Viimasel ajal on Eesti haldussüsteemis toimunud palju muutusi. Seetõttu on paras aeg uuendada tutvust ka Eesti linnadega. Selles rikkalikult fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse nii linnade minevikku kui ka tänapäeva. Haldusreform muutis paljude linnade staatust. Praegu on meil 15 omavalitsuslikku ja 32 vallasisest linna. Vaatamata staatuse muutustele on linnad kui hoonete ja tänavate kogumid (nn asustusüksused) ikkagi säilinud. Neid on 47 ja neist antaksegi raamatus värvikas ülevaade. Kõrvale on jäetud ainult pealinn Tallinn, mille kohta on kirjutatud hulgaliselt teisi raamatuid. Käesolevas raamatus on oma rubriik ka nooremale lugejale.

Neljavärvitrükis raamatu «Eesti linnad» teksti autoriks on Tiiu Viirand, kes on kirjutanud faktitihedaid raamatuid nii Eestimaast ja selle huviväärsustest kui ka kunstiajaloost.

Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll.

Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit «mõnikord õed». Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui kõik koos olid, on loo alguseks möödunud kümme aastat: vahepeal polnud nad üksteisega peaaegu et suhelnudki. Ja see oli nende vanaema väga kurvastanud.

Nüüd oli vanaema surnud, olles pärandanud lastelastele oma puhkeküla – kaksteist puhkemaja, väikse elumaja, kohviku, kaupluse ja palju-palju mälestusi. Seal olid Dana, Harper ja Tawny kunagi nii toredasti aega veetnud. Naastes painavad neid kõiki kahetsus, usaldamatus ja süütunne. Ent saladused, mis neid üksteisest eemale viisid, hakkavad neid nüüd ka vähehaaval lähendama – eriti kui nad avastavad, et ka vanaemal oli oma saladus...

Õdedele on jäänud veel üks võimalus olla perekond – et minevik seljataha jätta ja olla tulevikus õnnelik.

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Töövihikutes on hulgaliselt eri raskusastmega harjutusi nii keeleteemade kinnistamiseks, sõnastusoskuse arendamiseks kui tekstianalüüsiks.

Töövihikutes on hulgaliselt eri raskusastmega harjutusi nii keeleteemade kinnistamiseks, sõnastusoskuse arendamiseks kui tekstianalüüsiks.

Looduseteemalise tegevusraamatu abil õpib laps tundma lilleõisi, linde, puid ja puulehti, loomade jälgi. Saab ka teada, kuidas kasvab taim, kuidas areneb konn. Põnevust pakuvad erinevad tähelepanuülesanded, erinevuste otsimine, mõistatused, loendamis- ja osavusülesanded.

Raamatus on nipid ja õpetused, mida kõike põnevat saab meisterdada okstest, kividest, lehtedest. Lisaks leidub piisavalt lehekülgi värvimis- ja kleepimishuvilistele, sest sisaldab ka hulganisti värvilisi kleebiseid.

Raamatu lõpus, viimastel lehekülgedel on mõistatuste vastused. Hea ajaviitekaaslane vaheajal, puhkehetkel, autos, bussis. Pliiatseid eraldi kaasas pole.

HOIATUS! Ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele. Sisaldab väikesi osi. Lämbumisoht.

Kõhedust tekitav tõestisündinud lugu ühe mehe elust ja hilisemast põgenemisest Põhja-Koreast.

Pooleldi korealane, pooleldi jaapanlane Masaji Ishikawa on terve elu tundnud end nagu mees, kel pole kodumaad. Säärane tundmus süvenes veelgi, kui tema pere kolis koos kolmeteistkümneaastase Ishikawaga Jaapanist Põhja-Koreasse ja maandus enese teadmata kõige madalamas sotsiaalses klassis. Tema korealasest isa meelitati värskesse kommunistlikku riiki küllaldase töö, kvaliteetse hariduse ja kõrgema sotsiaalse staatuse lubadustega. Ent uue elu reaalsus erines lubatud utoopiast kardinaalselt.

Nendes algul jaapani keeles avaldatud memuaarides meenutab Ishikawa värvikalt oma rahutut lapsepõlve ja kolmekümmet kuut julma aastat, mille ta veetis ahistava totalitaarse režiimi võimu all elades, ning ühtlasi väljakutseid seoses repatrieerumisega Jaapanisse, olles Põhja-Koreast vaevu eluga pääsenud.

«Jõgi pimeduses» ei ole üksnes šokeeriv pilguheit Põhja-Korea ellu, vaid ka tunnistus inimvaimu väärikusest ja alistamatust olemusest.

Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja Enn Sellik on kahekordne olümpiamees (Montreal 1976, Moskva 1980). Kuigi tiitlivõistlustel ei õnnestunud Sellikul pjedestaalile tõusta, kuulus ta oma parimail aastail maailma tippstaierite hulka. Selliku võimetest kõneleb asjaolu, et tema nimele kuuluvad tänaseni Eesti rekordid 5000 (13.17,2, Podolsk 1976) ja 10 000 meetris (27.40,61, Praha 1978). Niisiis on Selliku rekordid püsinud 40 aastat!

See raamat räägib Iisakust pärit poisi pürgimisest tähtede poole NSV Liidu ebaõiglase ja armutu spordisüsteemi kiuste, tema pikki aastaid kestnud usalduslikust ja tulemuslikust koostööst treener Manfred Tõnissoniga. Sellik kõneleb ausalt ka toonase punaimpeeriumi tippspordi räpastest tagamaadest ja igapäevasest nõukogude tegelikkusest.»

Kas teadsid, et hommikupudru söömine ei ole tegelikult tervislik päeva algus? Ka piim ei aita luid ehitada, samas kui munad pole üldsegi kurja juur. Me ümber tiirleb tohutu hulk pidevalt muutuvat ja vastuolulist teavet toidu kohta. Selles infouputuses muutub valikute tegemine üha raskemaks.

Toidupoodi jõudes tabab meid segadus ja jõuetus. Mida valida või mida uskuda? Ka kõige teadlikum meist jääb valikutega hätta ega tea, mida süüa, et püsida heas vormis ja parandada tervist.

Dr. Mark Hyman vaatleb iga toidugruppi üksikasjalikult ning selgitab uuringute põhjal välja, milles oleme seni eksinud. Ta paljastab, millised toidud meie tervise eest hoolt kannavad ja millised meile ohtu kujutavad. Teraviljadest kaunviljadeni, lihast piimatoodeteni ja rasvadest magusani. Lisaks tõestab ta toidu võimsat rolli ravimina, mille abil pöörata tagasi kroonilisi haigusi. Ta purustab valearusaamu ja seletab lahti paeluvaid teadusavastusi lihtsas ning arusaadavas stiilis.

