ja lahenduste otsimist. Teabe edastamiseks kasutatakse tööraamatus peamiselt jooniseid ja fotosid, tekstina esitatakse infot minimaalselt. Tööraamatus on rohkesti tähelepanuharjutusi ning õppeaineid lõimivaid ülesandeid, mis võimaldavad õpilasel aktiivselt ja loovalt omandada uusi teadmisi ja oskusi kas õpetaja juhendamisel, koostöös klassikaaslastega või iseseisvalt.

Meistrimees Priit Valge raamatust «Meisterda tuppa & õue» leiad juhised erineva raskusastmega nägusate ja praktiliste esemete valmistamiseks oma koju!

Me kindlustame su ära on kindlustusfirmast pajatav Cthulhu-aineline jutt Soome oludes. Kontori-õudus on jubedam kui mistahes Cthulhu.Kiri Lethele räägib inimestest, kelle minevik on kustunud ja ainus, mida nad mäletavad, on tulevik.Vaskmõrsja on aurupunk ja meenutab vägagi 19. sajandi ulmet: suured tunded, hull teadlane ja teaduse kõikvõimsus, elu ning surma piire ületav armastus.Terrakota on Hiina-teemaline fantasy. Minategelaseks on 9-aastast tütart kasvatav lesestunud kunstnik Daesun, kellel on imeline anne-valmistada terrakotast loomakujukesi, mis lühikeseks ajaks ellu ärkavad.

Ray Bradbury raamatusse on koondatud ta kuulsaimad 1940. aastate lühilood, millele ta on lisanud paar uut ja saanud kollaažromaani, milles on ehedat lapsepõlvenostalgiat ja halloweeni-igatsust. Selles tegutseb surematu ja üleloomulike võimetega Elliottide perekond, kes elavad sajandeid vanas majas. Nende hulka kuuluvad öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, igavesti magav Cecy, kes suudab teiste inimeste kehasid üle võtta, ja teisi poolmütoloogilisi tegelasi. Lisaks kuulub lapsendatuna perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et ta oleks surematu, kuid kes peab leppima ajaliku eluga.

Autor sõidab 2014. aasta sügisel väikesele Lääne-Eesti saarele mõtisklema kunstist ja teatrist, ent jõuab oma kirjades paratamatult elu, surma ja armastuse lahinguväljadeni, taustaks ajatuim kõikidest draamadest – looduse suurejooneline vaatemäng.

Romaan muinas-Eestist ja ristiusustajate tulekust Eestisse.

NB! Raamatus on Toronto väliseesti koguduse tempel Romaani teises köites jätkuvad Vabadussõja lahingud. «Ning kui siis oli tulnud kõigi kooliõpilaste üldmobilisatsioon, astus Ahaski silmapilku kõhklemata pataljoni, kus ta kui rivitu määrati staabi kantseleisse kirjutajaks. Nõnda võitles Ahas jälle oma vabariigi eest, mitte enam küll püssiga, vaid sulega. Kuid ka seda võitlust oli vaja, ka siia kirjutajakohale meest tarvis, sest kui mitte invaliid Ahas, siis oleks istunud siin teine, terve mees, selle asemel et lahingurivis püssi kanda või kuulipildujat juhtida.»

Sisukord: li /Sellest, mis keegi on li /Sellest, mida keegi omab li /Sellest, mida keegi kujutab li /Parainesid ja maksiimid li /Eluigade erinevusest

Ootamatu õnnetusjuhtum viib ühel ilusal suvehommikul omavahel kokku kalurikülast pärit tütarlapse Vesikaare Kersti ning suure vineeritehase Gahlnfors & Co peadirektori poja. Teine trükk.

Maalilise looduse keskel elutsev jaaniussikeste perekond elas tavalist putukate elu. Ühel suveõhtul kui väljas hakkas hämarduma, otsustas jaaniussikeste papa oma väikesed lapsukesed koduümbrusega tutvuma viia. Lambikesed pähe ja põnevasse metsa, kus...

