Viimasel ajal on Eesti haldussüsteemis toimunud palju muutusi. Seetõttu on paras aeg uuendada tutvust ka Eesti linnadega. Selles rikkalikult fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse nii linnade minevikku kui ka tänapäeva. Haldusreform muutis paljude linnade staatust. Praegu on meil 15 omavalitsuslikku ja 32 vallasisest linna. Vaatamata staatuse muutustele on linnad kui hoonete ja tänavate kogumid (nn asustusüksused) ikkagi säilinud. Neid on 47 ja neist antaksegi raamatus värvikas ülevaade. Kõrvale on jäetud ainult pealinn Tallinn, mille kohta on kirjutatud hulgaliselt teisi raamatuid. Käesolevas raamatus on oma rubriik ka nooremale lugejale.

Neljavärvitrükis raamatu «Eesti linnad» teksti autoriks on Tiiu Viirand, kes on kirjutanud faktitihedaid raamatuid nii Eestimaast ja selle huviväärsustest kui ka kunstiajaloost.

Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll.

Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit «mõnikord õed». Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui kõik koos olid, on loo alguseks möödunud kümme aastat: vahepeal polnud nad üksteisega peaaegu et suhelnudki. Ja see oli nende vanaema väga kurvastanud.

Nüüd oli vanaema surnud, olles pärandanud lastelastele oma puhkeküla – kaksteist puhkemaja, väikse elumaja, kohviku, kaupluse ja palju-palju mälestusi. Seal olid Dana, Harper ja Tawny kunagi nii toredasti aega veetnud. Naastes painavad neid kõiki kahetsus, usaldamatus ja süütunne. Ent saladused, mis neid üksteisest eemale viisid, hakkavad neid nüüd ka vähehaaval lähendama – eriti kui nad avastavad, et ka vanaemal oli oma saladus...

Õdedele on jäänud veel üks võimalus olla perekond – et minevik seljataha jätta ja olla tulevikus õnnelik.

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Töövihikutes on hulgaliselt eri raskusastmega harjutusi nii keeleteemade kinnistamiseks, sõnastusoskuse arendamiseks kui tekstianalüüsiks.

Töövihikutes on hulgaliselt eri raskusastmega harjutusi nii keeleteemade kinnistamiseks, sõnastusoskuse arendamiseks kui tekstianalüüsiks.

Looduseteemalise tegevusraamatu abil õpib laps tundma lilleõisi, linde, puid ja puulehti, loomade jälgi. Saab ka teada, kuidas kasvab taim, kuidas areneb konn. Põnevust pakuvad erinevad tähelepanuülesanded, erinevuste otsimine, mõistatused, loendamis- ja osavusülesanded.

Raamatus on nipid ja õpetused, mida kõike põnevat saab meisterdada okstest, kividest, lehtedest. Lisaks leidub piisavalt lehekülgi värvimis- ja kleepimishuvilistele, sest sisaldab ka hulganisti värvilisi kleebiseid.

Raamatu lõpus, viimastel lehekülgedel on mõistatuste vastused. Hea ajaviitekaaslane vaheajal, puhkehetkel, autos, bussis. Pliiatseid eraldi kaasas pole.

HOIATUS! Ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele. Sisaldab väikesi osi. Lämbumisoht.

Kõhedust tekitav tõestisündinud lugu ühe mehe elust ja hilisemast põgenemisest Põhja-Koreast.

Pooleldi korealane, pooleldi jaapanlane Masaji Ishikawa on terve elu tundnud end nagu mees, kel pole kodumaad. Säärane tundmus süvenes veelgi, kui tema pere kolis koos kolmeteistkümneaastase Ishikawaga Jaapanist Põhja-Koreasse ja maandus enese teadmata kõige madalamas sotsiaalses klassis. Tema korealasest isa meelitati värskesse kommunistlikku riiki küllaldase töö, kvaliteetse hariduse ja kõrgema sotsiaalse staatuse lubadustega. Ent uue elu reaalsus erines lubatud utoopiast kardinaalselt.

Nendes algul jaapani keeles avaldatud memuaarides meenutab Ishikawa värvikalt oma rahutut lapsepõlve ja kolmekümmet kuut julma aastat, mille ta veetis ahistava totalitaarse režiimi võimu all elades, ning ühtlasi väljakutseid seoses repatrieerumisega Jaapanisse, olles Põhja-Koreast vaevu eluga pääsenud.

