Sarja «Kwiatkowski juhtumid» kolmandas osas «Sinine karussell» tuleb nutikal detektiivil Kwiatkowskil kõigepealt lahendada rida mõistatusi. Kes rikkus sinise laadakarusselli elektrijuhtmed? Kas tundmatu tahab karusselliomaniku Wilhelmi äri hävitada? Ja kuidas õnnestub kurjategijal märkamatuks jääda? Pole midagi parata – Kwiatkowski peab hakkama öösiti pahategijat varitsema …

Jürgen Banscheruse auhinnatud, nüüdseks juba 26-osaline sari üheksa-aastasest eradetektiivist Kwiatkowskist on tõlgitud 21 keelde ning sarja raamatuid on müüdud poolteist miljonit eksemplari. Raamatusarja pildid on joonistanud Ralf Butschkow.

Sarjas «Kwiatkowski juhtumid» on varem ilmunud «Nätsuvandenõu» ja «Kadunud rulluisud», järgmisena ilmub «Väravad, trikid ja kahtlased tüübid» .

Sarja «Kwiatkowski juhtumid» neljandas osas «Väravad, trikid ja kahtlased tüübid» on palju tegemist jalgpalliga. Õigupoolest on jalgpall Kwiatkowskile natuke vastukarva. Aga siis palub Jana tema abi: FC Holunderwegis on midagi lahti!Ei lähe kuigi kaua, kui Kwiatkowski kolmele kahtlasele tüübile jälile saab. Aga selleks et juhtum lahendada, tuleb tal endal väravavahi särk selga tõmmata …

Jürgen Banscheruse auhinnatud, nüüdseks juba 26-osaline sari üheksa-aastasest eradetektiivist Kwiatkowskist on tõlgitud 21 keelde ning sarja raamatuid on müüdud poolteist miljonit eksemplari.

Raamatusarja pildid on joonistanud Ralf Butschkow. Sarjas «Kwiatkowski juhtumid» on varem ilmunud «Nätsuvandenõu», «Kadunud rulluisud» ja «Sinine karussell».

Armastus ei tunne aastaaegu

Kevad peaks tooma tärkamist, kuid Maura McKnight-Parker ei suuda oma mineviku eest põgeneda. Leinates ikka veel oma kadunud tütart, üllatab endist vaba hinge vanema tütre Sage'i ja ta esimese armastuse, Sage'i isa naasmine. Jackson Lange ei teadnud oma tütrest midagi – ta ei teadnud isegi seda, et oli väikelinnast jalga lastes oma eluarmastuse rasedana maha jätnud –, kuid ta pole Maurat unustanud.

Nüüd on nad tagasi, ent Sage'il on saladus, mis paneb taasühinenud pere haprad suhted proovile. Juhuse tahtel koos ning pühendunud neile, keda armastavad, peavad Maura ja Jackson õppima, kuidas edasi minna ja minevikus tehtud vigadest lahti lasta, selleks et neid ja nende Hope's Crossingi sõpru ootaks särav tulevik.

Olen siuke mees, kes ajab asju riimi. Umbes nii, et siil ja viil on riimis, ja siis on riimis ka veel supp ja nupp ja tupp ja üsna nilbe sõna – nimelt jupp.

Siit küsimus: miks mina seda kõike riimin? Miks eesti keelt ma leksikaalselt liimin? Kas olen ilgelt mõnus sule- või siis sõnasepp või käib mul ajukurru vahel lakkamatu kepp?

Mia lugu on üks paljudest, millest iga laps ja lugeja võib ennast leida, ennast ära tunda, ent ometigi on see ainult Mia lugu. Mia armastuse ja elu lugu.

Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle appi. Iga uus juhtlõng näib viivat uurimise uude suunda, aga lahendust ei paista. Kuni Jimmy Perez suudab kergitada katet mineviku salasuhetelt.

Shetlandi sarjas on varem ilmunud raamatud «Ronkmust», «Valged ööd», «Punased luud» ja «Sinine välk». Sari on paljudele tuttav ka BBC1 samanimelise TV-seriaali järgi, kus mängib peaosa Douglas Henshall.

Eesti pealinna Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab nüüdse Tallinna piirkonna vanimat geoloogilist minevikku, muinasaegset asustust ja linna tekkimist 13. sajandi esimesel poolel ning linna ajalugu kuni Rootsi võimu alla minekuni 1561. aastal.

II köide on pühendatud Rootsi ajale, s. o. ajajärgule kuni Tallinna langemiseni Vene võimu alla Põhjasõja ajal (1710).

Nende perioodide kaupa annab väljaanne süstemaatilise ülevaate linna õigus- ja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni.

Tallinn on esimene Eesti linn, kus omariikluse taastamise järel on sedavõrd suur, keeruline ja mahukas töö ette võetud. Koguteose koostamisse on kaasatud meie ajalooteaduse parimad jõud Tallinna Linnaarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Ajaloomuuseumist jm. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja on Tallinna Linnaarhiiv.

Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975). Uus käsitlus on vajalik lugemisvara teadusasutustele, uurijatele ja laiadele ajaloohuviliste ringkondadele. Mõlemad köited on avaldatud täisvärvitrükis. Kava kohaselt ilmuvad III ja IV köide 2020. aastal.

Eesti pealinna Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab nüüdse Tallinna piirkonna vanimat geoloogilist minevikku, muinasaegset asustust ja linna tekkimist 13. sajandi esimesel poolel ning linna ajalugu kuni Rootsi võimu alla minekuni 1561. aastal.

II köide on pühendatud Rootsi ajale, s. o. ajajärgule kuni Tallinna langemiseni Vene võimu alla Põhjasõja ajal (1710).

Nende perioodide kaupa annab väljaanne süstemaatilise ülevaate linna õigus- ja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni.

Tallinn on esimene Eesti linn, kus omariikluse taastamise järel on sedavõrd suur, keeruline ja mahukas töö ette võetud. Koguteose koostamisse on kaasatud meie ajalooteaduse parimad jõud Tallinna Linnaarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Ajaloomuuseumist jm. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja on Tallinna Linnaarhiiv.

Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975). Uus käsitlus on vajalik lugemisvara teadusasutustele, uurijatele ja laiadele ajaloohuviliste ringkondadele. Mõlemad köited on avaldatud täisvärvitrükis. Kava kohaselt ilmuvad III ja IV köide 2020. aastal.

Kunagisel vene teatripedagoogil Stanislavskil on oma õpetusesnäitlejahakatistele üks peamine, kõigele alusepanija reegel. Reegel, mis käivitab tõe näitleja rolli loomiseks. See on maagiline kui-sõnapaar: Kui oleks nii, mis siis juhtuks? Kui tuleks…, siis…

Sellise küsimuse esitasin minagi ühel päeval endale – kui meie hulka tuleks keegi sealt, mis siis juhtuks? Mida arvaks tema meist? Meie elukorraldustest, meie valukohtadest… Kas ja mil moel oleks üldse võimalik suhelda?

Ja siis ta tuligi…

Vahvad metsaelanikud aitavad lapsel saada selgeks liitmise kahekümne piires. Poenimekirjas asju kokku liites, karussellidele õige arvu loomi leides või muid elulisi ülesandeid lahendades saab liitmise mängeldes selgeks. Ülesanded toetavad koolis õpitud liitmist. Markerikirja saab lehekülgedelt kustutada, mis pakub piiramatult võimalusi harjutada. Raamatu lõpus on test enesekontrolliks, kõigi ülesannete vastused ning ülesannete selgitused täiskasvanud juhendajale.

Hoiatus! Lämbumisoht! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele

«Mida teevad emad? Mida teevad isad?» on kõige väiksematele mõeldud paksude papplehtedega paarisraamat. Stereotüübid on tõrksad taanduma, eelarvamused visad kaduma. Raamat kinnitab igapäevaste näidete toel, kuidas vanemad täidavad oma laste elus üsna ühesuguseid rolle ja meheks või naiseks olemisel pole seejuures vähimatki tähtsust.

Raamatu autor Irene Biemmi on soouuringute ja võrdõiguslikkuse ekspert, kelle huviorbiidis on perekonna ja kooli roll lapse hoiakute kujunemises väga varases eas. Kõik, mis puudutab mehi ja naisi, puudutab ka poisse ja tüdrukuid. Võrdõiguslikkusel ei ole ega tohigi olla vanust.

Hea haridus ei tähenda ainult teadmiste ja reeglite omandamist, vaid ka empaatiavõime arendamist ja hoiakute kujundamist. See saab alguse kodust, kaugelt enne seda, kui laps kooli läheb, mistõttu ei ole kunagi liiga vara rääkida lastega tõsistest asjadest.

Vahvas pappraamatus saab pisipõnn värve õppida. Lihtsad riimid kordavad värvide nimetusi ning lõbusatelt piltidelt saab laps ise värvusi otsida ja näidata.

Hoiatus! Lämbumisoht! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele.

Mida paneksid selga Rapuntslile ja printsile? Lõika kaantel olevad tegelaskujud välja ja aita neil erinevate sündmuste tarbeks sobivad riided leida

LUULE: Silvia Urgas, HEKDÏK, Patrick Soome, Marianne Harju, Aili Annuk, Tuuli Geetsia Tšaškin

PROOSA: Taavet Kase, Piret Põldver, Tiina Veikat

INTERVJUU Anna-Kristiina Paega

PÄEVIK: Mirjam Parve

Läti vihik: Ieva Melgalve lühijutustus (tlk Ilze Talberga), luulet Katrina Rudzitelt, Artis Ostupsilt ja Justine Janpaulelt (tlk Mikk Grins).