Näituse kataloog tutvustab, kuidas toona Eestit valitseti, milline oli Saksa okupatsioonivõimude propaganda ja millised repressioonid. Põhjalikult kajastatakse Eesti elanikkonna vastupanu okupatsioonivõimudele, argielu ja Eestist põgenemist. Mälestused, rikkalik fotomaterjal ja põnevad esemed – kõik need räägivad keerulisest ajast, mil Euroopat laastas Teine maailmasõda ja Eestis valitses Saksa okupatsioonivõim.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisid algasid kakskümmend aastat tagasi, võõrvõimu poolt pealesunnitud surutise õhkkonnas, kus eesti rahva ja kultuuri püsimajäämine oli ohustatud.Uurimisreiside puhul on tegemist õppekavavälise ja vabatahtliku, ühe aasta pikkuse tsüklina toimiva uurimistöö vormiga. Põhieesmärgiks on peamiselt Venemaal elavate soome-ugri ja samojeedi rahvaste kujutava rahvaloomingu talletamine paberile, kaasatoodud pildimaterjali ja teemakohase teadusliku kirjanduse alusel lühiuurimuste kirjutamine ning kunstiteoste loomine. Tuleb silmas pidada, et uurimisobjektiks olev kujutav rahvalooming, nagu ka kaasatoodud teaduslik aines, on ajatu. See hõlmab üheaegselt minevikku, olevikku ja tulevikku ning suunab meie mõtted põhiküsimusele: kust me tulime, kes me oleme, kuhu läheme, ehk teisisõnu – oma koha määratlemisele maailmas.Käesolev raamat annabki ülevaate kogu tehtud tööst ja kujutab endast täiendatud ja ümbertöötatud trükki 1990. a. ilmunud väljaandest «Tallinna Kunstiülikooli kümme soome-ugri uurimisreisi». Koos moodustavad need kaks teineteist täiendava terviku, sest pildimaterjal ja tekstid ei kattu. Siinses raamatus käsitletakse rohkem kunstiküsimusi.

Baltisaksa autori romaani tegevustik toimub keerulisel ajal - 1917. aastast kuni baaside lepinguni ja Eesti iseseisvuse kaotuseni.

Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri «Norra mets» on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal neile sügavalt kaasa elama. 1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Teine trükk.

NB! Raamatus on Toronto likvideeritud väliseesti koguduse tempel. Ei olnud küll pühapäev, vaid kolmapäev 14. jaanuaril, kuid juba hommikust saadik tagusid kirikukellad ja jumalakojad olid rahvast puupüsti täis. Oli Tartu linna vabastamise esimene aastapäev. /.../ Ent millelegi ei võinud siiski veel päris kindel olla. Läbirääkimised konverentsil olid edenenud seni küll kõigiti soodsalt ja sõjast väsinud Venemaal näis olevat ikka tõsine rahutahe. Kuid vene diplomaadid tegid istungeil mõnigi kord üllatavaid malekäike paremate rahutingimuste väljapressimiseks, nii et kogu konverentsi saatus näis ajuti rippuvat nagu juuksekarva otsas. Lõhki ta siiski ei läinud, sest venelastele tulid Moskvast säärastel puhkudel varsti jälle uued instruktsioonid ja nõupidamised jatkusid leplikus õhkkonnas. Ometi ähvardav ja raske sõjaving rippus ikka veel õhus, mõlemapoolsed väed seisid täies lahingukorras vastastikku rinnetel ja pidasid silmas vastase vähimatki liigutust. Püssiragin ja suurtükimürin oleks võinud iga hetk uuesti alata - kui seda tarvis oleks olnud.

Serotoniin tekitab head tuju ja rahulolutunnet, reguleerib söögiisu ja und ning ka niisuguseid emotsioone nagu hirm, rahutus, närvilisus jne. Serotoniinipuuduse korral muutub inimene kergemini ärrituvaks ja agressiivseks. Ka depressiooni korral on serotoniinitase tugevalt langenud.

Armastatud näitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukülas mõnusat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabub Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake'ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake'iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees Kiti jälle näha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisevõitu kogukonda sügavalt vapustavad. Peagi mõistavad asjaosalised, et ainus viis edasi minna on minevikuga silmitsi seista. Briti kirjanik Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid ballettmeistrina. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid a href="raamat?211216"«Postkaardid minevikust»/a, a href="raamat?209817"«Jõuluingel»/a, a href="raamat?207477"«Sellised me olime»/a ja a href="raamat?204421"«Suvemaja»/a.

«Hiiu sõnaraamat» esitab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu kõigist Hiiumaa murrakutest (kihelkondadest): Emmastest, Käinast, Reigist ja Pühalepast. Sõnaraamat on mõeldud hiidlasele, hiiu keele õppijale ja igale huvilisele. Sõnade tarvitamist hõlbustavad lisatud põhivormid ja näitelaused. Hiiu keele omapära tuleb esile esmajoones tema häälikulises küljes, mistõttu on näidatud ka üldtuntud sõnade puhul nende hiiupärast hääldust ja kasutusviisi.

Noor naine leitakse tapetuna, kurjategija on teadmata ja politsei peab mõrvajuhtumi lahendama. Just sellest see romaan räägibki: kuidas politsei tänapäeval ühte tüüpilist mõrvajuhtumit uurib ja mil moel see asjaosaliste elu mõjutab. Kriminaalkomissaride Jan Lewini ja Anna Holti ning inspektor Lisa Mattei jaoks on tegu lihtsa looga. Kurikuulsa komissar Bäckströmi jaoks see niisama lihtne ei paista. Tegelikult on loos ainult kolm imelikku asja. Esiteks, et politsei leiab mõrvari üles, kuigi tegelikult otsitakse hoopis teist tüüpi kurjategijat. Teiseks, et kurjategijat üle kuulav Anna Holt teab juba ette, kuidas too tema küsimustele vastab. Kolmandaks, et Lisa Mattei arvates on tegu hoopis millegi muu kui noore naise mõrvaga. «Linda mõrva juhtum» on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia esimene osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.