Dr. Mark Hyman on praktiseeriv perearst, kümnekordne #1 New York Times menukirjanik, rahvusvaheliselt tunnustatud arvamusliider, kõneleja, koolitaja ja oma valdkonna propageerija. Ta on Clevelandi Kliiniku Funktsionaalmeditsiini Keskuse direktor. Ta on teinud kaastöid paljudele telesaadetele ja ajalehtedele.

Islandil elava Eesti muusiku Risto Lauri fantaasiaküllane ja ootamatute kõverpeeglikäikudega ilukirjanduslik fiktsioon poliitilise elu telgitagustest 90-ndate aastate Taas-Eestis, kus absurdsete afääride ja räpaste mahhinatsioonidega vürtsitatud tegevustiku keskmeks saab maaliline koht nimega Soodaranna.

Raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ja korrigeerib mitmeid meie vanema ajalooga seotud küsimusi. Vene riik tekkis sisuliselt slaavlaste osaluseta, laienedes alles hiljem slaavi aladele, alistades ja maksustades sealsed rahvad.

Nimetus ‘venelased' tähistas eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust: algselt olid selles valdavaks friisid, seejärel skandinaavlased, siis mitmed läänemeresoome rahvad ja merjalased ning alles nende järel slaavlased. Slaavistumine hoogustus pärast seda, kui 988-989 võeti vastu slaavi vormis ristiusk, misjärel seni riigiloomes kaasa löönud muinaseestlased Venest lahku lõid. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi algusaegadest kohalikele rahvastele jäänud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

Kehal on emotsioonide väljendamiseks suur hulk viise. Piinlikkus paneb punastama, erutus mõnikord lausa minestama. Käed värisevad, kui haarame sulepea, et anda allkiri abieluregistrisse. Enne esinemist närveerides veereb üle lauba higipisar. Need käivad kokku impulsiga, mis pani koopainimese südame kiiremini lööma, et ta suudaks karvase mammuti eest ära joosta. Need on keha füsioloogilised reaktsioonid, millel on kindel eesmärk isegi juhul, kui see eesmärk pole alati ilmselge. Kuid mis saab siis, kui sedalaadi normaalne füüsiline reaktsioon emotsioonile lakkab õigesti töötamast?

«Kõik sünnib su enda peas» kõneleb erilistest haigustest, mis käivad mööda tavalisi inimesi ja nuhtlevad neid pimeduse, halvatuse, krampide, kurnavate valude või tapva tinase väsimusega. Kõigis nende vaevades ei ole süüdi aga keha, vaid hoopis vaim – tegu on psühhosomaatilise haigusega, mis tekib psühholoogilistel põhjustel, kuid alles siis, kui sümptomid ületavad tavapärased piirid, hakkavad takistama inimese funktsioneerimist või ähvardavad tema tervist.

Neuroloog Suzanne O'Sullivan kirjeldab oma raamatus äärmuslikke juhtumeid, kus tema juurde halvatuse, krampide või mõne muu esmapilgul neuroloogilise sümptomiga jõudnud patsiendid said diagnoosi, mis pani kahtluse alla kõik nende kannatused. Nende haigusi ei saa ravida operatsiooni ega tablettidega, vaid appi peab tulema psühhiaater. Iga patsiendi loo kõrval jutustab autor nende haiguse uurimise ja ravimise ajalugu, alustades antiikaja käsitlusega hüsteeriast ja lõpetades tänapäeva kõrgtehnoloogiliste diagnostikameetoditega.

Wellcome Trusti 2016. aasta raamatuauhindRoyal Society of Biology 2016. aasta raamatuauhind

Suzanne O'Sullivan on Iiri neuroloog, kes lõpetas 1991. aastal Trinity kolledži Dublinis ja töötab neuroloogia ja kliinilise neurofüsioloogia valdkonnas arstina alates 2004. aastast. Lisaks kaitses O'Sullivan 2015. aastal Londoni ülikooli Birkbecki kolledžis magistrikraadi loovkirjutamises. Tema sulest on lisaks erialastele publikatsioonidele ilmunud kaks populaarteaduslikku raamatut.

August Gailiti (1891–1960) päevakajaline kaastöö ajalehtedele annab võimaluse näha kuulsa kirjaniku üsna varjatud külge – tema elulugu on kujundanud ja määranud nii Läti-Eesti piiriala kirev päritoluliin kui ka kaks maailmasõda.

Läti-teema valitseb raamatu esimeses osas.
Teise ossa paigutatud Esimese maailmasõja sündmuste ja järgnenud Vabadussõja episoode on ta kirjeldanud sõjakirjasaatjana, teise sõja ajal on ta pigem vaikinud. Kahe sõja vahel on ta seigelnud Euroopas, kirjeldanud andunult, kuid ikkagi muigelsui sealseid kunstirikkusi ning vahest kummalisigi inimsuhteid.

Autorit tsiteerides: «Inimesed on nagu nisuväli: ühed kõrred kasvavad kõrgeks ja nende pead on rasketest teradest lookas, teised jäävad kängu ja nad karjuksid tigedusest, kui nad oleksid inimesed. Hea seegi, et mitte iga tige väljendus su kõrvadeni ei ulatu.»

Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal.

See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal oli asju, mida oli sõnadega võimatu seletada, ja asju, mis olid sõnadetagi selged. Kuid vaatamata kõigele elasid ka sel ajal inimesed, kes trotsides igapäevaseid eluraskusi, uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda.

Raamatu «Hüüdnimi Eestlane» tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage ennast teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.

Chögyam Trungpa (1940–1987) oli üks esimesi, mõjukamaid ja värvikamaid tiibeti budismi õpetajaid, kes suutis astuda tõelisse loomingulisse dialoogi lääne inimestega. Tema edu saladus oli oskus edastada budismi iidseid tõdesid ja meeleharjutusi tänapäeva lääne inimesele arusaadavas keeles. Olles Tiibeti Surmangi kloostrite ülemlaama, põgenes ta 1959.aastal Tiibetist Hiina kommunistliku režiimi eest Indiasse, õppis hiljem Oxfordis ning hülgas mungarüü, et oma õpetusi läänes paremini teostada. Ta rajas Šotimaale esimese budistliku kloostri läänes, USAsse esimese budistliku ülikooli ja üle 100 meeleharjutuskeskuse üle kogu maailma.

Trungpa teosed on aegumatu klassika, tema loenguid ja raamatuid käsitletakse budismi baastekstidena, millel on hindamatu praktiline väärtus. Käesolev raamat on Chögyam Trungpa hilisemate loengute põhjal juba pärast tema lahkumist koostatud sidus õpetusraamat sellest, kuidas inimene oma peamise psüühilise takistuse – hirmuga – sõbraks saades suudab seda ületada ja hirmust täielikult vabaneda.