«Jõgi pimeduses» ei ole üksnes šokeeriv pilguheit Põhja-Korea ellu, vaid ka tunnistus inimvaimu väärikusest ja alistamatust olemusest.

Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja Enn Sellik on kahekordne olümpiamees (Montreal 1976, Moskva 1980). Kuigi tiitlivõistlustel ei õnnestunud Sellikul pjedestaalile tõusta, kuulus ta oma parimail aastail maailma tippstaierite hulka. Selliku võimetest kõneleb asjaolu, et tema nimele kuuluvad tänaseni Eesti rekordid 5000 (13.17,2, Podolsk 1976) ja 10 000 meetris (27.40,61, Praha 1978). Niisiis on Selliku rekordid püsinud 40 aastat!

See raamat räägib Iisakust pärit poisi pürgimisest tähtede poole NSV Liidu ebaõiglase ja armutu spordisüsteemi kiuste, tema pikki aastaid kestnud usalduslikust ja tulemuslikust koostööst treener Manfred Tõnissoniga. Sellik kõneleb ausalt ka toonase punaimpeeriumi tippspordi räpastest tagamaadest ja igapäevasest nõukogude tegelikkusest.»

Kas teadsid, et hommikupudru söömine ei ole tegelikult tervislik päeva algus? Ka piim ei aita luid ehitada, samas kui munad pole üldsegi kurja juur. Me ümber tiirleb tohutu hulk pidevalt muutuvat ja vastuolulist teavet toidu kohta. Selles infouputuses muutub valikute tegemine üha raskemaks.

Toidupoodi jõudes tabab meid segadus ja jõuetus. Mida valida või mida uskuda? Ka kõige teadlikum meist jääb valikutega hätta ega tea, mida süüa, et püsida heas vormis ja parandada tervist.

Dr. Mark Hyman vaatleb iga toidugruppi üksikasjalikult ning selgitab uuringute põhjal välja, milles oleme seni eksinud. Ta paljastab, millised toidud meie tervise eest hoolt kannavad ja millised meile ohtu kujutavad. Teraviljadest kaunviljadeni, lihast piimatoodeteni ja rasvadest magusani. Lisaks tõestab ta toidu võimsat rolli ravimina, mille abil pöörata tagasi kroonilisi haigusi. Ta purustab valearusaamu ja seletab lahti paeluvaid teadusavastusi lihtsas ning arusaadavas stiilis.

Dr. Mark Hyman on praktiseeriv perearst, kümnekordne #1 New York Times menukirjanik, rahvusvaheliselt tunnustatud arvamusliider, kõneleja, koolitaja ja oma valdkonna propageerija. Ta on Clevelandi Kliiniku Funktsionaalmeditsiini Keskuse direktor. Ta on teinud kaastöid paljudele telesaadetele ja ajalehtedele.

Islandil elava Eesti muusiku Risto Lauri fantaasiaküllane ja ootamatute kõverpeeglikäikudega ilukirjanduslik fiktsioon poliitilise elu telgitagustest 90-ndate aastate Taas-Eestis, kus absurdsete afääride ja räpaste mahhinatsioonidega vürtsitatud tegevustiku keskmeks saab maaliline koht nimega Soodaranna.

Raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ja korrigeerib mitmeid meie vanema ajalooga seotud küsimusi. Vene riik tekkis sisuliselt slaavlaste osaluseta, laienedes alles hiljem slaavi aladele, alistades ja maksustades sealsed rahvad.

Nimetus ‘venelased' tähistas eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust: algselt olid selles valdavaks friisid, seejärel skandinaavlased, siis mitmed läänemeresoome rahvad ja merjalased ning alles nende järel slaavlased. Slaavistumine hoogustus pärast seda, kui 988-989 võeti vastu slaavi vormis ristiusk, misjärel seni riigiloomes kaasa löönud muinaseestlased Venest lahku lõid. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi algusaegadest kohalikele rahvastele jäänud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

Kehal on emotsioonide väljendamiseks suur hulk viise. Piinlikkus paneb punastama, erutus mõnikord lausa minestama. Käed värisevad, kui haarame sulepea, et anda allkiri abieluregistrisse. Enne esinemist närveerides veereb üle lauba higipisar. Need käivad kokku impulsiga, mis pani koopainimese südame kiiremini lööma, et ta suudaks karvase mammuti eest ära joosta. Need on keha füsioloogilised reaktsioonid, millel on kindel eesmärk isegi juhul, kui see eesmärk pole alati ilmselge. Kuid mis saab siis, kui sedalaadi normaalne füüsiline reaktsioon emotsioonile lakkab õigesti töötamast?