Lauren Stevensoniga juhtub kummalisi õnnetusi, ent ta on nii haaratud oma uuest elust, et ei märka seda enne, kui on peaaegu juba liiga hilja. Tagatipuks on keegi kindlasti viibinud tema majas ja põhjalikult tuhninud tema isiklikes esemetes. Just siis, kui Lauren hakkab tundma, et miski ähvardab teda, ilmub välja Matt Kruger, kes väidab, et on Laureni venna sõber. Kuid Laureni vend suri juba enam kui aasta tagasi, nii et miks ilmus Matt välja alles nüüd? Midagi Mattis paistab liiga võluv... ja ta on Laurenist ülimalt huvitatud. Mida ta tegelikult jahib?

Romaani tegevus toimub 1950-ndatel aastatel Inglismaal. Tegelaskonna moodustavad Londonis elavad eesti pagulasnoored, kes on asutanud Eesti Üliõpilaskonna. Kuigi nad õpivad erinevates ülikoolides, kohtuvad nad tihti, kuna elavad ühes ja samas pansionaadis. Elevust tekitab uue väliseesti tudengi Sven Sveabomi saabumine.

Kirjutasin järgneva loo selleks, et tänada seda sugupõlve, kes minu kaasaegsetele võimaldas üles kasvada vabas Eesti riigis, kes meile andis rohkem kui me väärisime ja kelle lootusi meie kindlasti ei täitnud. Kirjutasin selle ka, et säilitada nagu mälestusalbumis oma eakaaslaste pildikesi noorest ja arenevast eesti algkoolist ühes kodumaa väikeses linnas. Ja lõppeks kirjutasin selle loo ka meie lastele, et nemad teaksid, kuidas emad ja isad koolis käisid, mida nad õppisid ja tegid, mis mänge mängisid ja kuidas üldse noored inimesed tol ajal elasid.

Romaan kirjeldab eesti sõjapõgenike elu Rootsis, kus neil tuleb viibida erinevates põgenikelaagrites.

Romaani peategelane töötab New Yorgis ühe keskpärase ajalehe toimetuses. Tema noorpõlve unistuseks oli saada kuulsaks luuletajaks. Paraku pole tal õnnestunud kuulsust saavutada ning ta peab leppima keskpärase tööga, et tasuda kõikvõimalikke arveid. Lisaks valmistab talle muret emalt tulnud kiri, kus ta palub oma elatisraha suurendamist.

Uurimus annab ülevaate Eesti kiriku ajaloost ja usulistest liikumistest. Sisu: li / Dokumentatsioon li / Aastatuhandete anonüümsuses li / Aastasajandeid ajaloo objektiks li / Sada aastat enne Eesti vaba rahvakiriku loomist li / Sirgumiste aastakümned li / Usupuhastuse kolmas tõuge li / Tõus oma elukorralduse subjektiks li / Rahva koondumisvõime ja haritlaste laialivalguvus li / Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik li / EELK neljal kontinedil li / Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku vaimulikud 1918-1988. Eluloolisi andmeid Teine trükk.

Brošüür tutvustab tänapäeva lugejale Piibli ülesehitust, ajaloolist tausta, Piiblis kirjeldatud imetegusid ja pärimusi, et hõlbustada Piibli lugemist ja mõistmist.

Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Helsingi Ülikooli põhjala osakondade ühine artiklikogumik sisaldab kirjutisi nii üliõpilasliikumisest, Eesti taasiseseisvumisest ja üleminekust turumajandusele ning piirkonna julgeolekuküsimustest kui ka totalitarismist, emigratsioonist ja majanduseetikast.

«Mäeküla piimamees» on E. Vilde viimane suurem teos, mis paistab silma psühholoogilise sügavusega. Kirjanik kujutab siin manduvat mõisnikku Kremerit, kes sõlmib oma rahaahne talupoja Prillupiga lepingu – Prillup saab tulutoova piimamehe koha, mõisnik nõuab vastutasuks aga talumehe naist Marit.

Selline lugu võib juhtuda vaid Friidaga: väike metsanõid harjutab tähtsaks nõidumisvõistluseks, aga oh, häda! ükski nõidus ei tule välja. Selles on muidugi süüdi Friidat kimbutav alatu nohu. Isegi kõik nõiamaja loomad on selles ühel nõul, mis on üpris tavatu, sest tavaliselt tülitsevad Friida sisalikud ja ämblikud nagu kass ja koer! Polegi nii tähtis, kuidas Friidal nõiakunsti näitamine kuulsa Barraki palge ees õnnestub – hoopis olulisem on, et väikesel metsanõial läheb korda kõiki loomi ja nõidu üksteist paremini mõistma panna ja kadedusest üle olema. Vaat see on tõeline nõiakunst, või mis?

Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul paisatakse Karvikud poliitiliselt murranguliste sündmuste tõttu laiali üle kogu maailma. Karvikute kroonika eelmised köited olid «Risti riik», «Uued isandad» ja «Õigus hõlma all».

Autor meenutab oma koolitüdruku-aega Valga Tütarlaste Gümnaasiumis.

«Eesti sõnateater 1965–1985» üldine rõhuasetus lasub teatri ja ühiskonna, teatri ja rahvusliku kogukonna vastastikustel suhetel. Nõukogude perioodi ja toonase kultuuri käsitlemisel on eesmärgiks peetud eeskätt ajaloolise mälu (re)konstrueerimist. Esitletavas I köites «Teatriprotsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed» käsitletakse teatrisüsteemi ja teatrielu, teatriprotsessi – rõhuasetusega teatrikeele uuenemisel –, teatrite mängukava, stsenograafia arengut ning teatrimõtet ja -kriitikat. Samuti on siia koondatud 17 lavastaja loomingulised portreed. Illustratsioonidena on teosesse valitud üle 320 foto. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, EV Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Artiklikogumik Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis 2002–2012 annab mitmekülgse ülevaate teadus-, eriala-, rahva- ning kooliraamatukogude võrgus toimunust. Läbiv teema on digitaalsest pöördest tulenev raamatukogude rolli muutumine ja infotehnoloogia areng raamatukogudes. Raamat sisaldab ka valdkondlikku sündmuste kronoloogiat, bibliograafiat ja raamatukogustatistikat. Siin on esindatud nii raamatukogude, õppeasutuste kui ka erialaühenduste esindajate vaated raamatukogunduses toimunule. Teos on järg artiklikogumikule Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis 1991–2001 (Tallinn, 2002).

Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste «Tõus ja mõõn» (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsest miljööst ja elulaadist. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus kahte ossa: esimeses osas («Prokuratuur») kirjeldab autor peamiselt oma kujunemisteed ja tööelu juristina, teises osas («Kadriorg») aga oma tegevust Eesti Vabariigi ja tema presidendi teenistuses kuni nende mõlema likvideerimiseni võõrvõimu poolt. Käesolevas teoses, mida iseloomustab kõrge jutustamiskultuur ja kindel autorihoiak, tõuseb kesksena esile president Konstantin Päts nii inimesena kui riigimehena. Teises raamatus jätkab Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek (1897–1991) oma mälestusi kodumaalt. Pühendades selle bolševike ja natside süütute ohvrite mälestusele hõlmab raamat ajaliselt N. Liidu okupatsiooni esimest perioodi (1940-1941) ja sellele järgnenud Saksa okupatsiooni Eestis kuni autori lahkumiseni siit 20. septembril 1944.

Mitmed Olev Subbi loomingule olulised märksõnad on juba praegu kättesaamatumaks muutumas, mingid intiimsed vihjed koloriidi, aga ka motiivide valikul, mis viitasid pidevalt ja täiesti teadlikult olnule, tema lapsepõlvele 1930ndate Lõuna-Eestis, ning mida uuematel põlvkondadel, sh minul, on raskem tajuda kui 1970ndatel või 1980ndatel näitusesaalis seisnutel, kes pidid vaatama aknast välja, millised olud valitsevad. Igavese taastuleku ühtsus, see oli Subbi absoluut. Eero Epner

Valikus sisalduvad vene kirjandusklassiku Anton Tšehhovi (1860-1904) olulisemad näidendid: «Ivanov», «Kajakas», «Onu Vanja», «Kolm õde» ja «Kirsiaed».

Karl August Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.

Esimeses köites on raamatud: li / Mikael Bast. Karvajalg li / Kiusatus li / Kõrge ülikool li / Veronika li / Barbara li / Tuleriit Romaani järjeks on raamat a href="raamat?164477"«Mikael Hakim I-II»/a.

NB! Raamatus on Toronto väliseesti koguduse tempel. Kui aastal 1952 olin valmis saanud «Johannes Angelose», otsustasin kindlasti, et ma kunagi enam ei kirjuta mingit ajaloolist romaani. Aga aine valib autori, mitte sugugi autor ainet. Lõppeks seisin Palermo muuseumi etruski osakonna tagumises toas ja vaatlesin kõige majesteetlikumat jumalakuju, mida kunagi olin näinud. Siis vist juba tundsin sundust kirjutada ükskord etruskidest, kuigi veel püüdsin vastu tõrkuda. Algusest peale arenes mu huvi etruskide omapärase, ilusa, salapäraselt naeratleva kultuuri õitseaja vastu, umbes kuuenda sajandi lõpul e. Kr., seega enne kui roomlaste hävitustöö oli alanud ja kreeka kultuuri söövitav mõju läinud liig rikkuvaks. Hakates oma kujutluses moodustama pilti tollest maailma ühest otsustavast muutumisjärgust, märkasin oma üllatuseks, et olin sattunud Pärsia sõdade aega, seega aega, mis pakub teatava võrdlusvõimaluse oma-aja sündmustega, kui nii tahetakse. Mika Waltari