ARVUSTUSED: Pilleriin Puhlov Peedu Saarest, Rauno Alliksaar Taavi Remmelist, Ann Viisileht Mehis Heinsaarest, Madli Kullaste Melba Escobarist. Raamatusoovitused Mihhail Truninilt.

ILLUSTRATSIOONID Madli Lavin

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Barbiel on sulle pakkuda palju unustamatuid hetki! Sea pliiatsid – vildikad valmis ja lase fantaasial lennata! Kaunistuseks kasuta värvimisraamatuga kaasas olevaid kleepse!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

See raamat on väikestele kunstnikele tõeline maiuspala! Uuri välja, missugused ägedad värvid siin lehekülgedel peidus on – vaja läheb ainult pintslit ja tilgake vett. Avasta piltidelt oma lemmiktegelased ja kui värv on kuivanud, võid pilte täiendada ka pliiatsite või vildikatega. Mõnusat värvimist!

Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele.

Tuntud ja armastatud lugu sellest, kuidas väikesest hirmunud lõvikutsikast sirgub väärikas lõvikuningas. Vahvad pildid ja köitev lugu rõõmustavad kindlasti väikesi muinasjutusõpru.

Tõhusamalt töötav aju ainult 40 päevaga? Sa ei usu? Aga proovi järele. Lugedes raamatut «Treeni oma aju» iga päev kõigest paar lehekülge ja lahendades õpetusi toetavaid harjutusi, on sul võimalik vaid pooleteise kuuga enda ajutööd parandada.

Sa oled aju. Ajuta ei saaks sa midagi teha. See on ääreni potentsiaali täis mikrokosmos, väike universum, mis ootab, et tema võimalused maksimaalselt ära kasutaksid. Arvestades, milline kriitilise tähtsusega roll on ajul kogu meie inimeseks olemise juures, kas ei peaks me tema eest rohkem hoolitsema?

Raamat viib su päevpäevalt edasi areneva programmi abil teekonnale läbi aju, kasutades viimastele teadusuuringutele tuginevaid lihtsaid väikeseid samme, mis aitavad õppida kaasasündinud oskusi optimaalsemalt kasutama. Aju tööpõhimõtete süvitsi mõistmine võib kasuks tulla igal elualal, parandades otsuste langetamise oskust ja suutlikkust mõelda nutikamalt ja kiiremini.

Raamatus leiduvaid õpetusi toetavad spetsiaalselt koostatud ajumängud, et saaksid paljusid kirjeldatud tehnikaid kohe katsetada. Ja loomulikult ei pea raamatut lugema täpselt 40 päeva järjest – võid lugemise jaotada vastavalt sellele, kuidas sul on aega. Tegelikult võib nii mõnegi ülesande lahendamine võtta rohkem kui ühe sessiooni.

Tere tulemast McCready perekonna matusebüroosse ja kalasöödapoodi.
Mis, kas teile ei sobi, et need on üheskoos?

Margot Cary on elanud oma elu hoopis teistsuguses kohas kui unine Lake Sacketti linnake Georgias, sest tema ema jättis ta isa maha ja jooksis koos Margot’ga minema. Chicago eksklusiivse peokorraldajana on Margot muutnud elegantsi ja glamuuri oma äriks... kuni üks pidu läheb traagiliselt valesti (see on viimane kord, kui ta laseb flamingode lähedusse krevetitorni paigutada). Ta jääb tööst ilma ja vajab hädasti uut algust. Kui kauge sugulane tahab teda perekonnaärisse tööle värvata, on see sõna otseses mõttes pakkumine, millest ta ei saa keelduda.

Matuste ja kalastusretkede organiseerimine ei ole päris Margot’ rida, aga elul Lake Sackettis on oma võlud – näiteks Kyle Archer, tundeküllaste silmadega algkoolidirektor, kes teab natuke, mis tunne on olla nagu kala kuival. Ja Margot’ üllatuseks hakkab ta kohanema pereliikmetega, kes on küll veidi tahumatud, kuid suurema südamega kui keegi tema varasemast peenutsevast kõrgklassi elust. Kui Margot saab suurlinnast tööpakkumise, peab ta otsustama, kas lahkuda uue perekonna ja tärkava armastuse juurest või jääda Lake Sackettisse.

Mäletamist väärivaid või tunnistamist vajavaid asju on igaühe elus. Mälestuste üleskirjutamine on mälu käsutäitmine, aga ka kultuuri sund. Omaeluloolise kirjutuse eri þanrid – päevikud, kirjavahetused, mälestused ja elulood – naudivad kasvavat populaarsust, sest tänapäeva infotulvas loodab inimene just sellest puhtast allikast ammutada puuduvaid teadmisi mineviku kohta.

Nende kaante vahele on Eesti Kirjandusmuuseumi elulugude kogujad ja uurijad Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss koondanud asjatundliku läbilõike eesti elulookirjutusest läbi aegade.

Katkendid 23 päevikust, 19 kirjavahetusest ja 19 eluloost on varustatud saatesõnade ja selgitavate märkustega. Neis kirjeldatud isiklikud eluseigad, mis leidsid aset ajaloosündmuste ja ühiskondlike protsesside keerises, on osa üksikute isikulugude mosaiigist, mis kokku moodustab eesti rahva ajaloo.

Timo Marani «Metsloomatruudus» on filosoofilise kallakuga, kuid vaatluslik ja bioloogiliselt täpne loodusluulekogu, mille keskseteks teemadeks on inimese loomus, selle äratundmine ja sellele truuks jäämine eri aegadel ja inimsuhetes ning küsimus, kuidas inimese keele-eelne loomus seostub keskkonna tunnetamise ja looduse väärtustamisega. Marani luulekogu läbivad jõe ja vee voolamise, metsa ja ökosüsteemi seosterohkuse motiivid, kontrapunktiks tundeluule, mis küsib kaaslaseks ja dialoogipartneriks olemise sügavama tähenduse järele.

Kuuse juured ja pihlaka juured
läbisegi su jalgade all.
Tüvedel ripuvad samblikunarmad,
musträhn huikab,
ämblik ronib käsivarrele.
Kuidagi saab see kõik kokku
just praeguses hetkes.
Sinu lõhn metsaservas – tuhat nähtamatut aineosakest,
ootamatus metskitse silmades.
Ma pole kunagi päriselt aru saanud,
et kust algad sina ja kus lõpeb see maailm.
Ainult puudutused on.

Piibel on raamat, mis on kujundanud tervet Lääne kultuuriruumi ja ajalugu ning mille eri tõlgendustest on sõltunud riikide ja rahvaste saatused. Piiblit on tõlgitud rohkem kui 2000 keelde ning see on vaimseks teejuhiks igale kolmandale inimesele maailmas. Ometi on tegu keeruka tekstiga, mille kujunemislugu on pikk ja käänakuterohke. Briti kirjanik ja ajaloolane Karen Armstrong vaatleb, mil moel suuliselt levinud ja väga erinäolistest allikatest pärit pärimustekstid muutusid kirjapandud pühakirjaks, eri raamatutest koosnevaks kristluse baastekstiks ja kuidas erinevatel ajajärkudel on muutunud viis, mil moel Piiblit loetakse ning mida sealt otsitakse. Seda on oluline mõista ajal, mil pühakirjade äärmuslikud tõlgendused võivad olla ajendiks vihale ja vägivallale. Just seepärast on vajalik näha, mida pühakiri endast kujutab ja mida mitte. 

Karen Armstrong (1944) on sündinud Suurbritannias. 18aastaselt astus ta Rooma-Katoliku kiriku alla kuuluvasse Püha Jeesuslapse ühingusse, et saada nunnaks. Seitse aastat hiljem lahkus ta sealt ja pühendus õpingutele Oxfordi ülikoolis. Ta on avaldanud üle veerandsaja raamatu ja arvukalt artikleid, milles ta analüüsib religioonide tähtsust ning tutvustab erinevate religioonide ühiseid arusaamu. Neist olulisimaks peab ta kaastunde põhimõtet. Eesti keeles on varem ilmunud Armstrongi raamatud «Islam» (Ilmamaa, 2003), «Lühike müüdi ajalugu» (Eesti Päevaleht, 2006) ja «Jumala ajalugu» (Varrak, 2007). 

"«Piibel. Biograafia» on apoloogia ühest küljest kristliku fundamentalismi vastu, mis kohtleb teksti vääralt, tõstes sõnasõnaliselt ühe teksti esile teiste tekstide arvelt, ja mistõttu toimub evangeeliumi jahmatav moonutamine. Teisalt on see apoloogia aga suunatud sekulaarse fundamentalismi vastu, mille kohta autor väidab, et tegemist on religiooni suhtes samamoodi kitsarinnalise, eelarvamusliku ja ebatäpse arutlusega.

Käesolev tõlketeos on Eesti oludes ajakohane ja vajalik, sest eksisteerib vajadus Piibli kui pühakirja tähenduse ja tekkeloo kirjelduste ja nende selgituste ning küsimuse püstituse järele, mis seostaks teksti kontekstiga ning aitaks kaasa mõelda praegusaja ühiskonna aktuaalsetes usulistes probleemides. Nagu ka käesoleva teose lõpus sedastatakse, on uskudevaheline mõistmine ja koostöö praegu ellujäämiseks vajalikum kui kunagi varem." 
Ergo Naab, PhD

Enne kirjutama õppimist on hea selleks kätt harjutada. See tegevus võib olla ühtaegu lihtne ja põnev. Sari «Joonistame ruutude abil» aitab eelkooliealisel lapsel arendada joonistamisoskust, ruumilist mõtlemist, tähelepanu ja täpsust. Ruudud aitavad lapsel joonistada ja värvida toredaid pilte: erinevaid loomi, linde, putukaid ja taimi.