John Bergeri raamat «Nägemise viisid» muutis inimeste mõtteviisi kunstist ja kunstikriitikast. See pöördeline teos näitab, kuidas seda, mida me näeme, mõjutavad alati terve hulk eelarvamusi, mis puudutavad ilu, tõde, tsivilisatsiooni, maitset, ühiskonnakorraldust, kunsti positsiooni jms.

Berger koorib õlimaalidelt, fotodelt ja graafiliselt kunstilt ükshaaval tähenduslikke kihte, osutades et pilte nähes me pelgalt ei vaata neid, vaid osaleme palju mitmekülgsemas tõlgendusprotsessis.

Kunstiajalugu pole Bergeri järgi mitte eri stiilide vaheldumise ajalugu, vaid erinevate nägemisviiside ajalugu, mis piiritleb seda, mida me kunstiteost vaadates üldse näeme ja tähenduslikuks peame.

BBC samanimelisel 4-osalisel sarjal põhinev raamat ilmus esmakordselt 1972. aastal ja on järgneva poolsajandi jooksul kujunenud visuaalkultuuri ja kunstiajaloo klassikaks.

Nikki päev ei alga üldse hästi. Kõigepealt magab ta sisse, seejärel avastab, et võileib on tema kampsuni külge kleepunud ning õde on tema telefoniümbrise musta markeriga ära sodinud. Kehalise kasvatuse tunnis virutatakse Nikkile palliga vastu nägu ja tüdruk kaotab teadvuse … Kui Nikki uuesti silmad avab, pole miski endine, sest ühtäkki on ta sattunud muinasjutumaale, milles kõik tema sõbrad on kehastunud mõneks muinasjutukangelaks. 

Loe Nikki põnevatest seiklustest koos kuldkiharakese, punamütsikese ja teiste tegelastega.

Varem on samas sarjas eesti keeles ilmunud «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi popist peoplikast», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi muinasjutulisest elust», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi andekast poptähest», «Luuseri päevik. Kuidas pidada päevikut nagu tõeline luuser», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi nõtkest uisuprintsessist», «Luuseri päevik. Lood mitte nutikast preili tarkpeast», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi õnnelikust südametemurdjast» ja «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi glamuursest teletähest».

Millise riigi lipp ei ole ainsana ei ristküliku- ega ruudukujuline? Millise riigi lipul on kujutatud kaktuse otsas istuvat kotkast, kes hoiab madu küünte vahel?

Nendele ja paljudele muudele põnevatele küsimustele leiad sellest raamatust vastused. «Maailma lipud. Kleepsuraamat» on täis toredaid fakte ja kuhjaga teadmisi maailmast, kus me elame. Lisaks on raamatuga kaasas üle 190 värvilise kleepsu, mis aitavad lipumaailmas selgust luua.



Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

«Kunstiteaduslikke Uurimusi» on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid.

Ajakiri seab oma sihiks toetada ja ärgitada eesti kunsti, arhitektuuri, disaini ning tervikliku visuaalkeskkonna uurimist. «Kunstiteaduslikke Uurimusi» on selles vallas keskne teadusmõtte avaldamise ja vahetamise foorum Eestis.

Sisu:

• Anders Härm. On the Genealogy of ‘Soros Realism': The ‘Making of' International Eastern European Art
• Ingrid Ruudi. The Tallinn Art Hall as a Testing Ground for the Public Sphere in the Transition Era: The Cases of Group T and George Steinmann
• Epi Tohvri. Valgustusajastu uue ülikooli idee – «Akadeemiline küla». Thomas Jeffersoni kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses
• Tõnis Tatar. Neuroesteetilised kunstiteooriad ning nende võimalused mõnede Henn Roode portreede analüüsiks

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis.

Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini.

Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse.

See humoorikalt illustreeritud raamat räägib elulistele näidetele tuginedes lihtsatest, kuid sugugi mitte enesestmõistetavatest asjadest. Noorte kohati liigsest lapsemeelsusest on tänapäeval saanud vanematele mureküsimus. Leidub noori, kes on küll füüsiliselt juba suureks kasvanud, kuid pole saanud sealjuures ei täiskasvanuks ega iseseisvaks.

Kuid selles on oma osa lapsevanematel endil, kellel on palju liigset tarmu, nii et sellest jätkub ka oma laste elu elamiseks, kõikides nende asjades osalemiseks, nende eest otsustamiseks, nende elu kavandamiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Küsimus seisneb selles, kas lapsed seda üldse vajavad. Ja kas ei kujuta see endast hoopiski põgenemist omaenda elust lapse ellu?

Autor juhib tähelepanu sellele, et tuleb ka iseenda eest hoolitseda, lubada endal olla mitte ainult lapsevanem ja leida võimalusi sellest rollist väljumiseks. Selles raamatus ei räägita mitte ehtsast laiskusest, vaid peetakse silmas lapse iseseisvuse arenemiseks vajalike tingimuste loomist.

Peaasjalikult on see raamat mõeldud emadele, kes üritavad alati viimase peal head olla. Ja neile, kes tahavad teada, mida teha, kui laps ütleb, et ta ei oska või ei taha, ja kuidas panna teda iseendasse uskuma.

Keelatud ahvatlus... Iha, mis on liiga tugev, et sellele vastu seista!

Armastus on nõrkus, mida miljardär Lucien Fox keeldub endale lubamast. Kuid kütkestav Audrey Merrington paneb mehe muljet avaldava enesevalitsuse proovile. Nende perekonnad on abielu kaudu seotud ja seetõttu on Audrey alati olnud Lucieni jaoks täiesti keelatud, ometi on naise häbelik süütus küünilisele Lucienile ahvatlev. Kui skandaal neid kokku viib, teeb Lucien ettepaneku ajutiseks lahenduseks nende tülikale ihale ja selleks on täielik sulnis alistumine.

Kunagi varem pole olnud sellist aega nagu praegu, kui oleks tuntud suuremat uudishimu inimese päritolu ja saatuse vastu. Võib üsna julgesti öelda, et igasugune katse esitada «suurt pilti» inimkonna päritolu, loomuse ja «erilisuse» kohta toob kaasa vaidlusi ja nende tuumaks on küsimus, mida me nimetame oma identiteediks, nii isiklikult kui ka inimsoona tervikuna. 

