2040 raamatu riiulis. 14 puudub riiulist.

Kriminaalromaan, mis on ühtlasi kogumik omavahel seotud jutte...

Raamatu kaanelt:Seda raamatut on viimase nelja aasta jooksul välja antud seitsmel korral viie kirjastuse poolt kogutiraažiga 1 000 000 eksemplari. Venemaal on raamatust saanud rahvuslik bestseller, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.Arvustusi raamatu kohta on kirjutanud Pariisi Mond ja Rooma Unita, Jeruusalemma sõnumid ja New Yorgi Russkoje Slovo. Moskva Knižnoje Obozrenije nimetab raamatut !1995.-96. aastate kõige naljakamaks raamatuks.«Tõsistest vene kirjanikest» on Mihhail Veller (sünd 1948) enim trükitav. Aastas ilmub vähemalt kümme tema raamatute kordustrükki. «Vellerit lugedes on mõnu garanteeritud,» kirjutab Playboy.

Raamatu kaanelt:Kuidas rasketes loodustingimustes maal, merel ja metsas ellu jääda? Paljude tippasjatundjate, sh USA, Kanada ja Briti armee ning eriüksuste soovitused, kuidas leida toitu ja vett polaaraladel, kõrbes, troopikas, kuidas käepärastest vahenditest ehitada varjualuseid, valmistada relvi, tööriistu ja lõkse loomade püüdmiseks, kuidas vältida ohtlike olukordade tekkimist reisil, millist varustust reisile ja matkale kaasa võtta, kuidas anda välitingimustes esmaabi, orienteeruda looduses ja edastada teateid. 120 joonist õpetavad ellujäämiskunsti.

Raamatu kaanelt:«Kõik vastab tõele, peale ühe juhtumi, mida ma ei mäleta. Aga ka see võib tõsi olla.» Lennart Meri «Meie Lennarti» esimesest väljaandest 1996.

Akadeemik Tulviste on sedapuhku kokku pannud valiku meditsiiniga seotud anekdoote. Üks näide:Patsient: Ma lähen inimestega riidu. Psühhiaater: Miks? Patsient: Kust mina tean, sa kuradi lollakas?!

Romaan kuulub Agatha Christie hilisloomingusse ning lugejal seisab selles ees meeldiv taaskohtumine Hercule Poirot'ga ja kriminaalkirjanik Ariadne Oliveriga...

Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik... Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...

Peategelane Hercule Poirot.

Peategelane Hercule Poirot.

Klaasikalised pildisarjad inimsuhetest ja temperamenditüüpidest, ülemustest ja alluvatest, kurjuse bumerangiefektist ja silmakirjatsejate naeruväärsusest.

1936.a. Noor-Eesti väljaande faksiimile. Sisaldab novellid «Meeste vahel», «Mere annid», «Aegunud õnn», «Elamise rahu» ja «Randlase surm». Parim Eesti kirjanduse rannaelu kujutus. Raamat, mida loetakse seni, kui Eestimaal lapsed koolis käivad.

Lasnamäe linnaosa kujunemislugu, struktuur ja miljöö on üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid Tallinnas. Raske on leida mõnda teist piirkonda Eestis, kus nõukogude võimu ajal nii põhjalikult keskkonda muudeti. See süvendas sügavalt juurdunud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe täiesti uus ja tühjale kohale ehitatud linnaosa. Loodetavasti aitab see raamat neid ekslikke seisukohti ümber lükata. «Lasnamäe ajaloo» koostamisel on autor lisaks traditsioonilistele ajalooallikatele kasutanud päevikuid, memuaare, fotosid, perekonnaalbumeid, põliselanike küsitlemisel saadud andmeid jpm.

Sisukord: Soo (1914) Tuulesellid (1933) Vaikne nurgake (1934) Järelsõna Bibliograafilisi ja seletavaid märkusi Muukeelsete tekstide tõlge Kogumiku kolm jutustust käsitlevad aastatelt juba täiskasvanud noormehe armastuse ja abielu ümber keerlevaid elusündmusi. Oma romantilis-sümbolistlike elementidega läbipõimitud käsitluslaadi poolest seisab teistest mõnevõrra eraldi jutustus «Soo».