Elevanditüdruk Saskia on kurb, sest ta ei tunne värve. Ühel päeval otsustab ta värvid üles otsida ja nendega tutvust teha.

Rikastav lugu peresidemetest, murtud südametest ja uutest võimalustest.

Kui Ethan Bishop naaseb Hudson Valleysse, on tema keha ja vaim üsna kehvas seisus. Endise eriväelasena nägi ta piisavalt lahinguid ja tuli koju nii sisemiste kui ka väliste haavadega. Oma õdedele kuuluvas võõrastemajas ja talus on tal võimalik valu turvalises kauguses hoida, ent vaikne omaetteolek ei ole lihtne, kui tema ellu sööstab kirglik naine...

Manhattani suhtekorraldaja Mia Thrushi toob vastu tahtmist maale töö, mitte lõbu. Pinges ja äkiline Mia satub kohe morni Ethaniga konflikti. Teda ärritab mehes kõik, alates lihaselisest kehast ja läbitungivatest sinistest silmadest kuni higi- ja muskuselõhnani.

Suve arenedes ja palavuse kasvades avastavad Ethan ja Mia, et neil on palju ühist – varjatud minevik, meeletu iha ja kirg tuleviku suhtes, mis võiks tervendada kaks murtud südant. Ent kas nende minevik võib seada ohtu hapra uue võimaluse?

Saara on üsna tavaline tänapäeva laps, kes elab emaga kahekesi üsna tavalises tänapäeva kortermajas. Hoovi peal on tal sõbrad ja kodus lemmikuks nelja käpaga poni Sasi.

Saara ema süda on väga habras sestsaadik, kui isa minema läks. Viimasel ajal murdub see üpris sageli ja siis lamab ema jälle terve päeva nuttes voodis. Alguses on ka Saaral nututuju. Siis aga toob ema äkki koju võhivõõra mehe ja Saara saab maruvihaseks. Tal ju on juba issi. Too elab kaugel preerias ja ratsutab pühvlitega! Koos neljakäpalise poni Sasiga ajab ta hoovi lapsed kokku, et teha valele issile selgeks, kelle jalas on siin püksid.



«Saara ja Sasi» raamatute autor Jan Birck on Saksamaal laialt tuntud eeskätt illustraatori ja filmikunstnikuna. Eesti keeles on varem ilmunud «Saara ja Sasi. Nelja käpaga poni» (2017, tlk Katrin Uuspõld).

Värvimine pakub rõõmu nii suurtele kui ka väikestele, aitab loovust valla päästa ja mõjub teraapiliselt. Selles värvimisraamatus on palju kauneid liblikaid, kelle tiivad pakuvad suurepärast võimalust suvise värvikirevuse vallapäästmiseks.

Raamat sisaldab valiku lavastaja, õppejõu ja eestlaste elulugude koguja ning talletaja Merle Karusoo (1944) mõtetest, esseedest ja kõnedest aastatel 1985–2019. Oma dokumentaallavastusi on ta nimetanud tunnistuste andmiseks. Valgetähe teenetemärk (2001), riigi elutööpreemia (2018). Ta on akadeemilise ühenduse Eesti Elulood liige.

Merle Karusoo mõtteid:
Üks õige asi, mida mina tean Põhiseaduse Assamblee tööst nimetada, oligi see hetk, kui Hando Runnel püsti tõusis ja ütles, et põhiseaduses peaks see kirjas olema, et töö on kõige väärikam eneseteostuse viis.

Ajast aega, aastasadu on metsa langetatud ainult talvel, ja mitte sellepärast, et soojal ajal olid teised tegemised, vaid et puidu väärtus on suurim, kui teda ei raiuta elusast peast, ja et metsa väljavedu külmumata maal hävitab pinnase struktuuri. Aga meil on, nagu on: kõike tarvis kiiremini ja rohkem, meie looduselt armuandi ei palu ja pealegi on meil plaanid.

Kui inimene kõrvalt vaatab, mida kõige sagedamini kilbile tõstetakse – see on ju tavainimese seisukohalt solvav. Arvamusliidreid on tehtud rikkuritest, kelle esimese miljoni päritolu ma ei tea; arvamusliidreid on tehtud poliitikutest, kes mõne aja pärast ärisse suunduvad või kohtu alla antakse; arvamusliidreid on tehtud omaloodud staaridest, kellest ma ka aastate pärast aru ei saa, kes nad siis õigupoolest on ja millega tegelevad.

Minevikuga on alati nii, et kõigil on väga palju ühist, see tuleb lihtsalt üles leida.

Ega ju midagi rohkemat siin ilmas ei olegi, kui kokkulepped inimeste vahel ja neist hoolimine, nendega arvestamine. 

Esmakordselt ilmub selles raamatus Tallinna Ülikooli Sajandi Vilistlase Merle Karusoo tekst «Palvekiri Kuningale» 18. märtsist 2019. Tekst oli kirjutatud TLÜ 100. aastapäeva kontsertetenduse «Vabaduse tuul» tarvis, kuid jäi «lavastusliku kontseptsiooni tõttu lavastusest välja, kuna stilistiline erinevus teiste kõnedega oli silmatorkavalt suur».

Läbi Elvestadi kesklinna kihutav liiklushuligaan niidab Nora Bratlandi äärepealt jalust. Tiril ja Oliver on šokeeritud ja võtavad oma südameasjaks kiiruseületaja enne päikeseloojangut tabada. Üsna pea taipavad nad aga, et lugu on palju tõsisem. Selgub, et autopõgenikud on röövinud Elvestadi Hoiupanka! Kas hoolikas ja asjatundlik uurimine võiks viia Tirili ja Oliveri pangaröövlite jälgedele?

Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust ja õnne. Kirjutada mulle meeldib. Ja pensionäripõlveks on mälestused settinud kullaks ja mullaks. Liigne emotsioon ja ebaolulised seigad on minema hõljunud, jäänud on vaid ehtne ja hea. Nii ma arvasin. Mida ma arvata ei osanud, on see, et kirjutan raamatu juba nüüd, neljakümne seitsmesena, kiiruga, telefonis ühe sõrmega tippides. Ja mõeldes mitte oma elust, vaid suremisest.

2017. aastal ALS-i diagnoosi saanud Jane Paberit on esimene eestlane, kes ravimatu haiguse tõttu otsustas oma elu lõpetada abistatud enesetapuga Dignitase kliinikus Šveitsis. Tema erakordne lugu tekitas ühiskonnas avaliku diskussiooni, kus räägiti surmast, abistatud enesetapust, palliatiivravist ja paljudest muudest inimväärset elu puudutavatest teemadest. Jane pidas oma missiooniks ALS-i-teadlikkuse tõstmist, sotsiaalsüsteemi kitsaskohtadest ja väärikast elu lõpust rääkimine oli tema viimane töö.

Tegemist on kaasahaarava raamatuga, mis teema süngusele vaatamata sisaldab parajalt huumorit ja helgust. Jane oskas näha positiivset seal, kust seda tavaliselt otsida ei osata. Ta oskas kirjeldada sügava sisemise veendumusega ka kõige tavalisemaid eluhetki. Raamatu muudab huvitavaks just autori võime näha seda, mis on tõeliselt tähtis ja kaunis, eristada olulist vähemtähtsast ja seda kirjeldada viisil, mis ei jäta kedagi külmaks.

Ostes raamatu »#ükskilihaseiliigu» toetate Janno Puusepa Fondi.

Austatud lahendaja!

Head ristsõnad on nagu väärt raamatud – teadmisi andvat meelelahutust kaanest kaaneni täis. Teie ees on 100 lehekülge väärtristsõnu, millega koos veeta hubaseid hommikuid, päikselisi päevi ja õdusaid õhtuid. Kaante vahelt leiate nii kergeid, keskmise raskusega kui ka veidi keerukamaid sõnamänge. «Rahva ristsõnaraamat» on väga sobilik kink ristsõnasõbrale. Head lahendamist!

Kõik ristsõnad on uued ehk koostatud just «Rahva ristsõnaraamatu» jaoks Eesti parimate ristsõnameistrite poolt.

See poeetiline, haruldase õrnuse ja huumoriga kirjutatud lugu, mis leiab aset Jaapani vahelduvate aastaaegade taustal, pakub põnevust ja jutustab kaasahaaravalt kõikvõimalikest elus ette tulevatest ootamatutest olukordadest ja juhtumistest. See räägib sõpruse ja üksinduse väärtusest ja äratundmisest, millal võtta ja millal anda.

«Rändava kassi kroonikate» sõnum on, et iga armastusest kantud tegu – olgu see siis kuitahes tilluke – võib muuta meie elu. See liigutav lugu on puudutanud tuhandeid lugejaid üle kogu maailma.

Lein on mõtiskluse, valu, meeleheite, tragöödia, lootuse, kohanemise, taastumise ja tervenemise aeg.

See raamat on kirjutatud selleks, et tutvustada lugejale leina ja leinamise tahke. Teadmata, kuidas leinaga tegeleda, väldime seda, saamata aru, et see on jõuline emotsionaalne reaktsioon kaotusvalule, mida vältida püüame. Aga valu vältides me hoopis pikendame seda. Kuigi ükski raamat ei asenda professionaalset abi, on sellest raamatust loodetavasti tuge ja lohutust kõige raskemal ajal, mida inimene elus kogeb.