1906. aastal avaldas Ameerika humorist Mark Twain kuuekümneleheküljelise essee «What Is Man?» (Mis on inimene?). See koosneb tüütust dialoogist ühe vanema mehe (kes usub, et inimene on kõigest masin) ja noore mehe vahel (kes ei usu konkreetselt midagi, kuid on veenmisele aldis). Essee ei kuulu tema parimate kirjatööde hulka. Näib, et hiljem on kirjanikud püüdnud sellest teemast otsekui katkust eemale hoida või räägitakse pigem sellest, mida tähendab olla meessoost, mitte mida tähendab olla inimene. Ma arvan, et kui Piiblis küsitakse: «Mis on inimene?» (Ps 8:5), siis oodatakse hoopis sügavamat vastust. Psalmist pakkus oma vastuse välja juba kolm tuhat aastat tagasi: Jumal on loonud inimese selgesti määratletud eesmärgil — rakendama valitsusvõimu planeedil Maa ja (järelduvalt) kandma viimses plaanis osa tema jumaliku loomuse kirkusest. 

Tänapäeval ei ole suur osa inimkonnast Piibliga nõus ja otsib alternatiivseid lahendusi. Selles raamatus me mõtestamegi inimest kosmoloogia, bioloogia ja psühholoogia kontekstis, siis aga tuleme tagasi Piibli konteksti ja avastame, et psalmist tabas siiski märki. Ärge laske teaduslikul jutul ennast heidutada. Ma kirjutan lugejasõbralikul ja sageli humoorikal viisil, arvestades, et kõik ei ole kõiges asjatundjad.

New York Timesi ja USA Today müüduima kirjaniku Sarah J. Maasi köitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni kõige unustamatumaks looks.

FEYRE ON SUREMATU.

Olles päästnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna käest, läheb ta tagasi Kevadkotta, nüüd juba suurhaldja väega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva päästmiseks – ega kokkulepet, mille sõlmis Rhysandiga, kardetud Öökoja vürstiga.

Kui Feyret tõmmatakse üha sügavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire võrku, kerkib pea kohale sõda. Ja kurjus, mis on märksa suurem kui iga kuninganna, ähvardab hävitada kõike, mille nimel Feyre on võidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse.

TA PEAB LOOVUTAMA OMA SÜDAME, ET RAVIDA POOLEKS REBITUD MAAILMA.

Kuue suure kokkuvolditava kaardiga raamat tutvustab lugejatele inimkeha, selle elundeid ja talitlusi. Suured selged joonised näitavad inimkeha peamisi osi, vereringet, närvisüsteemi, siseelundeid ja skeletti. Igas peatükis on lisaks raamatukesed, milles on põhiline teave üksikute kehaosade haigustest ja nende ravist, tervislikust toitumisest ja elustiilist ning sellest, kuidas vigastuste korral kõige paremini esmaabi anda. Atlas näitab, kuidas inimese keha töötab ja annab nõu, kuidas selle eest võimalikult hästi hoolitseda ja mida on tarvis teha terviseprobleemide korral.

Selles õpetlikus raamatus on kokku üle 250 värvilise pildi, mis aitavad kogu teavet ka visualiseerida.

Avasta, õpi ja lõbutse!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kiiri Saare lugudes põimuvad inimlikud igatsused argipäeva tegelikkusega. Tema tegelased on kõvast puust. Tundlikud, kuid allaandmatud, kandes endas lootust helgemast homsest. Autori loomingut iseloomustab hea inimestetundmine, värvikas jutustamisoskus ja lugude sügav läbimõeldus.

Muinaslood ja rahvajutud määratlevad meie kultuuri. Need moodustavad omalaadse inimkogemuse varamu, milles sisalduvad meie soovid, hirmud ja unistused. «Muinaslood ja rahvajutud» näitab nende juttude mitmekesisust, pakkudes lugusid ülevast naeruväärseni, humoorikast traagiliseni.

Raamat koondab nii tuntud muinasjutumeistrite loomingut kui ka vähem tuntud lugusid Norrast, Venemaalt, Indiast, Filipiinidelt ja Jaapanist. Lisaks leiab siit kirjandusteadlaste põnevad kommentaarid, mis annavad vihjeid lugude pärinemisest ja nende moraalist.

Sõbrad radikaribi linnast juba ootavad sind! Täienda pilte, kus vaja, ja värvi need siis kenasti ära ka! Kaasas tore kingitus!

Hoiatus! Kaasas olev kingitus ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Jagatud saladus...Aga kas meest võib usaldada?

Diana Martin on elevil, et saab ajakirjanikuna kajastada Pariisi maailmanäitust. Aga tema uuest rollist ei tohi keegi teada, sest vanemad ei lubaks seda iial. Kui salapärane Sir William Blakely tema riuka avastab, teab ta, et see võib neiu ohtu seada. Säde, mis nende vahel tekib, paneb Williami mõistma, et ainuke viis Dianat kaitsta on olla talle nii lähedal kui võimalik.

Esimene A klass teab suurepäraselt, et veebruar on Eesti sünnipäevakuu. Pidupäevani on veel aega ning lapsed jõuavad põhjalikult valmistuda, et siis tähtsat sündmust vääriliselt tähistada. Kuid täpselt samal ajal on sünnipäev ka Johanil – ja temal pole seda elus veel kordagi peetud. Selge see, et koos Eestiga peab toreda ja meeldejääva peo saama Johangi, otsustab esimene A klass!

Kuues raamat sarjast ESIMESE KLASSI AASTARING, mis annab põhjaliku ülevaate ühe esimese klassi elust õppeaasta jooksul. Varem on ilmunud: «Esimene A klass ja tarkusepäev», «Esimene A klass ja kooliaasta algus», «Esimene A klass ja sügise süda», «Esimene A klass ja muinasjutukarneval» ning «Esimene A klass ja jõuluaeg». Sarja järgmine raamat räägib klassi kevadistest töödest-tegemistest.

Henn Põlluaas (s. 1960) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Endine Saue linnapea, tänane Riigikogu ja väliskomisjoni liige, raamatute «Eesti-Vene piirileping, ära andmine või äraandmine?» (2010) ja «Lennart Meri, vabaduse valus valgus» (2011) ning paljude artiklite autor.

Tõuke käesoleva raamatu kirjutamiseks andis Jevgeni Ossinovski 2016. aasta SDE kongressil peetud bolševistlikult räuskav ja estofoobne kõne. Tema öeldu, et rahvusriiklus on «ohtlik ja ebainimlik düstoopia» ning rahvuslased «ksenofoobne okse», pälvis sotsiaaldemokraatide tormilise aplausi. Tegemist on viimaste aastate ühe räigeima ja vaenulikuma rünnakuga nii eesti rahva kui Eesti põhiseadusliku korra vastu.

Rohkete viidetega varustatud raamat heidab pilgu sotside tegevusele ja ideoloogiale ning paljastab selle varjatud allhoovusi ja tagamaid. On ju sotsialism 20. sajandi kuritegelikeks kuulutatud režiimide, nii natsismi kui kommunismi ideoloogiline platvorm ning sotsid püüavad «sallivuse» sildi all kehtestada uut repressiivühiskonda, kus nemad defineerivad ja dikteerivad, mis on õige, mida tohib või peab tegema ja mõtlema.