Ühel 1958. aasta pimedal detsembriööl tuuakse San Francisco heategevate õdede orbudekodusse vastsündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Käivad kõlakad, et tema abikaasa, jõukas ärimees Maximilian Stanhope teab naise surmast rohkem, kui aimata laseb, aga tõestada ei õnnestu midagi. Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kus rügas tööd teha ja lapsi sünnitada tema vanaema ning kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara arusaamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda? Tara Hyland on sündinud 1976. aastal Surreys. Ta on õppinud Cambridge'is ajalugu, teeninud leiba nii meedias kui majanduse valdkonnas tegutsedes. Praegu on ta täielikult pühendunud kirjutamisele, «Langenud inglid» on Hylandi teine romaan.

Unustatud ja seejärel taasavastatud prantsuse kirjaniku romaani «Minu sõbrad« peategelane on lihtrahva hulgast pärit omapärane esteet, kes liigub kahe ilmasõja vahelises Pariisis. Ta unistab lakkamatult tõelise sõbra leidmisest, ometi on see unistus määratud aina luhtuma. Samuel Beckett on tõstnud esile autori erilist oskust näha «puudutavat detaili».

Raamat algab doktor Watsoni tagasi­vaatega tema ja Sherlock Hol­mesi ühistele seiklustele ning siirdub sealt ühele juhtumile, mis oli nii hirmus, et sellest ei saanud varem üldse kirjutada. Tegu on nn Sonimütsijõugu juhtumiga ning Sherlock Holmesilt tuleb abi paluma üks Londoni kunstikaupmees, kelle hindamatud maalid hävitas Ameerikas iirlastest koosnev röövli­jõuk. Nüüd on jõugu üks liige jälitanud kunstikaupmeest Londonisse ning kaupmees on kindel, et kurjategija ihkab tema surma. Õige pea murtakse sisse ka kunsti­kaupmehe majja ning Holmes ja Watson asuvad võimaliku röövli jälgi ajama. Siis toimub juhtumis ootamatu pööre ning pealt­näha lihtne kättemaksulugu muutub hoopis halvaendelisemaks.

The success of Estonian Jokes (Volume I) made Volume II inevitable. Estonians are funny people, and they have great jokes that are told on their neighbors the Finns, Latvians, Swedes, and of course the Russians. But most of the humor is still self-deprecating and thoughtful. This book, as is Volume I of Estonian Jokes, is a collection of Estonian jokes from three periods of Estonian history – early Estonian, up to an including independence, the Soviet time, and finally modern Estonia.

Hervé Tullet lõi spetsiaalselt vaprate vallutajate ja noorte kurjusega võitlejate jaoks terve «poistemängude» varakambri. Trükist «Värvide lahingud» on raske nimetada albumiks või värvimisraamatuks, sest selle küllaltki mahuka väljajaande iga lehekülg kujutab endast mänguvälja, kus toimuvad planeetidevahelised lahingud, värvikad võitlused ja rüütliturniirid ning lahinguvarustuseks on viltpliiatsid ja pliiatsid. Võimalus võistelda mitte ainult üksi, vaid ka koos oma vanemate ja sõpradega, toetab lapse huvi edasi liikuda ja innustab uuteks mängudeks. Raamatu eripäraks ja väärtuseks on suur formaat, millele on mugav joonistada. Tänu paksule paberile saab laps joonistada nii pliiatsite kui ka viltpliiatsitega, nii värvide kui ka pastellidega. a href='/pdf/0212/983/varvide_lahingud__demo.pdf'Tutvu raamatuga lähemalt!/a

Teie ees on kunstniku ja fantaseerija Hervé Tullet teravmeelne teos. «Kritselda ise» — see on võimas tõuge loominguliste võimete, abstraktse ja ruumilise mõtlemise, värvitunnetuse ning lapse eneseväljendusvabaduse arenguks. Ideaalne ühistegevuseks. See ei ole meie jaoks harjumuspärane värvimisraamat, vaid pigem erinevate teemadega joonistusalbum, mille ülesandeks on — mitte piirata kitsaste raamide, šabloonide ja vormidega, vaid tekitada soov joonistada. Pealegi ei ole paljud mudilased oma oskustes kindlad: «Ema, ma ei oska, ma ei tea, kuidas joonistada!», aga selles raamatus piisab kritselduse joonistamisest, mis võib muutuda lilleks või draakoni lõõmavaks hingeõhuks, samuti tolmuks vaibal, tormiks merel või isegi tulekahjuks. Selle raamatuga võib välja mõelda palju erinevaid tegevusi, tuleb vaid lehekülgedele pilk heita. Põngerjad kogu maailmas lihtsalt jumaldavad seda raamatut! Selle raamatu eripäraks ja väärtuseks on suur formaat, millele on mugav joonistada. Tänu paksule paberile saab laps joonistada nii pliiatsite kui ka viltpliiatsitega, nii värvide kui ka pastellidega. a href='/pdf/0212/982/kritselda_ise__demo.pdf'Tutvu raamatuga lähemalt!/a