Maailmas on umbes 80 erineva välimuse ja iseloomuga kassitõu, kelle hulgast saame endale armsa seltsilise valida. Kuid millist neist eelistada?

See raamat annab ülevaate 30 levinumast või silmapaistvamast tõust, pakkudes lisaks lummavatele piltidele ka nende lühikest ajalugu, välimuse kirjeldust ja huvitavaid fakte

Maailmas on umbes 400 erineva välimuse, iseloomu ja eesmärgiga aretatud koeratõu, kelle hulgast saame endale parima sõbra valida. Kuid millist neist eelistada? 

See raamat annab ülevaate 30 levinumast või silmapaistvamast tõust, pakkudes lisaks lummavatele piltidele ka nende lühikest ajalugu, välimuse kirjeldust ja huvitavaid fakte.

Väikses formaadis papist lehtede ja trükitähtedega raamat sellest, kuidas väike kassipoeg ei malda hiirte püüdmist õppida ja läheb selle asemel hoopis õue seiklema.

Väikses formaadis papist lehtede ja trükitähtedega muinaslugu kõige väiksemale lugejale.

Väike vahtplastist (EVA) lehtedega raamat kõige pisemale raamatusõbrale erinevate metsloomade tundmaõppimiseks.

Väike vahtplastist (EVA) lehtedega raamat kõige pisemale raamatusõbrale erinevate värvide tundmaõppimiseks.

Lolamaia on 5-aastane tüdrukutirts. Esmapilgul on ta päris tavaline, kuid tal on väga erilised anded ja ebatavaliselt sügav tarkus ning muu hulgas oskab ta loomade, lindude ja putukatega telepaatiliselt suhelda.

Tema kaks parimat sõpra on tavalistele silmadele nähtamatud inglid Meiaala ja Sirinda. Lolamaia tuli siia ilma selleks, et lapsi ja täiskasvanuid aidata ning tervendada, et nad leiaksid tõelise õnne iseenda seest. Ta tuli süütama sädet kõikides südametes, kellega ta kokku puutub.

Olen siia raamatusse kogunud parimaid tarkusi, mis aitavad lasteaia õpetajal ja lastevanematel omavahel paremat koostööd teha. Lisaks teooriale on raamatus ka rikkalik ideedepagas Eesti paljudest lasteaedaedadest – parimad kogemused ja suurepärased mõtted suhtlemisest vanematega, millest saada inspiratsiooni.

Raamat sellest, kuidas väikesest Argentiinast pärit poisist sai üks kõigi aegade suurimaid jalgpallitähti.

Agüero perekond oli vaene, raha nappis isegi toidu ostuks. Kaotanud töö, teenis poisi isa perele elatist jalgpalli mängides.

Juba viieaastaselt hakkas ka Sergio pallimänguga raha teenima: nimelt panid võistkonnaliikmed igaüks mõne sendi mängu ja võitja meeskond sai raha endale.

Aastaid hiljem maksti Agüero eest 20 miljonit naela – see oli suurim summa, mida Atlético oli iial ühe mängija eest maksnud, kuid Sergio oli väärt iga ta eest makstud senti.

Agüero anne, sihikindlus ja nutikus viis 2011/12 aasta hooajal Manchester Unitedilt 94. minutil võidu otse nina alt: sellega kirjutas ta oma nime igavesti jalgpalliajaloo raamatusse.

Käesolevas albumis on ajaloolised fotod Eesti väikesaartest koos saarte lugude ja juhtumitega. Eesti on rikas väikesaarte poolest, kuid neid saari, kus püsivalt elatakse, pole palju. Tänasel päeval on kõiki selles fotoalbumis nimetatud saari võimalik külastada ja loodetavasti leiab keegi ka nendest vanadest fotodest ja lugudest inspiratsiooni oma silmaga praegust elu saartel vaatama minna.

Fotod on valinud Ivi Tomingas, tekstid koostanud Allan Espenberg. Raamat on valminud Riigiarhiivi Filmiarhiivi fotode põhjal.

Ühel lämmatavalt palaval suveööl leitakse Rootsi suursaadiku poeg Oscar Rieder Moskva saatkonnas surnult. Tema juures lebab raskelt vigastatud prostituut, kes üllataval kombel ellu jääb. Peaprokurör Sergei Skurov saab ülesandeks koos noore politseiinspektori Anton Leviniga juhtunut uurida. Skurov teavitab oma sõpra Tom Blixenit, et Vene ettevõte Maratech otsib surnud Riederi asemele rootsi keele oskusega juhti. Tom saabki töökoha, kuid mõistab peagi, et Maratech on segatud ebaseaduslikku relvaärisse.

Samm-sammult harutavad Tom ja Skurov lahti segase loo, millega on seotud ka kõige kõrgem poliitiline tasand Rootsis. Lõpuks on Tomile eluküsimus leida tõendid, mis paljastavad Maratechi ja selle Rootsi koostööpartnerid. Raamat esitab küsimuse, kellel lasub vastutus selle eest, et Rootsis toodetud relvad satuvad diktaatorite ja terroristide valdusse. 

Eelnevalt on eesti keeles ilmunud samadelt autoritelt «Dirigent Peterburist».

Elatanud kunstnik ja tema kuueaastane lapselaps suvitavad pisikesel Soome lahe saarel. Tasapisi kohanevad nad teineteise hirmude, tujude ja iseseisvuspuhangutega. Tekib ja tugevneb armastus, mis hõlmab mitte ainult suveelanikke, vaid ka saart ennast koos kõigi samblaste kivide, kõverate mändide ja ettearvamatu merega.

Napi huumori ja tarkuseteradega pikitud «Suveraamat» on täiuslikult elujaatav raamat. Tove Jansson on siia pannud oma isiklikke kogemusi lõpututest saaresuvedest. See on pärl kesk kirjanduse merd, sõõm värsket õhku, viimse komani täis armastust inimese vastu.

«Suveraamat» on üks Tove Janssoni kümnest täiskasvanute romaanist. Põhjamaades on see saavutanud klassikastaatuse.

Rääkima õppides alustab laps üksikutest sõnadest, osutades tavaliselt sellele, mida näeb. Selles toredas pappraamatus on avastamis- ja äratundmisrõõmu: pisikestele avaneb erinevate loomade, lindude ja putukate imeline maailma. Raamatust leiab laps talle tuntud loomi, aga õpib tundma ka uusi, talle seni tundmatuid.

Kui väiksemana saab laps vaadata pilte, siis kasvades on tänu trükitähtedele võimalik raamatut kasutada ka lugemaõppimiseks. Paksud papplehed on eriti sobivad pisiperele: lehed ei kortsu ega lähe ka katki pisikeste sõrmede all.

Tore raamat õpetamaks lapsele erinevaid loomi, linde ja putukaid.

«Heitlus Vene hiiglasega on täies hoos. [---] Siin täiendatakse õpilaste roodu, kes esimese tule vastu võtsid Narva piiril, seal vormeeritakse õpetajate pataljoni, siin on Tallinna kodanikud püssi laskeharjutusi tegemas, et pealinna kaitseks valmis olla. [---] 24. veebruari hommikul astub Ajutine Valitsus – selleaegne seaduseandja kui ka täidesaatev võim, Toompeale erakorraliseks koosolekuks kokku, et kinnitada Eesti Panga põhikirja.»

Nii dramaatiliselt kirjeldas Eesti Panga sündi tollane rahaminister Juhan Kukk.

Heitlikes oludes on 2019. aastal 100 aastaseks saanud Eesti Pank ja Eesti inimesed oma ajaloo jooksul pidanud tegutsema korduvalt.

Raamat «Eesti Panga lugu» jutustab keskpanganduse – kõige lihtsamalt öeldes raha väärtuse püsimise eest seismise – ajaloo Eestis. Raamatus on juttu Eesti Panga edu- ja eksisammudest, aga see hõlmab ka aegu, kui iseseisvat Eesti riiki polnud ning rahaasju korraldasid siin Rootsi Riigipank, Vene Riigipank või NSV Liidu Riigipank, mis tolle riigi ideoloogiast tulenevalt oli üks hoopis isemoodi pank.

Antoine de Saint-Exupéry ajatu lugu, mis seekord on jutustatud «Suure sõnadevabriku» armastatud autorite kirjanik Agnès de Lestrade'i ja kunstnik Valeria Docampo sule ja silmade läbi. Kohtume Väikese printsi ja tema suurte küsimustega armastusest, sõprusest ja elu mõttest unikaalses pildiraamatus, mis on mõeldud väikestele lastele alates 4. eluaastast.

Agnès de Lestrade on üks tuntumaid prantsuse lastekirjanikke, kes on praeguseks välja andnud üle 20 raamatu. Valeria Docampo sündis Argentiinas, kuid praegu elab Prantsusmaal. Ta on viimastel aastatel üks nõutumaid kunstnikke.

Tõlkes on kasutatud tsitaate Antoine de Saint-Exupéry «Väikese printsi» tõlkest (1960) Ott Ojamaa pärijate loal.

Nautige Paolini võrratut fantaasialendu põnevas kogumikus, mis viib teid tagasi «Pärandi» sarja maailma! Rändaja ja neetud laps. Loitsud ja võluvägi. Ja muidugi lohed.