SDE sildistab ja ründab kõike, mis ühiskonda on kandnud, sidustanud ning taganud järjepidevuse ja tasakaalustatud arengu. Toimuvat on nimetatud neomarksistlikuks kultuurisõjaks normaalsuse, traditsiooniliste ideaalide ja väärtuste, perekonna, eestluse, rahvusriikluse ja euroopaliku kultuuri vastu. Kui vaadelda SDE internatsionalistlikku rahvusriikluse vaenulikkust, siis on paralleeli toomine Interrindega igati kohane – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimi võikski olla Interrinne 2.0. Sotsid andsid ja annavad iga päev üha uut ainest, millest kirjutada.Seetõttu oli ehk kirjutamisest veelgi raskem raamatule mingil hetkel joon alla tõmmata. Nüüd on see tehtud.

«Fontes iuris Romani» on kogumik, mille alusel saab lugeja esimest korda tutvuda valikuga Rooma eraõiguse tähtsaimatest allikatekstidest koos nende eestikeelse tõlkega.
Kogumik annab kõigile õigusajaloost ja õiguse arengust huvitatutele võimaluse kogeda ise Euroopa õiguslugu palju mõjutanud Vana-Rooma juristide mõttemaailma.

Gaiuse «Institutsioonide» ning Justinianuse «Institutsioonide» ja «Digestide» väljavõtete kõrval on teos varustatud konteksti süvenemiseks vajaliku sissevaatega Rooma õiguse periodiseerimisse ja juriidilise kirjanduse liikidesse. Kogumikus leidub ka ülevaade Rooma tähtsaimatest juristidest, õiguse arengu kronoloogia ning olulisemaid termineid sisaldav ladina-eesti glossaar.

Kui palju on vaja ohverdada, et saada maailma parimaks?

See on lugu ühest Norra kirkaimast sporditähest. Poisist, kes kaotas kõik suusavõistlused, aga ei andnud mitte kunagi alla. Tahtejõust, vanaisast ja lapselapsest, üksindusest ja ebakindlusest, julgusest olla sina ise. Mehest, kes trotsis kõiki ja tõi suusasporti murrangu. Kuldmedalitest, skandaalidest ja autosõidust, mis muutis kõik.

Jutustanud on Petter Northug – ainus, kes teab kogu tõde.

«Esimene valu lööb jalgadesse. Järgmine rindu. Aga ma surun edasi. Kuni valu hakkab pulseerima meelekohal. Kuni pilt hakkab kokku tõmbuma. Kuni kogu keha on häirerežiimis. See on siis, kui ma end teistest lahti rebin.»

Etnograafilise kindakirja kudumise traditsiooni kandja ja edendaja Aino Praakli raamat «Eesti mustrid ilma laande laiali» jätkab tuntud ja armastatud autori samateemaliste raamatute sarja värskete ja põnevate mustritega. Kokku sisaldub teoses üle kahesaja erineva mustri koos põhjalike kudumisõpetuste ja joonistega. Kõik tekstid on nii eesti kui inglise keeles.

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel.
Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks.
Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks.

Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks.

See raamat räägib toidust, mida kasvatab ja valmistab perekond, kes elab väikeses haljendavas orus, kus kohtuvad kaks Itaalia kõige ajaloolisemat ja kaunimat piirkonda – Umbria ja Toscana. Ühtlasi räägib see raamat selle perekonna igapäevaelust ja piirkonna kultuurist, sest Toscana köök on lahutamatult ühte põimunud Toscana kultuuri ja omapära ning seal elavate inimestega.

«Toscana aastaring» iga peatükk võtab ette ühe kuu: jaanuaris prosciutto soolamine ja vorstide toppimine, juustutegu märtsis, aprillis lihavõtteroad, septembris seenelkäimine ja seenetoidud, oktoobris veinitegu ja detsembris oliiviõli pressimine – ja muidugi palju, palju muud. Raamatust leiab loomulikult ka ohtralt retsepte kõigi traditsiooniliste Toscana roogade valmistamiseks alustades kõige lihtsamatest: värsketest salatitest, oliiviõliga leivast ja pastast kuni kõige keerukama vorstiteo ja hõrkude maiustusteni.

Toscana kultuuri ja loodusega ühes rütmis hingav raamat sobib suurepäraselt nii kirjandussõbrale nautimiseks kui ka kokale käsiraamatuks, ka Põhja-Itaalia reisihuviline leiab siit palju huvitavat ja kasulikku.

Selle raamatu eesmärgiks on aidata teismelistel arendada ja parandada oma enesehinnangut. Tervislikku enesehinnangut võib mõista kui positiivset endasse suhtumist, mis sisaldab enda aktsepteerimist, arusaama oma nõrkustest ja tugevustest ning realistlikku veendumust, et ollakse teistega võrdväärne. Teismelised, kellel on tervislik enesehinnang, on hoolimata välistest asjaoludest veendunud oma väärtuslikkuses ja austavad teiste väärtuslikkust.

Raamatu praktilised ülesanded on koostatud, et aidata noorukitel avastada, aru saada ja väärtustada nende tõelist ja ainulaadset ennast ning õpetada neile oskusi, mis võimaldavad neil muutuda täiskasvanulikumaks ja käia oma teed põhimõttekindlalt ning rahuga.

Sellest raamatust leiad sa ülesandeid, mis aitavad sul teada saada, kes sa oled; mõista, kuidas sa said selleks inimeseks; ning avastada, kelleks sa saada tahad.

Riina Einasto kolmas luuleraamat on jõuline ja kujundlik, lugejal on võimalik tunnetada värvide maagilist maailma iga ihurakuga ning näha rõõmsaid-romantilisi pilte silmade eest läbi vilksatamas.

alles pärast
päikeseloojangut
päikesejärgne elu
metsikult äraarvamatu
surmlähedalt nauditav
see on päriselt
julgetele kulgejatele
võtke need värvid
ja ahmige tõelisust

«Lembelood» sisaldab nii värsse kui proosat. Selles on illustratsioone mitmelt autorilt. Nendega lõimub Niina Klaasi ballaad Saaremaa harrastusdendroloogist Mihkel Rannast. Peale Saaremaa, Pärnumaa, Tallinna ja Tartu aimub sõnades ning piltides teisigi kodumaa paiku. Juttu tuleb Pihkvamaast ja Karpaatidestki. Kõigest ometi pealkirjas olevas võtmes.

«Kuulikindlad lapsed» on praktiline teejuht toitumisse, mis tagab tervise terveks eluks: imikueast kõrge vanuseni.