«Kõik sünnib su enda peas» kõneleb erilistest haigustest, mis käivad mööda tavalisi inimesi ja nuhtlevad neid pimeduse, halvatuse, krampide, kurnavate valude või tapva tinase väsimusega. Kõigis nende vaevades ei ole süüdi aga keha, vaid hoopis vaim – tegu on psühhosomaatilise haigusega, mis tekib psühholoogilistel põhjustel, kuid alles siis, kui sümptomid ületavad tavapärased piirid, hakkavad takistama inimese funktsioneerimist või ähvardavad tema tervist.

Neuroloog Suzanne O'Sullivan kirjeldab oma raamatus äärmuslikke juhtumeid, kus tema juurde halvatuse, krampide või mõne muu esmapilgul neuroloogilise sümptomiga jõudnud patsiendid said diagnoosi, mis pani kahtluse alla kõik nende kannatused. Nende haigusi ei saa ravida operatsiooni ega tablettidega, vaid appi peab tulema psühhiaater. Iga patsiendi loo kõrval jutustab autor nende haiguse uurimise ja ravimise ajalugu, alustades antiikaja käsitlusega hüsteeriast ja lõpetades tänapäeva kõrgtehnoloogiliste diagnostikameetoditega.

Wellcome Trusti 2016. aasta raamatuauhindRoyal Society of Biology 2016. aasta raamatuauhind

Suzanne O'Sullivan on Iiri neuroloog, kes lõpetas 1991. aastal Trinity kolledži Dublinis ja töötab neuroloogia ja kliinilise neurofüsioloogia valdkonnas arstina alates 2004. aastast. Lisaks kaitses O'Sullivan 2015. aastal Londoni ülikooli Birkbecki kolledžis magistrikraadi loovkirjutamises. Tema sulest on lisaks erialastele publikatsioonidele ilmunud kaks populaarteaduslikku raamatut.

August Gailiti (1891–1960) päevakajaline kaastöö ajalehtedele annab võimaluse näha kuulsa kirjaniku üsna varjatud külge – tema elulugu on kujundanud ja määranud nii Läti-Eesti piiriala kirev päritoluliin kui ka kaks maailmasõda.

Läti-teema valitseb raamatu esimeses osas.
Teise ossa paigutatud Esimese maailmasõja sündmuste ja järgnenud Vabadussõja episoode on ta kirjeldanud sõjakirjasaatjana, teise sõja ajal on ta pigem vaikinud. Kahe sõja vahel on ta seigelnud Euroopas, kirjeldanud andunult, kuid ikkagi muigelsui sealseid kunstirikkusi ning vahest kummalisigi inimsuhteid.

Autorit tsiteerides: «Inimesed on nagu nisuväli: ühed kõrred kasvavad kõrgeks ja nende pead on rasketest teradest lookas, teised jäävad kängu ja nad karjuksid tigedusest, kui nad oleksid inimesed. Hea seegi, et mitte iga tige väljendus su kõrvadeni ei ulatu.»

Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal.

See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal oli asju, mida oli sõnadega võimatu seletada, ja asju, mis olid sõnadetagi selged. Kuid vaatamata kõigele elasid ka sel ajal inimesed, kes trotsides igapäevaseid eluraskusi, uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda.

Raamatu «Hüüdnimi Eestlane» tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage ennast teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.