Tere tulemast tagasi Alagaësia maailma! Sellest, kui Eragon lahkus Alagaësiast, et otsida sobilikku kodu, kus õpetada välja uus Loheratsanike põlvkond, on möödunud aasta. Nüüd maadleb ta lõputu töökuhjaga: ehitab tohutut lohekindlust, muretseb varude pärast, valvab lohemune ning tegeleb sõjakate urgalite ja kõrkide haldjatega. Siis aga viivad Eldunarí'de näidatud nägemus, ootamatud külalised ja üks põnev urgalite legend ta mõtted sootuks mujale ning võimaldavad näha asju teise nurga alt.

Raamatus «Kahvel, nõid ja lohemadu» on koos kolm lugu, mis leiavad aset Alagaësias ning millesse on pikitud momente Eragoni enda seiklustest.

Raamatus saab muu hulgas näha Christopher Paolini värskeid illustratsioone. Armastus fantaasiakirjanduse ja oma Montana kodu ümbritseva ilu vastu innustas viieteistaastast Christopher Paolinit kirjutama «Pärandi» sarja. Juba üheksateistaastaselt sai temast New York Timesi menuautor ja järgmise aastakümne veetis ta Alagaësia maailma süvenenult. Ühtlasi on ta meisterlik kunstnik ja illustreerib oma raamatud ise.

«Kahjur» on uus trükk Armin Kõomäe eelmisest novellikogust. Uue trükiga kaasnes ka uus kaanekujundus ja uus pealkiri. Miks? Sest väga paljud lugejad, kes kiitsid raamatu sisu, laitsid samal ajal pealkirja ja kujundust. Ühesõnaga, proovime uuesti. Kogu sisaldab ka 2018 Fridebert Tuglase ja 2019 August Gailiti novelliauhinnaga pärjatud lugu «Goglomov».

Kuhu kadusid ükssarvikud? Nad otsustasid üle kogu maailma peitust mängida. Leia igalt pildilt seitse eri värvi ükssarvikut! Nad peidavad end 17 põnevas paigas alates lõbusast loomaaiast ja toredast teatrisaalist kuni määratu muuseumi ja seiklusrikka safarini.

Raamatu detailirohked illustratsioonid on köitvad ja lõbusad.

David Vseviovi «Elulugu. Kaks esimest nädalat» kirjeldab sündmusi tuntud ajaloolase ja arvamusliidri esimestel elunädalatel 1949. aasta mais/juunis. Kuigi tegevuskohti on ainult kaks – esimesel nädalal sünnitusmaja, teisel nädalal aga vastsündinu esimene kodu – tuba Tallinna «Saarineni maja» ühiskorteris, kohtame teoses väga palju tegelasi. Teoses põimuvad fiktsioon ja reaalselt aset leidnud sündmused. Stalini aja groteskset tegelikkust võimendab paljude tegelaste ülimalt entusiastlik suhtumine ajastu propagandistlikesse klišeedesse, ja nii saab valgustatud ka traagilise ajastu koomiline külg.

David Vseviovi «Elulugu» on võimalik lugeda ka kui paljude Eesti viimase aastakümne elulugudebuumi sünnitatud raamatute paroodiat.

2018. aasta muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku muinsuskaitse valdkonna olulisimad sündmused eelneval aastal: objektide restaureerimised, uuringud, analüüsid, konverentsid ja muud.

Aasta objekt on Eesti Kunstiakadeemia hoone, mille taastamise imelugu on eeskujulik näide tööstusarhitektuuri uuele elule äratamisest. Samuti leiab aastaraamatust tutvustava artikli uuest muinsuskaitseseadusest.

Kiigatakse ka piiri taha – kuidas on pärandit hoidnud Venemaa restauraatorid, tehakse kokkuvõtteid Euroopa kultuuripärandiaastast ning arutletakse pärandi säilimise üle läbi Kodavere välikäimla transformeerumisest Rooma kunstinäituse objektiks.

Eriti tuleb aastaraamatus esile kogukondade või üksikisikute entusiasm, ilma milleta ei oleks toimunud järgmiseid sündmuseid: koolinoorte tegutsemine pärandivaderitena, militaarpärandi inventeerimine, mälestiseomanike infopäev, sukeldujate seminar ja ajalooliste elektrijaamade kaardistamine.

Studia Philosophica Estonica is an academic peerreviewed journal opet to contributions from any country and in all areas of philosophy.
The purpose of Studia is to publish scholarly papers and notes embodying original research.

This special issue of Studia is devoted to systematic discussions of the role of intuitions in philosophical methodology.

Millist riietust kandsid Eesti naised läinud sajandi alguses? Millisest peakattest sai teise maailmasõja ajal võõrsile sunnitud pagulaste seas «eesti müts»? Kuidas on moepilti mõjutanud Muhu saar? Milline osa oli Eesti moeelus Natalie Meil ja Melanie Kaarmal? Kas teadsite, et Eestis tehti aastakümneid moeajakirja, mida luges kuuendik planeedist ehk kogu Nõukogude Liit? Mida tõi meie moeellu iseseisvuse taastamine?

«Eesti moe 100 aastat» vaatleb nii kohalikku riietumiskultuuri kui ka moeringkondade tegevust, alustades omariikluse esimestest kümnenditest ja lõpetades iseseisvuse taastanud Eestiga. Selle pika aja sisse jääb sõda ja mitu okupatsiooni, mis tõid tõsise kultuurikatkestuse ning mõjutasid märkimisväärselt moeelu, rõivatööstust ja tänavapilti.

Raamat on esimene Eesti moeajalugu tervikuna käsitlev emakeelne väljaanne. Ühtlasi on "Eesti moe 100 aastat " sügav kummardus kõigile omamaist rõivakultuuri edendada aidanud inimestele.

Mis siis, kui USA president on võõrriigi salaluure käepikendus? See vapustav spioonipõnevik on väljamõeldis. Enamjaolt.

Tema ülesanne: võrgutada mõjukaid ärimehi ja poliitikuid ning nendega abielluda. Ta on elanud spioonielu idabloki julgeolekuteenistuste juhtimise all. Aga nüüd peab ta varjama kõige kohutavamat saladust: kes valitseb maailma kõige võimsamat meest?

On 2016. aasta oktoober. Ühel matslikul ja lärmakal ärimehel, kes on tuntud kahtlaste tehingute ja lõtvade elukommete poolest, on tõsine väljavaade presidendiks saada. Paistab, et teda ei peata isegi pornotähe usutavad paljastused. Aga tema kõige ohtlikumad saladused on varjul kunagise raudse eesriide taga.

Ajakirjanik Grace Elliott saadetakse Euroopasse, kus ta satub nii vägeva loo jälgedele, et see võib valimised uppi lüüa – kui ta suudab senikaua elus püsida, et lugu ära jutustada.

Mees, kellest võib saada president, oli abielus tšehhitariga, kelle võluva ja vastuoksliku mineviku kohta ei leidu ühtegi dokumenti – küll aga on sel daamil olemas kõik Nõukogude luuraja tunnused. Tema varjunimi on Jäälind. Ja tema ülesanne on peaaegu täidetud...


Autor on otsustanud jääda anonüümseks, et kaitsta oma allikaid.

Kuidas sünnivad ilusad looduspildid? Milliseid tehnilisi vahendeid on selleks vaja ja mida peaksin teadma kompositsioonist? Kuidas virmalisi pildile püüda? Mida on vaja teada ja arvestada looma pildistamisel varjest? Kuidas mobiiltelefoniga ilusaid pilte teha?

Neile küsimustele annab vastused tunnustatud fotograafi, paljude konkursside laureaadi Argo Argeli «Loodusfotograafi ABC». Raamat kirjeldab pilditegemise peensusi lihtsalt ja arusaadavalt, pakkudes praktilist lugemist nii algajale kui edasijõudnud loodusfotohuvilisele.

Iga kord, kui Amy McCready vestleb lapsevanematega endale liiga suurte õiguste omistamise epideemiast, pööritavad kuulajad silmi, noogutavad kaasa ja toovad hulganisti näiteid sellest hädast mõjutatud laste kohta. Tundub, et kuhu ka ei vaataks, igal pool on koolieelikud, kes oskavad poes käituda vaid maiustuse ootuses, nartsissistlikud teismelised, kes risustavad sotsiaalmeediat selfidega, ja täiskasvanud lapsed, kes elavad vanemate kulul.

Kasvatusteadlane Amy McCready jagab oma elutarkusest säravas, inspireerivas raamatus tõhusaid strateegiaid, mille abil väestada lapsi neile ülemäära järele andmata ning kasvatada neis kaastunnet ja tänulikkust, mitte endale liiga suuri õigusi võtvat «mina-mina-mina» ellusuhtumist.

Olgu tegemist alles algajate vanematega, kes alustavad nullist väikelapse kasvatamisel, või teismeliste laste vanematega – kõik leiavad raamatust sobivaid strateegiad, mille abil lastest endale ülemäära suurte õiguste omistamise pisik edukalt välja tõrjuda.

Kui mees seisab silmitsi dilemmaga, mis ähvardab hävitada tema maine, abielu ja lapse, mis valikuid ta siis teeb?

Tom Knelston on karismaatiline ja võluv mees, kelle kireks on poliitika ja reformid. Ta on ka ambitsioonikas mees, kellel avalikkus silma peal hoiab. Tema naine, endine meditsiiniõde Alice jagab ta ideaale. Nad näivad olevat täiuslik paar.

Järsku aga kohtab Tom lapsepõlvetuttavat, kaunist ja õnnetus abielus olevat modelli Diana Southcotti. See naine kehastab paljuski kõike, mille vastu Tom võitleb, kuid samas on ta ka vastupandamatu ja nii hakkavadki nad ohuga flirtima, ehkki armulugu võib nad mõlemad hävitada. Kui Tomi laps haigestub, on mees sunnitud langetama otsuseid oma põhimõtete, karjääri ja abielu üle ning ennekõike küsima endalt, kui suur on ta armastus oma lapse vastu.