Dr Joel Fuhrman aitab oma erapraksises muuta perede toitumisharjumusi ning seeläbi taastada nende tervist. Käesolevas raamatus esitleb ta murrangulist teadusuuringut, mis toob välja, et vähkkasvajad ja teised tõsised haigused on tihedalt seotud meie toiduvalikutega elu esimesel veerandil. Sellepärast on esimestel eluaastatel tehtud toitumisvalikud ning juurutatud toitumisharjumused väga olulised edasise tervise kujunemisel.

Tema poolt väljatöötatud toitaineterikkal dieedil võib olla märkimisväärne mõju laste tervise tugevdamiseks ja erinevate haiguste vältimiseks. Raamatus selgitab Dr Fuhrman, kuidas õige toitumine aitab lastel säilitada ka terve mõistuse: kuidas teatud toitude söömine või vältimine võib positiivselt mõjutada laste IQ-d.

Toetudes teaduslikele uuringutele ning erinevatele toitainete koosmõjule, annab Dr Fuhrman raamatus nõuandeid, kuidas säästa lapsi diabeedist, südame-veresoonkonnahaigustest ja vähkkasvajatest.

Lapse elustiilis ja toitumises väikeste muutuste tegemine võib muuta enamat kui tabletid – ning see on ka ohutum. Korras toitumine lahendab tihtipeale haigestumisega kaasnevad probleemid ja hoiab ka tulevasi haigusi eemal. Dr Fuhrman pakub vajalikku tõendusmaterjali teaduskirjandusest ja isiklikust arstikogemusest. – Dr. T. Colin Campbell, Cornelli Ülikooli toitumisalase biokeemia emeriitprofessor

«Kuulikindlad lapsed» on terve pere teejuht, mis aitab kujundada tervisliku toitumise harjumust. Raamatust leiad lastesõbralikke ning kergesti valmistatavaid retsepte ka kõige valivamatele sööjatele.

«11 ÜKSTEIST» on südamest koostatud luulekaartide kogumik, millega tunneb tugevat sidet igaüks, kellel on olnud õnn siirast armastust kogeda. Sõnadesse pandud tundeid väljendavad just üksteist luuletust, sest üksteisele saame me loota, üksteisega saame me jagada mõtteid ja tundeid.

Võimalus on hoida kogumik tervikliku raamatuna või selle lehed ükshaaval kaartidena välja võtta ning soojade soovidega edasi kinkida. Soojenda enda kalli inimese südant ning tee tema hingele pai, jagades puhast ja tingimusteta armastust.

Meie elu kujundavad meie harjumused. Seda päevikut igapäevaselt täites muudad oma elu kardinaalselt positiivsuse poole. Tänulikkuse tunde kasv toidab hinge ja annab igapäeva elule hoopis teise vaatenurga.

-Elu muutev 
-Harjumusi muutev 
-Parim kingitus endale ja sõbrale

Kõige lihtsam moodus alustada iga päeva positiivsete mõtetega

Meie elu kujundavad meie harjumused. Harjumused otsustavad, milline inimene sa oled ja kuidas sa oma elu elad. Oled sa kõigega rahul või võiks siiski midagi olla teisiti? Ehk tunned, et sul on pidevalt kiire? Ei jagu piisavalt aega pere, sõprade ega hobide jaoks? Elu nautimist kipuvad varjutama väikesemad ja suuremad pettumused ning läbikukkumised?

Hea uudis see, et me kõik saame ise oma harjumusi ja oma elu muuta. Üks oskus, mis teeb meist parema inimese, on oskus tunda tänulikkust. Tänulikkus on võti rahulikumasse, mõtestatumasse ja õnnelikumasse ellu. Seda on võimalik õppida ning teha tänulikkusest oma elu igapäevane harjumus. Kuidas? Tänu sellele päevikule, millest võib saada sinu igapäevane sõber ja salajane relv, kes juhatab teed positiivse elu poole ning aitab keskenduda ainult headele asjadele.

Pane korraks nutitelefon käest või pühenda hilisõhtuse televiisori vaatamise asemel ainult seitse minutit päevas oma elu paremaks muutmisele ning alusta uut elu kohe täna! Päeviku täitmine on lihtne – pead ainult hetkeks mõtlema igale pisiasjale, mis sind tegelikult õnnelikuks teeb ning mille eest on sul põhjust olla tänulik. Pane need asjad kirja, lisa neile oma väikesed või suured soovid ning head asjad hakkavadki juhtuma!

Hoiatame vaid selle eest, et päeviku lisamõjude hulka võivad kuuluda nii suurenenud õnn, paremad suhted kui ka pidevalt optimistlik meeleolu.

Mäletad hommikut, mil sa olid kohe ärgates värske ja puhanud ning tundsid ette, et tulemas on väga hea päev? Kas sa tahaksid seda tunnet tunda iga päev? «Minu lugu» on loodud selleks, et aidata sul seda saavutada, sest pärast tõusmist saad kohe esimeste minutite jooksul paika panna ülejäänud päeva meeleolu ja kulgemise.

Tänulikkus on hinge vitamiin. Seda päevikut igapäevaselt täites muudad oma elu kardinaalselt positiivsuse poole ja täidad oma hinge kasulike vitamiinidega. Uut harjumust kujundades avastad peagi ennast paradiisist!

Miks just kirjutamine on oluline? Käsitsi kirjutamine nõuab suuremat vaimset pingutust ja aega, mis aitab niisamuti jätta mällu parema jälje võrreldes arvutiklaviatuuril tippijatega, ütlevad teadlased. Käsitsi kirjutamine ergutab ajumehhanisme viisil, mida trükkimine ei tee. Lugemine ja kirjutamine hõlmab teadlaste sõnul mitmeid meeli, käsitsi kirjutades saab aju tagasisidet lihastest ja sõrmeotstest. Norra Stavangeri Ülikooli professor Anne Mangen ütles, et tema poolt läbiviidud uuring näitas, et lugemisel ja kirjutamisel olid stimuleeritud erinevad aju osad. Muu hulgas täheldati Broca keskuse ehk motoorse kõnekeskuse aktiveerumist, samas kui klaviatuuril trükkijatel oli selle keskuse aktiveerumine märksa väiksem või puudus üldse. Seega, kui soovid enda pähe luua kestvaid mõttemustreid, tuleb käsitsi kirjutada.

«Minu lugu» on:

Elu muutev – kui alustad päeva õigesti ja tänulikult, hakkavad head asjad iseenesest sinuga juhtuma. Iga päev.

Järjepidevaks muutev – mul on kiired päevad ja vähe aega ning olen järjepidevuses kehv… ma ei hakka seda täitma. See on üks peamisi põhjuseid, miks päevikut ei täideta. Aga see ongi just põhjus päeviku täitmiseks, võtad korra päevas seitsmeks minutiks hoog ja tempo maha ning vaatad endasse. Kas see, kes peeglist vastu vaatab, oled ikka sina ise või keegi võõras, kelleks sa oled end ümbritseva tulemusel muutunud. Kas soovid olla see inimene?