Chögyam Trungpa (1940–1987) oli üks esimesi, mõjukamaid ja värvikamaid tiibeti budismi õpetajaid, kes suutis astuda tõelisse loomingulisse dialoogi lääne inimestega. Tema edu saladus oli oskus edastada budismi iidseid tõdesid ja meeleharjutusi tänapäeva lääne inimesele arusaadavas keeles. Olles Tiibeti Surmangi kloostrite ülemlaama, põgenes ta 1959.aastal Tiibetist Hiina kommunistliku režiimi eest Indiasse, õppis hiljem Oxfordis ning hülgas mungarüü, et oma õpetusi läänes paremini teostada. Ta rajas Šotimaale esimese budistliku kloostri läänes, USAsse esimese budistliku ülikooli ja üle 100 meeleharjutuskeskuse üle kogu maailma.

Trungpa teosed on aegumatu klassika, tema loenguid ja raamatuid käsitletakse budismi baastekstidena, millel on hindamatu praktiline väärtus. Käesolev raamat on Chögyam Trungpa hilisemate loengute põhjal juba pärast tema lahkumist koostatud sidus õpetusraamat sellest, kuidas inimene oma peamise psüühilise takistuse – hirmuga – sõbraks saades suudab seda ületada ja hirmust täielikult vabaneda.

John Bergeri raamat «Nägemise viisid» muutis inimeste mõtteviisi kunstist ja kunstikriitikast. See pöördeline teos näitab, kuidas seda, mida me näeme, mõjutavad alati terve hulk eelarvamusi, mis puudutavad ilu, tõde, tsivilisatsiooni, maitset, ühiskonnakorraldust, kunsti positsiooni jms.

Berger koorib õlimaalidelt, fotodelt ja graafiliselt kunstilt ükshaaval tähenduslikke kihte, osutades et pilte nähes me pelgalt ei vaata neid, vaid osaleme palju mitmekülgsemas tõlgendusprotsessis.

Kunstiajalugu pole Bergeri järgi mitte eri stiilide vaheldumise ajalugu, vaid erinevate nägemisviiside ajalugu, mis piiritleb seda, mida me kunstiteost vaadates üldse näeme ja tähenduslikuks peame.

BBC samanimelisel 4-osalisel sarjal põhinev raamat ilmus esmakordselt 1972. aastal ja on järgneva poolsajandi jooksul kujunenud visuaalkultuuri ja kunstiajaloo klassikaks.

Nikki päev ei alga üldse hästi. Kõigepealt magab ta sisse, seejärel avastab, et võileib on tema kampsuni külge kleepunud ning õde on tema telefoniümbrise musta markeriga ära sodinud. Kehalise kasvatuse tunnis virutatakse Nikkile palliga vastu nägu ja tüdruk kaotab teadvuse … Kui Nikki uuesti silmad avab, pole miski endine, sest ühtäkki on ta sattunud muinasjutumaale, milles kõik tema sõbrad on kehastunud mõneks muinasjutukangelaks. 

Loe Nikki põnevatest seiklustest koos kuldkiharakese, punamütsikese ja teiste tegelastega.

Varem on samas sarjas eesti keeles ilmunud «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi popist peoplikast», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi muinasjutulisest elust», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi andekast poptähest», «Luuseri päevik. Kuidas pidada päevikut nagu tõeline luuser», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi nõtkest uisuprintsessist», «Luuseri päevik. Lood mitte nutikast preili tarkpeast», «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi õnnelikust südametemurdjast» ja «Luuseri päevik. Lood mitte kuigi glamuursest teletähest».

Millise riigi lipp ei ole ainsana ei ristküliku- ega ruudukujuline? Millise riigi lipul on kujutatud kaktuse otsas istuvat kotkast, kes hoiab madu küünte vahel?

Nendele ja paljudele muudele põnevatele küsimustele leiad sellest raamatust vastused. «Maailma lipud. Kleepsuraamat» on täis toredaid fakte ja kuhjaga teadmisi maailmast, kus me elame. Lisaks on raamatuga kaasas üle 190 värvilise kleepsu, mis aitavad lipumaailmas selgust luua.



Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

«Kunstiteaduslikke Uurimusi» on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid.

Ajakiri seab oma sihiks toetada ja ärgitada eesti kunsti, arhitektuuri, disaini ning tervikliku visuaalkeskkonna uurimist. «Kunstiteaduslikke Uurimusi» on selles vallas keskne teadusmõtte avaldamise ja vahetamise foorum Eestis.