«Usalduse küsimus» on Penny Vincenzi romaan elust eelmise sajandi keskel ja selles on palju huvitavaid tegelasi, elumuutvaid otsuseid, armastust, iha ja konflikte. Lugu on nii lummavalt kaasahaarav kui ka silmaringi laiendav.

Teoses vaadeldakse Soome ja suure naabri kultuurisuhteid alates Teise maailma sõja lõpust 1980. aastate keskpaigani: pool sajandit kogemusi, mis kirjeldavad Soome kultuurisaadikute värvikaid visiite suure naabri juurde. On ka palju muud: äärmusvasakpoolsuse tekkimine ja domineerimine, rahvusliku eliidi soometumine, noorteliikumiste radikaliseerumine ning teatud isevärki sõprusekultus, millest ei puudunud tragikoomilised noodid.

Soome kriitika on nimetanud teost ajaviiteliseks ajalooraamatuks. Teosest üksiksündmusi välja noppides saabki nii nutta kui ka naerda, palju on traagikat, ent pole puudust ka koomikast. Soome kommunistid Kremlis Stalini juures ja mausoleumis, Hella Wuolijoki Yleisradio juhina, ajakirjanikud tutvumas Venemaa kolhoosiga, Soome rokkarite imelised juhtumised Venemaal jne. Peale Hella seikleb «Vankumatus sõpruses» teisigi eestlasi. Headele ja pahadele eestlastele on pühendatud koguni terve peatükk, kuhu mahuvad 1967. aastal toimunud Nõukogude Eesti kultuuripäevad ja meie artistide mõni kontsert. Kuna ideoloogilise mõjutamisega vürtsitatud sõpruses ja koostöös osales ka Nõukogude Eesti, pean vajalikuks, et see periood Soome ajaloost on dokumenteeritud ka eesti lugeja jaoks.

Teos sisaldab unikaalseid fotosid.

Luuletaja Ott Arder on eeskätt tuntud kui lasteluuletaja ja laulutekstide autor, kuid sellega tema looming siiski ei piirdunud. Arder on kirjutanud ka hulga mõnusat ning üdini temalikku luulet, millest sellesse raamatusse on koondatud valdav osa. Lisaks siiski ka mõni lasteluuletus ja laulutekst, sest Oti puhul polnud piir ühe, teise ja kolmanda žanri vahel alati kõige selgem. Ja parem ongi.

Koostanud ja järelsõnaga varustanud Leelo Tungal.

Uue kujundusega trükk, muutunud on formaat, sisu makett, kaanekujundus. Tekst muutmata, võimalikud korrektuuriparandused.

Charles Fillmore käsitleb maailma eelkõige kui Vaimu. Seepärast on usul maailma loov vägi. Inimese keha, tervis, arukus, rahaasjad on tema vaimu ja mõtte ilming. Piiblile toetudes näitab autor, kuidas inimene saab oma meelt kasutada, et ammutada küllust lõpmatust jumalikust allikast. Raamat koosneb 12 õppetükist, lõppu on lisatud iga õppetüki teadmisi kinnistavad küsimused.

Vaimne substants, millest tuleb kogu nähtav rikkus, ei ammendu kunagi. Ta on kogu aja sinuga ja reageerib su usule temasse ja sinu nõudmistele temalt. Ammendamatu allikas on alati valmis andma. Vala oma elava usu sõnad kõikjalolevasse substantsi ja sa omandad jõukuse, isegi kui kõik maailma pangad sulgevad sinu ees uksed. Pööra oma mõtlemise suur energia külluse ideedele ja sul saab olema küllalt, olenemata sellest, mida sind ümbritsevad inimesed ütlevad või teevad.

Charles Fillmore'i, ameerika metafüüsiku raamatuid loetakse ja kirjastatakse kogu maailmas. Tema looming aitab mõista usu ja universumi ajatuid tarkusi, vaimse ja materiaalse maailma suhteid, inimese teadlikku arengut mõtete nähtavaks avaldumiseks.

Otsing on raske, sest tõde on teadmata. Otsing on raske, sest tõde pole mitte ainult teadmata – seda pole võimalik teada. Otsing on raske, sest otsija peab selle nimel oma eluga riskeerima.

Elu jõgi voolab ookeani poole. Kui usaldad, siis voolad koos jõega. Sa juba oled jões, aga püüad mõne surnud juurika külge klammerdudes voolu vastu võidelda. Pühakirjade külge klammerdumine, dogmade ja doktriinide külge klammerdumine ei lase jõel sind endaga kaasa viia. Jäta kõik doktriinid, kõik dogmad, kõik pühad tekstid. Ainus pühakiri, ainus piibel on elu ise. Usalda seda ja lase sel end ookeani, ülimasse kanda.

Osho on 20. sajandi üks provokatiivsemaid ja inspireerivamaid vaimseid õpetajaid. Tema panus sisemise muutumise õpetusse on hindamatu ja selle vägi järjest suurenev.

«Sapiens» uuris meie minevikku. «Homo Deus» vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.

Mil moel muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?

Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.

Jumalad ja jumalannad, vaprad kangelased ja alistumatud naised, lohed, hiiglased ja kosmilised hundid, tohutu Maailmapuu, mida asustavad maagilised ja koletislikud olevused – Põhjalad müüdid kõnetavad meid tänapäeval niisama elavalt kui seda tegid muistsete viikingite päevil. Need Skandinaavia ja Islandi päritolu lood talletati laulude ja saagadena ning (märksa väiksema vaimustusega) ka kristlikes kroonikates. Ka arheoloogia on meieni toonud ruunikividelt, nikerdustelt ja metallitöödelt leitud ahvatlevaid kujutisi viikingilaevadest, kaheksajalgsetest hobustest ja üüratutest lahingutest.

Carolyn Larringtoni värske tõlge vananorra keelest annab võimaluse kohtuda kõigi selle mütoloogilise maailma asukatega näost näkku. Siit leiad Põhjala jumalate ja kangelaste lugude eredate, sageli naljakate ja pea alati verejanuliste juhtumiste kogu plejaadi, sissevaate nende võimalikesse tähendustesse ja tähtsusesse, minevikku ja olevikku – sest läbi paljude teiste autorite elavad need aina edasi.

Miks üks välk lõhub, aga teine põletab? Miks ilm külmaks müristab ja mida kujutab endast välk selgest taevast? Kuidas ühinevad õhk, veeaur ja päikesesoojus mõnikord laastavaks äikesetormiks? Kust saab elekter äikesepilve ja mis on keravälk?

«Välk ja pauk» on esimene eestikeelne populaarteaduslik teos äikesest, see on mõeldud laiale lugejaskonnale ega eelda erialaseid eelteadmisi. Raamat algab ülevaatega äikeseprotsessi taustast – kuidas ja miks ühinevad meie igapäevased kaaslased õhk, veeaur ja päikesesoojus laastavaks äikesetormiks. Teises peatükis on juttu piksepilve elutsüklist, ehitusest ja liikumisest, samuti saab selgemaks äikesepilvest algavate tormituulte, rahe, paduvihma ja tornaadode olemus.

Kolmandast peatükist leiab vastuse välguga seotud küsimustele, alustades sellest, kuidas saab elekter äikesepilve ja lõpetades salapärase keravälguga. Neljas peatükk tutvustab äikese ja välgu uurimise ajalugu ning tänapäeva, viies aga kirjeldab äikest maailma, Euroopa ja Eesti kontekstis. Kuues peatükk annab põhjaliku ülevaate välgu ohtudest ja õpetab ennast ja oma kodu selle eest kaitsma. Viimane peatükk on mõeldud neile, keda huvitavad äikesevaatlused.

SVEN-ERIK ENNO alustas ilmavaatlusi viienda klassi poisina, kui ta ehitas Türil oma aeda ilmajaama. Äikest hakkas ta põhjalikumalt uurima geograafiaõpingute ajal Tartu ülikoolis ja 2014. aastal kaitses seal doktorikraadi. 2005. aastal taasasutas ta Eesti äikesevaatlejate võrgustiku, praegu töötab Suurbritannia ilmateenistuses Met Office ja Tartu ülikooli geograafia osakonnas.

Parandamatu romantiku, ehk siis luuletaja uisutamised kõiksuses nii unes kui ilmsi.

Järjest populaarsemaks on muutumas looduslähedane eluviis, ise toidu kasvatamine, isemajandamine.

Kui taimede ja marjade oskamatu kasvatamise puhul riskime vaid saamata jäänud või viletsa saagiga, siis kanad on elusolendid ning nende oskamatul pidamisel võivad olla kurvad tagajärjed.

Raamatust leiate olulise info kanade kehaehituse ja organismi, söötmise, haiguste jpm kohta. Antakse ka ülevaade armastatud kanatõugude kohta. Eriti hinnatud on praktilised näpunäited, kuidas ehitada kanalauta, milline peab olema jooksuala, kuidas kaitsta kanu röövloomade ja –lindude eest.

Kui see kõik selge ja positiivne tulemus – muna – käes, siis ei ole suuremat naudingut kui hommikuomleti kõrvale kuulata oma kanade kaagutamist ja nautida linnaoludes muljet idüllilisest maaelust.

«Kümne minuti zen» on lihtne ja tõhus käsiraamat, mis aitab alustada päeva õiges meeleolus, et olla valmis võimalikeks katsumusteks.