Sama autori juba kahest varasemast loost «Pool koera» ja «Kirju liblika suvi» tuntud tegelastega raamat, milles on kaks jutustust: «Näärivana tütar» ja «Mõtle midagi välja, Madis». Probleemid, mis neis käsitlemist leiavad, – varastamine, vanemate alkoholism, vanaisa surm – on lahendatud delikaatselt, pannes lugeja mõtlema, kes, mis, kuidas... Keskmisele koolieale.

Järelsõnast: K. Stanjukovitš (1857-1903) sündis Sevastoopolis kuulsa admirali perekonnas, astus 1857. a. mereväekorpusesse ja tegi kaasa ümbermaailmareisi korvetil «Kalevala». Hiina vetes olles asus ta teenistusse Vaikse ookeani esimese eskaadri lipulaeval, millel külastas Jaapanit, Šanghaid, San Franciscot, Singapuri ja Saigoni. 1863. a. pöördus ta tagasi Peterburi. Kõike reisil nähtut kasutas ta materjalina käesoleva teose loomisel ning teisteski merejuttudes. Käesolev jutustus ilmus 1895.a. ajakirjas «Rodnik» ning see on autori progressiivsete ideede kandjaks. Rohkearvuliste ja mitmekesiste meremehekujude seast kerkivad esile kolm positiivset peakangelast. Jutustuse põhimotiiviks on lugupidav suhtumine vene madrusesse ja tema osatähtsuse hindamine. »«Koršunil» ümber maailma» on huvipakkuv ja paljuski emotsionaalne teos. Noortele, eriti nendele, kes armastavad merd ja tahavad hakata meremeesteks, jutustab see raamat palju kasulikku.

Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust. Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.

Raamatus jutustab autor töölisneiust Vellist. Sajandi vahetusel ema ja õe-vennaga Narva siirdunud, läks ta juba lapsena tööle, algul tikuvabrikusse ja hiljem Kreenholmi manufaktuuri. Ta elu langes kokku suurte murranguliste sündmustega. Töölisklassi õiguste eest võideldes võttis ta osa Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist ja kaitses selles saavutatud võitu. Leidlikuna, taiplikuna ja osavana tuli ta võidukana välja kõige raskematest olukordadest. Velli oli lihtne võitleja, nagu neid oli palju. Võidu saavutamiseks oli aga vajalik temagi väike osa ja nii jättis ta oma väikesed jäljed töölisklassi suurele võitlusteele.

Kunstnik Jaan Vahtra on intensiivselt kaasa elanud meie lähema mineviku kultuurielule ja seejuures rohkesti harrastanud ka kirjanduslikku tööd. Sel teel on unustusest päästetud ja mälestuste varamusse talletatud palju huvitavaid laike meie mineviku elust ja kultuurilistest sündmustest. Erilist soojust õhkuvad leheküljed kirjaniku lapsepõlve-mälestustest, koolipõlvest, esimesest töötamisest rahvakooliõpetajana mahajäänud maakolgastes ja kunstniku silma läbi nähtud looduspildid matkakirjeldustes, mis kõik kutsuvad esile ilukirjanduslikke elamusi. Kaaluka osa Jaan Vahtra mälestustes moodustavad kirjeldused õpingutest kunstikoolides ja nende õppejõududest, kellest paljud olid kunstiilma kuulsused. Ka autori noortele kaaslastele ja mitmetele muudele kultuuritegelastele on osutatud tähelepanu kaasaegsete ajalooliste sündmuste keerises. Omaette peatüki moodustab J. Vahtra rohke kunstikriitika ja kunstikroonika, ning tema kunstiteoreetilised seisukohad, mis nüüd küll kuuluvad minevikku, kuid pakuvad tagasivaatena küllaltki huvi.