iframe width="400" height="238" src="https://www.youtube.com/embed/9tcC-RPObnk" frameborder="0" allowfullscreen/iframeHervé Tullet lõi täiesti uue lasteraamatu liigi. Selles raamatus ei ole tegelaskujusid, hologramme või kleebiseid, sellel ei hakka põlema tuled ning see ei tekita helisid. See on kõigest Võluraamat, mida saab lugematu arv kordi lugeda ja alati nagu esimest korda. Raamatul «Minu raamat» on laste ja täiskasvanute kujutlusvõimele uskumatu toime ning see on ükskõik millisest elektroonilisest mänguasjast tuduvalt köitvam. Väikese lugeja ülesandeks on — vajutada kindlatele ringidele ja keerata lehekülgi ning toimuva üle imestada. Mänguformaadis raamat aitab tutvuda värvidega, vasaku ja parema poolega, mõõtmetega väike-keskmine-suur, see arendab motoorseid oskusi, sest terves reas üleannetes tuleb ka plaksutada, ja mis kõige tähtsam, raamat ergutab kujutlusvõimet. Selle raamatu lugemine — see on haarav seiklus ja lõbus mäng! a href='/pdf/0212/981/minu_raamat__demo.pdf'Tutvu raamatuga lähemalt!/a

Kanadas ilmunud pühapäevakoolidele mõeldud töövihik tutvustab lastele Vana Testamendi tegelasi, sisaldab värvimispilte, ristsõnu, ülesandeid ja küsimusi Vana Testamendi lugude kohta.

Kogumik »50 Years of Baltic Nations' Kommerses» pakub midagi hindamatut – kordumatuid mälestusi, pildimaterjali, ajalugu. Inglise keele baasil raamatus on saksa, eesti, läti ja poola keelsed originaaltekstid. Kogumik proovib täita eesmärki tekitada huvi uutes korporantide põlvkondades Eesti, Läti, Poola ja Saksamaa ühiste kommersside vastu, talletada ajalugu, anda ülevaade korporatsioonidest ning pakkuda varem osalenutele mõnusaid meenutusi. Kogumiku peatükid on järgnevad:1. Korporatsioonide ajalugu: Toomas Hiio «Üliõpilaselust ja üliõpilasorganisatsioonidest Tartus ja Riias 19. sajandil», Reet Bender «Mõnda balti kommersitraditsioonidest 19. sajandil Tartus memuaristika valguses», artikkel Heidelbergi kommerssidest ja Ants Tooming «Jumalateenistused BRK lahutumatu osana».2. Ülevaade korporantlusest Saksamaal, Eestis, Lätis ja Poolas.3. Esimene BRK Saksamaal, Eestis, Lätis, Poolas ja esimene naiskorporantide õhtu.4. 57 BRK-del osaleva korporatsiooni kirjeldus koos pildimaterjaliga.5. Osalejate mälestuskatked varemtoimunud BRKdest6. Artiklid BRKdest.

Juubeliks väljaantav fotoalbum koondab endas valikut korp! Indlas 90 aasta jooksul tehtud fotodest, kus läbi erinevate teemade ning ajastute koorub välja korp! Indla lugu.

NB! Raamatus on Toronto likvideeritud väliseesti koguduse tempel. Käesolev on ülesehitav ja kaunis teos meie vaimuliku kirjanduse kogule ja toeks meie igapäevasel rännakul igaviku teel, järgides Jumala Talle. Soovime, et raamat võiks olla kasuks igale lugejale eluvõitluses ja kitsa raja näitajaks läbi elu hämarate varjude kui ka päikesepaiste ning suunaks usupilgu nägema igaviku eesmärki – meie igaviku kodu. Edm. Saraoja

Romaani peategelased on lapsed Arnold ja Ann. Nende koduks on Kalamajas olev suur parun Girgensoni aed, kus nende isa töötab paruni aednikuna. Arnold ja Ann hoiavad teistest lastest eraldi ja on agulilaste pideva kättemaksu objektiks. Lapsed ja nende leebe ema kannatavad isa karmi ja äkilise loomuse tõttu tihti ülekohtuselt.