Harjumusi muutev – sa unustad, mis on depressioon ja ärevus. Sa õpid tunnustamist ja tänulikkust ning kujundad läbi selle endale parema elu.

Väikeseid võite loov – tunnustades end väikeste edusammude eest koged väikseid sisemisi rõõmuhetki ja lood suurema heaolutunde edasiliikumiseks. Linnad ehitati samuti maja maja haaval. Ka Teresa M. Amabile and Steven J. Kramer Harvardi Ülikoolist leidsid, et väikesed võidud hoivad sisemist motivatsiooni ja aitavad sammhaaval edasi liikuda, sest oled andnud oma tegevustele pidevalt tähenduse ja seeläbi ennast inspireerinud.

Kuidas täita?

Päevikut võid täita Sinule sobival ajal – hommikul või õhtul.

Miks koos teise inimesega päevikut täita? Oleme näinud, et üksinda päeviku täitmine ei pruugi olla niivõrd jätkusuutlik. Täites päevikut koos sõbraga saab üksteist julgustada ja väheke «torkida», et päeviku täitmine unarusse ei jääks. Päeviku täitmise tulemused ei ilmne 1 nädala pärast, need ilmnevad inimeste sõnul nähtavalt juba peale 2 kuulist järjepidevat täitmist. Planeerige töökaaslasega või partneriga, et igapäev uurite, kas täitsid ja andke üksteisele aru. See töötab nii palju paremini ja peale 1 kuud garanteerime, et näete muutusi.

Leia endale partner kellega koos täidad vähemalt 2-3 kuud.

Meditsiinihariduse ülemaailmne arengustrateegia rõhutab järgmist: inimorganismi struktuure ja funktsioone molekulaartasemel käsitlevad meditsiini alusteadused ja kliinilised ained peavad integreeruma. Toonitatakse, et haiguste seisukohalt on oluline organismi struktuuri- ja funktsioonihäirete selgitamine/uurimine molekulaar- ja rakutasemel (abnormal structure and function = human disease) ja tõenduspõhine meditsiin (evidence based medicine). Biomolekulide ehituse ja biofunktsioonide, nende metabolismi ja funktsioonihäirete selgitamine ongi meditsiinilise biokeemia ülesanne.

Meditsiinilise biokeemia tähtsus meditsiini teiste teadusharude (füsioloogia, farmakoloogia, farmaatsia, immunoloogia, endokrinoloogia jt) arengus suureneb. Nüüdisbiokeemia tase võimaldab alusmeditsiini põhiprotsesside (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne) molekulaaraluste uurimise kaudu jõuda kliinilise praktika jaoks uute võimaluste väljaarendamisele.

Meditsiinilise biokeemia baasteadmiste omandamise protsess peab arendama biokeemilis-kliinilist mõtlemist. Vaid siis rajab tulevane meedik põhitõdede süsteemse omandamisega baasi nii meditsiinilise biokeemia teadmiste ja oskuste rakendamiseks praktilises tegevuses kui ka uute teadmiste ja oskuste süsteemseks omandamiseks elukestva täiendamise käigus. Selleks on hädavajalik originaalsete meditsiinikesksete õpikute ja monograafiate loomine. Pikaajalised arstiteaduskonnas õpetamise kogemused lubasidki 1994. aastal alustada spetsiaalväljaannetega TÜ Arstiteaduskonna Biokeemia Instituudi üldprojekti «Meditsiiniline biokeemia» raames. Projekti avaraamatuks oli monograafia «Oksüdatiivne stress ja antioksüdantravi». Nii selle kui ka teiste raamatute kohta saab informatsiooni Biokeemia Instituudi koduleheküljelt (http://biomedicum.ut.ee/arbk/).

Käesolev raamat on meie eelmiste meditsiinilise biokeemia õpikute edasiarendus. Teda iseloomustavad selgelt kliiniline orientatsioon ja analüüsiinfo inimorganismi-põhisus, st on välditud in vitro faktide ja loomkatsete tulemuste suvaline inkorporeerimine (kahjuks üsnagi levinud!) inimorganismi metabolismi ja funktsioneerimise käsitlusse.

Kas kogesid adrenaliinitulva pärast seda, kui auto oleks sulle peaaegu otsa sõitnud? Neelasid sülge, sest nägid haput sidrunit (või mõtlesid sellele)? Tundsid erutust ainuüksi oma armsama hääle peale? Kui jah, siis sa tead, kui võimsalt võib vaimujõud keha mõjutada.

Eri valdkondade teadlased on leidnud viimasel ajal hulgaliselt tõendeid, et mõtted, tunded ja veendumused võivad vähendada valu, parandada haavu, hoida ära põletikku ja südamehaigusi ning isegi aeglustada mõne vähivormi kulgu.

Auhindadega pärjatud teaduskirjanik Jo Marchant kasutab kõige uuemaid uuringuid, et näidata meile vaimujõu hiiglaslikku tervendavat potentsiaali, kombata selle piire ja selgitada, kuidas saame värskeid avastusi oma elus suunanäitajatena kasutada.

Teaduskirjanik ning doktorikraadiga geneetik ja mikrobioloog Jo Marcant (PhD), kes iseloomustab ennast kui kirglikku ratsionaalse maailmavaate pooldajat, uurib kas ja milliste mehhanismide kaudu toimib alternatiivravi. Paljudel juhtudel on inimene ise võimeline mõjutama oma tervist rakendades vaimujõudu. Lääne meditsiinis tähtsustatakse järjest enam tehnoloogiat ja järjest vähem jääb aega ravi inimlikule küljele. Samas kasvab krooniliste, stressiga seotud vaevuste hulk.

Autor on kirjeldanud haigusjuhte, küsitlenud antud valdkonna tippteadlasi ja võtnud kokku tähtsamad uuringutulemused. Huvitav ja mõtlemapanev raamat väga aktuaalsel teemal.

Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka «Maagi» minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid.

Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud «Maagile» on autor öelnud, et raamatu tähendus on just see reaktsioon, mille raamat lugejas esile kutsub, ning ta ei taha öelda, nagu oleks olemas mingi «õige» reaktsioon.

Siit raamatust saate põhjaliku ülevaate Kalade tähtkujust: mis on selle tähemärgis sündinu tugevused ja nõrkused, kuidas käituvad nad tööl ja suhetes, millised on nende õnne toovad numbrid ja tähtsamad eluaastad.

Raamatus on ka tavapärastest ajakirjahoroskoopidest kolm korda täpsem dekaadide horoskoop, kus päikesemärk on jaotatud kolmeks osaks. Tänu seesugusele süsteemile saab inimese isikuomadusi ja iseloomu täpsemalt kirjeldada. Ka näitab see ilmekalt, et samas päikesemärgis sündinud inimesed võivad olla väga erinevad.