«Nokk kinni, saba lahti...» pakub ülevaate Romulus Tiituse (1906-1982) tegevusest följetonistina ja karikaturistina ümmarguselt kolme aastakümne vältel. Kui Tiituse loomingut kodanliku vabariigi päevil iseloomustas progressiivne, demokraatlik hoiak, siis pärast 1940. a. kujunes temast silmapaistev nõukogude eesti satiirimeister ja humorist. Romulus Tiitus, kunstnik ja vestekirjanik, sündis Rakveres töölisperekonnas. 1920-ndail aastail õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja kunstikoolis «Pallas». Ajavahemikul 1927-1940 töötas Tartus pilkelehe «Sädemed» toimetuses. Esimesel nõukogude aastal tegutses Tallinnas vabakutselise kunstnikuna ja ajakirjanikuna. Saksa fašistliku okupatsiooni ajal arreteeriti R. Tiitus kui nõukogude aktivist. Pärast Nõukogude Eesti vabastamist kuulus Tiitus ajalehe «Õhtuleht» ja ajakirja «Pikker» toimetuse koosseisu. Sisukord: Följetone ja karikatuure aastaist 1927-1940 Toslemi kirju Toslemi lugusid piltides Följetone ja karikatuure aastaist 1940-1941 Följetone ja karikatuure aastaist 1944-1957

Käesolevas teoses leiab käsitlemist ühe meie silmapaistvama koorijuhi ja helilooja Gustav Ernesaksa elu ja muusikaalane tegevus. Raamatu lehekülgedel avaneb G. Ernesaksa elutee alates tema varasest noorusest, muusikaliste huvide kujunemisest ja õpingutest konservatooriumis kuni juhtiva kohani kaasaegses nõukogulikus muusikaelus. Lühidalt on peatutud G. Ernesaksa mitmekülgsel muusikalisel tegevusel koorijuhina, pedagoogina ja heliloojana. Erilist tähelepanu on pööratud G. Ernesaksale kui RA Meeskoori juhile ning tema osale Nõukogude Eesti laulupidude korraldamisel. Kaaluva osa võtab raamatust enda alla G. Ernesaksa heliloomingu vaatlus, milles põgusa muusikalise analüüsiga on antud ülevaade tema helitöödest žanride kaupa: alates esimestest katsetustest koori- ja soololaulu alal kuni selliste küpsete teosteni, nagu koorisüit «Kuidas kalamehed elavad», ooperid «Tormide rand», «Tuleristsed» jt.

... Kogu asi sai alguse stepist. Kui Kasahstanist tagasi jõudsin, palus mult ühe ajalehe toimetaja olukirjeldust eesti noorte elust ja tööst uudismaal. Puiklesin küll vastu, sest olin steppi sõitnud üksnes puht «luulelistel» kaalutlustel ja olukirjelduste laad oli mulle alles üleskündmata uudismaa. Muljeid oli aga palju ja kirjutis siiski valmis. See saigi tõukeks, et hakkasin edaspidigi sulge proovima selles žanris, sest paljudes paikades ringi liikudes jäid riim ja rütm nagu kitsaks kõigi uute muljete väljendamises, mida nägin ja kuulsin... ... Need on lihtsalt üksikute loominguliste komandeeringute muljed ja tähelepanekud sellest suurest tööst ja lennukast ajast, mis meid tänapäeval kõikjal ümbritseb, neist inimestest, keda olen kohanud seismas oma tööpostil. M. Kesamaa Sisu: Steppides Uudismaade inimesi Tellinguil Mehed sulatavad klaasi Hiiglase sünd Ühes brigaadis Igapäevased lood

Ajalooline jutustus 13. sajandist jutustab eestlaste ja ristirüütlite vahelisest võitlusest.

Sisukord: Külajutud Murest murtud Maimu Libahunt Rätsep Õhk ja tema õnneloos Kelmikülas Koopavana Sauna-Antsu «oma» hobune «Rahvuslik» Püve Peetri «riukad» Pika patsiga preili Veli Henn Hennu veli Räime-Reeda 10 kopikat «Oleks tädil rattad all...» Tõõtsid Memuaarid Äpardus Kui lokku löödi... «Punga Mardi» etendamise puhul «Vanemuises» Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused – August Kitzbergi proosalooming – Kirjandusloolisi kommentaare

1935. aasta kordustrükk, kärbetega

Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon -- selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku. Ameerika menukirjaniku Pullitzeri preemia võitnud bestseller on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.