Sisu:

• Anders Härm. On the Genealogy of ‘Soros Realism': The ‘Making of' International Eastern European Art
• Ingrid Ruudi. The Tallinn Art Hall as a Testing Ground for the Public Sphere in the Transition Era: The Cases of Group T and George Steinmann
• Epi Tohvri. Valgustusajastu uue ülikooli idee – «Akadeemiline küla». Thomas Jeffersoni kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses
• Tõnis Tatar. Neuroesteetilised kunstiteooriad ning nende võimalused mõnede Henn Roode portreede analüüsiks

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis.

Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini.

Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse.

See humoorikalt illustreeritud raamat räägib elulistele näidetele tuginedes lihtsatest, kuid sugugi mitte enesestmõistetavatest asjadest. Noorte kohati liigsest lapsemeelsusest on tänapäeval saanud vanematele mureküsimus. Leidub noori, kes on küll füüsiliselt juba suureks kasvanud, kuid pole saanud sealjuures ei täiskasvanuks ega iseseisvaks.

Kuid selles on oma osa lapsevanematel endil, kellel on palju liigset tarmu, nii et sellest jätkub ka oma laste elu elamiseks, kõikides nende asjades osalemiseks, nende eest otsustamiseks, nende elu kavandamiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Küsimus seisneb selles, kas lapsed seda üldse vajavad. Ja kas ei kujuta see endast hoopiski põgenemist omaenda elust lapse ellu?

Autor juhib tähelepanu sellele, et tuleb ka iseenda eest hoolitseda, lubada endal olla mitte ainult lapsevanem ja leida võimalusi sellest rollist väljumiseks. Selles raamatus ei räägita mitte ehtsast laiskusest, vaid peetakse silmas lapse iseseisvuse arenemiseks vajalike tingimuste loomist.

Peaasjalikult on see raamat mõeldud emadele, kes üritavad alati viimase peal head olla. Ja neile, kes tahavad teada, mida teha, kui laps ütleb, et ta ei oska või ei taha, ja kuidas panna teda iseendasse uskuma.

Keelatud ahvatlus... Iha, mis on liiga tugev, et sellele vastu seista!

Armastus on nõrkus, mida miljardär Lucien Fox keeldub endale lubamast. Kuid kütkestav Audrey Merrington paneb mehe muljet avaldava enesevalitsuse proovile. Nende perekonnad on abielu kaudu seotud ja seetõttu on Audrey alati olnud Lucieni jaoks täiesti keelatud, ometi on naise häbelik süütus küünilisele Lucienile ahvatlev. Kui skandaal neid kokku viib, teeb Lucien ettepaneku ajutiseks lahenduseks nende tülikale ihale ja selleks on täielik sulnis alistumine.

Kunagi varem pole olnud sellist aega nagu praegu, kui oleks tuntud suuremat uudishimu inimese päritolu ja saatuse vastu. Võib üsna julgesti öelda, et igasugune katse esitada «suurt pilti» inimkonna päritolu, loomuse ja «erilisuse» kohta toob kaasa vaidlusi ja nende tuumaks on küsimus, mida me nimetame oma identiteediks, nii isiklikult kui ka inimsoona tervikuna. 

1906. aastal avaldas Ameerika humorist Mark Twain kuuekümneleheküljelise essee «What Is Man?» (Mis on inimene?). See koosneb tüütust dialoogist ühe vanema mehe (kes usub, et inimene on kõigest masin) ja noore mehe vahel (kes ei usu konkreetselt midagi, kuid on veenmisele aldis). Essee ei kuulu tema parimate kirjatööde hulka. Näib, et hiljem on kirjanikud püüdnud sellest teemast otsekui katkust eemale hoida või räägitakse pigem sellest, mida tähendab olla meessoost, mitte mida tähendab olla inimene. Ma arvan, et kui Piiblis küsitakse: «Mis on inimene?» (Ps 8:5), siis oodatakse hoopis sügavamat vastust. Psalmist pakkus oma vastuse välja juba kolm tuhat aastat tagasi: Jumal on loonud inimese selgesti määratletud eesmärgil — rakendama valitsusvõimu planeedil Maa ja (järelduvalt) kandma viimses plaanis osa tema jumaliku loomuse kirkusest. 