Leiate siit kaante vahelt põhjaliku suhtehoroskoobi, mis kirjeldab Kalade armu-, pere- ja töösuhteid iga tähtkuju esindajatega.

See on viimane raamat 12osalisest sarjast.

On rõõm Sinuga jälle kohtuda. Küllap mu eelmised värsid on Sul juba läbi loetud. Siiski tuletan meelde ilmunud luuleraamatute pealkirjad: «Hingeluule» (2013), «Luulejälg» (2014), «Mõtteluule» (2015), «Luulelisa» (2016) ja «Värsked värsid» (2017). Oleme Sinuga juba head tuttavad ning tead minu elulugu. Loodan, et ka järgnevad luuleread avaldavad Sulle muljet ning loed need läbi. Head lugemist!

Veera Kasimova

Kuulsus, varandus… Ja saatuslik kinnismõte

Sahara Travis on harjunud teda jumaldavate fännidega, kuid nüüd on keegi muutunud talle ohtlikuks. Pärast mitut tapmiskatset nõustub naine vastumeelselt palkama ihukaitsja, kuigi ei taha mõeldagi mingist turskest tüübist, kes tema isiklikku ruumi tungib.

Endise eriüksuslase Brendan McQueeni töö on tähekese turvalisust kaitsta ja selgitada välja tema oletatav jälitaja. Aga kui Sahara kuuleb, et tema võõraks jäänud ema on tapetud ja isa, kes on peamine kahtlusalune, kadunud, mõistab Brendan kiiresti, et siin on tegemist millegi palju tõsisemaga kui tavalise kuulsuste jälitajaga.

Koos Brendani ja oma ustava assistendi Lucyga läheb Sahara tagasi New Orleansi oma perekonna häärberisse, et paljastada ründaja, enne kui too pääseb liiga lähedale ja saavutab oma eesmärgi.

Kogu austuse juures köögiviljade ja roheliste salatite vastu, ei maksa siiski unustada ka liha. Liha on hea valgu ja vitamiinide allikas. Kui jõulude ajal lubame endale traditsioonilist kamara ja pekikihiga seapraadi, siis argipäevane valik võiks olla lahjem linnu-, lamba-, sea- või loomaliha.

Katsuge leida sugulane, tuttav või tuttava tuttav, kes on jahimees. Ulukiliha on parim kodumaine liha üldse. Liha ei peagi sööma palju ja kõige parem on ta koos köögiviljadega. Proovige selle raamatu retsepte, kus liha on hautatud koos köögiviljade ja maitseainetaga, pikalt ja armastusega. Tulemus on täiesti imeline!

Paanikahäire on laastav haigus, mille käes kannatab maailmas miljoneid inimesi. Paljud ei saa kunagi sobivat ravi, sest psüühikahäireid saatev häbimärgistamine sunnib vaikides kannatama või tõhusa abi otsimise asemel vaid ravimeid neelama.

«Kui paanikahoog ründab» tuleb appi neile, kes ise või kelle lähedane haigusega võitlust peab. Raamat aitab esmalt mõista paanikahäire olemust, selgitades muu hulgas, miks paanikahoog keha ja vaimu täiesti läbi raputab ja miks pärast esimest sellist kogemust tuleb äkitselt kohaneda uue, hirme täis maailmaga. Seejärel pakub autor nõuandeid, praktilisi võtteid ja harjutusi hirmutavate sümptomite leevendamiseks, haiguse kontrolli alla saamiseks ning lõpuks ka võitmiseks.

«Kui paanikahoog ründab» on kirjutatud soojas ja toetavas toonis. See tugineb autori kauaaegsele uurimistööle ja pikale töökogemusele psühhoterapeudina. Raamatus leiavad käsitlemist nii tõenduspõhise meditsiini meetodid kui ka toetavad alternatiivsed võtted.

Áine Tubridy omandas arsti elukutse Dublinis University College'is ja spetsialiseerus psühhoteraapiale. Tema raamat «Kui paanikahoog ründab» on olnud üle viieteistkümne aasta bestseller.

Kohver oli vettinud ja Erika oli selle avamisega hädas, ent viimaks andis lukk järele ja kohver vajus lahti. Vaatepilt oli kohutav.

Thamesi jõe kaldale uhutud räsitud kohvrist leitakse noore mehe tükkideks raiutud surnukeha. Uurijana on Erika puutunud kokku paljude ränkade kuritegudega, kuid midagi sellist pole ta veel iial näinud. Peagi ilmneb, et mõne aja eest on leitud teinegi kohver, millesse olid kõhedust tekitavalt sarnasel kombel peidetud noore naise säilmed.

Erika mõistab kohe, et tegu on sarimõrvariga, ja järgmisena on sihikul üks Erikale väga lähedane inimene. Aga just siis, kui juurdlus hakkab edenema, satub julma kallaletungi ohvriks Erika ise. Peagi leitakse veel teisedki surnukehad, mis näivad olevat sama mõrvari kätetöö.

Olukord muutub aga eriti kriitiliseks, kui röövitakse Erika kolleegi, Londoni politsei ringkonnaülema Marshi kaksikud tütred.

Kas Erikal õnnestub päästa süütute laste elu, enne kui on hilja? Aeg hakkab otsa saama, kui ühtäkki teeb Erika kõike muutva avastuse: mõrvareid on rohkem kui üks.

«Külm veri» on viies raamat tänapäeva ühe hinnatuma menukirjaniku Robert Bryndza «Peainspektor Erika Fosteri krimipõnevike» sarjas.

Morten Viks on esimese klassi õpilane. Tema isa on kaugsõidukapten, kes seilab ookeanil, kus elavad lendkalad. Jõulude ajal meisterdas isa pojale laeva. Kaljas Salamander. Ojakaldal mängides rändab ta Salamandriga kujuteldavatel meredel ja maadel, elab läbi torme ja väldib salakavalaid karisid ning võitleb hirmuäratavate merekoletistega. Aga ühel päeval algab seiklus, mis on põnev ja natuke hirmus ka.

Igal perel on oma lugu ja üha rohkem inimesi võtab aega perekonna ajaloo uurimiseks ning talletamiseks praeguse põlve ja järeltulijate tarbeks.

«Minu sugupuu» on kaunilt kujundatud raamat oma ainulaadse perekonnaloo kirja panemiseks. Siia mahuvad nii ära perekondade kirjeldused ja isikukirjed, rahvaloenduste andmed, põlvnemistabelid, peretraditsioonid ja saavutused kui ka sündmused ja fotod.

Raamatust leiab häid nõuandeid ja kasulikke ankeete, mis aitavad oma esivanematest rohkem teada saada ning nii ema- kui ka isapoolse haru kohta käiva info ühte kohta kokku koguda.