Gleitmani jt «Psühholoogia« - mitmeid põlvkondi psühholooge harinud õpiku eestikeelneesmatrükk, mille teeb eriliselt harivaks ja loetavaks mitu olulist tegurit:kaasaegsus: tõlke aluseks on 8., täiendatud väljaanneelulähedane ja põnev esitusviisteaduslik lähenemine, terviklik ja süsteemne käsitluskasutatud kirjanduse tohutu maht ja täielik loeteluolulisemate terminite seletav sõnastik rohkearvulised tabelid ja illustratsioonid

Talv on vaibumas, Kevad läheneb. Laulud õrnemad Sünnivad nüüd südames.

Mälestusteraamatu viimane köide sisaldab mälestusi nii kodumaalt, sõjaaastatest kui pagulaselust välismaal.

See raamat näitab võimalusi, kuidas oma soove tegelikkuseks muuta ja seda tegelikkust oma isiklikus elus mõjule lasta pääseda. Suurem osa meist jõuab oma elus ükskord punkti, kus esitatakse endale küsimus: «Kui väga ma ikkagi tegelikult tahan endale kõike seda, mida ma usun tahtvat? Kas see soov on ikka piisavalt tugev, et omandada parem viis, kuidas oma vaimsete ja emotsionaalsete võimetega võiks ümber käia?» Kui inimene sellesse punkti jõudes võib ausalt «jah» vastata, siis seisab ta erutava, uute kogemuste poole viiva reisi alguses. Kordustrükk.

«Uus maa minu akna taga» on aus ja otsekohene mõtisklus teemal väljarändamine-sisserändamine-lõimumine. Pärast viitkümmet aastat oma uuel maal Rootsis tunneb kreeklane Kallifatides end endiselt võõrana.Aga võõrasolek ei pruugi olla miinus, vaid pluss. Kes tunneb kahte, on targem kui see, kes tunneb ainult ühte.

Sisu: li / Saateks li / Noorusmaa li / Minu muinasmaa li / Tondid ja marupenid. Vana rehi li / Päike ja jõgi li / Hobused, hobused li / Teised loomad ja jahilood li / Inimesed ja vahekorrad li / Meie oma maailm li / On see su poja Endriku kuub? li / Viimnepäev li / Aiad ja ajad li / Saun jõe ääres li / Tähtpäevad li / Meie küla poisid li / Väikesed meistermehed li / Põgenemine kodust li / Ma lähen kooli li / Vaimse eneseteostamise tee otsimisel li / Linnakool ja 1905. a. revolutsioon li / Vaimse eneseteostamise tee otsimisel li / Koolmeister li / Tartus li / Rohelise momendi boheem li / Helme li / Vanavara korjamas li / Tartu kultuurielust li / Tartu sõjalaager. Lõpu algus li / Siuru li / «Siuru» kevad li / Saksa okupatsioon li / Vabadussõda. Siuru santlaagrite polk li / Kirjasaatjana Vabadussõjas li / Millal sünnib inimene?

Raamat tutvustab Tallinna ajaloo allikaid keskajast kuni 20. sajandi alguseni. Koostajate valikul on peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka teiste mäluasutuste hoidlatest välja otsitud, tõlgitud ning kommenteeritud 129 dokumenti, mis kajastavad Tallinna õiguskorda ja välissuhteid, rae töökorraldust, kaubandust ja käsitööd, vaimuelu, meditsiini ja hoolekannet, sõja-, katku- ja nälja-aegu. Lugeda saab valitsejate ürikuid, linnaseadusi, rae määrusi, aga ka tallinlaste erakirju ning kirjanduslikku loomingut. Arhivaalide välist mitmekesisust ja atraktiivsust peegeldab rikkalik pildivalik. Raamat on mõeldud kõikidele ajaloohuvilistele ning sobib täiendavaks lugemisvaraks ajalooõppimisel gümnaasiumides ja kõrgkoolides. Uut ja inspireerivat leidub ka professionaalsetele ajaloolastele. 2., täiendatud ja parandatud trükk

Sisu: li / Saateks li / Tee talutarest li / Tallinna vallutamas li / 1905. aasta revolutsioon li / Pagulasaastad li / Endisel tööpõllul li / Tsaaririigi varemetel li / Balti hertsogiriik li / Vabadussõda li / Asutav Kogu li / Ülesehitamine algab li / Esimene kriis li / Tõusuaastad li / Majanduskriis li / Põhiseaduse kriis li / 12. märtsi pööre 1934 li / Uus põhiseaduse parandamine li / 1935. a. 8. detsembri riigipöördekatse li / Rahva otsus li / 1937. aasta Põhiseadus li / President li / Lõpposa

Autor arutleb essees vaimu, võimu ja vabaduse vahekordade üle. «Inimsuhteid reguleerib peamiselt 3 tegurit. Nendeks on vaim, võim ja vabadus. Nende kolme teguri omavaheline kude on nii tihe, et väiksemgi muudatus või häire ühes toob kaasa muudatuse ka teistes. Vaimu, võimu ja vabaduse kolmikut võiks võrrelda aktiga pingköiel, kus vaim on pingköiel käijaks, võim on pingköieks ja vabadus balansseerimisridvaks. Selline võrdlus laseb ehk kõige paremini mõista vaimu, võimu ja vabaduse omavahelist suhet.»