Tänapäeval ei ole suur osa inimkonnast Piibliga nõus ja otsib alternatiivseid lahendusi. Selles raamatus me mõtestamegi inimest kosmoloogia, bioloogia ja psühholoogia kontekstis, siis aga tuleme tagasi Piibli konteksti ja avastame, et psalmist tabas siiski märki. Ärge laske teaduslikul jutul ennast heidutada. Ma kirjutan lugejasõbralikul ja sageli humoorikal viisil, arvestades, et kõik ei ole kõiges asjatundjad.

New York Timesi ja USA Today müüduima kirjaniku Sarah J. Maasi köitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni kõige unustamatumaks looks.

FEYRE ON SUREMATU.

Olles päästnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna käest, läheb ta tagasi Kevadkotta, nüüd juba suurhaldja väega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva päästmiseks – ega kokkulepet, mille sõlmis Rhysandiga, kardetud Öökoja vürstiga.

Kui Feyret tõmmatakse üha sügavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire võrku, kerkib pea kohale sõda. Ja kurjus, mis on märksa suurem kui iga kuninganna, ähvardab hävitada kõike, mille nimel Feyre on võidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse.

TA PEAB LOOVUTAMA OMA SÜDAME, ET RAVIDA POOLEKS REBITUD MAAILMA.

Kuue suure kokkuvolditava kaardiga raamat tutvustab lugejatele inimkeha, selle elundeid ja talitlusi. Suured selged joonised näitavad inimkeha peamisi osi, vereringet, närvisüsteemi, siseelundeid ja skeletti. Igas peatükis on lisaks raamatukesed, milles on põhiline teave üksikute kehaosade haigustest ja nende ravist, tervislikust toitumisest ja elustiilist ning sellest, kuidas vigastuste korral kõige paremini esmaabi anda. Atlas näitab, kuidas inimese keha töötab ja annab nõu, kuidas selle eest võimalikult hästi hoolitseda ja mida on tarvis teha terviseprobleemide korral.

Selles õpetlikus raamatus on kokku üle 250 värvilise pildi, mis aitavad kogu teavet ka visualiseerida.

Avasta, õpi ja lõbutse!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Kiiri Saare lugudes põimuvad inimlikud igatsused argipäeva tegelikkusega. Tema tegelased on kõvast puust. Tundlikud, kuid allaandmatud, kandes endas lootust helgemast homsest. Autori loomingut iseloomustab hea inimestetundmine, värvikas jutustamisoskus ja lugude sügav läbimõeldus.

Muinaslood ja rahvajutud määratlevad meie kultuuri. Need moodustavad omalaadse inimkogemuse varamu, milles sisalduvad meie soovid, hirmud ja unistused. «Muinaslood ja rahvajutud» näitab nende juttude mitmekesisust, pakkudes lugusid ülevast naeruväärseni, humoorikast traagiliseni.

Raamat koondab nii tuntud muinasjutumeistrite loomingut kui ka vähem tuntud lugusid Norrast, Venemaalt, Indiast, Filipiinidelt ja Jaapanist. Lisaks leiab siit kirjandusteadlaste põnevad kommentaarid, mis annavad vihjeid lugude pärinemisest ja nende moraalist.

Sõbrad radikaribi linnast juba ootavad sind! Täienda pilte, kus vaja, ja värvi need siis kenasti ära ka! Kaasas tore kingitus!

Hoiatus! Kaasas olev kingitus ei sobi alla 3-aastastele. Väikesed osad. Lämbumisoht.

Jagatud saladus...Aga kas meest võib usaldada?

Diana Martin on elevil, et saab ajakirjanikuna kajastada Pariisi maailmanäitust. Aga tema uuest rollist ei tohi keegi teada, sest vanemad ei lubaks seda iial. Kui salapärane Sir William Blakely tema riuka avastab, teab ta, et see võib neiu ohtu seada. Säde, mis nende vahel tekib, paneb Williami mõistma, et ainuke viis Dianat kaitsta on olla talle nii lähedal kui võimalik.

Esimene A klass teab suurepäraselt, et veebruar on Eesti sünnipäevakuu. Pidupäevani on veel aega ning lapsed jõuavad põhjalikult valmistuda, et siis tähtsat sündmust vääriliselt tähistada. Kuid täpselt samal ajal on sünnipäev ka Johanil – ja temal pole seda elus veel kordagi peetud. Selge see, et koos Eestiga peab toreda ja meeldejääva peo saama Johangi, otsustab esimene A klass!