Kulutame igal hommikul kümme minutit nii duši all käimisele, hommikusöögi valmistamisele kui ka söömisele, kuid ei leia üldse mahti oma mõtete klaarimiseks.

Kümne minuti zen tehnika kombineerib nelja teraapia – meeleteadlikkuse, kognitiivse käitumisteraapia, psühhoteraapia ja traumateraapia (EMDR) – lihtsasti järgitavaid harjutusi.

Sa õpid:

• oma meelt kiiresti maha rahustama,
• keskenduma ja treenima aju stressiga toime tulema,
• kasutuid mõttemustreid ümber tegema,
• paremini suhtlema.

Owen O'Kane on loonud kümne minuti zen'i, et tutvustada elupõhimõtteid, mis said rohkelt ainest tema psühhoterapeudikogemusest ja pikkade aastate tööst surijate eest hoolitsedes. O'Kane õppis arstiteadust ja psühhoteraapiat ning asutas stressitaluvuse õpetamiseks Kümne Minuti Zen'i ühingu, mille kaudu korraldab Ühendkuningriigis ja Iirimaal meeleteadlikkuse ja kümne minuti zen'i koolitusi.

Vanapoiss on see, kui sa täna küsisid käterätti ja ma andsin sulle padjapüüri ja sa küsisid, et kas see ongi käterätt. Ja ma vastasin, et jah. Ja sa leppisid sellega ja pühkisid käsi padjapüüri sisse. Kui nii, siis nii. Ütlesid sa. Ja ma imestasin, et sa leppisid.

Vanapoiss elab tavalist elu. Nagu kõik inimesed. Võib-olla on ta natuke kurjem, sest ta on kogu aeg üksi. Tal on nii palju aega mõelda endamisi. Arutada. Üksikud inimesed kasvavad vist rohkem sissepoole.

Vanapoisi toad on jahedad, aga ta ei viitsi kütta. Ta on isegi puudega kooner, kuigi mets tuleb aknast peaaegu sisse, aga puid on vaja saagida, lõhkuda. Kui raske see on. Ta ei viitsi. Küll tulevad soojemad ööd. Mõtleb ta. Jahe öö on täna. Mõtleb ta. Vanapoiss paneb jope selga ja magab koos riietega võidunud linade vahel.

Vanapoiss on see, kes sõidab rattaga suveööl trussikute väel läbi küla, sest und ei tule ja toas on palav.

Vanapoiss sõidab toas rattaga.

Vanapoiss limpsib taldrikud üle ja ei pese nõusid.

Sa tahad mu voodiriideid ja katteid pesta, aga õudne, ma ei taha, et pesed. Siis on päev läbi asjatamist, toimetamist, sa pesed nii põhjalikult. Terve mu päev on häiritud... Vanapoistele meeldib, kui vaikus on majas. Ära pese palun.

Vanapoiss sobrab poodi minnes alati prügikastides ja veab sealt vanu ajakirju ja lehti koju. Parmud, hirmsad põhjakäinud joodikud lähevad poodi õlle ja viina järele, vanapoiss mõtleb küll, et natuke häbi on, aga siis mõtleb, et nemad joovad, mulle aga meeldib lugeda Loominguid, Akadeemiaid, Eesti Loodusi, teiste äravisatud ajakirju. Ise olen nii vaene, ei suuda osta midagi ja ei taha raisata raha ka. Ja vanapoiss sobrab puhta südamega teiste asjades edasi ja loeb teiste vanu arveid ja imetleb teiste äravisatud asju.

Vanapoiss istub kuni hommikuni üleval. Ta vaatab vahel oma kõhtu, kas see on suuremaks läinud. Ta sööb viimasel ajal tõesti rohkem. Ta ei liigu enam palju. Nüüdki on öö, varsti päike tõuseb, valgeneb, öösorr soristab juba ja mets kohiseb kaugel.

«Miku läheb mustikale» on lugu väikesest Mikust, kes läheb metsa marju korjama, kuid ei leia ühtegi. Talle tuleb appi mustikakuningas, kelle võluvägi muudab Mikukese pöidlapikkuseks ja algab suur seiklus salajastel metsaradadel.

Raamat sobib 2-6-aastastele lastele.

Sõda on julm ja kole nähtus. Ka Vabadussõda oli ehtne sõda kõigi sõjale omaste koleduste ja raskustega. Need kannatused olid hind, mida meie esivanemad maksid muu hulgas ka meie praeguse vabaduse eest. Kas pole siis kohatu rääkida «lõbusast sõjast»? Sõja lõbusat, kaasahaaravat ja lummavat külge ei saa siiski maha salata. Kuidas muidu seletada paljude endiste sõdurite nostalgiat sõjapäevade suhtes, mille taustal rahuaegne normaalne elu võib lausa vastikuna tunduda?

Sõjakaaslaste kamraadlus on miski, mis tsiviilelus sageli ei kordu. Sõjaaegsed seiklused, vaenlaste või ka oma ülemuste edukad tüssamised jäävad meelde kogu eluks. Külast külla ja linnast linna rändav sõdur võib supelda nii rohketes naissuhetes, mida tsiviilelus iialgi ei sallitaks.

Saja aasta eest oli sõdurirõõmude seas olulisel kohal ka soomuse tegemine ehk sõjasaagi kogumine langenud ja vangivõetud vaenlastelt või vaenlase tsiviilelanike käest. Ja kõige lõpuks võis sõdur siirast heameelt tunda sellestki, et hing sees ja kõht täis.

Niisugused lood ongi raamatu kaante vahele koondatud, kirja on need pandud Vabadussõja sõdurite ja ohvitseride endi sulega. Võime lugeda sellest, kuidas sõdurid pimeduses kogemata koos külanaistega sauna juhtusid, kuidas endile samagonni kombineeriti, milliseid vingerpusse mängiti vaenlasele ja ka omaenda kaaslastele, kuidas «soomust» tehti, kuidas koos Punaarmee orkestriga külapulma mindi jne, jne.

Kui Vabadussõja sangarid oleksid veel meie seas, räägiksid nad lõkke ääres või lauas istudes usutavasti just niisuguseid lugusid.

Raamat annab ülevaate Saaremaa ja selle elanike katsumustest maailmasõja aastail keskendudes olulisematele sündmustele.
Alustades NSV liidu sõjabaaside rajamisest saarel 1939. aastal, sõjasündmustest 1941. ja 1944. aastal. Olulisemate sündmuste vahele on pikitud hulgaliselt muid teemasid, mis käsitlevad saarlaste elu-olu sõjaajal.
Samuti on eraldi vaadeldud saarlaste laevandust, väeosi, ajakirjandust ja suurpõgenemist 1944.aasta sügisel. Juttu tuleb ka kuulsast Stebeli suurtükipatareist, kindralitest Saaremaal, tuntud saarlaste saatusest, metsavendadest ja partisanidest. Raamatus on kasutatud ligi 100 fotot, joonistust, skeemi ja pilapilti.

Mis häält teeb hunt? Kes toksib puid? Kes siristab puuoksal? Keda kuuleme öises metsas? Kuidas loomad metsas pidu peavad?

Kõike seda ja palju muudki saavad lapsed lugeda-kuulata sellest toredast hääleraamatust.
Paksud papplehed ja trükitähed teevad raamatu vaatamiseks-lugemiseks sobivaks just pisiperele. Vahvad pildid ja loomade-lindude hääled aitavad kindlasti lastel pisut paremini aru saada metsas toimuvast. Vahvat lugemist ja kuulamist!

Autor jutustab temale omases ausas ja natuke humoorikaski võtmes oma loo: tee spordi juurde ja kujunemine edukaks suusatreeneriks.

Raske elu Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgselt, pealesunnitud nõukogude võim, kolhooside moodustamine jne. Samas lõbusad- koomilised-õpetlikud juhtumised läbi terve elu.
Varajane küpsemine ning noorusaeg, kui 14 aastasena juba kodunt eemale õpingutele tuli asuda. Visadus ja sihikindlus kõigis ettevõtmistes, pettumused, mis panid veel rohkem eesmärkide poole liikuma.
Õppetunnid, kus treeneritee alguses tuli ise kõike leiutada ja treeningradasid-baase rajada, igale tööle käed külge panna, mida parasjagu vaja oli.
Nõuka-aegsed absurdsused versus inimlikkus, mis vaatamata kõigele paljudes inimestes säilinud oli.

Palju toredaid inimesi – kaaslasi õpingute päevilt, treenereid, õpilasi. Palju võistlusreise laia Nõukogude liidu erinevatesse paikadesse. Palju õnnestumisi, kuid ka ebaõnne ja isikliku elu traagikat.

Kriminaalloo «Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood» tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.

150 aastat on laulupeod olnud Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa.

Laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen. Postimees, mis nõukogude ajal küll Edasi nime kandis, on kõigil laulupidudel kohal olnud ja toimunut ajastuomaselt kajastanud: läbi aegade joonistuvad välja pidude-eelsed suured ülesanded ja ootused, ühisest pingutusest sündinud imed ning peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast.

Raamat kutsub lugejaid Papa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost. Ajas liikudes näeme, kuidas on muutunud laulupeod, aga ka meie keelepruuk, väljendusviis ja pildikeel – ning kui muutumatu on armastus laulupidude vastu.

Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see siiski väga selgelt uue eluetapi algust ning vajadust oma elu põhjalikult ümber vaadata.

Inimkeha on loodud olema ilma valuta.