Enamusele eurooplastest lõppes Teine maailmasõda – olgu õnnelikult või õnnetult – 8. mail 1945. Eesti sõduritele, kes viimse minutini idarindel olid, tähendas uus olukord vaid uute katsumiste algust. Kuna ühisest läändeminekust asja ei saanud, sattus enamus kas ükshaaval või väikeste gruppide kaupa Tšehhis idavõimu-joovastust põdevate partisanide kätte. Peale Tšehhi Põrguks nimetatud päevi jäi suur osa punaväelaste kätte vangi. Vaid vähestel õnnestus vabade inimestena läände pääseda. Mõnedel teistel läks see korda peale pikki eksirännakuid. Neist pajatabki «Sarviku sulaste» teine osa.

Kui aastal 1952 olin valmis saanud «Johannes Angelose», otsustasin kindlasti, et ma kunagi enam ei kirjuta mingit ajaloolist romaani. Aga aine valib autori, mitte sugugi autor ainet. Lõppeks seisin Palermo muuseumi etruski osakonna tagumises toas ja vaatlesin kõige majesteetlikumat jumalakuju, mida kunagi olin näinud. Siis vist juba tundsin sundust kirjutada ükskord etruskidest, kuigi veel püüdsin vastu tõrkuda. Algusest peale arenes mu huvi etruskide omapärase, ilusa, salapäraselt naeratleva kultuuri õitseaja vastu, umbes kuuenda sajandi lõpul e. Kr., seega enne kui roomlaste hävitustöö oli alanud ja kreeka kultuuri söövitav mõju läinud liig rikkuvaks. Hakates oma kujutluses moodustama pilti tollest maailma ühest otsustavast muutumisjärgust, märkasin oma üllatuseks, et olin sattunud Pärsia sõdade aega, seega aega, mis pakub teatava võrdlusvõimaluse oma-aja sündmustega, kui nii tahetakse. Mika Waltari

Käesolev töö käsitleb laulu «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» ajalugu ning selle osa eesti rahva elus. Ajaliselt haarab see perioodi alates 1869. aastast kuni kaasajani, seega kokku rohkem kui 110 aastat. Sisu: li / Laulu «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» loojad li / Algupära li / Rahvalaul kuni aastani 1896 li / Hümn kuni aastani 1918 li / Eesti Vabariigi aeg – 1918-1940 li / Aeg pärast 21. juunit 1940 li / Teine maailmasõda li / Eesti hümn teistes riikides li / Uuest eesti rahvalaulust ja hümnist li / Hümnitaolised ja teised populaarsed laulud li / Hümni juubelitest li / Märkmeid ja mõtteid li / Eesti maakohtade ja linnade hümnidest li / Loetelud

Raamat annab ajaloolise ülevaate Eesti ühistegevuse arengust ja tulemustest. Sisu: li / Ühistegevuse areng ja saavutused li / Pangaühistud li / Kindlustusühistud li / Kasutusühistud li / Ostuühistud li / Müügiühistud li / Tööühistud li / Ühisettevõtted li / Ühistegevuse üldine tähtsus ja korraldus li / Kasutatud kirjandus li / Joonised

NB! Raamatus on Toronto likvideeritud väliseesti koguduse tempel /br / See on romaan eesti töölistest, kuid nähtuna inimlikust, mitte klassivõitluslikust perspektiivist, ja on jäänud ainukeseks sellelaadseks meie kirjanduses, ka autori enese laiaulatuslikus toodangus.

Raamat käsitleb sini-must-valget värvikolmikut ja lippu eesti rahva ajaloos. Ajaliselt haarab see aktiivselt ümmarguselt 100 aastat. Käsitlus on jaotatud osadesse vastavalt rahva ajaloolistele perioodidele. Sisu: li / Eesti rahva ärkamisaeg ja rahvusliku iseteadvuse tõus li / Eesti Vabariigi aeg li / Eesti Vabariigi okupatsioonide aeg, alates aastast 1940 li / Sini-must-valgest värvikolmikust ja lipust üldiselt li / Pika Hermanni tornist li / Loetelud

NB! Raamatu tiitellehel on nimi ja aasta. Autor meenutab oma ülikooliaastaid, 1905. a. mässu, eesti haritlaste elu Venemaal, Esimest maailmasõda, Eesti Vabadussõda ja Vabariigi loomist, esimest Riigikogu ja selle liikmeid, välisriikide juhtide külaskäike Eestisse ning oma saadikurolli Leedus 1939. a. enne sõja puhkemist.