Kuues raamat sarjast ESIMESE KLASSI AASTARING, mis annab põhjaliku ülevaate ühe esimese klassi elust õppeaasta jooksul. Varem on ilmunud: «Esimene A klass ja tarkusepäev», «Esimene A klass ja kooliaasta algus», «Esimene A klass ja sügise süda», «Esimene A klass ja muinasjutukarneval» ning «Esimene A klass ja jõuluaeg». Sarja järgmine raamat räägib klassi kevadistest töödest-tegemistest.

Henn Põlluaas (s. 1960) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Endine Saue linnapea, tänane Riigikogu ja väliskomisjoni liige, raamatute «Eesti-Vene piirileping, ära andmine või äraandmine?» (2010) ja «Lennart Meri, vabaduse valus valgus» (2011) ning paljude artiklite autor.

Tõuke käesoleva raamatu kirjutamiseks andis Jevgeni Ossinovski 2016. aasta SDE kongressil peetud bolševistlikult räuskav ja estofoobne kõne. Tema öeldu, et rahvusriiklus on «ohtlik ja ebainimlik düstoopia» ning rahvuslased «ksenofoobne okse», pälvis sotsiaaldemokraatide tormilise aplausi. Tegemist on viimaste aastate ühe räigeima ja vaenulikuma rünnakuga nii eesti rahva kui Eesti põhiseadusliku korra vastu.

Rohkete viidetega varustatud raamat heidab pilgu sotside tegevusele ja ideoloogiale ning paljastab selle varjatud allhoovusi ja tagamaid. On ju sotsialism 20. sajandi kuritegelikeks kuulutatud režiimide, nii natsismi kui kommunismi ideoloogiline platvorm ning sotsid püüavad «sallivuse» sildi all kehtestada uut repressiivühiskonda, kus nemad defineerivad ja dikteerivad, mis on õige, mida tohib või peab tegema ja mõtlema.

SDE sildistab ja ründab kõike, mis ühiskonda on kandnud, sidustanud ning taganud järjepidevuse ja tasakaalustatud arengu. Toimuvat on nimetatud neomarksistlikuks kultuurisõjaks normaalsuse, traditsiooniliste ideaalide ja väärtuste, perekonna, eestluse, rahvusriikluse ja euroopaliku kultuuri vastu. Kui vaadelda SDE internatsionalistlikku rahvusriikluse vaenulikkust, siis on paralleeli toomine Interrindega igati kohane – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimi võikski olla Interrinne 2.0. Sotsid andsid ja annavad iga päev üha uut ainest, millest kirjutada.Seetõttu oli ehk kirjutamisest veelgi raskem raamatule mingil hetkel joon alla tõmmata. Nüüd on see tehtud.

«Fontes iuris Romani» on kogumik, mille alusel saab lugeja esimest korda tutvuda valikuga Rooma eraõiguse tähtsaimatest allikatekstidest koos nende eestikeelse tõlkega.
Kogumik annab kõigile õigusajaloost ja õiguse arengust huvitatutele võimaluse kogeda ise Euroopa õiguslugu palju mõjutanud Vana-Rooma juristide mõttemaailma.

Gaiuse «Institutsioonide» ning Justinianuse «Institutsioonide» ja «Digestide» väljavõtete kõrval on teos varustatud konteksti süvenemiseks vajaliku sissevaatega Rooma õiguse periodiseerimisse ja juriidilise kirjanduse liikidesse. Kogumikus leidub ka ülevaade Rooma tähtsaimatest juristidest, õiguse arengu kronoloogia ning olulisemaid termineid sisaldav ladina-eesti glossaar.

Kui palju on vaja ohverdada, et saada maailma parimaks?

See on lugu ühest Norra kirkaimast sporditähest. Poisist, kes kaotas kõik suusavõistlused, aga ei andnud mitte kunagi alla. Tahtejõust, vanaisast ja lapselapsest, üksindusest ja ebakindlusest, julgusest olla sina ise. Mehest, kes trotsis kõiki ja tõi suusasporti murrangu. Kuldmedalitest, skandaalidest ja autosõidust, mis muutis kõik.