Leiutatud on teaduslik kroonilise valu kaotamise meetod, mille puhul pole tarvis ravimeid. Raamatus tutvustab Miranda Esmonde-White – PBS-i fitnessitreener, kes on aastakümneid aidanud valust vabaneda nii tavainimestel kui ka tippsportlastel – oma kroonilise valu kõrvaldamise kava.

Kroonilist valu kannatavate inimeste liikuvus väheneb sageli märgatavalt. Nad kardavad, et liikumine teeb haiget ja võib koguni olukorda halvendada. Tegelikult on vastupidi: liikumine on paranemisteel ülioluline. Miranda selgitab raamatus, kuidas valu kehale mõjub ning aitab lugejatel seejärel lihtsate ja leebete harjutuste abil igaveseks kroonilisest valust vabaneda.

Harjutustega, mis kaotavad igaveseks mitut tüüpi luu- ja lihaskonna valu – sealhulgas selja-, kaela-, õla-, põlve-, jalalaba-, pahkluu- ja puusavalu –, tutvustab Miranda igati looduslikku kroonilisest valust vabanemise meetodit, mis toimib juba siis, kui harjutusi teha vaid kolmkümmend minutit päevas.

Romaani tegevus hargneb esmapilgul unises väikelinnas, mille üks värvikamaid elanikke on naistemaias maalikunstnik ning tema armukade abikaasa. Ometi peitub saladusi teisteski peredes ning kui need omavahel sõlmuma hakkavad, selgub, et intriigid ja kergemeelselt tehtud otsused mõjutavad inimeste elusid veel mitu põlvkonda hiljemgi.

«Surm järelmaksuga» on prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand Céline'i teine romaan ja üks 20. sajandi võimsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat pärast Céline'i läbimurdelist esikteost «Reis öö lõppu».

Autor viljeles läbi kogu loomingu teatavat «transponeeritud autobiograafia» žanri. Kui esimene romaan jutustas meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, siis «Surm järelmaksuga» kirjeldab perioodi, mis esikromaanis kujutatule ajaliselt eelnes. Lugeja ette tuuakse kord realistlikus, kord veidi deliirses, kuid alati üliemotsionaalses võtmes Ferdinand'i väikelapseiga, koolitee, esimesed tööotsinguvaevad ja keerulised suhted vanematega, taustaks 20. sajandi alguse Pariis, millest saab oma lopsakuses pea omaette tegelane.

Eraldi tähelepanuväärne on teose suuline stiil, mille puhul kirjanik võtab ette radikaalsed uuendused. Suured tähed kaovad lause algusest, laused ise lagunevad algosadeks, ellipsid ja kuulsad «kolm punkti» vallutavad kogu teksti. Aga samal ajal ei jää see keel hoolimata oma suulisest hingusest sugugi üheplaaniliseks, nagu võiks sedasorti lähenemise puhul karta. Kõige traditsioonilisemate kirjanduslike võtete segamine uute, kõnekeelsetega, annab kokku poeetilise tiheduse, mille jaoks ei olegi sobivamat nimetust kui «aja pits», nagu Céline ise ütleb «see, mis on ainsana väärtuslik».

«These 128 pages are a brief primer in every important thing we might have learned from the history of the last century, and all that we appear to have forgotten». (Observer).

History does not repeat, but it does instruct. In the twentieth century, European democracies collapsed into fascism, Nazism and communism. These were movements in which a leader or a party claimed to give voice to the people, promised to protect them from global existential threats, and rejected reason in favour of myth.

European history shows us that societies can break, democracies can fall, ethics can collapse, and ordinary people can find themselves in unimaginable circumstances. History can familiarise, and it can warn. Today, we are no wiser than the Europeans who saw democracy yield to totalitarianism in the twentieth century.

But when the political order seems imperilled, our advantage is that we can learn from their experience to resist the advance of tyranny. Now is a good time to do so.


Erkki Bahovski soovitab: «Snyder on kirjutanud veel, nt «Veremaad», aga tema holokaustist kõnelev teos räägib ehk kõige paremini (mina pole paremat kohanud) lahti Hitleri mõttemaailma. Miks oli holokaust natsidele nii oluline. Ja teine raamat on manuaal Donald Trumpiga toime tulemiseks, aga seda tasub lugeda ka meil, kui siin Maarjamaal asjad hulluks kipuvad minema.»

NB! Erinevalt sarja teistest raamatutest puudub pildiga trükikaas.

Raamat tutvustab omaaegseid kirjandustegelasi soome kultuuriloos:

• Johan Ludwig Runeberg
• Elias Lönnrot.

Raamat on gooti kirjas.

Sisu:

• Filosoof, kes ei õppinud vaikima
• Oma õnne sepp
• Talupoja au
• Ilus sõnn
• Don Juan ja Neitsi Johanna
• Fulko jutud
• Sigtuna väravad
• Koivuneeme sõda
• Truu sulane
• Luigelaul

Tuntud ajaloolase ja saatejuhi Lucy Worsley raamatus avaneb lugejale kolm Victoriat: alati musta kandev väike ümar vanadaam, kirglik ja romantiline printsess, kes armastab tantsida, ning monarhia rolli muutev edukas kuninganna. Lisaks on juttu kuninganna Victoriast kui tütrest, abikaasast, emast ja lesest, kes peab kõigis nendes rollides vastama ühiskonna ootustele, olles sõnades konservatiivne, ent tegudes uuendusmeelne.

Worsley üksikasjalik ja intiimne lähivaade Suurbritannia tuntuima naise vastuolulisse elusse põhineb muu hulgas peategelase päevikutel ja kirjadel.

Raamat on meeleolukas tagasipõige aegadesse, kui toit tehti viimseni valmis kodus, ja annab ilmekalt aimu, kuidas see tol ammusel ajal toimus. Kas mäletad veel lapsepõlveaegseid õhtusööke maal: värskelt suitsutatud kala, kodus küpsetatud saia, omatehtud moose-küpsiseid-kooke ja seda, kuidas kogu pere köögilaua taga kokku sai?

Just sellise pildi manab silme ette Jocasta Innesi klassikaks kujunenud raamat. Kuidas valmistada kodus juustu ja võid, vorsti ja marineeritud aedviljahoidiseid; kuidas meisterdada plekist küpsisekarbist suitsutuskarp ja kohe liha või kala suitsutada; kuidas liha soolata… ja veel rohkesti muudki.

See on raamat neile, kes armastavad maitsvat, tervislikku ja traditsioonilist toitu, mis on tehtud korralikult ja ilma säilitusaineteta.

Autor jagab lahkelt suurepäraseid teadmisi ja räägib sinna vahele niisamagi juttu, peale praktilise väärtuse kokanduse teejuhina pakub see raamat sulaselget lugemisrõõmu. «Maaköögi» kirjutisest tõuseb kindlasti kasu kõikidele toidusõpradele, kes pole ülearu pepsid ja armastavad mineviku teinekord üsna vängetki hõngu.

Klaveriõpik «Klaveriloomad. Väikesed käpad» 3. osa on oma uhiuute klaveripaladega järjeks sama sarja kahele eelmisele osale.

See, kes astunud esimesed sammud mänguvõtete, rütmide ja nootide omandamisel, saab kolmandas osas jätkata õppimist tuttaval muhedal moel. Varemõpitule lisanduvad uued noodid paralleelselt viiuli- ja bassivõtmes, pisut keerukamad rütmikombinatsioonid ja mänguvõtted.

Klaviatuuril liigutakse nüüd juba erinevat sõrmestust kasutades, tutvust tehakse tähtnimede abil meloodiale lihtsa saate loomisega ja kõike õpitut saab kinnistada lõbusalt, lahendades ristsõnu. Kogu õpiku muusikaline materjal on salvestatud ning õpiku kasutajale vabalt kuulatav,

Õpiku metoodika ja muusika autor Katri Rebane on käesoleva materjali loonud pikaaegsele klaveriõpetajatöö kogemusele tuginedes. See meetod on paljude laste poolt armastatud, tagab hea edasijõudmise ning annab julguse muusikas ise osaleda ja seda luua.

Tegelased joonistas ning kauni värvilise noodi kujundas kunstnik Kerstin Hallik.

Brošüür tutvustab Tallinna Rüütliordude Muuseumi kogus olevaid ordeneid ning ordude ajalugu.

Värviraamatus on ilusad pildid kas pliiatsite või vildikatega värvimiseks, aga lisaks ka neli uutmoodi kriipetehnikas pilti ja kriibits. Sellega saab värvilised pildid musta kattekihi alt välja välja kraapida. Kasuta pulga laiemat osa suurte pindade jaoks ja peenikest otsa väiksemate detailide väljakriipimiseks.

Põnev kingitus tüdrukutele!

Hoiatus! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele lastele!

Värviraamatus on ilusad pildid kas pliiatsite või vildikatega värvimiseks, aga lisaks ka neli uutmoodi kriipetehnikas pilti ja kriibits. Sellega saab värvilised pildid musta kattekihi alt välja välja kraapida. Kasuta pulga laiemat osa suurte pindade jaoks ja peenikest otsa väiksemate detailide väljakriipimiseks.

Põnev kingitus tüdrukutele!

Hoiatus! Väikeste osade tõttu ei sobi alla 3-aastastele lastele!

Rohke pildimaterjaliga atlas toob kogu maailma ajaloo Sulle koju kätte. Seikle ajarännakul läbi kõikide maade, saa teada põnevaid fakte ja loe erinevate ajaloosündmuste kohta alates ürginimeste väljarändamisest Aafrika mandrilt kuni tänapäevaste teadussaavutusteni. Raamatu lõpus on kontrollküsimused, et oma teadmised proovile panna.