Jutustanud on Petter Northug – ainus, kes teab kogu tõde.

«Esimene valu lööb jalgadesse. Järgmine rindu. Aga ma surun edasi. Kuni valu hakkab pulseerima meelekohal. Kuni pilt hakkab kokku tõmbuma. Kuni kogu keha on häirerežiimis. See on siis, kui ma end teistest lahti rebin.»

Etnograafilise kindakirja kudumise traditsiooni kandja ja edendaja Aino Praakli raamat «Eesti mustrid ilma laande laiali» jätkab tuntud ja armastatud autori samateemaliste raamatute sarja värskete ja põnevate mustritega. Kokku sisaldub teoses üle kahesaja erineva mustri koos põhjalike kudumisõpetuste ja joonistega. Kõik tekstid on nii eesti kui inglise keeles.

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel.
Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks.
Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks.

Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks.

See raamat räägib toidust, mida kasvatab ja valmistab perekond, kes elab väikeses haljendavas orus, kus kohtuvad kaks Itaalia kõige ajaloolisemat ja kaunimat piirkonda – Umbria ja Toscana. Ühtlasi räägib see raamat selle perekonna igapäevaelust ja piirkonna kultuurist, sest Toscana köök on lahutamatult ühte põimunud Toscana kultuuri ja omapära ning seal elavate inimestega.

«Toscana aastaring» iga peatükk võtab ette ühe kuu: jaanuaris prosciutto soolamine ja vorstide toppimine, juustutegu märtsis, aprillis lihavõtteroad, septembris seenelkäimine ja seenetoidud, oktoobris veinitegu ja detsembris oliiviõli pressimine – ja muidugi palju, palju muud. Raamatust leiab loomulikult ka ohtralt retsepte kõigi traditsiooniliste Toscana roogade valmistamiseks alustades kõige lihtsamatest: värsketest salatitest, oliiviõliga leivast ja pastast kuni kõige keerukama vorstiteo ja hõrkude maiustusteni.

Toscana kultuuri ja loodusega ühes rütmis hingav raamat sobib suurepäraselt nii kirjandussõbrale nautimiseks kui ka kokale käsiraamatuks, ka Põhja-Itaalia reisihuviline leiab siit palju huvitavat ja kasulikku.

Selle raamatu eesmärgiks on aidata teismelistel arendada ja parandada oma enesehinnangut. Tervislikku enesehinnangut võib mõista kui positiivset endasse suhtumist, mis sisaldab enda aktsepteerimist, arusaama oma nõrkustest ja tugevustest ning realistlikku veendumust, et ollakse teistega võrdväärne. Teismelised, kellel on tervislik enesehinnang, on hoolimata välistest asjaoludest veendunud oma väärtuslikkuses ja austavad teiste väärtuslikkust.

Raamatu praktilised ülesanded on koostatud, et aidata noorukitel avastada, aru saada ja väärtustada nende tõelist ja ainulaadset ennast ning õpetada neile oskusi, mis võimaldavad neil muutuda täiskasvanulikumaks ja käia oma teed põhimõttekindlalt ning rahuga.

Sellest raamatust leiad sa ülesandeid, mis aitavad sul teada saada, kes sa oled; mõista, kuidas sa said selleks inimeseks; ning avastada, kelleks sa saada tahad.

Riina Einasto kolmas luuleraamat on jõuline ja kujundlik, lugejal on võimalik tunnetada värvide maagilist maailma iga ihurakuga ning näha rõõmsaid-romantilisi pilte silmade eest läbi vilksatamas.

alles pärast
päikeseloojangut
päikesejärgne elu
metsikult äraarvamatu
surmlähedalt nauditav
see on päriselt
julgetele kulgejatele
võtke need värvid
ja ahmige tõelisust

«Lembelood» sisaldab nii värsse kui proosat. Selles on illustratsioone mitmelt autorilt. Nendega lõimub Niina Klaasi ballaad Saaremaa harrastusdendroloogist Mihkel Rannast. Peale Saaremaa, Pärnumaa, Tallinna ja Tartu aimub sõnades ning piltides teisigi kodumaa paiku. Juttu tuleb Pihkvamaast ja Karpaatidestki. Kõigest ometi pealkirjas olevas võtmes.